ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS (0)

1.MIS ON LOGISTIKA?                                                                                        ..........................................................................   7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?                                                                             ................................................................   7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?                                                                            ...............................................................   7 4.MIS ON TARNELAHEL?                                                                                    .......................................................................   7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?                                                                      ..........................................................   7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?                             ....................   8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?                                            ...................................   8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE 
VÄLTIMINE?                                                                                                        .........................................................................................   8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?                                                                         .............................................................   8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?                                                              ...................................................   8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?                                                           ...............................................   8 12.MIDA KUJUTAB ENDAST TARNEAHELA JUHTIMINE?                                      ............................   9 13.SÄÄSTLIK (LEAN) JA NOBE (AGILE) MÕTTEVIIS JA STRATEEGIA 
TARNEAHELAS.                                                                                                ..................................................................................   10 14.TARNEAHELA AJALINE KAARDISTAMINE:                                                   .........................................   11 15.MIS ON LÜKKAMINE (PUSH) JA TÕMBAMINE (PULL) ?                               .......................   12 16. TARNEAHELA ÜLEMINEKU- EHK SIIRDEPUNKTID.                                     ............................   12 17.MIDA KUJUTAB ENDAST INTEGRATSIOON TARNEAHELAS NING MIS ON 
VERTIKAALNE INTEGRATSIOON?                                                                     .........................................................   13 18.MIS ON 3 TÜÜPI VÄÄRTUS?                                                                        ............................................................   13 19.MIDA KUJUTAB ENDAST KULU EELIS JA ERISTUMISE EELIS ?                     .............   14 20.MIDA KUJUTAB ENDAST ERISTUMINE LÄBI LOGISTIKA?                            ....................   14 21. 5 TÜÜPI KONKURENTSIEELISEID LÄBI LOGISTIKA:                                   ..........................   14


22.LOGISTILINE PAINDLIKKUS?                                                                       ...........................................................   15 23.MIDA KUJUTAB ENDAST LAIENDATUD TOOTE KONTSEPTSIOON?              .......   15 24.TURU KVALIFITSEERIJAD JA TURU VÕITJAD:                                              .....................................   15 25.MIS ON LOGISTIKA 4 REEGLIT?                                                                  .......................................................   16 26.MIS ON EVA E. MAJANDUSLIK LISAVÄÄRTUS?                                            ..................................   16 27.NIMETA VÄHEMALT 5 ETTEVÕTTE LOGISTIKATEGEVUST?                          ..................   17 28.MIS ON VÄÄRTUSAHEL, KUIDAS SEE SEONDUB LOGISTIKAGA?                .........   17 29.KUIDAS MÕÕDETAKSE KLIENDITEENINDUST (VÄHEMALT 5)?                    ............   17 30.MILLINE ON 7Õ REEGEL?                                                                            ...............................................................   18 31.MIDA TÄHENDAB PERFEKTNE TELLIMUS (KLIENDITEENINDUSES)?          ....   18 32.MIS ON AJA KOMPRESSIOON?                                                                    ........................................................   18 33.MIS ON NÕUDLUSAEG, LÄBIMISAEG JA LÄBIMISAJA LÕHE?                       ...............   18 34.MIDA KUJUTAB ENDAST EDASILÜKKAMINE EHK POSTPONEMENT?           ....   19 35. MIS ON LEAN EHK „AEG ON RAHA“ TOOTMISE PÕHIMÕTE?                    .............   19 36.MIS ON PAINDLIK TOOTMISSÜSTEEM EHK TOYOTA TOOTMISSÜSTEEM?
                                                                                                                     ........................................................................................................   20 37.PAINDLIKUD ETTEVÕTTED VS TRADITSIOONILISED MASSTOOTMISE 
ETTEVÕTTED                                                                                                    .....................................................................................   21 38.MIS ON JIT TOOTMISSÜSTEEM?                                                                  ......................................................   22 39.MIS ON KANBAN?                                                                                       ..........................................................................   23 40.ARGUMENDID JIT TARNEAHELA VASTU:                                                     ..........................................   24 41.MIS ON PAINDLIKU TOOTMISÜSTEEMI JA TRADITSIOONILISE 
TOOTMISÜSTEEMI VAHE?                                                                                ...................................................................   24 42.MIDA TÄHENDAB MUDA?                                                                            ...............................................................   25 43.MIDA KUJUTAB ENDAST JIDOKA?                                                                ....................................................   26


