h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus)
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse.
2)Ladustamine- kasutatakse vaheladusid/jaotuskeskusi- vähenevad kulud seisma mis teeb ta kalliks *karmid nõuded pakkimisele ja paraneb klienditeenindus *Turustusest ja maksetingimustest 82. Lennutraspordi eelised ja puudused. 3)Otselaadimine- kaupade katkestamatu jaotus tootjalt/tarnijalt kliendile 73. Kuidas arvutada laovarude piisavust? E: *Suur kiirus *Manööverdamisvõimelisem kui raudteetrans P: 62. Mida mõista otselähetamise all ja millistele kaupadele on see On Varude käibevälde e ringlusaeg = päevade arv perioodis/ *Sõltuvus ilmastikust *Kallis- eelissõitjateveol, kasutatakse kiiresti sobiv
1)Hanullogistika-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga,parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte)
Konkurentsieelise saavutamine(süsteemne tegevus ,mis hõlmab järgmist valdkondi) · tootmiskorraldus/tehnologilise eelise saavutamine · personaaleelise saavutamine(teadmised,oskused,hoiakud vilumused) · toote väärtuseliste eelise saavutamine · kombinatsioon eelimistest saavutustestest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust Majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõisted:" Toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad L.ja turunduse tegevust tarnijaahelas liikuva toode lisaväärtust ja väärtuse mõõtme,mida mõjutab tootmine kiire jaotus tegevus,toodete kättesaadavus,müük,kliendi teenindus" Tarneahela olulised omadused 1. on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaubade ja teenustega 2. liikmiseks olemine hõl,ab kõiki osapoole kaasaarvatud logidtilisi operatsioone,materjalide esiaeglast tarnijast kuni lõpptarbijani viimasel 3
6. Ettevõtte tootmises võib sündida selliseid tooteid või jääke, millele ei ole antud hetkel rakendust 7. Kaupade ühtlane kvaliteet antud hetkel võib olla põhjuseks toota ka tulevaste vajaduste tarbeks just praegu Miks saadetised hilinevad ja kuidas seda vältida? 1. Sisemised põhjused (näiteks): · vale arengu prognoos · liiga hiline tellimuse andmine · vead laoarvestuses · info liikumise korraldamatus · aeglane sisemise info liikumine · tarnijalt nõutakse ebarealistlikku kohaletoimetamisaega · reservlaovaru liiga väike · nõrk kättetoimetamiste jälgimine · nõrk turukõikumiste tundmine 2. Välised põhjused (näiteks): · on lubatud rohkem, kui suudetakse täita · nõrk tootmise planeerimine ja kontroll · masinate rikked vms · haigused (nt gripiperiood) [Type text] [Type text] Jarmo Karin ATL-29 · allhankijate altvedamised · ebapädev personal · hoolimatus
TOOTE TURUSTAMINE- müügi ja turustamise toimimine 2. Mille põhjal tehakse ostuotsus? Ostuotsus tehakse kulu- ja kasumivõrdluse põhjal. 3. Kes otsustavad firma toodangu või teenuste kasulikkuse? Firma toodangu või teenuste kasulikkuse üle otsustavad kliendid. 4. Turustuskanali ülesanne Turustuskanali ülesanne on eemaldada tõkked kauba tootja ja kliendi vahelt. 5. Mida tähendab väärtusahel? Väärtusahel tähendab, et toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevused tarneahelas liikuva toote lisandväärtust. 6. Millest koosneb kasum ja millal toimub tehing? Kasum koosneb toote omadustest ja sellest, kui täpse ning usaldatava koostööpartnerina klient müüjafirmat kogeb. Tehing toimub, kui hind ja toote kvaliteet ja müüjafirma tegevuse kvaliteet vastavad kliendi ootustele 7. Kuidas saavutab firma konkurentsivõime suurenemise?
