Veondus ehk transport Raudteetransport Plussid: · Kiire · Odav · Korraga suur kaubakogus Miinused: · Raudteed ei ulatu kõikjale · Ehitamine kallis · Ümberlaadimine jaamades aeglane Fakte · Eestis sai alguse 1870. aastal · Esimene raudteeliin Eestis oli Peterburi- Tallinn-Paldiski · Eesti raudteede kogupikkus on 960 km · Sellest 130 km on elektrifitseeritud Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus · Maanteede rajamine ja korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palj...
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Eesti Autoettevõtete Liit Eesmärk: Liidu eesmärgiks on igakülgne kaasaaitamine veonduse kui tegevusala arendamisele, koondades liikmete huvid ühishuviks ning ühishuvi nimel kooskõlastatud ja koordineeritud tegevus veondusalastes ja majanduspoliitilistes küsimustes suhetes riigi ja teiste isikutega. Liikmed: Autonduse, veonduse, koolituse, tegelevad ettevõtted Struktuur: Liidu juhtimisorganid on üldkogu ja juhatus. Liidu tegevust korraldavad lisaks president ja direktor. Liidu nimel on esindusõigus presidendil üksi, kahel juhatuse liikmel koos ja direktoril talle antud pädevuse piires. Juhtimine: Juhatus on üldkogu poolt moodustatav täitevorgan, kelle ülesandeks on esindada ja juhtida Liidu tegevust üldkogu istungite vahelisel ajal. Rahastamine:
1 neil on parimad eeldused. Geograafilise tööjaotuse teket mõjutas seegi asjaolu, et uutele majandusharudele vajalikud loodusvarad on Maal jaotunud ebaühtlaselt. Agraarne majandus sai areneda peaaegu kõikjal, sest põlluharimiseks sobivat maad leidub enamikus loodus-vööndites. Tööstuslikud majandusharud, mis vajasid suures koguses metallimaake ja fossiil-kütuseid, said kalli veonduse oludes tekkida vaid toorme leiukohtade läheduses. Kõrged veo- ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Geograafiline tööjaotus kujunes välja vaid üksikute suhteliselt lihtsalt veetavate kaupade tootmisel ning sellesse lülitusid peamiselt ühe riigi regioonid või naaberriigid. Lääne-Euroopast alguse saanud industrialseerumine levis edasi üle maailma. Kujunev
Transport ja transpordiliigid Transport kui maj.haru jaguneb kaheks: 1)kaubavedu- logistika ja laomajandus on allharud. 2)inimeste vedu. Transpordi areng- agraarühiskonnas enamasti hobuste jt veoloomadega, väikelaevad;tööstusajastul suurenesid veomahud, kanalite ehitus, maanteed, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, USA; raudtee levik 19.saj peamine transpordiliik sellel ajal, millega suutis konkureerida ainult rannikulaevandus; jõelaevandus jäi unarusse; uue pöörde veonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj. Transpordiliigid- Veondus jagatakse transpordivahendite järgi: mere-, sisevee-, raudtee-, auto- ja õhutranspordiks. + torutransport(vesi,nafta,gaas) ning elektrienergia ülekanne, kuid need kuuluvad sisuliseld energia- ja kommunaalmaj. Juurde. Meretransport- odavaim, võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Mereteede hooldus piirdub sadamate, levasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise, korrashoiuga. Otseseid
firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel . Ettevõtlusklaster ehk kobar on paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega . Innovatsioon on kasulik uuendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti . Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika , side, veevarustuse, tootmisalase, infoteeninduse jms. ning inimestele soodsaid elamis ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi ( tervishoiu, haridus, reisiveo, riigivalitsemise, looduskaitse, sotsiaalhoolduse jms. teendinduse asutused) . Päritolumaa on firma tekkekoha riik . Asukoha maa on riik , kuhu jõuka riigi firma on rajanud tütarettevõtteid . Tütarfirma või tütarettevõte on firma, milles on emafirmal kas otseselt või kaudselt