44.MIDA KUJUTAB ENDAST HEIJUNKA?                                                           ................................................   27 45.MIDA KUJUTAB ENDAST TOOTMISTAKT?                                                    ..........................................   27 46.MIDA KUJUTAB ENDAST PIDEV VOOG?                                                       ............................................   28 47.KAIZEN (PIDEV, KONTROLLITUD ARENG) JUST-IN-TIME TOOTMISE MÕJU
TARNIJALE.                                                                                                       ........................................................................................   29 48.MIDA KUJUTAB ENDAST 10 REEGEL?                                                          ...............................................   30 49.MIDA KUJUTAB ENDAST MRP? (MATERJALIVAJADUSTE PLANEERIMINE)
                                                                                                                     ........................................................................................................   30 50.MIS ON MRP II ? (TOOTMISRESSURSSIDE PLANEERIMINE)                        ................   30 51. MIS ON ERP?                                                                                              ...............................................................................   31 52.MILLISED ALLKULUD LOETAKSE LOGISTIKAKULUDESSE?                          ..................   31 53.MILLISED KULUD ARVESTATAKSE KAUBAVARUDE SÄILITUSKULUDE 
ALLA?                                                                                                               ...............................................................................................   31 54.TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TOOTEGA SEOTUD TEGURID.             ......   31 55.TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TURUGA SEOTUD TEGURID.               ........   31 56.NIMETA AUTOVEDUDE ALALIIGID.                                                              ..................................................   32 57.MIS ON LAADIMISMEETER (LDM), MILLEKS SEDA KASUTATAKSE?            .....   32 58.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS PÕHIVEDUDE ALL?
                                                                                                                     ........................................................................................................   32 59.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS JAOTUSVEDUDE 
ALL?                                                                                                                 .................................................................................................   32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?                                                ......................................   32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?                                                                           ..............................................................   32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?                                                                             .................................................................   32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?                                                      ...........................................   33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?                                                                   .......................................................   33


65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?                     ..............   33 66.LAOKULUD?                                                                                                ..................................................................................   34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD                                                              ...................................................   34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?                           ...................   34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?                        ................   34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED                                                                      ..........................................................   35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID                                                                             ................................................................   35 72.MIS VAHE ON HOIULAOL JA JAOTUSKESKUSEL?                                        ...............................   36 73.MIS ON ERINEVAD KOMPLEKTEERIMISE VIISID?                                        ...............................   36 74.LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID SIGARETTIDE NÄITEL                             .....................   36 75.PAKENDI LOGISTILINE ROLL                                                                       ...........................................................   36 76.MIS ON LAOARTIKKEL (SKU)?                                                                     .........................................................   36 77.KUIDAS LEIDA KAUBAARTIKLI KESKMIST LAOSEISU?                                .......................   37 78.MIS ON RINGLUSE-TULU INDEX ( TURN-EARN INDEX), KUIDAS SEDA 
LEIDA?                                                                                                              ..............................................................................................   37 79.VARUDE LIIGID                                                                                            .............................................................................   37 80.LOETLE VARUDE TÜÜPE TEKKEPÕHJUSE JÄRGI (VÄHEMALT 5)?                .........   37 81.VARUDE HOIDMISE MOTIVATSIOON.                                                          ...............................................   37 82.VARUDE LIIGID TEKKE JA FUNKTSIOONI JÄRGI:                                         ................................   38 83.MIS ON VARUDE RINGLEMISSAGEDUS, KUIDAS SEDA LEIDA?                   ...........   39 84.MIS ON VARUDE PIISAVUS, KUIDAS SEDA LEIDA?                                     ............................   39 85.MILLEGA TEGELEB VARUDE HALDAMINE?                                                  .......................................   39 86.VARUDE JUHTIMISE EESMÄRGID:                                                               ....................................................   39


