(uute tellitud kaubapartiide kohalejõudmiste) vahel. Kasutusvarude ülesanne on kindlustada ettevõttes igapäevane häireteta klienditeenindus või tootmine. Kui nõudlus ja tarnekindlus ei muutu, kindlustab kasutusvaru klientide vajaduste rahuldamise. Teel olev varu– tooted või materjalid, mis asuvad veovahendil/terminalis teel ühest asukohast teise. Varud eksisteerivad põhjusel, et nende liikumine saatjalt saajale nõuab aega. Reservvaru– varu, mida omatakse üle tavapärase vajaduse.Reservvaru suurus sõltub nõudluse kõikumise ulatusest. Reservvaru hoitakse lisaks kasutusvarule selleks, et katta kõikumisi nõudluses ja ebakindlust tarnimisel. Reservvaru ülesandeks on kaitsta ettevõtet ja selle kliente varude lõppemise ehk defitsiidi eest. Spekulatiivne varu– varu, mida omatakse muudel põhjustel kui igapäevase nõudluse rahuldamine. Näiteks võib tegemist olla optimaalset vajadust ületavate varudega, mis on soetatud allahindluse
varjavad kvaliteediprobleeme/kitsaskohti; varude olemasolu soodustab juhtkonna kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule. Varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss- omada piisavalt varusid, et tagada nii välis- kui siseklientide tellimuste täitmine; minimeerida säilituskulud Laoartikli varu vaheldub kasutus- ehk ringlusvaru ulatuses varu max ja min tasemete vahel. Kuna nõudlus on muutlik võib artikli varu langeda min tasemest allapoole. -> reservvaru pealt siis. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgii- 1. Kasutusvaru – tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel 2. Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise 3. Reservvaru – varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. 4. Spekulatiivne varu – varud, mida hoitakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine (hulgiallahindlus) 5
Teiselt poolt on varude juhtimise eesmärgiks hoida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali mõistlikult madalal tasemel, et vältida võimalikke riske ja likviidsusprobleeme laos peab olema vähem kaupa, tarned seevastu tihedamad ning koguselt väiksemad varude liigid tekke ja funktsiooni järgi · Kasutusvaru ehk ringlusvaru (cycle stock, current demand inventory) rahuldab tavapärase nõudluse järgmise plaanilise varude täiendamiseni · Turvavaru ehk reservvaru (safety stock) - varud, mida omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise eest või tarnete ebakindluse vastu (või ka protsessi ajakulu ja varieeruva kvaliteedi vastu). · Tellimuspartii varu (lot-size inventory) tagajärg, kui ,,suurem on odavam" printsiibil on ostetud rohkem kui kasutusvaru ja turvavaru vajavad. · Hooajaline varu (seasonal stock, anticipation inventory) varu, mida on
kulude ja klienditeeninduse kompromiss, varude liigid tekke ja funktsiooni järgi 329, sõltuv ja sõltumatu nõudlus, SKU, ringlustsükkel, inventuuri viisid 336, varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine, laovarudega seotud kulud EOQ, tellimisperioodi süsteem 337, tellimispunkti süsteem 338, ajalise plaanimise süsteem 339, EOQ mudel, mudeli eeldused lihtsaimal kujul, osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis 345, reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi 349, reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine, ABC-analüüs lk 335, XYZ-analüüs (vt loenguslaidid). Varudega töötamine on logistika aluseks 4 üldist varude liiki: 1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components, subassemblies, ingredients) 3. MRO varud (maintenance, repair and operating) – hooldusvarud, varuosad, kuluartiklid) 4
varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss, varude liigid tekke ja funktsiooni järgi, sõltuv ja sõltumatu nõudlus, SKU, ringlustsükkel, inventuuri viisid, varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine, laovarudega seotud kulud, tellimisperioodi süsteem, tellimispunkti süsteem, ajalise plaanimise süsteem, EOQ mudel, mudeli eeldused lihtsaimal kujul, osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis, reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi, reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine, ABC-analüüs, XYZ-analüüs (vt loenguslaidid). Varude liigid: Varusid saab liigitada erineval viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmist/töötlemistegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: • Tooraine ja komponendid, mis on tarnitud firmasse, kuid ei ole veel kasutatud • Pooltoodete varu (work-in-process) on materjalid, mis on alustanud
valik, lao asukoha valik, sobiva logistikatehnoloogia valik, väljast tellimine jne. Taktikaline juhtimine on eelkõige niisuguste töömeetodite, juhtimis- ja tegutsemisviiside valik ja rakendamine, mis toetavad logistikastrateegia elluviimist. Tüüpilised taktikalise juhtimise valdkonna tegevused on toimingute ja protsesside ülevaatamine optimeerimise eesmärgil, optimaalsete veomarsruutide leidmine, kasutusvaru ja reservvaru tuvastamine, tootesortimendi juhtimine, läbimisaja analüüs, kulude analüüs ja abinõude väljatöötamine kulude vähendamiseks. Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine
................................................. 41 92.VARUDE HALDAMISE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE:....................... 41 93.ABC ANALÜÜS:............................................................................. 41 94.EOQ MUDEL:................................................................................. 42 95.TELLIMISPUNKTI MÄÄRAMINE........................................................ 44 96.NORMAALJAOTUSE STANDARDHÄLBE STATISTILINE MUDEL – RESERVVARU MÄÄRAMINE:................................................................ 45 97.PRAKTILISED VARUDE TÄIENDAMISE MEETODID:............................. 45 98.MIS ON SDL?................................................................................ 47 99.MIS ON PIIRANGUTE TEOORIA?...................................................... 48 100.TRANSPORDI REGULATSIOONID:.................................................. 49 101.VEDAJA VASTUTUS ON MAANTEETRANSPORDIS PIIRATUD
Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta ei lahustu vees, vees moodustab ta püsiva emulsiooni. 2.Nafta ja maailm Kus leidub naftat? Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Miks on nafta oluline?
Turvast kasutatakse vee filtreerimisel. Tal on kasulikud puhastavad omadused, mille tõttu kasutatakse turvast reovee puhastamisel. Eestis Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Turbabrikett on ümardatud külgedega püstprismakujuline plokk, mis koosnevad tihedalt kokkusurutud kuivast turbast. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Aktiivset turba reservvaru on Eesti turbamaardlates kokku 774 miljonit tonni, passiivsete varude suurus on 618 miljonit tonni. Viimase aastakümne jooksul on Eestis turvast kaevandatud umbes üks miljon tonni aastas, seadusega reguleeritud turba maksimum kogumismaht aastas on 2,6 miljonit tonni. Eestis on umbes 10 000 hektarit tootmisalust raba, millelt iga aastal freesitakse keskmiselt paar sentimeetrit turvast. Turba tootmist reguleerib säästva arengu seadus. Jiffy tehas
tuhat t P2O5 % m Aseri 388 000 240 1,2 8 P. tarbevaru Toolse 644 000 160 3 10,15 P. tarbevaru Rakvere maardla LääneKabala pk 925 000 48107 5,7 9,4 P. reservvaru IdaKabala pk 997 000 5680 6,7 12,1 P. tarbevaru Rägavere pk 1 400 000 50133 5,7 9,4 Prognoosv. Assamalla pk 2 000 000 110195 5 9,6 Prognoosv. Sonda pk 2 800 000 8396 3,4 9,4 Prognoosv.
Veoautode, treilerite, konteinerite jms. vastuvõtt ja tühjakslaadimine / kaupade paigutamine hoiukohtadele / ladustamine / siirdamine / komplekteerimine / järelkontroll. 36. Nimeta komplekteerimistehnoloogiaid. Üks komplekteerija komplekteerib ühte tellimust korraga / üks komplekteerib korraga mitme tellimuse kaubad / tsoonikomplekteerimine / dünaamiline komplekteerimine. 37. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi. Kasutusvaru e. ringlusvaru / transiitvaru / reservvaru / spekulatiivne varu / hooajaline varu. 38. Mis on laoartikkel (SKU) ? Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega laoartikkel on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel. (SKU: stock keeping unit) 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu ? Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse kogus + reservvaru 40. Mida näitab Turn-Earn indeks ehk tasuvusaste ? Kuidas seda leida ?
· Pealelaadimine ja lähetamine · Lao administreerimine · Lao korrashoid · Kaubakäsitlustehnika korrashoid 36. Nimeta komplekteerimistehnoloogiaid. (4) · Üks komplekteerija komplekteerib üht tellimust korraga · Üks komplekteerib korraga mitme tellimuse kaubad · Tsoonikomplekteerimine · Dünaamiline komplekteerimine 37. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi. (vähemalt 5) · Kasutusvaru e ringlusvaru · Transiitvaru · Reservvaru · Spekulatiivne varu · Hooajaline varu · Surnud varu 38. Mis on laoartikkel? Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega laoartikkel on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel (suurus, värv, kaubamärk jne). 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu? Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse kogus + reservvaru 40. Mida näitab Turn-Earn indeks ehk tasuvusaste? Kuidas seda leida?
temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Anastasia Margarita Kolossova 10HB 2004 aasta seisuga olid nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni võrra aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial 12%, Iraagil (kuigi varud ise on Iraagis, selle tootja on siiski USA) 10%, Venemaal 9%. Suuremad nafta tarbijad on aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8% ja Hiina 6%. Nafta on üks olulisemaid maavarasid
kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik. Passiivne varu- varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. Tarbevaru- maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Reservvaru- maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Maagikeha- konkreetse geomeetrilise kujuga maagist koosnev maavaralasund. Põlevkivi Põlevkivi e. kukersiit: Ordoviitsiumi kujunenud orgaanilise aine kuhjum, koosneb 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest, peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest.
Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksud hankijatele Varude liigid funktsiooni järgi on: Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavaline nõudlus varude täiendamise vahel. Transiitvaru- tooted ja materjalid, mis on veovahendil teel ühest kohast teise. Reservvaru- varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettearvamatu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. Spekulatiivne varu- varud, mida omatakse teistel põhjustel, kui jooksva nõudluse rahuldamine. Hooajaline varu- varude kogumine enne hooaja algust. Esineb sageli põllumajandustoodete ja hooaja kaupade puhul. 3
järgmisesse ilma katkestusteta. Valmista või tarni ainult seda ja sellises koguses, mida väärtusvoo allavoolu asuv aste soovib ei rohkem ega vähem. Kogu süsteem peab töötama lõppnõudlusega samas rütmis. Standardiseeri iga tegevusprotsessi toimingu töötsükkel optimaalseimaks, tagamaks toimingute sünkroonsust Standardiseeri ja minimeeri vajalik reservvaru toimingute vahel. Korralda töö nii, et iga tegevusoperatsiooni saab vigade suhtes jälgida ja vea asetleidmisel peatada. 7) Infosüsteem (IS) on ... ... info, isikute, tehniliste vahendite ja meetodite süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks. Infosüsteem on ettevõtte infotasand.
kihis on lagunemisaste 10-15%, kuid 3-4m sügavusel on lagunemisaste juba 25-40%. Veel sügavamal on lagunemisaste 45-50%. Veelahkme alal soostiku keskel on isegi 60-65%. [] Muraka soostiku turvas on enamasti vesine, selle kännusus väike. Kännukiht paikneb peamiselt 2-3m sügavusel, raba ja siirdesoo turvaste piiril. [] Tabel 1 Muraka soostiku turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1992) Põhinäitajad Passiivne reservvaru Madalsoolasun Siirdesoolasund Raba- Rabalasund d segalasund Kütteturvas Kütteturvas Kütteturvas Alusturvas Kütteturvas Kokku Pindala, ha 2999 499 1341 2784 5861 5861 Keskmine 1,97 2,99 2,21 1,29 2,1 3,79
kõrgusega 1015 m, riiulitevaheliste töökoridoride laiusega 1,51,7 m. Riiulikoridorides kasutatavad tõstukitüübid erinevad madalas laos kasutatavatest. Seejuures eristatakse riiulikoridorides töötavaid ja riiulite ning lao tööalade vahel liikuvaid tõstukeid. 34. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)? Kasutusvaru e ringlusvaru (rahuldatakse tavapärane nõudlus) Transiitvaru (kaubad transpordivahendil teel ühest asukohast teise) Reservvaru (varud mida hoitakse üle nominaalse vajaduse kaitseks tarnete hilinemise ja nõudluse kasvu vastu) Spekulatiivne varu (omatakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine) Sesoonne e hooajaline varu (spekulatiivne laovaru vorm, akuleerimine enne hooaja algust) Seisev varu (kaubad mille järele nõudlust teatud ajaperioodi jooksul pole olnud) (Tooraine, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed hankijatele.) 35
) · Igapäevased toimingud tehakse laoartikli tasemel, aga strateegiline planeerimine on tooterühma tasemel · Laodefitsiidi tekkimisel on kolm tagajärge. o Järeltellimus täiendatakse esmajärjekorras o Asendamine kui klient on nõus asendama muu tootega o Kaotatud müük klient loobub tellimusest · Kui varu väheneb teatud tasemele tehakse täiendtellikus (kindel, muutuv) · Keskmine laovaru = 1/2* täiendtellimuse suurus+reservvaru Optimaalne tellimiskogus · Varuühiku kogukulu on nende komponentide summa: o Materjalikulu (ostuhind, tarnekulud ja transport) o Tellimiskulu (ostutellimise esitamise, vastuvõte ja maksmisega seotud kulud) o Säilitamiskulud (varud omamise kulu kuni nende müümiseni) o Varude tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult o Optimaalne tellimiskogus (EOQ) tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud Reservvaru suurus
kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik . passiivne varu varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu võimalik või puudub asjakohane tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. tarbevaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks; reservvaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Liivamaardlad levivad enam-vähem ühtlaselt üle Eesti, kuid nende genees on erinev. Näiteks Balti mere arengustaadiumite rannamoodustiste setetega seotud liiva- ja kruusamaardlad paiknevad Lääne-Eestis ja saartel, liustikujõe hästi sorteeritud deltasetetest moodustunud suuremad
jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 37. Mis on laoartikkel (SKU)? Laoartikkel (SKU stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 38. Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu? (Maksimumtase miinimumtase)/2 + reservvaru 39. Mis on ringlusetulu index ( turnearn index), kuidas seda leida? Varahalduse tulemuslikkuse mõõtarv, mis avaldub keskmise müügimarginaali ja ringlussageduse korrutisena. Tulemust väljendatakse indeksi või protsendina. Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 40. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru
hoiulaod. 37.Mis on laoartikkel (SKU)? Laoartikkel (SKU – stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 38.Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu? (Maksimumtase – miinimumtase)/2 + reservvaru 39.Mis on ringluse-tulu index ( turn-earn index), kuidas seda leida? Varahalduse tulemuslikkuse mõõtarv, mis avaldub keskmise müügimarginaali ja ringlussageduse korrutisena. Tulemust väljendatakse indeksi või protsendina. Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 40.Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses
vahel, igalühel on oma tsoon d. Dünaamiline komplekteerimine kaubad tuuakse komplekteerijate juurde. 37. Varude tüüpid tekkepõhjuse järgi a. Kasvuvaru e. Ringlusvaru varud millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude varude täiendamise vahel b. Transiitvaru tootet või materjalid mis asuvad transpordivahendil ühetst kohast teise c. Reservvaru varud, mida omatakse üle normaalse vajaduse kaitsmaks endettenägematunõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu d. Spekulatiivne varu varu vorm, varude akumuleerimine enne hooaja algust. e. Hooajaline varu varu vorm, varude akumuleerimine enne hooaja algust. 38. Igat erinevat tootekoodi omavat omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks
Ülekannete tegemiseks - normaalseks äritegevusest vajatav rahahulk, sõltub tegevusalast ning raha tulevase laekumise tõenäosusest. Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel. Näiteks kauplustel on raha suhe müügitulusse kõrgem kui kommunaalettevõttel. Sõltuvus aastaajast ning geograafilistest tingimustest mõjutab just põllumajandusettevõtteid. 2. Ettenägematuteks otstarveteks - likviidsete varade reservvaru võimalike ettenägematute vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lennunduses. Mõjutab väliste finantseerimisallikate kättesaadavus. Näiteks head suhted pangaga ning väljakujunenud krediidisüsteem vähendavad raha hoidmise vajadust. Sageli on varu kergestirealiseeritavates väärtpaberites e raha ekvivalentides. 3. Spekulatiivsel eesmärgil - võimaluse avanemisel kasutada ära kasumit tõotavaid olukordi. Näiteks puidu ostjad, oodates puidu müügihinna langust
Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel, samuti väheneda varu kategooria muutmiste tulemusel eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute tõttu (Turba energeetiline ressurss, s.a.). Turbamaardlateks on Eestis praegu 1626 sood, millest majanduslikult huvipakkuvaks on 520. Turba varu on Eestis väga suur- aktiivset tarbevaru on 204 miljonit tonni ja aktiivset reservvaru 755 miljonit tonni. Sellele lisandub veel passiivne varu, mida hinnatakse 641 miljonile tonnile. Hetkel kaevandatakse Eestis umbes 700-900 tuhat tonni turvast aastas. Seadus on aga ka turbakaevandamisele piirid seadnud ning üle 2,65 miljoni tonni turvast aastas kaevandada ei ole lubatud. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse nii briketi kui väetisainetega aidandusturbana, millest saadakse suurt tulu (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.).
kasutamisega. Siia kuuluvad riiklikud ja kohalikud maksud. 5. Laovarude juhtimine, mudelid ja arvutused Varude vajalikkus ja liigitus. Varude juhtimise mudel võimaldab analüüsida ja korrigeerida varude suurust, koostada aruandeid, saada soovitusi, plaanida tsükliliste inventuuride tegemist. Moodul võimaldab jaotada olemasolevaid varusid tellimustele, vähendades vaba varu suurust, jälgida nõudluse rahuldamiseks vajaliku reservvaru suurust. Iga toote kohta arvutatakse reserve- ja maksimaalvaru suurus, tellimismahu kordus (maht peab võrduma toodete arvuga ühes pakendis), minimaalne, maksimaalne, püsi või optimaalne tellimismaht, tellimispunkt, tellimiste intervall ja reservaeg- laomajanduse põhiparameetrid. Tootmisvarud jagunevad reeglikohaselt toorme (raw materials), 12 valmistoodangu, komplekteeritavate toodete (component parts), abimaterjalide ja lõpetamata
15 Organiseeri töökorraldus nii et toode liigub ühest tegevusoperatsioonist teise ilma tõrgeteta Müü üks, telli üks. Samas koguses täienda kohe tagavarasid Kogu süsteem peab töötama lõppnõudlusega samas rütmis Standardiseeri iga tegevusprotsessi toimingu töötsükkel optimaalseks et tagada toimingute sünkroonsust Minimeeri vajalik reservvaru toimingute vahel Korralada töö nii et vea esinemisel saab selle katkestada Kiirreageerimine (QR) on tihedalt seotud tarneahela juhtimise, täppisajastamise, paindliku tootmise ja aja kompressiooni põhimõtetega. Sisuks on minimeerida täitmisaega sellise määrani et antud kauba tootmine toimuks maksimaalses vastavuses reaalse nõudlusega. Täitmisaeg minimeeritakse parandades tarneahela liikmete vahelist teabevahetust. Toyota tootmissüsteemi (LEAN) sõnavara
maht, seda vähem pum 16 pasid tuleb üles seada ning seda pikemaks ajaks võib neid korraga tööle rakendada 7. Tarbevaru määratakse uuringu tulemusel. Uuring peab olema tehtud mahus, mis võimaldab saada vajalikud andmed maavara kaevandamiseks ja kasutamiseks. Prognoosvaru eraldamine põhineb geoloogilise kaardistamise või otsingu andmetel. Prognoosvaru eraldatakse maardlaga piirneval alal, väljaspool tarbe- või reservvaru kontuuri või piirkondades, kus maavara ilmingute põhjal võib eeldada varu olemasolu. Prognoosvaru määratakse geoloogilise kaardistamisega või maavara otsinguga. Prognoosvaru eraldatakse maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe- ja reservvaru kontuuri või piirkonnas, kus maavarailmingute esinemise põhjal võib eeldada uue maardla olemasolu. Prognoosvaru võimaldab hinnata maardla varu suurendamise või uue maardla kindlakstegemise võimalust ning on aluseks maavarade otsingute ja
VEOAUTO MUUTUVKULUD Rehvide kulu- lähtuvalt rehvide arvust, hinnast ja rehvi planeeritavast läbisõidust leitakse rehvide kulu ühe kilomeetri kohta. Rehvikulu vaadeldakse kuluarvestuses alati muutuvkuluna, sest see on otseses sõltuvuses läbitud kilomeetritest. Rehvikulu (/km) = rehvi hind () * rehvide arv sõidukil (tk) / planeeritud kestvus (km) TELLIMUSPUNKTI ARVUTAMINE Laoartikli nõudlus on 30 tk päevas, varude täiendamise läbimisaeg 15 päeva ja planeeritud reservvaru suurus 150 tk. ROP= (30*15)+150=600 tk Vastus: Täiendustellimus tuleb teha siis, kui varu on langenud 600 tooteühikule või alla selle. NB! Varude täiendamise läbimisaeg ei ole sama mis tarneaeg, vaid pikem. KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON TC= Ct + Ci + Cd Ct= Q * R Ci= Q * P * I * Ta Cd= (Qt/2) * P * I TC=kogukulu Ct=trans.kulu Ci=transiidi varuga seotud kulud Cd=ostja varuga seotud kulud Q= aasta vaj. kauba ühikus R=veokulu kaubaüh.kohta P=kaubaüh
Jaotustegevuste planeerimine (DRP) Tõhus tarbija reageering (ECR) ECR võib defineerida kui info- ja materjalivoogude koosplaneerimist tootjate ja müüjate poolt ühiselt kavandatud nõudluse prognoosil. Müügipõhiste tellimuste kasutamine. Tarnija poolt juhitud laotegevus (VMI) Tarnja võtab endale vastutuse laoseisu eest müügi ja/või tarbimiskohas. Tarne peab olema täpne nii ajaliselt kui ka koguseliselt, kuna jaemüüjal pole(või on minimaalne) reservvaru. Koostöine planeerimine, prognoosimine ja varude täiendamine (CPFR) Koostöine planeerimine, prognoosimine ja varude täiendamine rõhutab hästi funktsioneerivat suhet kliendi ja müüja vahel. Varude otsejaotamine (DSD) Varude otsejaotamine on üks logistika konseptsioon, mis on ühelt poolt lihtne, kuid mida ettevõtte juures kasutatakse osaliselt- teatud toodete juures TootjaJaotuskeskusHulgimüüjaJaemüüja ---------------DSD--------------------
Fikseeritud perioodiga mudelis - kontrollime varude suurusi kindla perioodi järel. Näiteks korra kuus või nädalas. Kasutatakse olukordades, kus tarnija külastab tarbijat teatud perioodilisusega ja võtab vastu tellimusi kogu oma nomenklatuuri ulatuses või ostja püüab sobitada tellimusi transpordi võimalustega. •Fikseeritud perioodiga mudelite kasutamisel on varud suuremad kui fikseeritud mahuga mudelite kasutamisel, sest reservvaru peab kindlustama toodete puudumise eest nii tellimuse täitmise, kui saabunud kauba kontrollperioodi ajal. Mida tähendab tellimispunkt ja mille jaoks on vaja reserv-varu ? Tellimispunkt on varu suurus, mille saabumisel esitatakse tellimus. Kaitseks nõudluse kõikumise, tarnehäirete, ettenägematute tootmisprobleemide, varude prognoosimise vigade vastu. Reserv varu (turvavaru) määramise võimalusi •% nõudlusest •Kindel kogus
Söe baasil alternatiivse sünteetilise reaktiivkütuse tööstuslik tootmise tehnoloogia on Lõuna-Aafrika Vabariigi firma SASOL Ltd poolt lõplikult väljatöötatud ja kütusena kasutusele võtta lubatud. Firma laiendab tütarettevõtetena tootmist üle maailma. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%.
korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis: tõsta administratsiooni töö efektiivsust Hanke-, tootmis- ja jaotuslogistika igapäeva probleem on majanduslikult optimaalse tellimiskoguse (Economic Order Quantity–EOQ) leidmine, seejuures peab arvestama nõudluse suurust kindlal perioodil (kuu, aasta), toodete tellimiskulu, kauba hinda ja ladustamiskulu. Kauba tellimise ajastamist, minimaalse ja maksimaalse laoseisu ning reservvaru leidmist püsiva nõudluse ja püsivate kulude juures on kujutatud joonisel 8. Majanduslikult optimaalse tellimiskoguse leidmisel arvestatakse, et kogukulud moodustuvad kaupade tellimis- ja ladustamiskuludest ning tellimuste arv peaks olema selline, et nende summa oleks minimaalne. D ICQ TC S Q 2 Kogu kulud Tellimiskulu Ladustamiskulu D – nõudlus, tükki/ajaperioodil (kuu, aasta)
Tähtis element on ringlusaja kõikumise ulatus. Väikese varieerumisega ringlusaeg on parim, kuna siis puudub vajadus varukonteinerite järele tippaegade katmiseks. Ringlusaja suur varieerumine võib näidata, et tagastatavad konteinerid ei õigusta end kulude seisukohalt. Investeeringud sõltuvad ka sellest, kas tegemist on standartsete või erikonteineritega. Vastastikku vahetatavad konteinerid , mida kasutavad mitu veose saatjat, minimeerivad konteinerite arvu, kui kasutatakse ühist reservvaru nõudluse varieerumise kaitseks. Konteinerite standardimine võib tõsta efektiivsust, kui nad on kasutuses kogu tegevusalas. Näiteks Autotööstuse Mõjugrupp ja Suurbritannia Toidukaupade Jaotuse Instituut standardivad tagastatavaid konteinereid oma valdkondades põhjusel, et kauba tarnijad , kes lähetavad kaupa mitmele firmale, saavad kavandada pakendile ühesuguse suuruse ja kuju. Tegevuskulud
Tüüpilised taktikalise juhtimise vald- konna tegevused on toimingute ja protsesside ülevaatamine optimeerimise eesmärgil, optimaalsete 1 Logistika ülesanded ja missioon 17 veomarsruutide leidmine, kasutusvaru ja reservvaru tuvastamine, tootesortimendi juhtimine, läbi- misaja analüüs, kulude analüüs ja abinõude väljatöötamine kulude vähendamiseks. Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete
ebaregulaarsed sissetulekud -- tulud võlakirjade, eelisaktsiate, lihtaktsiate eest (intressid). Ebaregulaarne raha väljaminek -- dividendid, intressid, laenu tagasimaksmine; regulaarsed väljaminekud -- palgad, ainelised varud. Kassaseis peaks olema nii suur, et jätkuks ülekannete tegemiseks, materjalide ostmiseks ja palkade maksmiseks. Kui raha laekumise ja väljamineku kuupäevad on samad, saame hakkama väikese kassaseisuga. Sularaha säilitamise motiivid: ülekannete tegemiseks, reservvaru ettenägematuks otstarbeks (umb. 0,01%), laekum ja väljamaksed peab ajaliselt kokku viima. Aktivatest umb. 0,5 % on sularahalises vormis; 1 20% KRVP-des; 6 7% mood. riigikassa võlatähed (90 päeva kuni 1 aasta); kommertspaber on kuni 270 päevane. Risk seisneb selles, et kui me viime kassaseisu liiga väikeseks, tekib oht, et me ei saa maksta tarnijatele. Väärtpaberitesse paigutatud raha eest teenime suuremat tulu kui arveldusarvel.
annaabi.ee 
