seda vajab (näiteks mingi müügiartikli juurdevedu jaemüüjale olemasolevate varude lõppemisel). Ettevõtte juhtkonnale on logistikapoolne "kasulikkuse lisamine" küllalt tähtis. Logistiliste kulude vähendamine või turupositsiooni tugevnemine (suurem läbimüük) suurendab kaubaühiku ruumilist ja ajalist kasulikkust, suurendades seega firma kasumit. TÕUKAV TOOTMISSÜSTEEM (tooted liiguvad pakkumispõhiselt) Tõukav tootmissüsteem on materjali saadavuse planeerimisel (Materials Requirements Planning – MRP–I) põhinev tootmissüsteem. Tooted liiguvad tarnijalt tootjani mitte niivõrd hetke vajadusest, kuivõrd tuleviku vajadustest lähtudes. Tootmine lattu põhineb müügiennustustele rajanevatele müügiplaanidele. Tooted püütakse tõugata turule, kus toimub nende realiseerimine nõudluse kaudu. Toimib mudelil tarnijad – komponendid – pooltooted – valmistooted – ladu – tarbija.
Projektitootmine. Kogus väike, nomenklatuur suur. Tootmine keeruline ja tihti ajamahukas. Näiteks laevaehitus. •Töökoja (tellimusjärgne) tootmine. Töökoda - ettevõte, mis toodab kaupu või teenuseid väikeste partiidena või üksiktoodetena. Töid sooritatakse tellija spetsifikatsiooni alusel. Tööprotsessid sõltuvad tellija soovidest (remonditöökojad, tervishoiuasutused, rätsep). Saritootmine (partii tootmine) - tootmissüsteem, mis valmistab keskmise mahuga ühelaadilist toodangut. - kõige levinum tootmise tüüp - kasutatakse samu masinaid ja seadmeid, toimub ümberhäälestamine - saritootmisettevõteteks on näiteks toiduainetööstuse ettevõtted. •Hulgi (mass)tootmine - tootmissüsteem, mis on loodud ühe või mõne kõrgelt standardiseeritud toode valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Süsteemi iseloomustavad suured tootmismahud, spetsialiseeritud seadmete
•Edutamine jaapani organisatsioonikultuuris käib organisatsioonisiseselt. JAAPANI ORGANISATSIOONIKULTUUR •Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma; •Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele; •Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. TÄPSELT AJASTATUD TOOTMISSÜSTEEMI (JIT) PÕHISEISUKOHAD •Toodangu mahu ja nomenklatuuri operatiivne reguleerimine, selle kohandamine igapäevase nõudlusega; •Stabiilse kvaliteedi tagamine igas tootmislõigus; •Inimteguri aktiveerimine, sest inimene loob ja teenindab süsteemi; •Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. JUST IN TIME SÜSTEEMI VÕTMEELEMENDID 1
Eristatakse siseriiklikku ja rahvusvahelist tööjaotust. Arenenud riigid on spetsialiseerunud tööstuskaupade ja mitmesuguste teenuste tootmisele, arengumaad loodusvarade ja põllumajandusliku toorme ekspordile. Suur hinnavahe nende kaubagruppide vahel süvendab majanduslikku ebavõrdsust arenenud ja arengumaade vahel. transpordigeograafiline asend – Piirkonna asend tähtsamate transportteede, sadamate, lennuväljade suhtes Fordism – tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel Toyotism – kulusäästlik tootmine, et vältida raiskamist ja parandada kvaliteeti ning vältida ületootmist. Paindlik väikeste partiide liinitootmine, mis kasutab otsesidemeid tarnijatega ning väldib vaheladusid. Ettevõtlusklaster e. kobar – sarnastel tegevusaladel tegutsevate või üksteise
hoida temperatuuri. Küsimus 3 Millised tootmissüsteemi komponendid määravad Valmis ära süsteemi tehnoloogilised võimalused? Miks? Võimalik punktisumma Tootmissüsteem koosneb üksikutest 10,00'st tööpinkidest (seadmetesttöökohtadest), millised Märgista võivad olla ühendatud transportseadmete ja küsimus vaheladude (ehk puhvritega) ning võivad olla
TEU - 20 jalase konteineri tingühik (twenty foot equvalent unit) - mõõtühik konteineriterminaalide käibe ning konteinerilaevade ja -rongide mahutavuse iseloomustamiseks TMI - tarneahela muutikkuse indeks TMS - transpordijuhtimise süsteem (transport management system) TOFC - treiler raudtee platvormvagunil (trailer on flatcar) - kombineeritud transpordi meetod TPS - Toyota tootmissüsteem (Toyota production system) TQM - terviklik kvaliteedijuhtimine (total quality management) UPS - universaalne tootekood (universal product code) - vöötkoodistandard VAN - lisaväärtusvõrk, hüvisvõrk, kliiringukeskus (value added network) VMI - tarnija juhitud kaubavaru (vendor managed inventory) - tarnekontseptsioon WACC - kaalutud keskmine kapitalikulu (weighted average capital cost)
Edutamine Jaapani organisatsioonikultuuris käib organisatsioonisiseselt. Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5
