Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Ärilogistika- eksamimaterjal (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Ärilogistika
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on intorems tarneklauslid reguleerivad?
  • Logistika olemus, osategevused , mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine
    Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon , tarneahela ulatus, 7R mudel
    Logistika mõiste:
    • Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani .
    • Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).
    • Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks.
    • Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise planeerimise, teostamise ja kontrolli protsess eesmärgiga rahuldada tarbijate vajadusi

    Osategevused:
  • Nõudluse prognoosimine
  • Hankimine / ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine.
  • Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine.
  • Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine.
  • Ladustamine – paigutamine , vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid ) tagamine
  • Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis.
  • Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed , pakkimine, tähistamine.
  • Noppimine ( order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi -fitseerimine, saadetise ettevalmistamine
  • Väljuv transport
  • Müügijärgne teenindus
  • Tagastuste haldus ehk reversiivne logistika – vale, katkine kaup, jäägid, taaskasutus .
  • Asukoha valik – strateegilised otsused, kus hoida varusid, kui palju peab olema ladusid /kauplusi, suurus ja võimsus jne
  • Kommunikatsioon – info edastamine ja haldus, toodete ja nõudluse info, ajastus, saadavus , laoseis, kulud jne.
    NB! Ära tõmba piire tegevuste vahele. Kõik peab toimima heas koostöös!
    Logistika ajalugu – pärineb kreekakeelsest sõnast mõtlemine/arvutamine ja prantsusekeelsest sõnast “lager” ehk laagripaikade valik, transpordi varustus. 19. Saj Napoleoni ohvitser tuletab termini “la logistique” mis oli strateegiline positsioon. 20. Sajand muutus see mõiste äritegevuses kasutatavaks.
    7R mudel: right product, place , time, condition , quantity, cost , customer. Logistika tähtsustumine (enim mõjutavad makrotegurid):
  • transpordi ja kommunikatsioonikulude langus. Globaliseerumise esimene põhjus, transpordikulu järjest väiksem argument.
  • Inimeste arv on suurenenud, inimene tarbib järjest rohkem kaupu
  • Keskmine mobiilsus on palju rohkem suurenenud
  • Tihedam konkurents ja toodete lühenevad elutsüklid
  • Nõudluse killustatus(tooe ja teenuse valiku laienemine, niššide teke)
  • Tarbija informeeritum, vähenev brändilojaalsus.
  • Tarneahela keerukuse kasv, spetsialiseerumise süvenemine.
  • Traditsioonilse masstootmise vähenemine.
  • UUS! Järjest enam minnakse üle e-kaubanduse peale ja seda aktsepteeritakse aina enam. Ehk IKT areng ja mõju B2B kui ka B2C turgudele.
  • Keskkonnamõjude tähtsustumine ja sellest lähtuva regulatsioon .
  • Tulevik – 3D printimine?!
    Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist : erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu , juhtimisfunktsioon , konkurentsieelis /mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse.
    Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed , Juhtimine, Finantsid , arvestus, Turundus , Tehnoloogia , inseneeria , IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse , Võõrkeeled, suhtlemine , Psühholoogia
    Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel.
    Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine.
    Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile.
    • Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu , iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”
    • Iga lüli peab looma lisandväärtust
    • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog
    • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel .
    • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures

    2. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid
    Logistika tähtsus: Fookuses 50- 60ndad . Riikide SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikek näitajaid. Nt USA majanduses ületavad logistikakulud reklaamikulusid 10x ning kaitsekulutusi 2x. Hinnanguliselt on arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-15% SKPst. 2002 a globaalsed logistikakulud 13,8% SKPst. Euroopas 13,3%, USAs 9,3%. Tüüpiliselt on mikrofirmade logistikakulud rohkem kui 2x suurfirmade kuludest kõrgemad.Tavaliselt lähtutakse siigi või piirkonna logistikasektori makromajandusliku tähtsuse hindamisel riigi või piirkonna logistikakuludest ja nende osakaalust SKTs . Ettevõtluslogistika hindamisel on esmaseks aluseks ettevõtluslogistika kulud väljendatud % netokäibest (KM vaba).
    Tähtsus: Logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduskulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistikakulud. SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikke näitajaid.
    Alates käesoleva sajandi esikümnendi keskpaigast on ettevõtte logistikakulud suurenenud kogu maailmas. Kasvu põhjused: Keerukamaks muutuvad tarneahelad, puhvervarude loomine / suurendamine tarneahelas, nafta hinna kasv.
    Logistika arengu mõjutegurid:
    • Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond
    • Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv
    • Tugevnev konkurents turgudel, üleminek müüja - turult ostja-turule, tarbijate valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve
    • Kaupade eluea lühenemine
    • Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine
    • Geograafilised erinevused. Keegi ei oma varusid kõigist ressurssidest. Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine
    • Kommunikatsiooni lihtsustumine ja kiirenemine IT-lahenduste läbi
    • Spetsialiseerumine põhitegevusele, tugitegevuste outsourcing
    • Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine)
    • Poliitiline ja sõjaline mõju. Suured militaar - operatsioonid eeldavad tipptasemel logistilist võimekust (nt Normandia dessant , Lahesõda )
    • Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon
    • Uus filosoofia ja praktika firmades ( keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele)
    3.Logistika, logistika kui süsteem
    Märksõnad: lükkamine , tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid, kogukulude kontseptsioon , kulude kompromiss , suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine , fragmenteeritus, integratsioon tarneahelas, vertikaalne integratsioon.
    Arenguetapid Snyderi järgi. Äris toimuv trend: tooted alati liiguvad suurema erinevusele. Majanduse mõju logistika kulule tõuseb, ähvardab kulusid. Thnoloogia muudab infotöötlemise viise, muutes müügi integreeritumaks.
    6 ajaloo staadiumit:
    Arenguetapid:
    • Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine
    • Põhirõhk logistikasüsteemi kulude vähendamisele
    • Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine
    • Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse
    • Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse.
    • Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega.

    • Tootmiskeskne – 1950ndad )
    • Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70)
    • Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980)
    • Tarneahela integratsiooni etapp (1990…)
    • 1. Füüsilise jaotuse etapp