Cross-docking Terminali veetakse ööpäeva jooksul põhivedudega kuus erinevatelt saatjatelt tulnud saadetist. Iga saadetis koosneb kahest kuni kolmest kaubaalusest (enamasti segaalused), kus on igaühes kaupu kolmele kuni viiele saajale. Kõigil kuuel tarnijal on ühed ja samad kliendid. Kuna jaotusvedu igalt tarnijalt igale kliendile eraldi oleks kulukas, tehakse terminalis igapäevaselt cross-dockingit, mille käigus tehakse terminalis küll täiendavat käsitsemist, kuid veokuludes saavutatakse arvestatav kokkuhoid. Selleks, et cross-dockingit saaks läbi viia, peavad olema täidetud järgmised tingimused: •teada peab olema saabuvate pakkeüksuste saabumise aeg, saatja, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta
Teisalt vähenevad ladude arvu kasvades veo- ja ebapiisava laovaru kulud. Kui suurendatakse ladude arvu, tuuakse nad lähemale klientidele, mistõttu vähenevad vahemaad ja veokulu. Suurema ladude arvu puhul on kaubad paremini kättesaadavad ja ebapiisava laovaru kulu väheneb. Samas ei tohiks unustada, et ladude arvu suurendamine vähendab transpordikulusid laost kliendini, kuid suurendab transpordikulusid tarnijalt lattu. Kulude optimeerimine on raskendatud seetõttu, et ladude arvu kasvades suurenevad laovarude ja laotegevuse kulud, sest näiteks üks ladu pindalaga 200m2 ei ole võimeline tegutsema samal müügitasemel kui kaks 100m2 ladu. Suurema lao puhul on laos töötavaid inimesi vaja palju rohkem ning suuremad on ka lao juhtimiseks vajalikud IT-süsteemide ning lao kasutamise kulud. 3 Siinkohal on oluline optimeerida kogukulu
Juhendaja: Evi Arais Tallinn 2010 Üldvaade Taust Klient valib omale AS Arvuti Tehnika e-poest sobiva kauba mida ta soovib osta, valib kauba kättesaamise aja ja viisi ning teostab makse internetipangas. Süsteemi administrator haldab ettevõtte infosüsteemi. Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu kohta vastaks tegelikkusele. Lausendid Admin on ettevõtte töötaja. Laohaldur on ettevõtte töötaja. Kuller on ettevõtte töötaja. Admin sisestab ja kõrvaldab tooted infosüsteemist.
Liigitatakse: Kinnitatud akreditiivi korral võtab kinnitajapank, lisaks avajapangale, endale kohustuse maksta müüjale saadetud kauba eest, kui müüja on esitanud panka akreditiivi tingimustele vastavad dokumendid. Edasiavatav akreditiiv annab vahendajale (akreditiivi esimesele saajale) võimaluse taotleda pangalt akreditiivi edasiavamist oma tarnija (müüja, akreditiivi teise saaja) kasuks. Ehk siis vahendaja saab osta tarnijalt (nt. tootjalt) kauba sama akreditiiviga, millega ta selle akreditiivi avajale edasi müüb. Edasiavatud akreditiivisumma võrra loovutab vahendaja akreditiivi teisele saajale edasi oma õiguse väljamakstavale akreditiivisummale. Back-to-Back akreditiivi kasutatakse, kui ei ole lubatud või kui ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada edasiavatavat akreditiivi. Back-to-Back akreditiivi avab pank vahendaja taotlusel tarnija kasuks.
selle dünaamilisuse tõttu suudetud veel välja töötada kõiki rahuldavat ja kõikehõlmavat üldtunnustatud definitsiooni ega isegi ühest terminit (Kiisler, 2011). Siiski on logistika kohta palju erinevaid definitsioone. Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine (Wikipedia, 2015). Omavahel seotud erinevad logistikategevused moodustavadki tarneahela. Tarneahel ehk teise nimetusega logistiline võrgustik on toodete/teenuste tarnijalt kliendini liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Nagurney, 2006). 1 TARNEAHELATE TÄHTSUSE ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG 1 Tarneahela ja logistika areng Joonis 1. Logistika evolutsioon (Wikipedia, 2015) Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid järk-järgult tootmises ja kaubanduses
Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid Tagastuslogistika halb organiseeritus (kaubaaluste, taara, konteinerite tagastus) Logistikaturu ‘’solkimine’’ monopolide poolt Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti 4. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kasutatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste , info ja muude ressursside süsteem. Tarnehala juhtimine on seotud igasuguste tegevuste juhtimisega, läbi mille suudetakse pakkuda suurimat võimalikku klienditeeninduse taset optimaalsete tarneahela kogukulude ning investeeringute juures. 8. Transport kui majanduse „vereirnge“ Transpordi kui majandusvaldkonna iseärasuseks on tema tehislikult tekitatud ehk tuletatud
raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto
määratud kindlate tsüklitena (eripära:tooted on standarditud,maht on suur,protsess on kiire,omahind madal,suured pooltoodete ja lao varud · seeria tootmine-tooted valmistatakse seeriatena (eripära: kvaliteedi kõikumine puudub, toormaterjali sisend ühele seeriale on sama) · tellimuse alusel (MTO)-tootmine algab kliendi tellimusega (tõmbemeetod).tüüptooded: autod,kõrgtenoloogilised tooted · teelimusel kokkupanek-eelnevalt valmistatud komponendidja tarnijalt lattu tellitud. Kui klinent esitab tellimuse,koostatakse lõpptööde tellimuse alusel.tellija võib klientidele pakkuda võimalust valida talle sobiva konfiguratsiooniga tooteid. Väiksemad laokulud võrreldes lattu tootmisega, võrreldes tellimuse alusel tootmisega on tarneaeg väiksem. · Tellimuse alusel projekteerimine-tarnijatel on võimalus klientide soovil tooteid projekteerida, tootjal peab olema hea inseneri võimekus, info liikumine, projekti liikumine. Eeliseks on klientide põhine
(ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks
eeldatava varude puudujäägiga. Antud olukorra näiteks sobib jaemüüja tellimisalase tegevuse kirjeldus seoses tootega, mille nõudlus kipub pakkumist ületama, tulenevalt piirangutest toote valmistamisel. Olukorras, kus nõudlus on üldjuhul pakkumisest suurem, on jaemüüja seisukohalt kõige ratsionaalsem teha kõik selleks, et lõppkliendi vajadused saaksid igal juhul rahuldatud. Selle tarvis tellitakse oma tarnijalt kaubakogus, mis on suurem sellest, kui see oleks olnud, kui tegu oleks piiramatu pakkumisega kaubaga. Tellimuste kokkukuhjamine esineb tavaliselt siis, kui tellimise püsikulu erineb nullist (näiteks, kui tellimuse täitmiseks on muuhulgas vajalik teha suurel hulgal paberitööd), seega igal perioodil uue tellimuse esitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Tellimise arvelt säästmiseks tellitakse harvem ja korraga suuremaid koguseid.
SEB käsitleb ootel akreditiivi garantiina. SAMPO eriliigid: Kinnitatud akreditiiv - korral võtab kinnitajapank, lisaks avajapangale, endale kohustuse maksta müüjale saadetud kauba eest, kui müüja on esitanud panka akreditiivi tingimustele vastavad dokumendid. Edasiavatav akreditiiv - annab vahendajale (akreditiivi esimesele saajale) võimaluse taotleda pangalt akreditiivi edasiavamist oma tarnija (müüja, akreditiivi teise saaja) kasuks. Ehk siis vahendaja saab osta tarnijalt (nt. tootjalt) kauba sama akreditiiviga, millega ta selle akreditiivi avajale edasi müüb. Edasiavatud akreditiivisumma võrra loovutab vahendaja akreditiivi teisele saajale edasi oma õiguse väljamakstavale akreditiivisummale. Back-to-Back akreditiivi - kasutatakse, kui ei ole lubatud või kui ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada edasiavatavat akreditiivi. Back-to-Back akreditiivi avab pank vahendaja taotlusel tarnija kasuks
jaekaubandus kasutab tellimuspunkti meetodi kõrval kõige enam müüdavate ja/või kergesti riknevate toiduainete (leib, sai, piima- ja lihatooted, puuviljad jne) tellimisel enamasti tellimustsükli meetodit. Jaekaubanduses on üldlevinud nende meetodite kombineeritud kasutamine. Tootmisettevõtetes kasutatakse rohkem tellimustsükli meetodit ja vähem tellimuspunkti meetodit. Tellimustsükli meetodi kasutamisega on võimalik saada arvestatavat kulusäästu, kui ühelt tarnijalt tellitakse palju erinevaid tooteid. Antud meetodi kasutamine aitab vähendada tellimis- ja veokulusid. Tellimiskulu määra ühe tellimuse kohta on võimalik oluliselt vähendada tellitavate koguste suurendarnisega. Puudumiskulud on põhjustatud kaotatud müügist nii lühi- kui ka pikema perioodi jooksul, järeltellimustest ja tootmise osalisest või täielikust seiskumisest. Puudumiskulud tootmises võivad osutuda vägagi suurteks. Tavaliselt on puudumiskulusid kõige keerukam arvutada ja
kuna kaupu toodetakse suurte partiidena. See tähendab, et kaupu toodetakse nõudlusest rohkem ja ülejäänud kaup jääb lattu seisma seni, kuni nõudlus tekib. Varud tekivad, kuna peab olema valmisolek kompenseerida tarbimise ja tootmise häireid. Ettevõttel peab olema varud juhul, kui tootjatel on tekkinud probleem kaupade valmistamisel või kohale toimetamisel. Varud tekivad, kuna kaup kogutakse suuremaks partiiks, et vähendada transpordikulusid. Ettevõttel on kasulik tellida tarnijalt suuremat kogust, mis vähendabki transpordikulusid. Varud tekivad, kuna teatud kaubad on hooajalise tootmistsükliga. Kaupade tootmine oleneb inimeste nõudluse täitmisest ja see võib olla hooajaliselt erinev. Varusid võib jagada normaalne ehk tavavaru, reserv ehk riskivaru, tsükliline laovaru, transpordivahendis olev varu, hooajaline laovaru, puhvervaru, spekulatiivne varu ja surnud varu. Normaalsete ehk tavavarude ülesanne on kindlustada igapäevane häirete klienditeenindus või
