LOGISTIKA EKSAM (0)

LOGISTIKA LOGISTIKA OLEMUS, OSATEGEVUSED, MÕISTE AJALUGU Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid 
tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija 
vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad: äritegevus, tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, 
jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades 
(interdistsiplinaarsus): Majanduse põhitõed, juhtimine, finantsid, arvestus, turundus, 
tehnoloogia, inseneeria, IT, seadused, rahvusvahelised normid, keskkonnakaitse, võõrkeeled, 
suhtlemine, psühholoogia  Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, 
õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni.
Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste 
organisatsiooni üksuste tegutsemise üle. 7R mudel - right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right 
customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning 
mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust Tarneahel ehk logistiline ahel, logistiline kett või tarnekett on protsesside, inimeste, 
tegevuste, info ja ressursside süsteem, mida on vaja mingi toote või teenuse jõudmiseks tootjast 
tarbijani. Tarneahel näitab, millistest etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Logistilises ketis
olevad protsessid muudavad looduslikud ressursid ja toorained lõpp-produktiks, mis 
toimetatakse tarbijale. Tarneahelasse võivad iga osa juures siseneda ka tooted, mis on 
taaskasutatavad ja ümbertöötatavad. LOGISTIKA TÄHTSUS JA ARENGU MÕJUTEGURID Lükkamine - kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine. Iga ettevõte jaotusahelas lükkab 
kauba enda kliendi lattu. Tulemuseks olid nõudluse ülehindamise tõttu liigsed varud.
Tõmbamine - Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. 
Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Tarneahela ülemineku- ehk siirdepunktid- näitab kus toimub üleminek tarneahelas 
tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemiseni konkreetsete tellimuste alusel Kogukulude kontseptsioon - vaatleb logistikakõigi tegevusvaldkondade kulusid tervikuna, 
võttes arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus mille puhul kulu tervikuna 
oleks minimaalne. (Näiteks õhuveo puhul võib transpordi maksumus olla suurem kui 
maanteetranspordil, aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant) Kulude kompromiss - olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel 
vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurendamist. 
Kulude kompromissi lõpptulemus on kogukulude vähenemine. (Suurendades ladude arvu 


ettevõttes on võimalik hoida kokku jaotusveo kuludelt, samas suurenevad selle tegevusega 
põhiveo kulud, säilituskulud, laokulud js süsteemikulud. Optimaalne lahendus on kuskil keskel) Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine - subotimeerimine leiab aset, kui igas
tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei 
vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad
teineteisele vastu töötama. (Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige 
targem lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida) Fragmenteeritus – logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi 
(sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne) Integratsioon tarneahelas- osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonna sees, osakondade 
vahel kui ka ettevõtete vahel tarneahelas. Läbi integratsiooni tarneahelas on võimalik kas 
paremini maksimeerida efektiivsust või suurendada lõppkliendi saadavat väärtust. Vertikaalne integratsioon - tootmisahela omamine ühe ettevõtte poolt. LOGISTIKA VÄÄRTUS 3 tüüpi väärtus:
1. Tootmine - vormi kasulikkus
2. Logistika - aja ja koha kasulikkus
3. Turundus - omamise kasulikkus Kulu eelis- vähendades tootmiskulusid, tekitab ettevõtele kulueelise, kasutatakse enamasti 
masstootmise puhul, kuid tuleb järgida et kvaliteet selle tõttu ei langeks. Eristumise eelis - tootele luuakse konkurentidest eristuv aspekt, mis on kliendile atraktiivne 
ning mille tõttu on ta nõus ka rohkem maksma, sest toode on ligitõmbavam. Eristumine läbi logistika - peale kohale toimetamise pakutakse ka lisateenuseid nt mööbli 
kohale toimetamisel pannakse see ka kokku, andes protsessile lisandväärtust. Konkuretsieelised läbi logistika:
1.Sisenev logistika
2.Tegevusoperatsioonid
3.Väljuv logistika
4.Turundus ja müük
5.Teenindus 5 paindlikkuse tüüpi:
1. Toote arendamine
2. toote modifitseerimine
3. toote tarnimine
4. maht
5. uute toodete lisamine Laiendatud toote kontseptsioon - väärtuse lisamine tootele, klient ei osta lihtsalt toodet toote 
pärast vaid ka sellega lisanuda kasu ning väärtuse pärast. Tarneahela juhtimine - põhiäriprotsesside integratsioon lõpptarbijast algtarbijani. Hõlmab kõiki
hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevusi ning kõiki juhtimistegevusi


tarneahela ajaline kaardistamine Ettevõtted hakkavad hoidma liiga palju varusid, muude 
tegevuste taustaks, mis tuleneb ebakindlusest kriitiliste aegade suhtes. Tähtis on info sujuv 
edastamine, sest see võib vähendada varudega seotud kulutusi 40-70%, ettevõte on paindlikum ja
kulud nii rahalised kui ajalised vähenevad. Tarneahela kaardistamisel näitabki vertikaalne joon 
keskmist varude ooteaega ladustamispuntkides ehk aega, mis kulub varude jõudmisest tarneahela
järgmise tegevuse alguseni. Kui väheneb nõudlus siis pikeneb tarneahela läbimise aeg ehk 
"varude tühendamine" laost.
