Osakonna kasum 260 000 41 000 8 800 309 800 Kaudsed kulud: Marketing 25 500 6 800 1 700 34 000 Hooldus 16 800 2 520 1 680 21 000 Administratiivkulud 20 000 16 000 4 000 40 000 Amortisatsioon 27 200 3 200 1 600 32 000 Kindlustus 5 100 600 300 6 000 Kokku kaudsed kulud 94 600 29 120 9 280 133 000
intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu). Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud- turundus- ehk müügikulud, mis koosneb hankekuludest ja logistikakuludest. Veel Üld- ja halduskulud ehk administratiivkulud(ntks peakontori kindlustus- ja hoolduskulud) ja veel uurimis- ja arenduskulud (ntks keskkonnamõju hindamise kulud) ja finantseerimis- ehk rahastamiskulud (nt laenu intressikulu ja lepingutasu) Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel. Sisu: Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades
-2,5p +315. q(p) = -2,5p +315 2,5p=315-q p=126-0,4q VC=14q FC=2410 C(q)=14q+2410R(q)=126-0,4q Kasumifunktsioon: ( q )=126-0,4 q-14 q-2410=-2248-14,4 q 3. Ettevõtte kulude analüüs näitas, et 50 toote valmistamisel olid otsesed kulud materjalile ja energiale 2350 eurot. Otseste tööjõukulude leidmiseks on teada, et tükitöötasu on 70 eurot, millele lisandub sotsiaal- ja haigekassamaks (33%). Administratiivkulud on 3000 eurot kuus ja tootmisruumide rent 800 eurot kuus. Nõudluse uurimisel selgus, et a) nõudlusfunktsioon on lineaarne; b) hinnaga 250 eurot müüdi 250 toodet kuus ja hinnaga 200 eurot müüdi 1000 toodet kuus. Leidke kasumi funktsioon. q-250 p-250 = 1000-250 200-250 -50(q-250)=750(p-250) -50q+2500=750p-187500 -50q=750p-200 000 q=4000-15p p=266,67-0,067q Kulufunktsioon: C(q)=93,1q+6150 Tulufunktsioon: R(q)=266,67- 0,067q Kasumifunktsioon:
harvesterioperaator); tootmise üldkulud (meister, osakonna juhataja) tootmise kapitalikulu (masina amortisatsioon). 3 MITTETOOTMISKULUD Mittetootmiskulud (ka perioodilised kulud) on müügi- ja administratiivtegevusega ning tegevuse finantseerimisega seotud kulud. Müügikulud valmistoodete turustamisega seotud kulud näit reklaam, transpordivahendite amortisatsioon jms Administratiivkulud juhtkonna, raamatupidamise, infotöötluse ülalpidamiskulud, nende ITseadmete amortisatsioon jms 4 KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Ajaline aspekt Lühi- ja pikaajalised kulud Lühi- ja pikaajalisi kulusid eristatakse selle aja põhjal, mis kulub kulutuse tegemisest tulu saamiseni. Tavaliselt peetakse piiriks 1 aastat. Majandusteaduses hinnatakse perioodi lühi- või
Intressimäärade kujunemine pangatasemel Pangaintressimäära kujundamisel on tavaliselt aluseks mingi rahaturu intressimäärad, millest üritatakse leida kõige riskivabamad turud. Pangad peavad kuskilt hankima ressurssi. Tavaliselt saadakse see rahaturgudelt. Laenuintressi laenuturg hakkab pihta nii, et baasintress, mille peab tagasi saama. Kasuminorm – pank kui äriettevõte, kes peab teenima kasumit. Konkurents – kui konkurentide hinnad kukuvad, kukuvad ka selle panga hinnad Administratiivkulud – pangavõrgustikuga seotud kulud Üldine majanduslik olukord- kui olukord riigis suureneb, siis peab seda tegurit suurendama Teatud tegevuskulud – kallid arvutiprogrammis, mis jälgivad, kuidas arvestus käib igapäevaselt või soodsamalt kindla kuupäeva tagant. Panga baasintressimäär – ei tähenda, et klient saaks laenu kätte. 1) hinnatakse laenukõlbulikkust, mida parem klient, seda parem hinnalisa, mida riskantsem, seda kõrgem. 2) laenukustutusaeg Laenuliik
jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud
lõppenute puhul tööinspektorile, vahel ka ajakirjandusele; · Uurimiseks kulutatud aeg, vajadusel suurtes kogustes paberite täitmine, seletuse kogumine, skeemide tegemine, uurimiskokkuvõtete koostamine, tööõnnetuste raporti koostamine, kehtiva seadusandluse ülelugemine; 13 · Kaebuse esitamisega seotud administratiivkulud (hagi tööandja vastu vms). Suureks kuluks on ka kohtumeditsiinilise ekspertiisi tasu; · Ametiühingute võimalik sekkumine; · Ebakindlustunde tekkimine töötajate hulgas. On selge, et sagedased tööõnnetused ei ole hea õhustiku loojaks ettevõttes. Õnnetusjuhtumisest tekivad ka teistsugused kulud mittemateriaalne mõju, mis seisneb firma maine kahjustamises, äritegevuse kahjustamises ja moraalses kahjus.
