S VC DOL DFL S VC FC I Puhaskasum sum Puhaskasum T EBIT EBIT EBIT EBIT Müügitulud Müügitulud mbineerimine finantsvõimendiga DFL õimendi (DTL – Degree of Total of Combined Leverage omustab müügitulude muutuse mi muutusele: A. Üks keemialabor kasutab aastas 864 kg vajalikku preparaati. Preparaadi säilituskulud moodustava Tellimuskulud on 202 EUR ühe partii kohta. Leidke optimaalse tellimuse maht ning tellimuste arv aa kulud (total inventory costs)? B. Labori juhtkond sooviks praegust varude juhtimiskulude taset vähendada 10% võrra. Selleks ta p alandamise osas. Kui palju peavad tellimiskulud ühe partii kohta vähenema, et varude juhtimise kogu
päeval ja 15% 60. päeval. Teha uus ja vana kasumiaruanne ning leida, kas uus poliitika on mõttekas? 14 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Laovarude juhtimine Kaks põhiprobleemi: 1. Laovarude optimaalse tellimuse suuruse kindlaks määramine 2. Laovarude üldise vajaduse kindlaksmääramine Laovarudega seotud kulud: Säilituskulud Tellimuskulud säilituskulud = C * P * A Q A= 2 Q optimaalse tellimuse suurus C säilituskulud ühe ühiku kohta P ühe ühiku hind S tel lim iskulud = F * N = F * ( ) 2A
Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus. 17. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70ndatest aastatest muutunud? 70ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Varude säilituskulud 3) Laokulud 4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud 6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud 8) Tarneahelas finants ja plaanimiskulud 18. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? · transpordikulud · laokulud
Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus. 17.Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70-ndatest aastatest muutunud? 70-ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Varude säilituskulud 3) Laokulud 4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud 6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud 8) Tarneahelas finants- ja plaanimiskulud 18.Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? transpordikulud laokulud
Tarneahelad on pikad ja see muudab keerukaks tarneahelate toimingute viimise kooskõlla nõudluse muutumisega turul. Tarneahela juhtide ees seisab tõsine väljakutse hallata tõhusalt tarneahela taktikaid, protsesse, logistikatehnoloogiaid ja inimressursse. Tarneahela juhtimisel võivad olla suureks abiks kuludega seotud mõõdikud. Nendeks on traditsiooniliselt hangetega seotud veokulud, jaotusvedude kulud, säilituskulud, kauba käsitlemise ja hoiustamise kulud ning kaubaga seotud kapitali- ja riskikulud. Lisaks on oluline teada täpselt logistika kogukulude suhet müügikäibesse ja logistika kogukulude osa kõikidest kuludest. Kahjuks ei näita ükski neist mõõdikuist üksi tarneahela toimimise tõhusust. Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge
pärsivad ettevõtte tootmisvõimsust. 11. Varude juhtimise funktsioonid Varude juhtimine (ingl. inventory managment) võimaldab vähendada seotud kapitali (laovarude all olev raha ning laovarude hoidmiseks ja käsitsemiseks vajalikesse ruumidesse investeeritud raha) hulka tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. 12. Varude säilituskulud · Turva kulud · Kindlustuskulud · Elekter · Eritingimustel säilitamise kulud · rendikulud ·
22. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alatest 1970. aastatest muutunud? Logistikakulud 1970. aastatel Logistikakulud tänapäeval Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordikulud väljamineva transpordikulud Laokulud = rent, sisseseadmine, tööjõud varude säilituskulud laokulud varude säilituskulusid arvesse siis ei võetud pakkimiskulud tellimuste haldamise kulud halduskulud tarneahela IKT kulud finants-ja planeerimiskulud 23