    Algselt: toodete kättesaadavuse probleemidpõhieesmärgiks valdavalt tootlikkuse kasv, logistics = necessary evil . Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas rutiinseid funktsioone, laonduse ja veonduse omahinnast lähtuvat juhtimist.Kaup teele alles siis, kui ühe suuna jaoks sai täiskoorem kaupa valmis toodetud
    Sisend - ja väljundlogistikat juhiti eraldiseisvatena. Aga: Aja jooksul konkurentsi kasvVajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine. Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100%. Lükkamise põhimõte ( push ). Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu. Eesmärk: nõudluse tekitamine. Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod , et tekiks “kohustus” müüa. Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid.
    Kui logistika kulud on: ostutarnete kulud+ jaotusveokulud+ laokulud+ pakendikulud+ kindlustuskulud+ … … … siis, kas logistiliste kulude vähendamine tähendab kokkuhoidmist kõigis kululiikides?
    Ei, sest kulud on omavahel sõltuvuses!Minimeerid liigselt ühte, tõusevad teised. Näiteks transpordikulu komponendid:
    • veokulud lähtekohast sihtkohta
    • koorma peale- ja mahalaadimise kulud
    • kulud kauba pakendamisele sellisel kujul, mis sobivad vastavale transpordiliigile
    • kulud pikemast tarneajast,kauba ladustamise kulud enne vedu, kui see on erinev erinevate liikide ja marsruutide puhul
    • protsentuaalne risk transpordil tekkida võivast kaost ja kahjustusest, kindlustuskulud, riskikulud tarne hilinemisest
    Tarneahela üleminekupunkt- näitab, kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alustel. Üleminekupunkt näitab, kui kaugele ulatub tarneahelas kliendi tellimuse mõju.
    Tõmbamise põhimõte: Sel teel välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järgi on nõudmine . Seega on toodete vananemine ja laokaod kogu jaotusketi ulatuses minimaalsed.
    Tõmbamise olulisi märksõnu (Nõudluse järgi juhtimine):
    • Juhtimine algab ja lõppeb lõpptarbija juures.
    • Kiire reageerimine nõudlusele ( müügiprognoosid on viidud miinimumini)
    • Kiired ja sageli korduvad toimingud .
    • Kuluefektiivsuse kontroll väärtusketi eri järkudes.
    • Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel.
    • Kogu väärtusketi kattev sidesüsteem
    • Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks.
    • Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt
    • Võtmeteguriks on lõpptarbija.
    Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja ajastut tööd. Esimesena hakkasid jaapanlased meetodid kasutama autotööstuses ( Toyota ).
    Varudepõhine tootmine (make to stock ) - tarneahela korraldus, kus ostetud ja toodetud kogused lähtuvad prognoosist, mitte aga tegelikest klientidelt laekuvatest tellimustest, sisuliselt tõukav süsteem.
    Tellimuspõhine lõppkooste (assemble to order) - tootmise korraldus, kus koostedetailid varutakse / toodetakse prognoosil baseeruvalt enne tegeliku tellimuste laekumist, ent lõpptoodete kooste toimub juba tellimuste alusel.
    Tellimuspõhine tootmine ( build to order) - tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine. Tellimuspõhise tootmise juures võib olla erinevaid tarneahela üleminekupunkte sõltuvalt sellest, milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st prognoosipõhiselt, ning milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse.
    Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile eraldi. Firma seisukohalt ekstreemne tõmbava süsteemi rakendus .
    Kogukulude kontseptsioon- eeldab, et logistika kõigi tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna , võttes arvesse kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas aga säiliks vajalik klienditeeninduse tase.
    Kontseptsioon võeti kasutusele seoses õhukaubavedude arenguga pärast II MS. Esialgu oli tegemist õhutranspordifirmade müügivõttega. Eesmärgiks oli näidata, et ehkki õhuveo maksumus ületab märkimisväärselt muude veoliikide maksumuse, on see paljudel juhtudel kõiki logistikakulusid arvesse võttes siiski odavam veovariant- lühike kohaletoimetamise aeg võimaldab vähendada säilitus- ja laokulusid.
    Kulude kompromiss- Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine.
    Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad jaotusveo kulud, kuna laod või jaotuskeskused paiknevad klientidele lähemal. Muud kulud seevastu kasvavad. Seega satuvad erinevad logistikakulud omavahel vastuollu. Ladude optimaalne arv/ kulude kompromiss on punktis, kus kogukulud on minimaalsed.
    Püüdlused vähendada varudega seotud kulusid on peamiseks põhjuseks, miks jaotust on viimase paarikümne aasta jooksul ulatuslikult tsentraliseeritud, nii et üha väiksem arv üha suuremaid ladusid ja jaotuskeskusi teenindab üha suuremaid piirkondi. Viimastel aastatel on suund muutunud- klientide kasvav nõudlikkus tellimuste täitmise kiiruse suhtes ja transpordikulude kasv on sageli muutnud otstarbekaks suurendada jaotussüsteemis jaotuskeskuste arvu.
    Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Suboptimeerimine leiab aset, kui igas logistika tegevusvaldkonnas eraldivõetuna püütakse saada maksimaalseid tulemusi. Seega ei vii kogu tervikliku logistikategevuse maksimaalsele tõhususele, sest parimad lahendused allüksuste, allsüsteemide või allkulude tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama, vähendades logistika tõhusust tervikuna.
    Näiteks ei pruugi veoseühiku kohta kõige madalama veohinnaga transpordiviisi kasutamine olla parim lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida . Arvesse võttes nii veo- kui pakkimiskulusid, võib otstarbekamaks osutada kallima transpordiviisi kasutamine, mille puhul veoste täiendava pakkimise vajadus puudub.
    Kõik kolm eelkäsitletud põhimõtet moodustavad üheskoos logistika integreeritud juhtimiskonseptsiooni. (4 astmeline protsess)
    Fragmenteeritus ehk logistikaga seotud tegevuste eralduvus võib kaasa tuua mitmeid probleeme. Fragmenteerimise tulemusel iga tegevus võib leida oma parima viisi kuid lõppkokkuvõttes kaasneb sellega probleeme. Näiteks:
    • Osakondade vahel toimub halvem info liikumine
    • Osakondade omavaheline koostöö langeb, toob kaasa efektiivsuse vähenemise ja halva klienditeeninduse
    • Toob kaas ebamääraseid hilinemisi tarneahelas
    • Teeb planeerimise keerulisemaks.
    • Produktiivsuse langus
    • Annab logistikale madala staatuse organisatsioonis.
    • Suuremad transpordi ning administratiivkulud
    Et neid probleeme lahendada, tuleks logistikas mitmed erinevad tegevused integreeruma üheks funktsiooniks.
    Integreeritud logistika tulemusel organisatsioonis on kõik omavahel seotud tegevused integreeritud üheks ainsaks funktsiooniks. Antud funktsioon vastutab kogu varu ning selle liikumise eest kogu organisatsioonis. Probleemi otsitakse kogu organisatsiooni vaatenurgast ning otsitakse parimat viisi kasu teenimiseks.
    Sammud liikumaks fragmenteeritud funktsioonist strateegilisse integreeritud funktsiooniks:
    • Eraldi seisvatele logistika funktsioonidele ei pöörata erilist tähelepanu ning ei peeta tähtsaks.
    • Arutlus, et eraldi logistika funktsioonid on tähtsad organisatsiooni edu loomisel.
    • Tehakse uuendusi eraldi funktsioonides, kindlustades et iga tegevus on maksimaalselt efektiivne.
    • Sisemine integratsioon- leitakse, et ühendades tegevused toob kasu.
    • Töödatakse välja pika ajaline logistiline strateegia.
    • Võrreldakse logistikat teiste ettevõtetega, õppides teiste kogemustest, otsides asju, mida parandada.
    • Jätkuv arenemine- otsitakse pidevalt efektiivsemat teed.
    4jandas punktis on ettevõtte loonud juba integreeritud logistika.
    Integreeritud logistika kasud :
    • Koostöö erinevate osade vahel tarneahelas, jagatakse infot ja ressursse.
    • Madalamad kulud
    • Paranenud efektiivsus
    • Materjali liikumine on sujuvam
    • Parem klienditeenindus
    • Paindlikkus
    • Usaldusväärsem kvaliteet
    Vertikaalne integratsioon- selgitab kui palju üks organisatsioon omab tarneahelat. (Ostab osalusi teistelt ettevõtetelt, kes on tarneahelas ( tarnijad , transpordi ettevõtted, tööstusettevõtted) või luues ise uue ettevõtte tarneahelasse. Ntx tööstusettevõtte oma transpordiettevõte.
    4. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine
    Märksõnad: 3 tüüpi väärtus, kulu eelis, eristumise eelis, eristumine läbi logistika, 5 tüüpi konkurentsieeliseid läbi logistika, logistiline paindlikkus, laiendatud toote kontseptsioon, tarneahela juhtimine, tarneahela ajaline kaardistamine, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad , säästlik ( LEAN ) ja nobe ( AGILE ) mõtteviis ja strateegia tarneahelas
    Iga äriettevõtte eesmärgiks on maksimeerida turustavatele kaupadele lisanduvat väärtust, et suurendada oma konkurentsivõimet ja kasumit. Lisanduvat väärtust saab suurendada kahel järgmisel viisil:
    Ettevõtte vähendab konkurentidega võrreldes kauba tootmise kulusid, saavutades kulueelise. Kulueelis strateegiat saab tavaliselt rakendada standardsete, masstoodetavate kaupade puhul. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente.
    Ettevõtte muudab oma kauba konkurentide samalaadsete kaupadega võrreldes kliendile ligitõmbavamaks, nii et klient on nõus juurde maksma rohkem, kui ettevõttele kauba ligitõmbavamaks muutmine maksma läheb. Seda nimetatakse eristumiseks.
    Eristumisstrateegiaga üritab ettevõte olla oma tegevusalal ainulaadne mingis sellises mõõtmes , mida kliendid laialdaselt väärtustavad. Ettevõte valib välja ühe või mitu kaubale iseloomulikku omadust, mida kliendid tähtsaks peavad ja positsioneerib ennast neid omadusi ainulaadsel viisil pakkuma. Ainulaadsus võimaldab küsida klientidelt konkurentidest kõrgemat hinda. Eristumisstrateegiat võib lugeda õnnestunuks, kui eristumiseks tehtud kulutused on väiksemad kui selle tagajärjel saadud täiendav tulu. Eristuda võib kauba omadustes või kvaliteedis , turunduses, tellimuste täitmise ja kohale toimetamise süsteemis ehk logistikas.
    Eristumine logistikas seisneb eristumises tellimuste täitmise ja kohale toimetamise vallas.
  • Esiteks võib selleks olla mitmesuguste tellimuste täitmise ja kohale toimetamisega kaasnevate väärtust lisavate teenuste pakkumine, mille eest kliendid on nõus rohkem maksma, kui teenuste osutamine ettevõttele maksma läheb.
  • Teiseks saab ettevõte eristuda logistikaga nii, et täidab tellimused ja toimetab need kohale kiiremini kui konkurendid.
  • Kolmandaks võimaldab eristumist logistikas tellimuste paindlik täitmine, võimaldades kohandada toodet või teenust maksimaalselt kliendi soovidega.
  • Neljandaks, tasemel logistika juhtimine vähendab ettevõtte kulusid, võimaldades pakkuda konkurentidega samaväärset toodet madalamate hindadega.
  • Viiendaks, logistika loob ulatuslikke võimalusi konkurentidest eristumiseks.
    Keskel on tuumtoode ( core product) ise sellisel kujul, nagu ta lahkub tootmisest .
    Loodetud toode (expected product) täidab kliendi minimaalsed ootused toote suhtes, tehes selle kliendi silmis samaväärseks turul pakutavate ana­loogiliste toodetega: seda müüakse "õige" hinnaga, maksetingimused on "õi­ged", tootel on "õige" garantii , tellimuse täitmise "õige" aeg, "õigel" tasemel klienditoe olemasolu, toote vastavus teatud parameetritele jms
    Laiendatud toode = tuumtoode + loodetud toode + kõik muu, mis ületab kliendi ootusi toote suhtes. Toodet saab "laiendada" nähtavate (tangible) või nähtamatute (intangible) komponentidega. Nähtavad komponendid on midagi käegakatsutavat, mis kliendi silmis on saadud n‑ö kauba peale, ületades tema ootusi. Näiteks antakse autot ostes kaasa tasuta talvekummid, ostetud arvutiga tuleb kaasa tasuta tarkvara , korterit ostes saab sellega kaasa köögimööbli jms. Nähtamatud komponendid seonduvad mingeid kliendi ootusi ületavate ehk väärtust lisavate teenustega (kohaletoimetamine, nõustamine , koolitused , maintenance , tagasiostmine …)
    Võimalik toode (potential product) hõlmab kõik, mida saab kasutada klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks. Võimalik toode on see, mis on veel tegemata või mida on võimalik teha.
    Kõik tuumtootele lisanduvad tooteringid lisavad müüjale umbes 20% kuludest, kuid määravad 80% ulatuses kliendi ostuotsust.
    Tarneahela juhtimine pakub võimaluse saada sünergiat ettevõttesisesest ja ettevõtete vahelisest integratsioonist ja juhtimisest.
    Põhimõtteliselt on tarneahela juhtimine logistikasüsteemi laiendamine väljapoole ettevõtte organisatsioonilisi piire. Tarneahela keskseks tegevuseks on tellimuste täitmise protsess. See hõlmab tellimise, tootmise ja kohale toimetamise koos kaasnevate rahaliste tehingutega.
    Tarneahela kvaliteetse juhtimise 4 alustala: kvalifitseeritud inimressursid, organisatsiooniline korraldus, infotehnoloogiad ning tegevuse mõõtmine.
    Tarneahela juhtimisele iseloomulikud tunnused:
    • Omavahel konkureerivad tarneahelad, mitte üksikettevõtted.
    • Enamik võimalusi kulude vähendamiseks ja/või väärtuse lisamiseks peitub tarneahela partnerite vahelistes suhetes.
    • Tarneahela konkrentsivõimelisuse aluseks on väärtust lisa teabevahetus.
    • Tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni.
    • Tarneahela konkurentsivõimelisus eeldab selle liikmete kollektiivse strateegia väljatöötamist.
    Tarneahela ulatus on aeg, mis kulub tarneahela tegevustele kokku. Seda võib vaadelda kui aega, mis tarneahelal kulub turunõudluse kasvule reageerimiseks, säilitades varude senise taseme. Teisisõnu on tegemist täitmisajaga, mis kulub toodete tõmbamiseks läbi terve ahela.
    Tarneahela ulatus on horisontaalsete joonte summa – täitmisaeg ehk „tõmbamisaeg“ on 60 päeva.
    Tarneahela maht on vertikaalsete ja horisontaalsete joonte summa – see on aeg, mis kulub turunõudluse vähenemisele reageerimiseks.
    On tavapärane, et organisatsiooniliste piiride juures on vertikaalsed jooned kõige kõrgemad, isegi kui horisontaalne joon on lühike.
    Turu kvalifitseerijad ja turu võitjad
    • Turul tegutsemise hindamisel võib jagada mõjutavad faktorid kahte gruppi:
      Order qualifiers- mis tingimused peavad olema täidetud, et üldse turul tegutseda
    • Order winners - miks just sinu toodet eelistatakse (hügieeni tegurid ja motivatsiooni tegurid)

    NB! Iga tootel/turul erinevad. Võib muutuda sama toote elutsükli jooksul.
    Kaks tarneahela põhiliiki: säästlik (lean) ja nobe (agile)
    Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks on toimimine minimaalsete kuludega , et saada toote võimalikult madalat müügi­hinda. Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagami­sele ja tellimuste täitmise kiirusele.
    LEAN kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value !” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg , väiksed varud ja kogukulud.
    AGILE ehk nobeda logistika märksõnad: pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus , vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur.
    Säästliku tootmise nimetus tuleb põhimõttest kasutada palju vähem ressursse, kui on vaja võrreldava tootemahu saamiseks tavalises masstootmises. Põhimõtteliselt ühendab säästlik tootmine/mõtlemine masstootmise ja käsitöö eelised. Säästlik mõtlemine on üha korduv tegevus selleks, et püüelda täiuslikkuse poole, elimineerides ajaraiskamist ja suurendades seega väärtust tarbija seisukohalt.
    5. Aeg logistikas, just-in-time, LEAN
    • Märksõnad: tarneahela ajakulu analüüs, aja kompressioon , nõudlusaeg, läbimisaeg, läbimisaja lõhe , tarneahela üleminekupunktid, edaslükkamine (postponement), varudepõhine tootmine, tellimuspõhine lõppkooste, tellimuspõhine tootmine, tellimuspõhine tootedisain. Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest. Kulusäästliku tootmise (LEAN) taust: paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem, just-in-time, kanban , muda , 7 raiskamise liiki, 10 reegel, jidoka, tootmistakt , heijunka , pidev voog , kaizen just-in-time tootmise mõju tarnijale, argumendid just-in-time tarneahela vastu.

