valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud komponendid puuduvad tootmissisendite laos. Nõudlusaeg kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg. Läbimisaja vahe tarneahela tüüpiline probleem, mis väljendub selles, et täitmisaeg ületab nõudlusaega. Kui täitmisaja vahe eksisteerib, tähendab see, et tarneahel ei saa terves ulatuses töötada tõmbaval printsiibil, vaid peab leidma sobiva punkti varude hoidmiseks, et viia läbimisaeg vastavusse nõudlusajaga. 9. Üks tarneahela operatiive sooritusvõime koondmõõdikuid on perfektse tellimuse mudel, millel on koht ka SCOR mudelis. Millised võiksid olla tegurid selle mõõdiku arvutamiseks? (6p) SCOR- Supply Chain Operations Reference protsessid peavad olema standardsed ja mõõdetavad. Viis põhiprotsessi: planeerib, hangib, toodab, tarnib, tagastab. Perfektse tellimuse (On-Time In-Full) võtmekomponendid on alljärgnevad:
59. Kumb annab väiksema laovarude koguse, kas logistiline *Kindel e ökonoomne tellimiste kogus- tellitakse juurde, kui varu jõuab *uksest ukseni vedu- kiire (lühike jaotusaeg) *Kauba kohaletoimetamise (kogukulu alusel) või tootmise ja turustuse seisukohalt kaalutlemine? kindlale tasemele suur kiirus *marsruutide optimeerimise võimalus *ökonoomus väikeste 60. Mis on läbimisaeg ja tellimistsükli aeg? *Kindel tellimisaeg e perioodiline tellimine- tellitakse juurde kokkulepitud kaubasaadetiste puhul *Konkurentsiturg- palju vedajaid, väiksem hind Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada ajal *madalad nõuded pakkimisele mingi logistiline toiming/toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused 71
LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1. Nimetada ärilogistika peamised ülesanded. vajadusel toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamine 2. Mis on ärilogistika missioon? Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nim...
2003 Joonis.1.3. Logistiliste kulude areng 1.10. Muud logistikatöö tähtsust rõhutavad faktorid Aeg Logistikat mõjutavad ka mitmed muud erinevad tegurid. Üks tähtsamaid tegureid on aeg, eriti läbimisaeg. Näiteks räägitakse läbimisajast allhankijalt tootjale, tellimuse täitmise ajast tootmises või tarneajast kliendile. Läbimisajas sisalduvad alati halduslik osa ehk halduslik läbimisaeg ja füüsiline osa ehk füüsiline läbimisaeg. Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Pikad läbimisajad vajavad alati suuremaid laoseisusid kui lühikesed läbimisajad. Kui läbimisaega õnnestub lühendada, vähenevad selle tulemusena üldjuhul laojäägid automaatselt. Lühem läbimisaeg lisab ka paindlikkust, kuna see annab tuleviku suhtes suurema tegevusvabaduse. Üha enam hoogustuv rahvusvaheline kaubandus on kutsunud ettevõtete vahel esile ägeda konkurentsi
Turg Müüja turg, madal konkurents, Ostja turg, elav konkurents, piiratud eksport globaalsusele orienteeritud Tooted Väike sortiment, pikk eluiga, Lai nomenklatuur, lühike eluiga, madal tehnoloogia kõrgtehnoloogia Tootmine täiskoormus, madal paindlikkus, täiskoormus, kõrge paindlikkus, suured partiid, pikk läbimisaeg, väiksed partiid, lühike läbimisaeg, madalad üksikelemendi kulud; madal kogukulu; osteti, selle asemel tehti ise, selle asemel et osta et ise teha Teenindustase kõrge teenindustase, väiksed Madal teenindustase, suured laovarud, kiire logistiline protsess, laovarud, aeglane logistiline kõrge transpordi kiirus (v.a
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...
