● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb. ● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes. ● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine. ● Pulss tõuseb 100- 110 lööki minutis Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Hapniku hulk väheneb. Tekib hapnikuvõlg, sest gaasivahtussüsteem ei suuda kohe kohaneda suurenenud hapnikuvajadusega. Koormuse lõppedes taastatakse kõigepealt lihastes ATP varu, mille järel ,,tasutakse” hapnikuvõlg. ● Süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb. Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus. Vastavalt langeb ka vere pH. Need muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt.
. on õhuhulk, mis jääb kopsudesse, hingamisteedesse peale maksimaalset väljahingamist. Ca 1500 ml. 4) Gaasivahetus kopsudes toimub .. partsiaalrõhkude olemasolu tõttu, mis muutuvad vastavalt sellele, kui tugevalt sisse- ja/või väljahingatakse. .. alveoolides. 5) Maksimaalne hapniku tarbimine .. on tingitud enamasti kehalisel tööl, mil organism vajab kõige enam hapnikku. Maksimaalse hapniku tarbimise piir lõppeb siis, kui tekib hapnikuvõlg ehk kui organism ei saa enam nii palju hapnikku, kui tegelikult vaja oleks. 6) "Isumahl" .. ehk reflektoorne faas on maomahla sekretsiooni esimeseks faasiks, millele järgneb keemiline faas. 7) Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Ja miks? .. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu. 8) Kaksteistsörmiksoolde suubuvad nõred: - kõhunäärmenõre - sapp - soolenõre
sõltuvus: -Suurtel võimsustel tööaja pikenemine kutsub esile võimsuse ulatusliku languse -Väikestel võimsustel tööaja pikenedes, on võimsuse langus oluliselt vähem väljendunud 4. Maksimaalse intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 1. Maksimaalse võimsusega - kestus 20-30 sek. - esimesed väsimusnähud 10- 15 sek pärast - töö toimub anaeroobsetes tingimustes - hapnikuvõlg 7 - 8 l - ATP resüntees toimub põhiliselt kreatiinfosforhappe lõhustumise teel - hingamise ja vereringeprotsessid muutuvad vähe - KNS rakud töötavad oma piirvõimete tingimustes - ainevahetuse laguproduktide kuhjumine ning energeetiliste ainete vähenemine. Saavutusvõimet määravad tegurid: - Kreatiinfosforhappe mehhanismi maht - Närvilihasaparaadi labiilsus - KNS funktsionaalne labiilsus - Lihaskontraktsioonide võimsus ja nende poolt arendatavate biomehhaanilise rakenduse
Homoöstaasi tagamiseks: südame löögi sagedus ja hing intens suureneb, suureneb CO2 veres, langeb vere pH. Selle tulemusena inten gaasivahetus, kudedesse rohkem O2 ja eemald CO2. Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus. Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine. Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg. Treeningu käigus suureneb südamelihas, suureneb löögimaht. Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb, kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2. Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust. Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2
väheneb, funktsioon keerulisem kasutada, väheneb kopsude elastsust (vähendab maksimaalset hapnikutarbimist) kui palju organism suudab hapnikku kasutada. Oluline: mida suurem võime, seda parem töövõime. Aeroobne-anaeroobne. Naised taluvad anaeroobset tööd kehvemini. Naised taluvad piimhappe hulka vähem. Nende lihasmass on väiksem, siis piimhapet tekib vähem. Anaeroobne koormus seotud lihasmassiga, meestel on töövõime suurem. Hapnikuvõlg organismi seisund, kus vajatakse hapnikku, aga organism ei suuda seda tagada. Naistel-meestel tekib hapnikuvõlg üsna sarnaselt. Mida rohkem hapnikuvõlga talutakse, seda rohkem on võimalik töötada. Kui maksimum jõuab nt finishisse, on parem. Meestel on kõrgem hemoglobiini kontsentratsioon veres. Aitab hapnikku manustada. Meestel on suurem lihasmass. Hemogrobit on parem? Näitab punase vereraku hulka. Meestel on suurem süda, töötab paremini. Naiste eelised on liikuvuses, üldises
(peamiselt Na- ja K-soolad), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul. 10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid 100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH. 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. • Kopsude ventilatsiooni tõus • Vere hapnikumahtuvuse tõus • Maksimaalne hapniku tarbimine • Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 – 175 lööki minutis) 13.Hapnikuvõlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist; lihased teevad tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Hapnikuvõlg tekib kui ületatakse aeroobne lävi. Käivituvad anaeroobsed energia tootmise viisid. Energiat toodetakse nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. 14.Maksimaalne hapniku tarbimine Maksimaalne hapniku tarbimine viitab maksimaalsele hapniku kogusele, mida
