Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"võnkumine" - 501 õppematerjali

võnkumine on liikumine, mis kordub 0 kindlate ajavahemike järgi (kas täpselt või ligikaudu). Perioodilist liikumist, mille korral keha nihkub tasakaaluasendist järgemööda perioodiliselt kord ühele - kord teisele poole, nimetatakse võnkliikumiseks ehk võnkumiseks. Võnkumisi, mis tekivad süsteemis pärast selle tasakaaluasendist väljaviimist süsteemi sisemiste jõudude mõjul, nimetatakse vabavõnkumisteks.
thumbnail
5
docx

Võnkumine ja laine

KL KORDAMISE KONSPEKT: VÕNKUMINE, LAINE Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku jooksul sama teed mööda edasi tagasi. Laineks nim võnkumise levimist keskkonnas, so liikumine, millega kantakse edasi energiat. SARNASUS: · ERINEVUS: a) Iseloomustatakse samade a) Võnkumine toimub edasi- mõistetega, sest mõlemas tagasi, st nähtuses esineb võnkumine. võnkumisel jõutakse alguspunkti b) Mõlemad on tasakaaluasendi tagasi. ümber. Laine korral ei jõuta alguspunkti tagasi. Laine ja võnkumine tekivad, kui keha viia tasakaaluasendist välja. Algasend: Pendli algasend on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Laine korral ei kasutata mõistet algasend. Tasakaaluasend:...

võnkumine ja lained
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Võnkumine ja lained

Võnkumine Võnkumine ­ perioodiline, edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist Liigid: 1) Vabavõnkumine ­ süsteemi sisejõu mõjul toimuv võnkumine nt: niidi otsa riputatud kivi 2) Sundvõnkumine ­ võnkumine mingi välise perioodilise jõu mõjul nt: pintsli liikumine värvimisel Vabavõnkumine on sumbuv ja toimub tingimustel: 1) Süsteemil on püsiv tasakaaluolek 2) Süsteem omab inertsust 3) Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks välise tõuke Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Võnkeperiood ­ ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg T ­ võnkeperiood (s) t- koguaeg (s) N- võngete arv t T= N...

võnkumine ja lained
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võnkumine - mõisted

esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS ­ sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS ­ võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine , periood pikeneb http://www.abiks.pri.ee SUNDVÕNKUMINE esineb ainult avatud võnkesüsteemis, mida põhjustab ainult ajas perioodiliselt muutuv välisjõud TÄISVÕNGE on liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi VÕNKESÜSTEEMIKS nim omavahel seostatud kehadest koosnevat süsteemi, milles võib esineda võnkumine VÕNKUMINE on liikumine, tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole...

Füüsika
127 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Võnkumine

Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel.Sumbuvad võnkumised-amplituud ajas kahaneb.Sumbumatud-amplituud ei muutu. Harmoonilised võnkumised-võnkumised, mida saab kirjeldada siinuse või koosinuse funk.abil. Resonants-võnkumisamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Lained-ruumis levivad võnkumised.(Ristlaine korral toimub võnkumine risti laineleviku sihiga.Pikilaine korral toimub võnkumine piki laineleviku sihti.) Lainete difratsioon-lainete paindumine tõkete taha.(difratsioon on hästi jälgitav, kui tõkete või avade mõõtmed on samas suurusjärgus lainepikkusega). Interferents-lainete liikumine, mille tulemusena lained kas tug.või nõrg. üksteist....