Spekulatiivne varu– varu, mida omatakse muudel põhjustel kui igapäevase nõudluse rahuldamine. Näiteks võib tegemist olla optimaalset vajadust ületavate varudega, mis on soetatud allahindluse saamiseks või kartuses, et ostuhind edaspidi tõuseb. Hooajaline ehk sesoonne varu– suure varu soetamine enne müügihooaja algust. Sesoonset varu hoitakse juhtudel, kui tootmine on hooajaline, tarbimine aga pidev. Ohutusvaru ehk puhvervaru on varu, mida vajatakse juhul, kui nõudlus ja/või läbimisaeg kõiguvad suures ulatuses. Samal ajal soovitakse tagada klientidele suuremate varude arvelt piisav tarnevõime. Teatud perioodidel võib ohutusvaru ületada kasutusvaru suurust mitmeid kordi. „Surnud” varu on varu, mille järele puudub nõudlus pika perioodi jooksul. Tegemist on mater- jali või valmistootega, mis pole enam kellelegi vajalik. Neid tooteid ei ole võimalik müüa ega tootmises kasutada. Toodetest üritatakse vabaneda neid odavalt müües või realiseerides turgudel,
· Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa · Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) läbimisaja lõhe Läbimisaeg aeg, mis on vaja tarneahela läbimiseks juhul kui puudub valmistoode laost või vajalikud tootmiskomponendid tootmissisendiks Nõudlusaeg aeg, mida klient on nõus ootama alates tellimuse esitamisest Läbimisaeg on pikem kui nõudlusaega, seega ei saa tarneahel töötada täielikult tõmbaval printsiibil ning mingis punktis peab olema varusid, et ühtlustada läbimis
„Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija. Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile. Kokkuvõte pullist: Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta“, kuidas
4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel. Varud ei ole ohutusventiil ahela eri komponentide vahel, vaid neid kasutatakse integreeritud tootevoo taskaalustamise viimase võimalusena. Ahela edukuse määrab integreeritud infosüsteemide kasutamine 5. Suboptimeerimine tarneahelas Ulatus/ Läbimisaeg + Kaubavarud = Maht Läbi omavahelise kommunikatsiooni ja tegevusinfo jagamise saab kahandada varusid, seega suurendada tarneahela paindlikkust ja vähendada varudega seotud kulusid. 6. Tõmbav tarnemudel Hankimine, tootmine, tarnimine toimub vastavalt konkreetsele tellimusele. Kliendi tellimus tõmbab toote läbi tarneahela. 7. Mida iseloomustavad tarneahela üleminekupunktid Kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele
koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp · Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas. · Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates 1990ndad. · Logistikakulude osatähtsuse kasv
koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas. • Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates 1990ndad. • Logistikakulude osatähtsuse kasv
· varude teenindamise kulud; · varude tasemest sõltuvad kulud ruumikulud; · varudega kaasnevast riskist tulenevad kulud. Varude tasemest kaudselt sõltuvad kulud on: · varude hankimiskulud; · varude tasemest sõltuvad transpordi ja tootmiskulud; · madalast varude tasemest tulenev varude lõppemise kulu. 25. Viis põhielementi, mis toetavad JIT kontseptsiooni: nullile lähenevad laovarud, lühike läbimisaeg, väike, sage täiendkogus, hea kvaliteet, null defekti. Ülesanne: · Opimaalne tellimuskogus on 158tk · Taastellimispunkt on 50tk juures
koosneb omavahel seotud lülidest - elementidest materjalivoogude juhtimise ühtses protsessis. Logistikaahel - logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, planeerida ja teostada teatud hulk logistilisi funktsioone. Logistiline võrgustik - lüli, mis on seotud omavahel materjali-, info-, teenuste- ja rahavoogudega. Läbimisaeg - on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada tarneahela mingis faasis teatud logistikatoimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. 7. Tarneahel ja väärtusahel: mõisted. Väärtused, mida lisab tootele logistika Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni, et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule.
olukorras, kus tellitud toode puudub valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud komponendid puuduvad tootmissisendite laos. Läbimisaja lõhe- - tarneahela tüüpiline probleem, mis väljendub selles, et täitmisaeg ületab nõudlusaega (ehk kui klient ei kannata oodata). Kui täitmisaja vahe eksisteerib, tähendab see, et tarneahel ei saa terves ulatuses töötada tõmbaval printsiibil, vaid peab leidma sobiva punkti varude hoidmiseks, et viia läbimisaeg vastavusse nõudlusajaga. Tarneahela üleminekupunktid- näitab, kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel. Edasilükkamine (postponement)- Konseptsioon, mille järgi viivitatakse tootesse raha paigutamisega kuni viimase võimaliku momendini. Varudepõhine tootmine- tarneahela korraldus, kus ostetud ja toodetud kogused lähtuvad
KULUKOMPONENDIST: 1) Materjalikulu--toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind. 2) Tellimiskulu- kõik ostutellimuse esitamise, tellimuse täitmise jälgimise ning saadetise vastuvõtu ja selle eest tasumisega seotud kulud. 3) Säilituskulu- varude omamise kulu kuni nende müümise või tootmises kasutamiseni. VARUDE SUURUST MÕJUTAB ETTEVÕTTES: hankimise läbimisaeg, tarnete sagedus, lubatud toote tarneaeg kliendile, keskmine nõudlus tootmises mingi perioodil, toote tähtsus tootmise/müügi seisukohalt. TELLIMISPERIOOD MEETOD- eeldab, et tootevaru tase vaadatakse regulaarselt, kindlate ajavahemike tagant üle ja olenevalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmäärtatud maksimumtasemele. Eeliseks on varude täiendamise lihtsus ja samaaegsus.
