lõpptarbija varustamise toodetega. 21. sajandil sundis äge konkurentsi kasv kaubandusettevõtteid pidevalt oma turupositsiooni parandama, tuues turule uusi tooteid, et luua võimalusi tegevuse optimeerimiseks (Kiisler, 2011). Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid, vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad (Rannus, 2003). 2 Tarneahelate esilekerkimise peamised põhjused Kuna aja jooksul on toimunud palju muudatusi, on logistika ja tarneahelad edasi arenenud ja seeläbi on ettevõtted sunnitud oma tarneahelaid oprimeerima, et konkurentsis püsida. Peamised tegurid, mis on aidanud kaasa tarneahelate juhtimise aktuaalsuse kasvule, on: - tootetsükli lühenemine; - vajadus kiiremate uuenduste järele; - globaliseerumine; - rahutud, pöörased turud; - nõudluse kõikumine;
Varustamine aga toimub igat pidi, nii tootjalt tarbijani kui ka jäätmevoo varustamist. Tarneahela juhtimine mõjutab otseselt ettevõtte edukust. See eeldab väga täpset ja ettenägelikku planeerimist. Üks olulisem põhjus ettevõtete pankrotistumiseks on vead tarneahelas. Tänapäevaste tarneahelate juhtimist muudab keerulisemaks fakt, et globaliseerunud maailmas on ahelad pikad ning sinna kuulub mitmeid riike. Mida pikemaks ja globaalsemaks muutuvad tarneahelad, seda väiksemaks muutub tarnekindlus. 1 TARNEAHELA JUHTIMINE Tarneahela juhtimine on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tähtsat muutust tarneahela juhtimise strateegias on põhjustanud viimasel kümnenil juurdunud põhimõtete muutused. Nimelt on tootjakeskne turg on muutunud ostjakeskseks ning toodete ja teenuste konkurents on asendunud globaalsete
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Referaat TARNIJA JUHITUD LAOVARUD Kristina Kusmirtsuk Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. VMI mõiste......................................................................................................................... 5 2. VMI protsess....................................................................................................................... 6 3. VMI konkurentseelis...........................................................................................................8 Ko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11 TARNEAHELA JUHTIMISE OLEMUS Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid, vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad. See on toonud kaasa muutused ka juhtimises. Ettevõttekeskne juhtimine on asendumas protsessipõhise firmadevahelise juhtimisega, kus pearõhk lasub usaldusel, koostööl ja tihedatel isiklikel sidemetel. Seda uuenenud juhtimisliiki võib nimetada ka tarneahela juhtimiseks (supply chain management).(Rannus,R.2003) 1. MIS ON TARNEAHELA JUHTIMINE? Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused
tarbetutest tegevustest ning vahendajatest. Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (ingl. k. erialases kirjanduses kasutataksegi sageli terminit pipeline). Tarneahelat vaadeldakse kui ketti, mille iga osa koosneb neljast lülist. Osa all mõistetakse iga ahelasse kaasatud organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine, hanked, teostus ja tarnimine. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hul- gi- ja jaemüüja. Kliendisuhete juhtimine Tarneahel saab alguse kliendist. Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad paraku veel tänagi kindla veendumusega, et just tootmine on kõige aluseks. Kui puudub konkreetse toote järele nõudlust ilmutanud maksejõuline klient, on kõik selle toote valmistamiseks ja tarnimiseks teostatud tegevused, kulutatud ressursid ja aeg raisatud
toimub elektrooniliselt internetilahenduste kaudu. See tähendab, et selleks ei pea ise füüsiliselt kohal olema. Virtuaalsel tarneahelal on kolm põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti Paljusid funktsioone täidavad partnerid NT: Kõnekeskused (call centres) võtavad vastu tellimused, esitavad arved ja võtavad vastu makseülekanded. Samas asub kõnekeskus kontoritest, tootmisüksustest või ladudest erinevas kohas. Virtuaalsed tarneahelad on eriti populaarsed tehnoloogiliselt arenenud tegevusaladel, nagu arvutite riist- ja tarkvaratootmises, kontoriseadmete ja audiotööstuses, kuid samuti moe-, sporditarvete, mänguasjade, meelelahutuse, kommunikatsiooniseadmete ja transpordiäris. 3) Väärtusahela kontseptsioon Logistilisi ahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena, so. selliste ahelatena, milles materjalide ja kaupade transportimise, käsitsemise ja informatsiooni vahetamise käigus
ajakulu väiksem; täiuslik info; võimaldab laiendada jaeturundus kanaleid; domeenide arv kahekordistub;lingid saitidele; korrektne html; õiged pealkirjad; indekseerimine; leheküljed, artiklid; lehekülje sage uuendamine; google analytics: võib lugeda kust miski tuli, oskab erinevalt rakendada erinevaid operatsioone, võimaldab jälgida klientide lahkumisi Ärimudel: informatsiooniline assümeetria, e-kommerts äri kategooria: B2C:kliendile, e-pangandus B2B: ärile,edi-telema, tarneahelad C2C: osta.ee G2C: riigiga seotud G2B:e-maksuamet B2E: cv.ee
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4
Teenuste sisseostmise peamine eesmärk on aidata organisatsioonil keskenduda oma põhitegevusele. See tähendab, et strateegiliselt vähetähtsad tegevused delegeeritakse firmast välja. Logistikavaldkonnas on levinuim transpordi, ladustamise ja tolliformaalsustega seonduvate tegevuste ning jaotusteenuste ostmine. 4. Tarneahelate juhtimise põhiprintsiip - omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad kuhu viimased kuuluvad. 5. Tarneahelate juhtimise funktsioonide alla kuuluvad hankimise ehk ostu-, distributsiooni ehk jaotuse-, ladustamise ja varude- , tootmise -, info- ning kvaliteedi juhtimine ja klienditeenindus. 6. Varude kumuleerimist tarneahelas põhjustavad: · ületootmine Valmistatakse tooteid, millel puudub tellimus. See tekitab ressursside ebaefektiivse planeerimise, nõuab ladustamisruumi ning suurendab transpordikulusid · ootamine
· saadetiste kadumine tarneahelas inimliku eksituse tõttu või kuritegevuslikel ajenditel väheneb keskmiselt 47% · aegumistähtajaga toodete kaod aegumistähtaja möödumise ja riknemise tõttu väheneb keskmiselt 15% · puudujäägid ladudes vähenevad keskmiselt 16% Rakenduste tulemusel vähenevad logistikakulud ja parenevad tarnekindlus ning tarne täpsus. On selge, et tarneahelad, mis suudavad rakendada esimestena kogu keti ulatuses efektiivsust oluliselt tõstvat tehnoloogiat, omandavad konkurentide ees tõsiseid konkurentsieeliseid. Võtmepositsioonil on siin tootjad ja logistikafirmad, kuna kaupade laiaulatuslik kiibistamine peab saama alguse tootmisettevõtetest, saadetiste märgistamine aga teenusepakkujate ladudest ja terminalidest. Sellest saadavat kasu efektiivsuse paranemist on võimalik tunnetada tarneahela kõigis järgmistes lülides
Osapoolte vahelist koostööd sellises ahelas nimetatakse sageli vertikaalseks integratsiooniks. Enamlevinud väärtusahela mudeliks on nn. üldine ehk segamudel, mille puhul toimivad üheaegselt nii koguv kui ka hajutav väärtusahela osa. Näiteks mingi kindla projekti poolt ellu kutsutud tootmise korral ja individuaaltellimuste täitmise haldamisel on logistika oma loomult koguv. Projekti realiseerimiseks vajalike materjalide ja komponentide tellimise käivitab kliendi tellimus ja erinevad tarneahelad kohtavad projekti objekti koostamispunktis. Kuna kliendi poolt spetsifitseeritud toodet ei hakata projekteerima ja valmistama enne tellimuse saabumist, on koguvas logistikaprotsessis logistika peamiseks ülesandeks kohanda informatsiooni- ja materjalivood ühtesobivaiks kiiresti ja paindlikult. Samal ajal suureneb hajutavas logistikas, mida nimetatakse enamasti jaotuseks, vedude ja lao ringlemissageduse osatähtsus. Lähtepunktiks väärtusahelas olevad tootja või maaletooja ja