    Paindliku tootmissüsteemi arendas 1970. aastate keskpaigas lõplikult välja autotootja Toyota. Sageli on seda nimetatud ka toyota tootmissüsteemiks. Tänapäeva populaarsed säästilkuse ja nobeduse kontseptsioonid on TPS-i aspektide kohandused Läänemaade oludega ning info- ja kommunikatsioontehnoloogiate arengutega. Paindliku tootmise süsteeme kasutatakse praktiliselt alati koos täppisajastamisel põhinevate tootmissisendite tellimissüsteemidega. Seetõttu nimetatakse paindlikku tootmist sageli täppisajastamisel põhinevaks tootmiseks.
    Paindlikud ettevõtted erinevad traditsioonilistest masstootmise ettevõtetest eelkõige kolmes põhilises aspektis:
    • Tootepartii suurus- Traditsioonilise ettevõtte eesmärk on maksimeerida tootepartii suurust, et saavutada minimaalseid kulusid tooteühiku kohta. Paindliku ettevõtte puhul, vastupidi, on eesmärk vähendada tootepartii suurust nii väikseks kui vähegi võimalik, tehes seda majanduslikult põhjendatud viisil.
    • Toote liikumismudel- Traditsioonilises masstootmises on tootmine sageli organiseeritud portsessi tehnoloogiliste keskuste kaupa. Töödeldavad komponendid liiguvad ühest tehnoloogilise protsessi keskusest teise. Aeg kulub, kui toote komponendid ootavad edasiliikumist, liiguvad ja ootavad edasist töötlemist. Paindliku ettevõtted on organiseeritud toodete kaupa. Kõik detaili või toote tootmiseks vajalikud funktsioonid on koondatud ühte kohta nii lähestikku kui võimalik, et minimeerida tootekomponentide käitlemist ja liikumist.
    • Ajastamine - Traditsioonilises tootmisettevõttes toimub tegevuste ja tootmissisendite saabumise ajastamine sageli tsentraliseeritult, kasutades materjalivajaduse planeerimissüsteemi MRP ja tootmisosakondade kontrollsüsteeme. Kõik see võtab aega ja süsteem reageerib märkimisväärse viivitusega. Paindlikes ettevõtetes on uute sisendite tellimisvajaduse üle otsustamine viidud madalamale tasandile, vajaduseta kõike tsentraliseeritud süsteemiga kooskõlastada- teisisõnu kasutatakse täppisajastamise süsteeme.
    T-aeg ehk tootmisaeg ehk kogu täitmisaeg näitab koguaega, mis kulub ühe toote liikumiseks läbi tarneahela.N-aeg ehk nõudlusaeg ehk tellimustsükli aeg on kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg.
    Säästlik tootmine ehk LEAN - jaapani päritolu protsesside ja ettevõtete juhtimise filosoofia, mis rõhutab ressursside suunamist ainuüksi tegevustele, mis loovad väärtust, mille eest kliendid on nõus maksma; kasvanud välja Toyota tootmissüsteemist
    Kanban - tootmisvoo juhtimise tööriist, tõmbav süsteem koos lihtsate visuaalsete signaalidega
    Muda (raiskamine) - Jaapani termin, keskne mõiste Toyota tootmissüsteemis, tähistab üleliigsust, kasutust , raiskamist; muda identifitseerimine ja eemaldamine on Toyota järgi tähtsaim prioriteet
    7 raiskamist tootmises - Toyota tootmissüsteemi kohaselt on igas tootmises seitset tüüpilist raiskamist (muda): transport, laovarud, liikumine, ootamine , ületöötlemine, ületootmine ja defektid. Kõigis valdkondades on oluline pidevalt vastata küsimusele, milline osa tegevustest on väärtust lisav, milline osa ei lisa otseselt väärtust, aga on vältimatu ning milline osa tegevustest ei lisa väärtust ning on ka välditav.
    Väärtusvoo kaardistamine (value stream mapping) - Säästliku tootmise tehnika, millega analüüsitakse info ja materjali voogu läbi ettevõtte või tarneahela, peamiseks mõõdikuks on läbimisaeg.
    Jidoka - Oluline idee Toyota tootmissüsteemis, mille järgi töö (tootmisliin) tuleb peatada koheselt mistahes kvaliteediprobleemi identifitseerimisel. Fookuses on luua tehnoloogia ja töötajate koostöös maksimaalne võimekus kvaliteediprobleemidele reageerimiseks. Jido-ka- intelligente automatiseerimine. Rutiinset tegevust automatiseerida on lihtne, kuidas aga automatiseerida kontrolli? Jido-ka: probleemide esinemisel tegele nendega kohe, ära oota Rakendatakse tehnoloogiat, mis seiskab defekti ilmnemisel tootmisliini nii, et ükski defektne toode ei jõua järgmise protsessini. 100% automatiseeritus tähendaks, et masin iseseisvalt teostab kontrolli ja parandab ise ka probleemid nende ilmnemisel, see ei ole enamasti rakendamiseks piisavalt kuluefektiivneEnamasti tehnoloogia identifitseerib ja registreerib, inimene parandab.Topeltkontroll: ka töötajal on õigus ja kohustus seisata tootmisliin defekti ilmnemisel.
    Tootmistakt ( tootmisrütm ) - Tootmise tempo, osa Toyota tootmissüsteemist, mis rõhutab stabiilse tootmisrütmi säilitamist. Iga töökeskuse aeg mistahes töö lõpetamiseks peab olema väiksem kui tootmistakt, et vältida seisakute tekkimist. Tootmistaktil põhinev kontroll seab eesmärgiks tagada, et tootmismaht vastaks kliendi nõudlusele.
    Heijunka ehk ühtlane tootmine - Tehnika raiskamise vähendamiseks ja tootmise efektiivsuse tõstmiseks Toyota tootmissüsteemis. Eesmärgiks on läbi detailse kavandamise ning operatsioonide kontrolli vähendada töökoormuse kõikumist kõigis töökeskustes, et vähendada viivituse riski.
    PIDEV VOOG- kiiremat ja väiksemaid varusid võimaldav sujuv töövoog , protsessidevaheliste tööde stagnatsiooni elemineerimine.
    Kaizen (pidev täiustumine) - juhtimisfilosoofia , mis rõhutab töötajate osalust ning milles iga protsess on pideva vaatluse all, et leida võimalusi parendusteks, eelkõige (tulenevalt Toyota tootmissüsteemi printsiipidest) raiskamise vähendamiseks
    Tarneahelate keerukamaks muutumine võib viia olukorrani, kus majandusku tõhususe kasv ei suuda enam sammu pidada tarneahelate keerukamaks muutmisest põhjustatud täiendavate kuludega.
    Täitmisaegade lühendamine , varude minimeerimine , kiirem reageerimine klientide nõudmistele:
    Täppisajastamisega (just in time- JIT) tootmine/tarned- täppisajastamise puhul tuuakse materjalid kohale siis, kui vaja, vähendades tootmis- või kaubandusettevõtte laovarusid. Sellise praktikaga kaasnevad sageli tarnijate väiksemad, kuid sagedamini lähetavad saadetised.
    JIT-d kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotusüsteemis. Selles süsteemis viiakse nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus koguses ja ajal, mil neid läheb tarvis, mitte varem ega hiljem. JIT kasutus laovarude juhtimise ja kontrolli süsteemis aitab vähendada laovarusid. JIT süsteem on kavandatud selleks, et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suure rõhu lühikesele, sobivale läbimisajale.
    5 põhielementi, mis toetavad kanban- ja JIT konspetsiooni:
    • Nullile lähenevad laovarud
    • Lühike läbimisaeg
    • Väike, sage täienduskogus
    • Hea kvaliteediga
    • 0 defekti
    Edukas JIT kasutus vähendab mõlema osapoole laovarusid, kuid nõuab head sidet ja koostööd partnerite vahel.
    JIT tootmise üheks komponendiks on kanban. Kanbani põhimõtte järgi tuleb detailid ja materjalid kohale toimetada täpselt siis, kui neid tootmisprotsessis vajatakse. Süsteem kasutab andmekaarte, mis on kinnitatud konteineritele, milles asuvad ühesugused kogused sama liiki detaile. Kanban andmekaarte on kahte liiki: liikumiskaardid ja tootmiskaardid.
    JIT süsteemi kasutamise seisukohtast on äärmiselt suur tähtsus suhtel tarnijate ja tarneahela järgneva lüliga. Ostja tahab olla kindel, et tarnija tarnib järjekindlalt kvaliteetseid tooteid. Samuti soovib ostja, et tarnija oleks võimeline suurendama või vähendama tarnitavate toodete kogust sõltuvalt ostja klientide nõudlusest. Tavaliselt asutvad ostjad JIT süsteemide puhul tarnijatega pikaajalisele lepingulistesse suhtesse.
    JIT süsteemide puudused:
    • Neid ei saa hästi kasutada liiga suurenõudluse kõikumise ja liiga suurte laodefitsiidikulude korral.
    • JIT on hea kontrolliks, kuid kehv planeerimiseks.
    • Tarnijate kulude kasv.
    • Sõltuvus tarnijate geograafilisest kaugusest.
    6. MRP ja ERP süsteemid
    • Märksõnad: MRP, MRP-II, keskne tootmiskava, materjalispetsifikatsioon ( bill of materials), materjalivaru fail
    MRP on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavalt materjalivaru. MRP põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju on tarvis selle lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. Kontseptsioon arendati välja ja täiustati 1960. ja 1970a. MRP süsteem on peamine plaanimisvahend tarneahela juhtimiseks , ühendades ostmise tootmistegevuse või materjali haldamise funktsiooniga.
    MRP määrab kindlaks:
    • Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida väljaspool ettevõtet, arvestades juba olemasolevaid varusid.
    • Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes, arvestades juba olemasolevaid varusid.
    • Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või ettevõttes tootmiseks, võttes arvesse tellimise täitumisaegu.
    MRP süsteemi põhilsisend on keskne tootmiskava. See on põhimõtteliselt nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja –teenustest, mida ettevõte peab teatud ajavahemikul tootma /tarnima koos vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal konkreetset toodet või teenust vajatakse.
    Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur on diagramm, insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks.
    Kolmas MRP- komponent on materjalivaru fail, mis kajastab kõiki antud toote jaoks kasutatavate materjalide varusid ettevõttes, mida MRP ei ole muude tootepartiide tarbeks reserveerinud.
    Erinevalt MRP-st on MRP II ( Tootmisressursside planeerimine ) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest.
    MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava.
    MRP on omakorda aluseks ressursikasutuse plaanile ja ostutegevustele ning lõpuks tootmistegevuste plaanimise ja kontrollimise toimingutele.
    ERP (ettevõtte ressursside planeerimine) on tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused, sellised nagu müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus, eesmärgiga saavutada optimaalset tõhusust kogu ettevõtte ulatuses. ERP võimaldab kogu ettevõtte tasandil plaanida ja juhtida ressursse, mis on vajalikud äritegevuseks. ERP on oma olemuselt MRP süsteemide uusim põlvkond, mis kujutab endast MRP põhimõtete laiendatud kasutust tarneahela jaoks.
    Keskne andmebaas on relatsiooniline info hoidla kogu ERP süsteemi jaoks:
    • Kliendifailid - sisaldab infot ettevõtte klientide kohta
    • Tootefail- sisaldab infot ettevõttes pakutavate toodete ja teenuste kohta
    • Tarnijafail- sisaldab infot ettevõtte materjalide ja teenuste tarnijate kohta.
    • Tellimusfail- sisaldab infot kõikide avatud, töötlemisel või täitmisel olevate tellimuste kohta.
    • Materjalispetsifikatsioonide fail-näitab, millistest materjalidest ja komponentidest koosnevad lõpptooted.
    • Ostutellimusfail- sisaldab tarnijatele esitatud ostutellimusi
    • Varude fail- sisaldab ettevõtte käsutuses olevate materjali ja tootevarude andmeid.
    • Ajaloo fail- jäädvustab ettevõtte kliendi- ja ostutellimuste ajalugu.
    7.Varude juhtimise alused
    • Märksõnad: varude liigid, varude juhtimise eesmärgid, varude kontrollimise ja varude juhtimise mõisted, varude hoidmise motivatsioon , argumendid varude hoidmise vastu, varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss, varude liigid tekke ja funktsiooni järgi, sõltuv ja sõltumatu nõudlus, SKU, ringlustsükkel, inventuuri viisid, varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine, laovarudega seotud kulud, tellimisperioodi süsteem, tellimispunkti süsteem, ajalise plaanimise süsteem, EOQ mudel, mudeli eeldused lihtsaimal kujul, osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis , reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi, reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine, ABC-analüüs, XYZ-analüüs (vt loenguslaidid ).
    Varude liigid: Varusid saab liigitada erineval viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmist/töötlemistegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks:
    • Tooraine ja komponendid, mis on tarnitud firmasse, kuid ei ole veel kasutatud
    • Pooltoodete varu ( work -in-process) on materjalid, mis on alustanud liikumist läbi tootmisprotsessi.
    • Valmistooted, mis ootavad lähetamist kliendile.
    • Varuosad masinatele /seadmetele.
    • Kuluartiklid – kütus , paber …