Turu kvalifitseerijad ja turu võitjad - toote kvaliteet, kulud, tarnevõime, täitmisaeg on 
omadused, mille põhjal võib tekkida konkurentide suhtes eelis ning need ongi turu võitjad. Turu 
kvalifitseerijad on muud tegevused, mis peavad samal ajal püsima kindlalt tasemel. Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia
Säästlik: Põhieesmärgiks on toimimine minimaalsete kuludega, et toode oleks võimalikult 
madala müügihinnaga. Tuleb vältida raisakamist, väikesed varud, kogukulud, iga sammu 
ratsionaliseerimine.
Nobe: Põhijooned paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale mõudlusele. Madala
hinna asemel põhirõhk klienditeenindusele ehk tarnesuutlikkusele ja tellimuste kiiresti täitmisele.
Märksõnad kliendifookus, moekaubad, muutuv nõudlus, suured turunduskulud. AEG LOGISTIKAS Tarneahela ajakulu analüüs - uuritakse kui palju kulub aega tootel erinevates tarneahela 
osades ja palju sellest kulunud ajast on väärtust lisav ja kui palju väärtust mittelisav. Väärtust 
mittelisavaid osasid üritatakse vähendada, nt viivitused, transport, ladustamine. Aja kompressioon - väärtust mittelisavatele tegevustele kuluva aja vähendamine. Selleks 7 
erinevat viisi Nõudlusaeg - (ka tellimistsükli aeg) on kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg. Läbimisaeg - on aeg, mis kulub toote liikumiseks läbi tarneahela olukorras, kus tellitud toode 
puudub valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud komponendid puuduvad 
tootmissisendite laos. Läbimisaja lõhe - kui T-aeg ületab N-aega, klient pole nõus nii kaua ootama kui tellimuse 
täitmiseks aega läheb -> tootmine nõudluse prognoosi alusel. Edaslükkamine (postponement) - konseptsioon, mille järgi viivitatakse tootesse raha 
paigutamisega kuni viimase võimaliku momendini. Varudepõhine tootmine - koostedetailid varutakse, toodetakse prognoosi põhjal. Tellimuspõhine lõppkooste - tootmiseks vajalikud detailid on varustatud ette ning toode 
pannakse kokku kui saabub tellimus.
Tellimuspõhine tootmine - hakatakse toodet tootma kui esitatakse tellimus. Tellimuspõhine tootedisain - ekstreemne pull, hakatakse tootma eraldi igale kliendile, luues 
ainulaadne disain vastavalt soovile.
 
Paindliku tootmissüsteemi arendas 1970. aastate keskpaigas lõplikult välja autotootja Toyota.
Tänapäeva populaarsed säästilkuse ja nobeduse kontseptsioonid on TPS-i aspektide kohandused
Läänemaade   oludega   ning   info-   ja   kommunikatsioontehnoloogiate   arengutega.   Paindliku


tootmise   süsteeme   kasutatakse   praktiliselt   alati   koos   täppisajastamisel   põhinevate
tootmissisendite tellimissüsteemidega. 
Paindlikud ettevõtted erinevad traditsioonilistest masstootmise ettevõtetest eelkõige kolmes
põhilises aspektis:
Tootepartii suurus, toote liikumismudel, ajastamine.  TPS (Toyota Production System) paindlik tootmisüsteem -  Toyota tootmissüsteem põhineb
täppisajastuse (just-in-time) kontseptsioonil. Säästlik tootmine  ehk LEAN  - jaapani päritolu protsesside ja ettevõtete juhtimise filosoofia,
mis rõhutab ressursside suunamist ainuüksi tegevustele, mis loovad väärtust, mille eest kliendid
on nõus maksma; kasvanud välja Toyota tootmissüsteemist.  Just in time - mudel, täppsiajastus, kus materjalid tuuakse kohale täpselt siis kui neid kohe ka 
kasutatakse, sellega vähendatakse laovarusid, kuid kaasneb tihedam aga väiksemate partiidega 
tarne. Tähtis osa kanban, mis tähendabki et asjad tuuakse kohale kohe kui neid vaja. Kanban - tooted toimetatakse tootmisprotsessis kohale täpselt siis kui neid vajatakse. Muda  (raiskamine)   -   Jaapani   termin,   keskne   mõiste   Toyota   tootmissüsteemis,   tähistab
üleliigsust,   kasutust,   raiskamist;   muda   identifitseerimine   ja   eemaldamine   on   Toyota   järgi
tähtsaim prioriteet.  7 raiskamise liiki 
1. Ületootmine
2. Ootamine
3. Liigne transport
4. Protsesside sobimatu korraldus
5. Ebavajalikud varud
6. Ebavajalikud liigutused
7. Defektid 10 reegel - Kui defekt avastatakse kohe, siis see läheb maksma ainult tegevuse kordamine, aga 
kui see jõuab tarneahela järgmisele astmele, nõuab see kõrvaldamine 10x rohkem pingutusi ja 
kulusid. Kui see jõuab veel edasi, siis see muutub 100x kulukamaks jne. kogu aeg x10. See 
reegel on aluseks JIT süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud.  Jidoka - Oluline idee Toyota tootmissüsteemis, mille järgi töö (tootmisliin) tuleb peatada 
