a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid palju müoglobiini aeroobne energiatootmine Iseloomusta valgeid lihaskiude
· MAKSIMAALNE kontraktsioon 8 39. Mis on isomeetrilin kontraktsioon? ....................................................... · ISOMEETRILINE lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge 40. Mis on isotooniline lihaskontraktsioon?................................................ ISOTOONILINE lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 41. Mis on auksotooniline lihaskontraktsioon?........................................... · AUKSOTOONILINE muutub nii pikkus kui ka pinge 42. Mis on üksikkontraktsioon? Üksikkontraktsioon Lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise saame vastuseks Üksikkontraktsiooni MAKSIMAALNE kontraktsioon 43. Mis on summaarne kontraktsioon? Summaarne kontraktsioon Tekib siis kui lihaskiule järgnevad teineteise järel mitu ärritust, mille tulemusena saadakse
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Sign...
Terapeutiline harjutus I osa Kordamisküsimused 1) Liikumisravi eesmärk ja ülesanded V: Eesmärk- ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit. Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi. 2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Ele...
· Müotomeetria on lihaste toonuse (lihaspinge) uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehaaniliste (elastsete ja viskoossete) omaduste määramisel Lihaskontraktsiooni biomehaanika Lihaskontraktsiooni liigid · Lihaskontraktsioon on lihase mehaaniline reaktsioon erutumisel · Sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge suhetest eristatakse kolme liiki lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega · Skeletilihased füsioloogilistes tingimustes isotooniliselt ei kontrahheeru · Isotooniliselt kontrahheeruvad isoleeritud ja koormusvabad skeletilihased, samuti keelelihased Isomeetriline kontraktsioon · Väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase lühenemist ei toimu
3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7. Liikumise ajalised karakteristikud: ... 8. Mehaaniline energia: kui kehad liiguvad, siis mõjub neile kineetiline energia ja
(Ca2+) 7. Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ärrituse toimel tungivad Ca-ioonid müosiinniitide vahele käivitades kokkutõmbe lihases 8. Lihaskontraktsiooni režiimid on: a. ...............isomeetriline................ b.................isotooniline.............. c. ................auksotooniline.......... 9. Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge 10. Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 11. Mis auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge 12. Kuidas jagunevad lihaskiud? 1) Punased 2) Valged 13. Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid, palju müoglobiini(O2), aeroobne energiatootmine 14. Iseloomusta valgeid lihaskiude Kiired, väsivad kiiresti, toodavad energiat anaeroobsel teel 15. Mis on lihase hüpertroofia? Lihase paksenemine 16. Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia?
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
Loomulikes tingimustes kontraheeruvad selles reziimis keele lihased ja veel mõned teised, mis on kinnitatud ainult ühe otsaga. · Lihase isomeetriline tööreziim: antud reziimis töötamisel lihas ei lühene. Puudub muutus lihase pikkuses tema erutusel, muutub vaid lihase pinge. Sellised tingimused tekivad näit. mõningate staatiliste asendite puhul, raskuse liikumatul hoidmisel, katsetel tõsta üle jõu käivat raskust. · Lihase auksotooniline tööreziim: selles tööreziimis ilmnevad mõlemad mehaanilise reaktsiooni vormid pinge ja lühenemine. Just nii kulgeb organismis skeletilihaste talitlus kõige sagedamini. Näit. puuduvad käigu, jooksu ja võimlemisharjutuste sooritamisel tingimused, mis on iseloomulikud isotooniale või isomeetriale. Nende liigutuste sooritamisel muutub nii lihase pinge kui ka pikkus. Organismi keerukas motoorikas funktsioneerivad eri
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
lihase pikkus ei muutu. – Keha asendit säilitavad lihased 2. Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks. Lihas muudab pikkust ja liigutab raskusi. Kui piisav pinge raskuse liigutamiseks on saavutatud, siis pinge jääb suhteliselt püsivaks kogu kontraktsiooniperioodiks. – Kontsentriline: lihas ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale) 3. Auksotooniline - toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele lihaste kontraktsioonidele organismis. 4. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel Lihaskontraktsiooni energiaallikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: • Kreatiin-fosfaat Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks • Anaeroobne hingamine Toimub hapniku puudumisel ja glükoosi lammutamisel. saadakse ATP ja piimhape
vahemikus 80-120% oma puhkeoleku pikkusest (siin on oluline filamentide kattumine) Lihaskontraktsiooni tüübid: Isomeetriline: pikkus ei muutu, aga pinge suureneb – Keha asendit säilitavad lihased Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks – Kontsentriline: ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale) Auksotooniline ‐ toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele lihaste kontraktsioonidele organismis. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel. Tegevuspotentsiaalid. Kõik või mitte midagi printsiip - võrdse tugevusega kontraktsioon vastusena igale tegevuspotentsiaalile • Alalävine ärritus 15 • Künniseline ärritus • Künnist ületav
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja ...
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