3) Paindlikkus on organisatsiooni võimekus kohaneda erinevate olukordadr ja klientide ootamatute soovidega, muutes eelnevalt kokku lepitud tarneaega või osutatavaid logistilisi teenuseid. Paindlikkus on see, mida kliendid igalt teenusepakkujalt ootavad. 23. Logistilised kulud 1970-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nagu varude säilituskulud) arvesse ei võetud. Logistilised kulud 1990-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Kauba säilituskulud. 3. Ladustamine. 4. Pakkimine. 5. Tellimuste täitmise korraldus. 6. Administreerimine/ haldus. 7. Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud. 8. Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 24. Varude säilituskulu on varude omamise kulu. Siia kuuluvad kõik kulud, mis sõltuvad varude suurusest. a) Kapitalikulu
Ettevõtte logistikajuht peab suutma teha kindlaks varude juhtimise põhimõtted ning õiged suhted nende kolme kululiigi ja klienditeeninduse taseme vahel. Optimaalne ostukogus Kui kaupa tellida väikestes kogustes sagedasti, kulub palju aega tellimuste tegemiseks ja nende täitmise jälgimiseks. Kuna kaupa veetakse väikestes kogustes, on veokulud tooteühiku kohta suured. Samas seisavad tooted laos enne müüki või tootmises kasutamist lühikest aega, mistõttu jäävad säilituskulud väikesteks. Kui suurendada tellitavaid kaubakoguseid mitu korda, tuleb teha juurdetellimisi harvemini, mistõttu tellimiseks tehtavad kulutused on väiksemad. Suurte koguste vedamine vähendab ühiku veokulusid, kuid suurendab samas säilituskulusid. Pikka aega on olnud kaubanduses ja tootmises tellimuspartii suuruse määramisel oluliseks küsimuseks – milline peaks olema nõudlust, tellimiseks tehtavaid kulusid, toote hinda ja selle
funktsionaalseid kulusid. Samas on tänapäeva globaalse tarneahela kaudsed logistikakulud suuremad otsestest funktsionaalsetest kuludest mida suurem on toote väärtus kaalu- või mahuühiku kohta, seda suurem on kaudsete logistikakulude osakaal. Põhimõtted on logistikakulude arvestamisel viimase 30 aastaga põhjalikult muutunud. Kulud 70-tel: veo- ja transpordikulud ning ladustamiskulud (lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud). Mitteotseseid kulusid (nt säilituskulud) arvesse ei võetud. 90- d: veo- ja transpordikulud; kauba säilituskulud; ladustamine; pakkimine; tellimuste juhtimine; administreerimine/haldus; tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemi (MIS) kulud; tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 15. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? Kaotatud müük, klienditeeninduse tase, mitteturustatud tooted, IT ekspluatatsioon /
päeval ja 15% 60. päeval. Teha uus ja vana kasumiaruanne ning leida, kas uus poliitika on mõttekas? 62 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Laovarude juhtimine Kaks põhiprobleemi: 1. Laovarude optimaalse tellimuse suuruse kindlaks määramine 2. Laovarude üldise vajaduse kindlaksmääramine Laovarudega seotud kulud: Säilituskulud Tellimuskulud säilituskulud = C * P * A Q A= 2 Q optimaalse tellimuse suurus C säilituskulud ühe ühiku kohta P ühe ühiku hind S tel lim iskulud = F * N = F * ( ) 2A
o Aeg tellimuse sisestamisest saadetise lähetamiseni o Aeg lähtestamiset kohaletoimetamiseni Logistika kogukulud · Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela tõhususe majandusnäitajaks · Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%) · Logistikakulud: veo-/transpordikulud (sissetulev ja väljaminev), varude säilituskulud, laokulud, pakkimiskulud, tellimuste haldamise kulud, halduskulud, tarneahela IT kulud, tarneahela finants- ja planeerimiskulud. · Saksamaa logistika kutseühing jaotab logistika kulud järgnevalt: o Tuumkulud: laondus, veokorraldus, kohaletoimetamine ja halduskulud o Laiendatud logistikakulud: varude säilituskulud, pakkimiskulud, kapitalikulu, sisetransport, intressid ja kulum, tellimuste töötlemine, tagastuslogistika kulud
aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant. Kulude kompromiss- Olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurendamist. Kulude kompromissi lõpptulemus on kogukulude vähenemine. Näide: Suurendades ladude arvu ettevõttes on võimalik hoida kokku jaotusveo kuludelt, samas suurenevad selle tegevusega põhiveo kulud, säilituskulud, laokulud js süsteemikulud. Optimaalne lahendus on kuskil keskel. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Subotimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta
kinnipidamine ja pandlikkus. (tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid. 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla ? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25. Nimeta vähemalt 5 transpordi kulusid mõjutavat tootega seotud tegurit. Tihedus, väärtus, lastitavus (tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi), kaubakäsitluse
õigeaegselt tarnitud tellimuste protsent; korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetiste protsent; kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste protsent. 22) Logistika kulude jaotus: lk 145-149 Transpordikulud – kõik kaupade transpordi teostamise ja haldamisega seotud kulud; Laokulud – kõik lao/ladude kasutamisega seotud kulud; Varude säilituskulud – varude omamise kulu; Logistika halduskulud – ettevõtte logistikahaldusega seotud üld- ja juhtimiskulud; Muud logistikakulud – olenevalt ettevõtte tegevuse ja kuluarvestuse eripärast (nt. pakkematerjalide kulud, log. infosüsteemide kulud jms) 23) Aja kompressioon lk 157-158 Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: Tarneahela kulude vähenemine;
teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja paindlikkus. 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatsest aastatest muutunud? 1970: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud. 1990: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Kauba säilituskulud · Ladustamine · Pakkimine · Tellimuste täitmise korraldus · Administreerimine/haldus · Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud · Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoode, valmistoode ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25
Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Turismiettevõtetel on reeglina väikesed varud. Varude hoidmisega on seotud kulud ning varude omamiseks on vaja investeerida käibevarasse. Varude juhtimist tuleb vaadelda koos müügikäibe juhtimisega, sest müügikäibe muutus annab põhjuse muuta ka varusid. Baumoli mudel jagab varudega seotud kulud kaheks: Tellimiskulud Tellimuse ettevalmistuse aeg ja kulu Transpordikulud Säilituskulud Raha alternatiivkulu Võimalikud vargused Hävimine ja toiduainete aegumine Kindlustus Laokulu 13. Ettevõtte finantseerimise erinevad võimalused Omafinantseerimine sisuliselt omanik ise rahastab ettevõtte tegevusi Pangalaen, - panga laenu kasutamine Toetused riigi tugistruktuurid, nt eestis töötukassa, EAS, pakub või vahendab Euroopa Liidu või Eesti riigi toetusi, valdavalt nö tasuta 14
Igal sügisel toimub tünnikeste täiendava täitmise ja ümbervalamise keerukas rituaal. Palsamiäädikast aurub laagerdumise jooksul läbi tünni välja veel täiendavalt 3040% vett ning äädikas tõmbab endasse lõhnu ja maitseid puutünnist, mida on samal otstarbel kasutatud aastakümneid või isegi aastasadu. Arvestused näitavad, et ühe liitri palsamiäädika tootmiseks kulub mitte vähem kui 30 liitrit viiinamarjamahla. Kui veel lisada vähemalt 12 aasta säilituskulud ja igal sügisel korduv ümbervalamine, siis ei tekitagi palsamiäädika kallis hind enam imestust. Vähemalt 12 aastat laagerdunud standardne Modena palsamiäädikas on tume, peaaegu must siirupitaoline vedelik, mille algne bukett on asendunud puutünni poolt antud maitse ja lõhnaga. Pool teelusikatäit seda imeainet on küllaldane, et maitsestada või marineerida portsjonit kala, salatit või lihasteeki
Seega on tähtis mõista, kuidas AIS-i saab kujundada nii, et ta neid ohtusid loendaks. Ohud kaupade tellimisel: · kauba puuduse ja varude ülejääkide ennetamine, · ebavajalike kaupade nõudmine, · odavnenud hindadega kaupade soetamine, · madala kvaliteediga kaupade soetamine, · ebaseaduslikelt/volitamata varustajatelt soetamine, · pistised. Kauba puudus mõjutab kahjumit müügis ning ülejääk toob kaasa vajalikust kõrgemad säilituskulud. Selle vältimiseks peavad ettevõtted saavutama täpse varude kontrolli süsteemi. Et kindlustada informatsiooni täpsus inventuuri varudes, tuleb kasutada tähtajatu varu meetodit. Tuleks valida sellised tarnijad, kes on tuntud oma kauba kohaletoimetamise kohustuste korrektse täitmise poolest. Teiseks võimaluseks on triipkoodi tehnoloogia, mis võib parandada tähtajatu varu kirjete täpsust ning pole vaja enam andmesisestust inimeste poolt.