koheselt mistahes kvaliteediprobleemi identifitseerimisel. Fookuses on luua tehnoloogia ja 
töötajate koostöös maksimaalne võimekus kvaliteediprobleemidele reageerimiseks. Probleemide 
esinemisel tegele nendega kohe, ära oota!  Heijunka ehk ühtlane tootmine - Tehnika raiskamise vähendamiseks ja tootmise efektiivsuse 
tõstmiseks Toyota tootmissüsteemis. Eesmärgiks on läbi detailse kavandamise ning 
operatsioonide kontrolli vähendada töökoormuse kõikumist kõigis töökeskustes, et vähendada 
viivituse riski. Pidev   voog   -  kiiremat   ja   väiksemaid   varusid  võimaldav   sujuv   töövoog,   protsessidevaheliste
tööde stagnatsiooni elemineerimine.


  Kaizen  (pidev täiustumine) - juhtimisfilosoofia, mis rõhutab töötajate osalust ning milles iga
protsess on pideva vaatluse all, et leida võimalusi  parendusteks, eelkõige  (tulenevalt Toyota
tootmissüsteemi printsiipidest) raiskamise vähendamiseks. 
TIM WOODS – akronüüm, T – transportation, I – inventory, M – motion, W – waiting, O –
overproduction, O – overprocessing, D – defects, S – skills. Mistakes in the process of working ERP JA MRP – SÜSTEEMID MRP on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude 
vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavalt materjalivaru. MRP põhimõte lähtub 
eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju on tarvis selle 
lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. MRP II näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite
tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus
osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest.
MRP   II   –s   algab   plaanimine   ettevõtte   äriplaanist,   mille   alusel   koostatakse   müügiplaan,   siis
tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. ERP - Ettevõtte ressursside plaanimise tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik 
äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga 
saavutada optimaalne tõhusus MRP süsteemi põhilsisend on  keskne tootmiskava. See on põhimõtteliselt nimekiri kõikidest
lõpptoodetest   ja   –teenustest,   mida   ettevõte   peab   teatud   ajavahemikul   tootma/tarnima   koos
vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal konkreetset toodet või teenust vajatakse. Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur  on diagramm, insenerijoonis või nimekiri
kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks. VARUDE JUHTIMISE ALUSED Varusid   saab   liigitada   erineval   viisil.   Asendi   järgi   ettevõtte   tootmist/töötlemistegevuses
jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks:
Tooraine ja komponendid, mis on tarnitud firmasse, kuid ei ole veel kasutatud
Pooltoodete varu on materjalid, mis on alustanud liikumist läbi tootmisprotsessi.
Valmistooted, mis ootavad lähetamist kliendile.
Varuosad masinatele/seadmetele.
Kuluartiklid – kütus, paber  Varude juhtimise eesmärgid: • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja
loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos
peab olema rohkem kaupa • Minimeerida   mistahes   ajahetkel   varudesse   seotud   kapitali,   et   vältida   võimalikke
likviidsusprobleeme   –   laos   peab   olema  vähem  kaupa,   tarned   tihedamad,   kogused
väiksemad Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, 
millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet 
olemasolevatest varudest.


Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline 
on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude 
juhtimine hõlmab kõik varude plaanimise, prognoosimise ja täiendamisega seotud tegevused. 
Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja 
tarnevõime vahel. Varude hoidmise motivatsioon: Parem klienditeenindus – kaupade olemasolu tarnija laos tagab
kõrge   tarnevõime   ja   operatiivsuse   tellimuste   vastu.   Tootmis-,   ostu-   ja   transpordikulude
kokkuhoid – võimaldab toota suurte pariidena, saada allahindlust suurelt ostukoguselt ja hoida
tänu suurtele saadetistele kokku transpordikulusid. Kaitse hinnakõikumiste vastu – ostmine kõige
soodsamatel   tingimustel   hinnatõusu   ootuses.   Kaitse   nõudluse   ja   ebakindluse   vastu.   Kaitse
ettenägematute asjaolude vastu – näiteks streikide ja tarnete katkemise vastu.
Argumendid   varude   hoidmise   vastu:  Varud   seovad   kapitali,   mida   ettevõte   saaks   mujal
paremini kasutada. Sageli varjavad varud tegevuse kvaliteediprobleeme/kitsaskohti, mis liigsete
varudeta   oleksid   paremini   nähtavad   ja   kiiremini   lahendatavad.   Varude   olemasolu   soodustab
juhtkonna   kitsarinnalist   lähenemist   tarneahelale   kui   tervikule.   Varud   võimaldavad   isoleerida
üksteisest   tarneahela   astmeid   ega   erguta   kasutama   kogu   tarneahela   tasandil   toimuvast
integreeritud   otsustusprotsessist   tulenevaid   võimalusi.   Varude   puudumisel   tuleb   vältimatult
plaanida ja kooskõlastada üheaegselt mitme tarneahela astme või terve tarneahela tegevust. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgi:  Kasutus varu e ringlusvaru–  Varud, millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude
täiendamise vahel  Transiitvaru – Tooted ja materjalid, mis asuvad veovahendil teel ühest asukohast teise.   Reservvaru   –  Varud,   omatakse   tavavajadusest   rohkem,   et   kaitsta   end   ettenägematu
nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu.   Spekulatiivne  varu–  Varud, mida  omatakse  muudel  põhjustel,  kui jooksva  nõudluse
rahuldamine.   Hooajaline varu – Spekulatiivse varu norm, varude akumuleerimine enne hooaja algust.   Seisev varu – Varud, mille järele on nõudlus teatud perioodi jooksul puudunud.  Sõltuv nõudlus - laovaru artikli nõudlus tuleneb mõne muu artikli nõudlusest või on sellega 
otseselt seotud. Sõltumatu nõudlus - laovaru artikkli nõudlus ei sõltu teiste artiklite nõudlusest. Enamasti 
lõpptooted. SKU stock keeping unit ehk laoartikkel on iga erineva tootekoodiga toode Inventuuri viisid - inventeerimine on ettevõttes tegelikult olemasoleva ara 
raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus, mille käigus selleks moodustatus 
inventeerimiskomisjon kontrollinb erinevaid varaobjekte kas ÜLELUGEMISE, KAALUMISE 
või MÕÕTMISE teel. Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine: Üks   laialdasemalt   varude   ja   varade   haldamisel   kasutatavaid   mõõtarve   on   varude
ringlemissagedus.  Varude  ringlemissagedus   (inventory  turnover)  näitab,   mitu  korda  ettevõtte
omanduses   olev   tootevaru   aasta   või   muu   ajavahemiku   jooksul   vaheldub.   Ringlemissagedust
mõõdetakse   füüsiliselt   või   finantsarvestuslikult.   Vahe   seisneb   selles,   et   füüsiline
ringlemissagedus   näitab   füüsiliselt   ettevõtte   laost   või   ladudest   müüdud   varude
ringlemissagedust, finantsarvestuslik aga varudesse seotud kapitali ringlemissagedust. Mõlemad


suurused on olulised.   Füüsilise ringlemissageduse kohta kasutatakse levinult terminit varude
ringlemissagedus ja finantsarvestusliku ringlemissageduse korral teminit varude käibesagedus. Laovarudega seotud kulud:  Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, 
seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega Säilituskulud  –   kapitali   alternatiivkulu,   käsitsemine,   laotingimused,   laopind,   kindlustus,
riknemine, kadu.  Varude puudujäägi– järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak.
Tellimisperioodi süsteem - eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant
üle   ja   sõltuvalt   varust   esitatakse  muutuva   suurusega   tellimus  varude   täiendamiseks
kindlaksmääratud   maksimum-tasemele.     Eelised:   odavus,   kontrolli   lihtsus,   üheaegsus   (saab
konsolideerida   tellimusi   samale   tarnijale)Eeldab   suurema   varu   omamist,   kui   nõudlus   peaks
kasvama Tellimispunkti süsteem - eeldab varude teatud taseme – tellimispunkti – kindlaks-
määramist. Kui varu langeb tellimuspunkti tasemele, esitatakse tellimus muutumatu 
suurusega kogusele. Ajalise   plaanimise   süsteem  -  arvutipõhine   süsteem,   mis   plaanib   varude   vajadust   nii,   et
tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. Kui
eelmistes   süsteemides   toimus   täiendamine   reaktsioonina   oleviku   nõudlusele,   siis   ajalise
plaanimise süsteem lähtub plaanitavast nõudlusest tulevikus. EOQ mudel - mudel optimaalse tellimiskoguse leidmiseks. Partii suurus leitakse tasakaalustades
säilitus ja tellimiskulud.  Vedude tasakaalustatus – kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse 
tühjalt või täis. Mudeli eeldused lihtsaimal kujul: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast • Puudub transiitvaru ja reservvaru • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest • Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust Reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi: Reservvaru   võib   määrata   nii   kindla   kogusena,   protsendina   prognoositud   nõudlusest,   varude
piisavusena päevades kui ka mineviku keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi
vahel. Sageli kasutatakse ka normaaljaotuse standardhälbe statistilist mudelit. Idee on selles,
et mida rohkem varieeruvam on nõudlus (mineviku andmete põhjal), seda suremat reservvaru
tuleks hoida lisaks prognoosile (mis tagab keskmiselt varustatuse vaid 50% juhtudest)


Reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine:  Normaaljaotuse järgi on tõenäosus, et müügipäeva nõudlus ületab keskmist nõudlust, 50%. 