    Eestis kasutatava finantsarvestuse ja aruandluse järgne liigitus on järgmine:

    Varude juhtimise eesmärgid:
    • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem.
    • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa
    • Minimeerida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali, et vältida võimalikke likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned tihedamad, kogused väiksemad

    Varude kontrollimise ja varude juhtimise mõisted
    Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Täpse ülevaate aluseks on varude lisandumise, liikumise ja kasutamise ehk varudega seotud toimingute täpne, täielik ja õigeaegne kirjendamine ning füüsilise ja arvestusliku laovaru vaheliste erinevuste vältimine. See eeldab omakorda varudega seotud toimingute kirjendamise protseduurireeglite ja tootekoodide ning varude füüsilise kontrollimise (inventeerimise) süsteemide väljatöötamist.
    Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida , milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad . Varude juhtimine hõlmab kõik varude plaanimise, prognoosimise ja täiendamisega seotud tegevused. Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Erinevused on tingitud eelkõige kolmest tegurist: kliendite nõudluse kõikumine, tarnijate tarneaegade kõikumine ja varude kontrollimise täpsus.
    Varude hoidmise motivatsioon: Parem klienditeenindus – kaupade olemasolu tarnija laos tagab kõrge tarnevõime ja operatiivsuse tellimuste vastu. Tootmis-, ostu- ja transpordikulude kokkuhoid – võimaldab toota suurte pariidena, saada allahindlust suurelt ostukoguselt ja hoida tänu suurtele saadetistele kokku transpordikulusid . Kaitse hinnakõikumiste vastu – ostmine kõige soodsamatel tingimustel hinnatõusu ootuses . Kaitse nõudluse ja ebakindluse vastu. Kaitse ettenägematute asjaolude vastu – näiteks streikide ja tarnete katkemise vastu.
    Argumendid varude hoidmise vastu: Varud seovad kapitali, mida ettevõte saaks mujal paremini kasutada. Sageli varjavad varud tegevuse kvaliteediprobleeme/kitsaskohti, mis liigsete varudeta oleksid paremini nähtavad ja kiiremini lahendatavad. Varude olemasolu soodustab juhtkonna kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule. Varud võimaldavad isoleerida üksteisest tarneahela astmeid ega erguta kasutama kogu tarneahela tasandil toimuvast integreeritud otsustusprotsessist tulenevaid võimalusi. Varude puudumisel tuleb vältimatult plaanida ja kooskõlastada üheaegselt mitme tarneahela astme või terve tarneahela tegevust.
    Varude liigid tekke ja funktsiooni põhiselt
    • Kasutus varu e ringlusvaru ( cycle cost) – Varud, millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamise (uute tellitud kaubapartiide kohalejõudmiste) vahel
    • Transiitvaru (in-transit stock või pipeline stock) – Tooted ja materjalid, mis asuvad veovahendil teel ühest asukohast teise. Transiitvarud on vajalikud seetõttu, et varude füüsiline liikumine ühest asukohast teise võtab aega. Kui liikumine on aeglane ja/või toimub kaugete vahemaade taha, võib tooteartikli transiitvaru suurus ületada ladustamiskohtades hoiundatava varu suuruse. Transiitvarusid võidakse arvestada kasutusvaru (sellevõrra suurendatud) osana , kuid säilituskulude arvestamisel tuleb neid arvestada lähetamiskohas asuvana.
    • Reservvaru ( safety stock) – Varud, omatakse tavavajadusest (kasutusvarust) rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise (keskmist ületava nõudluse) või tarnete ebakindluse (hilinemise) vastu. Reservvaru suurus sõltub nõudluse kõikumise ulatusest, varude täiendamise täitmisajast ja plaanitud tarnevõimest.
    • Spekulatiivne varu (speculative stock) – Varud, mida omatakse muudel põhjustel, kui jooksva nõudluse rahuldamine. Näiteks võib tegemist olla optimaalset vajadust ületavate varudega, mis on ostetud hulgiallahindluse saamiseks või ostuhinna tõusu kartes. Ka valmistooted, mida tootja nõudluse kasvu ootuses lattu toodab, on spekulatiivne varu.
    • Hooajaline varu (seasonal stock) – Spekulatiivse varu norm, varude akumuleerimine enne hooaja algust. Esineb sageli põllumajandustoodete ja hooajakaupade puhul, jaekaubanduse valmistamisel jõuluperioodiks jms.
    • Seisev varu (dead stock) – Varud, mille järele on nõudlus teatud perioodi jooksul puudunud (moraalselt vananenud varud, varude nõudlushooaeg lõppenud jms). Sellistest varudest üritatakse iga hinna eest lahti saada või vedada need mujale, kus nende järele on nõudlust.

    Sõltuv ja sõltumatu nõudlus. Sõltuv nõudlus ( dependent demand ) – teatud laovaru artikli nõudlus tuleneb mingi muu laovaru artikli nõudlusest või on sellega otseselt seotud. Nõudluse sõltuvus võib olla:
    • Vertikaalne – Näiteks juhul, kui teatud detaile kasutatakse tootmisprotsessis lõpptoote või komponendi koosteks. Detailide nõudlus sõltub seega toodetavate valmistoodete või komponentide kogusest.
    • Horisontaalne – näiteks juhul, kui teatud lisand peab kaasnema teatud tootega

    Sõltumatu nõudlus (independent demand) – Teatud laovaru artikli nõudlus on sõltumatu, kui see ei sõltu muude artiklite nõudlusest. Sõltumatu laoartikli nõudlus tuleneb klientide otsestest ostu- või tarnetellimustest. Valdavalt võib jaotusaheldas liikuvatele (lõpp)toodete nõudlust iseloomustada kui sõltumatut nõudlust. Sõltumatut nõudlust iseloomustavad järgmised tunnused:
    • Laoartikli nõudlus ei sõltu ettevõtte varude haldamise otsustest.
    • Laoartikli nõudlus varieerub ebaregulaarselt, juhuslikul alusel
    • Laoartikli varu plaanitakse ja hallatakse sõltumatult muudest laoartiklitest
    • Laoartiklite varude planeerimisel kasutatakse tavaliselt selliseid nõudluse pronoosimise meetodeid, mis ennustavad tuleviku nõudlust mineviku nõudlusest lähtudes.
    • Tootevarusid plaanitakse koos reservvaruga, et kompenseerida prognoosivigu.
    • Laoartiklite tarnevõime tagamiseks lähtutakse pigem kousest kui ajastamisest (kui palju tellida?).

    SKU – Laoartikkel (stock keeping unit – SKU) on eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest. Erinevas võib seisnevad suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis või muus toote omaduses või nende kombinatsioonis. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse muudest laoartiklitest eraldi.
    Inventuuri viisid – Inventeerimine on ettevõttes tegelikult olemasoleva ara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus , mille käigus selleks moodustatus inventeerimiskomisjon kontrollinb erinevaid varaobjekte kas ÜLELUGEMISE, KAALUMISE või MÕÕTMISE teel.
    Pidev inventuur (cycle counting ) on varude kontrollipraktika, mille käigus laovarusid inventeeritakse regulaarselt osade kaupa vastava plaani alusel. Selle aluseks on üldjuhul kolm meetodit:
    • Juhuslik valik – inventeeritakse pisteliselt
    • Valik füüsilise asukoha järgi – iga päev inventeeritakse teatud osa laost
    • Valik ABC analüüsi järgselt – mida kiiremini tooted ringlevad või mida suurem on nende väärtus, seda sagedasemalt neid inventeeritakse. Näiteks: A rühma tooted kord kuus, B tooted kord kvartalis , C tooted kord aastas.

    Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine:
    Üks laialdasemalt varude ja varade haldamisel kasutatavaid mõõtarve on varude ringlemissagedus . Varude ringlemissagedus ( inventory turnover ) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta või muu ajavahemiku jooksul vaheldub. Ringlemissagedust mõõdetakse füüsiliselt või finantsarvestuslikult. Vahe seisneb selles, et füüsiline ringlemissagedus näitab füüsiliselt ettevõtte laost või ladudest müüdud varude ringlemissagedust, finantsarvestuslik aga varudesse seotud kapitali ringlemissagedust. Mõlemad suurused on olulised. Füüsilise ringlemissageduse kohta kasutatakse levinult terminit varude ringlemissagedus ja finantsarvestusliku ringlemissageduse korral teminit varude käibesagedus .

    Laovarudega seotud kulud:
    Materjalikulu – ostuhind ja tarnekulu
    Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks:
    • Otsustamine, mis vajab täiendamist
    • Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine
    • Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine
    • Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud

    Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – kapitali alternatiivkulu, käsitsemine, laotingimused, laopind, kindlustus, riknemine , kadu. Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%.
    Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak.
    Tellimisperioodi süsteem - Eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimum- tasemele . Eelised: odavus , kontrolli lihtsus, üheaegsus (saab konsolideerida tellimusi samale tarnijale)Eeldab suurema varu omamist, kui nõudlus peaks kasvama
    Tellimispunkti süsteem - Eeldab varude teatud taseme – tellimispunkti – kindlaks-määramist. Kui varu langeb tellimuspunkti tasemele, esitatakse tellimus muutumatu suurusega kogusele. Täiendtellimuste ajavahemik varieerub vastavalt nõudlusele.
    Süsteem eeldab, et varude seisu jälgitakse pidevalt, tööjõud ja arvutiressurss. Tagab parema kontrolli, vajatakse vähem reserve ja keskmine varude tase on väiksem. Sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks .
    Tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteemid (Ross, 2004)
    Ajalise plaanimise süsteem: Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. Kui eelmistes süsteemides toimus täiendamine reaktsioonina oleviku nõudlusele, siis ajalise plaanimise süsteem lähtub plaanitavast nõudlusest tulevikus.
    Peamine eelis: varude tellimine käivitatakse lähtudes vajadusest omada varusid just siis, kui neid tulevikus nõudluse prognoosi järgi vajatakse.
    Üks ajalise plaanimise süsteeme on materjalivajaduse planeerimine ehk MRP ( material requirements planning )
    EOQ mudel, mudeli eelised lihtsamal kujul JA Osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis
    EOQ – Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus
    Nim ka Wilsoni mudel või Wilsoni valem, 1913
    Klassikaline arvutuslik lähenemine , mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu . Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest.
    Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et:
    • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav
    • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada
    • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest
    • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast
    • Puudub transiitvaru ja reservvaru
    • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud
    • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest
    • Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust
    EOQ korduvad saehambad
    EOQ: kahe kulukomponendi summa on U-kõver (parempoolne)
    EOQ valem on tuletatud varude täiendamise kogukulude (TSC total stocking cost) valemist mis summeerib toote säilitus- ja tellimiskulud ajavahemikul: TSC = QCV/2 + DS /Q
    Esimene komponent on säilituskulu, teine komponent on tellimiskulu
    Otsitava Q suhtes on säilituskulu lineaarne. Tellimiskulu on lineaarne aastas tehtavate tellimuste arvuga, mis on pöördvõrdeline ühe korra kogusega Q.
    EOQ – optimaalne tellimiskogus. Summa miinimumi leidmiseks tuleb TSQ funktsiooni tuletis argumendi Q järgi võrdsustada nulliga ja lahendada võrrand.
    Olles leidnud EOQ, saab nüüd kergesti leida tellimusintervalli: T = Q / D
    Kui arvutada teoreetilise EOQ väärtusega, siis tellimiskulud = säilituskulud
    Reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi
    Reservvaru võib määrata nii kindla kogusena, protsendina prognoositud nõudlusest, varude piisavusena päevades kui ka mineviku keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel. Sageli kasutatakse ka normaaljaotuse standardhälbe statistilist mudelit. Idee on selles, et mida rohkem varieeruvam on nõudlus (mineviku andmete põhjal), seda suremat reservvaru tuleks hoida lisaks prognoosile (mis tagab keskmiselt varustatuse vaid 50% juhtudest)
    Reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine
    Normaaljaotuse järgi on tõenäosus, et müügipäeva nõudlus ületab keskmist nõudlust, 50%. Tõenäosus, et müügipäeva nõudlus jab alla keskmise nõudluse, on samuti 50%. Varude juhtimise seisukohalt vajatakse reservvaru vaid siis, kui müügipäeva nõudlus ületab keskmist nõudlust. Seega on tõenäosus, et:
    • Nõudlus ei ületa keskmist müüki rohkem kui ühe standardhälbe ulatuses 62,26%+[(100%-68,26%):2]=68,26%+15,87%=84,13%. Nii on tabeli 10.3 (lk 350 õp) näite andmete põhjal tõenäosus, et müük ei ületa 21 toodet päevas 84,13%
    • Nõudlus ei ületa kesmist müüki rohkem kui kahe standardhälbe ulatuses 95,44%+[(100%-99,74%):2]=95,44%+2,28%=97,72%. Nii on tabeli 10.3 näite andmete põhjal tõenäosus, et müük ei ületa 27 toodet päevas 97,72%.
    • Nõudlus ei ületa keskmist müüki rohkem kui kolme standardhälbe ulatuses 99,74%+[(100%-99,74%):2]=99,74%+0,13%=99,87%. Nii on tabeli 10.3 näite põhjal tõenäosus, et müük ei ületa 34 toodet päevas, 99,87%.

    ABC-analüüs: ABC-analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui tesed – on see siis kasumlikkuse, müügikäibe, müügi kasvu vms põhjal. ABC-analüüsi aluseks on Pareto ehk 80:20 reegel, mille järgi väiksem osa põhjusi, sisendeid või tööd annab suurema osa tagajärgi, väljundeid või tasu. Seega ei ole põhjused ja tagajärjed, sisendid ja väljundid, töö ja tulemused omavahel tasakaalus. Sellise tasakaalutuse mõõduks sobib hästi suhe 80:20. ABC-analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (logistikas nt. Tooteariklid, kliendid, tarnijad) rühmadeks, millest igaühele kohandatakse erinevaid lähenemisviise vastavalt nende tähtsusele. Rühmitamisel on kõige tähtsam A-rühm ja sinna kuuluvad tooted, kliendid või tanrijad mõjutavad ettevõtte tulemusi kõige rohkem. Samas on A-rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teha just selles rühmas. Samas ei tohi unustada ka B- ja C-rühmi, mis on aidanud saavutada laia toote sortimendi või kliendibaasi. ABC-analüüs on tähtis nii varude haldamise kui klienditeeninduse planeerimise seisukohalt.
    XYZ-analüüs - Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust.
    • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus
    • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad
    • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud
    Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida.
    8.Tarnija juhitud laovarud (VMI)
    • Kiisler ptk 6 lk 183-185
    • Loenguslaidid
    • Märksõnad: põhimõte, tüüpilised rakendused , võimalikud kasud ühele ja teisele osapoolele, laovarude parema ja koostöise kavandamise eesmärgid, konsignatsioonilao põhimõte

    Tarnija juhitud laovarud (VMI)
    Põhimõte - VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas („tarnija“) võtab endale vastutuse järgmise lüli („kliendi“) laovarude täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. Sisuliselt (artiklite/kategooriate) laovarude juhtimise sisseostmine.
    Tarnijal peab olema ülevaade kliendi laovarude seisust ja läbimüügi andmetest reaalajas , et selle põhjal prognoosida nõudlust ning korraldada täiendavaid saadetisi, arvestades enamasti ka kokkulepitud laosaldode ülem- ja alampiiriga. (võimalikud ka tagasiostukokkulepped)
    Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus.Kauba omand võib, kuid ei pruugi üle minna tarnijalt kliendile tarne toimumise hetkel.
    Kasutamise eeldused: arusaam ja motiveeritus, töötajate kaasamine, ühendatud IT-süsteemid ja toimiv protsess (võimalik investeering ja ajakulu), tarkvara saab teenusena ka sisse osta.
    VMId kasutatakse näiteks autokütuse hulgi ja jaemüüjate vahelistes suhetes, aga ka jaekaubanduses, kus mõned müügiketd annavad sisuliselt tarnijatele oma müügipindu kasutada. Müügipinnal sisalduva sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest kannab hoolt tarnija ise.
    Edasimüüja kasud VMI rakendamisel:
    • Vähem varusid väiksema reservvaru vajaduse tõttu
      • Kui info nõudlusest on vahetu on varude kavandamisel vähem ebakindlust, parem prognoositavus
      • Võimalik, et tarnija saab panustada rohkem aega varude jälgimisse (pidev ülevaade laoseisust) ning täpsemalt tuvastada tellimispunkti
      • Võimalik, et tarnija teab paremini (täpsemalt) tarneaega, mis võimaldab täpsemini kavandada tellimispunkti
    • Vähem defitsiiti = suurem müük
      • Prognoosimine on täpsem, reageerimine kiirem
      • Võimalik parem tooteartiklite koosseis (product mix)
      • Võimalik, et tarnija märkab kergemini nõudluse ebaregulaarseid kõikumisi ning uurib nende põhjuseid
      • Tarnijad võivad osalise kaubapuuduse korral eelistada VMI kliente, et vastata lepingu tingimustele
    • Väiksemad tellimisega seotud kulud
      • Kategooria jälgimise ja täiendamisega tegeleb tarnija
      • Võimalik, et vähem „üleöö“ tellimusi, mis tuleneb varude paremast kontrollist
      • Kui tarnija saab parema info, on tal parem varustatus, vähem järeltellimusi ja seega vähem tellimusi kokku
      • IT-süsteem peaks automaatselt logima kõik andmed ja dokumendid ning võimaldama lihtsat kliendipoolset ülevaadet

    Tarnija kasud VMI rakendamisel:
    Many suppliers enter into VMI as a strategic initiative to build stronger customer relationships. Others do it to move towards a lean, demand-driven supply chain. Most suppliers, however , find that the quickest benefit is actually increased sales .
    • Suurenenud müük defitsiidi vähendamisest
    • Parema nõudluse info tõttu parem vastavus turu trendidele (product mix)
    • Pikaajaline kasv, kui VMI hakkab korralikult tööle, kulu- ja teeninduse eelised võivad anda „eelistatud tarnija“ staatuse
    • Väiksemad tegevuskulud :
    • Vähem vigaseid tellimusi valede andmete tõttu (näiteks valesti sisestatud tootekood või kogus), kokkulepitud andmestandardid ja elektroonne infovahetus (EDI) peaksid tagama õige info süsteemidevahelise liikumise kus andmeid manuaalselt ei sisestata.
    • Vähem järeltellimusi ja paanikatellimusi, rohkem kontrollitud töörütm, kasvav võime tellimusi konsolideerida
    • Vähem tellimusi toovad kaasa kokkuhoiu laos, transpordis ja arveldamises
    • Vähem „surnud“ laovaru, võimalus „surnud“ varu identifitseerida ja suunata sekundaarsele turule (?)