on fartlekis võimalik. 2. Jookse kestvalt. Fartlekis toimub jooks pikema ajavältel. Fartlek kindlustab kordusjooksudega võrreldes püsivama vastupidavuse. 3. Väldi väsimust, seda saavutatakse päevatreeningu jaotamisega pikemale ajavahemikuleja jooksmisega pehmemal pinnasel. Teisest küljest sellega, et jooksja ise kontrollib tempot ja 8 aeglustab seda enne, kui hapnikuvõlg mõjub kurnavalt. 4. G.Olanderi meetod. Selle meetodi juhtmõtteks oli treenida iga päev vähe ja tugevalt. 5. Intervalltreening. Suure arvu 200 ja 400 m distantside läbimine lühikese sörkjooksupausidega. 6. P.Cerutty meetod. Cerutty sai oma treeningumeetodi idee G.Holmeri fartlekist. Ta arendas seda edasi vastavalt Austraalia tingimustele. Jooksumäng, mäkkejooks, rakendatud tingimustes jooks (vees, liivas, düünides) oli pärit Rootsi treeningusprintsiipidest. Sinnalisas
üksikutes lülituvad valged", müofibrillides tüüp II, hakkab tekkima O2 glükolüütilised puudus, vajalik lihaskiud energia toodetakse anaeroobselt Madal koormus: piimhape hakkab töös on osa tõusma peamiselt punaseid, "tüüp I" lihaskiude. O2 jätkub kõigile Hapnikuvõlg · Pärast intensiivset tööd inimene hingeldab · Ta vajab rohkem hapnikku kuigi töö on juba lõppenud · Suur osa sissehingatavast hapnikust kasutatakse töö ajal hapniku vaeguses ehk anaeroobselt tehtud kulutuste "tasaarveldamiseks" - taastumiseks · Taastatakse ärakulutatud kreatiinfosfaadi varud ning kõrvaldatakse organismist piimhape · Mõõdukas aeroobne tegevus on hea taastumisviis
Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest,
Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O 2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame- veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi
Kui võistlus/treening kestavad alla 90 minuti on isotoonilise joogi kasutamine küsitav. Lihtsam ja odavam on juua tavalist vett ning elektrolüüdid ja glükoos taastada sobiva toiduga. Pingutusest taastumine Peale pingutuse lõppemist ei taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on organism, seda kiiremini toimub taastumine. Kui organism ei suuda end varustada piisavalt hapnikuga, tekib koormuse ajal hapnikuvõlg. Hapnikuvõlg “tasutakse” pärast koormuse lõppemist. Pikemas ajaskaalas peab organism taastama glükogeenivarud. Pärast eriti rasket pingutus peab organism taastama oma glükogeenivaru, milleks võib kuluda umbes 48 tundi. Treenigu pikaajaline mõju Pideva treenigu käigus kohaneb organism aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Muutuste iseloom sõltub treeningu iseloomust. Selleks, et treening oleks efektiivne, tuleb lihast koormata maksimaalselt
perioodiliselt ärritajate toimel, mis esinevad või tekivad hingamiskeskuses (erutusimpulsid). Hingamist mõjutab suurel määral hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ringlevas veres. Veel tugevam kui hapniku vaegus veres on süsihappegaasi liigne hulk veres. Süsihappegaasi suure sisalduse tõttu tõuseb hingamise kiirus/sagedus. Hingamisekeskust mõjutavad ka lihase ja liigese propriretseptoritelt tulevad signaalid (kehalisel tegevusel). 25. Hingamise muutused kehalisel tööl. Hapnikuvõlg. Lihaste tegevuseks vajalik energia vabaneb orgaaniliste ainete oksüdeerimisel. Lihastegevusega kaasneb alati hapniku tarbimise kasv. Isegi kergel tööl tõuseb hapniku tarbimine puhkeolekuga võrreldes 2-3 korda. Raskel kehalisel tööl võib hapniku tarbimine aga kasvada üle 20-30 korra. Töötamisel muutub suhe erinevate organite poolt kasutatava hapniku hulgas, mis peegeldab nende organite erinevat aktiivsust kehalisel tegevusel. See,
(ml/min iga keha kg kohta) 4) Anaeroobne lävi (4mmol/l; 160-175 lööki/min pulsisagedusel töötades) – näitab, millal lõpeb organismis O2 tootmisel põhinev töö. Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal. Näiline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 tarbimine on maksimaalväärtusel, kuid organismi vajadust hapniku järele ei rahuldata -> tekib hapnikuvõlg. 13.Hapnikuvõlg – hapniku hulk, mida inimene tarbib peale töö lõppu rohkem kui rahuolekus. Tekib töö ajal, kui organismi hapnikutarbimise võimalus ei rahulda organismi vajadust töö sooritamiseks. Võlg vaja töö lõppedes likvideerida => intensiivsem hingamine. Jaguneb: 1) Alaktaatne – väike võlg, likvideeritakse kiiresti; hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks 2) Laktaatne – seotud piimhappe kuhjumisega verre, likvideerimine võtab aega; hapnik