Tõenäosus, et müügipäeva nõudlus jab alla keskmise nõudluse, on samuti 50%. Varude juhtimise
seisukohalt vajatakse reservvaru vaid siis, kui müügipäeva nõudlus ületab keskmist nõudlust. ABC-analüüs
 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on 
laoartikleid, seda vähem suudavad varude plaanijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. 
Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul on 
oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine.
Mida kiiremini tooted ringlevad või mida suurem on nende väärtus, seda sagedasemalt neid 
inventeeritakse. Näiteks: A rühma tooted kord kuus, B tooted kord kvartalis, C tooted kord 
aastas.
XYZ-analüüs 
Lisab dimensiooni ABC analüüsile, tekib maatriks; x-stabiilne nõudlus, y-vähem stabiilne 
nõudlus, z-veel vähem stabiilne nõudlus. TARNIJA JUHITUD LAOVARUD (VMI) VMI  –   lahendus   tarneahela   efektiivsuse   tõstmiseks,   mille   sisuks   on,   et   eelnev   lüli   ahelas
(„tarnija“) võtab endale vastutuse järgmise lüli („kliendi“) laovarude täiendamise eest, teostades
ise tellimusi kliendi eest. Sisuliselt (artiklite/kategooriate) laovarude juhtimise sisseostmine. Tarnijal peab olema ülevaade kliendi laovarude seisust ja läbimüügi andmetest reaalajas, et selle
põhjal   prognoosida   nõudlust   ning   korraldada   täiendavaid   saadetisi,   arvestades   enamasti   ka
kokkulepitud laosaldode ülem- ja alampiiriga. (võimalikud ka tagasiostukokkulepped)
Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. Kauba omand võib, kuid ei pruugi
üle minna tarnijalt kliendile tarne toimumise hetkel. Edasimüüja kasud VMI rakendamisel: • Vähem varusid väiksema reservvaru vajaduse tõttu – Kui info nõudlusest on vahetu on varude kavandamisel vähem ebakindlust, parem prognoositavus – Võimalik,   et   tarnija   saab   panustada   rohkem   aega   varude   jälgimisse   (pidev ülevaade laoseisust) ning täpsemalt tuvastada tellimispunkti – Võimalik, et tarnija teab paremini (täpsemalt) tarneaega, mis võimaldab täpsemini kavandada tellimispunkti • Vähem defitsiiti = suurem müük – Prognoosimine on täpsem, reageerimine kiirem
– Võimalik parem tooteartiklite koosseis (product mix)
– Võimalik, et tarnija märkab kergemini nõudluse ebaregulaarseid kõikumisi ning uurib nende põhjuseid – Tarnijad  võivad osalise kaubapuuduse korral eelistada  VMI kliente,  et vastata lepingu tingimustele • Väiksemad tellimisega seotud kulud – Kategooria jälgimise ja täiendamisega tegeleb tarnija
– Võimalik, et vähem „üleöö“ tellimusi, mis tuleneb varude paremast kontrollist
– Kui tarnija saab parema info, on tal parem varustatus, vähem järeltellimusi ja seega vähem tellimusi kokku – IT-süsteem   peaks   automaatselt   logima   kõik   andmed   ja   dokumendid   ning võimaldama lihtsat kliendipoolset ülevaadet


Tarnija kasud VMI rakendamisel: • Suurenenud müük defitsiidi vähendamisest • Parema nõudluse info tõttu parem vastavus turu trendidele (product mix) • Pikaajaline kasv, kui VMI hakkab korralikult tööle, kulu- ja teeninduse eelised võivad
anda „eelistatud tarnija“ staatuse
Väiksemad tegevuskulud: • Vähem vigaseid tellimusi valede andmete tõttu (näiteks valesti sisestatud tootekood või
kogus), kokkulepitud andmestandardid ja elektroonne infovahetus (EDI) peaksid tagama
õige info süsteemidevahelise liikumise kus andmeid manuaalselt ei sisestata. • Vähem  järeltellimusi  ja  paanikatellimusi,   rohkem  kontrollitud  töörütm,   kasvav võime
tellimusi konsolideerida • Vähem tellimusi toovad kaasa kokkuhoiu laos, transpordis ja arveldamises VMI (konsignatsioonilao põhimõte)
Varude juhtimise meetod, kus tarnija tarnib kauba kliendi lattu, kuid müügitehingut ei toimu.
Klient tasub tarnijale alles siis, kui toode on müüdud lõpptarbijale. Võib kuuluda VMI juurde või
ka eraldi. Meetodi puhul jääb kauba realiseerimise risk mitte kliendi, vaid tarnija kanda. Müüja
eraldab vaid müügipinda, tootja aga riskib täies ulatuses ning kannab kulud. CI peamine kasu on
kliendi poolel. Tarnija jaoks on CI meetod viimane väljapääs, mida kasutada ainult siis, kui
klient   pole   teisiti   nõus.   Kasumit   võib   teenida   ikkagi,   põhiküsimus   on   riskis.   Tavaliselt
soovitatakse meetodit rakendada:  tundmatu tootja või kauba korral  eksklusiivsete kaupade puhul PIITSAEFEKT (BULLWHIP EFFECT) Bullwhip effect ehk härjapiitsa efekt  illustreerib olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale
kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoolu ühe
võimenduvas vormis. Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda.
Põhjuseks   on   kommunikatsiooni   hilinemine   ning   tarneahela   liikmete   ülereageerimine.
Tagajärjeks   on   üleliigsed   varud,   suurenenud   tegevuskulud   ja   pikenenud   reageerimisajad
tarneahelas.   Lõppturu   nõudluse   puutuva   info   kättesaadavaks   tegemine   tarnijatele   võimaldab
härjapiitsa efekti märkimisväärselt vähendada. LAONDUS Laonduse pohifunktsioonid:
-Varude kogumine ja täiendamine
-Tootevaliku uhitamine
-Pakkeuhikuteks koondamine
-Jaotus Eraladustamine - ettevõttel on vajalik laopind olemas või ta rendib / liisib seda. Kauba omanik 
korraldab lao tegevust ja kontrollib seda täielikult. Tavaliselt kasutavad eraladusid hulgifirmad ja
tootmisettevõtted. Suurte koguste ja ühtlaste käitlemismahtude puhul on eraladu sageli 
ökonoomseim ladustamisvõimalus. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise 
ladu juhtida / laotegevust korraldada.  Üldkasutatava lao omanik ja -pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub 
ladustamisteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja on tavaliselt lao, selle 
sisseseade ja tehnika omanik, kuid hoiab oma laos teistele kuuluvaid kaupu. Tavaliselt osuta- 


takse seal tavapäraseid laoteenuseid lühiajaliste lepingute alusel.  Lepinguline ladustamine - Kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Laoruum
või osa sellest, infosüsteemid, tööjõud ja töökorraldus on kohandatud kliendi logistikasüsteemi 
erivajadustele. Tavaliselt osutatakse lepingulise ladustamise teenuseid pikaajaliste lepingute 
(vähemalt 2–3 a) alusel.  Otsetarne puhul toimetab müüja tellimuse otse kliendile, vaheladusid kasutamata. Otsetarned on
põhjendatud eelkõige suure väärtusega või suuremahuliste kaupade tarnimisel või suurte, ühest 
laadimiskohast täiskoormate kaupa tarnitavate tellimuste täitmisel.  Lao tüübid: 
Läbivoolaos paiknevad laadimisluugid kahes vastasküljes. Läbivooladu võimaldab tegevuste 
täpset jaotust, kaupade liikumisel tekib vähe segadust, materjalivood liiguvad lõikumiseta. 
Läbivoolao eelised avalduvad kiire laoringluse puhul. Läbivoolao äärmuslik tüüp on 
edasilaadimisladu (cross docking) – pikk kitsas rajatis, kus laadimisluugid paiknevad pikemates 
külgedes. 
U-voo ladude puhul paiknevad laadimisluugid hoone ühes küljes. Laadimisala on ühine, vajades 
läbivoolao laadimisaladega võrreldes vähem ruumi ning võimaldades muuta vastuvõtu ja 
lähetusala suurust vajaduse kohaselt. Võrreldes läbivoolaoga on kaupade liikumis- teekonnad 
lühemad, kuid sisenevad ja väljuvad vood lõikuvad, mis võib põhjustada tippkoormuse ajal 
laadimisala ummistumist.  Paigutusviisid: tootevaliku järgi kindlaksmääratud hoiukohad. Sarnaseid või ühte toote- rühma 
kuuluvaid kaupu hoitakse ühes laopiirkonnas. Käitlemisviisi järgi kindlaksmääratud hoiukohad. 
Ühesugust käitlemist vajavaid tooteid hoitakse ühes lao piirkonnas.  Komplekteerimisviisid. Tellimuste kaupa komplekteerimine on lihtsaim komplekteerimisviis. 
Üks komplekteerija komplekteerib ühte väljastustellimust korraga, käies läbi kogu lao, või üks 
komplekteerija komplekteerib korraga mitut toodet, jagades need erinevatesse konteineritesse 
Rühmana komplekteerimine – üks komplekteerija komplekteerib mitme väljastustellimuse 
kaubad korraga. Kasutatakse väikeste (1–2 väljastustellimuse rida) koosnevate tellimuste puhul. 
