Mutatsioon juhuslikud muutused genotüübis, kromosoomide ja geenide struktuur/arv muutub. Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõltuvus keskkonnateguritest. Nt: sobiva elupaiga ja partneri otsimine, toidu hankimine, vaenlastega/konkurentidega võitlemine. Kohastumine 1)loodusliku valiku tulemus/tunnus 2)kõige väiksem evolutsiooniline muutus
muutused populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliset kohastumise suurenemise suunas. Olelusvõitlus - organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest tegureist. Populatsiooni geneetiline struktuur - eri alleelide ja genofondi arvulist suhet (suhtelist sagedust) antud geeni suhtes. Populatsiooni genifond - populatsiooni geenide, alleelide ja nende genoomide mittekodeerivate osakeste kogum. Pudelikaela efekt - geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse oluliselt vähenemisest nt looduskatastroofi puhul, kus hävib palju isendeid. Kuid need, kes alles jäävad nende genofondis pole kogu populatsioonile algupärast genofondi. Kui populatsioon taastub on tal teissugune geneetiline struktuur. Stabiliseeriv valik - ehk säiliv valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik - seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises.
Serveeritakse grande-bordeaux klaasis koos jääga Suhkrut 45g/l Serveerimine Temperatuur Külmikus 5°C, kliendile 6-8°C, aastakäigu sampanjal 9-10°C Vesi cooleris (jahutab kiiremini ja ühtlasemalt) Presenteerimine Näidata kogu lauale, valamisel silt kliendi poole, korgi metallist kapsel kliendile Avamine Foolium korgilt maha lõigata Klientidest eemale, vaikselt (v.a. Aastavahetusel või kliendi soovil)* Sabrage** Spetsiaalse noaga või klaasi põhjaga pudelikaela mahalöömine Valamine Servietiga pühkida pudelikael enne valamist 2/3 klaasist Ühest 0,75l pudelist oleks hea saada 7 klaasi Pudeliga kliendi klaasi ei tohiks puudutada Aastakäigu sampanjadel kasutada laiemat klaasi
suutma teenindada kiiresti, kvaliteetselt ja võimalikult soodsate hindadega. Ühesõnaga tuleb suuta püsida konkurentsis. Selleks, et tehas suudaks toota piisavas koguses ja piisava kiirusega, peab toodangu vool olema tehases ühtlane ja organiseeritud. Tuleb leida üles pudelikaelad- piiratud ressursiga kohad, kus kaotatud tund on kaotatud tund kogu tehase jaoks. Siis on vaja kasutada seda maksimaalselt ja hõlbustada ja organiseerida toodangu pudelikaela läbimist, sest see on määrav kogu toodangu valmimisele. Pudelikael ei tohi jääda tööta, sest see on kogu süsteemile palju kahjulikum, kui mõne teise seadme seismine. Seetõttu peavad teised seadmed sellega arvestama. Samuti konkreetses juhtumis muutis toodangu voolu ühtlasemaks partiide vähendamisega poole võrra, mis on täielikult vastuolus masstootmise seadusega, kuid mis aitas suurendada toodangu mahtu ja vähendada valmistamiseks kuluvat aega
Need videokaardid järgisid SVGA standardit, aga lõid uusi 3D funktsioone. Aastal 1997 väljastati 3dfx graafikakaardi kiibil Voodoo poolt, 3dfx oli väga võimas ja sisaldas uusi 3D effekte (Mip Mapping, Z-buffering, Anti-aliasing). Sellest hetkest alates tuli seeria videokaarte nagu Voodoo2, TNT ja TNT2 NVIDIA poolt. Videokaartide jõudlus ületas PCI pordi võimeid ja seega Intel leiutas ja suunas tootmisesse AGP (Kiirendatud graafika port), mis lahendas pudelikaela probleemid mikroprotsessori ja videokaardi vahel. Aastatel 1999 kuni 2002 NVIDIA kontrollis täielikult videokaartide turgu oma GeForce seeriaga. Uuendused nendel aastatel olid põhiliselt 3D algorütmid ja graafika protsessori kellade kiirus. Videomälu vajas samuti uuendust, seega leiutati DDR (double data rate) videokaartidele, videokaardi mälu oli siis juba 32mb Geforce kuni 128MB Geforce 4.
teguritega. Looduslik valik on isendite ellujäämise ja paljunemise edukus, mis tagab populatsiooni kindlasuunalise kohastumise. Geenivool Populatsiooni geneetilise struktuuri muutus migratsiooni tõttu. Geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni või ristamise teel Geneetiline triiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutus, looduslik valik ei olene siin Pudelikaela efekt Tuleneb populatsiooni arvukuseajutisest kuid olulisest järsust vähenemisest. Tekivad olulised juhuslikud muutused geenides. Rajaja efekt Tuleneb populatsiooni asutamisest väga väikese arvu isendite poolt. Võib tekkida uus liik Stabiliseeriv valik Toimub stabiilses KKs, kõige rohkem
elamiseks.Sellist nahtust ,kus populatsiooni jarjestikustes polvkondades toimuvad alleelide sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks. Kui mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi voi inimtegevuse tulemusena mone isendini,on tegemist geenitriivi uhe erijuhuga-pudelikaelaefektiga.See moodub tavaliselt 1-3 polvkonna jooksul.Haigused ,parasiidid ja looduskatastroofid voivad havitada suure osa populatsioonist .Pudelikaela ule elanud isendid panevad alguse uuele populatsioonile. Teine geneetilise triivi erijuht on asutaja-e rajajaefekt:uue populatsiooni asutab vaga vaike arv isendeid,kes on parit monest suuremast populatsioonist.Asutajate vaikese arvu tottu on uue populatsiooni geenifond juhuslikel pohjustel oluliselt erinev emapopulatsiooni omast.B- ja AB veregruppide puudumist monel Ameerika polisrahval voib seletada just asutaja efektiga.