60 (tasumiskohustus) järgmise kuu 20.kuupäev 4. Käibemaksuarvestus AS Ränduri käibemaksukontol on käibemaksu ettemaks 15 470. Koostage AS Ränduri (käibemaksukohustuslane) lausendid järgmiste majandustehingute kohta. Koostage käibemaksu kontokaart. 1. AS Ränduri kassasse laekub ostjatelt 7080 koos 20% käibemaksuga summas. Arvet eelnevalt esitatud ei ole. 2. AS Rändur ostab ehitusmaterjale. Tarnijalt laekub materjali ostuarve. Materjal kantakse koheselt remondikuludesse. Arve on tarnijale tasumata. Arvel: Materjal 1 654.- Käibemaks 20% _______ Kokku _______ 3. AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud veoauto kütus, mis kantakse ostmisel kuludesse. Saadud arvel: Bensiin 880.- Käibemaks 20% _____ Kokku _____ 4
Referaadi lõpus on välja toodud ka mõned mõisted, mis seostuvad siis tarneahelaga. Loodan, et see referaat annab pisut parema ülevaate tarneahelast. 3 1.Kuidas jaguneb logistika Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika
........................................................... 13 2 1 Üldvaade 1.1 Taust Klient valib omale Arvuti OÜ e-poest sobiva kauba mida ta soovib osta, valib kauba kättesaamise aja ja viisi ning teostab makse internetipangas. Süsteemi administrator haldab ettevõtte infosüsteemi. Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu kohta vastaks tegelikkusele. 1.2 Eesmärgid Ettevõte eesmärgid on järgmised: Osta ja müüa kaupa. Veebilehe uuendus. Kauba tellimine. 1.3 Põhiprotsesside loetelu Ettevõte põhiprotsessid on:
Kokkuvõttes on kaupade vastuvõtu ja tarnimise juures esmalt kõige tähtsam valida sobiv tarnija ning valikul tuleks kaaluda järgmisi tegureid: · hind; · materjalide kvaliteet; · töökindlus tarnete tegemisel. 5 1.3 Arvete protsessi parandamine Arvete maksmisprotsess, mis kattub ostutellimuste ja aruannete saamisega, on esimene, mida peaks automatiseerima. Et, seda protsessi efektiivsemaks muuta, tuleks tarnijalt nõuda arvete esitamist elektrooniliselt või Interneti teel ning süsteem ühildaks omvahel arved ja ostutellimused ning vastuvõtud. Ainult need tarnijate arved, mis ei suuda selle protsessiga kokkulangeda, tuleb sisestada käsitsi. Teine võimalus on elimineerida tarnija arved. Seda "invoiceless" lähenemisviisi nimetatakse ,,hinnatud maksmiseks" (ERS evaluated receipt settlement). Seega niipea, kui kätte saadud kaubad või teenused on kontrollitud, on kogu nõutav teave, mida
juhtimise tegevusi. Väga tähtis on seejuures koostöö osapooltega ja tegevuste koordineerimine. Tarneketi osapoolteks võivad olla tarnijad, vahendajad, kolmana poole teenusepakkujad ja kliendid Sisuliselt integreeritakse tarneketi juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel. 2. Logistikas on kasutusel väärtusahela mõiste, mis tähendab, et toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevused tarneahelas liikuva toote lisandväärtust. Väärtusahelasse kuuluvad kõik tegevused ühte struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt, protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Lisandväärtust suurendavad tegevused on ainult need, mis mõjutavad (suurendavad) tarbija rahulolu. Näiteks hea transpordi infrastruktuur; ladustamine. 3
maksepäeval. Seejärel antakse kaubadokumendid üle ostjale. Akredatiivide peamised liigid Stand-by akredatiiv Stand-by akreditiiv on garantii, mis antakse välja akreditiivi vormis. Stand by akreditiivi käsitletakse akreditiivireeglite kohaselt (UCP 600) või spetsiaalselt stand- by akreditiivide käsitlemiseks mõeldud reeglite (ISP98) kohaselt. Ülekantav akredatiiv (Küsi õppejõult) Ülekantav akreditiiv annab akreditiivi saajale ehk vahendajale võimaluse osta tarnijalt kaupa sama akreditiiviga, millega ta ise selle kauba ostjale edasi müüb. Ostja pank avab vahendaja kasuks ülekantava akreditiivi. Pank saadab tarnijale ehk akreditiivi teisele saajale akreditiivi ülekandmise sõnumi. Sõnumis on loetletud kõik akreditiivi tingimused esialgsel kujul, v.a Akreditiivi summa ja ühikuhind, mida vahendaja võib vähendada; Akreditiivi aegumise päev, dokumentide esitamiseks lubatud ajavahemik, tarnetähtajad, mida vahendaja võib lühendada.
realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni järgmisse etappi ning lõpptarbijani. 3-25%. Voog on ajas pidevalt kulgev katkematu protsess
3. Mis tingimused peavad olema täidetud, et logistilise *seesmine log *väljundlog strateegia eesmärk saaks tidetud? 13. Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt Logistika juhtimine- strateegiate loomise fn tooraine, pool- ja sisend- ja väljundlogistika keerukusest. valmiskaupade ning nendega seotud info liikumise ja ladustamise 1)Tasakaalus süst- materjali hangitakse mitmelt tarnijalt ja kaupua planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja lähetatakse klientidele, kes asuvad mitmes kohas. N: tarbekaupade tarbimiskoha vahel. tootjad. 4. Millest moodustub materjalivoog? 2)Keeruline sisendpool- N: lenukitööstus (ka autotööstus), kus
24. Mida sisaldab kemikaali pakendi märgistus? *Aine või valmistise nimetust *EÜ numbrit *Ohtlike koostisainete nimetusi *Ohusümbolit ja ohu sõnalist tähendust *Riskilauseid *Ohutuslauseid *Turustamise eest vastutava isiku andmeid *Sõnu ,,EÜ märgistus" teatiud ainete puhul *Nimikogust 25. Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Tarbijana saan aine (toote) ohutuskaardi tarnijalt. Tootjana pean ohutuskaardi välja töötama ise kasutades selleks teenust, mida osutab pädev isik, kes võtab arvesse toote kasutajaskonna teadaolevaid erivajadusi. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid (määrus) 27. Mida kujutab endast ohtliku aine piirnorm? Milleks see kehtestatud on? Ohtliku aine piirnorm on ohtliku aine keskmine kontsentratsioon töökeskkonna
Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhusus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus. Logistika puudutab tegevusalasid, mille keskmes on materiaalsete väärtuste ja info liikumine ning selle ettevalmistamine, alates toorainest ja lõpetades lõppkliendiga ja hõlmates ka üha suuremat tähtsust omandava tarvitatud kaupade ja pakendite korje. TARNEAHEL Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem. Tarneahel lisab väärtust ja määrab lõppkokkuvõttes ettevõtte suutlikkuse rahuldada klientide nõudlust. TARNEAHELA JUHTIMINE Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Tarneahela juhtimine on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine
Tööjõud (36 000) 0 (36 000) Muud kulud (24 000) 0 (24 000) Kasum 192 000 180 000 12 000 Otsus: tasub parandada, sest kasum on 12 000 võrra suurem Ülesanne 9 Ettevõte toodab toodet M, millele on vaja detaile N, O ja P. Praegu toodetakse kõiki detaile ise. Detaili P toodetakse kuus 20 000 tk. Tuli pakkumine tarnijalt osta detail P sisse hinnaga 2.50 /tk. Toote P tootmiskulud ühiku kohta siiani on järgmised: - materjal 1.00 - töötasu 1.20 - tootmise muutuvad lisakulud 0.20 - tootmise püsivad lisakulud 0.20 Kas tasub pakkumine vastu võtta ja osta detail P sisse? Teha ise P Osta sisse P Diferentsiaal
1) Laekusid põhitootmise kuluarved 80 80 2) Osteti krediidiga materjale, võeti arvele varudena 30 3) Tasuti pangalaenu osamakse 50 4) Tasuti pangalaenu intressid 10 10 5) Arvestati tootmiskuludesse amortisatsioon 35 35 6) Müüdi põhitootmise teenust, laekus raha 120 120 7) Laekus tarnijalt transpordikulu arve, tasuti kohe 93 93 8) Müüdi ostjale põhitootmise teenust krediidiga 131 131 9) Laekus väljaantud laenu osamakse 15 10) Osteti kaup, kanti soetamisel kuludesse 22 22 KOKKU 240 251 Küsimus: 1. Perioodi majandustulemus on? kasum11 10. Koostage rahavoogude aruanne kassapõhisel meetodil
lõppemisel). Ettevõtte juhtkonnale on logistikapoolne "kasulikkuse lisamine" küllalt tähtis. Logistiliste kulude vähendamine või turupositsiooni tugevnemine (suurem läbimüük) suurendab kaubaühiku ruumilist ja ajalist kasulikkust, suurendades seega firma kasumit. TÕUKAV TOOTMISSÜSTEEM (tooted liiguvad pakkumispõhiselt) Tõukav tootmissüsteem on materjali saadavuse planeerimisel (Materials Requirements Planning – MRP–I) põhinev tootmissüsteem. Tooted liiguvad tarnijalt tootjani mitte niivõrd hetke vajadusest, kuivõrd tuleviku vajadustest lähtudes. Tootmine lattu põhineb müügiennustustele rajanevatele müügiplaanidele. Tooted püütakse tõugata turule, kus toimub nende realiseerimine nõudluse kaudu. Toimib mudelil tarnijad – komponendid – pooltooted – valmistooted – ladu – tarbija. MRP I nõuab kolme olulise tegevuse kavandamist: põhjaliku tootmisplaani loomine vastavalt nõudlusele
Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tarneahela juhtimise põhiprobleemiks on logistika kogukulude optimeerimine. TJ põhiküsimuseks on uurida materjali, info ja rahavoogude liikumist alates tooraine hankimisest kuni toodete jõudmiseni lõpptarbijani. Eesmärgiks parandada kauba-, materjali-, ja infovoogude liikumist tarnijalt lõpptarbijani ning seejuures peaksid vähenema tarnekulud kavandatud teenindustasemel. TJ tegeleb vahetussuhete juhtimisega. 2. Esita 4 tegurit, mis panustavad tarneahelates piitsaefekti tekkimisele ja/või võimendamisele ning selgita igat tegurit lausega. (8p) Piitsaefekti võivad tekitada: x Nõudluse prognoosi ajakohastamine (demand forecast updating) iga ettevõtte esitatud tellimusega täiendatakse varusid ning lisatakse ka puhvervaru
vedude organiseerimisel ja logistika kavandamisel optimeerimaks kogu ahelat. Mitmeosaline tarneahel koosneb tarnijatest, tootjatest, vedajatest, ladudest, hulgi- ja jaemüüjatest ning tarbijatest. Nende üksuste integreerimist eesmärgiga tõhustada informatsiooni, materjali ja olemasolevate ning uute toodete eest makstava raha liikumist nimetatakse tarneahela juhtimiseks. SCM on terviklik lähenemine, et planeerida ja kontrollida materjalide ja kaupade liikumist tarnijalt tarbijani. SCM püüdluseks on, et kõik ahela lülid teeksid omavahel koostööd ja oleksid seejuures kasumlikud. 3 Tarneahelate juhtimist saab jaotada nelja põhivaldkonda: -üksuste planeerimine -varude haldamine -transport ja -infotehnoloogia. Tarneahela juhtimise funktsioonid: · Hankimise e. ostu juhtimine Nõudluse prognoosimine Hankijate valik Transport ja lähetus · Distributsiooni e
Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel. Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata. D: Materjalid D: Põhivara K: Võlad tarnijatele Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Kasutada võib ka liitlausendeid, mis koosnevad mitmest debiteeritavast ja krediteeritavast kontost. Iga lausendi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest: · milliseid kontosid majandustehing puudutab; · kas need kontod on aktiva- või passivakontod;
eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt teisele isikule rahasumma laenamiseks kindlaks perioodiks. Laenu tagasimaksmine on võimalik kokku leppida ühekordse maksena või perioodimaksetena, mille kohta tuleks lisada laenulepingule tagasimaksete graafik täpsete kuupäevade ja summadega. Tarneleping • Tarnelepingut kasutatakse tavaliselt juhul, kui ostja soovib osta tarnijalt (müüja) kaupu pikema perioodi vältel ning tegemist ei ole kindla asja müügi või ühekordse kaubakogusega. Äriruumi üürileping • Äriruumi üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse ruumid, mida üürnik tohib kasutada ainult oma majandus- või kutsetegevuses. Kuigi üürnikule läheb üle äriruumide valdus ja täielik kasutamisõigus, ei tohi üürnik äriruume edasi üürida ega anda muul
tellimine, transpordi korraldamine ja tasumine ostu eest. Ostmine (ostutegevus, purchasing)- ettevõtte väliste ressursside haldamine/juhtimine. Sisaldab kõiki tegevusi, mis vajalikud selleks et saada hankijalt vajalik toode ettevõttes õigesse kohta. Erineb hankimisest, sest hankimine sisaldab endas ka tarnijate ja tarnijate turgude haldamist. Hankimine/hanketegevus (procurement)- kõik tegevused, mille alusel võib ettevõte saada toote või teenuse ning arve selle eest tarnijalt. Laiem mõiste kui ostutegevus. Tarneahela juhtimise valdkonnas tehtav töö, mis tagab vajalike materjalide ja tooraine olemasolu, et saaks tagada põhitegevuse. Organisatsiooni väliste ressursside haldamine. Ostujuhtimine (purchasing management)-tegeleb ostuprotsessi kõigi etappide haldamisega. Lisaks tegelevad ostujuhid ka tarnijate haldamisega ja ostupersonli haldamisega. Hankejuhtimine(procurement management)- hõlmab kogu hankeprotsessi juhtimist. Ei
cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdistsiplinaarsus: Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega 4) Tarneahela ulatus: Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid. Tõhus logistika pöörleb ümber 5 põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (ehk süsteemsus) Peamised probleemid: liigsed varud, varude allahindlus ja mahakandmine; kauba puudus laos tellimuse korral ja tellimuse täitmise kiirus; hilinenud kauba kohaletoimetus; ebatõhus varude (laoruumi) kasutus; klienditeenindus ning probleemid tarnijaga
arvu (10%). 1.1.4 Lausendid - Töötaja modifitseerib paketti - Paketil on leviala - Klient taotleb paketti - Rahuldatud taotluse põhjal vormistatakse leping - Lepingul on osapool - Töötaja on osapool - Klient on osapool - Pakett on tasuperiood - Perioodi lõpul väljastatakse arve - Arve koostatakse kliendilepingu alusel - Klient tasub arve - Klient vaidlustab arve - Klient esitab kaebuse - Tarnijalt ostetakse materjale - Ostmise aluseks on tellimus - Töötaja koostab tellimuse - Tarnija täidab tellimuse - Tellimusele väljastatakse ostu_arve - Töötaja koostab töökäsu - Töökäsk koostatakse kliendilepingu alusel - Töötaja täidab töökäsu - Laopidaja väljastab materjalid - Materjalid väljastatakse töökäsu alusel - Töötaja töötab lepingu alusel - Töötaja töötab ametikohal
Sears soovis sulgeda oma asutusesisese jaotussüsteemi, mille kulu oli 7 protsenti kogumüügist, 2 korda suurem kui konkurentidel. 2000. aasta detsembris alustas Menlo Logistics koostööd autotootjaga General Motors, luues tütarettevõtte Vector, mille uuenduslik tarneahelamudel sai tulevikus etaloniks ka paljudele teistele logistikateenuste pakkujatele. Vectori eesmärgiks oli tagada igapäevaselt ligi 70 miljoni kilo materjalide õigeaegne hange ja transport 12000-ndelt tarnijalt üle maailma. Ettevõte tegutses sel ajal neljanda osapoole logistikaettevõttena, juhtides mõningaid tegevusi tarneahelas iseseisvalt ning jälgides kolmandate osapoolte pingutusi eesmärkide täitmiseks. Aastal 2002 loodi Menlo Worldwide Logistics, millega ühendati Menlo Logistics, Vector ja Emery Worldwide Forwarding (hiljem nimetati ümber Menlo Worldwide Forwarding). Emery globaalse logistikaüksuse liitmisel kahe teisega saadi juurde esindused Aasias ja Lõuna-Ameerikas ning
Sinna hulka kuulusid näiteks erinevad käepidemed Swarovski kristallidega, mida oli võimalik projekteerida ka ilustuseks trepi käsipuudele. Ülesanne uute tarnijatega koostöö tegemiseks osutus minu jaoks huvitavaks väljakutseks. Vaatamata mõningatele erimeelsustele läbirääkimistel saavutasime positiivse tulemuse ning kõikide uute tarnijatega koostöötingimustes kokkulepped. Leidnud uued koostööpartnerid alustasin innukalt uute toodete tutvustamist Eesti turul. Saanud igalt tarnijalt vastavad toodete kataloogid, alustasin toodete tutvustamist helistamisega erinevatele selle alaga tegelevatele asutustele. Teades ette selle kogu protsessi pikaajalisust ja keerukust arvestasin selle võimalike tagasilöökidega ( huvi, tagasiside, vahendite või võimaluste puudus). Eelnenud toimingute teostamise juures sain väga oskuslikult ära kasutada ülikoolis omandatud teadmisi antud ainete valdkondades. 12
Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ja mõõdukate kogukuludega. Tootmislogistika ülesanne on suurendada tootlikkust, arendada tehnoloogiat, kasutada tootmisressursse ja optimeerida tootmisprotsesse. Jaotuslogistika ülesanne on korraldada pärast toote valmimist selle jõudmine tarneahela järgmisesse lülisse või tarbijani. Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel, et tootmine ja kaubandus ei suudaks transpordi, ladustamise ja varude haldamiseta eksisteerida
Ajapiiranguga toodete puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. 3) Lastitavus Tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi. Näited: Teravili, maak ja naftaproduktid on suurepärase lastitavusega, kuna nad täidavad veoruumi täielikult. Halva lastitavusega on masinad, autod, elusloomad ja inimesed. 4) Asendatavus Kui toodet saab hõlpsasti asendada alternatiivse tootega teiselt tarnijalt, võib olla mõttekas kasutada kiiret, kuid kulukat transpordiliiki, et tagada kliendi tellimus. 5) Kahjustatavus Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reeglina kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab. 26. Turuga seotud tegurid: 1) Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Suure konkurentsi tingimustes osutatavad transporditeenused kalduvad olema (suhteliselt) odavad, kui piiratud
