Ärilogistika kordamisküsimuste vastused (0)

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „ Logistika ja tarneahela juhtimine“.
Product, place , time, condition , cost !, quanity, customer
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine

• Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37
  
• Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon , tarneahela ulatus, 7R mudel
  

1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel.
2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale , mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust
3)Interdistsiplinaarsus: Logistika seondub erinevate erialadega - turundus , finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega
4) Tarneahela ulatus: Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad , tegevused, info ja muud ressursid .
Tõhus logistika pöörleb ümber 5 põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (ehk süsteemsus)
Peamised probleemid: liigsed varud, varude allahindlus ja mahakandmine; kauba puudus laos tellimuse korral ja tellimuse täitmise kiirus; hilinenud kauba kohaletoimetus; ebatõhus varude (laoruumi) kasutus; klienditeenindus ning probleemid tarnijaga
Logistika kesksed eesmärgid – majanduslik tõhusus , klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus .
Logistikal on väga palju erinevaid definitsioone, mis kokku moodustavad ikkagi terviku kuna logistika pole pelgalt üks asi, vaid siiski on jõudnud tarneahelate ajajärku ning on osa tarneahela juhtimisest. 1986 – rahuldada klient ; 1991 – süsteemse tulemuse saavutamine ja optimeerida tegevusi; 1998 USA – osa tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine
Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud org, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info jne süsteem.
Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel
2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine
Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika ( tooraine omandamine ja õiges koguses õigesse kohale toimetamine), *Materjalilogistika (tootmisprotsessi haldamine ) ja * Jaotuslogistika (valmistoode kliendini) enamus Euroopa armeed said sellise nim ametikohad. Kuni 20nda sajandini ainult militaarmaailmas kasutusel olnud termin.
Tähtsal kohal konkurentsis, ajalooliselt on märgata, et kui kiire konkurentsi tõusul hakatakse logistikat efektiivsemaks muutma , sest kõik muud pidepunktid on juba viidud nii efektiivseks kui võimalik. Sama kehtib ka majanduslanguse puhul, kus saab kulusid vähendada logistika optimeerimisega.
Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid , logistika kui süsteem

• Kiisler ptk 1 kl 51-70
  

• Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78
  
• Märksõnad: lükkamine, tõmbamine , tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine 76/slaid 65, fragmenteeritus slaid 62-64, integratsioon tarneahelas 76, vertikaalne integratsioon.
  

Push „lükkamine/ tõukamine “ : kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu. Eesmärk: nõudluse tekitamine
Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri (nimekirja) laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod , et tekiks “kohustus” müüa.
Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “
Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse.
Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus .
Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele . Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg . Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused . Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija .
Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine , sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile.
Kokkuvõte pullist: Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta“, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest.
--
Tarneahela üleminekupunktid tihedalt seotud push ja pull strateegiaga.
1)Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order ) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile eraldi. Firma seisukohalt ekstreemne tõmbava süsteemi rakendus .
2)Tellimuspõhine tootmine ( build to order) - tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine. Tellimuspõhise tootmise juures võib olla erinevaid tarneahela üleminekupunkte sõltuvalt sellest, milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st prognoosipõhiselt, ning milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse.
laiendatud toode (ootusi ületav – emotsioon jne) -> võimalik toode (kõik kasutusvaldkonnad tootega , mis hoiab kliendi tähelepanu uute tingimuste ja lahenduste ilmudes)
Tarneahela juhtimine – logistikasüsteemi laiendamine väljapoole ettevõtte organisatsioonilisi piire . Keskmeks tellimuste täitmise protsess – tellimine , tootmine ja kohale toimetamine koos rahaliste tehingutega. Ettevõtte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Tänapäeval teeb seda nt jaekett
Juhtimise allsüsteemid

Klienditeeninduse korraldus - vastutab operatiivsuhtluse eest klientidega, sh kõigi tehingute ja lepingute täitmine

Kliendisuhtehaldus – suhete hoidmine ja arendamine

Tarnijasuhtehaldus – suhete hoidmine ja arendamine tarnijatega, vajaduste mõistmine, koostöövõimalused

Nõudluse juhtimine – tasakaalu tagamine klientide nõudluse ning tarneahela suutlikkuse vahel

Tellimuste täitmine – kõik tegevused, mis on vajalikud klientide vajaduste identifitseerimiseks ja täitmiseks

Tootmisvoo juhtimine – kõik tegevused, mis on vajalikud toodete liikumisel läbi väärtustlisavate protsesside

