Minu kokkuvõtte Descartes'i 6. meditatsioonist. 1. Mis on minu hinnangul antud artikli põhiväide? Minu jaoks on antud artikli põhiväide arusaamine/arusaamatus, kas on olemas füüsiline keha ilma vaimuta ja kui on, siis kas see keha eksisteerib kõigi jaoks ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt
Uurimisprobleem: Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peet...
Uurimisprobleem: Miks peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: (mõõdukas objektivism) On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. (moraaliabsolutism) On olemas üleskaalutud moraalipõhimõtted Argument: (mõõdukas objektivism) A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip ,,On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast" on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Nee...
Arutlus meetodist IV osa. Põhiväide on Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus. Põhiväite põhilised argumendid: 1. Kui mõelda, siis järelikult olen ka olemas. ( Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. Kui ei oleks keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on ). 2. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. ( Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik. Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust, seega Jumal eksisteerib). Kriitikana tooksin välja Jumala, sest arvan, et millegi kaheldava tõestamine kaheldavaga pole õige. Kahtlused peaks ikka tõestatud saama millegi kindlaga. Kuigi argumente oli palju, jäid need mulle kas arusaamatuks või segaseks. Küsimus: Tekstis oli lause: "Kui me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinkselt, on kõok tõene." Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mi...
Küsimused: Milleks üldse kopeerida mingit objekti? Kas kõik mõtted on tõesed ? Millal on idee või uskumus tõene ? Uurimisprobleem: veenda kuulajat pragmatismi tõeteooria eelistes. Põhiväide: Tõesed on niisugused ideed, mida me saame omaks võtta,tõenda, kinnitada,verifitseerida. populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Vastuväide: populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Võrdle intellektualisti ja pragmatismi loengu materjaliga. Väited: Populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima realiteeti. Idee tõesus ei ole idee tardunud siseomadus. Me elame realiteetide maailmas, mis võivad olla lõpmata kasulikud või lõpmata kahjulikud. (argument: meie ideed peavad ühilduma realiteetidega , olgu need konkreetsed või abstraktsed, faktid või printsiibid, sest vastasel korral ähvardab neid karistusena järjekindlusetus ja pettumused) Seetõttu me peame kõnelema järjekindlalt , nii nagu...
Filosoofia otstarve 1) Antud teksti põhiväide on : Filosoofia otstarve ja selle määramine küsimustüüpide põhjal. 2) Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimustele õigete vastuste leidmine ja suunamine. Autor on esitanud hea näite ,, Kus on mu mantel" Püstitades küsimuse mis paneb inimesi õiget vastust leidma. Isach Berlin on jaotanud küsimused empiirilisteks ja formaalseteks, mis kergendab vastuste leidmist
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks usk sellesse, et elu väärib elamist, on tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene...
G. W. Leibniz. Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Autori põhiväide antud tekstis on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust
Filosoofia otstarve Antud artikli põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika. Nende põhiliste küsimusetüüpide empiiriliste ja formaalsete puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maai...
Isiah Berlin. Filosoofia otstarve. Isiah Berlini artikli Filosoofia otstarve põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?"
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust. Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suur...
Descartes´i müüt 1. Antud artikli põhiväide: loo autor filosoof Gilbert Ryle ei nõustu Descartes´i väitega, et igal inimolendil on olemas nii keha kui vaim. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Descartes´i doktriin ei suuda defineerida keha ja vaimu vahelist seost. Tema väide keha ja vaimu kohta on kategooriaviga. See esitab mentaalse elu fakte, nagu kuuluksid need ühte loogilisse tüüpi, kuigi nad kuuluvad teise. Kategooriaviga tähendab näiteks seda, et erinevad asutused koosnevad erinevatest allüksustest, mida nimetatakse sellest asutusest erinevate nimetustega, aga nad tervikuna tähendavad sedasama asutust. Samamoodi tuleks tõlgendada ka keha. Kuna inimese keha on keerukalt organiseeritud üksus, siis peab ka vaim olema üks teine keerukalt organiseeritud üksus, ehkki teistsuguse ülesehitusega. Inimkeha on eriline masinavärk, sest mõnd ta toiminguist kontrollib seesmine masinavärk. Ta on nähtamatu, kuuldamatu, tal puudub suur...
tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ? Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest järeldused ning lühike ja selge kokkuvõte. Kõnes on heaks tooniks tuua elulisi või isiklike näiteid. Kõne on õnnestunud, kui publik saab selle sisust aru ning kõne eesmärk on saavutatud, kas siis veenmise, informeerimise või mõjutamise näol. Inimeste tähelepanu saamiseks on kasulik pöörduda nende poole, ennast tutvustada
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus
Pragmatismi tõekontseptsioon 1. Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski n...