87.MILLE POOLEST ERINEVAD ÜKSTEISEST TELLIMISPUNKTI JA 
TELLIMISPERIOODI SÜSTEEM?                                                                        ............................................................   39 88.MIS ON TELLIMISPUNKT (ROP)?                                                                 .....................................................   40 89.AJALISE PLANEERIMISE SÜSTEEM:                                                             .................................................   40 90.INVENTEERIMINE                                                                                        ..........................................................................   40 91.SÕLTUV JA SÕLTIMATU NÕUDLUS:                                                              ..................................................   41 92.VARUDE HALDAMISE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE:                                .......................   41 93.ABC ANALÜÜS:                                                                                            .............................................................................   41 94.EOQ MUDEL:                                                                                               .................................................................................   42 95.TELLIMISPUNKTI MÄÄRAMINE                                                                    ........................................................   44 96.NORMAALJAOTUSE STANDARDHÄLBE STATISTILINE MUDEL – 
RESERVVARU MÄÄRAMINE:                                                                             ................................................................   45 97.PRAKTILISED VARUDE TÄIENDAMISE MEETODID:                                      .............................   45 98.MIS ON SDL?                                                                                               ................................................................................   47 99.MIS ON PIIRANGUTE TEOORIA?                                                                  ......................................................   48 100.TRANSPORDI REGULATSIOONID:                                                              ..................................................   49 101.VEDAJA VASTUTUS ON MAANTEETRANSPORDIS PIIRATUD 
KONSTANDIGA 8,33 SDR /KG                                                                           ..............................................................   51 102.TARNIJA JUHITAVAD LAOVARUD - VMI                                                      ...........................................   52 103.VMI ERILIIK: CONSIGNMENT INVENTORY EHK 
KONSIGNATSIOONILADU                                                                                 ....................................................................   54 104.PIITSAEFEKT (BULLWHIP EFFECT)                                                           ................................................   54


1. Mis on logistika?  Kui traditsiooniliselt on logistikat nähtud kulude vähendamise abinõuna, siis praegu  käsitletakse seda üha enam eristumisvõimalusena.   Praegu ei ole logistika sageli enam konkurentide ees kulueelise saavutamise allikas,  pigem on majanduslikult tõhus logistika konkurentsis püsimise eelduseks.  2. Mis on hankelogistika?
Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise)
paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: • Materjali nõudluse prognoosimine; • Materjalide otsimine ja omandamine; • Materjalide kohale toimetamine ettevõttesse; • Hangete monitooring (kontroll) $ 3. Mis on jaotuslogistika?
Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal.
4. Mis on tarnelahel?
Tarnelahel on jada logistilisi üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi 
rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani.
5. Mis on logistika missioon?  Maksimeerida tänast ja tulevast kasumit läbi kliendi tellimuste ja kulusäästliku  tegutsemise kaudu. Suurenenud kasum saavutatakse läbi kauba tarnimise, siirdamise, 
laomajanduse ja kaupadesse investeeritud kapitali strateegilise juhtimisega.  Transpordi- ja kommunikatsioonikulude vähendamine  Kogukulude vähendamine = hindade alanemine kasumi samaks jäädes.
 Tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog ; materjalide ja  info voogude juhtimine läbi tarneahela.  Tarbija vajaduste KASUMLIK rahuldamine.  Logistika kui sild nõudluse ja pakkumise vahel.
 Logistika on majanduse vereringe.  Tasemel klienditeenindus – kliendi rahulolu.
 Ettevõtete ühendamine tarneahelas.


6.  Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas?
Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika 
tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke 
kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades 
seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste 
kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 7. Kirjelda kulude kompromissi logistikas?
Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud 
omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. 
Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine.
8. Mis on suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine?
Suboptimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse vähendada kulusid. 
See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil 
hakkavad teineteisele vastu töötama. 9. Mis on fragmenteeritus?
Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi (sissetulev transport, 
vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne). Probleemid, mis võivad tekkida:  • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel • Pärsitud infovoog ja koostöövõime • Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid • Tulemus: madalam konkurentsivõime B! Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste vahel
kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid. 10. Mis on interdistsiplinaarsus? Logistika seondub erinevate erialadega: turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide 
juhtimine, IKT ja tehnikateadustega.  Tuleb näha nö suuremat pilti – liita omavahel erinevad valdkonnad selleks, et saada parimaid 
tulemusi – antud hetkel siis logistika valdkonnas. Interdisciplinarity or interdisciplinary studies involves the combining of two or more 
academic disciplines into one activity. It is about creating something by thinking across 
boundaries.
11. Kui suur on tarneahela ulatus?


Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik 
toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, 
tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid.
Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli alates esialgsest materjali tarnijast kuni lõpptarbijani
toimetamiseni. Tarneahela ulatus on horisontaalsete joonte summa, ehk aeg, mis kulub tarneahela 
tegevustele kokku. 
Aeg, mis kulub turunõudluse kasvule reageerimiseks, säilitades varude senise taseme.  Teisisõnu on tegemist täitmisajaga, mis kulub toote „läbitõmbamiseks“ läbi terve ahela. 12. Mida kujutab endast tarneahela juhtimine? Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, 
logistikafirmadest ja tootjatest, mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja 
toimetamises tarbijani. 
Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. 
Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. • Tarneahel on terviklik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega; • Liikmeks olemine hõlmab kõiki osapooli alates esialgsest materjali tarnijast kuni 
lõpptarbijani toimetamiseni; • Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni • Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli 
teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle. • Ühine infosüsteem, mis on kättesaadav kõigile liikmetele teeb võimalikuks 
koordineerimise organisatsioonide vahel • Lähtekohaks on strateegiline planeerimine • Liikmed saavutavad individuaalsed eesmärgid läbi tarneahela edu Supply orchestra’ needs to respond in unison to a specific ‘conductor’ who is end-customer, 
and it is the end-customer’s demand signals that trigger the supply chain to respond. By 
sharing the end-customer demand information across the supply chain, we create a demand 
chain. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga 
rõhutab olulisi detaile: 1. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse!
2. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”.  Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. 
Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog. • Pigem paks infovoog ja õhuke kaubavoog kui vastupidi. • Üks-ühene järgnevus ahelas pole kohustuslik. • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. • Tarneahelad ka algavad kliendi juures.


• Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? („supply chains reach from dirt to dirt“) • Ideaalset tarneahelat pole olemas (mitmed erinevad huvid ja arusaamad äri olemusest 
+ muutuvad kliendi vajadused ja muutuv ärikeskkond) Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning 
kõik logistika juhtimistegevused. D. Lambert eristab 8 äriprotsessi, mis eksisteerivad KÕIKIDES tarneahelates:  1. Klienditeeninduse korraldus - vastutab operatiivsuhtluse eest klientidega, sh  kõigi tehingute ja lepingute täitmine 2. Kliendisuhtehaldus – suhete hoidmine ja arendamine
3. Tarnijasuhtehaldus – suhete hoidmine ja arendamine tarnijatega, vajaduste  mõistmine, koostöövõimalused 4. Nõudluse juhtimine – tasakaalu tagamine klientide nõudluse ning tarneahela  suutlikkuse vahel 5. Tellimuste täitmine – kõik tegevused, mis on vajalikud klientide vajaduste  identifitseerimiseks ja täitmiseks 6. Tootmisvoo juhtimine – kõik tegevused, mis on vajalikud toodete liikumisel  läbi väärtustlisavate protsesside 7. Tootearendus ja turuletoomine
8. Tagastused KOKKUVÕTTEKS: Omavahel konkureerivad tarneahelda, mitte üksikettevõtted. Enamik  võimalusi kulude vähendamiseks ja/või väärtuse lisamiseks peitub tarneahela partnerite  vahelistes suhetes. Tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni. Põhjus, miks tarneahela juhtimise idee aina populaarsemaks muutub, on mõistmine, et kui iga  organisatsioon tarneahelas püüab optimeerida oma tegevust üksikettevõtte tasandil, siis on  tulemuseks suboptimeerimine.  Selle asemel tasub organisatsoonidel oma eesmärgid ja tegevused integreerida, et  optimeerida tarneahela kui terviku tulemusi. 13. Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas. LEAN : Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks: toimimine minimaalsete kuludega, et saada 
toote võimalikult madalat müügihinda.
Kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” 
Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu 
aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada 
lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud.


