registreerita, üle 5 kilo-oomiste takistuste ühte punkti kokku maanduselektroodiga, mida kasutatakse indiferentse elektroodina. Bipolaarsetes lülitustes registreeritakse potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1. Keskmine arteriaalne vererõhk oleneb peamiselt südame minutimahust ja perifeersete veresoonte takistusest, pulsirõhk sõltub südame löögimahust ja arterite venitatavusest. 2. Süstoolse vererõhu optimaalne väärtus on kuni 120mmHg, normaalseks loetakse kuni 130mmHg ninga kõrge vererõhu korral on selle väärtus üle 140mmHg. Diastoolse vererõhu optimaalseks väärtuseks on kuni 80mmHg, normaalseks kuni 85mmHg ning hüpertoonia korral on see üle 90mmHg. Vananemisega tõuseb süstoolne vererõhk suhteliselt rohkem kui diastoolne. Mõlemad põhjustatud veresoonte elastsuse
(dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel Kaalu ei tule juurde Halb toitumus Tõsised hingamisraskused mis arenevad päevadega v nädalate peale sündi ( Cheni.a) Diagnoosimine Ehhokardiogramm EKG Koormustest MRT südamest TTE –
kui Pa < Pc , siis on veresoone valendik suletud, Keskmine arterisisene rõhk Pka On võimalik välja Vs südame poolt pumbatud arvutada kolmel moel vere maht Rs soone takistus Pka = (Vs Rs) + Pkv. Pkv keskne veenirõhk Pka = 2/3(Pd ) + 1/3(Ps ). Pd diastoolne rõhk Pka = Pd + 1/3(Pp ). Ps süstoolne rõhk Pp pulsirõhk Vererõhu väärtuste klassifikatsioon üle 18-aastaste patsientide jaoks, kes ei saa hüpertensiivset ravi Süstoolne Diastoolne (mm Hg) (mm Hg) Optimaalne vererõhk <120 <80 Normaalne vererõhk <130 <85
Peale tööd Taastumine 1' 2' 3' 4' 5' RR max 160 150 145 140 140 135 RR min 20 35 45 60 60 65 Maksimaalne arteriaalne vererõhk rahuolekus 110-130 mmHg Minimaalne arteriaalne vererõhk rahuolekus 60-80 mmHg Pulsirõhk rahuolekus 40-70 mmHg Järeldused: RR min langes füüsilise töö tulemusena väga madalale, sest suutlikkuseni pingutatud lihasesse liikus maksimaalselt laienenud veresoonte tõttu palju verd. Mida rohkem on laienenud veresooned, seda väiksem on vastupanu ning rõhk on madalam.. Tegu on täiesti normaalse tulemusega, kuna tegu on sportliku inimesega. Katsealuse vererõhu taastumiseks kulunud aeg on hea, kuna 5 minuti möödudes oli vererõhk
Sümpt: kahvatu, kergelt ikteeriline, keel on punane valulik ja läikiv Verekaotus(akuutne ja krooniline); Krooniline - rauavaegusaneemia 5-15% kompenseeritakse välise abita 30-40% on eluohtlikud - hüpovoleerimiline shokk Ravi: vereasendajad, täisveri Shokk on organismi raske üleseisund, mille puhul esineb kõikide organite ja kudede hüpoperfusioon ja vere kogumine neis: tuleneb mitteküllaldaselt südame minutimahust Shokki sümptomid: arteriaalne vererõhk langeb 40 mg võrra; pulsirõhk: süstoolse ja diastoolse rõhu vahel on vähem kui 40mmHg; tahhükardia teke: üle 140 lööke minutis, pulss on väike; nahk on kahvatu ja niiske, oliguuria; teadvuse häired, hemorragiline diatees Aneemia tagajärjed: Vere hapnikutranspodifunktsiooni langus: nõrkustunne, väsimus, kahvatus (Hb langus, vasokonstriktsioon), eelneva vaskulaarse patoloogia manifesteerumine(isheemia) Kompenseerimine: minutimahu suurenemine, südame ümberjaotumine,
Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk
Kude- on ühtse ehituse,arengu,spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Adaptatsioon- võime näha erinevuses valgustusest Akomodatsioon- võime eristada asjad erinevuses kauguses Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega MEDIALIS- keskmine LATERALIS- külgmine SINISTER- vasak DISTALIS- kaugmiseks PROXIMALIS- lähemine DORSALIS- selgmine Normid: Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) pulsisagedus Pulsirõhk- 40-50 mmHg Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem veremaht Hingamissagedus- 12-18 minutis Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees täiskasvanul 50-100ml Imiku diurees - 10ml/kg kohta Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Normaalne rasedus 40 nädalat. Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat
Selle tagavad arterite lihaselised elastsed seinad. Arteriaalne vererõhk oleneb südame jõudlusest aga ka perifeersete veresoonte vastupanust. Tervel inimesel on vererõhk üsna konstantne suurus. Vananemisega kaasnevad muutused (veresoonte elastsuse vähenemine, perifeerse takistuse suurenemine) toovad kaasa kalduvuse vererõhu tõusule. Inimese normaalne vererõhuväärtus on 120/80 mmHg. See on mõõdetav õlavarre arteril. Süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe on pulsirõhk (normaalselt 40-50 mmHg). Kui pulsirõhk on alla 30 mmHg, hakkab elundite verevarustus kannatama. Teistes veresoontes hakkab rõhk tasapisi võrdustuma ja pole enam vahet süstoolse ja diastoolse rõhu vahel. . kapillaarides on rõhk ~15 mmHg ja langeb edasi veelgi, kuni õõnesveeni suubumiskohal on rõhk isegi negatiivne. Rõhu langus on tingitud vere hõõrdumisest vastu veresoone seina. Vererõhu normaalsest madalamaid väärtusi nimetatakse hüpotooniaks, kõrgemat
on veri).Tähistatakse: R. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) vereringe perifeersest vastupanust (R).* vanusest ( versooned kitsenevad, elastus väheneb, rõhk tõuseb) ; * emotsionaalsest seisundist* kehalisest tööst.Jaguneb:• Süstoolne e. ülemine ( 110 - 120 mm Hg)• Diastoolne e. alumine ( 60 - 80 mm Hg). Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe ( 40 mmHG). 15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. ( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16.Vereringe kapillaarides- Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune
Hingamisteede põletus on tõsine riskitegur ning tihtipeale lisab patsiendile surmaohtu. See võib tekitada hingamisteede sügavaid kahjustusi. (Härmä 2007: 171). Hingamisteid kahjustab otsene kokkupuude leegiga, kuuma õhuga, auruga või põlevate toksiliste ainetega (Užegov 2006: 345). 3.3. Šokk „Põletuse tagajärjel suureneb kapillaride läbilaskvus ja tekib šokk. Tõsise šoki korral on sümptomiteks tahhükardia, madal vererõhk, väike pulsirõhk, jahe perifeeria ja oligouuria. Märkimisväärne on naatriumi ja kaaliumi kadu põletuspinnalt, mis jätkub kuni paranemiseni. Infusiooniravi alustatakse elektrolüütide lahustega. Kolloididest abi ei ole, sest ka suured kolloidosakesed pääsevad kapillaaridest läbi. Positiivsed kogemused on tekkinud hüpertooniliste lahuste kasutamisel.“ (Lindgren 2007: 17).
Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek Vere joonkiirus Vere keskmine joonkiirus cm/sek Rahulolekus on 21 sek-21 sek Kehalisel tööl 15- 8 sek · Vererõhk, selle näitajad. Rõhk , mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: Süstoolne e.ülemine 110-20 mm Hg. Lõõgastunud Diastoolne e.alumine 60-80 mm Hg. Pulsirõhk süstoolse ja diastoolse rõhu vahe . 40 mmHg Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) Vereringe perifeersest vastupanust (R) P=QxR Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest · Arteripulss, veenipulss. · Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Kapillaarides: Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune
mõõtmine. Arteriaalse vererõhu mõõtmine on põhjendatud, kui hüpotoonia ravis kasutatakse inotroopseid ravimeid või hüpertoonia ravis veresooni laiendavaid ravimeid, samuti vereproovi võtmise jaoks · Eesmärgiks vähemalt näit 90/60 küllaldase koronaar- ja koeperfusiooni saavutamiseks · Hüpertoonia korral taotletakse südame töömahu säästmiseks diastoolse vererõhu alanemist alla 90 ja süstoolse alla150 · Pulsirõhk Põetus · Vererõhu tõusu põhjustaja ravi · Medikatsioon vastavalt juhendile Vedeliku bilanss ja eritamine Jälgimine · Kontrollitakse vedeliku bilanssi: intensiivravi jälgimisleht, tilgutatavad vedelikud, diurees, oksemass ja aurustumine vähemalt kolm korda ööpäevas · Patsiendi subjektiivne hinnang · Vajaduse korral hapniku saturatsiooni mõõtmine ja arteri-Astrup · Vedeliku bilansi näitajate kontrollimine vereproovis Hb, Hkt, K, Na
südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe. Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel. · Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, · optimaalseks 120/85mmHg. · Vererõhk on kõrgenenud (arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. 22. Vererõhu mõõtmise metoodika?
Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus). 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Süstoolne ehk ülemine ja diastoolne e alumine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. Vererõhk sõltub vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja perifeersest vastupanust (R). P= Q x R Lisaks mõjutavad vererõhku vanus, emotsionaalne seisund ja kehalise töö intensiivsus. 15. Arteriaalne pulss. Arteriaalne pulss on süstoolse vererõhu tõusust tingitud rütmiline arterite seinte kõikumine. Iseloomustab vere liikumist veresoonkonnas. 16. Vereringe kapillaarides Kapillaarid on väga peenikesed veresooned
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Venoosset verevoolu tagavad mehhanismid..Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhanism. Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vearerõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist
kõrgem kui diastoli ajal. Jaguneb: - Süstoolne e. ülemine vererõhk (110-120 mm Hg) - Diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg) Diastoli ajal rõhk püsib, sest tegu suletud süsteemiga. Süstoli ajal veresoon venitakse välja, diastoli ajal tõmbub see kokku -> takistus tõuseb ->rõhk ei kao ära. Mida kaugemale südamest, seda väiksem rõhu muutus süstoli ja diastoli vahel. madal vererõhk – ülemine vererõhk alla 100; kõrge vererõhk – ülemine üle 140 Pulsirõhk – süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Alumine vererõhk normaalne, kui ülemisest lahutada pulsirõhk. Veresoonte laius mõjutab alumist vererõhku. Sõltub: - Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja vereringe perifeersest vastupanust (R). P = QxR - Vanusest: Vanadel inimestel vererõhk tõuseb: lupjumine, veresooned pole enam nii elastsed. Lastel madal vererõhk: vereringe lühem, veresooned väga elastsed, väike süda (väike verehulk
veresoonkonnas. Vererõhk. Rõhk mille all veri voolab veresoonkonnas. veri ringleb kogu aeg. Veresoonte elastsus. Kui veri paisatakse veresoonde, siis pakseneb. Kui vereringe takistus suurenes, vererõhk tõusis, veri suruti veresoonkonnas edasi. Veri koguaeg liigub, kuna rõhk püsib. Kui veresoonte takistus langeb, rõhk tõuseb. Kogu aeg muutub. Kui veri paisatakse veresoontest välja, rõhk tõuseb, ülenevad vererõhk. Püsib u 110-120 mm hg, alumine 60-80 mm hg. Vahe on 40 mm hg e pulsirõhk. Ei tohi minna liiga suureks. Veresõrhk muutub kui palju paisatakse verd südamest välja, sõltub vanusest, kehalisest aktiivsusest. Lastel on vererõhk madal, kuna veresooned on elastsed. Ülemine 70-80mm hg, alumine 40-60 mm hg. Vereringe takistus mõjutab rohkem vereringe süstoolset. Normi piirid. Üle on hüpertoonia, alumine hüpotoonia. (alla 100mm hg). Vere liikumine veresoonkonnas iseloom. Veresoone võnkumine e pulsilaine leviku üleskirjutus.