muutustest. KORDUSMEETOD- Sama tegevuse paljukordne kordamine. Korduste vahel puhkepausid, et kindlustada organismi valmisolekut järgmise harjutuse sooritamiseks. Vältida valunähtuse ja väsimuse ulatuslikku tekkimist. Avar väli tehnika täiustamisel, jõu, kiiruse ja painduvuse arendamisel. INTERVALLMEETOD- midagi vaheldusmeetodi kordusmeetodi vahepealset. Kindlate tegevuste läbimine nn. toimepauside järel. Korduselt kordusele tekib hapnikuvõlg ja tekivad väsimusnähud. VÕISTLUSMEETOD- seisneb pingutuste sooritamises võistlustingimustes. 7. Treeningu tulemusel tekkivad füsioloogilised muutused vastupidavusala sportlastel *suureneb südame maht, * täiustub liigutuste koordinatsioon, *kasvab KNS võimekus suurendada lihaste mobilisatsiooni *suureneb kapillaaride arv lihastes, * suureneb maksimaalne hapnikutarbimise * kasvavad organismi energiavarud ja funktsionaalsed võimed *täiustuvad üldised kohanemisvõimed
peaaegu kõik meie liigutused on tetaanilised. Isomeetriline kontraktsioon-lihase pikkus jääb samaks, kuid lihase pinge muutub. Isotooniline-lihase pinge jääb samaks, kuid lihasepikkus lüheneb. 23.Millised on lihastöö energiaallikad? ADP otsesel fosforüülumisel on kreatiinfosfaadi lagundamine energiaallikaks. Anaeroobne(glükolüüs) on energiaallikaks glükoos. Aeroobne(rakuhingamine) on energiallikas glükoos, püruvaat jne. 24.Millest tekib hapnikuvõlg? Lühiajalise pingutuse korral kulub lisahapnik organismi hapnikusisalduse jaoks(hemoglobiin) ja lihaste energiamahukate fosfaatide (ATP, kreatiinfosfaat) taastamiseks. Pikemaajalise pingutuse korral kulub lisahapnik glükoneogeneesiks ja piimhappe eemaldamiseks organismis. 25.Missugune on müoglobiini roll lihastes ja missugused protsessid tekitavad lihastes väsimust? Müoglobiin on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas pikaajaliseks tööks.
vigastusi. 25 KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMILE Kehalise koormuse mõju organismile sõltub eelkõige intensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseid kehalisi koormusi. Anaeroobses reziimis (kõrge intensiivsusega lühiajaline kehaline pingutus) toimuva kehalise töö puhul on organismi hapnikuvajadus suurem, kui töö ajal suudetakse seda tarbida. Nii tekib hapniku võlg, mis likvideeritakse pärast pingutuse lõppemist. Hapnikuvõlg, mida inimene suudab taluda, sõltub oluliselt treenitusest. Treenimatu inimese puhul on oluline, et treeninguid alustatakse aeroobses reziimis, (madala intensiivsusega pikaajaline kehaline töö) sest sellisel juhul on lihaste hapnikuvajadus täielikult kaetud. Kui sõduri vastupidavus võimed (nt nõrk tulemus 2 miili jooksus) on kesised, siis on ennekõike vaja treenida aeroobsel reziimil, kuna vastupidavus omadused paranevad just pikka aega kestva töö tulemuse mõjul.
Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine 6. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Selle põhjuseks võib olla: a) energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine. Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse 1. verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad
tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2. hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja viinamarjahape (püruvaat) (tekib 2 ATP molekuli). Selline töö saab olla lühiajaline ja võimaldab küll intensiivset ja tugevat pingutust, kuid kuhjuv piim- ja viinamarjahape põhjustavad kiire väsimuse. N: trepist ülesminek, 100m jooks (tekkiv hapnikuvõlg kompenseeritakse pärast, hingeldades), tõstmine D. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused. Seisund, kus lihaste töövõime järsult langeb. Põhjuseks võib olla: a. energiavarude otsasaamine või järsk vähenemine Põhiline energia saadakse glükoosist ja glükokoosi omakorda saadakse: 1)verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad
hapniku neeldumine kopsude kaudu tasakaalustada . sel juhul on püsiseisund näiv, kuna kasutatud O2 hulk ei kata organismi hapnikutarvidust. Püsiv tase O2 tarbimisel tekib antud olukorras hapnikulae saabumisega, s.o. kui edasine hapnikutarbimise tõstmine pole enam võimalik. Näilise püsiseisundi tase ei sõltu töö intensiivsusest, vaid hingamise ja vereringe max st tootlikkusest. Hapnikuvõlg, millest see sõltub. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. SEEDIMINE
tegemisel, mil O2 vajadus on hapnikulaest kõrgem, võib hapniku neeldumine kopsude kaudu tasakaalustada . sel juhul on püsiseisund näiv, kuna kasutatud O2 hulk ei kata organismi hapnikutarvidust. Püsiv tase O2 tarbimisel tekib antud olukorras hapnikulae saabumisega, s.o. kui edasine hapnikutarbimise tõstmine pole enam võimalik. Näilise püsiseisundi tase ei sõltu töö intensiivsusest, vaid hingamise ja vereringe max st tootlikusest. Hapnikuvõlg, millest see sõltub. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. Anaeroobne töövõime. ??? IX SEEDIMINE
annaabi.ee 