Rakendada minimaalset tootmiskulgu. Vaja vähem pooltooteid. Võimalikult täpse materjalide ja tooraine ülevaate koostamine.Kahte eelnimetatud ülesannet on praktikas võimatu täita, teadmata täpselt millist toorainet või osi on olemas või milliseid tuleb juurde hankida. See nõuabki materjalide väga täpset ülevaadet. Tagastada osad materjalid tarnijatele. Kui tekivad mingite varude ülejäägid, tuleks need võimalusek tarnijatele tagastada.Kas raha eest või krediidina, kui samalt tarnijalt oodatakse järgnevaid tarneid. Konsignatsiooni leping seisneb selles, et tarnija annab oma varad põhimõtteliselt vastutavale hoiule teatud ajaks.Selle aja möödudes võib ta alandada oma toodete pakkumishinda või võtab liigse tagasi.Peamiselt kasutatakse tootmises. Vähem ladustada valmis toodangut.Statistika näitab, et toodete müügikõver on kelluka kujuline.Mis iseloomustab seda, et ettevõte toodab paljusid erinevaid tooteid, kuid müügi osas omavad vaid osa neist olulist rolli
rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel seotud logistikategevused moodustuvad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem. Tarneahela ulatus- Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid. 7R mudel- right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost,
36. Füüsikalised tervistkahjustavad tegurid Füüsikalised ohutegurid on valgustus, mikrokliima,ventilatsioon, õhurõhk, müra vibratsioon, kiirgus. 37. Keemilised tervistkahjustavad tegurid Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisega seotud uut tehnoloogilist protsessi ei ole lubatud enne käivitada, kui on tehtud uus riskianalüüs ja rakendatud sobivad kaitseabinõud. Tööandjad peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta et tagada kõigi võimalike ohutusabinõude õigeaegne rakendamine. 38. Bioloogilised tervistkahjustavad tegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Juurde on lisandunud suured konkurendid nagu Haiwaii Express ja Rademari rattapood. Otse Meridalt tellides välditakse vaheladude juurdehindluseid ning suudetakse pakkuda soodsamaid hindu samas võimaldades endale suuremaid juurdehindlusprotsente. Konkurents tarneahela sees on üsna tihe. Merida tarnib jalgratta võtme- komponendide omavahel konkureerivatelt ettevõtetelt SRAM ja Shimano ning valib mõlemalt tarnijalt parimad sobilikud tooted kõige soodsama hinnaga. SRAM ja Shimano jagavad omavahel turgu ning omavad sellest tulenevalt ka suuremat läbirääkimisvõimu, kuna nemad tarvnivad oma tooteid ka Merida konkurentidele. Vähemtähtsate komponentide osas on turul sadu või tuhandeid erinevaid tehaseid Hiinas ja Taiwanis, kes on kergesti asendatavad. Nemad konkureerivad ositi ka suurtootjatega hinna ja kvaliteedi osas. Merida jalgrattatehaste peamine konkurent on Giant, kes on teine Taiwani suurtootja
kontsentreerumist või suhtlemist nõudvad tööd jne) või suulise märguande edastamist märgistama asjakohaste ohutusmärkidega müraallikad/müraväljad, kus müratase on või ületab 85 dB(A) paigaldama töötsooni sisenemiskohta või müra tekitava seadme juurde nähtavale kohale kohustusmärgi "Kanna kuulmiskaitsevahendit", kui müratase on või ületab 85 dB(A) taotlema müra tekitava seadme tarnijalt teavet mürataseme vähendamise võimaluste kohta hindama ja kontrollima mürataseme vähendamiseks kasutusele võetud abinõude efektiivsust teavitama töötajaid müra kahjulikust toimest võimaldama töötajale kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müra ekspositsioonitase ületab 80 dB(A) ning nõudma töötajalt kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müra ekspositsioonitase on või ületab 85 dB(A). 10. RISKIANALÜÜS
Toodangu ladustamine .......................> Veo planeerimine ...............................> Tellimuste käsitlemine ........................> Jaotuslogistika Transport ..........................................> Klienditeenindus ................................> Kuidas jaguneb logistika: Hankelogistika eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi suhtega, vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika üldeesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide
annaabi.ee 