Tootearendus ja turuletoomine

Tagastused
Tarneahela ajaline kaardistamine – LOE LK 106 aga pm hakatakse hoidma liiga palju varu päris tegevuste taustaks, see tuleneb peamiselt sellest, et ettevõtted kaitsevad ennast ebakindluse, nõudluse jne eest sp ongi tähtis teha omavahel koostööd ettevõtetel ning jagada kiiremini ja paremat teavet, siis saab vähendada varusid suurendades niimoodi paindlikkust ja vähendades varudega seonduvaid kulusid ka ajalisi. Tegevusinfo vahetamine võib vähendada 40-70% tarneahela varudega seotud kulutusi. Sellega saab vähendada ka tegevuste ajakulu , kuid see pole nii oluline kuna pole peamine kulutus . Verikaaljoon, mida on vaja vähendada ongi keskmine varude ooteaeg ladustamispunktides ehk aeg, mis kulub varude kohale jõudmisest järgmise tarneahela tegevuse alguseni . Kui väheneb nõudlus ja toimingumahud, siis pikeneb tarneahela maht ehk aeg tarneahela „tühjendamiseks“ mittevajalikest varudest.
Turu kvalifitseerijad ja turu võitjad – on toote kvaliteet kulud, tarnevõime ja täitmisaeg.
Igal arenguetapil võimaldab konkurentsieelist saada eelõige üks nendest teguritest – seda nim turuvõitjaks. Samal ajal peavad muud tegurid jääma teatud tasemel edasi töötama – neid tegureid nim turu kvalifitseerijateks. LK 110
Säästlik ( LEAN ) ja nobe ( AGILE ) mõtteviis ja strateegia tarneahelas TABEL LK 111 või slaid 106
Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks on toimimine minimaalsete kuludega , et saada toote võimalikult madalat müügi­hinda. Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagami­sele ja tellimuste täitmise kiirusele.
LEAN ehk säästlik logistika kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value !” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist . Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. Tüüpiliselt tarbekaubad, prognoositav turunõudlus, väike varieeruvus toodetes, ostu mõjutab enamasti hind, tähtsal kohal füüsilised kulud (tootmine jne) jne
AGILE ehk nobeda logistika märksõnad: pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus , vajaduste ja rahulolu monitooring , kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. Moekaubad, muutuv nõudlus, suur varieeruvus, tarnevõime mõjutab ostu, tähtsal kohal turunduskulud
Aeg logistikas, just-in-time, LEAN

• Kiisler ptk 6 lk 155-183
  
• Märksõnad: tarneahela ajakulu analüüs, aja kompressioon , nõudlusaeg, läbimisaeg slaid 66, läbimisaja lõhe slaid 66, tarneahela üleminekupunktid, edaslükkamine (postponement), varudepõhine tootmine, tellimuspõhine lõppkooste ja tootmine, tellimuspõhine tootedisain (1 küsimus). Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest . Kulusäästliku tootmise (LEAN) taust: paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem lk165, just-in-time, kanban lk172, muda 180, 7 raiskamise liiki lk 180, 10 reegel, jidoka, tootmistakt , heijunka, pidev voog, kaizen , just-in-time tootmise mõju tarnijale, argumendid just-in-time tarneahela vastu.
  