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus
Kõik loomad on võrdsed Peter Singer 1) Antud teksti põhiväide: Loomade õiguste idee. 2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide.
Descartes'i 6. filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte Lihtsa struktuuri põhjal Antud artikkli põhiväide on ,,ma" olen mõtlev asi. Descartes väidab, et inimene on midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb?
ESSEE Gottfried Wilhem Leibnizi Teksti põhjal Autori põhiväide, et maailm eksiteerib Jumala armu põhjal lihtsubstsantidest ehk monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants. Loomad on oma monaadidega lihtsate monaadide seisundis, kellel ei täheldata tõdede järelduste tegemist
Seminar III, Leibniz - Struktueeritud kokkuvõte Teema: Elu olemus ja jumala täiuslikkus Uurimisprobleem: Miks on miski olemas ja pole eimiskit? (Miks on asjad nii ja mitte teisiti?) Põhiväide: 1. ,,Peab olema küllaldane (alg)põhjus"; 2. ,,Algpõjus on Jumal" Argument: ... Kõrvalväited: · Hinged kehastuvad ümber - loomad muudavad ümber, omandavad ja jätavad maha ainult oma osi. See toimub aegamööda ja pidevalt väikeste märkamatute osakeste kaupa toitumise teel; ühekorraga ja märgatavalt toimub see aga eostamise ja surma puhul, mis põhjustavad kõige omandamist või kaotamist korraga. · Mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta - ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti. · Kehad ja hinged ei saa olla olemas juhuslikkusest - sest aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu (see- j...
Kokkuvõte "Descartes'i Müüt" põhjal Artikli Gilbert Ryle põhiväide on, et Descartes'i müüti kehast ja vaimust on võimalik purustada. Ehk siis, et antud juhul Ryle üritab ümber lükata väidet, et keha ja vaim on kaks erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil. Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse ,,Inimese" allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust
Rene Descates Meditatsioonid filosoofiast Katkendi kokkuvõte Koostas: Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga,
Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasug...
Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda
1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „...teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon.“ 5. „...kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust
Ühiskonna võimu piiridest… Autori püstitatud küsimused: Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda. Põhilised argumendid väite kinnituseks: Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista
asju, mida seal ei ole. Ta materdas metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega, öeldes et: 1. Inimesed kasutavad sageli selliseid keelelisi väljendid, millel puudub konkreetne sisu. 2. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. 3. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab. Berkeley põhimõtted Tema põhiväide on, et iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes, iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Näiteks õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Kui võtta õunalt ära kõik tema omadused, mis võivad esineda ka teistel puuviljadel, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub.
Vabadusest John Stuart Mill 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem UP: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja millline ühiskonnale 2) Väited Põhiväide: niikaua kui inimese teod ei kahjusta teisi, ei tohi inimest seaduslikult karistada V2: Teiste suhtes kahjulikke tegusid tuleb seaduse jõul karistada Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. 1) Vabaduse piiramise põhimõte “Mina vaatlen kasu kui ülimat eesmärki kõikide eetiliste küsimuste puhul; aga ma pean silmas kasu kõige laiemas mõttes, lähtudes inimese kui areneva olendi püsihuvidest. Ma väidan, et need huvid lubavad spontaanset individuaalsust välisele kontrollile allutada ainult sellise tegevuse korral, mis riivab teiste inimeste huvisid” 2) Vabaduse põhimõtte kehtivuse piirid “Vaev...
Vahearvestus 1-7.10.12 1) Minu tõlgendustehnikad: 1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda...
teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, siis kust ammutame oma teadmised?“ 2. Väited 1. Põhiväide „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon.“ 5
tõeprotsessi originaalideks ja prototüüpideks. Kogemus pakub tõepoolest ka teisi tõeprotsessi kujusid, kuid need kõik on mõeldavad pidurdunud, mitmekordistunud või üksteisega asendunud esmaste verifikatsioonidena. Pragmatismi tõekäsitlus seisneb selles, et meie maailmas on tohutult ideesid, mis toimivad pigem oma kaudse, kui otsese verifitseeritavuse kaudu. James väidab, et reaalsus ise või tõde ise võiksid olla muutlikud. Artikli põhiväide on aga, et tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Artiklist loen välja, et väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi ja tõde pole midagi muud kui kasulikkus. Aga kui tõde on meile nii kasulik, siis miks on meie ümber nii palju valet? Esialgu me ju ei saa aru, kas meile valetatakse või mitte, see selgub alles hiljem, kui kunagi tõde selgub. Kui me oskaksime kohe kindlaks teha,
Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2) „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3) „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4) „...teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon.“ 5) „...kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust.“ 3. Argumendid
Marksism: 189,190,194,196,202, Althusser: ühendab nimetatud vajaduse taastootmise ideega, selle jälgimiseks peaks keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon. Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise. Hegemoonia- domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt-
Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle tuttavad v.a. teksti liigendamine alateemadeks, see oli mulle uus, kuid hetkel tundus, et ka kõige ebamugavam ja kõige vähem kasulikum. Pärja Bärg Maakorralduse magister I Filosoofia vahearvestus II osa- Struktureeritud kriitiline kokkuvõte 1. Põhiväide: ,,Ma mõtlen järelikult olen" · Ja ma märkasin, et selles lauses: ma mõtlen, järelikult ma olen - on veenvat tõde ainult niipalju, et ma väga selgesti näen, et kui mõtelda, siis peab ka olema · Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin.
Bürokraatlik organsiatsioon sobib masstootmisele nt. Kooskõla keskkonna teatud muutlikkuse astme ja organisatsiooni sisekeskkonna vahel, kui stabiilne, siis vähem muutlikkust ja organiseeritust vaja, toime tulevad mehaanilised. Mehhaaniline vs orgaaniline organisatsioon. Mehhaaniline standardiseeritud, tsentraliseeritud, stabiilne, teine vastupidi. Karl Weick jõustatud keskkond mõttemudelite idee. Keskkonnaarusaamine sõltub juhtideset endist. Põhiväide kui otsustajad reageerivad oma ettekujutusele, siis jõuavad nad sellesse keskkonna, mida nad ennustasid. X Viimane loeng Võitle või põgene. Igasugune muudatus on oht. Muudatustele ollakse vastu. Kui olukord muutub, peaksime uue olukorraga kohanema, siis muudame iseenda mingeid asju ja seisame määramatus olukorras, sest me ie tea veel, kuidas me mingeid asju teeme. See peab olema võimalikult hästi kooskõlas sellega ,mis tekib vastase või konkurentide tegutsemise läbi.
optimaalne paigutus. Nõudlus tingib ressursside ümberpaigutamist. Smitth väidab, et rikkused tulevad läbi töö ja eeskätt sõltub rikkus töö tootlikkusest, vastupidiselt markantelistlukkule majandusele. Kõigi edasiste teooriate aluspõhjaks. Mõiste ,,Nähtamatu käsi" turu jõud vabaduse korral, kõik loksub paika.) · Karl Marx (19. saj tööstusühiskonna käsitlemine. Olemasoleva ühiskonna käsitus on toimiv, aga tuleviku prognoosid ei pea paika. Põhiväide ÜK jaotub kahte klassi ja see on määratud omandi suhtega. Kapitalistid ja proletaarlased. Leidis, et kapitalismi areng toob kaasa rikkuste koondumise järjest väiksema grupi kapitalistide kätte. Ja proletariaadi ehk töölisklassi kasvu ja vaesumise. Kapitalisliku majanduse kaks põhiomadust: toota kasumit ja püsida konkurentsis. Marx arvab, et ÜK jõuab välja sotsiaalse plahvatuseni kuna proletariaat on vaene ja vihane. Sealt saab alguse