Edutamine Jaapani organisatsioonikultuuris käib organisatsioonisiseselt. Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma. Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5
projekt- ehk individuaaltootmine - projekt jada tegevusi mahuka ajaliselt piiratud eesmärgi saavutamiseks nt üldehitus, laevaehitus ... töökojatootmine - üksiktoodetena, väikepartiidena või teenustena, enamasti tellija spetsifikatsiooni alusel. nt remonditöökoda tervishoiuasutus saritootmine ehk seeriatootmine- keskmistes kogustes ühelaadiline toodang, võib sordiviisiliselt (nt õmblustööstuses kanga/niidi värv, joogitööstuses hele/tume õlu) mass- ehk hulgitootmine - tootmissüsteem ühe (mõne) väga standardiseeritud toote (teenuse) valmistamiseks - suur tootmismaht, spetsialiseeritud seadmed, kõrge automatiseeritus, suur efektiivsus. pidev- tootmine- tootmissüsteem homogeensete kaupade tootmiseks. Sageli täielikult mehhaniseeritud automatiseeritud nt farmaatsia- ja keemiatööstus, paberi tootmine. Automatiseerimise olemus ja vajalikkus, seos mehhaniseerimisega, arengutrendid. Tootmise automatiseerimine võimaldab: · tõsta tootlikkust ja valmistuse kvaliteeti;
seeriates ja seejuures kiiremini. Moodne tootmistehnoloogia mõnede toode juures välistab rutiinse ja ebahumaanse konveierisüsteemi kasutamise. Ehkki masstootmine on tootmiskulude poolest odavaim, tuleb arvestada ka kaasnevate negatiivsete nähtustega nagu suurte ladustamiskulude ning aeglase ja puuduliku kohanemisega turul. Tootmisprotsessi logistikale on iseloomulikud kaks süsteemi: tõukav (push) ja tõmbav (pull) tootmissüsteem (joonis 3.6). Tõukavas tootmissüsteemis liiguvad tooted tarnijalt tootjani mitte niivõrd hetkevajadusest, kuivõrd tuleviku vajadusest lähtudes. Tootmisprogrammi seostus nõudluse, tootmise ja tarnijatega on nõrk. Selle tagajärjeks võivad olla suured varud, ületootmine ja tootmisprotsessi ebarütmilisus. Nüüdisaegses tootmisprotsessis peab tootmissüsteem olema paindlik ja tootmisprotsessi
varieeruvus, tarnevõime mõjutab ostu, tähtsal kohal turunduskulud Aeg logistikas, just-in-time, LEAN Kiisler ptk 6 lk 155-183 Märksõnad: tarneahela ajakulu analüüs, aja kompressioon, nõudlusaeg, läbimisaeg slaid 66, läbimisaja lõhe slaid 66, tarneahela üleminekupunktid, edaslükkamine (postponement), varudepõhine tootmine, tellimuspõhine lõppkooste ja tootmine, tellimuspõhine tootedisain (1 küsimus). Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest. Kulusäästliku tootmise (LEAN) taust: paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem lk165, just-in-time, kanban lk172, muda 180, 7 raiskamise liiki lk 180, 10 reegel, jidoka, tootmistakt, heijunka, pidev voog, kaizen, just-in-time tootmise mõju tarnijale, argumendid just-in-time tarneahela vastu. Tarneahela ajakulu hindamiseks vaadeldakse seda kui väärtusahelat.
Seda sündmust ning järgnevat võibki pidada üheks võtmeelemndiks LEAN-I tekkimise ajaloos. (2) Tooraine kriisi tõttu pidi Toyota hakkama saama piiratud ressurssidega ja majandama ennast väga targalt. Sellega leitasid nad välja vaheladuteta süsteemi (inglise keeles just-in-time) põhimõtte. Selline põhimõte lubas vähendada töös olevaid laovarusid ja valmistada efektiivselt ainult sellise koguse, mis oli ettetellitud sealjuures viies kaod minimaalseks. Sellest sündiski Toyota tootmissüsteem (inglise keeles: Toyota Production System-TPS). Seda täiendati aastate jooksul veel teadusliku probleemilahenduse ja kvaliteedisüsteemi elementidega. (2) Toyota tootmissüsteem erines oluliselt tüüpilisest masstootmise lahendustest, mis põhinevad pakkumisel, olenemata tegelikust vajadusest. TPS-i idee oli risti- vastupidine toota täpne arv seda, mida antud hetkel vajatakse. See võimaldab hoida laovarud minimaalsed, mis mõjus omakorda hästi ettevõtte jooksvale likviidsusele.(2)
majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on vahel suuremgi kui väikestel riikidel. Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh ka inimtekkelistest eelistest. Tootmise spetsialiseerumine- keskendumine teatud toodete, detailide valmistamisele või teenuse osutamisele saavutamaks mastaabisäästu üldise koopereerumise raames. Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel. Toyotism- kulusäästlik tootmine, et vältida raiskamist ja parandada kvaliteeti ning vältida ületootmist. Paindlik väikeste partiide liinitootmine, mis kasutab otsesidemeid tarnijatega ning väldib vaheladusid. Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi.
