Samamoodi loob integreerumine ettepoole stabiilsemad suhted klientide ja tootja vahel ning adekvaatsema informatsiooni liikumise. Seeläbi on võimalik paremini ära tunda tarbija tegelikke vajadusi ja ootusi ettevõtte pakutavale tootele või teenusele ning reageerida kiiremini muutunud eelistustele. 8. Milles seisneb tarneahela läbimisaja vahe (,,lead time gap") ning mida see tarneahela juhtimises ja tarneahela toimimisprintsiibi mõttes tähendab? (6p) Läbimisaeg aeg, mis kulub toote liikumiseks läbi tarneahela olukorras, kus tellitud toode puudub valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud komponendid puuduvad tootmissisendite laos. Nõudlusaeg kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg. Läbimisaja vahe tarneahela tüüpiline probleem, mis väljendub selles, et täitmisaeg ületab nõudlusaega. Kui täitmisaja vahe eksisteerib, tähendab see, et tarneahel ei saa terves ulatuses töötada tõmbaval
59. Kumb annab väiksema laovarude koguse, kas logistiline *Kindel e ökonoomne tellimiste kogus- tellitakse juurde, kui varu jõuab *uksest ukseni vedu- kiire (lühike jaotusaeg) *Kauba kohaletoimetamise (kogukulu alusel) või tootmise ja turustuse seisukohalt kaalutlemine? kindlale tasemele suur kiirus *marsruutide optimeerimise võimalus *ökonoomus väikeste 60. Mis on läbimisaeg ja tellimistsükli aeg? *Kindel tellimisaeg e perioodiline tellimine- tellitakse juurde kokkulepitud kaubasaadetiste puhul *Konkurentsiturg- palju vedajaid, väiksem hind Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada ajal *madalad nõuded pakkimisele mingi logistiline toiming/toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused 71
tõmbejuhtimiseks. 29. Kuidas on tarneahela kogukulu seotud tarneahela liikmete arvuga? Et kindlustada üksiku ettevõtte ja kogu tarneahela konkurentsivõime, tuleb osaliste vahel jaotada informatsiooni avatult. Kaubandus tegutseb tihedas koostöös tööstusega tarneahela kogukulude vähendamiseks. Kliendi rahulolu suurendamiseks võib teenindamise võimekust suurendada ka uute tegutsemismudelite ja -praktikate kasutuselevõtmisega. 30. Mis on läbimisaeg/täitmisaeg? Läbimisaeg on ajavahemik alates vajaduse tekkimisest teostada kindlaksmääratud toimingud kuni nende toimingute lõpetamise hetkeni. Logistikaprotsessid toimuvad kindla ajavahemiku jooksul, mida nimetatakse ka läbimisajaks ehk täitmisajaks. 31. Mida mõeldakse läbimisaja lühendamise all? Läbimisaja lühendamiseks on vaja teha järgmist: • koostada loetelu protsessi kõikidest faasidest ja hinnata või mõõta nendele kuluvat aega
materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, planeerida ja teostada teatud hulk logistilisi funktsioone. Logistiline võrgustik Logistiliseks võrgustikuks nimetatakse logistilise süsteemi lülide hulka, mis on seotud omavahel materjali-, info-, teenuste- ja rahavoogudega. 10 Läbimisaeg Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada tarneahela mingis faasis teatud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. 1.5. Logistilise mõtlemise areng Logistika kui teadus ja äritegevuse instrument tsiviilvaldkonnas hakkas arenema 1950-ndate aastate algul, eelkõige USA-s. Termin "logistika" võeti äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele alles 1970-ndate aastate lõpul.