    VMI eriliik: consignment inventory (konsignatsioonilao põhimõte)
    Varude juhtimise meetod, kus tarnija tarnib kauba kliendi lattu, kuid müügitehingut ei toimu. Klient tasub tarnijale alles siis, kui toode on müüdud lõpptarbijale. Võib kuuluda VMI juurde või ka eraldi. Meetodi puhul jääb kauba realiseerimise risk mitte kliendi, vaid tarnija kanda. Müüja eraldab vaid müügipinda, tootja aga riskib täies ulatuses ning kannab kulud. CI peamine kasu on kliendi poolel. Tarnija jaoks on CI meetod viimane väljapääs, mida kasutada ainult siis, kui klient pole teisiti nõus. Kasumit võib teenida ikkagi, põhiküsimus on riskis. Tavaliselt soovitatakse meetodit rakendada:
    • tundmatu tootja või kauba korral
    • eksklusiivsete kaupade puhul
    Kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid.
    Koostöise kavandamise eesmärgid:
    9.Kiirreageerimine (QR – quick response)
    • Märksõnad: QR põhimõte, kiirreageerimise mõju tarneahelale
    QR-i süsteemi (quick response) puhul jõuab info lõppnõudluse ehk kliendi varude muutumise kohta otse ja viivituseta tarnija tootmise plaanimise funktsioonile, jättes vahele mitmed traditsioonilised vaheastmed ja võimaldades seega reageerida vahetult ja kiiresti lõppturu nõudlusele. Peale täitmisaegade lühenemise vähenevad selle tagajärjel ka varud ja tegevust saab täpsemalt prognoosida, vähendades omakorda tegevuseks vajalikke reservvarusid. Varude vähendamine lubab veelgi vähendada täitumisaegu jne.
    QR-i aluseks on elektrooniline müügipunktide süsteem, mis fikseerib tooteartiklitega toimunud müügitehingud, ning raeelajale võimalikult lähedast teabevahetust võimaldav tarneahela liikmete vaheline kommunikatsioonisüsteem.
    10. Piitsaefekt ( bullwhip effect )
    • Märksõnad: põhimõte, põhjused, kuidas vähendada
    Bullwhip effect ehk härjapiitsa efekt illustreerib olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoolu ühe võimenduvas vormis. Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda. Põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad tarneahelas. Lõppturu nõudluse puutuva info kättesaadavaks tegemine tarnijatele võimaldab härjapiitsa efekti märkimisväärselt vähendada.
    11.Piirangute teooria (TOC)
    • Märksõnad: põhiväide , sisene ja väline piirang, pudelikaela olulisus, juhtimisprotsess TOC järgi, 3 kontrollmõõdikut, trumm - puhver -nöör printsiip (eesmärk, mis on trumm, mis on puhver, mis on nöör – vt 8. seminar ) kriitiline tee, kumuleerumine, tudengisündroom.
    Piirangute teooria (TOC) on käsitlus eesmärgistatud süsteemide juhtimisest, mis kasutab reaalteaduse vahendeid, et jõuda tervel mõistusel põhinevate lahendusteni. Põhiväide: igal organisatsioonil on võtmepiirang, mis piirab eesmärgini jõustumist. See võib olla nii sisene kui ka väline.
    Piiranguteooria väidab:
  • Juhtimine peab lähtuma terviku huvidest
  • Enne lahendamist tuleb teada, milles probleem üldse seisneb
  • Paljud probleemid on omavahel põhjus-tagajärg-seosega seotud
  • Tagajärgi pole mõtet muuta, kui algpõhjust ei muuda
  • Sageli vastuolusid tegelikult ei esine, enamus vastuolusid tekivad meie enda vigastest eeldustest.
  • Igal süsteemil on eesmärk
  • Iga parendustegevus peab keskenduma piirangule, mis takistab tulemuse kasvu
    Piiranguteoooria 3 mõõdikut: Üldeesmärk on kasum, täpsemalt kolm komponenti: netokasum , investeeringu tasuvus ja rahavood.
    Järgmise tasandi mõõdikud (3):
    • Väljalase (throughput) – määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu, müügikäive- muutuvkulud
    • Laoseis (inventory) – raha, mille süsteem on investeerinud nende asjade ostmisesse, mida ta kavatseb müüa
    • Tegevuskulud (operating expense) – kogu raha, mis kulutatakse laoseisu muutmiseks väljalaskeks
    Komplekse protsessi maht sõltub nõrgimast lülist/piirangust/pudelikaelast.
    Trumm-puhver-nöör (DBR) on piirangute teooria välja pakutud lahendus: muuda pudelikael võimalikult hästi ennustatavaks ning kontrolli süsteemi töörütmi läbi varude „sisse söötmise“ kontrollimise vastavalt pudelikaela jõudlusele.
    Kriitiline tee- Kriitiline tee on kõige pikem vahetult üksteisele järgnevate tööde jada projektis . Projekti kestus = kriitilisel tee tegevuste summa. Lihtsaimal juhul: kriitilise tee tegevustel langeb kokku tegevuse varaseim võimalik algusaeg ning hiliseim algusaeg.
    Kriitilisele teele mittekuuluvate tegevustega ei ole nii kiire, siin on ajavaru! Kui see varu ära kulutada, võib kriitiline tee muutuda, minna teise kohta. Kui kriitilise tee pikkus on lühem kui projekti lõpptähtaeg, siis on kokku projektis ajavaru. Kui kriitiline tee on pikem kui tähtaeg lubab, tuleb leida võimalusi tegevuste lühendamiseks kriitilisel teel ning jälle jälgida, et kriitiline tee ei muutuks! Ära raiska projekti ajavaru kriitilise tee alguses!!!
    Tudengisündroom- Tähtaja kokkuleppimisel nõutakse rohkem aega, samas enda töö planeerimisel hinnatakse sageli võimeid üle ja alustatakse liiga hilja – sõltumata tähtaja pikkusest jääb mingi % hiljaks.
    12. Laondus
    • Märksõnad: laonduse põhifunktsioonid, eraladustamine, üldkasutatav ladu, lepinguline ladustamine, otsetarned. Lao tüübid. Kauba paigutusviisid. Komplekteerimisviisid. Logistiline pakendipüramiid. Pakendi logistilised rollid. Lao traditsiooniline sisseseade: madalad kaubaaluste riiulid, peenkaubariiulid, virnastamine , sügavlaadimise riiulid. Lao tulemuslikkuse näitajad. Laokulud.
    Laonduse põhifunktsioonid
    Varude kogumine ja täiendamine (stockpiling). Kui mingi toote pakkumine (tootmine, tarnimine ) ja nõudlus (tarbimine, kasutamine) toimub erinevas rütmis, toimib ladu pakkumist ja nõudlust tasakaalustava reservuaarina.
    TL – truckload , täiskoorem LTL – less than truckload osakoorem
    Product mixing – tootevaliku ühitamine, võimaldab täita ühest kohast kogu tootevaliku tellimusi ning klientide tellitud artiklid saab toimetada kohale ühe suure saadetisena
    Pakkeühikuteks koondamine (consolidation) on toodete kokkukoondamine ja saatmine sihtpunkti suure koondsaadetisena. Joonisel C saa­davad tootjad täiskoormast väiksemaid saadetisi (less than truckload LTL) jaotuskeskusesse, kus need koondatakse kliendile lähetatavaks täiskoormaks.
    Jaotus (distribution, break bulk ) on saadetiste koondamise vastand. Suuremahulised saadetised liiguvad lattu ja lähe­tatakse sealt väikestes kogustes edasi selle piirkonna klientidele, keda ladu teenindab.
    Eraladustamine ( hotell ladu) Ettevõttel on vajalik laopind olemas või ta rendib / liisib seda. Kauba omanik korraldab lao tegevust ja kontrollib seda täielikult. Tavaliselt kasutavad eraladusid hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Suurte koguste ja ühtlaste käitlemismahtude puhul on eraladu sageli ökonoomseim ladustamis­võimalus. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise ladu juhtida / laotegevust korraldada.
    Üldkasutatava lao omanik ja - pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja on tavaliselt lao, selle sisseseade ja tehnika omanik, kuid hoiab oma laos teistele kuuluvaid kaupu. Tavaliselt osuta­takse seal tavapäraseid laoteenuseid lühiajaliste lepingute alusel.
    Lepinguline ladustamine. Kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Laoruum või osa sel­ lest , infosüsteemid, tööjõud ja töökorraldus on kohandatud kliendi logistika­süsteemi erivajadustele. Tavaliselt osutatakse lepingulise ladustamise teenuseid pikaajaliste lepingute (vähemalt 2–3 a) alusel.
    Otsetarne ( direct / drop shipping) puhul toimetab müüja tellimuse otse kliendile, vaheladusid kasutamata. Otsetarned on põhjendatud eelkõige suure väärtusega või suuremahuliste kaupade tarnimisel või suurte, ühest laadimis­kohast täiskoormate kaupa tarnitavate tellimuste täitmisel. Samuti rakendatakse seda jaekaubanduses, kus tarnijad toimetavad kaubad otse jaekauplusesse (direct store delivery – DSD), vältides väikeste saadetiste käitlemiskulusid jaemüüja või jaotusfirma laos.
    Otsetarne sobib väikeste, suure tarnesagedusega tellimuste jaoks juhul, kui tarnija suudab kiiresti ja majanduslikult tõhusalt reageerida. Kas see ka tegelikult annab mingeid kulu- või klienditeeninduse eeliseid , vajab hoolikat hindamist. Kuna otsetarne kasutamisel suurenevad tavaliselt veo- ja vastu­võtukulud, võivad need hõlpsasti nullida vaheladustamise ärajäämisest saadava kulusäästu
    Lao tüübid: : läbivoo- ja U-voo laod
    Läbivoolaos paiknevad laadimisluugid kahes vastasküljes. Läbivooladu võimaldab tegevuste täpset jaotust, kaupade liikumisel tekib vähe segadust, materjalivood liiguvad lõikumiseta. Läbivoolao eelised avaldu­vad kiire laoringluse puhul. Läbivoolao äärmuslik tüüp on edasilaadimisladu (cross docking ) – pikk kitsas rajatis, kus laadimisluugid paiknevad pikemates külgedes.
    U-voo ladude puhul paiknevad laadimisluugid hoone ühes küljes. Laadimisala on ühine, vajades läbivoolao laadimisaladega võrreldes vähem ruumi ning või­maldades muuta vastuvõtu ja lähetusala suurust vajaduse kohaselt. Võrreldes läbivoolaoga on kaupade liikumis- teekonnad lühemad, kuid sisenevad ja välju­vad vood lõikuvad, mis võib põhjustada tippkoormuse ajal laadimis­ala ummistumist.
    Paigutusviisid: Tootevaliku järgi kindlaksmääratud hoiukohad . Sarnaseid või ühte toote­rühma kuuluvaid kaupu hoitakse ühes laopiirkonnas. Käitlemisviisi järgi kindlaksmääratud hoiukohad. Ühesugust käitlemist vajavaid tooteid hoitakse ühes lao piirkonnas.
    ABC-analüüsi alusel. A‑rühma tooted (kiiresti liikuvad kaubad) paigutatakse pak­kumis- ja loovutusalale võimalikult lähedale ja madalamatele riiulitele, C‑rühma tooted (aeglaselt liikuvad kaubad) loovutusalast võimalikult kau­gele ja ülemistele riiulitele, B‑rühma tooted kahe eelmise rühma vahele. Toodete liikumissageduse mõõtmisel lähtutakse kas väljastatud toodete arvust või väljastuskordade arvust kindlal ajavahemikul
    Aktiiv - ja reservhoiukohad. Igal tootel on muutumatu (kindel) komplek ­teerimiskoht (aktiivkoht) ja üks või mitu läheduses paiknevat reservkohta, kust aktiivkohta täidetakse, kui see tühjaks saab. Aktiiv- ja reservkoha­süsteemi kasutatakse siis, kui kaubad saabuvad lattu kaubaalustel, kuid väljastatakse tükikaubana (kastide, karpidena jms). Eraldamise põhjuseks on püüe lühendada komplekteerijate liikumis­teekondi.
    Komplekteerimisviisid. Tellimuste kaupa komplekteerimine (pick to order) on lihtsaim komplektee­rimisviis. Üks komplekteerija komplekteerib ühte väljastustellimust korraga, käies läbi kogu lao, või üks komplekteerija komplekteerib korraga mitut toodet, jagades need erinevatesse konteineritesse (hiljem ei ole vaja uuesti sortida).
    Rühmana komplekteerimine (batch picking) – üks komplekteerija komp­lekteerib mitme väljastustellimuse kaubad korraga. Kasutatakse väikeste (1–2 väljastustellimuse rida) koosnevate tellimuste puhul. Pärast komplekteeri­mist viiakse komplekteeritud kaubad pakkimisalale ja sorditakse need erine­vateks klienditellimusteks. mida rohkem ridasid on komplekteerimislehel, seda väiksem on komplekteerija ajakulu tellimisrea komplekteerimiseks ja pakkimiseks .
    Piirkonna kaupa komplekteerimine (zone picking). Ladu on jagatud piir­kondadeks. Iga piirkonda teenindab üks komplekteerija. Kliendi tellimus ja­gatakse vastavalt piirkondadele komplekteerimislehtedeks. Komplekteeritud kauba­partiid ühitatakse täistellimuseks. Piirkonna kaupa komplekteerimist kasuta­takse suurte väljastustellimuste puhul, mida ei ole võimalik ühe komplek­teerija ühe komplekteerimisringiga täita ja mille komplekteerimise aeg on piiratud. Samuti kasutatakse piirkonna kaupa komplekteerimist ladudes , kus kaubad on eraldatud erinevateks piirkondadeks turvalisuse, ohtlikkuse või hoiutemperatuuri režiimi tõttu.
    Logistiline püramiid
    Tarbekaupade arvele langeb 78% kõikide pakendite väärtusest, sellest omakorda langeb 55% toiduainetele ja jookidele .
    Pakendit on nimetatud ka "vaikseks müügimeheks"
    Logistilisest seisukohast on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale
    Pakendi logistilised rollid: Kaitsmine ja säilitamine. Kui pakend puruneb, võib selle sisu kahjustuda, kaotsi minna või põhjustada keskkonna saastu­mist (kui on tegemist ohtliku ainega). Pakendi sisu kaitsmine väliskeskkonna mõjudest tingitud kahjustuste, riknemise või reostumise eest ( löögid , surve, niiskus, tolm, putukad, bakterid jms). Logistilika süsteemi neli kõige üldisemat kau­pade kahjustumise põhjust on vibratsioon , löögid, torked ja kokkusurumine.
    Portsjoniteks jagamine (apportionment). Tööstusliku tootmise mahtude kohandamine kergesti hallatavasse, turul soovitud "kliendi mõõtu" väiksemateks kogusteks.
    Ühitamine ehk pakkeühikuteks koondamine. Primaarpakendid (müügi­ pakendid ) pakitakse kokku sekundaarpakenditeks (rühmapakenditeks). Se­kundaarpakendid pakitakse kokku kaubaalusetäieks. Kaubaalused laaditakse kokku konteineritäieks. Optimaalne ühitamine võib oluliselt vähendada käitlemiskulusid.
    Kasutusmugavus. Klientidele kaupade mugavama kasutamise võimaldamine (kerge avatavus, taassulgemisvõimalus, kantavus, jaotamine korraga tarbita­vateks kogusteks jms).
    Tuvastamine ja teave. Pakendil on mitmesugune kaupade tuvastamiseks, käitlemiseks ja müügiks vajalik teave (info pakendi sisu kohta, vöötkoodid , kasutusjuhised, transpordietiketid, ohutu kasutamise nõuded, hinnasildid jms)
    Lao traditsiooniline sisseseade:
    1. Madalad kaubaaluste riiulid (adjustable pallet racks – APR) on parim lahen­dus, kui on tarvis hoida palju erinevaid kaupu eri liiki kaubaalustel. Kõige enam kasutatud lahendus kaubaaluste hoidmiseks. Riiulid koosnevad vertikaalsetest külgraamidest ja neid ühendavatest horisontaalsetest talapaaridest, millele ase­tatakse alused. Külgraamide kõrgus on enamasti 5–8 m. Riiulitalad kannavad tava­liselt 850–1200 kg koormust kaubaaluse kohta. Riiulivaheliste koridoride laius on üldjuhul 2,0–3,5 m.
    2. Peenkaubariiulid (shelving). Peenkaubariiulite tavakõrgus on 2–2,3 m, sektsiooni laius 1 m, riiulivahede kõrgus 0,3–0,5 m. Riiulivaheliste kori­doride laius on tavaliselt 1,4–1,6 m, nii et kaks käsikäru teineteisest mööda mahuvad. Riiulite sügavus on tavaliselt 30–60 cm.
    3. Sügavlaadimise riiulid ( drive in racks) on paljuski sarnane vir­nastamisega. Peamiseks erinevuseks on see, et sügavlaadimise puhul toetuvad kaubaalused riiulipostide külge kinnitatud siinidele). See annab sügavlaadimi­sele virnastamise ees eeliseid, kuna hoiukõrgus ei ole piiratud pakendite vastu­pidavuse või virna stabiilsusega, vaid riiulikorruste arvuga. Sügavlaadimisriiu­lite kõrgus on kuni 11 m.
    Sügavlaadimise peamiseks puuduseks on asjaolu, et ühes riiulivahes saab hoida ainult ühte tooteartiklit. Ka nõuab kaupade laadimine sügavale kitsasse riiulisse suurt täpsust ja aega.
    4. Virnastamine (block stacking)ei nõua mingeid riiulisüsteeme. Kaubaalused või muud pakkeühikud asetatakse otse põrandale ja üksteise otsa Et tagada virna stabiilsust, ei tohiks selle kõrgus ületada virnas­tatavate aluste lühema külje kuuekordset pikkust. Näiteks ei tohi 1 x 1,2 m aluste kasutamisel virna kõrgus ületada 6 meetrit. Madalates ladudes on see kõige väiksemate kuludega hoiuviis, kuna riiuleid ei ole vaja ja virnastatult võtab kaup vähem ruumi kui riiulikohtadel.Virnastamist kasutatakse kaupade puhul, mille ladustatavate ühikute nomenkla­tuur on väike, kuid kogused nomenklatuuriühiku kohta on suured.Ühte tootevirna tuleb paigutada ühesuguse aegumistähtajaga tooted.
    Laotulemlikkuse näitajad
    Laokulud. Ladustamise kogukulud koosnevad laokulude ja varude säilituskulude summast. Laias laastus jagunevad laokulud EL-i tavalaos (kaubaaluseriiulid, lükand­mas­tiga tõstukid) järgmiselt:
    • tööjõukulu: kuni 50%, millest omakorda pool on komplekteerimisega seotud tööjõu kulu
    • hoone/pinna rent või selle ekvivalent: 25%
    • ehitise/pinna halduskulu (korrashoid, kommunaalkulud jms): 15%
    • sisseseade kulud: 10–15%.