ettevõtete, uurimisasutuste ja katsetootmisettevõtete kooslus, et edendada teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist. Rahvusvaheline firma- ehk hargmaine ettevõte on firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi, kui väikestel rahusriikidel. Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha graafilistest, sh ka inimtekkelistes eelistes. Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel. Toyotism- paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, olulisel kohal on meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. 5. ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE Mõisted: Agraarühiskond- ehk põllumajandusühiskond on ühiskond, kus suurem osa
üleminekupunkte sõltuvalt sellest, milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st prognoosipõhiselt, ning milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse. Tellimuspõhine tootedisain- tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile eraldi. Firma seisukohalt ekstreemne tõmbava süsteemi rakendus. Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest Paindlik tootmissüsteem – lean Toyota tootmissüsteem -> edasi Jaapani tööstustesse ja Läänemaadesse. Paindlikud ettevõtted erinevad traditsioonilistest masstootmise ettevõtetest eelkõige kolmes põhimõttelises aspektis: tootepartii suurus (muidu max tootepartii suurus, et min kulusid tooteüh kohta, aga siin vähendatakse tootepartii suurust nii väikseks kui võimalik);
probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid Jaapani ORGANISATSIOONIKULTUUR Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Niiõpitakse oma firmat põhjalikult tundma; Otsuseid tehakse rühmas. Rõhkasetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele; Jaapani organisatsioonikultuurieesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid , mida võiks grupeerida järgmiselt: • Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine (Ennetähtaegne varumine nõuab täiendavalt käibevahendeid ning suurendab ladustamisega seotud kulusid, Varustamisega hilinemine seab aga ohtu tootmisprogrammivõi kutsub esile soovimatuid muutusi).
Jaapani kauba konteinerisse laadida; d) küte, elektrienergia, vesi; organisatsioonikultuuri • standardiseerimine teeb võimalikuks e) kindlustus ja maamaks; eesmärk on luua täpselt konteinerite paindliku laadimise ühelt d) renditasu ajastatud tootmissüsteem. veovahendilt teisele. Töötasu: Mida tuleks teha hankelogistika • konteinerit on võimalik kasutada põhieesmärgi saavutamiseks? ajutise laona. Laotöötajate ja teenindava personali küll aga mõjutab oluliselt Asukoha valimise strateegia. töötasu + eraldised jaotuskulusid
Kui firma soovib pakkuda oma klientidele laiemat kaubavalikut lühema tellimisaja jooksul, eeldaks see ladudes suuremat valikut ja suuremat kogust tooteid, kasvatades jällegi kulusid. On aga võimalik, et: • kulud ei kasva täitmisaegade lühendamisel – vastupidi, need kahanevad • kulud ei kasva kvaliteeti investeerimisel – vastupidi, need kahanevad • kulud ei kasva, kui tootevalik suureneb ja täitmisajad lühenevad – vastupidi, need kahanevad. 36. Mis on paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem? Olles sunnitud hakkama saama piiratud ressurssidega, pidi Toyota turul püsimiseks tegema midagi teisiti. Nad leiutasid vaheladudeta süsteemi (just-in-time) põhimõtte, mis lubas vähendada töös olevaid laovarusid ning valmistada üksnes ettetellitud tooteid minimaalsete kadudega. Sündinud oli Toyota tootmissüsteem (Toyota Production System – TPS), mida täiendati aastate jooksul kvaliteedisüsteemi elementidega.
tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb toote väärtusahel- on tegevuste kogum teenuste või toodete valmistamisel kapital-raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida. võrgustikupõhine majandus- kõrgtehnoloogiline tootmine- teaduspark- asuvad ülikoolide juures, töötatakse välja innovaatilisi, kliinilisi vms asju geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine sõltuvast geograafilisest asukohast. Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil, madala hinnaga kaupade tootmisel. toyotism- töö korraldus, kus töölised osalevad ka toote arenduses. Oluline on meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1. analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel; 2. analüüsib tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel; 3
---------- Mõisted: a) Alltöövõtja ehk lepingupartner- allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik) b) Allhanked- detailide või valmistoodangu valmistamine või teenuse osutamine teisele ettevõttele, kaubandus- või ehitusfirmale või kõrgemalseisvale tootmisettevõttele c) Liiderfirma ehk põhiettevõte- ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma d) Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil standardsete suhteliselt madala hinnaga kaupade tootmisel e) Toyotism- paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, olulisel kohal on meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt f) Kooperatsioon ehk tööjaotus autotööstuses- toote valmistamine jagatakse eri inimeste vahel ära
konkurentsivõimelise hinna. Peame teadma, millised on raiskamise allikad ja kuidas neid vältida. Just in time- JIT JIT on meetmete terviksüsteem, mis on loodud mastaapseks tootmiseks minimaalsete tooraine pool- ja lõpptoodete varudega. Lõpptoodete vajalikud varud saabuvad järgmisesse protsessi faasi eelmisest õigel ajal. Tootmise aluseks on nõudlus lõpptoote järele. Tõmbav tootmissüsteem JIT toetub logistika süsteemile- midagi ei toodeta ennem kui selle järgi on nõudlus. Turunõudlus tõmbab lõpptoote tootmise komplekteerimise struktuurist välja. Et tõmbamise protsess oleks tõrgeteta, selleks tuleb tagada tootmisprotsessi igas faasis kõrge kvaliteet. Tarnijatel pidada kinni kokkulepetest, samuti õigesti prognoosida diileritel võimalikku nõudlust lõpptoote järele. Süsteem jagatakse tinglikult:
nõudlusele, ning vältida ületootmist ning kauba seismist ladudes. Vähendada aega: Üks effektiivsemaid viise vähendada kuusid on vähendada tootmiseks kuluvat aega Suurendada kvaliteeti: Et konkurentsis püsida, siis peab ettevõte mõistma, et mis on nede kliendi ootused ja vajadused antud tootele ning need nõuded vastavusse viima tootmisprotsessiga. Selleks, et saavutada kulusäästlik süsteem on teatud sammud. Üheks oluliseks sammuks on luua lihtne tootmissüsteem. Selline süsteem vähendab tootmise aega, vähenevad laojäägid, suureneb produktiivsus ja suureneb kapitali tootlikus. (Akinlawo) Seega tootmise puhul ei ole keerulised süsteemid tingimata kasulikud kulude vähendamisel. Tähtis on jätta ruumi arenguks. Tööprotsessist on oluline välja jätta tegevused, mille eest tarbija ei ole nõus maksma, seega tuleb need tegevused kas elimineerida, lihtsustada, vähendada või integreerida. Selline käitumine vähendab ka materjalikulu.
kaardistamisest, mis seisneb jälgimises kuidas mingi tootepartii väärtusahelas liigub, mõõtes 11 erinevatele tegevustele kuluvat aega ja seda milline osa mõõdetud ajast kulus väärtust lisavatele tegevustele. Saadud mõõtmised võimaldavad leida võimalusi väärtust mittelisava aja ja seega kogu täitmisaja vähendamiseks. 2 tootmiskontseptsiooni : fookusettevõte, paindlik tootmissüsteem. Fookusettevõte võimaldab vähendada tegevuskulusid, säilitada senised täitmisajad. Paindlik tootmissüsteem on välja arendatud lõplikult autotootja Toyota poolt. Paindlikud ettevõtted erinevad traditsioonilistest masstootmise ettevõtetest eelkõige 3’s põhilises aspektis : Tootepartii suurus Toote liikumise mudel Ajastamine ERINEVUSED
seda suurem on varude reserv edaslükkamine (postponement) valmistatakse hulk pooltooteid, mis pärast vastavalt vajadusele masskohaldatakse lõpptooteks. Viimane lisaväärtus antakse tootele võimalikult hilja, kliendi lähedal, et võtta arvesse tema vajadusi. Annab paindlikuse toote disaini muutmisel juhul kui esineb häire tarneahelas. varudepõhine tootmine, tellimuspõhine lõppkooste ja tootmine, tellimuspõhine tootedisain. Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest. Paindlik tootmissüsteem FMS Toyota poolt loodud süsteem, mille aluseks on täppisajastamise kontseptsioon. FMS jätab ruumi reageerida muutustele. Traditsiooniline Paindlik Lükkav printsiip Tõmbav printsiip Suured kogused tootmises Toodetakse väikesed kogused korraga Kogused tarnimisel suured ja harva Tarnitakse tihti ja väikeseid koguseid
• Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad • Mootorsõiduki heitgaasi saasteainete • Vedelkütuse kvaliteedi nõuded • Müra, vibratsiooni, kiirguse ja pühjasetete normatiivid ISO- rahvusvaheline standardi organisatsioon CEN- Euroopa standardi komitee KK alused standardid Eestis: • õhk • vesi • radatsioon • müra • pinnas PTV- on sõnalühend parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju. IPPC- rahvusvaheliselt tuntud termin mille tõlge on Integrated Pollution Prevention and Control,millega tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses. IPPC eesmärgid: • kaitsta keskkonda kui tervikut; • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehntika; • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise;
c. Nõuete järjestamiseks d. Alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks e. Ei ole nimetatud Küsimus 3 Vahepealne lahendus (Midrange) – kompromiss, täidab suurema osa nõuetest, Täiuslikum lahendus (High-End) – täidab kõik nõuded, Lihtsam lahendus (Low-End) – täidab ainult hädavajalikud nõuded Küsimus 4 Konkreetsest situatsioonist lähtuvalt valitud lähenemisviis infosüsteemi arendamiseks kirjeldab Vali üks: a. rakendamise meetodid b. disaini spetsifikatsioon c. tootmissüsteem d. disaini strateegia Küsimus 5 Süsteemi arenduse elutsükli järgi füüsiline andmebaasi disain on seotud Vali üks: a. Infosüsteemi planeerimine ja valik b. Infosüsteemi teostamine ja kasutamine c. Infosüsteemi analüüs d. Infosüsteemi disain Küsimus 6 Uue tarkvara allikaks võib olla Firma IT osakond arendab uut infosüsteemi Majasisene arendus Vastus 1
............................................................................................................7 3.1Toyota ajalugu.........................................................................................................9 3.2Koostöö tarnijatega................................................................................................11 3.3Toyota KAIZEN ja KATA.....................................................................................13 3.4Toyota tootmissüsteem (TPS)................................................................................16 3.5TOYOTA SWOT...................................................................................................18 3.6Ärimudeli testimine ja võrdlus konkurentidega....................................................20 4.Kokkuvõtte........................................................................................................27 5.Viidatud allikad............................
• efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati • Kitsamas tähenduses- taktikaline efektiivsus ehk tõhusust ehk majanduslikkust, iseloomustatakse suhtega: eesmärk(tulemus)/vahendid(kulutused) • süsteem eesmärk: mingi väljund (toodang, teenused, efekt) • vahenditeks: tööjõud, kapital, tooraine, energia • haarab endas tootlikkuse mõistet tootmissüsteem: sisend(ressurssid)-> TOOTMINE ->väljund(toodang) o tootmises kasutatavad ressursid piiratud või kallid, seega vajalik säästlik kasutamine • Tänapäeval käsitletakse tootlikkust laiemalt- kõigi ressursside efektiivsuse näitajana Tootlikkus (laiemas mõistes)- süsteemi väljundite ja sisendite suhe (väljund/sisend) • mahukuseks või erikuluks ehk ühikkulu- sisend/väljund Tootlikkus (kitsamas mõistes)- ühe ressurssi s.o. töö efektiivsust
täiuslikkuse poole, elimineerides ajaraiskamist ja suurendades seega väärtust tarbija seisukohalt. 5. Aeg logistikas, just-in-time, LEAN Märksõnad: tarneahela ajakulu analüüs, aja kompressioon, nõudlusaeg, läbimisaeg, läbimisaja lõhe, tarneahela üleminekupunktid, edaslükkamine (postponement), varudepõhine tootmine, tellimuspõhine lõppkooste, tellimuspõhine tootmine, tellimuspõhine tootedisain. Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest. Kulusäästliku tootmise (LEAN) taust: paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem, just-in-time, kanban, muda, 7 raiskamise liiki, 10 reegel, jidoka, tootmistakt, heijunka, pidev voog, kaizen just-in-time tootmise mõju tarnijale, argumendid just-in-time tarneahela vastu. Paindliku tootmissüsteemi arendas 1970. aastate keskpaigas lõplikult välja autotootja Toyota
Teised autotootjad pakkusid tarbijatele erinevaid mudeleid, kuid nende tootmissüsteemid nõudsid palju rohkem aega ja ressursse. Peale teist maailmasõda hakkasid Toyota tootjad lähemalt uurima Fordi algset ideed ning lõid tootmissüsteemi, mille nimeks sai Toyota Production System. See vähendas tootmiskulusid ja ajakulu ning pakkus valikuvõimalust ja kõrget kvaliteeti. Samuti muutus infojuhtimine palju lihtsamaks ja täpsemaks (Ibid.) Toyota tootmissüsteem võimaldas klientidel valida üpris suure hulga erinevate automudelite vahel. Samuti olid selle tootmisliinid tunduvalt efektiivsemad kui teiste USA ning Euroopa tehaste omad. Üheks oluliseks aspektiks oli tootmine vastavalt tarbijate nõudlusele ja seda minimaalsete laovarudega. Samuti võeti kasutusele automatiseeritud masinad, kuid ära ei kaotatud ka inimfaktorit probleemi esinemisel tuli töötajal liin seisata,
30 nev kulude vähenemine tooteühiku kohta, mis perepoliitika - riigi või kohaliku omavalitsuse tagab toote omahinna languse. 24 meetmed, mis toetavad lastega perede toimetu m eelelahutustööstus - meelelahutust - teatri-, lekut. 43 kontserdi-, kino- ning video- ja audiotoodangut pendelränne - liikumine elukoha ja suhteliselt massiliselt (tööstustootmise põhimõttel) valmis kaugel asuva töökoha vahel. 61 tav tootmissüsteem. 15 puidu keskmine aastane juurdekasv - puidu ko megalopolis vt. hiidlinn gus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul MERCOSUR - Lõuna Ühisturg ( Southern Common juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites (m3) Market): Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uru aastas ühe pindalaühiku kohta. 102 guay vabakaubandusliit. 37 puiduvaru - mingi maa-ala metsas olev puidu
Efektiivsus iseloomustab seda, kui hästi teatud eesmärgid saavutati. Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud). Kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil.