AGILE : Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt 
muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige 
klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. 
Eesmärk pakkuda parimat igas olukorras, kliendi fookus, vajaduste ja rahulolu monitooring, 
kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine, paindlikum struktuur. 14. Tarneahela ajaline kaardistamine: Uuritakse kui palju kulub aega tootel erinevates tarneahela osades ja seda palju kulunud ajast 
on väärtust lisav ja kui palju väärtust mittelisav. On öeldud, et iga tarneahel koosneb kolme liiki tegevustest: 1. Väärtust lisavad
2. Vajalikud, aga otseselt väärtust ei lisa
3. Ei lisa väärtust ega ole vajalikud. Ainult et 2 ja 3 vahel on mõnikord raske vahet teha. Väärtust mittelisavaid tegevusi on liigitatud nelja kategooriasse: transport, ladustamine, 
viivitused ja inspekteerimine.
Hinnanguliselt on tarneahelates tootmise aeg -10%, transpordi aeg -5% ning ülejäänud aeg on 
ootamine ehk ligikaudu 85% ajast on väärtust mittelisav.. Kasud tarneahela läbimisaja vähendamisest: 1. Kulud: „vähendades toodete läbimisaega 20% võivad ka kulud väheneda 20%“
2. Kõrgem klienditeeninduse tase. 
3. Lühemad reageerimisajad, suurem paindlikkus, uuenduslikum ja mitmekülgsem tootevalik.


15. Mis on lükkamine (push) ja tõmbamine (pull) ? PUSH = Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine. Iga ettevõte jaotusahelas lükkab 
kauba enda kliendi lattu. Tulemuseks olid nõudluse ülehindamise tõttu liigsed varud. 
Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks “kohustus” 
müüa. 
Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise 
probleemid.  PULL = Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. 
Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele.  Võtmefaktoriks on tarneahela 
läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad 
kogused. 16.  Tarneahela ülemineku- ehk siirdepunktid. Punktid, kus tarneahelas toimub üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel (PUSH) 
tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel (PULL) - näitab kliendi tellimuse mõju ulatust. Varudepõhine tootmine (make to stock) -  tarneahela korraldus, kus ostetud ja toodetud 
kogused lähtuvad prognoosist, mitte aga tegelikest klientidelt laekuvatest tellimustest, 
sisuliselt tõukav süsteem. Tellimuspõhine lõppkooste (assemble to order) - tootmise korraldus, kus koostedetailid 
varutakse / toodetakse prognoosil baseeruvalt enne tegeliku tellimuste laekumist, ent 
lõpptoodete kooste toimub juba
tellimuste alusel. Tellimuspõhine tootmine (build to
order) - tootmise korraldus, kus
tootmise algatab vaid konkreetse
tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine. 
Nt. Kodus kookide küpsetamine
vastavalt üksikisikute nõudusele. Me ei
varu enne isegi koostisosi, kui klient ei
ole esitanud tellimust. Samas võib tellimuspõhise tootmise
juures olla erinevaid tarneahela
üleminekupunkte sõltuvalt sellest,
milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st prognoosipõhiselt, ning 
milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse. Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd 
kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode 
disainitakse igale kliendile eraldi. Ka siin võib olla näiteks kookide küpsetamine juhul, kui 
koogi kujundus disainitakse täielikult kliendi äranägemuse põhjal. 


Firma seisukohalt ekstreemne tõmbava süsteemi rakendus. 17. Mida kujutab endast integratsioon tarneahelas ning mis on vertikaalne integratsioon? Läbi integratsiooni tarneahelas on võimalik kas paremini maksimeerida efektiivsust või 
suurendada lõppkliendi saadavat väärtust. 
See tähendab, et logistikasüsteemi kuuluvad lõppkokkuvõttes nii transport, ladustamine, 
tootmise planeerimine (aasta ette umbes, aga mitte igapäevane juhtimine), jaotus, laondus, 
klienditeenindus, suhted tarnijatega, turundus, finantsjuhtimine, nõudluse prognoosimine jne. Vertikaalne integratsioon tähendab terve tootmisahela omamist ühe ettevõtte poolt. 
Protsesside analüüs ja arendamine on kergem, kui omad suuremat osa tarneahelast. 1. aste - toodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine
2. aste - kaubavoogude liikumise korraldamine tootmisliini lõpust kliendini 
3. aste - ettevõtte materiaalse voo kontroll (alates materjalide hangetest kuni toodete 
kliendile toimetamiseni) 4. aste - ettevõtte tegevus on organiseeritud protsessideks; log on integreeritud 
turunduse, tootmise, finantsjuhtimisega => tellimuste täitmiseks 18. Mis on 3 tüüpi väärtus?