puudumine arendada aparaadi tööstust, elektroonikatööstust. Tööjõud Haritud ja oskustega tööjõud võimaldab arendada kõrgtehnoloogilist tootmist. Euroopa turu lähedus Saab valmis toodangut väiksema transpordi kuluga müüa. 19. Mis soodustavad kõrgtehnoloogia arengut Eestis? * rahva suhteliselt kõrge haridustase * uue infotehnoloogia kiire juurdumine * arenenud teadus 20. Skeem veonduse harude kohta Eestis. Õhutransport Torutransport Veetransport Veondus Maismaatransport Meretransport Jõetransport Raudteetransport Maanteetransport 21. Millised Eesti maavarad sobivad kasutamiseks tervishoiuasutustes? Ravimuda, mineraalvesi Kus ja milleks neid kasutatakse? Liigeseraviks, seedehäireteraviks, sanatooriumites. 22. Iseloomusta Eesti puhkemajandust. Veondus bussifirmad, taksod
Fifth level James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin. Seda kasutati Saksamaa hõbedakaevanduses. - Kütus - Kütusena kasutati aurumasinates peamiselt tahkeid kütuseid, sest vedelkütuseid sel aja enamasti ei tuntud. Tahket kütust kulus aga katlas palju ning masinat oli tarvis üsna tihti laadida. - Tähtsus - Pani aluse tööstuse ja veonduse arenemisele Inimesed lahkusid maalt, et minna tööle vabrikuisse, kus olid auru jõul töötavad masinad Aururaudtee võimaldas inimestel liikuda kiiresti ja kaugele Oli abil ka talupidamistöödel (viljapeks) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aitäh!
Konveiertransport ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse) - Niidipõhised Meretransport mereteed, meresadamad Siseveetransport siseveeteed, jõesadamad Õhutransport lennukoridorid, lennuväljad - Muud Kosmose-, inim-, loom- ja kergtransport 3. Veoliigid: - Reisijatevedu Kaug-, lähi- ja linnavedu. - Kaubavedu Rahvusvaheline (eksport-, import-, transiitvedu), kohalik (linnadevaheline ja linnavedu) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid - Eesti asend EL ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes - Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade rahvastiku tihedus Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis - Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning töökohtade koondumine keskustesse - Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu
tarbijaid. 13) Miks on maailma suurima veokäibega riigid.. USA ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! sest ta ostab sisse kogu tooraine, toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland teenindab väga paljude riikide veoseid. 14) Veoteenuse.. Ostjad USA, JAPSS~! Pakkujad Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka. 15) Mis on takistatud Ida- ja Lääne-Euroopa veonduse kujunemist ühtseks süsteemiks? Raudtee rööpmete erinev laius. 16) Kui pikad on.. Kieli väin 97,8 km Suessi väin 168 km Panama kanal 81,6 km.
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
Veondus Veondus Veondus e. transport on majandusharu, mis tegeleb inimeste ja kaupade veoga. Eestis on esindatud kõik peamised veonduse liigid: raudtee-, maantee-, mere-, jõe-, õhu- ja torutransport. Raudteetransport Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis peamiselt kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam Tallinna lähedal. Sai Eestis alguse 1870. aastal. Esimene raudteeliin oli Peterburi-Tallinn-Paldiski. Eesti raudteede kogupikkus on 960 km, sellest 130 km on elektrifitseeritud. Raudteetransport on kiire ja odav, kui sellega veetakse kaupa kaugete vahemaade taha.
kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logistikaks (majandus haru, mis tegeleb veoprotsessidega, et see toimiks tõhusalt) ja laomajanduseks, veoprotsess kaupade kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad vedada kiiremini, odavamalt, rohkem, aitab kaasa transpordivahendite ja infrastruktuuri areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse ümberlaadimises, logistika tähtsuse kasv, sest see seob veose ühtsesse logistilisse ketti, terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade
Industrialiseerumine üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine nn uus majandus. Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika, side, veevarustuse, tootmisalase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi(tervishoiu-, haridus-, reisiveo-, riigivalitsemise-, looduskaitse-, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused). Kergetööstus manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus.
Peamine tegevusala põllumajandus, kaubandus, käsitöö, kalandus. Seisuslik ühiskond. Sai areneda kõikjal. Tööstusühiskonna e industriaalühiskonna tunnused: Klassiühiskond. Väljavahetussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Levisid veskid ja tuulikud, leiutati metallisulatusviisid, kell, krükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja meelelahutustööstus. Etevõtete paigutust mõjutavad tegurid: · tooraine (transport, kaugus) · tööjõud (odavus, kvaliteet) · turg (transport) · jäätmed (ümbertöötlemine)
toimimiseks vajalik (nt: transport, teedevõrk, side, jt teenindusharud) Transpordi infrastruktuuri- selle hulka kuuluvad teed, tänavad, raudteed, kanalid, sadamad, lennuväljad, raudteejaamad, parklad Logistika on majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise ja juhtimisega. Logistika peamiseks eesmärgiks on veoste viimine täpselt vajalikul ajal minimaalsete kulutustega tarbijale vajalikku kohta. Veonduse liigid: Raudteetransport Autotransport Jõetransport Torutransport Meretransport Õhutransport Sõitjatevedu ehk reisijatevedu Euroopas- on tihe teedevõrk (mis hõlmab maan-, raud-, vee- kui ka õhuteid). Enamus sõite tehakse autoga Euroopa kaubaveo kirjeldus- 76% moodustab autovedu, 18% raudteevedu ja 6% siseveeteedevedu. Enamus kaubavedusid Eestis tehakse raudteedel. Eesti ja Läti veoskäive
Tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris Eestis tegutseb veonduse ja laonduse tegevusalal umbkaudu 4500 ettevõtet. Kogu transpordi sektoris töötab umbes 50 000 inimest ehk ca 8% kõigist tööl käivatest inimestest, neist ligi neli tuhat töötab väljaspool Eestit. Suuremateks allharudeks on kaubavedu maanteel, veondust abistavad tegevused (sadamad, ekspedeerimine) ja sõitjate vedu. Lisaks hõlmab sektor ka raudteevedu, merevedu, õhutransporti, posti- ja kullerteenust ning laondust. Transport annab
Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade hävitamine Rikkad muutuvad rikkamaks Vaesed jäävad vaesemaks Maailmamajandus: kõikide riikide majandus vaadatuna nende omavahelistes suhetes (maailmaturg e kaubandus, finantstehingud, maj.organisatsioonid). geograafiline tööjaotusriik spetsialiseerub sellisele tootele, millel on enim eelduseid. Eeldused geogr.tööjaotuse tekkeks lõi veonduse areng ja maavarade ebaühtlane jaotus. Elatusmajanduskõiki hüvesid toodetakse oma tarbeks,ülejääk vahetatakse naabriga. Turumajanduskõiki hüvesid toodetakse müügiks, vajaminevad hüved ostetakse sisse. Inimühiskonna arengu kolm etappi; neid iseloomustab:1.uued arenenud tehnoloogiad,2. muutuvad tootmisviisid,3.ühiskonnakorraldus Agraar e 1.Suletud,ignoreeritud ühiskonnad/riigid, linnad väikesed ja vähe 2.seisuslik ühiskond 3.maailmamajandus
Iga piirkond elas omaette, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga . Keerulisem masintöö nõudis kõrgemat haridustaset. Veonduse areng tegi võimalikuks kaugemad veod. Kujunes geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmisele milleks olid neil parimad eeldused. Infoajastu: Peamine tegevusala informatsiooni kiirem hankimine ja selle töötlemine, äriteenuste tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikoolide olulisus, kuna vajati väga hea ettevalmistusega tööjõudu. 3. Seleta rändkarjanduse ja alepõllunduse olemust:
Sellist tasakaalustatud tegevust nim, jätkusuutlikuks. 6. Mida uurib loodusgeograafia? Too näiteid. mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. Nt tornaado, vulkaanid, maavärinad 7. Mida uurib inimgeograafia? Too näiteid.- inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates regioonides. Nt rahvastiku, majanduse ja veonduse küsimustega. 8. Selgita, mis on GIS ja milleks seda kasutatakse? kus esitatakse infot e kohateavet geograafilistest nähtustest arvuti abil. Kasutatakse erinevate piirkondade täpsel kirjeldamisel ja arendamisel. 9. Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias? iga loodusvööndit iseloomustub just talle omane kliima , taimkate ja loomastik. 10. Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias? keele, usu, kultuuri v riikide arengutaseme järgi 11. Loetle mandrid
· SÕLTUVINDUSTRIALISEERUMINE ÜLEMINEK UUELE TOOTMISVIISILE TOIMUB VÄLISEL SURVEL, SURUTAKSE TEISE RIIGI POOLT PEALE. ARENDATAKSE TEGEVUS- VALDKONDI, MILLEST ON EMAMAA HUVITATUD. GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS ... ON SPETSIALISEERUMINE e KESKENDUMINE NENDE KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMISELE, MILLEKS ON PARIMAD EELDUSED. · TOO 2 NÄIDET EELDUSED, TEGURID: · VEONDUSE ARENG · LOODUSVARADE EBAÜHTLANE PAIKNEMINE JA JAOTUMINE SELGITA, NENDE TEGURITE SISU JA MÕJU KOLOONIAD KOLOONIATE RAJAMISE PÕHJUSED: · 16.-18. SAJ: 1) EKSOOTILISED PÕLLUMAJANDUSSAADUSED (too näiteid) TOIDUKS JA TÖÖSTUSELE TOORAINEKS 2) UUTE VABADE MAADE VAJADUS EUROOPAS DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS, ÜLERAHVASTUS · 19. SAJ: 1) LOODUSVARADE AMMENDUMINE, VAJADUS VARUSTADA TÖÖSTUST TOORAINEGA 2) LISATOIDUAINETE VAJADUS 3) UUS TURG OMA KAUPADELE
looduslike tingimustega) 15. Kumb on tähtsam ja miks, kas loomakasvatus või viljakasvatus? Kuna meil kasvavad hästi söödataimed, on loomaksavatuse tähtsus suurem. Pealmiselt kasvatakse piimakarja, oluline on ka seakasvatus. 16. Mida võiks toota Eesti masinatööstus ja miks? Kuna Eestis ei leidu ega kaevandata rauamaaki ja värvilisi metalle, tuleks teha masinaid, milleks kulub vähe metalli nagu aparaadiehitus ja mikroelektroonika 17. Nimeta veonduse peamised liigid (kõik on ka Eestis esindatud)? Raudtee-, maantee-, mere-, jõe-, õhu-, torutransport. 18. Miks on raudteede tähtsus langenud? Kuna kaup tuleb enamasti peale raudtee vedu laadida ümber autole, raudteed ei ulatu kõikjale, raudteede ehitamine ja korrashoid on väga kallis, inimesed tahavad tihedate intervallide järel lahkuvaid ronge, mis ei peatuks liiga tihedalt. 19. Miks ei pole auto hea transpordi vahend?
Dominantsel kohal on ka re-eksport (60-70% impordist taaseksporditakse) ja äriteenuste sektor, mis tänu Rotterdami sadamale (kaubamahtude poolest maailma suurim sadam) toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Rotterdami sadam võtab igapäevaselt vastu ja töötleb tohututes kogustes naftat, mis laevatatakse edasi Lääne-Euroopasse. Sadamad, kütuse ja energiasektor, märkimisväärne toiduainetetööstus ja lillekasvatus ongi peamised põhjused, miks Hollandi laonduse ja veonduse sektor on niivõrd mastaapne. Olulisemad ekspordiartiklid on tööpingid, masinad ja transpordivahendid, keemiatooted ja väetised, põllumajandustooted (75% toodangust läheb ekspordiks) – peamiselt lillede näol (aastas eksporditakse keskmiselt 4 mld lillesibulat). Teenustesektor toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Suur osakaal on siin transpordil ja laondusel, seal hulgas Rotterdami sadamal. Rotterdami sadam on eelkõige transiitsadam, mis võtab
teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. 20. Transpordi osa logistikas Transpordilogistika tegevusvaldkonnad ja funktsioonid Transpordi ehk veonduse all mõistetakse kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamist ühest kohast teise. Tegevusvaldkonnad: sobiva transpordiliigi valik, sobivaima veovahendi valik, kauba liikumistee kujundamine; kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine, kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine, kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumistee vältel.
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine...
Inimgeograafia Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikke aspekte. Kultuurigeograafia Inimgeograafia Majandusgeograafia Meditsiinigeograafia Ajalooline geograafia Poliitiline geograafia & Geopoliitika Religioonide geograafia Sotsiaalgeograafia Veonduse geograafia Turismi geograafia Rahvastikugeograafia
transport jne. o Avaliku sektori teenused- haridus, politsei jms 24. Nimeta põhjused, miks teenused on rahvusvaheliseks muutunud! o Suurenev kauplemine teenustega o IT areng o Rahvusvahelised firmad 25. Mis on laomajandus, logistika? o Logistika- kaupade jaotamine o Laomajandus- kaupade koondamine 26. Nimeta veonduse peamised arengusuunad infoajastul! o Ekspressveod o Terminalid 27. Millised Euroopa riigid teenivad transiidilt suuri tulusid? o Holland o Taani o Läti ja Eesti o Barcelona 28. Nimeta ja kanna kaardile suurima laevastikuga riigid! o Panama o Libeeria o Malta o Bahama 29
osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus; majandussüsteemid olid üksteisest isoleeritud; veonduse arenedes hakati ka rohkem kaubavahetusega tegelema Infoühiskond: eesmärk on kaubavedu laiendada, jõukust kasvatada, arendada ettevõtteid; majandusharud: info töötlemine ja edastamine, transport; globaalse ulatusega majandussüsteemid; ühes kohas tehakse detailid, teises pannakse toode kokku ja viimaks turustatakse. 3. Miks toimus ühiskonna areng agraarajastul väga aeglaselt? Agraarajastul suhtlesid eri piirkondade inimesed omavahel väga vähe, sest looma- ja
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- üleilmastumine, majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsess, mille tulemusel suureneb maailma eripiirkondade vaheline seotus GLOBALISEERUMIST MÕJUTAVAD TEGURID side- ja infotehnoloogia, transpordi kiire areng tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine kaubanduse liberaliseerumine kaubavahetuse kasv kapitali ja tööjõu liikuvus majandusorganisatsioonide kasv GLOBALISEERUMISE ERITAHUD majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid) Keskkonnamõjude üleilmastumine(kliimapõgenikud, võõrliikide sissetung, elupai...
Jäätmetest vabanemine – materjale, mida ei saa taaskasutada, põletatakse või ladustatakse prügilasse. Pakendite tüübid- Klaas, kartong, plast, paber, metall, keraamika. 11. Transport logistikas, veondusstrateegia On logistikas siduv lüli ja on maailma suurim ja dünaamilisem majandussfäär. Transport on kaupadem teenuste või inimeste ümberpaigutamine ehk vedu. Logistika abil üritatakse leida kogukulu minimeerivaid transpordi lahendusi. Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleks vähimad. Veondusstrateegia sisaldab teenuse planeerimise ja juhtimise ning hanke ehk ostu otsused. 12. Kaubaveod Kaubaveo all mõeldakse saadetise (veose) füüsilist teisaldamist saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. Kaubavedude käigus tehakse ka kaupade
majanduslike, kultuuriliste, poliitiliste ja protsesside tänu side- ja transpordivahendite arenemisele Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Oskused olid väiksed, omavaheline suhtlemine puudus, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Mida tähendab geograafiline tööjaotus? Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil parimad eeldused. Millised tegurid andsid tõuke geo. tööjaotuseks? Veonduse areng ja maavarade paiknemine andis tõuke geograafilise tööjaotuse tekkeks Millised tegurid mõjutasid ettevõtete paiknemist tööstusajastu algul ja millistes piirkondades arenes majandus seetõttu kõige kiiremini ? Maavarade paiknemiste juurde arenesid erinevad ettevõtted. Arenesid ka piirkondadesse, kus oli olemas ka transport. Iseseisev industrialiseerumine iga riik toodab oma toodangut ise ja tarbib selle ise ära.
kogukondade suhtlused puudusid ning seetõttu levisid uunedused väga aeglaselt, madal haridustase (puudus kirjaoskus). 4. Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Levisid vesiveskid ja tuulikud, uued navigatsiooniseadmed, aurumasin, kivisöe kasutusele võtt, metallurgia ja tekstiilitööstuse areng ning raudteetranstport. 5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele? Veonduse areng- ei kasutatud enam loomi vaid kaupu viidi riigist riiki näiteks kaubalaevadega või hoopis kaubarongidega. Loodusvarade ebaühtne paiknemine ja jaotumine. 6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. Näiteks on see, kuidas põhjamaade karmis kliimas banaane ei ole võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa
Sudu- veeauru, suitsu ja mürgiste gaaside segu linna kohal. Segregatsioon-linnades sarnaste inimrühmade koondumine piirkondlikult. MÕISTED: Aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linastusse. Geograafiline segregatsioon- elanikkonna konstsentratsioon mingite tunnuste alusel. Infrastruktuur- hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse,teedeehituse,energeetika,side ning inimestele doosaid elamis- ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi. Kvoot-rahvastiku rände piirang Linnastu e. Aglomeratsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Marginaalne rahvastik- mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika-riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut.
Uusimad harud teadusmahukas ja nõuab riikide vahelist koostööd, elektroonikatööstus Teenuste liigid Argiteenused toit Perioodilised teenused juuksur, vähemal mõni tuhat elanikku Episoodilised teenused teater, kino, vähemalt paarkümmend tuhat elanikku Harva kasutatavad autokauplus, sada tuhat elanikku Eriteenused kirurg, mõni sada tuhat Veondus Veonduse liikide tähtsus, plussid ja miinused Autotransport mugav ja kiire, kaubakogused väiksed ja kallis Raudteetransport odav ja suure mahutavusega, aeglane ja rööbaste panek kallis Veetransport odav ja liikumisel pole piire, hooajaline ja aeglane Õhu ja torutransport kiire, kallis ja piiratud liikumisega Logistika veoste võimalikult odav ja täpne transport Sidevahendite muutumine ja tähtsus kaasaaegses majanduses Turism
Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafiline tööjaotus! Maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Arenenud riigid-Põhi ja arengumaad-Lõuna. Infoühiskond: Informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Kasvas panganduse, raamatupidamise jt äriteenuste tähtsus.Üha enam suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi-ja meelelahutustööstuse.Tehnoloogia areng. 35
S.o firma või süsteemi võime kinni pidada lepingust. 2. Paindlikkus. S.o süsteemi võime operatiivselt täita tarbija erisoove. 3. Juhtaeg. S.o ajavahemik tellimuse kättesaamisest kuni kauba kohale toimetamiseni. 4. Varude olemasolu. 5. Krediteerimise võimalused 6. Kolmanda osapoole logistika. [20 p.] Logistiliste teenuste sisseostmist spetsialiseerunud firmadelt nimetatakse kolmanda osapoole logistikaks (outsourcing) Logistika alal toodavad kolmanda osapoole teenust näiteks: veonduse ja veokorraldusega tegelevad ettevõtted, ekspedeerimisfirmad, terminaalid jt. Kolmanda osapoole teenusteks on ka: raamatupidamis-, õigusabi-, turva-, koristus- jt teenused 7. Hankija valimine (kriteeriumid ja hinnasoodustused). [20 p.] Hankija valimine toimub peale hinnanoteeringu saabumist. Oluline on hankija usaldatavus ja hanketingimused. Hankija valimisel võetakse arvesse: konkreetse hankija toode ja kaupade sobivus;
Pärsias Linnu on vähe, nad on väikesed Eri regioonide majandused on üksteisest sõltumatud 6 Hilisagraarne ühiskond Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele Kasvab põllumajanduse tootlikkus: tööloomade kasutamine, sõnniku kasutamine väetamiseks Tööjaotus Arenevad muud majandusharud: käsitööndus, kaubandus, rahandus Maakondade, provintside areng, riikide areng, teede rajamine, veonduse areng 7 Peamised hilisagraarse tootmisviisiga piirkonnad: Kaug-Ida, Ees-Aasia; Euroopa 8 Vasta küsimustele! 1. Milliseid tootmisviise ja ühiskonnatüüpe eristatakse? 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? 3. Kus esinevad tänapäeval traditsioonilised tootmisviisid? 4. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledz Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab tö...
Kuluarvestussüsteem Definitsioon - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude juhtimiseks ja arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev (...
navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine. Riikliku haridussüsteemi teke. Veonduse areng muutis võimalikuks kaugemad veod, 19. sajandist, pärast raudteede kasutuselevõttu, ka sisemaal. See omakorda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele, mis tähendab seda, et piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Kõrged veo ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta mu...
Ettevõte on sotsiaalne süsteem. Mõjutavad seal töötavad inimesed. Ettevõtete tegevuse jaotus: a) funktsionaalne: põhifunktsioonid, toetatavad funktsioonid. b) Geneetiline: loomine, tegutsemine, likvideerimine c) Institutsionaalne: konkreetne majandusharu. (Ettevõtlusmajandusteaduse jaotus: üldine õpetus , spetsiaalsed õpetused) Ettevõtete liigitamine: Haruline kuuluvus. Tegevusharu koosneb ettevõtetest, mis pakuvad tooteid, mis on sarnased. Nt: Ehitusharu, Veonduse ja laonduse haru... Euroopa Liidu kriteeriumid väike ja keskettevõtete määratlemiseks. Kui vähemalt kaks kriteeriumi vastavad mingile ettevõttemudelile, siis see kuulub sinna. Ettevõtte suurusest oleneb, kuidas nad käituvad ja kuidas neid juhtida. Ettevõtlusvorm. Nt. FIE, täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühing, välismaa äriühingu filiaal. Pereettevõtted. Kõikidest ettevõtetest 85%. Plussid: · Usaldus, mis on pereliikmete vahel
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
1. Nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu 2. Vähendab viivitusi ümberlaadimisel 3. Lühendab veoaega 4. Alandab veohinda Ekspressveod- sobivad kõige paremini paindlikule ja kiirele autotranspordile, sest seal ei tehta ümberlaadimisi ning veos toimetatakse otse sihtkohta Veonduse peamised arengusuunad (4-6 tk): 1. transpordivahendite kandevõime on suurenenud 2. kiirus on suurenenud 3. mugavus ja turvalisus samamoodi 4. areneb ja täiustub infrastruktuur 5. ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid 6. täiustatakse lao- ja laadimistehnikat Terminal ehk kaubajaotuspunkt täidab järgnevaid ülesandeid: 1. kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine
Euroopas kaubavedu: maanteetransport 44%, lühimaamerendus 41%, raudteevedu 8%, siseveeveod 4% ja torutransport 3% Reisijatevedu: maanteetransport 79%, raudtee 6%, lennundus 5%, lühimaamerendus 10% Transport logistilise keti osa Logistika abil üritatase leida kogukulu minimeerivaid transpordilahendusi, eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Mida kiirem teenus seda kõrgem veotariif. Logistika ülesanne koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistika kogukulud oleksid vähimad. Veondusstrateegia kolmanda osapoole kasutamine logistikas Sisaldab teenuse planeerimise, juhtimise ning ka hanke ehk ostuotsuseid. Strateegiline on omandivorm: kas ettevõtte enda transport või ostetud transporditeenus. Transpordi teenuse ostuotsused sisaldavad 1. Transpordiliigi valikut 2. Sõidukitüübi valiku liigi sees 3. Vedaja valiku (veofirma) 4
Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt. Hobusega läbiti 8-15 km tunnis, merel laevaga veidi kiiremini. Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid üksteisega rohkem kontaktis.
veele, kliimateguritele, maastikule ja inimese tervisele. KSH Direktiiv võimaldab igaühel väljendada oma arvamust nii keskkonnaaruandele kui ka kavade- programmide visanditele. Nii keskkonna aruande kui ka üldsusega konsulteerimise tulemused tuleb arvesse võtta kavade-programmide lõppvariantides. Euroopa Liidu KSH Direktiiv Direktiiv teeb KSH kohustuslikuks plaanidele ja programmidele: • mis on koostatud põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, veonduse, jäätmehoolduse, veemajanduse, telekommunikatsiooni, turismi, asulaplaneerimise või maakasutuse valdkonnas • millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis on loetletud KMH direktiivi (85/337/EMÜ) I ja II lisas Euroopa Liidu KSH Direktiivi võtmetunnusjooned • Näiteks nõutakse KSH kõigile maakasutuse kavadele luues raamistiku tulevasele arengule • KSH nõue Elupaikade Direktiivi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