juures seda kasutatakse? Jit-süst on selleks , et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suurt rõhku lühikesele, sobivale läbimisajale. JIT kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Nõudlus ja pakkumine viiakse vastavusse teel, et soovitud kaup saabuks õigel ajal ja koguses, mitte varem ega hiljem. 27. Mis on Kanban või JIT süsteemi toimimise eelduseks? Nulli lähedane laovaru, lühike läbimisaeg, väike, sage täienduskogus, hea kvaliteet, 0 defekti
Tallinna Transpordikool Logistik Kadi Kurg Klienditeenindus logistilistes süsteemides Referaat Juhendaja : Ly Svistun Tallinn 2012 Sisukord: Klienditeeninduse tähendus minu jaoks.........................................................................3 Klienditeeninduse mõiste...............................................................................................3 Klienditeeninduse elemendid.........................................................................................3 Klienditeeninduse faktorid...........................
13. Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas. LEAN : Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks: toimimine minimaalsete kuludega, et saada toote võimalikult madalat müügihinda. Kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE : Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. Eesmärk pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. 14
..........................................................................11 Lisad..........................................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Veokorralduse kutsetunnistuse omandamiseks Järvamaa Kutsehariduskeskuses teostasin erialase veokorraldaja praktika ühes Eesti suurimas logistikaettevõttes DSV Transport AS. Praktika läbimisaeg: mai 2016 oktoober 2016. Praktika sooritamisel juhendasid mind veokorraldajad Mihkel Kase ja Inge Tiitus( ITAALIA, PRANTSUMAA) Praktika eesmärgiks oli õppesuunale vastavus tegeliku tööga antud juhul siis veokorraldajatööga - tutvumine ning teoreetiliste teadmiste kinnistamine praktilise töö kaudu, samuti kogemuste ja oskuste omandamine. Käesoleva aruandega antakse ülevaade veokorraldaja tööst ettevõtes. Võttes arvesse, et töö
Seda arvutatakse üldjuhul tootmis ja koubandusharude lõikes. Logistiliste kulude osakaalu hinnatakse enamasti protsendimäärana müühihinnast. Harvemini hinnatakse logistiliste kulude määra omahinna suhtes. 128. Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Pikad läbimisajad vajavad alati suuremaid laoseisesi kui lühikesed läbimisajad. Kui läbimisaeg õnnestub lühendada, vähenevad selle tulemusena üldjuhul laojäägid automaatselt. Lühem läbimisaeg lisab ka paindlukkust, kuna see annab terviku suhtes suurema tarnekindlusele. Kiiresti toimivad ettevõtted saavad konkurentsieelise ülejäänud firmade ees. 129. Kuidas mõjutab üldjuhul logistikatoimingute kiiremini tegemine toimingute kvaliteeti ja omahinda ? Lühem läbimisaeg ja parem kvaliteet sõltuvad üksteisest. On saanud selgeks, et tegutsedes
varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle. 48. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ)? Tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult. Kui üks suureneb siis teine väheneb. Teatud tasemel on summaarne taastellimus- ja säilituskulude kogukulu minimaalne. Seda nimetatakse optimaalseks tellimuseks. See on tellimus, mille suurus tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud, eeldusel et nõudlus ja läbimisaeg on konstantsed. 49. Mis on maatrikskood, kasutusvaldkond logistikas? 2D kood: kahemõõtmeline; andmed on kodeeritud elementides, mitte triipudes; "malelaud" ja "sihikud"; loetakse tervikpilt, vajab lugemiseks 2D lugejat. (skannerit). Kasut. Laonduses kõige laialdasemalt. Kaupade kindlam tuvastamine vöötkoodid on nii laodokumentidel kui ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel. Laos
Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. AGILE ehk nobeda logistika märksõnad: pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. Säästliku tootmise nimetus tuleb põhimõttest kasutada palju vähem ressursse, kui on vaja võrreldava tootemahu saamiseks tavalises masstootmises.