Tarneahela ajakulu hindamiseks vaadeldakse seda kui väärtusahelat. Analoogselt väärtust lisavateks ja mittelisavateks tegevusteks jaotamise põhimõtetele jaotatakse materjalide/kaupade tarneahelas viibimise aeg väärtust lisavaks ja mittelisavaks ajaks. Eesmärgiks on kaotada või vähendada väärtust mittelisavat aega tarneahelas.
Väärtusi mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine. Üle kolmeveerandi tarneahela ajast seisavad kaubad erinevates ladustamiskohtades. U 35% ajast kulub ainult väärtust lisavatele toimingutele. Et seda aega vähendada ongi säästliku (lean) lähenemise põhimõte.
Aja kompressioon – väärtust mittelisava aja vähendamine tarneahelas. 7 strateegiat: lihtsustamine (protsess kergemaks); integratsioon (infovoogude/seoste parandamine); standardiseerimine ( parimate komponentide kasutamine); paralleelne töötamine ( nihe järjest toimuvatele toimingutelt kõrvuti töötama), muutujate kontroll (probleemi avastamine varases staadiumis ); automatiseerimine (tõhususe tõus); ressursside plaanimine (arvestada kitsaskohti)
Nõudlusaeg - (ka tellimistsükli aeg) on kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg.
N-aeg – ehk nõudlusaeg
Läbimisaeg (täitmisaeg, lead time) on aeg, mis kulub toote liikumiseks läbi tarneahela olukorras, kus tellitud toode puudub valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud komponendid puuduvad tootmissisendite laos. PM – tellid ja neil pole midagi, hakkavad sisse tellima ja tootma alles
T-aeg – kogu täitmisaeg, siia kuulub vajalike tootmissidendite hankimiseks, töötlemiseks ja jaotuseks kuluv aeg.
Kui T-aeg lühem kui N-aeg, siis saame rääkida nõudlusahelast ehk tõmbavast tarnemudelist, kui kõik toimub vastavalt tellimustele, mitte tõukava tarnemudeli järgi kus toodetakse läbi prognoosi.
Tarneahela üleminekupunkt näitab, kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel.
Läbimisaja vahe - tarneahela tüüpiline probleem, mis väljendub selles, et täitmisaeg ületab nõudlusaega (ehk kui klient ei kannata oodata). Kui täitmisaja vahe eksisteerib, tähendab see, et tarneahel ei saa terves ulatuses töötada tõmbaval printsiibil, vaid peab leidma sobiva punkti varude hoidmiseks, et viia läbimisaeg vastavusse nõudlusajaga.
Edasilükkamine - Konseptsioon, mille järgi viivitatakse tootesse raha paigutamisega kuni viimase võimaliku momendini.
Paindlik tootmissüsteem – lean Toyota tootmissüsteem -> edasi Jaapani tööstustesse ja Läänemaadesse.
Paindlikud ettevõtted erinevad traditsioonilistest masstootmise ettevõtetest eelkõige kolmes põhimõttelises aspektis: tootepartii suurus (muidu max tootepartii suurus, et min kulusid tooteüh kohta, aga siin vähendatakse tootepartii suurust nii väikseks kui võimalik); toote liikumise mudel (siin on kõik vajalik tootmiseks ühes kohas või võimalikult lähestikku, et min käitlemist ja liikumist); ajastamine (nt uute materjalide tellimine toimub automaatselt ega vaja planeerimist).
Täppisajastamise (just-in-time JIT) – sarnane lean põhimõttega; ka Toyota süsteemist ; JIT tootmise komponentideks on kanban (– pm tõmbav tootmine) ja ühtlane tootmine; PÕHIMÕTE – raiskamine/liigsed varud elimineerida;
Kanban – põhimõtte järgi tuleb detailid/materjal kohale viia täpselt siis kui neid tootmisprotsessis vajatakse, süsteem kasutab andmekaarte (kanbane). Tahvlil kirjas, kus pooltooteid vaja parasjagu, eemaldab andmekaardi ning paneb asemele tootmiskaardi.
Eelised: väiksem hoitav varu ja lühem tootmistsükkel ; ühtlasem tootevoog; parem kvall; vähenenud kulud.
Kaizen – jaapani keeles pidev täiustamine
10 reegel – kui defekt avastatakse kohe, siis see läheb maksma ainult tegevuse kordamise , aga kui see jõuab tarneahela järgmisele astmele , nõuab see kõrvaldamine 10x rohkem pingutusi ja kulusid. Kui see jõuab veel edasi, siis see muutub 100x kulukamaks jne. kogu aeg x10. See reegel on aluseks JIT süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud.
JIT süsteemi puudused: ei saa kasutada suure nõudluse kõikumise korral ja liiga suurte laodefitsiidikulude puhul; JIT on hea kontrolliks, kuid halb plaanimiseks. Peaks kombineerima tavalise süsteemiga. Tarnija kulud kasvavad - suurenevad tootmise ja seadmete ümberseadistuse kulud kuna väikesed erinevad kogused kogu aeg. Kui väga kaugel tarnijast, siis tekib ajaline ebakõla ning probleeme täpsusega.
Säästlik mõtlemine tunneb 7 raiskamise EHK muda liiki.
1. Ületootmine; 2. Ootamine – aega ei kasutata tõhusalt, ooteaeg; 3. Liigne transport – protsessid üksteisele nii lähedale kui võimalik, poleks mitmekordset käitlemist; 4. Protsesside sobimatu korraldus – valede masinate kasutamine ja puudulik kvall sellest; 5. Ebavajalikud varud – materjalivoo ühtlane liikumine häiritud; 6. Ebavajalikud liigutused – detailide ladumine ühest kohast teise nt; 7. Defektid – maksab aega ja raha.
Jidoka highlights the causes of problems because work stops immediately when a problem first occurs. This leads to improvements in the processes that build in quality by eliminating the root causes of defects.
Heijunka (hi- JUNE -kuh) is a Japanese word for leveling. It is part of the lean methodology of process improvement that helps organizations match unpredictable customer demand patterns and eliminate manufacturing waste by leveling the type and quantity of production output over a fixed period of time.
MRP ja ERP süsteemid

• Kiisler ptk 7 lk 203-210
  
• Märksõnad: MRP lk 203, MRP-II lk 206, keskne tootmiskava lk 204, materjalispetsifikatsioon lk 205 ( bill of materials)
  
• Struktuurijooniseid ja ERP andmefaile ei ole vaja pähe õppida, nii detailseks eksamil ei lähe 
  