populatsiooni geenifondi. Populatsiooni geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Geenivool erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. (Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult) Pudelikaela efekt Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilisest ja elutingimuste iseärasusest. 18. Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist; kuidas nimetas seda Darwin? - liigikaaslased (konkurents) -teiste liikide isendid (konkurents, toitumine)
neid mõistlikult ja heaperemehelikult. Üks asi on see, et me ise kasutame rohkem elektrit tarbivaid seadmeid, aga tuleb meeles pidada, et meiesuguseid tarbijaid on palju ja ühest hetkest on vaja ka uut elektrienergia allikat, mille ehitamisele me pideva elektritarbimise suurenemisega koguaeg lähemale läheme. See aga on väga kulukas. KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN LIINI ÜLDINFO Uus Kilingi-Nõmme - Riia TEC II 330 kV õhuliin likvideerib ,,pudelikaela" Eesti- Läti piiril ning tõstab ülekandevõimsust 500-600 MW võrra. Samuti loob uus õhuliin transiitkoridori EstLink 2 (Eesti-Soome) ja NordBalt (Rootsi-Leedu) ühenduste jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast.. Lisaks loob õhuliin liitumiseks täiendavad võimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis. Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis.
Geenivool tagab populatsioonide geneetilise ühtlustumise. o Geneetiline triiv- seisneb geenide ülekande juhuslikkuses järgmisse põlvkonda. Selle tulemusena võib genotüüpide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Geneetilisel triivil on kahesugune toime: o Vähendab geneetilist muutlikust väiksestes populatsioonides o Suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel o pudelikaela efekt – Populatsiooni pudelikael on ajutise geneetilise triivi üks erijuhte, mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid 1–3 põlvkonna jooksul mööduvast arvukuse langusest. Sageli on populatsiooni arvukuse kollaps tingitud looduskatastroofidest, tänapäeval üha sagedamini aga inimtegevuse tõttu. o looduslik valik – on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas
Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid · Kombinatiivne muutlikkus · Geenisiire ehk geenivool- ühe populatsiooni geenid satuvad teise. · Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine. Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone (nt. juhuslik isendite hukkumine looduskatastroofides). Geenitriivile järgneb pudelikaela efekt (teatud omadus kaob). Looduslik valik Muutustele annab suuna olelusvõitlus. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid: · Biootilised- teised organismid (konkurents, kisklus, taimtoidulisus, parasitism)
arvuline suhe. Geenivool ehk siire on erinevate populatsioonide isendite ristumine. Toimub näiteks tänu migratsioonile ( loomade ränded, tolmlejad, putukad jne.) Geenitriivid on juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Toimus näiteks siis, kui uue põlvkonna moodustamisest võtab osa ainult väike osa eelmise põlvkonna sugurakkudest. Võib olla põhjustatud mõne looduskatastroofi poolt (metsatulekahju, üleujutus vms.) Pudelikaela efekt tähendab, et algsest populatsioonist jäävad ellu vaid mõned isendid ja see muudab populatsiooni geenifondi. Asutaja efekt toimub väikestes populatsioonides, kus mõned geenialleelid võivad kaduma minna. Olelusvõitlus ütleb, et organismide ellujäämine ja sigimine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse teguritest nagu näiteks temperatuur, niiskus, valgus jne. Looduslik valik on paremini kohastuvate organismide eelispaljunemine ning ellujäämine. Selle kolm vormi:
säilib vaid neis populatsioonides, kus on vähemalt 50 kuni 500 paljunemisvõimelist isendit. Populatsiooni pudelikael (population bottleneck) – Olukord, kus populatsiooni arvukus on väga oluliselt vähenenud. Populatsiooni pudelikael viib tihti popultsiooni geneetilise mitmekesisuse vähenemisele, sest isendid, kes kannavad haruldasi alleele, on surnud või ei saa paljuneda. Rajajaefekt (founder effect) – Populatsiooni pudelikaela erijuht, mille puhul lähtepopulatsioonist irdunud või eemaldatud üksikud isendid panevad aluse uuele populatsioonile. Rajajaisendite väikese arvu ja sellest tingitud geenitriivi tõttu on uue populatsiooni geneetiline mitmekesisus väike ja alleelide sagedus erineb oluliselt lähtepopulatsiooni alleelide sagedusest. Demograafiline stohhastilisus (demographic variation, demographic stochasticity) – Sündimuse, suremuse ja paljunemiskiiruse juhuslikud muutused; võivad suurendada väikeste
