kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike aineid sisaldavate saadetiste puhul on oluline silmas pidada, et inimeste tervis, keskkond ning kaubad ei oleks ohustatud. Samuti peab ohtlike ainete käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega. Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt: klass 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2 gaasid; klass 3 kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2 isesüttivad ained; klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; klass 5.1 oksüdeerivad ained; klass 5.2 orgaanilised peroksiidid; klass 6.1 mürgised ained; klass 6.2 nakatavad ained;
mitteplahvatavas olekus Klass 4.2 Isesüttivad ained Klass 4.3 Ained, mis veega kontaktis olles eraldavad kergestisüttivaid gaase Klass 5.1 Oksüdeerivad ained Klass 5.2 Orgaanilised peroksiidid Klass 6.1 Mürgised ained Klass 6.2 Nakatavad ained Klass 7 Radioaktiivsed materjalid Klass 8 Sööbivad ained Klass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed 1.1 Eksamineerimine, koolitus ja tunnistuse väljastamine Ohtlikke veoseid vedava autojuhi eksamineerimine ning ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR- kohaste koolituse tunnistuste väljastamine toimub Maanteeameti regioonide liiklusregistri büroodes. Taotleja peab liiklusregistri büroole esitama järgmised dokumendid: - Isikut tõendav dokument; - Koolitaja tunnistus. Eksamile registreerimine toimub liiklusregistri büroos. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR- kohase koolituse tunnistus väljastatakse 5 aastaks eksami(d) edukalt sooritanud isikule; täiendkoolituse puhul pikendatakse ADR-
kohaselt. I variandi kohaselt on arvestatud raskuskeskme arvutamisel kõiki maaüksusel asetsevaid kõlvikuid. II variandi puhul on raskuskeskme leidmisel arvestatud ainult tootmises osalevaid kõlvikuid (mets, looduslik rohumaa ning põllumaa). Tootmises mitteosalevad kõlvikud jäetakse välja, sest need ei peaks mõjutama tootmiskeskuse asukohta. III variandi puhul on arvutustesse kaasatud ka veokoormuskoefitsent, sest erinevatelt kõlvikutelt tuleb vedada erineval hulgal ja tihedusega veoseid. Koefitsendiks arvestatakse põllumaa puhul 1, metsamaa puhul 0,25 ja looduslik rohumaa 0,5. Koefitsent näitab, et võrreldes põlluga tekib rohumaal poole võrra vähem ja metsas võrra vähem veoseid. Kuhu Teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks? Talu tootmiskeskuse soovitaks rajada punkti II, mis asetseb põllumajanduskõlvikute suhtes kõige kesksemal kohal. Selle punkti läheduses ei ole küll ühtegi teed, kuid arvestades
• veenduma nii tühjade pakendite kui ka juba pakitud kaupade puhul kahjustuste puudumises; • järgima ja kinni pidama ohtlike ainete laadimis- ja käitlemiserieeskirjadest; • pärast konteinerisse laadimist on kohustatud märgistama selle vastavate erimärgistega; • saadetise laadimisel pidama kinni kooslaadimist käsitlevatest keeldudest, võttes arvesse varem laaditud ohtlikke veoseid ja nõudeid. Eriti tähtis on see toiduainete puhul. Pakkija kohustused : • pakkimise või koospakkimise tingimusi käsitlevate ettekirjutuste järgimine; • saadetiste tähistamine ja ohumärgistega varustamine nõuetekohaselt. Paagi täitja kohustused : • veenduma enne paagi täitmist, et nii paak kui nende seadmed oleksid tehniliselt rahuldavas korras; • veenduma, et paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki, kergpaagi, teisaldatava paagi,
tonnini. Praegu töödeldakse terminalis põhiliselt sega- ja puistlaste: väetist (puistena) ning kottides (big-bag`is), metalle (s.h. ka värvilisi), paberit, tselluloosi, seadmeid ja konstruktsioone, puit- ja saematerjale, veoseid kottides, konteinereid ja külmutatud kaupa. 21 Iga kuu töödeldakse ligi 40 laeva erineva suuruse ja mahuga ning kuni 100 000 t veoseid teistelt transpordivahenditelt. Näiteks raudtee kaudu saabub või läheb teele paber, metall, kakaouba j.m.s. Kokku töödeldakse kuni 1000 vagunit kuus. Autotranspordil saabuvad või lähevad teele väikeklientide erinevad veosed, see moodustab 60 % terminali kaubakäibest. Ligi 20 % veoseid laaditakse mere- ja raudteekonteineritest ning nende veoste osakaal suureneb. Hea tehnoloogiline varustus, tööde oskuslik korraldamine ja
2—orgaanilised peroksiidid kergestisüttivaid klass 6.1—mürgised ained gaase; klass 6.2 — nakatavad ained klass 7—radioaktiivsed materjalid klass 8—sööbivad ained klass 9—muud ohtlikud ained ja eseme Ohtlike veoste vedamine ja ohutus Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgi numbrile. Ohumärgid võib leida veodokumendist. Peab olema sõiduki ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus Peab olema kaasas kirjalik ohutusjuhend Lepinguosaliste pädevad asutused võivad oma riigi territooriumil igal teostada igal ajal kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas ohtlike kaupade veo nõudeid ja turvanõudeid on täidetud
On mõistlik registreerida kusagil, kus on odav registreerimismaks ja muud maksud. 12) Mis on merevoorimees? Merevoorimees on riik, mis veab teiste riikide kaupu, sest tal on veoteenuse pakkujaid rohkem kui tarbijaid. 13) Miks on maailma suurima veokäibega riigid.. USA ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! sest ta ostab sisse kogu tooraine, toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland teenindab väga paljude riikide veoseid. 14) Veoteenuse.. Ostjad USA, JAPSS~! Pakkujad Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka. 15) Mis on takistatud Ida- ja Lääne-Euroopa veonduse kujunemist ühtseks süsteemiks? Raudtee rööpmete erinev laius. 16) Kui pikad on.. Kieli väin 97,8 km Suessi väin 168 km Panama kanal 81,6 km.
esemeid mida näiteks tavalise tenthaagisega vedada ei saa. Treilerveod treileritega veetakse uusi ja kasutatud autosid müügikohtadesse, et saaks korraga rohkem autosid tuua ja et ka autode läbisõit ei suureneks. Treileritega veetakse veel traktoreid, tee ehitus masinaid ja muid masinaid millel on liikluses liiklemine keelatud või oleks pikkade vahemaade läbimine väga aega nõudev ning kulukas. Treileritega saab vedada veel ülegabariidilisi veoseid mis haagistesse ei mahu. Tankurveod tankuritega veetakse autovedude kõige tähtsamat komponenti milleks on kütus (bensiin ja diisel) ilma milleta ei oleks autoveod võimalikud. Tankuritega saab vedada ka veel kõiki muid vedelveoseid. Furgoon/tentveod nendega saab vedada esemeid mida ladustatakse tavaliselt alustel ning tänu furgoonid ja tenthaagised on suuremad kui kaubikud on nendega kasulikum vedada suuremat hulka kaupa kui kaubikutega.
laevanduskonverentside arvelt peamistel Euroopasse viivatel ja Euroopast väljuvatel laevateedel. Seda võib tõestada tehingupõhises analüüsis, kuid üldiselt kehtis liinidel jätkuvalt avatud konkurents. Laevanduskonverentside raames on esile kerkinud muud praktikad, nt pakuvad konverentsiliikmed oma teenuseid, sõlmides lastisaatjaga teeninduslepingu, kusjuures lastisaatja nõustub vedama kindla ajavahemiku jooksul teatud hulga veoseid vedajaga individuaalselt kokkulepitud hindade alusel. Enamik OECD liikmesriike tunnustab liinilaevanduskonverentside süsteemi ja on omistanud neile teatavat liiki monopolivastase immuniteedi. USA tunnustab avatud konverentsi süsteemi tuginedes 1999. aasta Ookeanilaevanduse reformi seadusele (Ocean Shipping Reform Act). [5] Austraalia kehtestab liinilaevanduskonverentsidele piiratud ulatuses erandeid oma 1974. aasta
veotingimused ning see, kas tegemist on ohtliku või eriti ohtliku veosega. Ohtliku veose saatja peab tagama, et kaup on pakendatud vastavalt nõuetele ning varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga. Lisaks sellele peab veos ohtlikku veost vedav auto olema tähistatud ohumärgisega, milleks on rombikujuline märk, kus kujutatakse vastavale klassile iseloomulikku ohtu. Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning isiklike kaitsevahenditega. Vahendid valitakse vastavalt koormaks oleva veose ohumärgise numbrile. Ohumärgise numbri võib leida veodokumendist. Veoüksus peab olema varustatud kantava tulekustutiga, mis peab olema varustatud plommiga ning kandma pädeva asutuse poolt tunnustatud vastavusstandardi tähist ning kirjet, mis
• võimalus valida sobiv sõiduaeg • teede ehitamine ja korrashoid kallis • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe • parkimisprobleemid teedevõrk) • suur keskkonnasaastaja • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha Raudteetranspordi eelised ja puudused reisijateveol puudused • mugavus – reisija saab lugeda, pikutada, kui • raudtee enda ehitamine on kallis
Transpordiks võib pidada ka elektrienergia ülekannet kus tootjaid ja tarbijaid seovad ülekandevõrgud, kulukuselt on elektrienergia ülekandmine üks kallimaid. Mari-Liis Bergman, I kursus, 16.11.2014 Kodutöö nr 3 : Muutused maailma majanduses Tänapäeval moodustab autotransport maailma sõitjateveo mahust 80%, see on ka põhiline viis kaobaveoks paljudes riikides. Autotööstuse mõju tänapäeval on kaasa toonud ka palju puudusi : autoga saab vedada vaid väiksemaid veoseid, see on üks kallimaid transpordiliike, see on üks saastavamaid transpordiliike. Raudteetransporti kasutatakse tänapäeval nii kauba-, kui inimeste veoks, kuna raudtee-ehitus on väga kallis siis kasutatakse seda enamjaolt suurte veoste korral. Olulised kaubad raudteeveol on tööstus-, ja põllumajandustoodang. 21 sajandiks on rongiga liikumine üks lihtsamaid viise sõltumata ilmast või aastajast. Üha enam toodetakse elektriraudteid,
SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht.
(1) Autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule järgmised dokumendid: 1) liiklusseadusest (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521) ja ühistranspordiseadusest tulenevad asjakohased dokumendid; 2) autoveo liigile vastav sõidukikaart; 3) rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad asjakohased dokumendid; 4) autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus; 5) muud veose liigist tulenevad dokumendid. (2) Kui autojuht ja sõiduki rendile võtnud vedaja on eri isikud, peab autojuhil peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide olema ka tööleping või tööandja kinnitatud väljavõte sellest. Töölepingu väljavõttes peavad olema märgitud tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtivusaeg. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004] §23
levasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise, korrashoiuga. Otseseid investeeringuid meredel ja ookeanidel pole tarvis. Laevad on kallid, kuid kasutusiga on pikk. Negatiivne on see, et ei saa sõita kõikjal. Siseveetransport- vedu on aeglane (suuri jõgesid on vähe, käänulisus, vastuvoolsus). Pidev süvendamis, korrastamisvajadus ja kulukas hooldus. Raudteetransport-suur hulk kaupa võimalik vedada, kiire. Teed ei saa paikneda kuigi tihedalt, veoseid tuleb koondada ja pärast vedu laiali jaotada. Peamised kasutusalad: pikad kaubaveod ja keskmised reisijateveod. Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa kiirrrongid nt. Autotransport- kaupade koondlikkus kui ka jaotus. Vähesed aja- ja ümberlaadimiskulud. Privaatsus. Lennutransport- globaliseerumist soodustanud. Õhutee on maksuta, aga lennuväljade rajamine ja hooldus väga kallis. Veovõime väike, vedu kallis, kuid kiire. Torutransport- kasut
Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid. • Aurumasina leiutamine 1765 Šoti leidur James Watti poolt võimaldas soojusenergia muuta mehaaniliseks energiaks, mis omakorda oli aluseks uuendustele mere- ja maismaatranspordis. Industrealiseerumine – linnade
Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid. • Aurumasina leiutamine 1765 Šoti leidur James Watti poolt võimaldas soojusenergia muuta mehaaniliseks energiaks, mis omakorda oli aluseks uuendustele mere- ja maismaatranspordis. Industrealiseerumine – linnade
Õhkvedrustus pakub suurt mugavust juhile ja hoiab kaupa, on kasulik kogu veoautole, pikendades sassii tööiga. Tavapärane lehtvedrustus on sobivam ehitusrakendustes kasutatavate raskete veokite jaoks, kus on vajalik suur stabiilsus või kus on pidevalt suured teljekoormused. Lehtvedrustus on saadaval kas paraboolvedrustusena või traditsioonilise lehtvedrustusena. Paraboolvedrud on ökonoomsed ning mugavad käsitseda, lehtvedrud on aga õige valik, kui soovitakse vedada raskekaalulisi veoseid. Pidurisüsteem hõlmab elektroonselt juhitavaid EBS (elektroonse pidurdusjõu regulaatoriga pidurisüsteem) ketaspidureid koos ESP-ga (elektroonne stabiilsussüsteem) või alternatiivina järeleproovitud Z-cam pidureid. Nendele alternatiividele saab lisada eriti tõhusad lisapidurid, nagu VEB (Volvo mootorpidur) ja kestuspiduri. EBS on mitteblokeeruv ketaspidurisüsteem, mis elektroonselt reguleerib pidurdusvõimsust. Standardkujul hõlmab see
seiskumise Transport peab suutma vedada suhteliselt väikesi kaubakoguseid väikeste intervallide tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. - juurdeveosageduse kindlustamine - optimaalsete veotingimuste tagamine - kaupade säilimise kindlustamine 6.4 Mõjutegurid Netokaal puhaskaal pakendita Brutokaal kaal pakendiga Mahukaal veose ruumalaühiku (m³) kaal (333kg) Arvestuslik kaal kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele taandav mõiste Laadimismeeter(ldm) lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses (1850kg) Saadetis saatjalt (lähtekoht) saajale (sihtkoht) ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse. Osakoorem 2500 kg ja rohkem Grupikaup erinevate klientide saadetised kuni 2500kg, mida veetakse koos ühel marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis Pisipakk pakk, mille kaal ei ületa 35kg
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
töötavale või muu õigussuhte alusel tegutsevale autojuhile.Autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule järgmised dokumendid: liiklusseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevad asjakohased dokumendid, rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus. Hinnad ja tariifid Autoveo hinnad ja tariifid veose kohaletoimetamiseks määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Sõidukile esitatavad nõuded Autoveol kasutatava sõiduki tehnoseisund peab vastama liiklusseaduses sätestatud korrale. Autoveol kasutatav auto peab olema kehtestatud korras registreeritud kas Eesti Vabariigis või kuskil mujal, näiteks mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis. Autoveol võib kasutada haagist, mis on
Arvutades sõidukiirust ja ajakulu lähtusin nendest valemitest: Keskmine kiirus x aeg = läbitud vahemaa nt(70km/h*4,5h=315km) Sõita jäänud distants : keskmine kiirus x 60min = ajakulu nt(102km/70km/h*60min=87min e. 1h 27 min. Kellaaeg nr.1 + ajakulu = kellaaeg nr.2 nt(8:00+60min=9:00) Kellaaeg nr.2 kellaaeg nr.1 = ajakulu nt(13:15-45min=12:30) 6. Leida jaotusveo järjekord Eestis, sõidumarsruut ja mahalaadimise ajad. Nädalavahetusel pole võimalik veoseid klientidele üle anda. 7. Arvutada olemasolevate andmete põhjal koormaruumi ruumiline ja kaaluline täiteaste Andmed Kokku Täiteastme % Ruumalaline täiteaste 3,2ldm; 6,2ldm 10ldm 100% 10,0*13,6-st on 73,5% Kaaluline täiteaste 5,0t; 7,7t 12,7t 100% 12,7*20,0-st on 63,5% Täiteastme arvutamisel võtsin aluseks treileri, mille mõõtmed on 2,45m*13,6m*2,5m; kandevõimega 20 tonni. 8
See on täismetallkerega reisi-, kauba- ja sanitaarkopter. Tal on viielabaline metalltiivik ja neljalabaline tüüripropeller sabas. Labad on varustatud elektrilise jäätõrjesüsteemiga. Tiiviku ja propelleri juhtimine toimub hüdraulilise võimendi vahendusel. Horisontallennus kergendab tiiviku tööd lühike tiib kere ülaosas. Juhitava ninarattaga teliku pearattad kinnituvad torusõrestikele. Kabiinil on tehiskliimaseade. Sanitaarvariandis on haigetele 41 öamamiskohta. Suuregabariidilisi veoseid võib kasutada kere väliskülgedele kinnitavaid lisakütusepaake. Ta on võimeline lendama ka ühe mootoriga.
(Norra, USA, Suurbritannia)(Panama, Libeeria???) Merevoorimees - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid.(Kreeka, Taani, Norra) 6. Miks on suurima veosekäibega USA, Jaapan, Holland (2)? USA- kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa Jaapan- ostab sisse kogu tooraine, toodangud on suured, eksporditakse palju välja Holland- teendindab väga paljude riikide veoseid 7. Nimeta suurimaid veoteenuste ostjaid ja pakkujaid? Ostjad: Austraalia, Jaapan, USA Pakkujad: Norra, Kreeka, Singapur, USA, Hongkong Taani 8. Oskad võrrelda mere-, raudtee, auto, lennu ja torutranspordi eeliseid ja puudusi kaugvedudes? Transpo Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam rdiliik Autotransport +vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad:
kraanadega autosid, mis tõstavad endale konteineri peale, spetsiaalsed autod paberi, klaasi ja plastiku, ehitusprahi ning loomsete jäätmete veoks. KUTSENÕUDED JA EELDUSED Prügiveo autojuhiks sobivad inimesed, kes armastavad praktilist tööd ja töötada väljas. Nõutav on C-kategooria juhiluba ja ametikoolituse läbimine. Suuremad firmad eeldavad ka eelnevat töökogemust suurtel kaasaegsetel veoautodel (Scania, Volvo vms). Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Tallinna Tehnika Kõrgkoolis või Autokoolituse Keskuse OÜ juures ja sooritanud selle kursuse lõpueksami. Autojuht peab oskama väga hästi autoga manööverdada, kuna sageli on konteineritele ligipääsemiseks vähe ruumi. Tööleasumisel kontrollitakse autojuhtimise oskust. Peab olema tuttav ja oskama töötada kaasaegsete suurte masinatega. Need autojuhid, kes teevad ka ohtlike jäätmete vedusid, peavad omama selleks vastavat luba.
7) veoste lähte ja sihtpunktiks on sageli hooned, 8) transpordipark koosneb väga erinevatest transpordivahenditest (veoautod, traktorid, elavveojõud, torutransport jne), millised võivad esitada erinevaid nõudeid transporditavale materjalile, tööde korraldamisele. 9) kasutatakse väga erinevaid laadimisvahendeid, nende kasutusaeg aastas võib olla suhteliselt lühike, 10) esineb väga palju eriliiki ja erinevate omadustega veoseid. 3) Millest koosneb ja kuidas tekib määrdeaine kulu ja maksumus Määrdeaine sõltub sõiduki konstruktsioonist, mootori võimsusest, temperatuurist, vedavate sildade arvust, juhist ja paljudest teistest asjaoludest. Norm määrdeainele on 2,8% ja see on kindel norm määrdeainele. Pilet 7 1) Veetranspordi eripära 1) massilised veod, 2) veeteed ei vaja kulutusi korrashoiuks (va kanalid ja akvatoorium) 3) kapitali kulutused on
Merevoorimees: nimetus riigile, mille laevad veavad teiste riikide kaupu, sest riigisiseselt on veoteenuse pakkujaid enam kui tarbijaid . (Norra, Kreeka) 6.Miks on suurima veosekäibega USA, Jaapan, Holland (2)? soodne geo. asend esindatud paljud transpordiliigid transiitteenused USA – ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! – sest ta ostab sisse kogu tooraine , toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland - teenindab väga paljude riikide veoseid. 7.Nimeta suurimaid veoteenuste ostjaid ja pakkujaid? Ostjad - USA, Jaapan, Austraalia Pakkujad - Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka. 8.Oskad võrrelda mere-, raudtee, auto, lennu ja torutranspordi eeliseid ja puudusi kaugvedudes? Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad:
kaupade ladustamise, tolliformaalsuste korraldamise, kaupade kindlustamise jm. toimingutega. Kohalikul turul pakub DSV Transport kogu Eesti piires uksest ukseni veoteenuseid, liinivedusid st. igapäevast väljumist, ning opereeritakse nii täis- ja osakoormatega aga ka suuregabariidiliste veoste ja väikesaadetistega. Tarneaeg on Tallinnas kuni 4 tundi ning üle Eesti järgmine päev. Projektiveod sisaldavad ülegabariidilisi ja raskekaalulisi veoseid kogu Euroopas ja Venemaal. Lisaks hõlmab regulaarne maanteetransport üle kogu Euroopa ja SRÜ-riikide toidu- ja külmatransporti, rippuvate riiete transporti ning ohtliku kauba vedu ehk ADR-i. DSV Transport AS, kui organisatsioon on jagatud kolmeks allüksuseks: DSV Road Ligikaudu 9 000 töötajaga DSV Road on üks kolmest Euroopa juhtivast logistikafirmast. Rohkem kui 17 000 veoautot on valmis vedama kliendi kaupu kiirelt, tõhusalt, paindlikult ja keskkonnasäästlikult üle kogu Euroopa
Riigi arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi ko...
Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija; Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. 1.3 Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. Vedu 2.1 Üldnõuded eriveose veol Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. Kui laadimisega on võimalik valida veose mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. 2.2 Luba veol
Enne sõidualustamist veendu,et kaasas on juhtimiseks nõutavad dokumendid.Veenduma,et kaasas oleks nõuetekohased turvavahendid ja et kõikk neid kasutaks.Veenduma,et sõitjad on reguleerinud peatoed endakohaselt.Enne sõitmist veendu,et sa ei sega teisi liiklejaid ega teel töötajaid. Juhil on keelatud · Sõidutama sõitjat,kes ei kasuta nõuetekohast turvavarustust. · Õhissõidukijuht ei tohi sõiduki ust enne avada enne seisma jäämist. Sõitjate ja veoste vedu Sõitjaid ja veoseid tohib vedada viisil,mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja,ei varja sõiduki tulesid,ega muid märguandeid.Kaitseväes tohib vedada inimesi inimesteveoks kohandatud autoga.Kaitseväes võib sõitjaid vedada veoautoga vähemalt 18 aastane isik,kellel on C või C1 kategooria ja vähemalt kuuekuuline juhtimiskogemus.Kaitseväe sõitjate tingimused kinnitatakse kaitseministri määrusega.Veos peab olema paigutatud nii,et see ei ohustaks kedagi,ega ei rikuks midagi
Üha rangemad nõudmised ja suurenevad trahvid sunnivad arenenud maades puhastama suurem osa jääk- ja olmeveest. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Toiduahelate kaudu mõjuvad reoveed paljudele organismidele. Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarengud./3/ Veekogud - jõed, mered ja ookeanid - on inimene muutnud olulisteks transporditeeks. Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke veoseid, nagu näiteks naftat ja mitmesuguseid kemikaale, mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Tankerlaevadega juhtuvate õnnetuste tagajärjel satub vette suurel hulgal ohtlikke aineid. Eriti ohtlikud on elusorganismidele naftasaadused: kütus, õlid 8 jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele, sest kokkupuutel
Kui siia lisada kõikvõimalikud moodsad laadimismehhanismid, avar külmutusseadmetega laokompleks ja 300 000 tonni vilja mahutav elevaator, saab pikematagi selgeks, et uue sadama kaudu suureneb ja kiireneb meie maa kaubakäive tunduvalt. Kogu sadamaterritoorium on kätte võidetud merelt. Selleks tuli paigaldada ja teisaldada ligi 7 miljonit kuupmeetrit pinnast.” Sadama kaubakäibeks oli kavandatud kuni 5,5 miljonit tonni veoseid aastas. Nii õnnistati sisse Novotallinski Port. Varsti pärast pidulikku tseremooniat lasksid naljamehed ringlusse jutu, viidates kuulsa kirjamehe Ernest Hemingway veendumusele, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt ühte eestlast. 1994.a endine Tallinna Laevaremonditehase remonditsehh ehitati ümber väikelaevade terminaliks ning see hakkas kandma C-terminali nimetust. Lammutati ka ujula B-terminali
Eelised: Võimaldab toimetada suuri kaubakoguseid suurte vahemaade taha Vedude suhteliselt madal omahind Vedude hea regulaarsus vedude sõltumatus ilmastikust keskkonnasäästlik veoviis laadimistööde teostamise efektiivsus Puudused: Euroopas 3 erinevat rööpmevahet Vähene paindlikkus ja raudtee suhteliselt suured haldamiskulud Rongide koostamisel kaasnevad vagunite haakimisega järsud tõuked, mis võivad kahjustada veoseid siit ranged nõuded kaupade pakkimise ja koormakinnituse osas 8) Mere- ja siseveetranspordi plussid ja miinused lk 241 Eelised: Kõige suuremate mahtude ja veosekäivetega transpordiliik Suhteliselt madalad veotariifid Lühikestel liinidel hea regulaarsus Toimetulek ülisuurte kaubavoogudega Kõige keskkonnasäästlikum veoviis Laadimistööde tõhusus Puudused: Kõrged sadamamaksud ning vähene paindlikkus Ranged nõuded kaupade pakkimiseks ja kinnitamiseks
Isikukahju hüvitamise piirmäär on 5,5 ning varakahju 1,6 miljonit krooni. Kui tegelik kahju ületab kehtestatud piirmäära on kannatanul õigus vahe süüdlaselt sisse nõuda. 32. Veosekindlustuslepingud Veosekindlustuse lepingu sõlmijaks võib olla veose omanik, seaduslik valdaja või muu isik, kes on otseselt seotud kaubaveoga. Veosekindlustus pakub võimaluse kindlustada punktist A punkti B veetavaid kaupu. Erikokkuleppel kindlustatakse ka veoseid, mis ei ole ostu-müügi tehingu objekt. Nii näiteks kindlustusvõtja enda omanduses olevaid kaupu, mida ta veab ühest kohast teise: näituse eksponaadid, kolimise puhul isiklikud asjad jne. Kindlustatakse üksnes transpordivahenditega või -seadmetega veetavaid veoseid, mis astavad kauba vedamiseks kehtivatele tehnilistele nõuetele. Võimalik on sõlmida kas ühe veose kindlustamise leping ehk üksikpoliis või pikaajaline leping ehk avatud poliis mitme veose vedamiseks
segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida. Sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud. Liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajaduse korral läbi järelsortimine. Jäätmeloa annab Keskkonnaamet; Jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks; Riigi jäätmekava täitmist kontrollib keskkonnaminister. Riigi jäätmekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras. Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga. 11 12
Veenduma et kaasas oleks nõuete kohased turvavahendid ja et kõik neid kasutaks .Veenduma et sõitjad on reguleerinud peatoed enda käe järgi.Enne sõitmist veendu, et sa ei sega teisi liiklejaid ja teeltöötajaid. Juht ei tohi Anda juhtimist isikule kellel ei ole vastavat juhtimis kategooria tunnistust.Sõidutama sõitjat kes ei kasuta nõuetekohast turvavarustust.Ühissõiduki juht ei tohi sõiduki ust avada enne sõiduki seismajäämist. Sõitja ja veosevedu Sõitjaid ja veoseid tohib vedada viisil mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid ega muid märguaandeid.Kaitseväes tohib sõitjaid vedada inimeste jaoks kohandatud veoautoga (60km/h).Kaitseväes võib sõitjaid vedada veoautoga vähemalt 18 aastane isik , kellel on C või C1 kategooria ja vähemalt 6 kuuline juhtimiskogemus.Kaitseväe sõitjate ja veo tingimused kinnitatakse kaitseministri määrusega
Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugelt, saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse mööda teid teistesse Põhjamaadesse. Kui on soov Eestist Norra kiirelt saada, oleks kõige otstarbekam kasutada õhutransporti. Tallinnast Oslosse lendab lennuk poolteist tundi ehhki hind on päris krõbe, nimelt 50-150 eurot. Lennupileti hind sõltub sellest, mis kuupäeval soovitakse lahkuda
riskid miinimumini. Üks võimalus on veetavad kaubad protsessiks nõuetekohaselt ette valmistada. Samas on ka selge, et kõik riskid ei ole välditavad, nt loodusõnnetused jne. See eeldab protsessis osalejate poolt riskide jagamist. Üks võimalustest on kindlustamine. Eeskätt on kindlustamise objektiks kaup, mille käitlemine on loovutatud ekspediitorile. Ekspedeerijad kindlustavad oma klientide veoseid kliendi soovil. Ennekõike aga tuleb osata oma riskide suurust hinnata (Suursoo, 2016). Veosekindlustus. Veosekindlustus on kindlustus sellise riski puhuks, mis ähvardab kindlustatud rahalist väärtust omavat legaalset kaupa või muud legaalset omandit seda ametlikult aktsepteeritud transpordivahendiga vedades. Kindlustust vajab see osapool, kellele langeb tarneklauslite järgi vastutus kauba eest veo ajal ja kes soovib nii kindlustada ennast võimalike majanduslike kahjude
Lisaks sellele aitab AIS süsteem näha erinevaid lühi-ja pikaajalisi laevanduse mõjusid merekeskkonnale ning suurendada meresõiduohutust. (Shipping in the Baltic Sea, 2016) 5 Joonis 2. Laevatüübi järgi rühmitatud ristumine Läänemerel kindlaksmääratud AISi liinidega aastatel 2006-2013 1.3 Merevedu Kõige tavalisem laevatüüp Läänemerel on kaubalaev, mis veab erinevaid kaupu, näiteks konteinereid, ro-ro veoseid (traktorid, autod, haagised, veokid), ent ka väetist, teravilja, puitu, metalli, sütt jne. Sellele järgnevad tankerid ja reisilaevad. Nii laevade arv kui ka suurus on viimastel aastakümnetel aina kasvanud, eriti aga naftatankerite osas. (Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare, 2009) 6 Joonis 3. Laevaliikluse sagedus ja marsruut Läänemerel aastal 2013
fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugelt saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse mööda teid teistesse Põhjamaadesse. 23 Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos, sest tulenevalt riigi pinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga. Rahvastik on majanduslikult kindlustatud ja suudavad lennupiletite eest maksta. Lennujaamad
Tee andmise üldised kohustused (2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, … (5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: 3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. 7. § 34. Sõitjate- ja veosevedu (1) Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. 8. § 59. Raudtee ületamine (1) Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohas.
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
_ Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks _ Logistikarajatiste väljaarendamine Mõjutegurid - Tootega seotud tegurid: Netokaal – kauba puhaskaal pakendi kaalu arvestamata Brutokaal – kauba kaal koos pakendi kaaluga Mahukaal – veose ruumalaühiku kaal Arvestuslik kaal – tinglik suurus, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele Laadimismeeter – lastiruumi ruumala selle pikkuse ja jooksva meetri ulatuses Saadetis – ühest lähtekohast ja ühelt saatjalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse. Täiskoorem – kui osakoorma kaal läheneb veoühiku kandejõule või veose ruumala täidab praktiliselt kogu lastiruumi, mistõttu pole võimalik laadida veoühikusse muid saadetisi
Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Auto transpordi areng: Eelised reisijateveol: võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.) võimalus valida sobiv sõiduaeg võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe teedevõrk) lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol: kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) vedu saab teostada sobival ajal kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha Puudused: omahind tuleb kallis (masin, kütus, tööjõud) korraga saab vedada vähe kaupa teede ehitamine ja korrashoid kallis parkimisprobleemid suur keskkonnasaastaja Merelaevanduse areng: nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu; vähendab viivitusi ümberlaadimisel,
7) Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija; 8) Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. §3. Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. peatükk Vedu §4. Üldnõuded eriveose veol (1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. (2) [Kehtetu] (3) Kui laadimisega on võimalik valida koorma mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. (4) Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
jaanuar. Teine oleks pidanud olema 15.aprill. tänu edasilükkamisele, pidi maksma kõik korraga. Väiksemad ettevõtted läksid pankrotti. Kõige rohkem kannatasid FIE-d. Püüti osta odavamaid ja vanemaid masinaid- maksustati kõrgemalt, sest need lõhkusid rohkem teid. Veotransporditöötajad tõstatasid konflikti- ei maksustatud reisjatevedu. Oleks tõstnud piletihindu, aga majanduslik seis oli halb ja ei saanud seda teha. Maksu nimetus raskeveokimaksu seadus. Maksuobjekt: tegemist on veoseid vedavate transpordivahenditega. · Liiglusregistris registreeritud 12-tonnise või suurem registri- või täismassiga veoauto. Registrimass on kantud tehnilisse passi. Mis on auto maksimaalne mass koos koormaga. Täismass läheb registrisse siis, kui passis pole registrimassi. · Veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12tonnise või seda ületava registri- või täismassiga autorong.
Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestuslikku kaalu kasutatakse nii vedude efektiivsuse mõõtmisel kui veoraha arvestamisel. Paljud kaubaveoteenuse osutajad pakuvad veotariife lähtudes saadetise arvestuslikust kaalust. Kaubasaadetiste arvestuslik kaal arvutatakse järgnevalt: Autotransport
(1) Autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule järgmised dokumendid: 1) liiklusseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevad asjakohased dokumendid; 2) ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri; 3) rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad asjakohased dokumendid; 4) autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus; 5) juhitunnistus; 6) oma kulul korraldataval autoveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul sõitjateveo korraldamisel täidetakse vajalikke nõudeid; 7) oma kulul sõitjateveo sertifikaat; 8) muud veose liigist tulenevad dokumendid. Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale (1) Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-