Logistika 5 võtmeala: toodete liikumine, infoliikumine, aeg, kulud, integratsioon Logistika Missioon: Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 7R mudel Right product, right cost, right quantity, righ condition, right place, right time, right client Log.sisendid Inimressursid, materjalid, informatsiooniressursid, finantsressursid Log. Kulud Transport, laovarude juhtimine, säilituskulud, halduskulud, muud kulud Logistikat mõjutavad makrotegurid Inimpopulatsiooni kasv, loodussäästikuse tähtsustumine, ülemaailmse kaubanduse kasv, toodete eluea vähenemine, IKT areng, keskendumine põhitegevusele ehk integratsioon. mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus Logistika on osa väga paljudest valdkondadest tehnoloogia, turundus, finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas
j välisvaluuta devalv. (kus asub tütare/v) kodum. valuuta suhtes 2SO KK = Q/2 * C + S/Q * O EOQ = VM = AM - HA + VK KKS = MM / KKV y = a 0 + a1 x C KK - optim. kogukulu VM - varude maksumus Q - varude tellim. suurus (ühik) AM - arve maksumus C - hoidmis- ja säilituskulud ühiku kohta HA - hinnaaland. S - ühikute kogu vaj. per. VK - veokulud O - tellim.kulu 1 tellim. kohta KKS - kaubav. käibesag. EOQ - ökon. tellimiskogus MM - müügikäibe maksum. a0 ja a1 - arvutatav. suurused KKV - keskm. kaubavaru y - progn
Sõltuv nõudlus – teatud laovaru artikli nõudlus tuleneb mingi muu laovaru artikli nõudlusest või on sellega otseselt seotud (a la kakaopulber ja piim) Sõltumatu nõudlus – tooted pole omavahel seoses SKU ehk laoartikkel – varusid kontrollitakse laoartiklite kaupa, igal tootel unikaalne tootekood ja neid erinevate tootekoodidega tooteid/tootekogust nim laoartikliks. Kompromiss: omada piisavalt varusid, et tagada nii välis- kui siseklientide tellimuste täitmine; minimeerida säilituskulud Laoartikli varu vaheldub kasutus- ehk ringlusvaru ulatuses varu max ja min tasemete vahel. Kuna nõudlus on muutlik võib artikli varu langeda min tasemest allapoole. -> reservvaru pealt siis. Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta või muu ajavahemiku jooksul vaheldub. Leidmiseks jagatakse teatud toote või toodete müük aasta jooksul keskmise laoseisuga.
valmistatud toodangu kulu eelarve ja müüdud toodangu kulu eelarve. 2.1.10. Turustuskulude eelarve Turustuskulude eelarve (selling expense budget, distribution cost budget) on eelarve, milles eelarvestatakse turustusfunktsiooni täitmiseks tehtavad alljärgnevad kulud: 1) Otsesed müügikulud; 2) Transpordikulud, mis on seotud klientidele kauba kättetoimetamisega; 3) Valmistoodangu või kaubavarude ladustamis- ja säilituskulud; 12 4) Reklaami- ja müügiedendamise kulud; 5) Turu-uuringute kulud; 6) Muud turustuskulud, näiteks turustusega seotud raamatupidamine ja põhivara amortisatsioonikulu. 2.1.11. Üldhalduskulude eelarve Üldhalduskulude eelarve (administrative expense budget, general administrative expense budget) on eelarve, milles eelarvestatakse organisatsiooni üldhaldusfunktsiooni täitmiseks vajalikke kulusid.