MRP I – arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavat materjalivaru. MRP-põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju tarvis selle toote jaoks materjale. Teoreetiliselt pole varusid vaja kui lõpptoodete hulk ja tootmise ajakava on teada. Sujuv materjalivoog .
Keskne tootmiskava MPS – on MRP-süsteemi põhisisend; nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja teenustest, mida ettevõte peab mingi aja jooksul tootma/tarnima koos oluliste tootmismahtude ning tähtaegadega, kuna toodet vajatakse. Peab olema piisavalt pikk, et jõuaks tellida ja kohale viia ning toota.
Materjalispetsifikatsioon – ehk lõpptoote struktuur BOM on diagramm, insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks. Toote struktuur on sageli esitatud hierarhilise seosena, mis näitab tootmisprotsessi erinevate tasandite materjalivajadust.
MRP II – tootmisressursside plaanimine; laiendus , kuhu on kaasatud ettevõtte finants -, turundus - ja logistikategevuse komponente. Plaanimine algab äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan , siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Peamine vahe I-ga selles, et kohandab automaatselt kõiki tasandeid olenevalt. MRP II kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne.
ERP – ettevõtte ressursside plaanimine on tarkvara , mis integreeriv ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne tõhusus.
Varude juhtimise alused

• Kiisler ptk 10 varude haldamine lk 325-358
  
• Kiisler ptk 4 klienditeenindus lk 127-131
  
• Märksõnad: varude liigid lk 329, varude juhtimise eesmärgid lk328 , varude kontrollimise ja varude juhtimise mõisted lk 334, varude hoidmise motivatsioon , argumendid varude hoidmise vastu 325, varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss, varude liigid tekke ja funktsiooni järgi 329, sõltuv ja sõltumatu nõudlus, SKU, ringlustsükkel, inventuuri viisid 336, varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine, laovarudega seotud kulud EOQ, tellimisperioodi süsteem 337, tellimispunkti süsteem 338, ajalise plaanimise süsteem 339, EOQ mudel, mudeli eeldused lihtsaimal kujul, osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis 345, reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi 349, reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine, ABC-analüüs lk 335, XYZ-analüüs (vt loenguslaidid ).
  

Varudega töötamine on logistika aluseks
4 üldist varude liiki:

Valmistoodangu varud

Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components , subassemblies, ingredients)

MRO varud (maintenance, repair and operating ) – hooldusvarud, varuosad , kuluartiklid)

Work-in-process (WIP) – varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga veel ei ole arvel valmistoodanguna
Argumendid varude hoidmise poolt: parem klienditeenindus (tellimuste kiire täitmine); tootmis-, ostu-, transpordikulude kokkuhoid (suured partiid , allahindlus kogustelt); kaitse hinnakõikumise vastu; kaitse nõudluse ja täitmisaja ebakindluse vastu; kaitse ennenägematute asjaolude vastu ( streigid jne)
Argumendid varude hoidmise vastu: varud seovad kapitali, ei saa mujale paigutada raha; varjavad kvaliteediprobleeme/kitsaskohti; varude olemasolu soodustab juhtkonna kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule.
Varude kontrollimine – ettevõttes olevate varude haldamine. Millised tooted on ja kus asuvad pm.
Varude juhtimine – seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad .
Varude liigid tekkepõhjuse või funktsiooni järgi:

Kasutusvaru – tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel

Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise

Reservvaru – varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu.

Spekulatiivne varu – varud, mida hoitakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine (hulgiallahindlus)

Hooajaline varu – varude akumuleerimine enne hooaja algust

Seisev varu – varud, mille järele on nõudlus teatud perioodil puudunud – tahetakse lahti saada.
Sõltuv nõudlus – teatud laovaru artikli nõudlus tuleneb mingi muu laovaru artikli nõudlusest või on sellega otseselt seotud (a la kakaopulber ja piim)
Sõltumatu nõudlus – tooted pole omavahel seoses
SKU ehk laoartikkel – varusid kontrollitakse laoartiklite kaupa, igal tootel unikaalne tootekood ja neid erinevate tootekoodidega tooteid/tootekogust nim laoartikliks.
Kompromiss: omada piisavalt varusid, et tagada nii välis- kui siseklientide tellimuste täitmine; minimeerida säilituskulud
Laoartikli varu vaheldub kasutus- ehk ringlusvaru ulatuses varu max ja min tasemete vahel. Kuna nõudlus on muutlik võib artikli varu langeda min tasemest allapoole. -> reservvaru pealt siis.
Varude ringlemissagedus ( inventory turnover ) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta või muu ajavahemiku jooksul vaheldub. Leidmiseks jagatakse teatud toote või toodete müük aasta jooksul keskmise laoseisuga.
Varude kontrolli meetodid: inventuur (raamatupidamisandmete tegelikkusega võrdlemine) ja ABC-analüüs ning pidev inventuur – tavaliselt igal ööpäeval kontroll
Inventuurid mahu järgi: täielikud (kogu ladu) või osalised (teatud varude)
Inventuurid tähtaegade järgi: tähtajalised, pidev või ootamatu .
Tellimisperioodi süsteem - Eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimum-tasemele. Eelised: odavus, kontrolli lihtsus, üheaegsus (saab konsolideerida tellimusi samale tarnijale)
Eeldab suurema turvavaru omamist, kui nõudlus peaks kasvama
Tellimispunkti süsteem - Eeldab varude teatud taseme – tellimispunkti – kindlaksmääramist. Kui varu langeb tellimuspunkti tasemele, esitatakse tellimus muutumatu suurusega kogusele. Täiendtellimuste ajavahemik varieerub vastavalt nõudlusele.
Süsteem eeldab, et varude seisu jälgitakse pidevalt, tööjõud ja arvutiressurss. Tagab parema kontrolli, vajatakse vähem reserve ja keskmine varude tase on väiksem. Sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks .
Ajalise plaani süsteem - Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. Kui eelmistes süsteemides toimus täiendamine reaktsioonina oleviku nõudlusele, siis ajalise plaanimise süsteem lähtub plaanitavast nõudlusest tulevikus.
Peamine eelis: varude tellimine käivitatakse lähtudes vajadusest omada varusid just siis, kui neid tulevikus nõudluse prognoosi järgi vajatakse. Üks ajalise plaanimise süsteeme on materjalivajaduse planeerimine ehk MRP ( material requirements planning ).
EOQ mudel – optimaalse tellimiskoguse mudel; Klassikaline arvutuslik lähenemine , mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu . Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest.
Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et:

• Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav
  
• Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada
  
• Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest
  
• Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast
  
• Puudub transiitvaru ja reservvaru
  
• Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud
  
• Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest
  
• Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust
  

Laovarudega seotud kulud:

• Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks:
  
  • Otsustamine, mis vajab täiendamist
    
  • Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine , tellimise korraldamine
    
  • Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine
    
  • Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud
    
• Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – varude omamise kulu kuni nende müümiseni, tarnimiseni või muul viisil kasutamiseni. kapitali alternatiivkulu , kindlustus , need laokulud, mis sõltuvad hoiustatavate kaupade mahust (teenuse sisseostmisel hoiustustasud), varude riskikulu (riknemine, kahjustus, vargus). Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%.
  
• Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – kaotatud müük (tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus), tootmisseisak, järeltellimus (kui klient ootab ja tarnitakse eraldi just temale)
  

Traditsiooniliselt lähtutakse tellimispunkti kindlaksmääramisel prognoositud nõudlusest varude täiendamise täitmisaja jooksul pluss reservvaru ootamatuste kompenseerimiseks.
Laoartikli varu täiendamise otsus tehakse siis, kui tellimispunktini väheneb varu jääk, mitte laosaldo, kuna:

• Olemasolev varu ehk laosaldo (on hand inventory) – kogus, mida arvestussüsteem näitab laos olevat, ei saa kunagi olla negatiivne
  
• Vaba varu ( available inventory) – laosaldo miinus reserveeritud klientide tellimused , firmasisesed ümberpaigutamised, järeltellimused. Vaba varu on kogus, mida saab hetkel kasutada uute tellimuste täitmiseks. Võib olla ka negatiivne.
  
• Tellitud varu (on order inventory) – varu kogus, mis on tarnijalt tellitud, kuid ei ole veel lattu vastu võetud
  
• Varu jääk (inventory position ) = laosaldo – reserveeritud varud + tellitud varu
  

Reservvaru võib määrata nii kindla kogusena, protsendina prognoositud nõudlusest, varude piisavusena päevades kui ka mineviku keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel. Sageli kasutatakse ka normaaljaotuse standardhälbe statistilist mudelit. Idee on selles, et mida rohkem varieeruvam on nõudlus (mineviku andmete põhjal), seda suremat reservvaru tuleks hoida lisaks prognoosile (mis tagab keskmiselt varustatuse vaid 50% juhtudest).
ABC analüüs
ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude plaanijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul on oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine.

• Valik ABC analüüsi järgselt – mida kiiremini tooted ringlevad või mida suurem on nende väärtus, seda sagedasemalt neid inventeeritakse. Näiteks: A rühma tooted kord kuus, B tooted kord kvartalis , C tooted kord aastas.
  

XYZ analüüs

• Lisab teise mõõtme ABC-analüüsile
  
• Tekib maatriks
  
• X-kategooria: stabiilne nõudlus
  
• Y-kategooria: vähem stabiilne nõudlus
  
• Z-kategooria: väga ebastabiilne nõudlus
  
• X-kategooria: siin on võimalik läbi parema kontrolli edukalt optimeerida
  
• Z-kategooria: siin tuleb nõudluse vähest prognoositavust kompenseerida, palju raskem optimeerida
  

Tarnija juhitud laovarud (VMI)

• Kiisler ptk 6 lk 183-185
  
• Loenguslaidid
  
• Märksõnad: VMI põhimõte , tüüpilised rakendused , võimalikud kasud ühele ja teisele osapoolele, laovarude parema ja koostöise kavandamise eesmärgid, konsignatsioonilao põhimõte
  