· nõudlusest lähtuvad meetodid (tarbijakesksed meetodid) · konkurentsist lähtuvad meetodid · kombineeritud hinnakujundusmeetodid 10.Situatsioonanalüüs: Koogiprobleem _? 11) Kulude liigitus ja nende roll hinnakujunduses otsesed kulud kulud, mis on tekkinud otseselt seoses konkreetse tootega, osakonnaga, programmiga, müügiterritooriumi või konkreetse ostjaga. Need kulud võivad olla püsi- või muutuvkulud (materjal ja tööjõud võib kanda tooteühikule; administratiivkulud jms on kantavad kindlale allüksusele või müügiterritooriumile seepärast otsesed). kaudsed jaotatavad kulud -neid saab objektiivselt kanda tootele, osakonnale jne; kuigi need kulud pole tekkinud otseselt tootega seoses, saab neid siiski tootega seostada. Need on püsi- või muutuvkulud (materjalid, mida kasutatakse erinevate toodete tootmisel saab nende vahel jaotada näiteks remont, küte, elekter). Kui puudub objektiivne jaotamise alus, tuleb neid kulusid käsitleda üldkuludena.
sponsorlus, rahvusvahelised suhted,kriisijuhtimine · Finantsilised suhted,suhted investeerijatega · Suhted töötajatega · Suhted meediaga,näitused,presentatsioonid KONSULTATSIOONIBÜROOD Konsultatsioonibüroode teenuste maksumus põhineb enamasti ajal,mida nad kulutavad kliendile esitatavatele teenustele. Kulutuste hulka arvestatakse ka juhtimiskulud ja administratiivkulud. Võib arvestada ka teatavat lepingutasu avalike suhete alase programmi läbiviimise eest. Lepingutasule lisanduvad kulutused,mida arvestatakse eraldi: · Majutus-,reisi- ja toitlustuskulud · Reklaamikulud · Audiovisuaalsete esitlustega seotud kulud · Kujundus- printimiskulud,fotokoopiate hind · Sündmuste: konverentside,näituste,esitluste jms. Seonduvad kulud · Filmide ja videote valmistamiskulud,fotode hind · Meediauuringud
jooksva majandusaasta kasum või kahjum. II Kasumiaruanne ·Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. ·Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad ·Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, ·Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud ·Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt Peamised kulud ·Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud (juhtimise ja halduskulud). Viimasel ajal on administratiivkulude osakaal langenud, sest pangad on sulgenud mitmeid kontoreid ja keskendunud elektrooniliste kanalite kaudu teenuste pakkumisele sh. Internetipangandusele. Samuti on juhtimiskulusid vähendanud ka pankade liitumised. Finantsanalüüs: kasumi suhtarvud I Puhaskasumiga seotud näitajad: ·omakapitali tootlus 39 (puhaskasum jagatud omakapitaliga, ROE), ·varade tootlus