Hakati rääkima ka õigel ajal tootmisest. Õigel ajal tähendab toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele ehk ei toodeta midagi rohkem eha vähem, kui vaja. Tootmine toimub õigel ajal ehk ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks. Samuti tarnijad tegutsevad ühesuguste põhimõtete järgi. Õige aja tähtsus põhineb lihtsal juhtimisel ehk tegevusviisid on lihtsad ja lõpeb raiskamine. Just õigel ajal vaheladustamise vajadus väheneb ja lüheneb läbimisaeg. Tähendab seadistusajad 8 lühenevad ja tootepartiid vähenevad ja vigade arv väheneb. Õige aeg tähendab ka personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks.[2] 9 5. VARUDE JUHTIMINE LAOS Lao haldamine eeldab õiget ja efektiivsete juhtimispõhimõtete rakendamist. Kõiki tooteid ja kõiki olukordi ei tohi käsitleda ühtmoodi
konkurents, rahvusvaheline majanduskriis, keskkonnanõuded, poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid, e-kaubanduse areng. Logistilises väärtusketis kuuluvad kõik tegevused ühe struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Väärtusketis on oluline läbimisaeg, sest mida lühem see on, seda kiiremini kapital ringleb. Integreerumine loob eeldused ühistööle, mille tulemuslikkust saab tõsta koordineerimisega. Olulised märksõnad väärtusketi juhtimisel on innovatsioon, tootmine, kopereerumine, infosiirdamine, tõmbamise põhimõte ja strateegiline allianss (liit, ühendus) või partnerlus. Logistika kui süsteem Süsteemset lähenemist logistikas on vaja selleks, et ei tekiks organisatsiooni
13. JIT tähendab kokkuvõttes järgmist: 14. · toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele (ei toodeta midagi rohkem ega vähem) 15. · tootmine toimub õigel ajal (ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks) 16. · tarnijad tegutsevad ühesuguste põhimõtete järgi 17. JIT tähtsus põhineb alljärgneval: 18. · lõpeb raiskamine 19. · tegutsemisviisid on lihtsad (lihtne juhtimine) 20. · vaheladustamise vajadus väheneb 21. · lüheneb läbimisaeg 22. · seadistusajad lühenevad ja tootepartiid vähenevad 23. · vigade arv väheneb (0 vea mõtteviis) 24. · personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks 25. Eelised: kvaliteet, allhankijad kui partnerid, allhankija asub lähestikku kliendiga, võike laopinna vajadus, varude suur ringlemissagedus. 26. Kvaliteedijuhtimise süsteemid 27. Kvaliteedijuhtimine on meetod, millega tagatakse toote või teenuse loomiseks, arendamiseks ja
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
Klienditeenindus kui logistika oluline protsess LH5 Klienditeenindus logistikas on laotöötoimingud, kogu klienditeeninduse protsess. Kogu süsteem peab toimuma kliendi heaks. Klienditeenindus kui juhtimist vajav süsteem. MIDA klienditeenindus logistikas tähendab? Kogu protsess tellimuse edastamisest kuni kohaletoimetamiseni kliendile.. 1. Mille poolest erineb klient „edasimüüja“ kliendist „tarbija“? Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? Eesmärgid pea...
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B kesk...
Protsessiorganisatsioon Protsessiorganisatsioon on keskendunud tööprotsessidele, nende seostele ja reeglitele Olulised kategooriad: o Aeg o Ruum o Töövahendid Printsiibid o Tähtajast kinnipidamine o Aja minimiseerimine (võimalikult vähe ooteaega) o Võimsuste koormatus (võimalikult suur koormatus ja väike tühiaeg) Eesmärgid o Töödeldavate objektide optimaalne läbimisaeg o Tööjõu parim võimalik koormatus o Kvaliteedi tagamine o Tähtaegadest kinnipidamine o Hea töökliima saavutamine (tööergonoomika) Kujundamine o Tööprotsesside liigendamine Funktsiooni järgi (planeerimine, elluviimine, kontroll) Tegevusala Väärtus (põhi-, abi-, toetavad) Komplekssus (lihtsad, komplekssed, kõrgkomplekssed)
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised. ...
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetu...
määral seotud logistiliste tegevustega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud on enamuses organisatsioonides märkimisväärsed, olles suuruselt teisel kohal peale müüdud toodangu maksumust omahinnas (cost of goods sold -- tavaliselt 50-60% tootmisfirma müügitulust). Seetõttu on logistiliste kulude suurusel märkimisväärne mõju organisatsiooni organisatsiooni finantstulemustele. Aeg. Logistikas peetakse aja all silmas eelkõige läbimisaegu. Läbimisaeg on aeg, mis kulub tellimuse esitamisest tellitud kauba kättesaamiseni. See haarab endasse tellimuse edastamise, töötlemise, täitmise ja kohaletoimetamise ajakulu. Läbiminekuajas sisaldub alati halduslik osa ehk halduslik läbiminekuaeg ja füüsiline osa ehk füüsiline läbiminekuaeg. Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Kui läbimisaega õnnestub lühendada, väheneb selle tulemusel vajatavate varude suurus ja seega tameahelas seotud kapital.