keskenduda oma siseste tegevuste kuludele, leidmaks lahendusi, kuidas jätkata suhtlemist oma klientidega rohkem tulu tooval moel. 12. Mis on tarneahela juhtimine ? Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarnijast algtarnijateni mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Tarneahela juhtimise põhprintsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. 13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast ? Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena. Nii tarnijad kui kliendid on kaasatud planeerimisprotsessi. Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Tarneahela juhtimise edukuse määrab eelkõige integreeritud infosüsteemide kasutamine. Integreeritud infosüsteeme nähakse tervikliku tarneahela osana, mitte tarneahela eri komponentide tasandil isoleeritult toimivatena. 14
tuumtegevustele, kus toimub suurim väärtuse lisamine tootele ning milele rajaneb ettevõtte konkurentsieelis. 12. Mis on tarneahela juhtimine (supply chain management)? Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarbijast algtarnijateni, mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Tarneahela juhtimise printsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nimetatakse tarneahela juhtimiseks. 13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast? · Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena, mitte fragmenteeritud elementide jadana. Nii tarnijad kui kliendid kaasatud planeerimisprotsessi. Planeerimine ületab seega ühe ettevõtte organisatsioonilisi piire, püüdlused planeerida tarneahela kui terviku tegevust.
logistikateenuste osutajate vahel. (vedajad, laopidajad, kullerid) peamine eelis, et kõike saab tellida ühelt pakkujalt. Nt DHL 34. Kes on neljanda poole logistikateenuse osutaja (4PL)? Tarneahela integreerija kes ühendab kliendi ja 3PL teenuse pakkuja läbi juhtimis- ja IT teenuste. 4PL on nagu vahendaja klientfirma ja 3 PL vahel, tegeledes selle koostöö juhtimise ja IT poolega. 4PL turud : jaekaubandus, autotööstus, suuri hankeid vajavad tarneahelad. 35. Kes on ekspedeerija? On füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminaali- ja muude trantspordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega. Ekspedeerija organiseerib kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu annab
Seega on pigem mindud mööda teed, kus efektiivne töö ja head kliendisuhted räägivad enda eest. Teiseks Menlo ja üldiselt ka teiste logistikaettevõtete nõrgaks küljeks on haavatavus naftahinna kõikumise ja valitsuse regulatsioonide suhtes. Bensiin ja diislikütus on vajalikud veokite, laevade, rongide sujuvaks tööks ning vastava kütuse hinnatõus mõjutab ettevõtet koheselt vähendades tulusid. Eelise saavad ettevõtted riikides, kus kütusehind ja aktsiis on väga madalad. Kuna tarneahelad muutuvad ja arenevad tihti, siis peaks põhirõhk olema uute logistiliste strateegiate väljatöötamisel, mis peavad nii riigi-, toote- ja kliendispetsiifilised. Eduka logistikastrateegia väljatöötamisel on võtmeks selle juurutamine kogu ettevõtte ulatuses. Selle tegemisel tuleb ka samas jälgida, et väljatöötatud standardid, mis eristavaid Menlo World - wide´i teistest suurtest teenusepakkujatest, ei langeks.
loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog
(näiteks korraga transporditakse tooraineid, pool- ja valmistooteid) kiire info liikumine ja head suhted tarneahela partneritega võimaldab tõsta klienditeeninduse ja tellimuste täitmise efektiivsust ja lihtsustada planeerimist vähem varusid, ebakindlust, vigu ja viivitusi 12. Millised tunnused on iseloomulikud tarneahela juhtimisele? omavahel konkureerivad tarneahelad, mitte üksikettevõtted head suhted tarneahela partneritega võimaldab vähendada logistilisi kulusid ja/või lisada väärtust tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni tarneahela konkurentsivõimelisus sõltub kõikide tarnelülide koostöös 13. Mis on härjapiitsa efekt (bullwhip effect) Härjapiitsa efekt on olukord, kus ettevõtte tellimused tarnijale kõiguvad rohkem kui müük ostjale,
5 2.Mis on tarneahel Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (pipeline). Tarneahelat vaadeldakse kui ketti, mille iga osa koosneb neljast lülist. Osa all mõistetakse iga ahelasse kaasatud organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine, hanked, teostus ja tarnimine. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hulgi- ja jaemüüja. Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Tarneahel saab alguse kliendist
· Logistikalulud moodustavad 10-15% kogu SKT-st · Logistikaturu suurus (RKT-st) Eestis on 17%, Klaus & Kille 2007 Logistika arengusuunad · Peamised Euroopa logistika arengusuunad 21. Sajandil on alljärgnevad (Skjoett- Larsen 2000) o Tarneahela juhtimine (Ikea, Lego) o Tarneahela globaliseerumine (Hiina, India, Brasiilia) o Strateegilised partnerlussuhted (outsource'ka mittepõhitegevus) o Virtuaalsed tarneahelad (töötajad asuvad eri riikides, kiiresti muutuv struktuur, suurt osa funktsioonidest täidavad partnerid) · E-äri (interneti abil tellimuste tegemine, arvete saatmine jne.) · Ökoloogiline logistika (keskkonnaohutus ja serifikaadid) · Tarneahela suhtehaldus (läbirääkimised, suhete hoidmine) Logistika arengusuunad Eestis · Transporditeenuste väljasttellimine · Ettevõttevaheliste partnerlussuhte areng · Kasvav tähelepanu laondusel
Kontsentreeruda väärtusahela tuumtegevustele, kus toimub suurim väärtuse lisamine tootele, ning millele rajaneb ettevõtte konkurentsieelis (ehk lihtsalt spetsialiseerumine põhitegevusele). 12. Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarbijast algtarnijateni mille väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele. Omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. 13. Erinevused tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika vahel: Neli peamist erinevust tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika juhtimise vahel:1. Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena mitte fragmenteritud elementide jadana; 2. Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatüvjuhtimise asemel; 3. Erinev suhtumine varudega tegelemisel
Perforeeritud seintega ( augud seinas :d ) Tulekindlad kapid Tünniriiulid õlide jaoks. Varude juhtimise peamised viisid Tootmistegevuse ja selle juhtimise kesksed põhimõtted on · Lao poolt või tellimuste poolt juhitav tootmine · Tõuke ja tõmbe kohane juhtimine (push) · (JIT) just in time. Tegelikkuses peame hankima varusid ja hoidma materjali laos. Tagala kindlustamiseks. Seda tehakse juhul kui: · toodete saadavus ei ole pidevalt kindlustatud, · tarneahelad on pikad, · defitsiidist põhjustatud kulutused on suured, · Ostuhind on tavapäratult odav · Hankimine eeldab suurte partiide ostmist või suuri tootmispartiisid Valmitoodete ladustamine annab alljärgnevad eelised: · Tarneaeg muutub lühemaks (ajaline eelis) · Tarnevõime paraneb · Ladustamine jaotusladudes on lähedal lõpptarbijal (kohaeelis) · Tootmise ja tarbimise mahtude erinevuste ühtlustamine (koormuse ühtlustamisest tulenev eelis)