VMI põhimõte – ehk tarnija juhitud kaubavaru on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest. Populaarseim jaekaubanduses, klient ei esita hanketellimust.
Eelised: vähenevad kliendi varud kuna pole vaja reservvarusid; vähenevad tarnija lõpptoodete varud kuna on võimalik paremini korraldada müüki; klient hoiab kokku ostu- ja vastuvõtu kulusid; veokulude kokkuhoid;
Konsignatsiooniladu - Kui varud jäävad tarnija omandusse kuni nende müügini lõpptarbijale, nimetatakse seda konsignatsioonilao süsteemiks.
VMI kasutamisel peab olema suur partnerite vaheline usaldus ja nende IT-süsteemide vahel ühilduvus
__teisip
Kiirreageerimine (QR – quick response)

• Kiisler ptk 6 lk 186-187
  
• Märksõnad: QR põhimõte, kiirreageerimise mõju tarneahelale
  

QR – kiirreageerimine, sisuks on minimeerida täitmisaega sellise määrani, et antud kauba tootmine toimuks maksimaalses vastavuses reaalse nõudlusega. Selle puhul on iseloomulik, et info vahetusel kasutatakse ühtseid väätkoode ja elektroonilisi andmevahetusi (EDI). Annab võimaluse paindlikkuseks. QR süsteemi puhul jõuab info lõppnõudluse ehk kliendi varude muutumise kohta otse ja viivituseta tarnija tootmise plaanimise funktsioonile jättes vahele mitmed teised vaheasted ja nii saab reageerida kiiresti lõppturu nõudlusele. Vähenevad ka varud ja tellimusi saab paremini prognoosida.
QRi aluseks on elektrooniliste müügipunktide süsteem ( kassad ), mis fikseerib tooteartiklitega toimunud müügitehingud ning reaalajale võimalikult lähedast teabevahetust võimaldav tarneahela liikmete vaheline kommunikatsioonisüsteem.
Piitsaefekt (bullwhip effect )

• Kiisler ptk 3 lk 108-109
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Bullwhip_effect
  
• Märksõnad: piitsaefekti põhimõte 108, põhjused, kuidas vähendada
  

Härjapiitsa efekt – näitab olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda. Info põhineb tellimuste vastuvõtmisel mitte turu tegelikul nõudlusel. Kõik tellivad sisse varuga reageerides nii üle. Tagajärjeks üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad. Seda parandaks kiirem ja parem info vahetus lõppturu nõudluse kohta.
Laondus

• Kiisler ptk 9 lk 276-302; 321-324
  
• Märksõnad: laonduse põhifunktsioonid, eraladustamine, üldkasutatav ladu, lepinguline ladustamine, otsetarned. Lao tüübid. Kauba paigutusviisid. Komplekteerimisviisid. Logistiline pakendipüramiid. Pakendi logistilised rollid. {Lao traditsiooniline sisseseade: madalad kaubaaluste riiulid, peenkaubariiulid, virnastamine , sügavlaadimise riiulid. Lao tulemuslikkuse näitajad. Laokulud.
  

Laondus – asjade ladustamisega alg ja lõppkohas ja vahelisel liikumisel ja saadab nende asjade kohta infot välja. „hoiupunkt“ „läbiliikumispunkt“. Paljusid kaupasid väljastatakse uuesti juba saabumispäeval, sp teostatakse ladudes järjest rohkem ka kaubakäitlemise toiminguid ( komplekteerimine , pakkimine, ümberpakkimine, sortimine , märgistamine, sildistamine jms).
Laonduse põhifunktsioonid

• Varude kogumine ja täiendamine – toimib pakkumise ja nõudluse tasakaalustava reservuaarina. . Kui pakkumine>nõudlusest siis hoitakse kaupa kauem, kui vastupidi tarnitakse pakkumist ületavad tootemahud laost.
  
• Tootevaliku ühitamine – pannakse kokku mitu asja, et ei peaks asju eraldi saatma kliendile
  
• Konsolideerimine – kaubasaadetise kokku koondamine ja saatmine teatud sihtpunkti suurde koondsaadetisena. Tellitakse mitu asja kuid eeldatakse kätte ikka terviktootena saada.
  
• Jaotus – tuleb suure kogusena, jaotatakse laiali mitme kliendi jaoks.
  