Vormiline kasulikkus (TOOTMINE) – tuleneb toote/teenuse loomisprotsessist või selle 
muutmisest tarbijale kasulikku vormi (valmistoode on tarbijale väärtuslikum kui selle 
kokkupanemata komponendid/sisendid). Omamiskasulikkus (TURUNDUS) – tuleneb toote/teenuse kohta käiva info levitamisest 
eesmärgiga nii teadvustada tarbijat selle olemasolust kui ka tekitada temas ostu- või 
omamissoovi.  Ajaline kasulikkus ja ruumiline kasulikkus (LOGISTIKA) – luuakse kaubale, tehes selle 
kättesaadavaks siis, kui tarbija seda vajab ning SEAL, kus seda hetkel vajatakse. 19. Mida kujutab endast kulu eelis ja eristumise eelis ? Kulu eelis = ettevõte vähendab konkurentidega võrreldes kauba tootmise kulusid. 
Kasutatakse tavaliselt masstoodetavate kaupade puhul. Oluline on, et kvaliteet ikka samaks 
jääks! Kulude vähendamise strateegia aga on küllaltki riskantne. Eristumise eelis = ettevõte muudab oma kauba konkurentide samalaadsete kaupadega 
võrreldes kliendile ligitõmbavamaks, nii et klient on nõus juurde maksma rohkem, kui 
ettevõttele kauba ligitõmbavamaks muutmine maksma läheb. Proovitakse olla oma 
tegevusalal ainulaadne, mis aga võimaldab küsida suuremat hinda. Eristuda võib: kauba 
omadustes/kvaliteedis, turunduses või tellimuse täitmise ja kohaletoimetamise süsteemis ehk 
logistikas. 20. Mida kujutab endast eristumine läbi logistika? See kujutab endast eristumist tellimuse täitmise ja kohaletoimetamise vallas.  1) Tellimuste täitmisega ja kohaletoimetamisega kaasnevate väärtust lisavate teenuste  pakkumine, mille eest kliendid on nõus rohkem maksma. Võimalike väärtust lisavate 
variantide nimekiri on pikk, aga näitena võiks tuua mööbli kokku panemine 
kohaletoimetamisel.  2) Tellimuste täitmine ja kohaletoimetamine kiiremini, kui konkurendid.
3) Tellimuste paindlik täitmine – ehk toote või teenuse maksimaalne kohandamine  kliendi sooviga (nt eritellimused 4) Klienditeeninduse tase! 21.  5 tüüpi konkurentsieeliseid läbi logistika: KVALITEET KIIRUS AJA USALDUSVÄÄRSUS PAINDLIKUS KULUD


22. Logistiline paindlikkus? 1. Toode - uue toote lisandumise kiirus
2. Maht - nõudluse muutusega kohanemine
3. Kohaletoimetamine - võime muuta tarneaega, pakkuda erilahendusi, ümber järjestada 
prioriteete 23. Mida kujutab endast laiendatud toote kontseptsioon? Kliendid ei osta mitte toodet, vaid tootest/teenusest
saadavat kasu või väärtust. On oluline keskenduda
mitte ainult toote füüsilisele väärtusele, kuna
konkurendid suudavad seda väga lihtsalt jäljendada.
Seetõttu tuleb toote turustajal leida võimalusi, mis
looksid tootele kliendi jaoks täiendavat väärtust lisaks
füüsilisest tootest loomulikult tulenevale väärtusele. - tuumtoode – kliendi üldvajadus, mis peab saama
rahuldatud. Toode sellisel kujul, nagu ta lahkub
tootmisest. 
- loodetud toode - täidab kliendi minimaalsed ootused
toote suhtes, tehes selle kliendi silmis samaväärseks turul
pakutavate analoogiliste toodetega: seda müüakse "õige"
hinnaga jne - laiendatud toode = tuumtoode + loodetud toode +
kõik muu, mis ületab kliendi ootusi toote suhtes (miski,
mis on saadud nö “kauba peale”); toodet saab
"laiendada" nähtavate või nähtamatute komponentidega.  NT: Kui automüügil antakse kauba peale kaasa talvekummid; ostetud arvutiga tuleb kaasa 
tasuta tarkvara jne. - võimalik toode = hõlmab kõik, mida saab kasutada klientide ligimeelitamiseks ja 
hoidmiseks. Kui laiendatud toote puhul on tegemist kõigega, mis on juba tehtud või 
tegemisel, siis võimalik toode on veel tegemata või mida on võimalik teha. 24. Turu kvalifitseerijad ja turu võitjad: 


25. Mis on logistika 4 reeglit?  1. THINK OUTSIDE THE BOX – ole võimalikult loominguline! 2. ANALYSE COSTS AND BENEFITS – analüüsi kõiki variante ja mõjusid 3. THINK ABOUT ACTUAL CUSTOMER NEEDS – WHAT LEVEL OF QUALITY,  PRECISION ETC IS REQUIRED – tunne oma turgu, mis on prioriteedid, mis PEAB olema  saavutatud, mis kõigest VÕIB olla. 4. KEEP IT SIMPLE – paljud suurepärased lahendused jäävad teostamata lihtsalt sellepärast,  et selleni jõuti liiga hilja. 26. Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus?
Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt 
kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum!!!  Käive – (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab 
lõpptoodangu väärtust. Lisaväärtuseks võivad olla näiteks:   kättetoimetamise aeg  tellimise kergus  pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga  tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus  kokkulepped kliendiga  dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus  pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused  korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed  kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine  maksmise lihtsus ja rahastamisteenused  paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade 


Kaupadele väärtuse lisamine - Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba 
kliendile atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde 
maksma, kui ettevõttele endale kauba atraktiviseerimine maksma läheb. 27. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust? Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 1) Siseneva ja väljuva transpordi haldamine
2) Veeremipargi tegevuse korraldamine
3) Ladustamine
4) Materjali käsitlus
5) Tellimuste täitmine
6) Logistikavõrgustike kavandamine
7) Varude haldamine
8) Tarnete ja nõudluse plaanimine
9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 28. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad-    firma-klient.  Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning 
kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. 
Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest 
tegevustest.
Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab 
(või vähemalt peaks lisama) tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti 
väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse 
vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 
1)   Sisendlogistika
2)   Tootmine
3)   Väljundlogistika
4)   Turundus ja müük
5)   Teenindus 29. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste %
2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste %


3) Tarneaeg
4) Tellimuste täiteaste
5) Täielikult tarnitud tellimused
6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 30. Milline on 7Õ reegel?
ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE 
KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 31. Mida tähendab perfektne tellimus (klienditeeninduses)?
Perfektne tellimus (perfect order) – kombinatsioon järgmistest mõõtarvudest: • koguseliselt täidetud ja üleantud tellimuste % • õigeaegselt tarnitud tellimuste % • korrektsete dokumentidega tarnitud saadetiste % • kokkulepitud tingimustel, kahjustamata tarnitud tellimuste % Näiteks 0,95 x 0,90 x 0,97 x 0,96 = 0,80 ehk 80% täidetud tellimustest on täiuslikult 
täidetud. 32. Mis on aja kompressioon? 
Väärtust mittelisavatele tegevustele kuluva aja vähendamine: viivitused, transport, 
ladustamine, inspekteerimine.  Töötlemiseks kulub hinnanguliselt vaid 0,2-10% ajast, 5% läheb transpordile ja ülejäänud 85-
94,8% ajast materjalid või kaubad lihtsalt seisavad erinevates ladustamiskohtades. Väärtust 
mittelisav aeg moodustab kahjuks valdava osa materjalide ja toodete tarneahelas viibimise 
ajast.  LAHENDUSED:  Tarneahela kulude vähenemine – rusikareegli järgi on tarneahela protsesside ajaline kestus 
proportsioonis tarneahela kuludega. Lisaks tarneahelasse seotud kapitali vähendamine, lühemad reageerimisajad, parem 
klienditeenindus, suurem paindlikkus nõudluse muutustele ning klientide nõudmistele. 7 strateegiat:   lihtsustamine (mittevajaliku kõrvaldamine)  integratsioon (infovoogude ja -seoste parandamine ja arendamine)  standardiseerimine (üldiselt edukaim variant)  paralleelne töötamine (vertikaalsed vs horisontaalsed organisatsioonid)  muutujate kontroll (protsesside monitooring probleemide varaseks avastamiseks)  automatiseerimine (tõhususe suurendamine tarneahelas)  ressursside planeerimine (ressursikasutuse võimalike kitsaskohtade arvestamine) MÕISTE  - „Ajal põhinev konkurents“. Aina enam on konkurentsieeliseks aja kokkuhoid. 
33. Mis on nõudlusaeg, läbimisaeg ja läbimisaja lõhe? 