Turg Müüja turg, madal konkurents, Ostja turg, elav konkurents, piiratud eksport globaalsusele orienteeritud Tooted Väike sortiment, pikk eluiga, Lai nomenklatuur, lühike eluiga, madal tehnoloogia kõrgtehnoloogia Tootmine täiskoormus, madal paindlikkus, täiskoormus, kõrge paindlikkus, suured partiid, pikk läbimisaeg, väiksed partiid, lühike läbimisaeg, madalad üksikelemendi kulud; madal kogukulu; osteti, selle asemel tehti ise, selle asemel et osta et ise teha Teenindustase kõrge teenindustase, väiksed Madal teenindustase, suured laovarud, kiire logistiline protsess, laovarud, aeglane logistiline kõrge transpordi kiirus (v.a
Kontseptsioon- vaadete süsteem Kaubavoog- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Konteiner- veomahuti Komisjoniladu- kaupade vaheload edasimüügi aitamiseks L Loovutusala- ala,mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgselt hoiustamiseks Ladu- kauba hoidla Logistika- toote kulg tootjast tarbijani ning sellega seonduvad toimingud Läbimisaeg- ajavahemik,mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline tehing kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingu on teostatud Laotehnika- masinad ja seadmed, mida vajatakse laotööde teostamisel Läbivooluterminal- tegeletakse saabunud kaupade väljastamisega ja sorteerimisega edasisaatmiseks veomarsruutidele Laohotell- logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordivahendiga sisse toodud klientide kaupu
Spekulatiivne varu– varu, mida omatakse muudel põhjustel kui igapäevase nõudluse rahuldamine. Näiteks võib tegemist olla optimaalset vajadust ületavate varudega, mis on soetatud allahindluse saamiseks või kartuses, et ostuhind edaspidi tõuseb. Hooajaline ehk sesoonne varu– suure varu soetamine enne müügihooaja algust. Sesoonset varu hoitakse juhtudel, kui tootmine on hooajaline, tarbimine aga pidev. Ohutusvaru ehk puhvervaru on varu, mida vajatakse juhul, kui nõudlus ja/või läbimisaeg kõiguvad suures ulatuses. Samal ajal soovitakse tagada klientidele suuremate varude arvelt piisav tarnevõime. Teatud perioodidel võib ohutusvaru ületada kasutusvaru suurust mitmeid kordi. „Surnud” varu on varu, mille järele puudub nõudlus pika perioodi jooksul. Tegemist on mater- jali või valmistootega, mis pole enam kellelegi vajalik. Neid tooteid ei ole võimalik müüa ega tootmises kasutada. Toodetest üritatakse vabaneda neid odavalt müües või realiseerides turgudel,
· Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa · Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) läbimisaja lõhe Läbimisaeg aeg, mis on vaja tarneahela läbimiseks juhul kui puudub valmistoode laost või vajalikud tootmiskomponendid tootmissisendiks Nõudlusaeg aeg, mida klient on nõus ootama alates tellimuse esitamisest Läbimisaeg on pikem kui nõudlusaega, seega ei saa tarneahel töötada täielikult tõmbaval printsiibil ning mingis punktis peab olema varusid, et ühtlustada läbimis
„Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija. Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile. Kokkuvõte pullist: Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta“, kuidas
4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel. Varud ei ole ohutusventiil ahela eri komponentide vahel, vaid neid kasutatakse integreeritud tootevoo taskaalustamise viimase võimalusena. Ahela edukuse määrab integreeritud infosüsteemide kasutamine 5. Suboptimeerimine tarneahelas Ulatus/ Läbimisaeg + Kaubavarud = Maht Läbi omavahelise kommunikatsiooni ja tegevusinfo jagamise saab kahandada varusid, seega suurendada tarneahela paindlikkust ja vähendada varudega seotud kulusid. 6. Tõmbav tarnemudel Hankimine, tootmine, tarnimine toimub vastavalt konkreetsele tellimusele. Kliendi tellimus tõmbab toote läbi tarneahela. 7. Mida iseloomustavad tarneahela üleminekupunktid Kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele
koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp · Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas. · Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates 1990ndad. · Logistikakulude osatähtsuse kasv
koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas. • Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates 1990ndad. • Logistikakulude osatähtsuse kasv
· varude teenindamise kulud; · varude tasemest sõltuvad kulud ruumikulud; · varudega kaasnevast riskist tulenevad kulud. Varude tasemest kaudselt sõltuvad kulud on: · varude hankimiskulud; · varude tasemest sõltuvad transpordi ja tootmiskulud; · madalast varude tasemest tulenev varude lõppemise kulu. 25. Viis põhielementi, mis toetavad JIT kontseptsiooni: nullile lähenevad laovarud, lühike läbimisaeg, väike, sage täiendkogus, hea kvaliteet, null defekti. Ülesanne: · Opimaalne tellimuskogus on 158tk · Taastellimispunkt on 50tk juures
koosneb omavahel seotud lülidest - elementidest materjalivoogude juhtimise ühtses protsessis. Logistikaahel - logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, planeerida ja teostada teatud hulk logistilisi funktsioone. Logistiline võrgustik - lüli, mis on seotud omavahel materjali-, info-, teenuste- ja rahavoogudega. Läbimisaeg - on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada tarneahela mingis faasis teatud logistikatoimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. 7. Tarneahel ja väärtusahel: mõisted. Väärtused, mida lisab tootele logistika Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni, et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule.
Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Tõmbamine- Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. Tarneahela ülemineku ehk siirdepunktid- Näitab kus toimub üleminek tarneahelas tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemiseni konkreetsete tellimuste alusel
KULUKOMPONENDIST: 1) Materjalikulu--toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind. 2) Tellimiskulu- kõik ostutellimuse esitamise, tellimuse täitmise jälgimise ning saadetise vastuvõtu ja selle eest tasumisega seotud kulud. 3) Säilituskulu- varude omamise kulu kuni nende müümise või tootmises kasutamiseni. VARUDE SUURUST MÕJUTAB ETTEVÕTTES: hankimise läbimisaeg, tarnete sagedus, lubatud toote tarneaeg kliendile, keskmine nõudlus tootmises mingi perioodil, toote tähtsus tootmise/müügi seisukohalt. TELLIMISPERIOOD MEETOD- eeldab, et tootevaru tase vaadatakse regulaarselt, kindlate ajavahemike tagant üle ja olenevalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmäärtatud maksimumtasemele. Eeliseks on varude täiendamise lihtsus ja samaaegsus.
juures seda kasutatakse? Jit-süst on selleks , et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suurt rõhku lühikesele, sobivale läbimisajale. JIT kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Nõudlus ja pakkumine viiakse vastavusse teel, et soovitud kaup saabuks õigel ajal ja koguses, mitte varem ega hiljem. 27. Mis on Kanban või JIT süsteemi toimimise eelduseks? Nulli lähedane laovaru, lühike läbimisaeg, väike, sage täienduskogus, hea kvaliteet, 0 defekti
Klienditeeninduse elemendid Usaldusväärsus seotud otse ostumüügiprotsessiga, ettevõte teeb seda mida ta on kliendile lubanud. Kliendile tuleb tagada kaupade saadavus, kokkulepitud tarneajast kinnipidamist, tellimuste korrektset täitmist. Aeg seotud otse tellimistsükliga, ettevõte peab tegema selleks kõik, et aeg tellimuse vastuvõtust kuni hetkeni mil see täidetakse oleks minimaalne. Käepärasus seotud selliste mõistete ja valdkondadega, nagu tellimuse esitamise lihtsus, läbimisaeg, tehniline abi ja müügijärgne teenindus. Teabe edastamine taaskord on oluline lihtsus ja kiirus. Hõlmab saadetise jälgimist, vastamist kliendi päringutele, arvete esitamist ja informatsiooni juhtimist. Aus üks kõige olulisemaid punkte klienditeeninduses. Kõik mis oled kliendile lubanud, pead suutma ka täita/tarnida. Ei tasu anda katteta lubadusi. Mitteaususe puhul riskitakse sellega, et kliendid muutuvad rahulolematuiks ja võivad siirduda mujale. Kindlasti peab
Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas. LEAN : Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks: toimimine minimaalsete kuludega, et saada toote võimalikult madalat müügihinda. Kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE : Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. Eesmärk pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. 14
.........................................................................11 Lisad..........................................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Veokorralduse kutsetunnistuse omandamiseks Järvamaa Kutsehariduskeskuses teostasin erialase veokorraldaja praktika ühes Eesti suurimas logistikaettevõttes DSV Transport AS. Praktika läbimisaeg: mai 2016 oktoober 2016. Praktika sooritamisel juhendasid mind veokorraldajad Mihkel Kase ja Inge Tiitus( ITAALIA, PRANTSUMAA) Praktika eesmärgiks oli õppesuunale vastavus tegeliku tööga antud juhul siis veokorraldajatööga - tutvumine ning teoreetiliste teadmiste kinnistamine praktilise töö kaudu, samuti kogemuste ja oskuste omandamine. Käesoleva aruandega antakse ülevaade veokorraldaja tööst ettevõtes. Võttes arvesse, et töö