Eraladustamine – ettevõte omad, rendib või liisib välja vajalikku laopinda. Kauba omanik kontrollib kaupa täielikult.
Üldkasutatav ladu – lao omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamiseteenust rohkem kui ühele kliendile. Lao pidaja omab ladu kuid mitte tehnikat seal sees.
Lepinguline ladustamine – üldkasutatava lao teenuste edasiarendus, kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Partnerlussuhe laooperaatori ja kliendi vahel peab olema hea ja ladu on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele. Samuti võivad sellega kaasneda lisa teenused. Pakkimine jne
Otsetarned – müüja toimetab tellimuse otse kliendile vaheladusid kasutamata.
Lao tüübid läbi hoiundamise

• Hoiuladu – traditsiooniline ladu, kasutatakse kaupade hoiuks
  
• Jaotusladu/jaotuskeskus – hoiulao edasiarendus, kaupa komplekteeritakse ja ühitatakse, ringluskiirus veidikene pikem.
  
• Ristlaadimiskeskus – loobutud on hoiundamisest, kaubad võetakse vastu ning lähetatakse.
  

Kauba paigutamisviisid

• Kindlad hoiukohad
  
• Muutuvad hoiukohad – parasjagu vabadele kohtadele
  
• ABC-analüüsi alusel – kiiresti liikuvad kaubad parematesse kohtadesse , kättesaadavamalt
  
• Tootevaliku järgi kindlaksmääratud hoiukohad
  
• Käitlemisviisi järgi
  
• Aktiiv - ja reservhoiukohad – igal tootel muutumatu komplekteerimise koht ja reservkohad, kui aktiivkohast otsast liigutatakse reservist edasi.
  
• FIFO- või LIFO-põhimõtete järgmine
  

Komplekteerimiseviisid

• Tellimuste kaupa komplekteerimine – lihtsaim viis, üks tellimus korraga, käies läbi kogu lao.
  
• Rühmkomplekteerimine – üks komplekteerija komplekteerib mitme väljastustellimuse kaubad korraga. Väikeste tellimuste puhul. Pärast sorditakse erinevatele klienditellimustele
  
• Tsoonkomplekteerimine – ladu jagatud tsoonideks, igas tsoonis üks komplekteerja. Jagatakse tellimuslehed, mille põhjal pannakse igas tsoonis kokku vastavad asjad. Kõik tsoonid teevad seda üheaegselt. Selline tsoonide süsteem vajalik kui kauba omadused vajavad erinevaid tingimusi (külma, turvalisust jne)
  

Logistiline pakendipüramiid
All suured konteinerid – kaubaalus – pappkast – plokk – pakk – ja üleval sisse minev kaup
Pakendi rollid – logistika seisukohast on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale korraldada, kaitsta ja tuvastada.

• Mahutamine
  
• Kaitsmine ja säilitamine
  
• Portsjoniteks jagamine
  
• Ühitamine ehk pakkeühikuteks koondamine
  
• Kasutusmugavus – nt taassulgemisvõimalus, kantavas jne
  
• Tuvastamine ja teave – kasutusjuhendid jne
  

Lao traditsiooniline sisseseade
Madalad kaubaaluste riiulid – eri liiki kaubad erinevate kaubaalustega
Peenkaubariiulid – väikese mandi jaoks
Kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega - reservladustamisel
Virnastamine – üksteise otsa
Sügavlaadimise riiulid – nagu virnastamine aga riiul ikka vahel, ligipääs ei tohi olla väga oluline
Kulud: tööjõu kulu 50%, hoone rent 25%, halduskulu 15%, sisseseadega seotud kulud 10-15%
Tulemuslikkuse hindamine
Klienditeeninduse tasemed – õigeaegsed tellimused jne
Kuluefektiivsus – kulude jälgimine kindlal ajavahemikul
Laoressursside kasutamine – ruumi kasutuse ja masinate tõhusus
Tööjõukasutuse tõhusus – palju on komplekteerida jõutud tunni kohta jne
Varude käitlemine – parim enne tähtajast kinni pidamine nt
Tegevuse parameetrid - lao käive jne
Transpordiliigid , konteinerveod, intermodaalne transport

• Kiisler ptk 8 lk 233-248
  
• Märksõnad: transportide liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude kasulikkus
  

Maanteetransport : norm maksumus, uksest-ukseni, suur konkurents , kõik veosed , väike mahutavus , kiire, hea ligipääsetavus, suur paindlikkus. Puudused: saaste tekitaja, kõrge omahind vedudel, väike kandevõime
Raudteetransport: odav, terminalist- terminali , väike konkurents, väikesed-mõõdukad veosed, suur mahutavus, mõõdukas, kesk ligipääsevus, kesk paindlikkus. Puudused: erinevad rööpmevahed, väike paindlikkus, kallis hallata, järsud haaked võivad kahjustada veoseid
Õhutransport: kallis, terminalist-terminali, keskmine konkurents, suureväärtuse väikse mõõdu veosed, kesk mahutavus, kiire, kesk ligi, suur paindlikkus. Puudused: veokulud, lennujaamade ülekoormused, ilm, kaal ja mõõtmed, turvapiirangud
Mere- ja siseveetransport : odav, terminalist-terminali, väike konkurents, väikese väärtuse suure tihedusega veosed, mega mahutavus, aeglane, väike ligi, väike paindlikkus. Puudused: sadamamaksud, pakkimiste ranged nõuded, suured intervallid
ISO konteinerid – transpordi veoühik . Eelised: vähendab kaubakäitluse kulusid, kiirendab kohaletoimetamist, pakendamisnõuded pole ranged, varguste eest hästi kaitstud, kindluste kulud väiksemad, paindlikkud ümberlaadimise suhtes, lai valik tüüpe erinevate vedude jaoks, saab kasutada nö ajutise laona
Transpordi õiguslikud asjaolud