Mis saab toimuma Eesti lõunapiiril, on praegu veel ebaselge, sest Läti süsteemihalduri poolt viimase aasta jooksul arendatav tegevus viitab Läti soovile avada ennast rohkem Vene elektrimüüjale ja seda Eesti ning Põhjala turuosaliste huvide arvel. Nimelt soovib Läti anda ühe kolmest seni Eesti ja Läti vahelises elektrikaubanduses kasutust leidnud liinist Vene elektrimüüja kasutusse, mis tekitaks Eesti ja Läti piirile aastaringse pudelikaela. Viimase tulemusel väheneks Eesti ja Põhjala turuosaliste ligipääs lõunapoolsetele turgudele oluliselt. Läti valik on oluline eelkõige ühtsel regulatsioonil põhineva suurema turu piiritlemiseks, sest Vene elektrituru ülesehitus on Põhjala omast oluliselt erinev. 5. Kolmandate riikide päritoluga elektriimport vajab reguleerimist Õiglasel konkurentsil põhineva suurema turu loomise suurim väljakutse seisneb Eesti (ja teiste Balti riikide) jaoks nn
muutus. Populatsioonist lahkumisega geneetiline mitmekesisus väheneb. ,,Värske vere" tulekuga ehk sisserändega tuleb juurde uus tunnus, mis seguneb teistega geneetiline mitmekesisus suureneb. 4.) Geneetiline triiv populatsiooni juhuslik, st looduslikust valikust sõltumatu (hävivad suvaliselt), geneetilise struktuuri muutus PUDELIKAELAEFEKT (vähesed jäävad ellu, läbivad pudelikaela) Järgneb geenitriivile Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone Peale mingisugust katastroovi RAJAJAEFEKT ehk asutajaefekt Mingist populatsioonist jääb mingi jupike maha seotud rändega. Mahajääjad rajavad uue populatsiooni Geneetiline struktuur muutub mahajäämise tõttu 7. Looduslik valik ja selle vormide võrdlus, näited. Geneetilise muutlikkuse tekkimine ei ole veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund
märkimisväärseid muutusi. Mutantse alleeli kadu/fikseerumine. Mendeli lahknemisseadused kao sanss 0,5. Duplikatsioonid! Korduvad mutatsioonid on tavaliselt pöörduvad, st. et normaalne alleel võib muutuda mutantseks ja vastupidi. Normaalse alleeli muutumist mutantseks nimetatakse otsemutatsiooniks, mutantse muutumist normaalseks aga pöördmutatsiooniks. Otsemutatsioonide sagedust tähistatakse tavaliselt u abil, pöördmutatsioonide sagedust aga v abil. d. Juhuslik geenitriiv, pudelikaela efekt e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne) Väikestes suletud (isoleeritud) populatsioonides tekivad ebaseaduspärased geenisageduste muutused, mis on tingitud juhuslikkuse kui faktori toimest. Geneetilise triivi ehk geenitriivi tagajärjel võib mõne geeni sagedus oluliselt suureneda või väheneda, ilma et selle suhtes valikut teostataks. aretaja edu (või ebaedu)
liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, st. Nende eristumise pidurdamine. Geneetiline triiv- väikestes populatsioonides mõjutab alleelide ülekannet järglaspõlvkonda juhus. St. Et puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide ja seetõttu ka genotüüpide sagedus põlvest põlve muutuda. Geneetilisel triivil on kahesugune toime: 1) vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaela efekt- pärast looduslikku katastroofi populatsiooni taastudes on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Rajajaefekt-(asutajaefekt) kui uue asuala asustab väike isendirühm ning sellest rühmast saab selle ala püsiv elujõuline asurkond, siis selle genofond on kindlasti vaesem kui lähtepopulatsiooni oma. Seda nähtust nimetataksegi rajajaefektiks. 3. Looduslik valik (LV) on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas
Kui näiteks 12 kuu jooksul täideti tegelikult kliendi tellimusest 90% õigel ajal, 80 % terviklikult ja 70 % vigadeta, siis perfektne tellimus = 90 x 80 x 70 = 50,4 %. 10. Selgita trumm-puhver-nöör printsiipi ning millist kasu see lubab tootmisahelas? (4p) DBR on piirangute teooria välja pakutud lahendus: muuda pudelikael võimalikult hästi ennustatavaks ning kontrolli süsteemi töörütmi läbi varude "sisse söötmise" kontrollimise vastavalt pudelikaela jõudlusele. Selle tulemusena tõuseb toodangumaht ressursside muutuseta, väheneb tootmisaeg, väheneb laovaru, areneb tähtaegse kohaletoimetamise oskus ning väheneb hilinenud kohaletoimetamise oht. x Trumm kujutab endast tellimuste lähetamise ajalist plaani, mille alus on kliendiga kokkulepitud tellimuste tähtajad. Suure määramatusega keskkonnas on mõnikord otstarbekas fikseerida klienditellimuse täitmise kestus alates tellimuse saamisest.
loeng (slaid) 8. Kohastumise mõiste Kohastumine on mitmeastmeline muutustega järkjärguline protsess, mis algab muutustega üksikute isendite nukleiinhapete struktuuris ning lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega 9. Geenitriivi mõju väikestele populatsioonidele osa allele võib lihtsalt "kaotsi minna", (väheneb geneetiline mitmekesisus?) 10. Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted 1-kui arvukuse languse järel jääb ellu üksnes väike osa isendeist. 2-populatsioon, mille asutas väike hulk isendeid, on väiksema mitmekesisusega, sest asutajad määravad sellesse sattunud geneetilised variandid 11. Loodusliku valiku mõiste Organismide ebavõrdne paljunemine ja ellujäämine , mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest 12. Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele
järelkasvu. Vanade puudega ääristatud ringtee kulgeb vee piiril, sealt avanevad vaated jõele. Põlispuude varjus on mõisa kunagine jääkelder. Peahoone eest alguse saav vaatetelg läbib parkmetsa, selle lõpus paisjärve ääres on 1847. aasta paiku ehitatud paviljon. Väheldase künka otsas asuvat ümara põhiplaaniga klassitsistlikku rotundi kutsutakse Musitempliks. Pargi teises servas on mõisaaegne maakividest laotud kaev, mille pudelikaela meenutavat sisemust näeb läbi klaaskatte. Räpina pargi vabakujulises osas on alles mälestusmärk aastail 19181919 nõukogude võimu eest võidelnutele. Pargi esiväljakul on skulptuur ,,Daam kitarriga" Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis (2010). Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm
lõpeb populatsioonile, liigile või mõnele veelgi suuremale organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. 9. Geenitriivi mõju väikestele populatsioonidele Geenitriiv on geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Väikestes isoleeritud populatsioonides, eriti saartel või killustatud elupaikades, võib geneetiline mitmekesisus (haruldased alleelid) kiiresti kaotsi minna. 10.Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted Geneetiline pudelikael – isendid kes on ellu jäänud (alleelid ei ole muutunud). Asutaja efekt - e. rajaja efekt, geneetilise triivi üks äärmuslikke erijuhte, mis tuleneb populatsiooni asutamisest (e. rajamisest) väga väikese arvu isendite poolt, äärmisel juhul üksikisendeist, kes on pärit mingist suurest populatsioonist. 11.Loodusliku valiku mõiste Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämise ja paljunemise
välja tõmbama, eemaldage seda kattev tinapaber ja pühkige pudelikael puhtaks. Fooliumilõikurit kasutatakse tinapaberi või kapsli eemaldamiseks. Vahuveinipudeli avamine Vahuveinipudelit avades peab olema ettevaatlik, sest pudeli sisu on rõhu all. Pudeli kaela peab pöörama inimestest ja purunevatest asjadest eemale, sest kork võib välja paiskuda. Kaitsmaks end pudeli purunemise eest hoidke seda alati rätikus. Kui kork on eriti tihke, hoia pudelikaela sooja vee all: see suurendab rõhku. 1.Tinapaber eemaldatud, võtke ära traat. Hoidke käepärast rätik, juhuks kui kork välja paiskub. 2. Ärge keerutage korki, vaid pöörake pudelit endast eemale, et korgi ülemine ots ära ei murduks. 3. Kui kork on väljas, katke pudelisuu kiirest käega, et aeglustada rõhu alanemist ja takistada veini väljavalgumast. Kallake aeglaselt, siis jõuab vaht alaneda. Kas vein peab hingama?
3. Tegelik läbilaskvus (actual throughput) –väiksem efektiivsest ootamatuste korral. • Efektiivsus – kui palju tehti tööd ära / kui palju oleks võinud maksimaalselt ära teha • Inimene: väsib, aga õpib • Masin: väsib ka millalgi ära • Piirang on (video mõistes) üks protsessi lüli, millel on „halval hetkel“ kõige väiksem jõudlus ning mis võib kogu süsteemi „kinni kiiluda“. Kindlasti on sellise pudelikaela „leevendamine“ prioriteet, aga kui selleks ühtegi reaalset võimalust hetkel ei ole, siis ei tohiks lasta ka teistel protsessi osadel liigset „tempot peale kruvida“ – see kasvatab ainult ooteaega ja varu pudelikaela juures. Suuremat mahtu annab ainult pudelikaela võimsuse suurendamine. Ära unusta, et välisest piirangust (nt turunõudlus, 300tk/p) pole mõtet oma võimsust suuremaks kasvatada, kui see pole sinu poolt mõjutatav.
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
Enne kui hakkate korki välja tõmbama, eemaldage seda kattev tinapaber ja pühkige pudelikael puhtaks. Fooliumilõikur Kasutage seda riista tinapaberi või kapsli eemaldamiseks. VAHUVEINIPUDELI AVAMINE Olge vahuveinipudelit avades ettevaatlik, sest pudeli sisu on rõhu all. Pöörake pudeli kael inimestest ja purunevatest asjadest eemale, sest kork võib välja paiskuda. Kaitsmaks end pudeli purunemise eest hoidke seda alati rätikus. Kui kork on eriti tihke, hoidke pudelikaela sooja vee all: see suurendab rõhku. 1.Tinapaber eemaldatud, võtke ära traat. Hoidke käepärast rätik, juhuks kui kork välja paiskub. 2. Ärge keerutage korki, vaid pöörake pudelit endast eemale, et korgi ülemine ots ära ei murduks. 3. Kui kork on väljas, katke pudelisuu kiirest käega, et aeglustada rõhu alanemist ja takistada veini väljavalgumast. Kallake aeglaselt, siis jõuab vaht alaneda. KAS VEIN PEAB HINGAMA?
Genealoogia kõrguse hajuvus on väiksem kasvavas populatsioonis kui muutumatu suuruse korral Kahanevas populatsioonis: Koalestsentsid toimuvad eelistatult väikese suuruse ajal, s.t. tänapäevale lähemal. Kahanemine peab olema drastiline, et see erineks püsiva suurusega populatsioonist, sest enamus koalestsentse toimub niikuinii tänapäevale lähemal, siis kui vaadeldavate liinide hulk on veel suur. Mis toimub suuruse pudelikaela korral, kui 2N on 100-10-100? Koalestsentsid on keskmiselt 10 korda sagedasemad pudelikaela ajal (1/2N): 1/100 = 0,01 1/10 = 0,1 Kui pudelikael kestab mitmeid põlvkondi, siis on väga tõenäoline, et MRCA leitakse pudelikaela ajal. S.t. et vanem varieeruvus on tänaseks populatsioonist kadunud ja säilinud on ainult üks liin. 6. Mis on lõputute saitide mudel ja milleks seda vaja on? Kas saame alati eeldada selle kehtimist?
dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel suurendab varieeruvust. Geneetiline pudelikael - järsu arvukuse languse läbi teinud populatsioonis geneetiline mitmekesisus oluliselt vähenenud geneetilise “pudelikaela” efekt. Lähiristumine ehk inbriiding - suguluses olevate isendite ristumine. Lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon - inbriidingu tagajärg, väiksem elumus ja paljunemisvõime. Populatsiooni efektiivne arvukus - isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis, põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Taasasustamine - liigi looduslikust asurkonnast pärinevate või tehistingimustes kasvanud
biokeemiline isolatsioon: sperm ei säilu / ei tungi munarakku 4. Inbriiding inbriiding – selline isendite ristumine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. nt taimedel iseviljastumine, loomadel pudelikaelaefekti puhul vm. inbreedingu põhiline probleem – homosügootsuse kasv, mis siis nt võib tihedamini viia retsessiivsete haiguste avaldumiseni. populatsiooni tasemel viib fitnessi langusele (inbreeding depression, tihti näiteks pudelikaela- või asutajaefekti tulemus). Inbriidingu tulemusena võivad homosügootsesse olekusse sattuda ka muidu populatsioonis harva esinevad geneetilisi haigusi põhjustavad retsessiivsed alleelid. Näiteks albinismi sagedus varieerub 1:10,000 Põhja-Euroopas kuni 1:30,000 Lõuna-Euroopas, kuid USAs Arizona osariigis elavatel Hopi indiaanlastel esineb albinism sagedusega 1:200.
Populatsiooni geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Geenivool erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. (Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult) Pudelikaela efekt Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilisest ja elutingimuste iseärasusest. 4
Üks või mitu ühist eellast, ühised eellased kuni 5.sugupõlveni (k.a) Suureneb homosügootsus Autbriiding Mittesugulusaretus, välisaretus/ristamine Suureneb heterosügootsus c. Mutatsioonid d. Juhuslik geenitriiv - Kõik gameeditüübid ei kohtu viljastamisel võrdse tõenäosusega nagu panmiktilises populatsioonis - Toimub ilma, et valikut teostatakse (juhuse teel) - Tõenäoline väikestes ja suletud (isoleeritud) populatsioonide puhul Pudelikaela efekt on populatsioonimahu oluline vähenemine e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne) Ne=( 4* Nf*Nm )/ Nf +Nm Näide: 1) 995 emast 5 isast Ne= 4* 995*5/ 995+5 = 19,9 ~ 20 2) 500 emast ja 500 isast Ne= 4*500*500/ 500+500 = 1000 ○ Kui Ne = vähemalt 50, siis populatsioon on elujõuline F = 1/ 2Ne ehk 1/ 2*1000= 0,0005 • Isasloomi kakskümmend • Emasloomi tuhat Alla selle on ohustatud tõug f. Selektsioon g. Biotehnoloogia tõuaretuses Suguselekteeritud sperma
järgi evolutsiooni uurida võib olla eksitav konvergentsi tõttu ehk samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks, järjestamiseks ja mõtestamiseks – selle aluseks on fülogeneetilised faktid. 2. Molekulaarse evolutsiooni põhimehhanismid. Looduslik valik, selle põhitüübid. Geenitriiv. Pudelikaela efekt. Looduslik valik – looduslik protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas paljunemises ja vähemkohaste variantide eliminatsioonis suurema suremuse või piiratud reproduktsiooni tõttu antud kk tingimustes. Põhitüübid: Tasakaalustav – kk tingimused suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Lõhestav valik – kahe või enama keskmisest
· 2. Geenivool ehk geenisiire - ühe populatsiooni geenid satuvad teise populatsiooni · 3. Geneetiline triiv ehk lateraalne triiv - geenide juhuslik muutumine populatsiooni sees vastavalt välistingimustele. o Näiteks juhuslik isendite sh geenide hukkumine looduskatastroofides o Vähendab geneetilist muutlikkust populatsioonis! (küsimuse esitas selle kohta) o Suurendab populatsioonide vahelisi erinevusi o Väikestes populatsioonides pudelikaela efekt - mingi alleeli kadumine o Mõjutab peamiselt väikeseid populatsioone o Kuidas kõigil organismidel esineb kombinatiivne muutlikkus? Taimedel need, kes suguliselt paljunevad, õistaimed, neil toimub - seemnetaimed Loomadel suguliselt paljunevatel loomadel Seentel ei esine, mõndadel üksikutel, mis eoseliselt suguliselt paljunead Bakteritel ei esine
Geenitriivil on kahesugune toime: Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides – geenialleelide ja muude genoomi variantide juhusliku ja tihti ulatusliku kõikumise tagajärjel võib osa neist kaduma minna, kui üks variant kinnistub. Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel – algselt ühesugused populatsioonid võivad täiesti juhuslikult erinevaks muutuda. 10. Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted Geenitriivi nähtused, mis on tavaolukorrast intensiivsemad. Populatsiooni pudelikael – olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest idendid, kes neid alleele kannavad on surnud või ei paljune. Populatsiooni genofond väheneb. Pudelikael võib tekkida näiteks looduskatastroofide tulemusena.