Seda arvutatakse üldjuhul tootmis ja koubandusharude lõikes. Logistiliste kulude osakaalu hinnatakse enamasti protsendimäärana müühihinnast. Harvemini hinnatakse logistiliste kulude määra omahinna suhtes. 128. Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Pikad läbimisajad vajavad alati suuremaid laoseisesi kui lühikesed läbimisajad. Kui läbimisaeg õnnestub lühendada, vähenevad selle tulemusena üldjuhul laojäägid automaatselt. Lühem läbimisaeg lisab ka paindlukkust, kuna see annab terviku suhtes suurema tarnekindlusele. Kiiresti toimivad ettevõtted saavad konkurentsieelise ülejäänud firmade ees. 129. Kuidas mõjutab üldjuhul logistikatoimingute kiiremini tegemine toimingute kvaliteeti ja omahinda ? Lühem läbimisaeg ja parem kvaliteet sõltuvad üksteisest. On saanud selgeks, et tegutsedes
varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle. 48. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ)? Tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult. Kui üks suureneb siis teine väheneb. Teatud tasemel on summaarne taastellimus- ja säilituskulude kogukulu minimaalne. Seda nimetatakse optimaalseks tellimuseks. See on tellimus, mille suurus tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud, eeldusel et nõudlus ja läbimisaeg on konstantsed. 49. Mis on maatrikskood, kasutusvaldkond logistikas? 2D kood: kahemõõtmeline; andmed on kodeeritud elementides, mitte triipudes; "malelaud" ja "sihikud"; loetakse tervikpilt, vajab lugemiseks 2D lugejat. (skannerit). Kasut. Laonduses kõige laialdasemalt. Kaupade kindlam tuvastamine vöötkoodid on nii laodokumentidel kui ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel. Laos
Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE ehk nobeda logistika märksõnad: pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. Säästliku tootmise nimetus tuleb põhimõttest kasutada palju vähem ressursse, kui on vaja võrreldava tootemahu saamiseks tavalises masstootmises.
Hakati rääkima ka õigel ajal tootmisest. Õigel ajal tähendab toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele ehk ei toodeta midagi rohkem eha vähem, kui vaja. Tootmine toimub õigel ajal ehk ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks. Samuti tarnijad tegutsevad ühesuguste põhimõtete järgi. Õige aja tähtsus põhineb lihtsal juhtimisel ehk tegevusviisid on lihtsad ja lõpeb raiskamine. Just õigel ajal vaheladustamise vajadus väheneb ja lüheneb läbimisaeg. Tähendab seadistusajad 8 lühenevad ja tootepartiid vähenevad ja vigade arv väheneb. Õige aeg tähendab ka personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks.[2] 9 5. VARUDE JUHTIMINE LAOS Lao haldamine eeldab õiget ja efektiivsete juhtimispõhimõtete rakendamist. Kõiki tooteid ja kõiki olukordi ei tohi käsitleda ühtmoodi
konkurents, rahvusvaheline majanduskriis, keskkonnanõuded, poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid, e-kaubanduse areng. Logistilises väärtusketis kuuluvad kõik tegevused ühe struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Väärtusketis on oluline läbimisaeg, sest mida lühem see on, seda kiiremini kapital ringleb. Integreerumine loob eeldused ühistööle, mille tulemuslikkust saab tõsta koordineerimisega. Olulised märksõnad väärtusketi juhtimisel on innovatsioon, tootmine, kopereerumine, infosiirdamine, tõmbamise põhimõte ja strateegiline allianss (liit, ühendus) või partnerlus. Logistika kui süsteem Süsteemset lähenemist logistikas on vaja selleks, et ei tekiks organisatsiooni