Füüsika
76 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika võnkumine ja lained

sundvõnkumine (toimub välise perioodilise jõu mõjul). 10. VÕNKUMISI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED ­ võnkeperiood (1 täisvõnke kestvus), hälve (võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist), võnkeamplituud ( maksimaalne hälve). 11. RESONANS ­ omavõnkesagedus ja välisvõnkesagedus ühtivad, amplituud suureneb. (kiik) 12. HARMOONILINE VÕNKUMINE ­ võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 13. LAINED ­ võnkumise edasikandumine ruumis. 14. RISTLAINE ­ võnkumine toimub levimissihiga risti. (meri) 15. PIKILAINE - võnkumine toimub piki levimissihti. (heli) 16. INTERFERENS ­ lainete liitumine. 17. DIFRAKTSIOON ­ paindumine tõkke taha. (laev, vaal, kai)...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Võnkumine

Võnkumine Võnkumine on perioodiline liikumine ajas ja ruumis tasakaalupunkti ümber Kui elastse keskkonna osake panna võnkuma, siis osakeste vaheliste elastsusjõudude tõttu kandub võnkumine üle naaberosakestele, sealt omakorda järgmistele osakestele. Iga järgnev osake kordab eelneva võnkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasendist DIFRAKTSIOON nim lainete paindumist tõkete taha, mis on jälgitav interferentsipildi kaudu HÄLVE on kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel PERIOOD T- näitab, kui pika ajavahemiku jooksul toimub üks täisvõnge RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud ...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Võnkumine

Võnkumine on perioodiline liikumine, mis kordub võrdsete ajavahemike tagant ja esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Niidi otsa riputatud pall Kork lainetel 2. Võnkumiste liigid Võnkumised Vabavõnkumised Sundvõnkumised Võnkumine toimub Võnkumine toimub süsteemisiseste mingi välise jõudude mõjul. perioodilise süsteemi mõjul. Võnkuv süsteem koosneb: Maakerast, niidist, kivist ja konksust, kuhu niit riputatud Looduses on vabad võnkumised sumbuvad võnkumised. Küsimused: 1...

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Võnkumine

2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine teise sõnaga võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumist liigitatakse välismõju toimimise ja harmoonilise võnkumisega järgi..................................................................................... 3...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Võnkumine

f=1/T Ühik: 1Hz 6.Mis on kesktõmbekiirendus,kuhu ta on suunatud ja selle arvutamine. Kiirendus on alati suunatud trajektoori kõveruskeskpunkti, seepärast nim. antud kiirendust kesktõmbekiirenduseks. Vk = v²/r Ühik: 1m/s² 7.Mis on võnkumine ? Võnkumine on perioodiline liikumine,kus keha läbib tasakaaluasendi kord ühes,kord teises suunas kindla ajavahemiku järel. 8.Mis on : Hälve-võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nim. selle keha hälbeks. Amplituud-suurimat kaugust tasakaaluasendist e. maksimaalset hälvet nim. Amplituudiks. 9.Mis on võrkeperiood ja võnkesagedus, ühik ja omavaheline seos? Võnkeperiood - on ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aeg....

Füüsika
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võnkumine ja lained

Nt pendel, vedru. Hälve- kaugus tasakaaluasendist-x-meeter. Amplituut- maksimaalne hälve-xm-meeter. Võnkesagedus- näitab võngete arvu ajaühikus-f-võnget/sek või Hz. Võnkeperiood- ajavahemik ühe täisvõnke tegemiseks-T-sek. Seos võnkesageduse ja võnkeperioodi vahel: üksteise pöördväärtused. T=1/f, f=1/T. Võnkumise võrrand- x=xm'sin(2f't). Vabavõnkumine- võnkumine, kus keha tasakaaluasendist välja viimisel tekib jõud, mis tahab teda tasakaaluasendisse tagasi viia nt pendel, vedru. Suundvõnkumine- võnkumine, mis tekib välise, sundiva jõu mõjul nt õmblusmasina nõel, auto mootori kolb. Resonants- võnkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui välise energiaallika sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine....