Muutuvkulud ja püsivkulud Muutuvkulud kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega. Toodangu mahu kasvades, kasvab muutuvkulude maht. otsene materjalikulu, tükitööliste palk, tehnoloogilise energia kulu, kütusekulu transpordis jt. Püsikulud tootmise teenindamise kulud, turustus- ja üldhalduskulud. Püsikulude suurus lühemas ajaperioodis üldjuhul ei muutu. Kulu suurus ei sõltu tegevusmahtudest. hoonete amortisatsioon, administratiivkulud, rendikulud jt. Milleks eristada? kasumiläve analüüs hindamaks tegevuse kriitilist taset, kus müügitulu korvab kõik muutuv- ja püsikulud ning annab vaid nullkasumi. 44 Otsekulud versus muutuvkulud Püsikulud versus kaudkulud Muutuvkulud on tihti Kaudkulud on otsekulud, aga liigitus lähtub erinevatest tüüpiliselt, kriteeriumidest. Näiteks käitumuslikult,
Deposiit- ebaefektiivne kasutamine ·heade klientide kaotamine ·valitsuse laenu- ja välisabifondid ·allutat. kohustused; hoius; Mittedeposiit- laen; Väärtpaberiportfell on ·tooraine ja materjalide allikate kaotamine ·spekulatiiv- 2)teenustasu kulud; 3)netokahjum finantstehingutest; likviidsem kui laenuportfell, see on eelis. Invest. ne tootmisvarade ost ·toomisvarade ebaratsionaalne 4)administratiivkulud: ·palgakulu ·üürikulu ·reklaami- portfellis teatud osa kujutab endast osalusi teistes valik; 6)suhted pangaga: ·kontojäägi vähenemine ·suur kulu ·sidekulu ·teenustasu audiitorkontrolli eest; 5) firmades s.t pank on ostnud firmade aktsiaid. Kom.p. lühiajaline võlgnevus ·laen ainult ühe tagastamise (Im)materiaalse vara väärtuse neg. muutus: ·põhivara
juriidilised kulud jne. Seetõttu tuleb selliste varade likviidsuse määramisel olla suhteliselt konservatiivne. 1. Ka arvestatav kasumlikkus saab kaasa aidata likviidsuse säilimisele Kohustuste poolel suurendavad likviidsust järgnevad võtted: 1. Aktiivne osalus nn kogutud vahendite turul suure hulgiostude hankimiseks (suurhoiused) - Väiketehingute ligimeelitamisel / kaasamisel suurenevad paratamatult administratiivkulud ning seetõttu peaks pank otsima rohkem hulgipakkumisi. Sellisteks võivad olla erinevad investeerimisfondid, kindlustusfirmad, teised pangad jne. Tavaliselt on hulgihoiustajate riskitaluvus reeglina kõrgem, tänu sellele on nende hoiused stabiilsemad ja nende käitumine ettearvatavam. Need tunnused ongi olulised panga likviidsuse planeerimisel. 1. Panga põhihoiuste sh väiksemate erahoiuste suurendamine - maailma
kohta!!!). Mitte lasta hinda siiski alla muutuvkulude uhiku kohta, kui on tegemist inkrementaalkuludega! 54. Täiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega Kulupõhisel lahenemisel võib kasutada nii taiskuluarvestust kui ka osakasumimenetlust. Taiskuluarvestus (absorption costing) (eesti keeles ka tihti lihtkuluarvestus või traditsiooniline kuluarvestus) on arvutustehnika, mille kasutamisel jagatakse teatud kulud (va muugi ja administratiivkulud ehk juhtimiskulud, st mitte kõik kulud) tooteuhikutele saades uhiku kogukulud. Jaotab kulud otsesteks ja kaudseteks. Taiskuluarvestuse puhul maaratakse uhe tooteuhiku valmistamiskulu ning muugi ja administratiivkulusid ei lulitata kulubaasi, vaid lisatakse hinnalisandina, et jõuda muugi sihthinnani. Tuleb tahele panna seda, et taiskulumenetluse puhul saadakse omahinnana teine summa kui osakuluarvestuse puhul, aga lõplik muugihind peab tulema sama.