    Laokulude suurust mõjutavad kõige enam laoruumi pindala tõhus kasutamine ja komplekteerimissüsteemi korraldus ja juhtimine.
    13. Transpordiliigid , konteinerveod, intermodaalne transport
    Maanteetransport - EELISED : Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime, uksest ukseni lahendus, vähene pakkimisvajadus, veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu , veovahendite mitmekesisus . PUUDUSED: Suhteliselt kõrge omahind , suhteliselt väike kandevõime, ruumipiirang, suur keskkonnasaaste ja ummikute põhjustaja. Trend: kasvab osakaalu suhtes teiste liikudega. Kuni 500 km vedudest 97% veetakse maanteedel.
    Raudteeveod -EELISED: Suured kaubakogused üle suurte distantside, Madal omahind, Hea regulaarsus, ei sõltu ilmast , Keskkonnasõbralik, tõhus energiatarbimine
    PUUDUSED: Ei ole paindlik, Vagunite haakimisega kaasnevad tõuked – rohkem tähelepanu kinnitusele, pakendile, Erinevad rööpalaiused (Venemaa, Baltikum 1520mm, Lääne-Euroopa 1435mm, Hispaania 1676mm), Eelkõige massikaubad, kus kiirus ei ole esimene prioriteet (nt süsi, mineraalid, kütus). Võrreldes maanteeveoga muutub raudtee majanduslikult otstarbekaks kauguselt 400-500 km. Keskmine EU raudteeveo kaugus on 1600 km.
    Meretransport - EELISED : Kõige suuremad mahud ja käibed, Efektiivseim kütusetarbimine, kõige „rohelisem“, Lühematel liinidel kõrgem regulaarsus
    PUUDUSED: Sadamamaksud, Vähene paindlikkus, Pakkimise ja kinnitamise ranged nõuded, Intervallid ookeaniliinidel, kartelli -tüüpi hinnakujundus . Meritsi liiguvad 90 % maailma kaubanduse mahust tkm-s ja 70% väärtusest. Merevedudes domineerivad nafta (40%), konteinerid (30%), edasi tulevad rauamaak (13%), süsi (11%)
    Lisaks on ka siseveetransport .
    Õhutransport- EELISED: Suur veokiirus, Ülemaailmne võrk, Tihedad veograafikud
    PUUDUSED: Suured püsi- ja muutuvkulud, sõltuvus ilmastikuoludest, Kauba piiratud kaal ja mõõtmed, Kiiruse eelist kahandavad ülekoormus lennujaamades ja turvanõuded, IATA kehtestatud turvapiirangud, Kohati tihedas konkurentsis teiste veoliikidega. Pool õhuveostest maailmas liigub kaubalennukitega, pool reisilennukitega („ belly cargo“)
    KONTEINERVEDUDE KARAKTERISTIKUD JA EELISED- EELISED: Kiire käsitsemine ja väiksemad laadimiskulud, Väheneb kauba kahjustumisoht väliskeskkonna tegurite poolt ning samuti vargusoht, Konteineriseeritud kaupade pakendamine on lihtsam ja odavam, kinnitamine on universaalsem, Kindlustusega seotud kulud on väiksemad, Väiksem tööjõu kulu (mehaniseeritus), Korduvkasutus, pikk eluiga, Võimalus kasutada ajutise laona, Tõhus lüli intermodaalses veoahelas, mis pakub uksest-ukseni lahendust
    PUUDUSED: suhteliselt kallis väheväärtuslike kaupade veoks, tühjade konteinerite tagastamine veofirmale toob kaasa lisakulusid: konteineriveoste vood on sageli tasakaalustamata , seetõttu liiguvad konteineriveosed ühes suunas, tagasi tuleb saata tühjad konteinerid, konteinerite transpordivahendilt peale- ja mahalaadimine ning ümberlaadimine ühelt veovahendilt teisele eeldab võimsa ning kalli kaubakäsitlustehnika olemasolu, mis võib väiksemates ümberlaadimise terminaalides puududa .
    INTERMODAALNE TRANSPORT: ehk kombineeritud transport. Tähendab kauba transporti universaalses konteineris mida on ilma vahepeal kaupa ümberlaadimata või tõstmata võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning võimaldab kiiremat transporti.
    14.EU transpordipoliitika
    • Kiisler ptk 8 lk 231-233
    • Loenguslaidid
    • Märksõnad: eesmärgid 2050 , transpordi negatiivsed välismõjud , transpordiliikide vahelise konkurentsi mõjutamine , Marco Polo programm, transpordi maksustamise võimalused.
    EU transpordipoliitika
    Eesmärgid 2050 –
    • 60% vähem CO2 heidet transpordist
    • Loobuda tavakütusega autodest aastaks 2050 (~50% turuosa 2030, CO2 vaba linnaliiklus)
    • Luua parem taristu ja keskkond intermodaalsete kaubavedude arenguks: kaubavedudes 300km+ vähendada maanteevedude turuosa 50%
    • Keskmise distantsi reisides (100-300 km) domineeriv turuosa kiirrongidel, arendada võrku üle EU. Iga suur lennuväli peaks olema raudteele ligidal.
    • Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele „saastaja maksab“
    • Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal 2050.
    • Arendada liikluse juhtimissüsteeme, sh Galileo projekt 2020ks
    Negatiivsed välismõjud: Välismõjude esinemine annab majandusliku õigustuse valitsusele turu hinnakujundusse sekkuda. Transpordi negatiivsed välismõjud on:
    • Sõidukite põhjustatud liiklusummikud ja sellest tulenevad viivitused
    • Sõidukite põhjustatud keskkonnakahju ( saastamine , globaalne soojenemine, müra, vibratsioon)
    • Sõidukite põhjustatud liiklusõnnetused
    Eri liiki väliseid kulusid kasutatakse nt maksu või tasu määramiseks , summaarseid kulusid aga nt teeprojektide tasuvusanalüüsi juures.
    Välismõju katmiseks saab kasutada makse või tasusid (nt kütuseaktsiis , teemaksud, ummikumaks )
    Marco Polo programm http://www.youtube.com/watch?v=juVOKFgIKRQ
    Kui kasutustasudesse integreerida kõik väliskulud, peaks tekkima olukord, kus kasutajatelt saadud tulud ületavad infrastruktuuri kulusid.Sellisel juhul eelistab EU poliitika investeerimist projektidesse, mis edendaksid eelkõige raudteetransporti.
    Marco Polo programm intermodaalsuse toetamiseks - EU algatus maanteevedude vähendamiseks ja alternatiivide (raudtee, merenduse ja kombineeritud lahenduste) julgustamiseks. Toetatakse logistikaturuga seotud projekte, mis vähendavad maanteede koormust. Toetus projektidele proportsioonis maanteelt lahkuvate tkm-ga, 500 tkm = 2 €, tingimuseks projekti elujõulisus. hinnang: 1 € toetust loob 6 € ühiskondlikku kasu
    15.Transpordi õiguslikud asjaolud
    • Kiisler ptk 8 lk 259-262
    • 5. seminari ülesanded
    • Märksõnad: vastutuse piirmäärad transpordiliigiti, CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine , kaotsiminek, hilinemine), EEA üldtingimused, mida reguleerib ADR, mida reguleerib AETR )
    CMR sätted:
    Kaotsiminek: Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse aluse
    Kahjustumine: Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele, seadmetele või teistele kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli väline või kauba vastuvõtmise hetkel vedajale teada ja ta ei teinud selle kohta märkust.
    Hilinemine: Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega.
    See tõsiasi, et kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtaja möödumisest kolmekümne päeva jooksul või kui tähtaega ei kooskõlastatud — kuuekümne päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, on kauba kaotamine vaieldamatu ja isik, kellel on nõude esitamise õigus, võib lugeda kauba kaotatuks.
    ADR (1)
    Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna “ Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupaderahvusvaheliseks maanteeveoks,” mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega.
    AETR kokkulepe (AETR agreement)
    Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste
    maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda.
    ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. Seatud eesmärkide saavutamiseks korraldab ELEA istungeid, koostab ettekandeid, teeb koostööd Eesti ning teiste riikide organisatsioonide ja ametiisikutega. Assotsiatsioon on mittetulundusühing .
    16.Incoterms tarneklauslid
    • Kiisler ptk 8 lk 263-269
    • Märksõnad: mille jaoks, miks kasutatakse, miks on universaalsed , mida reguleerivad, mida ei reguleeri, klauslite jagunemise põhimõte, peamine iseloom
    Milleks? Incoterms’i hea tundmine on vajalik kõigile väliskaubandusoperatsioonide osalistele, võimaldades oluliselt tõsta nende professionaalsust läbirääkimistel, lepingute sõlmimisel ja täitmisel. Tõstab lepingu koostamise:
    • kiirust
    • kvaliteeti
    • ühist arusaama
    Miks on intorems tarneklauslid reguleerivad? Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte kohustused kauba tarnimisel.
    • Kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma
    • Kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale
    • Kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind
    • Millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel
    • Kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping
    • Kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kaubakindlustusleping
    • Kes, millal ja milliseid teatisi peab teisele poolele andma
    • Kes kannab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud
    • Kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud

    Mida incotermid ei reguleeri?
    • Valuuta ja finantstingimusi
    • Arvelduste korda
    • Lepingu rikkumise sanktsioone
    • Pretensioonide esitamise korda
    • Vaidluste lahendamist, kohtualluvust, rakenduvat õigust

    Klauslite jagunemine: 7 kõikidele veoliikidele:
    • EXW – Ex Works ( named place of delivery)
    • FCA – Free Carrier (named place of delivery)
    • CPT – Carriage Paid To (named place of destination)
    • CIP – Carriage and Insurance Paid to (named place of destination)
    • DAT – Delivered at Terminal (named terminal at port or place of destination)
    • DAP – Delivered at Place (named place of destination)
    • DDP – Delivered Duty Paid (named place of destination)
    4 seotud merevedudega:
    • FAS – Free Alongside Ship (named port of shipment)
    • FOB – Free on Board (named port of shipment)
    • CFR – Cost and Freight (named port of destination)
    • CIF – Cost, Insurance and Freight (named port of destination)
    NB! Peamine iseloom – vaadata mida erinevad tarneklauslid sisuliselt tähendavad.
    17.Transpordikulusid mõjutavad tegurid
    Transpordikulud mõjutavad märkimiosväärselt majandustegevuse struktuuri ja rahvusvahelist kaubandust. Kogemused näitavad, et 10%line transpordikulude kasv vähendab kaubavahetuse mahtu üle 20%. Transpordikulude kahekordistumine võib vähendada kaubavahetuse mahtu üle 80%.
    Transpordikulud koosnevad tavaliselt kolmest komponendist :
    • Terminalikulud – Veose peale-, maha ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale- ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida.
    • Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust /mahust sõltuvad kulud. Põhiosa sõidukuludest moodustavad tööjõu- ja kütusekulu . Ümberlaadimiskulusid sõidukuludesse üldiselt ei arvestada.
    • Kapitalikulud – Transpordiga seotud põhivaradesse – peamiselt infrastruktuuri, terminalidesse ja veovahenditesse investeeritud kapitali kulu. Siia kuulub transpordi põhivarade ost või arendamine., mis sageli võib olla ühekordne tegevus. Kuna füüsilised varad kalduvad aja jooksul amortiseeruma, eeldab nende hooldus ja säilitamine regulaarseid kapitaliinvesteeringuid.

    Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid tegureid jagada kaheks kategooriaks – tootega ja turuga seotud tegurid.
    18.GPS tehnoloogia rakendused logistikas
    Logistika on viimastel aastatel läbinud mitu arenguetappi, millest ühe osa moodustab uute süsteemide juurutamine. Innovaatiliste logistiliste süsteemide juurutamisel on kiiresti arenenud just suured rahvusvahelised ettevõtted: nende suurus nõuab teatud süsteemide kasutuselevõttu. Kütuse ja tööjõukulude kallinemine paneb ka väiksemaid ettevõtteid rohkem innovatsioonile mõtlema.
    Logistiku tähtsaim tööülesanne on jälgida kaubasaadetiste liikumist ja seda sujuvalt juhtida. Kui on olemas info masinate asukoha kohta, ülevaade, kui palju laadimisruumi on vaba ning milline on lähim masin, siis on võimalik muuta transport efektiivsemaks. Logistiku ja autojuhi peamine suhtlusvahend oli siiani ainult mobiiltelefon , kuid parim lahendus on GPS-navigatsioonisüsteem, mis on seotud kommunikatsioonivahenditega.
    GPSI kasutamise plussid
    GPS jälgimissüsteemide puhul on tegemist lahendustega, mis võimaldavad tõsta ettevõtte efektiivsust ning märgatavalt vähendada kulutusi transpordivahenditele. Tööprotsesse on oluliselt hõlpsam planeerida , kuna autodele paigaldatud seadmed annavad sõidukite asukohast ülevaate reaalajas. See omakorda kindlustab kontrolli tööaja sihipärase kasutamise üle ning tagab kulude kokkuhoiu ja efektiivsuse kasvu. Tänu sellele on võimalik efektiivselt hallata ka näiteks ladustamist ja jätkutransporti. Väga oluline on efektiivselt planeerida laadimisruumi ja masinaid maksimaalselt koormata, sest nii vähenevad tühisõidud ja suureneb masinate kasutusefektiivsus. Sõidukite liikumise info automaatne kandmine ettevõtte toimimislogistikasse tagab nii aja- kui ka rahasäästu. Kogemused näitavad, et positsioneerimissüsteemide abil on märkimisväärne efektiivsuse kasv võimalik saavutada olenemata autopargi suurusest, kuna oluline on iga säästetud kütuseliiter ja sõidutund. (GPS- autod silma...)
    Isegi kui masinad on pidevalt koormatud ja tühjade sõitude arv on viidud miinimumi, ei pruugi kokkuhoid olla tähelepanuväärne, kui autojuht ei kasuta sõitmiseks lühimat teed. GPS rakendusi kasutades saavutavad firmad kontrolli kütuse kulumise üle. GPS seadmega on lihtsam valida kiireim , lühem ja ökonoomseim teekond sõitmaks punktist A punkti B. Tekib ülevaade, palju tegelikult kütust kulus ning päevavalgele tulevad ka töötajate võimalikud kütusevargused.
    Sõitudest saab pdf- formaadis väljavõtte teha, mille saab alltöövõtja näiteks arvele kaasa panna. Väljavõttelt saab teada kui plaju kaupa, kust toodi, palju aega kulus, kui pikk oli marsruut . Tihti on probleem, et alltöövõtja arved on näiteks väidetavalt põhjendamatult suured, kuid sellise lisaga on lihtsam arvet selgitada.
    Ülemus saab hea ülevaate, kas müügimehe auto sõidab või pargib, kus ta on, kui kiiresti ja kuhu liigub. Ning mis kõige tähtsam, ühe nupuvajutusega on võimalik läbi vaadata sõiduki päeva jooksul läbitud teekond: kus käis, kaua parkis jne. Äkki käis müügimees kodus ja lasi jalad sirgeks või astus tööajal sõprade juurest läbi? Või tegi hoopis kahetunnise lõuna ja kurdab nüüd ülemusele, et tööd on ülemäära palju, ei jõua kõike ära teha.
    Lisaks koordinaatidele saab saatja infot võimalikest kõrvalekaldumistest marsruudilt ja saadetise olukorra kohta - näiteks temperatuur, niiskus, vibratsioon, kas konteineri uksed on avatud või suletud, valguse hulk konteineris jne. Info salvestatakse kliendi infosüsteemi ning on seal vajadusel analüüsimiseks kättesaadav. See muudab lisaks teekonna jälgimisele ka veoahelat läbipaistvamaks ning aitab alandada kindlustuse hindu.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 38 lk · .docx · 219 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Ärilogistika- eksamimaterjal #1 Ärilogistika- eksamimaterjal #2 Ärilogistika- eksamimaterjal #3 Ärilogistika- eksamimaterjal #4 Ärilogistika- eksamimaterjal #5 Ärilogistika- eksamimaterjal #6 Ärilogistika- eksamimaterjal #7 Ärilogistika- eksamimaterjal #8 Ärilogistika- eksamimaterjal #9 Ärilogistika- eksamimaterjal #10 Ärilogistika- eksamimaterjal #11 Ärilogistika- eksamimaterjal #12 Ärilogistika- eksamimaterjal #13 Ärilogistika- eksamimaterjal #14 Ärilogistika- eksamimaterjal #15 Ärilogistika- eksamimaterjal #16 Ärilogistika- eksamimaterjal #17 Ärilogistika- eksamimaterjal #18 Ärilogistika- eksamimaterjal #19 Ärilogistika- eksamimaterjal #20 Ärilogistika- eksamimaterjal #21 Ärilogistika- eksamimaterjal #22 Ärilogistika- eksamimaterjal #23 Ärilogistika- eksamimaterjal #24 Ärilogistika- eksamimaterjal #25 Ärilogistika- eksamimaterjal #26 Ärilogistika- eksamimaterjal #27 Ärilogistika- eksamimaterjal #28 Ärilogistika- eksamimaterjal #29 Ärilogistika- eksamimaterjal #30 Ärilogistika- eksamimaterjal #31 Ärilogistika- eksamimaterjal #32 Ärilogistika- eksamimaterjal #33 Ärilogistika- eksamimaterjal #34 Ärilogistika- eksamimaterjal #35 Ärilogistika- eksamimaterjal #36 Ärilogistika- eksamimaterjal #37 Ärilogistika- eksamimaterjal #38
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor c0ctail Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Põhjalik materjal ärilogistika kursuse eksamiks kordamisel (vastatud õppejõu poolt antud kordamisküsimustele).
    Logistika olemus, areng, mõisted, kontseptsioonid, mudelid jne. Kokku 34 lk.
    ärilogistika eksam tarne nõudlus logistika tarneahel laovaru klient reservvaru organisatsioon toyota tootmissüsteem integratsioon komponent

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused
    44
    docx

    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine  Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37  Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi

    Ärilogistika
    LOGISTIKA EKSAM
    14
    docx

    LOGISTIKA EKSAM

    LOGISTIKA LOGISTIKA OLEMUS, OSATEGEVUSED, MÕISTE AJALUGU Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad: äritegevus, tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades

    Logistika alused
    Logistika konspekt ekasmiks
    20
    docx

    Logistika konspekt ekasmiks

    Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia.

    Logistika
    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
    41
    docx

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog

    Ärilogistika
    ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
    55
    docx

    ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

    1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10

    Baaslogistika
    Ärilogistika konspekt
    74
    docx

    Ärilogistika konspekt

    Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused

    Ärilogistika
    Ärilogistika aine
    24
    docx

    Ärilogistika aine

    Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel  right product  in the right quantity  and in the right condition  at the right place

    Ärilogistika
    Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ
    21
    docx

    Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ

    lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia

    Ärilogistika


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun