Ärilogistika aine (0)

1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid 
tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija 
vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad
Äritegevus 
Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad
 
Ühiskondlikud teenused 
Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei
Militaarvaldkond Ürituste korraldamine  Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades:
Majanduse põhitõed 
Juhtimine 
Finantsid, arvestus 
Turundus 
Tehnoloogia, inseneeria, IT 
Seadused, rahvusvahelised normid 
Keskkonnakaitse
Võõrkeeled, suhtlemine 
Psühholoogia  Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal,
õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni.
Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste 
organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust?
Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust
Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad
Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad
mittevajalikud 7R mudel


 right product
 in the right quantity  and in the right condition
 at the right place  at the right time
 for the right customer  at the right cost ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete 
kuludega. 
  2. Logistika arengu mõjutegurid 1. Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond
2. Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv
3. Tugevnev konkurents turgudel, üleminek müüja-turult ostja-turule, tarbijate  valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve 4. Kaupade eluea lühenemine
5. Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine
6. Geograafilised erinevused. Keegi ei oma varusid kõigist ressurssidest. Transpordi  odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, 
globaliseerumine 7.  Kommunikatsiooni lihtsustumine ja kiirenemine IT-lahenduste läbi
8. Spetsialiseerumine põhitegevusele, tugitegevuste outsourcing 
9. Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine)
10. Poliitiline ja sõjaline mõju. Suured militaar-operatsioonid eeldavad tipptasemel  logistilist võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda) 11. Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon
12. Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja  koostöösidemetele) 3. Logistika arenguetapid  (Tootmiskeskne – 1950ndad)  Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70)
 Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980)  Tarneahela integratsiooni etapp (1990…)


Natukene lähemalt Füüsilise jaotuse etapp • Algselt: toodete kättesaadavuse probleemid • põhieesmärgiks valdavalt tootlikkuse kasv, logistics = necessary evil  • Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas 
rutiinseid funktsioone, laonduse ja veonduse omahinnast lähtuvat juhtimist. • Kaup teele alles siis, kui ühe suuna jaoks sai täiskoorem kaupa valmis toodetud • Sisend- ja väljundlogistikat juhiti eraldiseisvatena • Aga: Aja jooksul konkurentsi kasv • Vajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine • Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100%  Ettevõttesisese integratsiooni etapp • Varude kasv tingis jaotuskulude osatähtsuse tõusu, mistõttu tähelepanu pöördus 
logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele. • Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on 
enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude 
koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide  haldamine
Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba 
varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui 
ettevõtete vahel tarneahelas.


• Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates 
1990ndad. • Logistikakulude osatähtsuse kasv  • Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela 
koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust • Integreerumine ettevõttest välja tähendab, et lisaks üksikute ettevõtete 
konkureerimisele lisandub turule tarneahelate konkurents 4. Fragmenteerituse probleem integratsioon tarneahelas   Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks:
 Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos  minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub 
toodete kättesaadavusele.  Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi  korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi  Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad  ebamõistlikult suureks Järeldused: • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel • Pärsitud infovoog ja koostöövõime • Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid
Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes
kõiki   võimalikke   kulusid.   Eesmärk   on   leida   lahendus,   mille   puhul   kogukulud   oleksid
minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme).  Logistiliste kogukulude arvestamisel võetakse arvesse järgmised kulud:  transpordikulud;
 ladustamiskulud;  ladude ja ettevõtete asukohad;
 kaupade laovarude suurus;  kaubakäsitlusoperatsioonide kulud;
 kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud;  pakkimiskulud;
 ettevõttesisese transpordiga seotud kulud;  klienditeenindusega seotud kulud.


Kontseptsiooni   võti   seisneb   kõigi   logistiliste   kulude   üheaegses   arvestamises,   saamaks
minimaalseid kogukulusid. Integratsioon tarneahelas Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et 
lõppklient saaks suurimat väärtust. Tarneahela lülid teevad koostööd, et tõsta kogu tarneahela 
operatiivsust ja teenindata lõppklienti kõige paremini. Integreerumist takistavad asjaolud: • Usalduse puudus • Soov säilitada paindlikkus • Kultuuride erinevus • Teadmiste puudus • Liigne formaliseeritus ja bürokraatia • Kartus muutuda • Tehnoloogilised takistused (nt infosüsteemid ei ühildu) • Kartus manipuleerimise ees 5. Tarneahela otsustuspunktid, lükkav ja tõmbav logistika 


lükkav põhimõte (push) Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” 
kauba kliendi lattu. • Eesmärk: nõudluse tekitamine • Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri 
laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et 
garanteerida toodete kättesaadavust 100%.  • Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks “kohustus” 
müüa • Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja
riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba 
varud oleksid minimaalsed) 6. Logistika sisseost , 3PL • Outsourcing on lepinguline äri funktsiooni sisseostmine ettevõttelt, kes teeb seda 
põhitegevusena  • Outsourcing viitab pikaajalistele suhetele ettevõtete vahel  • 3PL = 3rd part logistics  • 3PL teenusepakkuja = firma, kes pakub logistikateenuseid.  3PL eelised • Võimalus tegutseda väiksematel firmadel • Väiksemad püsikulud või soov vältida lisa püsikulusid, nende ülekanne muutuv-
kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt • Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele • 3PL ettevõte peaks olema oma ala asjatundja, kvaliteedi garantii • Turvaline, kui lepingutingimused sätestavad eriolukordade käsitlused ja kahju 
hüvitamised • Pakkuja mastaabisääst ja paindlikkus, nõudluse tipud pole probleemiks 3PL probleemid • Väiksem kontroll tegevuste üle  • Kommunikatsiooniprobleemid  • Tehnoloogiaprobleemid  • Lepingulise vastutuse probleemid 


• Usalduse puudus  • Huvide konflikt, pakub teenust ka konkurendile? • Kas on oma hinda väärt? 7. Piitsaefekt tarneahelas Piitsaefekt viitab tarneahela lülide kõikuvale varude tasemele.  Mida kaugemal asub lüli  tarbijast, seda suurem võib olla nõudluse varieeruvus. Kui mõnes lüli osas nõudlus järsku 
muutub, siis võib see muuta aja jooksul ja teiste lülide prognoose ja seega ka varude taset. Piitsaefekti põhjused • Olemuslik põhjus: juhuslik varieeruvus + kauba liikumise ja info ülekande aeg • Mida suurem on varieeruvus, seda suurem peaks olema turvavaru (“safety stock”) • Ülereageerimine puudujääkidele, paanikatellimused • Order batching (tellimuste koondamine) • Puudulik kommunikatsioon • Prognoosi psühholoogia: iga lüli lisab mingi protsendi tellitavale kogusele Vastumeetmed • Efekti olemasolu teadvustamine • Nõudlus peab olema läbipaistev • Tegeliku nõudluse info jagamine prognoosimise asemel • POS (point-of-sale data) – iga müük kajastub arvutis, seega miks mitte ka tarnija 
arvutis • Sagedasemad tarnekogused 8. Logistika ja strateegia Strateegia on pikaajaline tegevuskava, milles on kesksel kohal tähtsaima eesmärgi või 
eesmärkide poole püüdlemine Tavalised eesmärgid: kasum, konkurentsieelis, turuosa, maine, võim, võit, saavutamine Otsuste tasemed:  1) strateegilised - seavad üldised arengusuunad, hõlmavad palju ressursse ning riske
2) taktikalised otsused - konkreetsem
3) operatiivotsused - lühiajalise ulatusega, hõlmavad vähe ressursse ning väikest riski