Pärast komplekteerimist viiakse komplekteeritud kaubad pakkimisalale ja sorditakse need 
erinevateks klienditellimusteks. mida rohkem ridasid on komplekteerimislehel, seda väiksem on 
komplekteerija ajakulu tellimisrea komplekteerimiseks ja pakkimiseks. 
Piirkonna kaupa komplekteerimine. Ladu on jagatud piirkondadeks. Iga piirkonda teenindab üks 
komplekteerija. Kliendi tellimus jagatakse vastavalt piirkondadele komplekteerimislehtedeks. 
Komplekteeritud kaubapartiid ühitatakse täistellimuseks. Piirkonna kaupa komplekteerimist 
kasutatakse suurte väljastustellimuste puhul, mida ei ole võimalik ühe komplekteerija ühe 
komplekteerimisringiga täita ja mille komplekteerimise aeg on piiratud. Samuti kasutatakse 
piirkonna kaupa komplekteerimist ladudes, kus kaubad on eraldatud erinevateks piirkondadeks 
turvalisuse, ohtlikkuse või hoiutemperatuuri režiimi tõttu.  Logistiline püramiid 
Tarbekaupade arvele langeb 78% kõikide pakendite väärtusest, sellest omakorda langeb 55% 
toiduainetele ja jookidele. 
Pakendit on nimetatud ka "vaikseks müügimeheks" 
Logistilisest seisukohast on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale  Pakendi logistilised rollid: (Kaitsmine ja säilitamine) Kui pakend puruneb, võib selle sisu 
kahjustuda, kaotsi minna või põhjustada keskkonna saastumist (kui on tegemist ohtliku ainega). 
Pakendi sisu kaitsmine väliskeskkonna mõjudest tingitud kahjustuste, riknemise või reostumise 


eest (löögid, surve, niiskus, tolm, putukad, bakterid jms). Logistilika süsteemi neli kõige 
üldisemat kaupade kahjustumise põhjust on vibratsioon, löögid, torked ja kokkusurumine.  Lao traditsiooniline sisseseade: 
1. Madalad kaubaaluste riiulid (adjustable pallet racks – APR) on parim lahendus, kui on 
tarvis hoida palju erinevaid kaupu eri liiki kaubaalustel. Kõige enam kasutatud lahendus 
kaubaaluste hoidmiseks. Riiulid koosnevad vertikaalsetest külgraamidest ja neid ühendavatest 
horisontaalsetest talapaaridest, millele asetatakse alused. Külgraamide kõrgus on enamasti 5– 8 
m. Riiulitalad kannavad tavaliselt 850–1200 kg koormust kaubaaluse kohta. Riiulivaheliste 
koridoride laius on üldjuhul 2,0–3,5 m.  2. Peenkaubariiulid (shelving). Peenkaubariiulite tavakõrgus on 2–2,3 m, sektsiooni laius 1 m, 
riiulivahede kõrgus 0,3–0,5 m. Riiulivaheliste koridoride laius on tavaliselt 1,4–1,6 m, nii et kaks
käsikäru teineteisest mööda mahuvad. Riiulite sügavus on tavaliselt 30–60 cm.  3. Sügavlaadimise riiulid (drive in racks) on paljuski sarnane virnastamisega. Peamiseks 
erinevuseks on see, et sügavlaadimise puhul toetuvad kaubaalused riiulipostide külge kinnitatud 
siinidele). See annab sügavlaadimisele virnastamise ees eeliseid, kuna hoiukõrgus ei ole piiratud 
pakendite vastupidavuse või virna stabiilsusega, vaid riiulikorruste arvuga. Sügavlaadimisriiu- 
lite kõrgus on kuni 11 m. 
Sügavlaadimise peamiseks puuduseks on asjaolu, et ühes riiulivahes saab hoida ainult ühte 
tooteartiklit. Ka nõuab kaupade laadimine sügavale kitsasse riiulisse suurt täpsust ja aega.  4. Virnastamine (block stacking)ei nõua mingeid riiulisüsteeme. Kaubaalused või muud 
pakkeühikud asetatakse otse põrandale ja üksteise otsa Et tagada virna stabiilsust, ei tohiks selle 
kõrgus ületada virnastatavate aluste lühema külje kuuekordset pikkust. Näiteks ei tohi 1 x 1,2 m 
aluste kasutamisel virna kõrgus ületada 6 meetrit. Madalates ladudes 
on see kõige väiksemate kuludega hoiuviis, kuna riiuleid ei ole vaja ja virnast atult võtab
kaup vähem riiulikohtadel.Virnastamist kasutatakse kaupade puhul, mille ladustatavate ühikute 
nomenkla- tuur on väike, kuid kogused nomenklatuuriühiku kohta on suured.Ühte tootevirna 
tuleb paigutada ühesuguse aegumistähtajaga tooted.  Laokulud. 