käsitletakse objektidena. Orjale ei anta sõna, tal pole oma olukorda võimalik selgitada. Orjal puudub hääl. Juhul kui sõna antakse, siis vaid teatud fraaside piires. „Tumm/vaikiv talupoeg“ See väljendub siis, kui talupoeg peab dialoogi mõisnikuga. Ebavõrdne suhtlussituatsioon. Talupoeg vaid kinnitab mõisniku öeldut või on lihtsalt vait. Mõisnikul polegi vaja, et talupoeg räägiks temaga, et oleks vestluspartner. Keha küsimus. See on seotud masina käigushoidmisega. Kogu tootmissüsteem on üles ehitatud orjanduslikule tööelule. Mõisale läheb korda vaid keha. Ja kuidas seda keha võimalikult väikse kulu ja suure tuluga töökorras hoida. 1816 talurahva seadus, kaotas pärisorjuse. Talurahvas sai küll isiklikult vabaks kuid pidid seda sama maad hakkama rentima mõisnikult. Pärisorjus muutus teoorjuseks. Rent saab orjuse sünonüümiks. Talupoja „liikumisvabadus“ jääb piiratuks ja mõisnik säilitab tema maal elavate talupoegade karistamisõiguse.
Kesk-Euroopa pronksiaeg: kellpeekrite kultuur Datering: ca 2900-2000 eKr, Tunnuslik: iseloomuliku kujuga savinõud Asulaid teada vähe, peamiselt matmispaikade põhjal Skandinaavia pronksiaeg Datering: 1800-500 eKr Monteliuse 6 perioodi Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine Merelised sidemed Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes Lisaks uurimisloolisele seosele mõjutanud ka Ranniku-Eesti kujunemist – üks võimuala ja tootmissüsteem Üleminek rauaajale, muinasaja lõpp Sissejuhatus: urniväljade kultuur • Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus • Iseloomulik: esmakordselt põhiline matmisvorm saviurni asetatud põletusmatus • Matused panuste poolest ühtlaselt vaesed, üksikud jõukamad matused seostuvad mõne muu kalmevormiga • Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline • Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega
x minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud x leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel x kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi x kasutada mitmefunktsioonilisi töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt rakendada x saavutada toodangu kõrge ja stabiilne kvaliteeditase, et vähendada kvaliteedikulusid ja stabiliseerida tootmisrütmi x saavutada süsteemisisene koostöö x kasutada usaldatavaid tarnijaid x võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal x tõstatatud probleemid peavad leidma kiire lahenduse x pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. Süsteemi rakendamise tulemusena vähenevad tootmissisesed ja välised varud ning laopinnad, lüheneb tootmistsükkel, tootmine kulgeb sujuvamalt ning tootmisvõimsusi kasutatakse tõhusamalt, paraneb toodangu
ohtu tulevaste põlvkondade samasugueid huve. Ühesõnaga- meie pattude eest ei tohi nuhelda meie lapsi. Säästva arengu peamised koostisosad ja eeldused: _Poliitiline süsteem, mis tagab üldsuse aktiivse osavõtu keskkonnaalaste otsuste tegemisest _ Majanduslik süsteem, mis on võimeline tootma väärtusi ja tehnoloogiaid säästlikul alusel _ Sotsiaalne süsteem, mis on suuteline leidma lahendusi pingetele, mis on tingitud ebavõrdsest arengust _ Tootmissüsteem, mis tunnistab kohustust säilitada inimarengu ökoloogilist baasi _ Tehnoloogiline süsteem, mis jätkuvalt otsib ja leiab uusi keskkonnasäästlikumaid tehnilisi lahendusi _ Rahvusvaheliste suhete süsteem, mis tunnistab vajadust keskonna säästva rahvusvahelise kaubanduse ja rahanduse järele _ Haldussüsteem, mis on küllaldaselt paindlik ja võimeline sisemisteks muutusteks Mõisted loengust: Keskkonnahäiring on negatiivne keskkonnamõju, eelkõige tegevusega
Riiulilift Riiulilifti tööl on analoogia kõrgkomplekteerimistõstukiga. Lifti juhtpuldis istub laotöötaja ja liigub liftiseadmega piki koridori ja riiulikorruste vahel. Lifti liikumise kiirus võrreldes tõstukiga on mitu korda suurem, mistõttu on ka tootlikkus komplekteerimisel suur. Peenkaubariiulite liftid on enamasti 11m kõrged. Ringlemisprotsess Ringlemisprotsessi põhimõtted tähendavad praktikas seda, et luuakse osaliselt vastupidine tootmissüsteem - toorainete kasutamist korvatakse osaliselt utiliseeritud toorainega. Traditsioonilised tooraineallikad kompenseeritakse osaliselt materjalidega, mida on varem peetud jäätmeteks, kuid mida nüüd üha suurenevates kogustes kogutakse ja taaskasutatakse Ringlemissagedus (füüsiline) Füüsilise ringlemisageduse all mõeldakse konkreetse toote või kitsama tooterühma ostu- ja müügikordade arvu aasta jooksul
x minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud x leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel x kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi x kasutada mitmefunktsioonilisi töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt rakendada x saavutada toodangu kõrge ja stabiilne kvaliteeditase, et vähendada kvaliteedikulusid ja stabiliseerida tootmisrütmi x saavutada süsteemisisene koostöö x kasutada usaldatavaid tarnijaid x võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal x tõstatatud probleemid peavad leidma kiire lahenduse x pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. Süsteemi rakendamise tulemusena vähenevad tootmissisesed ja välised varud ning laopinnad, lüheneb tootmistsükkel, tootmine kulgeb sujuvamalt ning tootmisvõimsusi kasutatakse tõhusamalt, paraneb toodangu
Juhul kui sõna antakse, siis vaid teatud fraaside piires. ,,Tumm/vaikiv talupoeg" See väljendub siis, kui talupoeg peab dialoogi mõisnikuga. Ebavõrdne suhtlussituatsioon. Talupoeg vaid kinnitab mõisniku öeldut või on lihtsalt vait. Mõisnikul polegi vaja, et talupoeg räägiks temaga, et oleks vestluspartner. 15 Keha küsimus. See on seotud masina käigushoidmisega. Kogu tootmissüsteem on üles ehitatud orjanduslikule tööelule. Mõisale läheb korda vaid keha. Ja kuidas seda keha võimalikult väikse kulu ja suure tuluga töökorras hoida. 1816 talurahva seadus, kaotas pärisorjuse. Talurahvas sai küll isiklikult vabaks kuid pidid seda sama maad hakkama rentima mõisnikult. Pärisorjus muutus teoorjuseks. Rent saab orjuse sünonüümiks. Talupoja ,,liikumisvabadus" jääb piiratuks ja mõisnik säilitab tema maal elavate talupoegade karistamisõiguse.
või milliseid aineid ei ole märgitud saasteloas · Kui vette või pinnasesse juhitakse aineid kogustes ,mis võib kahjustada inimese tervist või looduskeskkonda · Prügiladustajad ning isikud, kes paigutavad jäätmeid selleks mitteettenähtud kohtadesse 7.5 Puhtam tootmine (BAT) Mis on PVT/ BAT? PVT on lühend sõnaühendist parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju. BAT - võimalikult efektiivsed ja arenenud, tehniliselt ja majanduslikult teostamiskõlbulikud tootmis- ja puhastusmeetodid, nende haldamis- ja jälgimissüsteemid ning muud abinõud, mille kasutamisega võib hoida ära keskkonna kahjustamise või võib seda efektiivselt vähendada. Hõlmab nii tootmise planeerimist, käitamist, hooldust, seiresüsteemi korraldust kui ka seadmestikku ja selles toimuvat
ehitusjuhtimise teooria loomiseks. Ehitusjuhtimine koosneb kahest teooriast: tootmisteooriast ja projektijuhtimise teooriast. Nüüdseks on sellega tegeletud pea 20 aastat, mille jooksul on loodud LCle korralik teoreetiline alus, millest lähtuvalt on loodud metoodikaid ehk tööriistu, et rakendada teooriat praktikas. 83 3.2 Toyota Tootmissüsteem (TPS) Toyota Tootmissüsteem (TPS) on juhtimisfilosoofia sellest, kuidas juhtida ja organiseerida tootmisprotsesse. TPS arenes välja aastatel 1948 kuni 1975, mille arendamisega tegeles grupp insenere, keda juhtis Taiichi Ohno. Ta oli raiskamise (Jaapani keeles ,,MUDA") kõige suurem vastane. Taiichi Ohno võttis üle Henry Fordi töö liinitootmisest (ehk voolfilosoofia) ning kohandas, et vastaks tingimustele, mille seadis olukord peale Teist Maailmasõda. Ta sai aru, et tähtis on tootmissüsteemi
või asukohast (mõlema puhul selgus, kuid midagi olulist võib välja jääda) 3) otsus tegevuse kohta leitakse igal juhtumil eraldi (paindlikkus, kuid ebaselgus). Kõige parem need kolm ühendada. Säästev areng pol süsteem, mis tagab üldsuse aktiivse osavõtu kkalaste otsuste tegemistest; maj süsteem, mis on võimeline tootma väärtusi ja tehnoloogiaid säästlikul alusel; sots süsteem, mis on suuteline leidma lahendusi pingetele, mis tingitud ebavõrdsest arengust; tootmissüsteem, mis tunnistab kohustust säilitada inimarengu ökoloogilist baasi; tehnol süsteem, mis jätkuvalt otsib ja leiab uusi kksäästlikumaid tehnilisi lahendusi; rahvah suhete süsteem, mis tunnistab vajadust kk säästva rahvah kaubanduse ja rahanduse järele; haldussüsteem, mis on küllaldaselt paindlik ja võimeline sisemisteks muutusteks.