Kui nii pole, siis on K M väiksem
kui KS.
Kui jadareaktsioonis on üks kiiruskonstant on palju väiksem teisest, siis jadareaktsiooni kiiruskonstant on määratud
selle väiksema poolt.
Ntx kui k2<
Logistikaprotsesside muutmisel (parandamisel) on tähtis võtta arvesse kliendi tagasisidet, toimingute ja organisatsioonide vaheliste kokkupuutepunktide probleeme ja sisemisi vastuolusid. Logistikaprotsessid toimuvad kindla ajavahemiku jooksul, mida nimetatakse ka läbimisajaks ehk täitmisajaks. Läbimisaeg on ajavahemik alates vajaduse tekkimisest teostada kindlaksmääratud toi- mingud kuni nende toimingute lõpetamise hetkeni. Läbimisajaks laos võib olla ajavahemik alates väljastustellimuse saabumisest kuni pakitud saadetise toimetamisest lao väljastusalale. Transpordis
A, C B, C C, D D 31. Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all? võimet tulla vastu klientide erisoovidele tarnitavate koguste ja tarneaja muutmisel võimet tarnida tooteid kokkulepitust kiiremini võime tulla vastu partnerite erisoovidele tegutsemistingimuste muutmiseks võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ning oodatud tegutsemistingimustele 32. Mis on logistikas läbimisaeg (lead time)? alati seesama mis tarneaeg toodete distributsiooniks kuluv ajavahemik ajavahemik, mille kestel tooted läbivad kogu tarneaehela ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud 33. Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest? väheneb vigade arv, vähenevad kulud tarneahelas väheneb ringlemissagedus laos, suureneb tarnekindlus
A, C B, C C, D D 31. Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all? võimet tulla vastu klientide erisoovidele tarnitavate koguste ja tarneaja muutmisel võimet tarnida tooteid kokkulepitust kiiremini võime tulla vastu partnerite erisoovidele tegutsemistingimuste muutmiseks võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ning oodatud tegutsemistingimustele 32. Mis on logistikas läbimisaeg (lead time)? alati seesama mis tarneaeg toodete distributsiooniks kuluv ajavahemik ajavahemik, mille kestel tooted läbivad kogu tarneaehela ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud 33. Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest? väheneb vigade arv, vähenevad kulud tarneahelas
A, C B, C C, D D 31. Mida mõistetakse logistikas paindlikkuse all? võimet tulla vastu klientide erisoovidele tarnitavate koguste ja tarneaja muutmisel võimet tarnida tooteid kokkulepitust kiiremini võime tulla vastu partnerite erisoovidele tegutsemistingimuste muutmiseks võimet tegutseda vastavalt klientide ja partnerite poolt soovitud ning oodatud tegutsemistingimustele 32. Mis on logistikas läbimisaeg (lead time)? alati seesama mis tarneaeg toodete distributsiooniks kuluv ajavahemik ajavahemik, mille kestel tooted läbivad kogu tarneaehela ajavahemik hekest, mil tekib vajadus sooritada kindlaksmääratud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil need toimingud on sooritatud 87 33. Millist kasu on võimalik saada logistikas läbimisaja lühendamisest?
lahendit realiseerida. Dünaamilise kontrollimise käigus uuritakse kogu laologistika süsteemi ole- nevalt erinevatest allsüsteemidest või elementidest (tundlikkuse analüüs muutustele). Dünaamilise kontrollimise käigus on vaja vastata järgmistele küsimustele: · kus tekivad tõrked süsteemi ülekoormamisel? · millist mõju hakkavad avaldama tõrked? · kuidas hakkab muutuma tõrgete korral läbimisaeg laos? · millised riskid hakkavad kaasnema tõrgetega? 298 11 Kauba käitlemine Dünaamiliste aspektide uurimine konkreetse lahenduse analüüsi käigus on seotud tavaliselt suurte kuludega. Sel põhjusel soovitatakse laologistika planeerimisel kasutada simulatsioone. Lao planeerimiseks vajalikud andmed Tulevikuennustusteks on vaja laiaulatuslikku ja usaldusväärset andmebaasi käivete ja sündmus- te kohta viimaste aastate jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