Ladustamise kogukulud koosnevad laokulude ja varude säilituskulude summast. Laias laastus 
jagunevad laokulud EL-i tavalaos (kaubaaluseriiulid, lükandmastiga tõstukid) järgmiselt:  •tööjõukulu: kuni 50%, millest omakorda pool on komplekteerimisega seotud tööjõu kulu  •hoone/pinna rent või selle ekvivalent: 25%  •ehitise/pinna halduskulu (korrashoid, kommunaalkulud jms): 15%  •sisseseade kulud: 10–15%.  Laokulude suurust mõjutavad kõige enam laoruumi pindala tõhus kasutamine ja 
komplekteerimissüsteemi korraldus ja juhtimine. TRANSPORDILIIGID, KONTEINERVEOD, INTERMODAALNE TRANSPORT Maanteetransport:
EELISED   :     Suur   paindlikkus   ja   manööverdamisvõime,   uksest   ukseni   lahendus,   vähene
pakkimisvajadus.


PUUDUSED:   Suhteliselt  kõrge omahind, suhteliselt väike kandevõime, ruumipiirang,   suur
keskkonnasaaste ja ummikute põhjustaja.  
Raudteeveod:
EELISED: Suured kaubakogused üle suurte distantside, madal omahind, mea regulaarsus, ei
sõltu ilmast
PUUDUSED: Ei ole paindlik, vagunite haakimisega  kaasnevad tõuked – rohkem tähelepanu
kinnitusele, pakendile, erinevad rööpalaiused,  eelkõige massikaubad, kus kiirus ei ole esimene
prioriteet. Võrreldes maanteeveoga muutub raudtee majanduslikult otstarbekaks kauguselt 400-
500 km. 
Meretransport:
 EELISED : Kõige suuremad mahud ja käibed, efektiivseim kütusetarbimine, kõige „rohelisem“
PUUDUSED: Sadamamaksud,  vähene  paindlikkus,  pakkimise  ja kinnitamise  ranged nõuded,
Intervallid ookeaniliinidel, kartelli-tüüpi hinnakujundus.  Õhutransport:
EELISED: Suur veokiirus, Ülemaailmne võrk, Tihedad veograafikud
PUUDUSED: Suured püsi- ja muutuvkulud, sõltuvus ilmastikuoludest, Kauba piiratud kaal ja
mõõtmed.  INCOTERMS TARNEKLAUSLID Incoterms’i   hea   tundmine   on   vajalik   kõigile   väliskaubandusoperatsioonide   osalistele,
võimaldades   oluliselt   tõsta   nende   professionaalsust   läbirääkimistel,   lepingute   sõlmimisel   ja
täitmisel. Tõstab lepingu koostamise:  kiirust  kvaliteeti  ühist arusaama Miks on intorems tarneklauslid reguleerivad? 
Incoterms   on   müügilepingu   instrument,   mis   reguleerib   väga   detailselt   müügilepingu   poolte
kohustused kauba tarnimisel.  Kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma  Kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt
ostjale  Kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale  ehk teiste
sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind  Millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel  Kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping  Kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kaubakindlustusleping  Kes, millal ja milliseid teatisi peab teisele poolele andma  Kes kannab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud  Kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud Mida incotermid ei reguleeri?  Valuuta ja finantstingimusi  Arvelduste korda  Lepingu rikkumise sanktsioone  Pretensioonide esitamise korda  Vaidluste lahendamist, kohtualluvust, rakenduvat õigust Klauslite jagunemine: 7 kõikidele veoliikidele: EXW – Ex Works (named place of delivery)
FCA – Free Carrier (named place of delivery)
CPT – Carriage Paid To (named place of destination)
CIP – Carriage and Insurance Paid to (named place of destination)


DAT – Delivered at Terminal (named terminal at port or place of destination)
DAP – Delivered at Place (named place of destination)
DDP – Delivered Duty Paid (named place of destination) 4 seotud merevedudega: FAS – Free Alongside Ship (named port of shipment)
FOB – Free on Board (named port of shipment)
CFR – Cost and Freight (named port of destination)
CIF – Cost, Insurance and Freight (named port of destination) TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TEGURID Transpordikulud   mõjutavad   märkimiosväärselt   majandustegevuse   struktuuri   ja   rahvusvahelist
kaubandust. Kogemused näitavad, et 10%line transpordikulude kasv vähendab kaubavahetuse
mahtu üle 20%. Transpordikulude kahekordistumine võib vähendada kaubavahetuse mahtu üle
80%.
Transpordikulud koosnevad tavaliselt kolmest komponendist:  Terminalikulud  Sõidukulud   Kapitalikulud  Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid  tegureid jagada  kaheks kategooriaks  – tootega  ja
turuga seotud tegurid.
Fookusettevõtte   (Focused  Factory)  -  A  focused   factory   is   a   factory   that   its   creators   have
organized around a very specific set of resources. The focus of this type of factory is very
narrow, i.e., it provides a narrow range of operations. The vast majority of focused factories are
mass production facilities.