b) ebasobiv tarnija c) vaba tööjõud d) stabiilne kvaliteet e) kvaliteetse toormaterjali olemasolu f) vabanetakse tarnijate kokkumängust g) soov saada kiiresti unikaalset toodet h) kaitsta oma toote kvaliteeti ja kvantiteeti i) soov laiendada firmategevust 23. Millal tasub osta tootmise asemel? 1) väiksem soetamiskulu 2) peetakse kinni sõlmitud tarnelepingust 3) tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet 4) ebapiisav tootmisvõimalus 5) säilitatakse alternatiivsed tarneallikad 6) välditakse toote täiendavaid arenduskulusid 7) soovitud toode on kaitstud patendiga 8) soov firma tegevust mitte laiendada 9) soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija valik ja tarnija reitingu arvutamine? 1) Tarnija usaldusväärsus 2) Hind 3) Toote kvaliteet 4) Maksetingimused 5) Plaaniväline taenete võimalus 6) Tarnija finantsseisund 25. Kuidas varusid liigitatakse? 1) toor- ja põhimaterjaliks 2) komplekteeritavaks toodanguks 3) pooltoodangut
arvutisüsteemi sisestamise meetodite üldnimetus. 48. Millega tegeleb varude haldamine ? Varude haldamine tegeleb varude kontrolliga ja varude juhtimisega. Varude kontrolliga seostuvad järgmised toimingud: normaalne lattu vastuvõtt, ootamatu lattu vastuvõtt, erakorralised rekvisitsioonid, müük, tagastused. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivsemad tarneallikad iga kauba lõikes. 49. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem ? Tellimispunkti süsteem varude taset jälgitakse pidevalt, täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle, sobib paremini kiiresti ringlevate varude haldamiseks. Tellimisperioodi süsteem Lihtsaim tellimisperioodi süsteem, varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant ja
22. Millal tasub toota ise ostmise asemel? Ise valmistamine on mõistlik siis, kui vajadus komplekteeritavate detailide järele on suur ja eri detailide arv pole väga suur ning kui tootmisrütm on stabiilne ja ettevõttel on selleks piisav potentsiaal. 23. Millal tasub osta tootmise asemel? 1.) Väiksem soetamiskulu. 2.) Peetakse kinni sõlmitud tarnelepingust. 3.) Tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet. 4.) Ebapiisav tootmisvõimsus. 5.) Säilitatakse alternatiivsed tarneallikad. 6.) Välditakse toote täiendavaid arenduskulusid. 7.) Soovitud toode on kaitstud patendiga. 8.) Soov firma tegevust mitte laiendada. 9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine? Luuakse tabel, kus on veerud: tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3
22. Millal tasub toota ise ostmise asemel? Ise valmistamine on mõistlik siis, kui vajadus komplekteeritavate detailide järele on suur ja eri detailide arv pole väga suur ning kui tootmisrütm on stabiilne ja ettevõttel on selleks piisav potentsiaal. 23. Millal tasub osta tootmise asemel? 1.) Väiksem soetamiskulu. 2.) Peetakse kinni sõlmitud tarnelepingust. 3.) Tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet. 4.) Ebapiisav tootmisvõimsus. 5.) Säilitatakse alternatiivsed tarneallikad. 6.) Välditakse toote täiendavaid arenduskulusid. 7.) Soovitud toode on kaitstud patendiga. 8.) Soov firma tegevust mitte laiendada. 9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine? Luuakse tabel, kus on veerud: tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3
kujuneid, nagu ruudud, punktid, ringid jms. 49. Mida tähendab RFID? Radio frequency IDentification ehk raadiosageduslik tuvastamine on uusim toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolaineid. Kui skaneerimine nõuab inimtööd, siis RFID on täiesti automaatne. 50. Mis on varude juhtimine? Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivseimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude planeerimise, prognoosimise ja täitmisega seotud tegevused. Varude juhtimise eesmärk on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. 51. Mis on varude kontrollimine? Varude kontrollimine hõlmab ettevõttes juba asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. 7 52
See eeldab omakorda varudega seotud toimingute kirjendamise protseduurireeglite, tootekoodide ja varude füüsilise kontrollimise (inventeerimise) meetodite väljatöötamist (Mercado 2008).EHK ettevõttes asuvate varade haldamine millised tooted, mis kogustes ja kus asuvad, varude lisandumise ja liikumise täpne kirjeldamine Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude kogus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude kavandamise, prognoosimise ja täiendamisega seotud tegevused. Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel, mis on eelkõige tingitud kolmest tegurist: · klientide nõudluse kõikumine, · tarnijate tarneaegade kõikumine · varude kontrolli täpsus EHK millises koguses tellida, mis on tõhusaimad tarneallikad, milline on optimaalne reservvarude suurus
likviidsusprobleeme – laos peab olema vähem kaupa, tarned tihedamad, kogused väiksemad Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude plaanimise, prognoosimise ja täiendamisega seotud tegevused. Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Varude hoidmise motivatsioon- Parem klienditeenindus – kaupade olemasolu tarnija laos tagab kõrge tarnevõime ja operatiivsuse tellimuste vastu. Tootmis-, ostu- ja transpordikulude kokkuhoid – võimaldab toota suurte pariidena, saada allahindlust suurelt ostukoguselt ja
Argumendid varude hoidmise vastu: varud seovad kapitali, ei saa mujale paigutada raha; varjavad kvaliteediprobleeme/kitsaskohti; varude olemasolu soodustab juhtkonna kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule. Varude kontrollimine – ettevõttes olevate varude haldamine. Millised tooted on ja kus asuvad pm. Varude juhtimine – seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude liigid tekkepõhjuse või funktsiooni järgi: 1. Kasutusvaru – tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel 2. Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise 3. Reservvaru – varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. 4. Spekulatiivne varu – varud, mida hoitakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine (hulgiallahindlus)
pakendimärkimise teenused; korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed; kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine; maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine 5. Mida õpetas sulle Beer Game? Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivseimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude planeerimise, prognoosimise ja täitmisega seotud tegevused. Varude juhtimise eesmärk on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Varude kontrollimine hõlmab ettevõttes juba asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Tarneahela kõikumisi on vaja vähendada
Varude kontrollimine – hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. St teadmist millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest 20 2. Varude juhtmine - seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida , milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kuba tõhusaimad tarneallikad. Varude ja nõudluse liigid Varusid saab liigitada erineval viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemistegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks : Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja –aruandluse järgne liigitus : Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele
täpne, täielik ja õigeaegne kirjendamine ning füüsilise ja arvestusliku laovaru vaheliste erinevuste vältimine. See eeldab omakorda varudega seotud toimingute kirjendamise protseduurireeglite ja tootekoodide ning varude füüsilise kontrollimise (inventeerimise) süsteemide väljatöötamist. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude plaanimise, prognoosimise ja täiendamisega seotud tegevused. Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Erinevused on tingitud eelkõige kolmest tegurist: kliendite nõudluse kõikumine, tarnijate tarneaegade kõikumine ja varude kontrollimise täpsus. Varude hoidmise motivatsioon: Parem klienditeenindus – kaupade olemasolu
1. Tootmine on ostust odavam 1. Väiksem soetamiskulu 2. Ebasobiv tarnija 2. Peetakse kinni sõlmitud tarnelepingust 3. Vaba tööjõud 3. Tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet 4. Stabiilne kvaliteet 4. Ebapiisav tootmisvõimsus 5. Kvaliteetse toormaterjali olemasolu 5. Säilitatakse alternatiivsed tarneallikad 6. Vabanetakse tarnijate kokkumängust 6. Välditakse toote täiendavaid arenduskulusid 7. Soov saada kiiresti unikaalset toodet 7. Soovitud toode on kaitstud patendiga 8. Kaitsta oma toote kvaliteeti ja 8. Soov firma tegevust mitte laien kvantiteeti dada 9. Soov laiendada firma tegevust 9. Soov müüa tarnijatele oma toodangut
annaabi.ee 