struktuuri kirjeldanud T. Haldma (vt Meiesaar, Metsa, Haldma, 2010, lk 83–85). Tabel 3. Jääktulul põhinev kasumi kujunemine äriettevõttes TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (materjalikulud, tehn energia) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I - PÜSIVAD TOOTMISPROTSESSI OTSEKULUD (personali püsitöötasu, muud püsikulud) = JÄÄKTULU II - OSAKONNA TEGEVUSE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU III - OSAKONNA RUUMIDE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU IV - ETTEVÕTTE ADMINISTRATIIVKULUD (PÜSIKULUD) = ÄRIKASUM Tabel 4. Jääktulul põhinev tulemi (ärikasumi) kujunemine raviasutuses TULU - MUUTUVAD OTSEKULUD (diagnoosikulud, „hotellikulud“) = JÄÄKTULU I e KULUKATE I - PÜSIVAD TOOTMISPROTSESSI OTSEKULUD (meditsiinilise personali töötasu, muud meditsiinilised püsikulud) = JÄÄKTULU II - OSAKONNA TEGEVUSE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU III 16 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma - OSAKONNA RUUMIDE PÜSIKULUD
läänelike demokraatiate poliitiliste institutsioonide raames? Kuidas mõjutaksid teatud institutsiooniliste elementide muutmine maksupoliitikaid? Millised on erinevate institutsionaalsete korralduste tagajärjed maksudele ja eelarvele ning kuidas neid arvestada maksupoliitikat puudutavate ettepanekute koostamisel? Halcombe: Ramseylik maksusüsteem suurendaks poliitilisi kulusid ja renditaotlemist. Maksustamisega seotud kulud: ühiskonna heaolukadu, valitsuse administratiivkulud, maksumaksjate kulud, poliitilised kulud. Optimaalne maksusüsteem peaks püüdma kõiki neid minimeerida. Fiskaalse konstitutsiooni idee: osa üldisest põhiseadusest või laiapõhjaline kokkulepe. Buchanan&Tullock: konstitutsioonilised vs post-konstitutsioonilised reeglid Maksude ajalugu: 19.saj lõpul oli suur hulk erinevaid makse, valitses süsteemitus. Maksutulud moodustasid alla 10% SKPst. 20.saj toimusid olulised muudatused – demokratiseerumine, töölisklassi liikumised
parima viisi kuid lõppkokkuvõttes kaasneb sellega probleeme. Näiteks: Osakondade vahel toimub halvem info liikumine Osakondade omavaheline koostöö langeb, toob kaasa efektiivsuse vähenemise ja halva klienditeeninduse Toob kaas ebamääraseid hilinemisi tarneahelas Teeb planeerimise keerulisemaks. Produktiivsuse langus Annab logistikale madala staatuse organisatsioonis. Suuremad transpordi ning administratiivkulud Et neid probleeme lahendada, tuleks logistikas mitmed erinevad tegevused integreeruma üheks funktsiooniks. Integreeritud logistika tulemusel organisatsioonis on kõik omavahel seotud tegevused integreeritud üheks ainsaks funktsiooniks. Antud funktsioon vastutab kogu varu ning selle liikumise eest kogu organisatsioonis. Probleemi otsitakse kogu organisatsiooni vaatenurgast ning otsitakse parimat viisi kasu teenimiseks.