*grupiprotsesside juhtimine. 7.Organisatsiooni mõiste Ettevõte peab funktsioneerima teatud kindlas korras. Kaetud peavad olema kõik tegevused: tootmine, turustamine, põhifondide majandamine, finantseerimine, teaduslikud uuringud, tehniline kontroll, materjalimajandus, planeerimine, arvestus, sisekontroll, transport, personalimajandus jne. 8.Juhtimissüsteemid Juhtimisstruktuur peab tagama järgmiste juhtimissüsteemide normaalse töö: aktiivse juhtimise süsteem, kommunikatsioonisüsteem, tootmissüsteem, kontrollisüsteem, planeerimissüsteem. Juhtimissüsteemide kasutamine sõltub konkreetsest olukorrast. Juhtimissüsteemid on järgmised: liinisüsteem, funktsionaalne süsteem, staabisüsteem, ristfunktsioonidega liinisüsteem, toote- või projektijärgne liinijuhtimissüsteem, maatriksorganisatsioon, projektjuhtimine. 9.Organisatsiooni areng Ettevõtte organisatsioon peab reageerima ettevõttes toimuvatele muutustele, sellest tuleneb ka organisatsiooni arengu juhtimine ehk arendamine
70-80-ndatel muutusid jaapanlaste konkurentsieelised USA turul niivörd märkimisväärseteks, et ameeriklased olid sunnitud hoolikalt analüüsima jaapanlaste tootmismeetodeid ja kasutama neid ka oma tootmise ajakohastamisel. Peamised ülevõetud põhimõtted: (tootmise fokuseerimine, paindlik tootmine, aja tähtsustamine logistilises tegevuses). Samuti pärineb just-in-time tootmise põhimõte Jaapanist: see on veidi täiustatud (mis seotud eelkõige infotehnoloogia arenguga) Toyota autode tootmissüsteem kanban, välja töötatud juba 1950 / 60-ndatel. Logistika varase ja laialdase rakendamise põhjus Jaapanis on lihtne: Riigil puuduvad materiaalsed ressursid ning ta on tähtsamatest tooraine ja tarbijälYrgudest geograafiliselt eraldatud. Praktiliselt kogu tootmises kasutatav tooraine tuleb sisse vedada ja pärast valmistoodang kaugetele sihtturgudele toimetada. Hoolimata nendest väga negatiivsetest mõjuritest muutus Jaapan 25 aasta
saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. • Kehtestatud künnisvõimsuse ületamisel ühes allpool nimetatud kompleksluba nõudvas käitise tegevusvaldkonnas on kompleksluba vaja käitise kui terviku tegutsemiseks. Sel juhul asendab keskkonnakompleksluba välisõhu saasteloa, jäätmeloa ja vee erikasutusloa. Mis on PVT? • PVT on lühend sõnaühendist parim võimalik tehnika. See on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju. • Parim tähendab tõhusaimat viisi kaitsta keskkonda kui tervikut. -Tehnika all mõeldakse käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise ning käitamise, käitise tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi. - Võimalik tehnika tähendab käitajale mõislikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille
Inimesed saavad turustada kaupu, mida nad on oma vabast ajast teinud jne. Lk. 311 näide Ungari selleteemalisest käitumisest. Tehingud Esimese Maailmaga 57 58 Uuendused hõlmavad ka Esimese Maailma riikide firmadega läbikäimist. Tootmistehnoloogia sissevedu ja tihedad kaubandussuhted parandasid mõjuvalt Teise Maailma majanduslikku olukorda. Kapitalistide juhtimisvõimed, tehnoloogi ja tootmissüsteem kasutatakse kombinatsioonina kohalike töötajate, materjalide ja turuga, kasum aga jagatakse. Perestroika NL püüdis 40 aastat hoida Teist Maailma muutumatuna. Selleks kasutati nii majanduslikke kui ka sõjalisi jõude. 1985 aasta märtsis Gorbachevi võimuletulekuga algas perestroika. Perestroika püüdles rohkem sega majandus poliitilise süsteemi poole. Ta suurendas tootjate initsiatiivi ja vähendas keskvõimu mõjujõudu. Eraettevõtjad tegutsesid legaalselt mitmes
annaabi.ee 