ette kuhjunud täitmata ülesannete järgi. Piirangute teooria autor Eliyahu M. Goldratt on olukorra paremaks kujutamisesk nimetanud selle pudelikaelaks. Kuna ahela tugevuse määrab selle kõige nõrgem lüli, määrab ka pudelikael kogu organisatsiooni võimsuse: eelnevad lülid võivad toota ükskõik kui palju, pudelikaelast läheb läbi ainult teatud hulk ja ülejäänud lõpetamata toodang kuhjub pudelikaela ette või ladudesse. 12. Otsustamine Otsustamine on raske ja keeruline psüühiline töö. Kokku langevad teadmised, mõtted, tunded, fantaasiad. Otsustamine on sünteetiline tegevus. Tuleb sünteesida majanduslikku, tehnilist, õiguslikku ja inimest käsitlevat infot. Otsustamine eristab juhti alluvast. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: · Bürokraatlik · Professionaalne- kollegiaalne · Poliitiline
Kui mõni lüli pidurdab kogu protsessi, siis tuleb see piirang kõrvaldada/lahendada. Piirang võib olla nii sisemine kui ka välimine. NB! Välisest piirangust (nt turunõudlus, 300tk/p) pole mõtet oma võimsust suuremaks kasvatada, sest see pole sinu kontrolli all! Juhtimisprotsess piirangute teooria järgi: 1. Sõnasta organisatsiooni eesmärk 2. Määratle kõik piirangud ja hetke "pudelikael" 3. Suurenda pudelikaela mahtu 4. Ekspluateeri piiravat ressurssi maksimaalselt, väldi mõttetut kulu 5. Vii teiste protsesside juhtimine kooskõlla piiranguga 6. Kui pudelikael muutub, mine tagasi punkti 1. Piirangute teooria kontrollmõõdikud · Üldeesmärk on kasum, täpsemalt kolm komponenti: netokasum, investeeringu tasuvus ja rahavood. · Järgmise tasandi mõõdikud (3): · Väljalase (throughput) määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu,
kasumlikkusele. Tarnijaturgudel tegutsemise keerukus. Ostustrateegia väljatöötamisel arvestatakse ettevõtte huvi ostuturul; võimalusi ja piiranguid ostuturul; ostuturu pidevat muutust; eri tooterühmade omapära. Etapid: 1. klassifitseerimine- 2. tarnijaturu analüüs- 3. strateegiline positsioneerimine- 4. tegevuskava koostamine Klassifitseerimine- tooteartikli mõju ettevõtte kasumlikkusele; tarneriskid; kategooriad (strateegilised (detailset infot vaja ja analüüse), pudelikaela tooted (nõudluse prognoos keskpikaks perioodiks), kaalukad tooteartiklid (lühiajaline nõudluse prognoos), mittekriitilised tooted(optimaalne ostukogus)) Tarnijaturu analüüs- ettevõte peab hindama tarnijate läbirääkimis jõudu. Milline on tarnija osa turust jne. Toote ainulaadsus, logisitline situatsioon. Strateegiline positsioneerimine- vastvalt ostuporfelli maatriksile, kus ühel teljel on ettevõtte tugevused ja teisel tarnija tugevused. Vastavalt sellele kas tasakaalustada, ära
Kui mõni lüli pidurdab kogu protsessi, siis tuleb see piirang kõrvaldada/lahendada. Piirang võib olla nii sisemine kui ka välimine. NB! Välisest piirangust (nt turunõudlus, 300tk/p) pole mõtet oma võimsust suuremaks kasvatada, sest see pole sinu kontrolli all! Juhtimisprotsess piirangute teooria järgi: 1. Sõnasta organisatsiooni eesmärk 2. Määratle kõik piirangud ja hetke “pudelikael” 3. Suurenda pudelikaela mahtu 4. Ekspluateeri piiravat ressurssi maksimaalselt, väldi mõttetut kulu 5. Vii teiste protsesside juhtimine kooskõlla piiranguga 6. Kui pudelikael muutub, mine tagasi punkti 1. Piirangute teooria kontrollmõõdikud • Üldeesmärk on kasum, täpsemalt kolm komponenti: netokasum, investeeringu tasuvus ja rahavood. • Järgmise tasandi mõõdikud (3): • Väljalase (throughput) – määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu,
Rusika reegel: m- migrantide arv asurkonnas põlkonna kohta. Kui Ne m suurem 1 siis geeni vool asurkonda küllaldane, et kompenseerida mitmekesisuse kadu ning võimaldada asrkondade omavahelist divergeerumist. Tähendab tavaliselt ühte migranti põlvkonna kohta. Mis on geneetilised pudelikaelad? Järsk asurkonna suuruse vähenemine. Sageli on populatsiooni arvukuse kollaps tingitud looduskatastroofidest, tänapäeval üha sagedamini aga inimtegevuse tõttu. Geneetiline mõju sõltub pudelikaela suurusest ja kasvukiirusest pärast seda. Mis mõjutab väikeste asurkondade geneetilist mitmekesisust? Generatsiooni/ põlvkonna pikkus; rajajate arv; asurkonna kasvamise kiirus; stabiilse asurkonna suurus; rajajate esindatus; lähisuguluspaljunemine; sugude vahekord; asurkonna suuruse kõikumine. Mis on evolutsiooniliselt oluline üksus? Väga raske määrata, peab olema sigimise mõttes märkimisväärselt isoleeritud ja peab olema oluline evolutsiooniline pärand.
Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda. Põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad tarneahelas. Lõppturu nõudluse puutuva info kättesaadavaks tegemine tarnijatele võimaldab härjapiitsa efekti märkimisväärselt vähendada. 11.Piirangute teooria (TOC) Märksõnad: põhiväide, sisene ja väline piirang, pudelikaela olulisus, juhtimisprotsess TOC järgi, 3 kontrollmõõdikut, trumm-puhver-nöör printsiip (eesmärk, mis on trumm, mis on puhver, mis on nöör – vt 8. seminar) kriitiline tee, kumuleerumine, tudengisündroom. Piirangute teooria (TOC) on käsitlus eesmärgistatud süsteemide juhtimisest, mis kasutab reaalteaduse vahendeid, et jõuda tervel mõistusel põhinevate lahendusteni. Põhiväide: igal organisatsioonil on võtmepiirang, mis piirab eesmärgini jõustumist
täiendkoolitust). 18. Mida annab IS/IT audit? Mida endast kujutab Cobit raamistik? Efektiivse IT korralduse saamiseks ettevõttes on võimalik appi võtta IT audiitor, kes selgitab välja, milliseid IT funktsioone peaks parandama, millistes ärivaldkondades tasub teha IT arendusi jne. üldiselt käib see protsess nii, et esmalt kaardistatakse ettevõtte strateegilised eesmärgid, seejärel põhiprotsessid ja abiprotsessid. Ärivajadused tulevad välja, kui analüüsida äriprotsesside nn pudelikaela, mille avamine suurendaks protsesside efektiivsust ja läbilaskevõimet. IT-ressursid tasub suunata just nende pudelikaelte avamisele, mis annavad ärile kõige suuremat efekti. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus tehakse õigesti õigeid asju. Lisaks võib IKT audit (aga ka IS audit) anda ülevaate IT valdkonna kulude põhjendatusest, kui sellest muul põhjusel ülevaadet ei omata. COBIT ( Control Objective for Information and realated Technology) - tuntuim IT
lasta tekkinud pilust gaas vaikse vusinaga välja. Seejärel eemaldatakse kork täielikult. NB! Kuna sampanjapudelis on tugev rõhk, on pauguga pudeli avamine mitte ainult vulgaarne, vaid ka ohtlik. Valamine. Klassikalisel meetodil valmistatud vahuveini pudeli põhjas on õõnsus, kuhu saab panna pöidla. Pudel toetub ülejäänud sõrmedele. Kaelast hoidmine on matslik ja solvab sampanja väärikust. Kui valaja pole oma oskuses kindel, võib pudelikaela veidi teise käega toetada. Klaasi ei täideta rohkem kui 2/3 ulatuses. · Kuiva vahuveini loetakse universaalseks joogiks, mida võib igal kellaajal pakkuda mistahes roa juurde. Siiski peab see olema kuiv, seega Brut või Extra brut. Ka vastuvõttudel sobib tervituseks pakkuda vaid kuiva vahuveini. Demi-sec, mis on toitude kõrvale liiga magus, maitseb ideaalselt järelroa juurde. Kergeks piknikuveiniks või dessertveiniks võiks proovida Astit.
Võrreldes nulgudega on pH -amplituud märksa suurem: kuused taluvad nii nõrgalt happelisi kui aluselisi muldi. Kõrget põhjavett ja liigniiskust talub enamik kuuseliike nulgudest paremini. Kuuskede kõige arvestatavamaks kahjustajaks on juurepess ning seda eriti kõrge viljakusega lubjarikastel muldadel. Eriti suur on nakatumisoht endistele põllumaadele istutatud taimedel. Puistutes ja parkides tunneb juurepessukahjustusega kuused ära pudelikaela kujuliselt paksenenud juurekaela järgi. Kui parkide inventeerimisel tuleb teha valikuid perspektiivsete ning väljaraiutavate puude osas, siis kuuluvad juurepessu kahjustusega kuused väljaraiumisele. Linnatingimusi taluvad serbia kuusk (Picea omorika) ning torkav kuusk (P.pungens), mis on tuntud ka nn. hõbekuusena, kuid mis üldjuhul (vähemalt liik; aga esineb ka sorte!) ei kuulu tänapäeva trendipuude hulka. Seega sobivad kuused, nagu ka nulud eelkõige pargi- või
alleelisagedustega läbi põlvkondade? Triivis ühesuguse kohasusega genotüüpide sagedus muutub juhuslikult. Väikene populatsioon kaldub suurema tõenäosusega eemale oodatud keskmisest, kuna väikeses algmaterjalis säilib väiksema tõenäosusega heterogeensus - osa genotüüpe muutub juhusliku triiviga vähemsagedaseks kuni võib üldse kaduda. Väikestes populatsioonides sarnaneb geneetiline triiv inbriidingule, neutraalsed alleelid lähevad homosügootsesse olekusse. 5. Kui võrrelda pudelikaela või asutajaefekti mõju mõne-alleelsele ja multialleelsele lookusele siis milline on peamine erinevus. Mõnealleelsete lookuste puhul on tõenäoline, et enamik vanempopulatsiooni alleelidest säilib nii pudelikaela kui asutajaefekti mõjul (kui tegemist pole just tõesti paarist isendist koosneva populatsiooniga). Peamine efekt seljuhul on alleelisageduste muutumine. Multialleelsete lookuste korral mõjutab rajajate arv otseselt erineva tüübiga järglaste edasikandumist. Säilib
olemuselt jäigad, nad arenevad pidevalt edasi oma põhikontseptsiooni raames, kuid samas on täheldatav ka arhitektuuridevaheline konvergents. Et esile tõsta arhitektuuri arengute tulemeid on hakatud kasutama terminit ARENDARHITEKTUUR //advanced architecture//. 5. Princetoni arvutimudeli piirangud. Kuna käske ja andmeid (operande) säilitatakse ühtses jadapöördusega mälukeskkonnas, siis see põhjustab piiranguid mälupöördustel, nn pudelikaela nähtus („von Neumann bottleneck“). Puudub selgelt avalduv erisus mälus säilitatava info – andmete ja käskude vahel. See, kas tegemist on andmete või käskudega, tuvastatakse programmi töötluse käigus alles protsessoris. Kaasaegsetes kõrgkeeltes on kasutusel erinevaid andmestruktuure, kuid klassikalise (Princetoni) arvuti mälukorralduses tuginetakse vaid ühemõõtmelistele struktuuridele