• Kiisler ptk 8 lk 259-262
  
• Vt ülesanded seminarist
  
• Märksõnad: vastutuse piirmäärad transpordiliigiti, CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine), EEA üldtingimused, mida reguleerib ADR, mida reguleerib AETR )
  

CMR - Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon
Veolepinguga kohustub üks pool teise poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled.
Piiratud vastutus – ei pea vastutama täies ulatuses kahju eest. Kindlaks määratud kaalude ja asjade järgi pask
Reklamatsioonide ( kaebuste ) esitamise lühikesed tähaajad – kui veoklient tahab olla bitch ja kaevata, siis peab olema kirjalik kaebus ka. Vot tak. Märge peab olema tehtud kauba vastuvõtul
Lühikesed aegumistähtajad – kahjunõue aegub aasta jooksul.
Vedaja vastutust välistavate piirangute olemasolu – kui kahju tekitas välitamatud asjalood siis fuck you btich, ma ei maksa. Ja nagu kui pakend oli saast , siis hui kotib, pole minu asi, enda süü.
ADR - The European Agreement concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Road
The European Economic Area (EEA) is the area in which the Agreement on the EEA provides for the free movement of persons, goods, services and capital within the European Single Market , including the freedom to choose residence in any country within this area.
AETR - The European Agreement Concerning the Work of Crews of Vehicles Engaged in International Road Transport ( AETR ) rules are now the same as the EU rules on drivers' hours .
Incoterms tarneklauslid

• Kiisler ptk 8 lk 263-269
  
• Märksõnad: incotermsi tarneklauslid - mille jaoks, miks kasutatakse, miks on universaalsed , mida reguleerivad, mida ei reguleeri, klauslite jagunemise põhimõte, peamine iseloom
  

Müügilepingus: maksetingimused k.a lisakulud , kohaletoimetamise aeg, tarneklausel , veo korraldajad
Tarneklausel – täheühend , mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõik ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides . Sihtkoha nim, kus müüja tarnega seotud kohustused lõppevad ja viide kasutatavatele tarnetingistele ning versioonile.
Incoterms:
kus, kuidas ja millal peab müüja enda tarnekohustust täitma
kus ja millal läheb kauba kadumise/kahjustuse risk üle müüjalt ostjale
kus, millal toimub kauba tarnega seotud kulutuste üleminek müüjalt ostjale
kohustused tolliformaadiga
veoleping kellel
kindlustusleping
mis infot vaja jagada
kontrolltegevused?
kuidas peab müüja tarnima
tasumine
pakkimine
kohustused
4 rühma E (müüjakeskne) F C D (ostjakeskne)
Transpordikulusid mõjutavad tegurid

• Kiisler ptk 8 lk 220-226
  

Terminalikulud , sõidukulud, kapitalikulud
Logistika mõju varade tootlusele

• Kiisler ptk 5 lk 149-154
  

Jõudsid lõppu välja! Väga tubli !
Eksamil on üldiselt lühikesed lahtised küsimused (~2/3 mahust) ning valikvastustega küsimused (~1/3) mahust. Küsimusi on … palju. Aega on ka palju, tervelt 90 minutit. Mõni näide eksamiküsimusest ja vastusest, mida võib õigeks lugeda:
LÜHIKE ja LIHTNE:
Q: Milles seisneb logistika 7R mudel ja mida selle komponendid firmale ütlevad?
A: right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost … üks oli veel, aga praegu ei tule meelde. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust. CHECK
LÜHIKE, AGA TESTIB ROHKEM SEOSTAMISE OSKUST
Q: Mis annab aluse väitele , et QR (kiirreageerimise) rakendamine vähendab antud tarneahelas piitsaefekti?
A: QR eesmärgiks on tagada nõudluse info liikumine reaalajas , mis tähendab, et prognoosimiseks saab kasutada värskemat ja detailsemat infot ning on väiksem risk , et info moondub ja tekib üle- või alareageerimine. Samuti, QR point on ka vähendada toodete läbimisaega tarneahelas – mida kiirem on tarneahel, seda paremini ta reageerib turu muutustele. Seega inerts, mis on samuti üks piitsaefekti põhjustaja, on oluliselt väiksem.
(kui kahest mehhanismist üks on loogiliselt lahti seletatud, võib küsimuse vastatuks lugeda) CHECK