furthermore) ( keskmiselt 7-9 ) 2)Kasutage neid ka lõikude vahel (muidu kaotate punkti) Ja kasutage üldse lõike, kui kirjutate järjest ilma lõikudeta , siis kaotate kohe 2 punkti 3) rangelt keelatud on släng, kõnekeel ja lühivormid 4) kasutage passiivi- ametliku stiili tunnuseks 5) sissejuhatuses teemasse sissejuhatava lause ja teeslause, tänu millele saaks tuletada essee pealkirja 6) igas lõigus üks põhiväide ja idee (soovitatavalt esimeses lauses) , mida siis toetate näidetega ja põhjendate 7) ja lõpetage nii...All things considered, To sum up, All in all.... I For and Against Näiteks: Discuss the advantages and disadvantages of living in a foreign country. Package holidays: Good or Bad? Arutlev ---poolt ja vastu argumendid, kaalutlete külmalt, enda arvamust ei kajasta Võite alustada Some people believe..; AS foreign travel becomes----Have you ever considered becoming your own boss
o Ratsionalism kultuur aitab töötajate käitumist normeerida, eesmärkide saavutamise vahend ja juhtinstrument. o Funktsionalism ühine kultuur aitab kohaneda väliskeskkonnaga ja säilitada sisemist ühtsust o Sümbolism organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib liikmete teadvuses. Hea kultuuriga ettevõtted - julgustavad riskima, soodustavad initsiatiivi, lugupidavus, kaasamine Geert Hofstede maailmakultuuri kaart - hollandi sotsiaalteadlane. Põhiväide: organistsioone ja juhtimist tuleb vaadelda ning mõista kõigi tasemete töötajate, eriti lihttöötajate vaatenurgast. o Individualism ja kollektivism kalkuleeritus vs isa/poja suhe, töö ja eraelu eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS SANDER KUKK 140592 I OSA 1A) TEHNIKAD, MIDA EELNEVALT OSKASIN: Olulise allajoonimine Seda tehnikat olen ma kõige enam kasutanud. See aitab silmatorkavalt eristada olulisemaid mõtteid ja seoseid. Lisaks kasutan märkmeid ja märksõnu, et lahti seletada keerulisemad laused. Sageli muudab teksti raskesti mõistetavaks just lausete pikkus. Sel juhul püüan olulise mõtte alla joonida ning sedasi need lühemate märkustena kirja panna. Teksti liigendamine alateemadeks Seda tehnikat olen kasutanud eelkõige kirjandite ja esseede analüüsimiseks. Kui olen kirja pannud iga lõigu põhiteesi või idee, siis annab see kirjutisest hea ülevaate ning võimaldab kiirelt leida koha, kust võiks teemakohast infot leida. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Seda tehnikat olen kasutanud näiteks võõrkeelsete tekstid...
Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata. Tausta jaoks on palju infoallikaid:
Lähteülesanne määratleb kirjutaja staatu se, aruande adressaadija aruande kirjutamise põhjuse. Tekst peaks samuti koosnemanelja st kuni viiest lõigust. Esimene lõik on sissejuhatus, misütleb, mis eesmärgil aruanne on kirj utatud, kes on kirjutaja(tema staatus) ja millisel informatsioonil aruanne põhineb.Järgmised kaks kuni kolm lõiku räägivad peamistest aruandepunktidest. Need lõigud võivad kuid ei pr uugi omadaalapealkirja. Küll aga peab igas lõigus esitatud põhiväide olematoetatud graafi kus või diagrammis esitatud andmetega. Viimanelõik on kokkuvõte, mis summeerib esitatu d punktid ja annabsoovituse adressaadile selle kohta, milliseid samme antudinformatsiooni le tuginedes oleks mõistlik astuda. Kõik see, mispuudutab lõigu ühtsust, millest ülalpool es see puhul juba juttuoli, kehtib muidugi ka siin. · Survey report To: From: Date: Subject: Introduction State purpose and content of your report or summarise the most important results of the
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Filosoofia ja semiootika instituut Semiootika osakond Kädi Saar Kognitiivne lingvistika Referaat Tartu 2011 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas.............................................................................4 1.1 Üldistamise kohustus.................................................................................................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognit...
Omavalitsuslik moment. Vennastekogude liikumine. Etniline asuala. Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed. Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks. Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk. EESTI AJALOOKIRJUTUS 19 sajandi lõpul hakati uurima rahvuslikku liikumist, tekkis huvi ärkamisaja vastu. Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein. ,, Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane, ta oli arst" : D Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused. Mihkel Martna. PROFESSIONAALNE AJALOOTEADUS. Hans Kruus. ,,Eesti küsimus" tartu 2005.
Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda. Põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad tarneahelas. Lõppturu nõudluse puutuva info kättesaadavaks tegemine tarnijatele võimaldab härjapiitsa efekti märkimisväärselt vähendada. 11.Piirangute teooria (TOC) Märksõnad: põhiväide, sisene ja väline piirang, pudelikaela olulisus, juhtimisprotsess TOC järgi, 3 kontrollmõõdikut, trumm-puhver-nöör printsiip (eesmärk, mis on trumm, mis on puhver, mis on nöör – vt 8. seminar) kriitiline tee, kumuleerumine, tudengisündroom. Piirangute teooria (TOC) on käsitlus eesmärgistatud süsteemide juhtimisest, mis kasutab reaalteaduse vahendeid, et jõuda tervel mõistusel põhinevate lahendusteni
d) John John Maynard Maynard Keynes. Keynes. 44 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 19. Millise majanduskoolkonna põhiväide on "Raha on praktiliselt ainus, mille abil saab majanduslikke protsesse mõjutada. Poliitikute ülesanne oleks tagada rahapakkumise pidev kasv ja tagada vähemalt äritsükli jooksul tasakaalustatud eelarve eelarve." Vastus: a) neokeinslik koolkond; b) materialistid; c) c))) monetaristid; monetaristid; ii id id d) postkeinslik koolkond. 20
Autente- kultuurile omane asendub dekadentliku liialdusega. Valgustus kui me rakendame oma mõistuse jõudu, siis me saame vältida vigu mis maailmas tehtud, saame jõuda täisliku maailmani. Valgustus fikseeris need hädad, mis olid seni maailma rüvetanud/hävitanud. Valgustusfilosoofia aluseks oli naturalistlik loomus. Ameerika on rajatud valgustusfilosoofiale. Õiglus pidi olema ühiskonna toimimise aluseks. Rousseau "Ühiskondlik leping" üks tema põhiteoseid. Põhiväide Inimene on oma loomult hea, aga see avaldub ainult siis, kui ta saab elada looduse rüppes, on õilis metslane, saab toimida loomulikus keskkonnas. Kui inimesed sisenevad tsivilisatsiooni, tekitab see probleeme. Peamiseks probleemiks on raha. Inimene on sündinud vabana, aga on kõikjal ahelais. Kuidas korraldada ühiskond nii, et muudaks inimese loomust ja inimene oleks vaba. Üldine Tahe midagi, mida ta nägi lahendusena. Kuidas olla osa kollektiivist, kuid olla samal ajal vaba
masitt tuleb segada sooja veega, liigutades vedelikku vahetpidamata tund pean siis jooma veini koos munaga? Küll see tänapäeva tarbija on ikka aega ja tingimata käega. Nii on vedelikuga kokkupuutuv õhk pidevas spi- nõudlik, talle pole sellest küllalt, et magus on ja purju teeb! raalses liikumises, mis – nagu kinnitavad muistsed keldi tarkused – aitab Nii biodünaamilise kui maheveini tootjate põhiväide on, et just selli- kaasa igasugustele muutustele. Saadud segu tuleb pritsida viinapuude leh- ses mürgitamata maapinnast tõusnud mürgitamata veinis tulevat esile ehe tedele, 40-50 liitrit hektari kohta. looduslikkus. Nende vein on autentne, mitte manipulatsioonide tulemus. Sõnnik peab tingimata olema lehma, mitte pulli oma, sest ainult leh- Ja ehtne saab olla ainult orgaaniline vein, peegeldades tõeliselt kasvuko-
Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne). Analüütilises jurisprudentsis loetakse peamiseks ülesandeks juriidiliste terminite keelelist analüüsi, nende omavaheliste seoste uurimist võimalikult sõltumatult igasugusest välisest kontekstist. 1970.-1980. aastatel oli kõneaktiteooria klassikute John L. Austini ja John R. Searle'i põhiväide, et keele abil saab mitte ainult maailma kirjeldada, vaid teha ka mitmesuguseid toiminguid. Kõneaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise detsisiooni tähendus. Normi kui detsisiooni saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi mittelingvistilise iseloomu. Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