Tarneahela osapooled võivad olla vastastikku vastutavad kasutatavate abinõude eest; 3. Kõigile osapooltele peavad olema püstitatud eesmärgid, mille suunas püüelda. Eesmärkide seadmisel tuleb arvesse võtta, et riskid ja kohustused jaotuksid osapoolte vahel võrdeliselt saadava potentsiaalse kasuga . Kitsas (lean) ja agar (agile) tarneahel Tänapäeva äri võtmetegevuseks on, et turukonkurentsis võistlevad mitte niivõrd ettevõtted, kui nende tarneahelad. Tarneahela kvaliteedi parandamine suurendab nõudlust. Baaskaupade puhul on nõudlus üldjuhul stabiilne ja ettearvestatav ning varieerumine on üldiselt madal. Sellisel juhul töötab kõige paremini kitsas mõtteviis ja tarneahel. Võrreldes tavapärase tarneahelaga on kitsa ahela peamiseks erinevuseks JIT-süsteemi põhimõtete rakendamine, mille puhul määratakse kindlaks keskmine nõudlus nii lõpptootele kui ka tootekomponentidele. Millised on kitsa
õlut, enda pubi kus müüb jne. Tarneahela juhtimine Hõlmab tarnimist, tootmist ja distributsiooni Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Logistika vs tarneahela juhtimine · Logistika viitab sageli sellele osale tarneahela voogudest, mis on ühe konkreetse ettevõtte poolt mõjutatavad. Tarneahela kolm voogu: Materjalivoog, infovoog, rahavoog · Tarneahelad ka algavad kliendi juures. · Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? (,,supply chains reach from dirt to dirt") Tarneahela väärtuse loomine: Kokku võtab materjalidel liikumine läbi tarneahela aega 365 päeva, sellest tootmisele kulub 48 päeva (n-ö füüsilist väärtust lisav aeg). Ülejäänud aeg kulub transpordile ning suures osas varuks seismisele erinevates tarneahela punktides. Tarneahela ajaline kaardistamine
koordineerimise organisatsioonide vahel • Lähtekohaks on strateegiline planeerimine • Liikmed saavutavad individuaalsed eesmärgid läbi tarneahela edu Supply orchestra’ needs to respond in unison to a specific ‘conductor’ who is end-customer, and it is the end-customer’s demand signals that trigger the supply chain to respond. By sharing the end-customer demand information across the supply chain, we create a demand chain. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile: 1. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse! 2. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”. Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel.
Osapoolte vahelist koostööd sellises ahelas nimetatakse sageli vertikaalseks integratsiooniks. Enamlevinud väärtusahela mudeliks on nn. üldine ehk segamudel, mille puhul toimivad üheaegselt nii koguv kui ka hajutav väärtusahela osa. Näiteks mingi kindla projekti poolt ellu kutsutud tootmise korral ja individuaaltellimuste täitmise haldamisel on logistika oma loomult koguv. Projekti realiseerimiseks vajalike materjalide ja komponentide tellimise käivitab kliendi tellimus ja erinevad tarneahelad kohtavad projekti objekti koostamispunktis. Kuna kliendi poolt spetsifitseeritud toodet ei hakata projekteerima ja valmistama enne tellimuse saabumist, on koguvas logistikaprotsessis 16 logistika peamiseks ülesandeks kohanda informatsiooni- ja materjalivood ühtesobivaiks kiiresti ja paindlikult. Samal ajal suureneb hajutavas logistikas, mida nimetatakse enamasti