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võnkumine ja lained

Too näiteid korduvatest liikumistest. 1. merelained loksuvad, puuoksad kõguvad tuules, linnud lehvitavad tiibu. *2. Mida nim. võnkumiseks ? too näide. Millal tekib ? 2. ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nim. võnkumiseks. mootorkolvi üles-alla liikumine. Tekib võrdsete ajavahemike tagant, sama teed mööda läheb tagasi keha. *3. Mille poolest erinevad vabavõnkumine ja sundvõnkumine? näide. 3. vabavõnkumine - Kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul - niidi otsa riputatud kivi, miski annab talle tõuke. sundvõnkumine - Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul - õmblusmasina nõel, kui mootor vänta ringi ajab. 4. Selgita mõistet sumbuv võnkumine. Miks on looduses esinevad võnkumised sumbuvad? 4.Sumbuv võnkumine- kui süsteemi energiavaru lõppemisel lakkab võnkumine. Sest looduses on hõõrdumine. 5. Millised füüsikalised suurused võnkumist iseloomustavad ? 5...

Füüsika
46 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon

· keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiirusega. · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiiruse kõrgema astmega. · Coulomb'i hõõrdejõud. Neist teist tuleb arvesse võtta vaid suurte kiiruste korral, ning praktilistes arvutustes kasutatakse vaid esimest ja kolmandat takistavat jõudu. Süsteemis võivad mõjuda veel sundivad jõud, mis tavaliselt on sinusoidaalsed. Võnkumise algfaas on ruumipunkt, kust võnkumine alguse saab ehk see näitab, millisest faasi punktist võnkumine algab....

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

HARMOONILINE VÕNKUMINE

Tema roll on teha valemite kirjutamine kompaktsemaks. Ühtlase ringliikumise juures tuletasime ka valemid kiiruse ja kiirenduse jaoks, mille saame siin ära kasutada: v z = r cos(t + 0 ) (2) a z = - r 2 sin (t + 0 ) Olgu algfaas 0 = 0, st võnkumine algab punktist O. Siis valemid (1)-(2) annavad z = r sin (t ) v z = r cos(t ) a z = - r 2 sin (t ) Vaatame lähemalt, kuidas need võrrandid kirjeldavad seda, mis toimub. Ajahetkel t = 0 on z = 0 (mida eeldasime, kui algfaasi nulliks võtsime). Kiirus vz = r (suurim võimalik väärtus, suunatud üles) ja kiirendus az = 0 (tasakaaluasendi läbib punkt ühtlase kiirusega). Kui t = /2, siis t = T/4 (möödunud on veerand perioodi) ja z = r (punkt on jõudnud suurimale võimalikule kõrgusele)...

Matemaatika
38 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

MEHAANIKA - Võnkumine

MEHAANIKA Võnkumine. Tatjana Tambovtseva Kohtla Põhikool 2013 Võnkumine ­ liikumine, mis kordub teatud ajavahemiku jooksul Näiteks: kellapendli liikumine puuoksad tuules kitarrikeel, kui seda tõmmata kiikuv laps Suurused, mis iseloomustavad võnkumist Tasakaaluasend Amplituudasend Täivõnge Periood Sagedus Amplituudasend Amplituudasend Amplituud ja tasakaaluasend Tasakaaluasendis püsib pendel paigas. Amplituudasend ­ pendli asend, kuhu koormis pöördub tagasi....

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektromagnet võnkumine

Elektromagnet võnke perioodi sõltuvus võnkeringi parameetrites väljendab Thomsoni valem T=2L*C C-mahtuvus (F) L-induktiivsus(H) T- periood(sek) Harmooniliseks võnkumiseks nim võnkumisi , mis tõimuvad koosinuliselt või siinusiliselt ja nende graafik on siinusoid.Vahelduvvool on elektrivool mille suund ja suurus perioodilselt muutuvad. Vahelduvvool on sunnitud elektromagnet võnkumine . Raamis indutseeritud emj põhjustabki vv tekkimise. Ajavahemiku mille kestel emj teeb täisvõnke ja mille lõpus ta omandab nii suurse kui ka märgilt endise väärtuse nim vv perioodiks.Perioodide arvu ajaühikus nim sageduseks.Vv tugevuse ja pinge mõõtmisel mõõdetakse nende efektiiv väärtus. Aktiiv takistuseks nim takistust mis sõltub ainult juhi mõõtmest, materjalist ja temp.Induktiiv takistuseks nim takistust, mida vv ahel annab aktiivsuse olemas olu tõttu...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika KT - ringliikumine ja võnkumine