Pareto printsiip turunduses Peamiselt saab rakendada: Tooteportfelli analüüsiks Kliendiportfelli analüüsiks Töötajate tulemuslikkuse analüüsiks 13 13) Kliendiportfell – 14) Tooteportfell – Teised mõisted: 1) Kliendi eluaegne väärtus – kõigi aktiivsete ostude summa/aktiivsete klientide arv 2) Püsikulud - Kulud, mis ei sõltu tehtava töö mahust.Nt. juhtimis- ja administratiivkulud, hoonete rendid, maksud, küttekulud, kindlustuskulud. Püsikulud moodustavad põhilise osa ettevõtte üldkuludest. 3) Üldkulud - 4) Muutuvkulud - ettevõtte kulu, mis sõltub otseselt toodangu mahust (mahust sõltumatud kulud on püsikulud). Muutuvkulud on näiteks kulud materjalile, tööjõule, kütusele, mis suurenevad iga tooteühiku lisandumisel. 5) Muutuvad püsikulud - Kuna tootmis- ja müügimahu olulisel muutumisel muutuvad ka püsikulud, siis
· Ülevaatlik ja selge koordinatsioon, · Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi võimalus kontsentreeruda mõlemale, · Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis, · Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu, · Tööjõu paindlikum rakendamine, · Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Puudused: · Alaline konfliktioht, · Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents, · Ebaselged alluvussuhted, · Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus suured administratiivkulud, · Otsustusprotsessi pikenemine (ajakulu), · Paljude kahtlaste kompromisside oht, · Ühetähendusliku äritulemivastutuse puudumine dimensioonijuhtidel. 27. Meeskonnaorganisatsioon Meeskond isikute grupp, kes vajaliku ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt lahendab. Sobib projektide ja ülesannete puhul mis on: · Suured, komplekssed, ettevõttele tähtsad; · Paljusid valdkondi puudutavad · Nõuavad erialateadmisi
Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi võimalus kontsentreeruda mõlemale, Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis, Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu, Tööjõu paindlikum rakendamine, Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Puudused: Alaline konfliktioht, Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents, Ebaselged alluvussuhted, Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus suured administratiivkulud, Otsustusprotsessi pikenemine (ajakulu), Paljude kahtlaste kompromisside oht, Ühetähendusliku äritulemivastutuse puudumine dimensioonijuhtidel. 20 27. Meeskonnaorganisatsioon Meeskond isikute grupp, kes vajaliku ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt lahendab. Sobib projektide ja ülesannete puhul mis on: Suured, komplekssed, ettevõttele tähtsad; Paljusid valdkondi puudutavad Nõuavad erialateadmisi
ülesehitamise maksumus Loodavas lastekaitsesüsteemis on SKA edukaks toimimiseks vajalik töö ümberkorraldus SKA struktuuris. Lisanduvad lastekaitsega tegelevate ametnike ametikohad. Alljärgnevalt hinnatakse süsteemi muutusega kaasnevaid tööjõu- ja administratiivkulusid. Ei hinnata võimalikke infosüsteemide arendamiskulusid, mis võivad muudatusega kaasneda, kuna hindamise hetkel ei ole selge, kas need on vajalikud. SKA kulutuste hulka kuuluvad tööjõukulud ning administratiivkulud. Analüüsi sisendandmed pärinevad sotsiaalministeeriumilt. SKA lastekaitsesüsteemi ülesehitamise maksumuse hindamisel lähtutakse põhimõttest, et SKA juurde luuakse lastekaitseosakond, mis jaguneb peakontori ja nelja piirkonna vahel (vt joonis 2). Lisaks on olemas mobiilsed meeskonnad, kes vastavalt vajadusele abistavad SKAd ja KOVi lastekaitsetöötajaid (vt pikemalt ptk 4.1.1 „Lastekaitsesüsteemi korrastamine“). Igas piirkondlikus
· Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi võimalus kontsentreeruda mõlemale, · Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis, · Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu, · Tööjõu paindlikum rakendamine, · Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Puudused: · Alaline konfliktioht, · Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents, · Ebaselged alluvussuhted, · Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus suured administratiivkulud, · Otsustusprotsessi pikenemine (ajakulu), · Paljude kahtlaste kompromisside oht, · Ühetähendusliku äritulemivastutuse puudumine dimensioonijuhtidel. Meeskonnaorganisatsioon on tüüpiline alustava ettevõtte puhul või teiste struktuuritüüpide sees, ajutise nähtusena. Meeskond isikute grupp, kes vajaliku ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt lahendab. Sobib projektide ja ülesannete puhul mis on: · Suured, komplekssed, ettevõttele tähtsad;