tervikule varude haldamine tähendab meetodeid mida kasutatakse varude organiseerimisel, hoiundamisel ja täiendamisel. Põhieesmärgiks on hoida varud sobival/optimaalsel tasemel nii et neid ei oleks üle ega puudu. Selleks tuleb lahendada 2 vastanduvat kuid samas omavahel seotud ülesannet : Omada piisavalt varusid et tagada nii välis- kui sisendklientide tellimuste täitmine neid rahuldaval viisil ehk klienditeeninduse kõrge tase Minimeerida säilituskulud ettevõtte kasumlikkuse maksimeerimiseks Säilituskulude vähendamiseks võib lihtsalt varusid mitte omada ja saata klientide tellimused tarnijatele edasi. Sellest võivad tekkida viivitused, ebarahuldavad tarneajad, rahulolematud kliendid jne. Teisalt aga kui hoida suuri varusi klientide nõudluse ootel siis sellega kaasnevad jälle ettevõtte kasumlikkusele suured kulud. Seega tuleb leida kompromiss, et saavutada üheaegselt mõlemad mainitud eesmärgid. Tõhus
SCOR mudeli eesmärgiks on pakkuda standardset meetodit tarneahela tegevuse mõõtmiseks ja kasutada üldist mõõdikute süsteemi enese positsioneerimiseks teiste organisatsioonide suhtes. Detailsem info http://www.supply-chain.org. Antud mudeli kohaselt lähevad logistiliste kulude alla: 1. Tarneahelasse puutuvate juhtimise infosüsteemide (MIS - Manufacturing Information Systems) kulud. 2. Finantseerimis- ja planeerimiskulud (finance and planning). 3. Varude säilituskulud (inventory carrying costs): alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 1. Sisseostukulud (material acquisition costs) on tegevussisenditega seotud kulud: käsitlus ja planeerimiskulud (materials management and planning), tarnijate valikuga seotud kulud (supplier quality engineering), sissetulev transport ja maksudega senduvad kulud, materjalide
müügitingimuste kehtestamine, kontroll raha laekumise üle 3. varude juhtimine- materjalide ja tooraine optimaalse tellimuse kindlaksmääramine ja vajalike varude suuruse planeerimine 4. lühiajaliste kohustuste juhtimine-teha valik finantseerimisallikate koosseisus 49. Baumoli mudeli põhiseisukohad Raha vaadeldakse kui teatud varu, mille tagavara tuleb pidevalt täiendada. Eeldatakse, et rahavaru täiendamine toimub väärtpaberite müügist saadavate summadega.Eesmärgiks on viia säilituskulud ja tellimuskulud miinimumini 50. Miller-Orri mudeli põhiseisukohad Eeldatakse, et ettevõttel on väärtpaberiportfell, mille kaudu toimub rahajäägi reguleerimine. Ettevõtte rahajääk muutub pidevalt. Kui see on jõudnud ettevõtte poolt minimaalselt lubatud jäägini, siis tuleks väärtpabereid müüa, vastupidisel juhul tuleks väärtpabereid osta. Järeldus: väärtpabereid müüakse tihedamalt ja väiksemate summade eest, kui neid ostetakse. 51. Nõuete e
maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine – Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – kapitali alternatiivkulu, käsitsemine, laotingimused, laopind, kindlustus, riknemine, kadu. Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak. Tellimisperioodi süsteem - Eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete
PÕHISISENDID: Äriplaan – müügiplaan – tootmise koondplaan – keskne tootmiskava. 51. Mis on ERP? Ettevõtte ressursside plaanimise tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne tõhusus. Andmebaas on väga mahukas. ERP süsteeme on erinevaid vastavalt vajadusele. 52. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse? transpordikulud laokulud varude säilituskulud klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud halduskulud 53. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Kapitalikulu varude teeninduskulu hoiukulu varade riskikulu 54. Transpordikulusid mõjutavad tootega seotud tegurid. 1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe – väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu-
väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku, rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal mõistliku hinnaga müüa. Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame. Meil on vaja intressimäära ja milline on keskmine summa, mida me oleme rahaks konverteerinud. Raha hoidmise kogukulud koosnevad säilituskulude ja tellimuskulude summast Peame leidma punkti, kus kogukulu on kõige väiksem ehk C* 9. Kirjeldage raha juhtimise Miller-Orri mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid.
tootmisplaane. 1990. aastatel hakati mõistma, et sellise tegutsemismudeli (SC) kasutamine pole paljudes valdkondades jätkusuutlik. Tootjatel, maaletoojatel ja hulgimüüjatel tekkis tõsine puudus käibe- vahenditest. Lisaks ületasid säilituskulud igasuguse mõistlikkuse piiri. Leiti, et pakkumisahela ilosooiat saab hästi kasutada valdkondades, kus tarbimine on suhteliselt ühtlane. Vastavateks kaupadeks on üldjuhul toidukaubad ja muud kiiresti liikuvad esmatarbekaubad (Fast Moving Con- sumer Goods, FMCG).
annaabi.ee 