keskkonnariske, mistõttu on miinimumini viidud ka õnnetustest ja hädaolukordadest tulenev kahju, mille majanduslikud tagajärjed võivad olla ettevõtta jaoks saatuslikud. Suhted ametkondadega: Organisatsioonid, kes tegelevad keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamisega on ametkondade silmis positiivsel kohal. Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamisega nad näitavad, et hoiavad oma keskkonnamõju kontrolli all. Avalikud hanked ja tarneahelad: Ühe enam etevõtteid ja riigiasutusi on hakanud võtma tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta, nt. ISO 14001 setifikaadi või EMASi registreeringu olemasolu. Tarbijate nõudmised: Iga päevaga tõuseb tarbijate hulk, kes nõuavad keskkonna-sõbralikumaid tooteid. Keskkonnahoidlike toodete turuosa suureneb pidevalt ja toodete keskkonnanäitajad on üha olulisemad müügiargumendid. Ettevõtte turuväärtus: Tõhusalt toimiv keskkonnajuhtimine tõstab ülduhul
distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle. Ühine infosüsteem, mis on kättesaadav kõigile liikmetele teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel. Lähtekohaks on strateegiline planeerimine. Liikmed saavutavad individuaalsed eesmärgid läbi tarneahela edu. Tarneahela juhtimise tunnused: a) Omavahel konkureerivad tarneahelad, mitte ettevõtted b) Enamik võimalusi kulude vähendamiseks ja/või väärtuse lisamiseks peitud tarneahela partnerite vahelistes suhetes c) Tarneahela konkurentsivõimelisuse aluseks on väärtust lisav teabevahetus d) Tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni e) Tarneahela konkurentsivõimelisus eeldab selle liikmete kollektiivse strateegia väljatöötamist Tarneahela ajaline kaardistamine?
väljundiks on tooted, teenused ja informatsioon, mis lisab väärtust tarbijatele ja teistele huvirühmadele (Supply chain management is the integration of key business processes from the end user through original suppliers that provides products, services and information that add value for customers and other stakeholders; The Global Supply Chain Forum, 1998). Tarneahela juhtimise pölüprintsüp: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. Ärijuhtimine on jõudnud võrkudevahelise konkurentsi ajajärku ja iga äriüksuse lõplik edu sõltub juhtkonna võimest integreerida firma keerukat ärisuhete võrku. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nim. tarneahela juhtimiseks. Neli peamist erinevust tarneahela juhtimise ja klassikalise ettevõttelogistika juhtimise vahel: 1. Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena mitte fragmenteritud elementide jadana (näit. tarned, tootmine, jaotus, etc
Aitab ennetada ja ohjata tegevusest tulenevaid keskkonnariske, mistõttu on miinimumini viidud ka õnnetustest ja hädaolukordadest tulenev kahju, mille majanduslikud tagajärjed võivad olla ettevõtte jaoks saatuslikud. · suhted ametkondadega organisatsioonid, kes tegelevad KKJSi juurutamisega on ametkondade silmis positiivsel kohal, sellega nad näitavad, et hoiavad oma keskkonnamõju kontrolli all. · avalikud hanked ja tarneahelad üha enam ettevõtteid ja riigiasutusi on hakanud nõudma tarnijatelt tõendeid tõhusa keskkonnategevuse kohta. · tarbijate nõudmised iga päevaga tõuseb tarbijate hulk, kes nõuavad keskkonnasõbralikumaid tooteid. Keskkonnahoidlike toodete turuosa suureneb pidevalt ja toodete keskkonnanäitajad on üha olulisemad müügiargumendid. · ettevõtte turuväärtus tõhusalt toimiv keskkonnajuhtimine tõstab turuväärtust
Olenevalt ettevõtte suurusest ja tegutsemisalast võib sellel olla kümneid või isegi tuhandeid kliente ja tarnijaid. Iga ettevõte võib olla paljude eri tarneahelate liikmeks. Joonis 1.4 Alternatiivsed tarneahelad 22 1 Logistika ülesanded ja missioon Tarneahel on seda lühem, mida vähem on sellel vaheastmeid. Pikkadele tarneahelatele on omane mitmete vaheladude olemasolu, logistikateenuseid osutab mitu logistikapartnerit ja vahen- damisega tegeleb mitu maaletoojat, hulgi- ja edasimüüjat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