Logistikaotsuste kolmnurk Strateegiat kavandades võta arvesse ka ärikeskkonda ja organisatsiooni ennast. Ärikeskkonna tegurid 1. Tarbijad – nende vajadused, soovid, suhtumine, demograafilised tegurid
2. Konkurendid – nende tugevused, positsioneerimine, maine, turu jaotus ja võim turul  praegu, sisenemisbarjäärid 3. Tarnijad ja partnerid – arv ja võimsus, taotlused, koostöövõimalused
4. Tehnoloogia – hetkeolukord, kättesaadavus, arengud
5. Majanduskliima – SKT, majanduskasv, inflatsioon, tööjõuturg, maksud
6. Omanikud – soovitav kasum, muud eesmärgid
7. Juriidiline keskkond – seadused, kokkulepped, reeglid, piirangud, nt konkurentsi- ja  tööseadused 8.  Sotsiaalkultuuriline keskkond – klientide elustiil, mentaalne programmeeritus, trendid
9.  Poliitiline keskkond – stabiilsus, suhted välisriikidega, valitsuse kontrolli suurus,  korruptsiooni võimalus 10.    Huvigrupid – keskkonnakaitsjad, tarbijakaitse, karsklased Organisatsioonisisesed tegurid 1. Praegused kliendid – nende vajadused, lojaalsus, meie maine turul
2. Tooted – kvaliteet, innovatsioonivõime
3. Töötajad – oskused, kogemused, info, kontaktid, lojaalsus, organisatsioonikultuur
4. Finantsid – kapital, rahavoog, võlad, laenud
5. Töö korraldus – struktuur, suhted, protsessid, paindlikkus
6. Hooned ja rajatised – vanus, usaldusväärsus, maht
7. Tehnoloogia – olemasolevad seadmed, programmid, arendusprojektid, patendid Sõlmitud partnerlussidemed 


9. Kerge strateegia (lean) • Eesmärk on minimeerida kõiki kulutusi, säilitades sama või parema väljundi 
kvaliteedi. • Keskendub iga operatsiooni ülevaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) 
kulu aspektist • Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim 
läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud • 5 „kerget” põhimõtet: Väärtus – luua toode vastavalt kliendi soovidele
Protsessid – leida parimad viisid toote loomiseks
Vood – tagada optimaalne materjalivoog läbi tarneahela
Tõmbamine – teha ainult siis, kui on tellitud
Täiuslikkuse taotlus – pidevalt otsida võimalusi parendusteks kõigis tegurites NB! Madalad kulud iseenesest ei tähenda veel “kerget” strateegiat, sest see taotleb ka 
kvaliteedi ja klienditeeninduse taseme stabiilsust. 
Kerge lähenemine sobib kõige rohkem stabiilsesse keskkonda ja masstootmisele ning kõige 
vähem kõrge muutlikkusega tingimustesse. 10. Väle strateegia (agile) • Vastand “kergele”, keskendub kulude ja efektiivsuse asemel reageerimisvõimele 
klientide vajaduste muutusele ning kohanemisele üha uutes tingimustes.  • Eesmärk: pakkuda parimat võimalikku kvaliteeti igas olukorras • Kliendi fookus: vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, 
suhete arendamine. • Paindlikum struktuur, arenemisvõimeline motiveeritud personal, kiire info liikumine • 2 väleduse aspekti: reageerimiskiirus nõudluse muutusele
võime pakkuda klientidele spetsiaalselt disainitud lahendusi.


11. Order qualifiers & order winners ehk Kvalifikatsiooninormid ja võidu võtmed  Turul tegutsemise hindamisel võib jagada mõjutavad faktorid kahte gruppi:  Order qualifiers – mis tingimused peavad olema täidetud, et üldse turul tegutseda nt teatav hinnatase, ISO standard, garanteeritud kohaletoimetamine  Order winners – miks just sinu toodet eelistatakse 12. Just-in-time J-I-T on strateegia,mis võimaldab toodet toota õigel ajal ja vajalikus koguses, kaotades 
tegevused, mis väärtust ei lisa. Eesmärgid • Nullilähedased varud • Kvaliteet = 100% • Sobivalt väikesed tarnekogused • Võimalikult lühike, aga samas 100% usaldusväärne tarneaeg • Hea pika-ajaline koostöö tarnijatega • Katkestuste ärahoidmine: teha kõik, et süsteem töötaks stabiilselt • Inimressursi juhtimine: koolitamine, kaasatus, koostöö ja motiveeritus Probleemid • Sobib hästi ainult automatiseeritud masstootmisesse ning stabiilse nõudluse keskkonda • Varudesse “raiskamine” (waste) võib vahetuda “raiskamisega” transpordis (suurenev 
veovajadus: kütus, ummikud, heitgaasid)   • Nõuab tarnijatelt lisapingutust, tõstes tarnete hinda (Jaapanis ~5%), mõnikord 
keeruline leida • Pika-ajaline käivitusperiood 13. Tegevusmahu planeerimise põhiküsimused • Kuivõrd on prognoositud vajadus usaldatav? • Milliseid ressursse hoida varuks, arvestades võimaliku nõudluse muutusega? • Millised on puudujäägi ja hiliste tarnete kulud? • Millised ressursid on turul realiseeritavad? • Millised ressursid on kergesti asendatavad? • Millised on mahu muutuse lisakulud? Milline on tasuvus? • Kuidas muuta tööjõu hulka ja töö korraldust? • Kuidas määrata prioriteete?


Tegevusmahu muutmise võimalused • Viia maht vastavusse nõudlusega – ajutine tööjõud, lisajõu rent. • Viia nõudlus vastavusse mahuga – hinnamuutus, klientide limiteerimine, reklaami 
vähendamine  • Mahu kohandamine nõudlusega esineb kõigil planeerimise tasanditel: 1. strateegiline – uue hoone avamine 
2. taktikaline – allhange, lisatööjõud, koondamine      3. operatiivne – ületunnid   Piirangute teooria Kompleksse protsessi maht sõltub nõrgimast lülist/piirangust/pudelikaelast. Kui mõni lüli 
pidurdab kogu protsessi, siis tuleb see piirang kõrvaldada/lahendada.
Piirang võib olla nii sisemine kui ka välimine. NB! Välisest piirangust (nt turunõudlus, 300tk/p) pole mõtet oma võimsust suuremaks 
kasvatada, sest see pole sinu kontrolli all! Juhtimisprotsess piirangute teooria järgi: 1. Sõnasta organisatsiooni eesmärk
2. Määratle kõik piirangud ja hetke “pudelikael”
3. Suurenda pudelikaela mahtu
4. Ekspluateeri piiravat ressurssi maksimaalselt, väldi mõttetut kulu
5. Vii teiste protsesside juhtimine kooskõlla piiranguga
6. Kui pudelikael muutub, mine tagasi punkti 1. Piirangute teooria kontrollmõõdikud • Üldeesmärk on kasum, täpsemalt kolm komponenti: netokasum, investeeringu tasuvus
ja rahavood. • Järgmise tasandi mõõdikud (3): • Väljalase (throughput) – määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu, 
müügikäive-muutuvkulud • Laoseis (inventory) – raha, mille süsteem on investeerinud nende asjade ostmisesse, 
mida ta kavatseb müüa • Tegevuskulud (operating expense) – kogu raha, mis kulutatakse laoseisu muutmiseks 
väljalaskeks Piirangute liigid 1. Võimsus, maht, ressursid
2. Aeg
3. Turg
4. Tegevuspoliitikad
5. Inimfaktor (hoiakud ja käitumine)


14. Laovarude roll Varud loovad puhvri tarneahelas nõudluse ja pakkumise vahel. Suurte varude omamine 
võimaldab ettevõttel ja ka kogu tarneahelal kiirelt reageerida nõudluse muutusele ja kliente
kiirelt teenindada. 
Kuid ei tohi unustada, et varude tootmine ja ladustamine on kulu ja kõrge efektiivsuse 
tagamiseks tuleks varude kulud võimalikult madalad hoida. Miks hoida varusid? • Nõudluse/pakkumise hooajalisus • Tarne ebakindlus • Vääramatu jõud • Nõudluse ootamatu suurenemine • Hinnaalandused suurtel kogustel • Sääst transpordil (täiskoormad) • Hinnatõusu ootus, inflatsioon • Haruldane/vähese pakkumisega kaup


15. Ladude roll, otselähetamine, otselaadimine Ladude peamine roll on kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, 
ladustamine, komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. Otselaadimine- On strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tootjalt 
kliendile. Kaupa ei ladustata, mõnel juhul ei omata isegi ladu.
See on tõhus suurte jaotussüsteemide puhul, kui on piisavalt sõidukeid, et kindlustada 
kaupade väljavedu ja kohaletoimetamine.
Eeldab, et ettevõtted jagavad omavahel palju infot Otse lähetamine-  tarnijad lähetavad kauba otse kauplusesse, ilma jaotuskeskust läbimata. 
Veetakse täiskoormad kauplusteni, hiljem sõidavad need veokid tagasi tühjana- see pole 
ratsionaalne. Vaheladu puudub, sest arvatakse, et ladu suurendab kauba kulusid. Otselähetamise puudused- tootja ja hulgimüüja transpordikulude kasv
Eelised- välditakse jaotuskeskusega seotud kulusid Ladude rollid veel: Transpordi ühitamine- laos kogutakse osakoormad täiskoormateks Suurte saadetiste lahutamine Erinevate tarnijate kaupade ühendamine üheks saadetiseks


16. Jaotussüsteemi kavandamise põhikaalutlused- tuleb lähtuda kauba iseloomust,  kogustest ja tüübist. Lisaks tuleb kaalutleda järgnevaid punkte: Omandivorm- kas omada või rentida laopinda? Eralaol suured püsikulud, seega eeldab see suuremat ja ühtlast mahtu, kui rendilao puhul.
Eralao põhikasu- kontrolli võimalus, paindlikkus. Sellegipoolest on eraladude osakaal 
tänapäeva ettevõtetes väike, kuna tahetakse vähendada kapitali investeeringuid 
logistilistesse varadesse. Lepinguladu pakub tavaliselt lisaks mitmeid logistilisi teenuseid- transpordi korraldamine,
laovarude juhtimine, tellimuste käsitlemine, klienditeenindust. Tsentraliseeritus- kas kasutada ühte keskladu või mitut hajutatud ladu? Ladude arvu -  mõjutavad järgmised tegurid:
firma suurus, väikeste koguste ostjad, klienditeenindustase, kulud Väiksed firmad saavad hakkama ühe laoga
Vähem ladusid tähendab kaugemaid vedusid, seega on ladude arv tihedalt seotud 
transpordivalikuga. Asukoht- kas asutakse tarnija, kliendi läheduses?
Tuleb arvestada veokuludega, tellimistsükli ajaga, tellimuse suurusega, toote 
tundlikkusega Töötajate ohutust – jaotuskeskused on potentsiaalsed ohtlikud töökohad.
Suured sõidukid, mehaanilised masinad ja inimesed saavad kokku ja töötavad kiirustades 
ja pinge all. Riski tõstavad tervistkahjustavad kaubad. 17.  Laovarudega seotud kulud-   Ladustatud kaupade üldkulud on keskmiselt 18-25% kauba väärtusest.
Laotegevuse kulud on laosisesed veod, kaupade käitlemine, varude hoiukulu ja 
tellimiskulu. Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal 
dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus 
saaks rahuldatud. 18.  EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. IC DS Q 2 


 D – nõudlus
Q – korraga tellitav kogus
S – ühe tellimuse kulu
C – ühe kaubaühiku hind
I – ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat 
muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs • 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest • 80% käibest/kasumist tuleneb 20% toodetest/klientidest • Näitab, millele pöörata firmas enim tähelepanu ) ( ) 1 ( X Y Y X A    X A X A Y    ) 1 ( • Y – toodete osakaal müügi alusel • X - toodete osakaal tooteartiklite alusel • A – seost kirjeldav konstant ABC analüüs-  • Pareto printsiibi rakendus • Eristame kaubad (miks mitte ka kliendid), mis vajavad rohkem tähelepanu • Järjestame tähtsaimast alates – Rühm A: nt 80% käibest – B: 15% käibest – C: ülejäänud 5% käibest • Tagajärg: erinevad tootegruppe oleks soovitav juhtida erinevalt: A kaubad on pideva  jälgimise all, kulude optimeerimine on oluline, võib-olla tellida sagedasemalt? 
Käibesagedus on oluline, samas tuleb garanteerida kättesaadavus. • C-tooted on väikese väärtusega, võib hoida suurtes kogustes ja osta harva.  XYZ- analüüs- • Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud


• Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse  käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga 
raske prognoosida ja juhtida. 20. ECR, QR – tõhus reageerimine tarbijale, kiirreageerimine ECR- on tarneahela juhtimise kontseptsioon, mille idee on lõpptarbija kasudele keskendumise
eesmärgil luua pidev infovoog jaemüüja ja tootja vahel.
ECR eesmärgiks on tarbija väärtuse maksimeerimine tarneahela erinevates osades läbi tootja 
ja jaemüüja partnerluse. ECRi tegevusvaldkonnad: 1)             nõudluse juhtimine 
tootevalikute tegemine
müügikampaaniate korraldamine
toodete reklaamimine 2)      tarneahela juhtimine 
kaupade tellimuste ja tarnimisprotsessi efektiivne juhtimine 3)    juhtimist võimaldavad tehnoloogiad
ühtsed toodete märgistusstandardid
elektroonilise andmeedastuse (EDI) standardid
globaalne andmete sünkroniseerimine 4)      juhtimist täiendavad meetodid 
koostööpõhine planeerimine ja prognoosimine
kulude/tulude ja väärtuste hindamine QR- kiirreageerimine-   • Kiirreageerimine ehk QR lähenemine keskendub partnerite kiiremale suhtlemisele,  võimaldades neil kiiremini reageerida turu muutustele. • Üks esimesi rakendajaid oli rõivatööstus, tõstmaks tööstusharu reageerimisvõimet  ning alandada tarneahela kogukulusid.  • Kiirreageerimise juures kasutatakse ara EDI (standardiseeritud e-infovahetus) ja  kaupade identifitseerimistehnoloogia, et koguda infot nõudlusest reaalajas ja kanda 
seda edasi läbi tarneahela jaemüügist läbi jaotuskeskuste õmblejate ja varustajateni.  • Efektiivne teostamine nõudis rõivatööstuselt muutusi nii tootmise kui müügi  toimimise juures, hiilides mööda traditsioonilisest varustamise ja tootmise 
planeerimise rutiinist. • Kokkuvõttes saadi kasu nii varude vähendamisest, tarneahela läbimisaja  vähenemisest kui ka paberdokumentide voolu asendamisest e-suhtlusega. 21. VMI: tarnija juhitud laovarud


• VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli  ahelas (nt maaletooja) võtab endale vastutuse järgmise lüli (nt jaemüüja) laovarude 
täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. • Sisuliselt laovarude juhtimise sisseostmine • Tarnijal peab olema ülevaade kliendi laovarude seisust ja läbimüügiandmetest  reaalajas, et selle põhjal prognoosida nõudlust ning korraldada täiendavaid saadetisi. 
Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. • Mitmed edulood jaemüügis, kogub populaarsust • Sätestatakse piirid kliendi laovarude tasemele: • Minimaalne nõutav varu
• Maksimaalne lubatav varu • Võimalikud tagasiostukokkulepped • Tarneahel töötab efektiivsemalt, nt piitsaefekti on vähem • Tarnijal on täielik ligipääs vajalikule infole, klient peab olema valmis infot jagama,  enamasti kasutatakse spetsiaalselt disainitud tarkvara, mille juurutamine võtab aega ja 
võib nõuda olulist investeeringut. • Töötajate kaasamine, koolitamine, selgitamine Puudused:   osapooled ei oska tehnoloogiat kasutada  tarnija vahetamine on raskendatud
 usalduse probleemid 22. Konsignatsioonilao põhimõte (consignment inventory) Tegu on VMI eritüübiga • Põhimõtteliselt on tegemist olukorraga, kus müüja ei võta endale müügiriski ning  eraldab vaid müügipinda, tootja aga riskib täies ulatuses ning kannab kulud. • Consignment inventory peamine kasu on kliendi ehk edasimüüja poolel. • Tootja jaoks on CI meetod viimane väljapääs, mida kasutada ainult siis, kui klient pole teisiti nõus. Selle läbi võib kasumit teenida, põhiküsimus on riskis. • Consignment inventory kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid. 23. Mõõdikud logistikas Tänapäeval kasutatakse ettevõtetes palju mõõdikuid, et hinnata kui efektiivselt ja kvaliteetselt 
on tegevused ettevõttes korraldatud. Mõõdikud annavad juhtidele juhtimiseks vajalikku 
teavet. Tootlikkusega seotud tegevusmõõdikud
Nt laopinna kasutus, veokite täituvus, töötaja täidetud tellimuste arv


Kvaliteediga seotud tegevusmõõdikud
nt vigadeta tellimused laos,  saatelehtede korrektsus, mahakantud toodete osakaal, klientide 
esitatud kaebused Teeninduskulude analüüs
on enamikust teistest tegevusmõõdikutest mõnevõrra keerulise, kuid samas ülevaatlikum. 
Selle eesmärk on välja selgitada, kui palju kliendi teenindamine ettevõttele maksab ning kui 
palju kliendilt tulu teenitakse. Oluline on siinjuures siduda tulud ja kulud konkreetsete 
klientidega. Teisisõnu analüüsib ettevõte eraldi iga kliendi kasumlikkust. Et töötajad kvaliteedi mõõtmist tõsiselt võtaksid, võib selle boonuste süsteemiga siduda SCOR-mudel on esimene õnnestunud firma põhiprotsesse hõlmav diagnostikatööriist.
Mudel sobib nii lühikeste kui ka pikkade protsesside kirjeldamiseks, mõõtmiseks ja 
arendamiseks. Seda kasutades saab modelleerida tarnijate tarnijaist klientide klientideni 
ulatuvaid tarneahelaid. 
SCOR hõlmab kõiki tarnija- ja kliendikontakte tellimuste esitamisest arvete maksmiseni, 
kaupade ning teenuste liikumist. SCOR on tarneahela analüüsimise mudel, mis lubab seda kasutavatel firmadel uurida ja mõõta
tarneahela protsesse, leida nõrgad kohad ja leida võimalusi arendusteks. See loob raamistiku 
standardiseeritud mõõteriistadega ning kaardistab protseduurid analüüsideks. See raamistik on
üks koostöö alustaladest ning otsustav tööriist äriefektiivsuse maksimaalseks tõstmisel. 24. Incoterms tarneklauslid – 
Incoterms tarneklauslite kasutamine reguleerib kauba tarnimisega kaasnevate kulude ja riski 
jaotamist müüja ja ostja vahel. Vabatahtlikud reeglid rahvusvahelistes müügilepingutes  Aitavad mõista ostjate ja müüjate kohustusi ja õigusi
 Koosnevad 13 erinevast klauslist  Iga klausel sätestab, milline osapool on kohustatud korraldama formaalsusi nagu  ekspordilitsentsid, tollivormistus, kindlustus , inspektsioon  Tarneklausli eesmärgiks on mõlema osapoole ühene ning kiire arusaam vastastikest  õigustest ja kohustustest.   Välditakse arusaamatusi tulenevalt keelest ning tavadest
 Igale klauslile vastab 3-täheline lühend  Sisemise loogika järgi on eristatavad 4 rühma: E, F, C, D
 Igale klauslile järgneb geograafilise punkti nimetud


Incoterms’i tarneklauslitega reglementeeritakse: • kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; • kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt 
ostjale; • kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk  
milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; • millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; • kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping • kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: • kauba hinna kujundamist; • omandiõiguse üleminekut; • valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest • pretensioonide esitamise korda; • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; • rakenduvat õigust jm. 25. EL transpordipoliitika põhilised seisukohad: probleemid ja lahendussuunad