genotüübiga. 9. Juhuslik geenitriiv juhuslik geenitriiv (ingl. Random genetic drift)- Alleelisageduste muutus väikese ristuva -populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 10.Evolutsioonitegurite toime populatsiooni tasakaalule 11. Suhteline kohastumuslikkus suhteline kohastumuslikkus (ingl. Relative fitness)- Eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune (nt. kohastumine eluks põllul ja metsas). 12. Pudelikaela efekt pudelikaelaefekt (ingl. Bottleneck effect)- Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 13. Molekulaarse evolutsiooni kell Mida kaugemad on liigid, seda rohkem muutusi on DNA-s. 14. Mutastsioonisurve, seos selektsiooniga mutatsioonisurve (ingl. Mutation pressure)- Ühesugune mutatsioonisagedus, millega mutantne geen lisandub populatsiooni. Populatsioonis esinevad kordusmutatsioonid. selektsioon (ingl
Oluline on, et organisatsioon ise annaks ja looks võimalusi, et inimesed õpiksid ja et kommunikatsiooni kaudu õpetataks ka teisi. Isiklik meisterlikkus mida mina saaksin teha, et olla edukam. Mõttemudelid mõtlema kaasa ja suhtuma kriitiliselt. Kaitsemehhanismid, milled me ise oleme loonud. Piirangute teooria Igas süsteemis on piirang. Selle indikaatoriks on see, et ülesanded on täitmata. Majandusse tuleb pudelikaela termin. Juhi ülesanne on pudelikael tuvastada ja lahendada. Juhid peavad leppima sellega, et aeg-ajalt osa inimesi passivadki niisama jõude seni kuni pudelikael on lahendatud. 2. Loeng. Juhtimine muutuvas keskkonnas. Kodutööd kantakse ette (powerpont- ok aega 10 min). Juhtimisele avaldab otsest mõju keskkond, milles organisatsioonid tegutsevad. Keskkond peame rääkima jaotusest sise ja väliskeskkond. Sisekeskkond, mis organistatsioooni vahetult tema igapäevases elus mõjutab
Ka tel on magusana toode- pudeda korgi puhul võib teflonist abi olla. Kui kork on väga pude, on ain- tud. Olgu see siis sak- saks abimeheks kahest metall-liistust koosnev pudeliavaja. Liistud jõnksu- sa Liebfraumilch, ma- tatakse ettevaatlikult korgi ja pudelikaela vahele ning kork keeratakse ter- gus Tokaji, Sauternes velt välja. See esmapilgul kummaline riistapuu kuulub mõistagi tõeliselt koos oma “noorema- professionaalsete veinisõprade varustusse. te vendadega” või mõni Veel võiks meeles pidada, et korki pole kena kiskuda läbi kapsli. Kap-
vastutavad äratundmise eest, tegemist on variaablite domäänidega. On ka teisi valke kus võib leida immunoglobuliinide domääne (CD48helperitel) ja CD8(tsütotoksilistel)). Adhesioonimolekulid – ICAM. Siirdamisreaktsioonid on keerulised, sest MHCII klassi molekule kontrollitakse, kui esitlatakse võõra isendi omasid (võõras rakk), neid on väga palju variante inimestel. Klass I MHC – oma materjal ja klass II võõras. Koaalade polümorfsim on väike ilmselt pudelikaela läbi elanud. IgG tüüpi antikeha koosneb kahest raskest ahelast mis on disuldiidsildadega seotid, kerged ahelad on omakorda seotud disuldiidsildadega raskete ahelate külge. Saame eristada antikehaga seonduvad piirkonnad ja bioloogiliseaktiivsiuse piirkonnad sabaosas, mida tutakse ära komplemendi valkude poolt vms, peale antigeeni äratundmist et midagi toimuks siis sabaosas on see piirkond. Tähistamine: C-konstantne, V-variaable, H- raske, L-light kerged ahelad
Arheoloogide vanema kiviaja kalendris vastab temale Moustier’ kultuur. Kadus alles 30 000 a. eest, viimase suure (Würmi ehk Valdai) jääaja keskel, konkurentsis uustulnukatega lõunast. 144. Homo sapiens : kus ja millal tekkis, kuhu levis, mida saavutas? Homo sapiens ehk “tark inimene”(?), igatahes meie oma liik, eristus heidelbergi inimese tüvest umbes 200 000 aasta eest LõunaAafrikas, ilmselt väikese populatsioonina (“läbi pudelikaela”) mingil raskel ajal. Umbes 100 000 aasta eest väljus osa “meie inimestest” (Homo sapiens) Aafrikast ja levis piki mereranda ida poole; hiljemalt 50 000 aasta pärast olid Austraalia aborigeenid juba olemas (s.t., tükk aega varem meritsi Austraaliasse jõudnud). Praegused Aasia ja Euroopa põlisrahvad eristusid üksteisest geneetiliselt alles 30 000 aasta eest. See haru, kes asustas toona väga külma jääaegset Euroopat, pidi vist oskama ka tuld hoida ja kaasas kanda
Populatsiooni lained ja sellest tulenevad tagajärjed. Populatsiooni lainetena saab käsitleda isendite perioodilisi arvukuse kõikumised, mida vallandavad tavaliselt muutused abiootilistes tegurites. Kui on populatsioonis suur arvukus siis toimub väjaränne, mille tulemusel tekib rajaja-efekt- väike juhuvalim satub uude keskkonda ja kujundab seal järgmised põlvkonnad. Lähtepopulatsioonist geneetiliselt erinevad. Kui populatsioon langeb siis tekib tänu geenitriivile pudelikaela efekt- kus samuti ei ole seost algse geneetilise struktuuriga, võrreldes lähtepopulatsiooniga geneetiline mitmekesisus vaesustub, aga liigi tasandil võib toimuda ka rikastumine. Populatsioonilained võivad anda ka materjali isolaatide kujunemisele, eriti olukorras, kus isendeid rändab välja, kuid ka isendite arvu järsul kukkumisel siis jagunevad isendid ebaühtlaselt levilas. Isolaate on kolme tüüpi: A.) geograafilised isolaadid- 72
annaabi.ee 