13. JIT tähendab kokkuvõttes järgmist: 14. · toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele (ei toodeta midagi rohkem ega vähem) 15. · tootmine toimub õigel ajal (ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks) 16. · tarnijad tegutsevad ühesuguste põhimõtete järgi 17. JIT tähtsus põhineb alljärgneval: 18. · lõpeb raiskamine 19. · tegutsemisviisid on lihtsad (lihtne juhtimine) 20. · vaheladustamise vajadus väheneb 21. · lüheneb läbimisaeg 22. · seadistusajad lühenevad ja tootepartiid vähenevad 23. · vigade arv väheneb (0 vea mõtteviis) 24. · personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks 25. Eelised: kvaliteet, allhankijad kui partnerid, allhankija asub lähestikku kliendiga, võike laopinna vajadus, varude suur ringlemissagedus. 26. Kvaliteedijuhtimise süsteemid 27. Kvaliteedijuhtimine on meetod, millega tagatakse toote või teenuse loomiseks, arendamiseks ja
ilmnenud tarneahela vaadeldavas osas ühtegi viga (puudust) Kes moodustavad väärtusahelas ülavoo ja kes allvoo? Tarnijad on ülavoog ja kliendid allvoog Mis on logistika juhtimise peamisteks eesmärkideks ettevõtte seisukohalt? Ettevõtte kasumi, rentaabluse ja turuosa suurendamine Mida mõistetakse efektiivsuse all logistikas? Võimet toota väikese ressursikuluga sellega võrreldes oluliselt suuremat tulu Mis on läbimisaeg (täitmisaeg)? Ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud Tarneaeg on ajavahemik tellimuse kinnituse tegemisest kuni hetkeni, mil kaup antakse üle kliendile Millist kasu on võimalik saada üldjuhul varude tsentraliseerimisest? Laokulude vähenemine Mida tähendab „rätsepatöö” logistikas? Rätsepatöö abil muudetakse tooted ja teenused
2. Millisel kujul peaks olema klienditeeninduse standard üles ehitatud ja millisel kujul esitatud? Ettevõtted peaksid klienditeeninduse standardite väljatöötamisel määrama kindlaks teenindamise eesmärgid. Eesmärgid peaksid olema spetsiifilised, mõõdetavad ja saavutatavad. 3. Loetleda oluline informatsioon ja valdkonnad, mida peaks sisaldama ettevõtte klienditeeninduse standard. • tellimuse täitmise aeg (tarneaeg, läbimisaeg) • toodete saadavus • tellimuspartii suuruse piirang • tellimuse esitamise lihtsus (mugavus) • tarnete sagedus • tarnekindlus • dokumentatsiooni kvaliteet • pretensioonide esitamise kord • teenindustaseme määratlemine • klienditeeninduse tehniline tugi • informatsioon tellimuse täitmise käigu kohta 1. Mida mõeldakse teenindustaseme all? Teenindustase on ühtaegu nii kvalitatiivne, kvantitatiivne kui ka kompleksne tegevusnäitaja.
Kvaliteetselt sooritatud logistiliste toimingute all võib mõista üldjuhul nende toimingute sooritamist viisil, millega on tagatud klientide rahulolu, toimingud on sooritatud efektiivselt ja partneritele on antud logistilises ahelas võimalus sooritada oma tegevused õigeaegselt ja kokkulepitud viisil. Kvaliteediga on seotud alati vajadus parandada pidevalt toodete ja teenuste taset, kvaliteeti hinnatakse üha rohkem selle põhjal kui efektiivselt on saavutatud tulemuslikkus Läbimisaeg Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline toiming/toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. Läbivooluriiulite tehnoloogia Laotehnoloogia, mille puhul on kaubaalused paigutatud rullikute ja kaldpinaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaldpindade kalle on enamasti 4%, kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele
Protsessiorganisatsioon Protsessiorganisatsioon on keskendunud tööprotsessidele, nende seostele ja reeglitele Olulised kategooriad: o Aeg o Ruum o Töövahendid Printsiibid o Tähtajast kinnipidamine o Aja minimiseerimine (võimalikult vähe ooteaega) o Võimsuste koormatus (võimalikult suur koormatus ja väike tühiaeg) Eesmärgid o Töödeldavate objektide optimaalne läbimisaeg o Tööjõu parim võimalik koormatus o Kvaliteedi tagamine o Tähtaegadest kinnipidamine o Hea töökliima saavutamine (tööergonoomika) Kujundamine o Tööprotsesside liigendamine Funktsiooni järgi (planeerimine, elluviimine, kontroll) Tegevusala Väärtus (põhi-, abi-, toetavad) Komplekssus (lihtsad, komplekssed, kõrgkomplekssed)
ühe (1.000 ja alates neljandast komakohast muutub). Näiteks alumiinium. 3. Ferromagneetikud – magnetmomentide summa on paramagneetiku omast tunduvalt suurem. Nt raud. Dimagneetikutes läheb magnetväli veidi väiksemaks, paramagneetikutes veidi suuremaks ja ferromagneetikutes kõvasti suuremaks. 61. Lähtudes Fermat’ printsiibist, tuletada murdumisseadus. Fermat’ printsiip – valgus läheb ühest punktist teise mööda sellist teed, mille läbimisaeg on minimaalne. Murdumisseadus: sinα v n =n2,1 = 1 = 2 sin v2 n1 SO OP √ x 2 +h2 √ b +(a−x ) 2 2 t= + = + v1 v2 v1 v2 Minimaalne aeg: t’=0
tasuvusaeg, aga pikema elueaga pakend annab tasuvama tulemuse. Investeeringud ja projekti säästud Eelkõige tuleb kaaluda mitmest tegurist olenevaid investeeringuid konteinerparki. Investeering sõltub eelkõige veotsükli pikkusest, mis sisaldab aega veose lähetaja rajatistes, 28 veol, kauba saaja rajatistes ja tagasiveol. Seetõttu on ka siin tähtis, et logistilise keti läbimisaeg oleks minimaalne. Tähtis element on juhtimise kvaliteet, kuna aktiivne korraldamine ja juhtimine võivad vähendada ringlusaega. . Mida lühem on ringlusaeg, seda vähem on vaja investeerida. On leitud, et mingi projekti NPV võib kahekordistuda, kui 28- päevast ringlusaega vähendada poole võrra. Tähtis element on ringlusaja kõikumise ulatus. Väikese varieerumisega ringlusaeg on parim, kuna siis puudub vajadus varukonteinerite järele tippaegade katmiseks. Ringlusaja suur
määral seotud logistiliste tegevustega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud on enamuses organisatsioonides märkimisväärsed, olles suuruselt teisel kohal peale müüdud toodangu maksumust omahinnas (cost of goods sold -- tavaliselt 50-60% tootmisfirma müügitulust). Seetõttu on logistiliste kulude suurusel märkimisväärne mõju organisatsiooni organisatsiooni finantstulemustele. Aeg. Logistikas peetakse aja all silmas eelkõige läbimisaegu. Läbimisaeg on aeg, mis kulub tellimuse esitamisest tellitud kauba kättesaamiseni. See haarab endasse tellimuse edastamise, töötlemise, täitmise ja kohaletoimetamise ajakulu. Läbiminekuajas sisaldub alati halduslik osa ehk halduslik läbiminekuaeg ja füüsiline osa ehk füüsiline läbiminekuaeg. Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Kui läbimisaega õnnestub lühendada, väheneb selle tulemusel vajatavate varude suurus ja seega tameahelas seotud kapital.