Eesmärgid:
1.  Keskkonnakahju vähendamine
2. Ummikute vähendamine/vältimine
3. Liiklusohutuse parandamine
4. Transpordi finantseerimise tagamine
5. Transpordi õiglane maksustamine
6. Innovatsiooni tagamine
7. 60% vähem CO2 heidet transpordist
8. Loobuda tavakütusega autodest (~50% turuosa 2030)
9. Keskmise distantsi reisides (< 300 km) saada pooled sõitjad bussidelt rongidele või  laevadele 10. Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele „saastaja maksab“
11. Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal  2050. Transpordi negatiivne välismõju: müra, CO2 õhureostus, ummikud, ajakulu
Selle vastumeetmena kasutatakse ummikumaksu, kütuseaktsiisimaksu Ummikumaks- Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud 
infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad 
teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Majanduskasv ja transpordikasv on omavahel võrdelises seoses. Marco polo programm-
Eesmärgiks on vähendada maanteetransporti, et säästa keskkonda, majandust, ja sotsiaalsfääri 
1miljardi euro väärtuses.
Soovitakse kasutada rohkem rongi ja meretransporti. Võimaldab transportida suuremaid 
mahtusid, kui maanteel. 26. Transpordiliigi valikut määravad tegurid  Hind
 Kiirus  Veovõime
 Kättesaadavus  Vedude usaldusväärsus
 Kauba omadused 27. Konteinerveod- Konteinerite peamised karakteristikud, konteinervedude eelised  Konteiner – universaalne korduvkasutusega standardile vastavate mõõtmete ja  ehitusega suletav veo- ja laadimisühik.  Konteinereid on hõlbus laadida, tühjendada, vedada ja veovahenditele kinnitada.  Tavaliselt valmistatud terasest või alumiiniumist. 


 Konteineriseerimine – konteinerite intermodaalne vedu
 ~90% maailma mitte-puisteveostest (non-bulk cargo) liiguvad konteinerlaevadel Konteinervedude omadused:  Kiire käsitsemine ja väiksemad laadimiskulud
 Väheneb kauba kahjustumisoht väliskeskkonna tegurite poolt ning samuti  vargusoht  Konteineriseeritud kaupade pakendamine on lihtsam ja odavam, kinnitamine on  universaalsem  Väiksem tööjõu kulu (mehaniseeritus)  Korduvkasutus
 Võimalus kasutada ajutise laona Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva 
transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis, poolhaagis) ühe ja sama 
veodokumendi alusel. 28. GPS tehnoloogia ja logistika-  GPS tehnoloogia kasutamine võimaldab saada operatiivse ülevaate veokitest reaalajas, nende 
asukohtadest, läbitud teekonnast, ajakulust, kütusekulust. Probleemiks võib kujuneda 
investeeringukulud süsteemi soetamiseks ning igakuised kulud tööshoidmiseks.  Võimaldab 
kogutud infoga tulevikus paremaid prognoose koostada ja selle abil kulusid vähendada, 
kasumit suurendada. Galileo projekt- Eesmärk: luua iseseisev alternatiiv USA GPSile  Parem täpsus (~1m)
 Kavandamise algus 1999, otsus rahastamise kohta EU poolt 2002 plaaniga tööle  saada 2010  Hinnang kuludele: € 3.4 bln (30 satelliiti orbiidil+ maapealne infrastruktuur)
 Ärimudel: avatud teenus tasuta + kommertsteenus tasu eest, EU plaan saada  projektile alla oluliselt erainvesteeringuid 29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused-
http://www.elea.ee/et/tingimused.html  30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli • Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks


• Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid – seega heaks võrdlusaluseks 
kõigile, kuna andmed on avalikud • ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin)
2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover)
3. Finantsvõimendus e omakapitali kordaja
• ROE  = (netokasum / käive) *  (käive / varad) *  (varad / omakapital) 


Aktivad / omakapital ROE VÄHENDA! VÄHENDA! PARANDA TEENUST!