lihaskoele ja sidekoe kiududele ning kutsuvad esile veresoonte ahenemise või laienemise Vererõhk - arteriaalne rõhk, mida veri avaldab veresoonte (arterite) seintele; ühik mmHg; normaalselt 120/80 mmHg Suurem ehk süstoolne rõhk - näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal; 110-120 mmHg Väiksem ehk diastoolne vererõhk - rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal; 60-80 mmHg Pulsirõhk - süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe; normaalselt 40-50 mmHg; alla 30 hakkab elundite verevarustus kannatama Hüpotoonia - vererõhk normaalsest madalam Hüpertoonia - vererõhk normaalsest kõrgem Pulsisagedus ehk pulss - arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst; võimalik palpeerida HINGAMISE FÜSIOLOOGIA Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja
Veenides paneb vere liikuma Veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmme Klapid, mis ei lase verd tagasi voolata Negatiivne rõhk südame õõnesveenide alguses Negatiivne rõhk ridkere õõnes sissehingamise ajal Vererõhk vere liikumisel langeb, kuna peab teekonnal üle saama takistustest – veresoonte seinu. Südametegevust reguleeritakse vererõhu kohta käiva informatsiooni põhjal. Normaalne vererõhk on 120/75 mm/Hg, pulsirõhk seega 45 mm/Hg. Pulsirõhk peaks olema vähemalt 30 mm/Hg, et kudede verevarustus oleks hea. Kõrge-normaalne vererõhk kuni 140/90 mm/Hg Saab mõõta: Otseselt – veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus Kaudselt – kasutatakse kas Korotkovi meetod o Töövahendid Vererõhu mõõtmise aparaat Stetofonendoskoop (kuulatamistorud)
Veenides paneb vere liikuma: a. Veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmme b. Klapid, mis ei lase verd tagasi voolata c. Negatiivne rõhk südame õõnesveenide alguses d. Negatiivne rõhk ridkere õõnes sissehingamise ajal Vererõhk vere liikumisel langeb, kuna peab teekonnal üle saama takistustest – veresoonte seinu. Südametegevust reguleeritakse vererõhu kohta käiva informatsiooni põhjal. Normaalne vererõhk on 120/75 mm/Hg, pulsirõhk seega 45 mm/Hg. Pulsirõhk peaks olema vähemalt 30 mm/Hg, et kudede verevarustus oleks hea. Kõrge-normaalne vererõhk kuni 140/90 mm/Hg Saab mõõta: 1. Otseselt – veresoonde viiakse manomeetriga ühendatud kanüül. Võimalik ainult eriuuringuga kliinikus 2. Kaudselt – kasutatakse kas: 1. Korotkovi meetod 1. Töövahendid 1. Vererõhu mõõtmise aparaat 2. Stetofonendoskoop (kuulatamistorud)
terves vereringes. Venoosset verevoolu tagavad mehhanismid..Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhanism. Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vearerõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
110-140) ning min 80 mm Hg (60-90)vatsakese diastoli ajal.(diastoolne rõhk) Kuigi rõhk vatsakeses langeb ligi 0, on aordis rõhk püsivalt üsna kõrge. Antud nähtus on põhjustatud sellest, et arterite seinad on elastsed ning venides võimelised energiat säilitama. 2 2 Pulsirõhk on süstoolne rõhk- diastoolne rõhk. Vererõhk väheneb teekonnal läbi keha tagasi südamesse, sest energia väheneb takistuse tõttu. Arterioolidest alates vererõhu kõikumised kaovad (ning pulssi ei saa katsuda).Veenides on rõhk väga madal ning tagurpidi voolamist takistavad veeniklapid. Keskimne arteriaalne rõhk on diastoolne P+ 1/3(süstoolne P-diastoolne P). Diastol on 2x pikem kui süstol, sp on keskmine arteriaalne rõhk lähemal diastoolsele.
Venoosset verevoolu tagavad mehhanismid..Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhan Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk
annaabi.ee 