Mõisted: Pöörlemine ­ keha ringliikumine ümber oma sisemise telje Tiirlemine ­ keha orbitaalliikumine ümber teise keha Täisvõnge ­ võnkuva keha (pendli) liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi Periood ­ aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkumine ­ nimetatakse, ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest Vabavõnkumine ­ kui võnkumine toimub süsteemsiseste jõudude mõjul Sunnitud võnkumine ­ kui võnkumine toimub välise perioodilise jõu mõjul Hälve ­ võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Laine ­ võnkumise levimine keskkonnas Laine tüübid(näited) ­ Ristlainetus: laine, mille korral keskkond liigub risti laine leviku suunale (nt. tiigivesi, tuult ei ole ja kivi kukub vette; merelaine; valgus ehk elektromagnetlaine) Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt...

Liikumine
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Harmooniline võnkumine

Harmooniline võnkumine *võnkumise all mõistetakse üldjuhul keha perioodilidt edasi-tagasi liikusmist teatud tasakaalu asendist ühele, kord teisele poole · Mehaanilised võnkusmised: 1.1)vabavõnkumine -sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist.(vedrupendel,niitpendel) 1.2)sumbuvad võnkumised-pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud 1.3)sundvõnkumine-toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nimetatakse sundivaks jõuks. olenevalt sellest, millistele mõjudele on allutatud võnkuv süst.: 1)vabad e omavõnkumised-toimuvad süsteemis pärast seda kui süst. On saanud algtõuke ja jäetud siis omapead(niidi otsa viidud raskus)...

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Võnkumine ja lained

Võnkumine ­ vahelduva suunaga liikumine tasakaaluasendi ümber. 2. Võnkumisi iseloomustavad suurused: · Hälve ­ võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (X) · Amplituud ­ Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimum hälve · Periood ­ ühe täisvõnke kestvus T= · Sagedus ­ Ajaühikus sooritavate täisvõngete arv f= 3. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul. Tasakaalu asend vajalik. (nt. niidi otsas asuv raskus) Sundvõnkumine toimub välise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) 4. Kui eksisteerib jõud, mis takistab võnkumist on tegemist sumbuva võnkumisega. (nt Sumbumatu võnkumine ­ Puudub jõud mid takistaks võnkumist. (nt aineosakeste võnkumine tahkes kehas) 5. Harmooniline võnkumine X= 6. Resonants ­ võnke amplituudi järsk kasvamine välisjõu tõttu kuni sageduse...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pendli võnkumine

2 katse ­ Võnkumise sumbumine a) Võtsime kapist statiivi, sidusime niidi statiivi külge ja kinnitasime selle koorimise külge. b) Panime pendli võnkuma. c) Võnkeamplituud on 26 cm. d) Amplituud vähenes 11,5 cm. e) Kuna me pendlile enam jõudu ei rakenda, muundub see kineetilisest energiast potentsiaalseks energiaks. Ja ajapikku amplituud väheneb. 3 katse ­ Kuidas tuleks tegutseda, et pendli võnkumine sumbuks võimalikult kiiresti ? a) Rakendame pendlile vähe jõudu ja ootame. b) Kuna me teist võimalust ei osanud välja mõelda, tundus see meile kõige loogilisem. Kuna abivahendeid ei tohtinud kasutada, oli loogiline vähe jõudu rakendada ja oodata....

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Võnkumine

Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Evelin Pärn ja Aive Ots Alatskivi 2010 MIS ON VÕNKUMINE ? Võnkumiseks nim. perioodiliselt korduvat liikumist. Laias tähenduses on võnkumine mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Liigitatakse välismõju toimimise ja harmoonilise võnkumise järgi. VÕNKUMISE LIIGID Vabavõnkumine Nim. sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Võnkumisel muundub vaheldumisi kineetiline energia potensiaalseks ja vastupidi....

Füüsika
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun