transpordikulu, reklaamikulu jne.) Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui
Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna"). Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel
Referaat Taimekasvatuse majapidamised (arv ja põllumajandusmaa suurus) Taimekasvatuse majapidamiste arv on langenud aastatel 2001-2007 ligikaudu 30 000 (täpsemalt 58%) võrra (joonis nr.1). Seda põhiliselt väiksemate majapidamiste arvelt. Peamiseks põhjuseks võib oletada makstavate toetuste suurust. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said äriühingud (v.a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa langes aastatel 2001-2003
Kbr = Fe - Re kus: Kbr brutokasum Fe laevandusettevõtte tegevusest saadud tulu Re laevandusettevõtte ekspluatatsioonikulud Delta Pioneer 1 reis: Kbr=777 000-217 119 = 552 881 eur 1 aasta: Kbr=18 500 000 -5 080 857.6 = 13 419 142.4 eur Deep Blue 1 reis Kbr= 777 000-214 067.5 = 555 932.5 eur 35 1 aasta: Kbr= 18 500 000 5 053 620.97=13 446 379.03 eur Netokasum on brutokasum, millest on maha arvatud kõikvõimalikud maksud. Matemaatiliselt netokasum väljendub: Knet = Kbr - M kus: Knet netokasum M - maksude kogusumma Oletame, et maksude kogusumma on umbes 25 % brutto kasumist Delta Pioneer 1 reis: Knet=552 881-138 220= 414 660 eur 1 aasta: Knet= 13 419 142.4-3 354 785.6 = 10 064 356.8 eur Deep Blue 1 reis: Knet= 555 932.5-138 983.125 =416 949.4 eur 1 aasta: Knet=13 446 379.03-3 361 594.76=10 084 784.3 eur
Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlakordaja = kohustused / koguvara Kui ettevõtja näeb, et võõrvahenditega saab rohkem teenida siis ta teeb selle sammu. Aga kas firma on üldse suuteline nende vahendite intresse maksma näitab kapitaliseerituskordaja = kohustused / pikaajalised kohustused + omakapital Rentaablus (kasutootlus ) = kasum / majanduslik näitaja, mille rentaablust uurime Rentaablust võib arvutada mitmesuguseid. Kasumi poole pealt brutokasum, netokasum , müügi rentaablus ärikasum puhaskasum jne. Jälgitakse kasumi suhet konkreetse näitaja suhtes. Varade kasumitootus ROA-d kasutatakse suht palju. Varade keskmine maksumus tuleb mingi keskmine kätte saada. Saadud number peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. Omakapitali rentaablus kirjeldab seda raha, mis on omanike poolt ettevõttesse sisse pandud. Palju on saadud puhaskasumit omakapitali kohta. ROE
Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; kasum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, jääkide muutus kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning
Tulusid võib liigitada vastavalt maksustamise määradele: · 20% määraga müük; · 9% määraga müük; · 0% määraga müük; · maksuvaba müük. Müügitulusid võib liigutada vastavalt tegevusliikidele: · kaupade müük; · teenuste müük [14]. 5.1.2 Muud äritulud Muud äritulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja ohustustelt tarnjate ees [8 : 56]. Muud äritulud võivad olla veel ka: · eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed; · varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178]. 5.1.3 Finantstulud Finantstulud jagunevad järgnevalt:
segakulude käitumist Segakulud = (Ühiku muutuvad kulud X Ühikute kogus) + Püsivad kulud 23 MAX-MIN meetod: sammud 1 ja 2 • Andmed • SAMM 1 • SAMM 2 24 Samm 3 ($2 x 400 event-playing hours) + $1,000 = $1,800 Kontrolli! 25 Tasuvuspunkti analüüs • Kogukulud = Muutuvkulud + Püsikulud Full cost = Variable costs + Fixed costs • Tegevuskasum = Müügitulu–Kogu (tegevus)kulud • Netokasum = Tegevuskasum – Tulumaksud Net profit = Operating profit – Income taxes For use with Management Accounting for Business 5e By Colin Drury 1408060280 © 2013 Cengage Learning Lineaarne kulu-maht-kasum (KMK) mudel 1. Eeldatakse, et muutuvkulu ja müügihind ühiku kohta on konstantsed. 2. Tegemist ainult ühe tasuvuspunktiga, kasum kasvab müügimahu kasvades. 3. Ei eeldata, et väljendatakse korrektset kulude-mahu-kasumi seost
Juhtimisprotsess piirangute teooria järgi: 1. Sõnasta organisatsiooni eesmärk 2. Määratle kõik piirangud ja hetke "pudelikael" 3. Suurenda pudelikaela mahtu 4. Ekspluateeri piiravat ressurssi maksimaalselt, väldi mõttetut kulu 5. Vii teiste protsesside juhtimine kooskõlla piiranguga 6. Kui pudelikael muutub, mine tagasi punkti 1. Piirangute teooria kontrollmõõdikud · Üldeesmärk on kasum, täpsemalt kolm komponenti: netokasum, investeeringu tasuvus ja rahavood. · Järgmise tasandi mõõdikud (3): · Väljalase (throughput) määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu, müügikäive-muutuvkulud · Laoseis (inventory) raha, mille süsteem on investeerinud nende asjade ostmisesse, mida ta kavatseb müüa · Tegevuskulud (operating expense) kogu raha, mis kulutatakse laoseisu muutmiseks väljalaskeks Piirangute liigid 1
Juhtimisprotsess piirangute teooria järgi: 1. Sõnasta organisatsiooni eesmärk 2. Määratle kõik piirangud ja hetke “pudelikael” 3. Suurenda pudelikaela mahtu 4. Ekspluateeri piiravat ressurssi maksimaalselt, väldi mõttetut kulu 5. Vii teiste protsesside juhtimine kooskõlla piiranguga 6. Kui pudelikael muutub, mine tagasi punkti 1. Piirangute teooria kontrollmõõdikud • Üldeesmärk on kasum, täpsemalt kolm komponenti: netokasum, investeeringu tasuvus ja rahavood. • Järgmise tasandi mõõdikud (3): • Väljalase (throughput) – määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu, müügikäive-muutuvkulud • Laoseis (inventory) – raha, mille süsteem on investeerinud nende asjade ostmisesse, mida ta kavatseb müüa • Tegevuskulud (operating expense) – kogu raha, mis kulutatakse laoseisu muutmiseks väljalaskeks Piirangute liigid 1
Kui populatsioon kahaneb alla maksimaalset juurdekasvu võimaldavat arvukust (B), kahaneb püük ka jõupingutuste suurenemisel. Jõupingutuse ja püügi vahekord on populatsiooni juurdekasvu ja kalavarude seose peegelpilt. 30. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. Efektiivne püük Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim. Netokasum on suurim, kui vahe kogutulu ja kogukulu vahel on maksimaalne, e´hk punktis Je. Majanduslikult efektiivne püük vastab püügile, mis on kooskõlas kasumi maksimeerimisega. Püük valitud jõupingutuse juures Je, on väiksem maksimaalsest jätkusuutlikust saagist Jmax. Samas on populatsiooni arvukus suurim. Kuna jõupingutused on üldjuhul seotud ressursikuluga, siis on majanduslikult efektiivne püük tavaliselt maksimaalsest jätkusuutlikust püügist väiksem. 31. Kalanduse reguleerimine
2 KONKURENTS TURUL 5 Konkurents on see, mis sunnib krediidiasutusi pidevalt läbi viima uuendusi, pakkuma uusi võimalusi ja lahendusi ning olema oma tegevuselt efektiivsemad ja kliendisõbralikumad, kui ülejäänud samu teenuseid pakkuvad firmad. Panga põhifunktsioonid määravad ettevõtte jaoks ära peamised tulude ja kulude allikad. Tulude allikatena võiks välja tuua intressi- ja teenustasu tulud ning samuti ka netokasum finantsvaradest ja valuutakursside muutumisest. Kulude allikatena väärivad mainimist samuti intressi-, teenustasu- ning halduskulud, samuti ka netokahjum finantsvaradest ja valuutakursside muutumisest. (Ahmet, I. 2015) 2.1 Teenusepakkujad laenuturul 2014.aasta I poolaastal kasvas pankades laenuportfellide maht 1.5% ehk 218 miljoni euro võrra. Laenud äriühingutele moodustasid 44% ja laenud eraisikutele 48%, ülejäänud 8%
(arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 “Tulu kajastamine”) 2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel “Muud ärikulud”) 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures
TR=P·S(J). Kuna lähtume sellest, et hind ei sõltu püügi suurusest, vastab kogutulu funktsiooni vorm jõupingutuse funktsiooni vormile. Kalurite kulud väljenduvad kalastamisele kulutatud jõupingutuses J ja ajas. Aega saame esitada, korrutades kasutatud tunnid tunnipalgaga w. Kalurite kogukulu on TC=w·J. Efektiivne püük Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim. Netokasum on suurim, kui vahe kogutulu ja kogukulu vahel on maksimaalne, e´hk punktis Je. Majanduslikult efektiivne püük vastab püügile, mis on kooskõlas kasumi maksimeerimisega. Püük valitud jõupingutuse juures J e, on väiksem maksimaalsest jätkusuutlikust saagist Jmax. Samas on populatsiooni arvukus suurim. Kuna jõupingutused on üldjuhul seotud ressursikuluga, siis on majanduslikult efektiivne püük tavaliselt maksimaalsest jätkusuutlikust püügist väiksem. 25
kalurite kogutulu TR=P·S(J). Kuna lähtume sellest, et hind ei sõltu püügi suurusest, vastab kogutulu funktsiooni vorm jõupingutuse funktsiooni vormile. Kalurite kulud väljenduvad kalastamisele kulutatud jõupingutuses J ja ajas. Aega saame esitada, korrutades kasutatud tunnid tunnipalgaga w. Kalurite kogukulu on TC=w·J. Efektiivne püük Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim. Netokasum on suurim, kui vahe kogutulu ja kogukulu vahel on maksimaalne, ehk punktis Je. Majanduslikult efektiivne püük vastab püügile, mis on kooskõlas kasumi maksimeerimisega. Püük valitud jõupingutuse juures J e, on väiksem maksimaalsest jätkusuutlikust saagist J max. Samas on populatsiooni arvukus suurim. Kuna jõupingutused on üldjuhul seotud ressursikuluga, siis on majanduslikult efektiivne püük tavaliselt maksimaalsest jätkusuutlikust püügist väiksem. 31
· Tasuvuspunkti määramine · Tasuvuspunkt võimaldab näha, kui palju tuleb toota/müüa, et ots-otsaga välja tulla · Seejärel hinnatakse oma turu suurust ja struktuuri, et näha, kas selline müük on reaalne · Kui selles staadiumis peab andma eitava vastuse, tuleb äriidee ümber hinnata · Omakapitali rentaabluse hindamine · Kui firmasse investeeritakse 20000 krooni ja omanik soovib teenida sellelt rahalt 10% tulu aastas, siis peab firma netokasum olema vähemalt 2000 krooni aastas. · Seega tuleb lisada tasuvuspunkti meetodil leitud kogusele selline kogus, mis annab 2000 krooni kasumit · Tulemust tuleb võrrelda turu suuruse ja struktuuriga Firma ärikeskkonna analüüs · Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtte tegevust mõjutab, kuid mida me ise otseselt mõjutada ei saa SWOT-analüüs Väliskeskkonna analüüs Sisekeskkonna analüüs
kogutulu TR=P·S(J). Kuna lähtume sellest, et hind ei sõltu püügi suurusest, vastab kogutulu funktsiooni vorm jõupingutuse funktsiooni vormile. Kalurite kulud väljenduvad kalastamisele kulutatud jõupingutuses J ja ajas. Aega saame esitada, korrutades kasutatud tunnid tunnipalgaga w. Kalurite kogukulu on TC=w·J. Efektiivne püük Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim. Netokasum on suurim, kui vahe kogutulu ja kogukulu vahel on maksimaalne, ehk punktis J e. Majanduslikult efektiivne püük vastab püügile, mis on kooskõlas kasumi maksimeerimisega. Püük valitud jõupingutuse juures J e, on väiksem maksimaalsest jätkusuutlikust saagist Jmax. Samas on populatsiooni arvukus suurim. Kuna jõupingutused on üldjuhul seotud ressursikuluga, siis on majanduslikult efektiivne püük tavaliselt maksimaalsest jätkusuutlikust püügist väiksem. 42. Kalanduse reguleerimine
müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") 2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide varude jääkide muutus muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse
Kuna lähtume sellest, et hind ei sõltu püügi suurusest, vastab kogutulu funktsiooni vorm jõupingutuse funktsiooni vormile. Kalurite kulud väljenduvad kalastamisele kulutatud jõupingutuses J ja ajas. Aega saame esitada, korrutades kasutatud tunnid tunnipalgaga w. Kalurite kogukulu on TC=w·J. Efektiivne püük Lähtume sellest,et kalurid käituvad majanduslikus mõttes ratsionaalselt, st kalurid valivad jõupingutuse taseme, kus netokasum on suurim. Netokasum on suurim, kui vahe kogutulu ja kogukulu vahel on maksimaalne, ehk punktis J e. Majanduslikult efektiivne püük vastab püügile, mis on kooskõlas kasumi maksimeerimisega. Püük valitud jõupingutuse juures Je, on väiksem maksimaalsest jätkusuutlikust saagist J max. Samas on populatsiooni arvukus suurim. Kuna jõupingutused on üldjuhul seotud ressursikuluga, siis on majanduslikult efektiivne püük tavaliselt maksimaalsest jätkusuutlikust püügist väiksem.
amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne) 5. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus 35 tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel «Muud ärikulud») 6. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus 46 tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning
Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad), mis peavad olema võrdsed. Varad = kohustused + omakapital
Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 15. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. b) Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). c) Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest
Läti 2 200 000 1 450 000 Kokku 37 563 000 34 920 700 Lisa 18 Muud äritulud 2008 2007 Kasum materiaalse põhivara müügist 532 000 128 000 Tulu kasutusrentidelt 337 000 323 000 Netokasum valuutakursi muutustest 162 800 - Muud tulud 30 200 11 450 Kokku 1 062 000 462 450 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2008 2007 Tooraine ja materjal -24 120 000 -22 675 000
Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. b) Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). c) Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest
Andres Laar 2008 2007 ETTEVÕTTE KASV KASVU =VARADE KASV FINANTSEERIMINE Kohustuste kasv Likviidsete varade kasv Aktsiakapitali kasv Kauba- ja tootmisvarude kasv Amortisatsioon Investeeringud Netokasum Dividendid Laenuprotsendid Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud
3. Paljud probleemid on omavahel põhjus-tagajärg-seosega seotud 4. Tagajärgi pole mõtet muuta, kui algpõhjust ei muuda 5. Sageli vastuolusid tegelikult ei esine, enamus vastuolusid tekivad meie enda vigastest eeldustest. 6. Igal süsteemil on eesmärk 7. Iga parendustegevus peab keskenduma piirangule, mis takistab tulemuse kasvu Piiranguteoooria 3 mõõdikut: Üldeesmärk on kasum, täpsemalt kolm komponenti: netokasum, investeeringu tasuvus ja rahavood. Järgmise tasandi mõõdikud (3): • Väljalase (throughput) – määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu, müügikäive-muutuvkulud • Laoseis (inventory) – raha, mille süsteem on investeerinud nende asjade ostmisesse, mida ta kavatseb müüa • Tegevuskulud (operating expense) – kogu raha, mis kulutatakse laoseisu muutmiseks väljalaskeks
veel laekumata valuutaarve korral ning kui ostja tasub viivist hilinenud arve tasumise eest (Garminder-Laur, 2001, lk 26). Kasumiaruande muud äritulud sisaldavad tulusid, mis on tekkinud ebaregulaarse äritegevuse tulemusel (RTJ 2, lisa 2): • kasum põhivara (materiaalse ja immateriaalse) müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; • saadud trahvid ja viivised; • valuutakursimuutuste netokasum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. 16 Ettevõttes tekivad tulud erinevate tehingute kaudu ning seoses sellega on tulude kajastamine ettevõttes olulise tähtsusega, kuna sellest sõltub omanike tulu. Oluline on eristada tulu tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest. 1.3.2 Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 Ettevõte on kohustatud oma raamatupidamise sisekorraeeskirjas detailselt kirjeldama,
Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. b) Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). c) Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest
annaabi.ee 