c) kolm erinevat lähteaine kontsi on kujutatud, algkiirused on siniste joonte tõusud. d) eelmiselt graafikult saadud andmed on pandud sõltuvusse aine A algkontsentratsioonist. Algkiirus erinevatel substraatide kontsidel. Kiirus d[A]/dt= k1[A] Algkiiruse puhul tuleb lähtuda sellest, et aine konts [A] [A] 0, siis d[A]/dt= k1[A]0. See on sirge võrrand pm, mille puhul tõus=k1. Pooleluiga sõltub kõigest sellest, millest sõltub kiiruskonstant. Üheks selliseks faktoriks on temperatuur. Läbimisaeg on lihtsalt k pöördväärtus ehk (kasutatakse geneetikas). Teist järku reaktsioon ja pseudo-esimest järku reaktsioon Kaks lähteainet moodustavad kaks produkti pöördumatult. k2 on teist järku kiiruskonstant. Meid huvitab olukord, kus ühe aine algkonts on palju suurem kui teise. Olgu aine B algkonts palju, palju suurem aine A algkontsist B0>> A0, B0 >>[P] 4
Logistikaprotsesside muutmisel (parandamisel) on tähtis võtta arvesse kliendi tagasisidet, toimingute ja organisatsioonide vaheliste kokkupuutepunktide probleeme ja sisemisi vastuolusid. Logistikaprotsessid toimuvad kindla ajavahemiku jooksul, mida nimetatakse ka läbimisajaks ehk täitmisajaks. Läbimisaeg on ajavahemik alates vajaduse tekkimisest teostada kindlaksmääratud toi- mingud kuni nende toimingute lõpetamise hetkeni. Läbimisajaks laos võib olla ajavahemik alates väljastustellimuse saabumisest kuni pakitud saadetise toimetamisest lao väljastusalale. Transpordis
A, C B, C C, D D 31. Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all? võimet tulla vastu klientide erisoovidele tarnitavate koguste ja tarneaja muutmisel võimet tarnida tooteid kokkulepitust kiiremini võime tulla vastu partnerite erisoovidele tegutsemistingimuste muutmiseks võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ning oodatud tegutsemistingimustele 32. Mis on logistikas läbimisaeg (lead time)? alati seesama mis tarneaeg toodete distributsiooniks kuluv ajavahemik ajavahemik, mille kestel tooted läbivad kogu tarneaehela ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud 33. Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest? väheneb vigade arv, vähenevad kulud tarneahelas väheneb ringlemissagedus laos, suureneb tarnekindlus
kliendi teenindamisel. Paljud ettevõtted analüüsivad oma klienditeenindusstandardeid lähtudes tellimistsükli eri etappidest. Ainuke standard, mille poole tasub püüelda, on klientide ootuste sajaprotsendiline rahuldamine. Selleks, et ideaalvarianti saavutada, peavad langema täielikult kokku see, mida ootab klient ja see, mida on võimeline pakkuma ettevõte. Klienditeeninduse standardid peaksid sisaldama järgmisi elemente: tellimuse täitmise aeg (tarneaeg, läbimisaeg) toodete saadavus tellimuspartii suuruse piirang tellimuse esitamise lihtsus (mugavus) tarnete sagedus tarnekindlus dokumentatsiooni kvaliteet pretensioonide esitamise kord teenindustaseme määratlemine klienditeeninduse tehniline tugi informatsioon tellimuse täitmise käigu kohta Klienditeenindusstandardeid kehtestades oleks vaja arvestada järgmiste asjaoludega:
Paljud ettevõtted analüüsivad oma klienditeenindusstandardeid lähtudes tellimistsükli eri etappidest. Ainuke standard, mille poole tasub püüelda, on klientide ootuste sajaprotsendiline rahuldamine. Selleks, et ideaalvarianti saavutada, peavad langema täielikult kokku see, mida ootab klient ja see, mida on võimeline pakkuma ettevõte. Klienditeeninduse standardid peaksid sisaldama järgmisi elemente: tellimuse täitmise aeg (tarneaeg, läbimisaeg) toodete saadavus tellimuspartii suuruse piirang tellimuse esitamise lihtsus (mugavus) tarnete sagedus tarnekindlus dokumentatsiooni kvaliteet pretensioonide esitamise kord 58 teenindustaseme määratlemine klienditeeninduse tehniline tugi informatsioon tellimuse täitmise käigu kohta
lahendit realiseerida. Dünaamilise kontrollimise käigus uuritakse kogu laologistika süsteemi ole- nevalt erinevatest allsüsteemidest või elementidest (tundlikkuse analüüs muutustele). Dünaamilise kontrollimise käigus on vaja vastata järgmistele küsimustele: · kus tekivad tõrked süsteemi ülekoormamisel? · millist mõju hakkavad avaldama tõrked? · kuidas hakkab muutuma tõrgete korral läbimisaeg laos? · millised riskid hakkavad kaasnema tõrgetega? 298 11 Kauba käitlemine Dünaamiliste aspektide uurimine konkreetse lahenduse analüüsi käigus on seotud tavaliselt suurte kuludega. Sel põhjusel soovitatakse laologistika planeerimisel kasutada simulatsioone. Lao planeerimiseks vajalikud andmed Tulevikuennustusteks on vaja laiaulatuslikku ja usaldusväärset andmebaasi käivete ja sündmus- te kohta viimaste aastate jooksul
annaabi.ee 