Läbimisaeg (täitmisaeg, lead time) on aeg, mis kulub toote liikumiseks läbi tarneahela 
olukorras, kus tellitud toode puudub valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud 
komponendid puuduvad tootmissisendite laos. Nõudlusaeg (ka tellimistsükli aeg) on kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg. Läbimisaja vahe - tarneahela tüüpiline probleem, mis väljendub selles, et täitmisaeg ületab 
nõudlusaega. Klient ei ole valmis ootama niikaua kui on tootel läbimisaeg ehk tootmisaeg, 
mistõttu tuleks mõelda tootmisele nõudluse prognoosi alusel ehk siis ennatlikult.  34. Mida kujutab endast edasilükkamine ehk postponement? Konseptsioon, mille järgi viivitatakse tootesse raha paigutamisega kuni viimase võimaliku 
momendini. 35.  Mis on LEAN ehk „aeg on raha“ tootmise põhimõte? Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks: toimimine minimaalsete kuludega, et saada 
toote võimalikult madalat müügihinda.
Kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” 
Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu 
aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada 
lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. Tavaarusaama järgi käituvad aeg ja "raha" vastandlikult – ajakulu vähendamisel kasvavad 
rahalised kulud ja vastupidi. Näiteks kui ettevõte soovib lühendada täitmisaegu, eeldaks see 
rohkemate ressursside kasutamist lühema ajavahemiku jooksul ja suurendaks seega kulusid. 
Kui firma soovib pakkuda oma klientidele laiemat kaubavalikut lühema tellimisaja jooksul, 
eeldaks see ladudes suuremat valikut ja suuremat kogust tooteid, kasvatades jällegi kulusid.  On aga võimalik, et: •  kulud ei kasva täitmisaegade lühendamisel – vastupidi, need kahanevad •  kulud ei kasva kvaliteeti investeerimisel – vastupidi, need kahanevad •  kulud ei kasva, kui tootevalik suureneb ja täitmisajad lühenevad – vastupidi, need 
kahanevad.


36. Mis on paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem? 
Olles sunnitud hakkama saama piiratud ressurssidega, pidi Toyota turul püsimiseks tegema 
midagi teisiti. 
Nad leiutasid vaheladudeta süsteemi (just-in-time) põhimõtte, mis lubas vähendada töös 
olevaid laovarusid ning valmistada üksnes ettetellitud tooteid minimaalsete kadudega. 
Sündinud oli Toyota tootmissüsteem (Toyota Production System – TPS), mida täiendati 
aastate jooksul kvaliteedisüsteemi elementidega.
Kõige tähtsam osa Toyota loost on see, et ressursside vähesus sundis ettevõtet arendama 
vootõhususele keskenduvat tootmissüsteemi. Ressursinappus sundis Toyotat keskenduma 
klientide vajadustele. Toyota vaatles kõiki tootmiseetappe siseklientide ja -tarnijatena ning see
võimaldas näha suurt pilti. Kõik tootmisprotsessi osad olid ühe ja sama keti lülid. Ettevõte 
edastas klientide tellimused läbi kogu protsessi ülesvoolu, nii et tellitud tooted sai tõmmata 
allavoolu. Eesmärk oli maksimeerida vootõhusust, nii et tootele lisati väärtust kogu 
läbilaskeaja vältel, alates tellimusest kuni üleandmise ja maksmiseni. Tooteprotsess oli 
vootõhus. Just Toyota tootmisprotsess oli see, mille kohta läänemaailma vaatlejad hakkasid 
kasutama terminit lean. Erinevate analüüside käigus tuvastas Toyota seitse raiskamise vormi,
mis pidurdasid tootmist ega lisanud väärtust ei tootele ega kliendile. 1. Ületootmine 2. Ootamine 3. Liigne transport 4. Protsesside sobimatu korraldus 5. Ebavajalikud varud 6. Ebavajalikud liigutused 7. Defektid


Kulusäästliku mõtteviisi viis põhimõtet:  Väärtuse tuvastamine – tuleb selgitada lõppkliendist lähtuv väärtus, mida ettevõte  oma toote, teenuse ja hinnaga pakub.  Väärtusahela kaardistamine – kaardistada tuleb kõik tegevused, mis on vajalikud  väärtuse pakkumiseks kliendile. Selle sammu juures tuleb tuvastada kõik tegevused  mis lisavad väärtust näiteks: disainimine, tootmine jms.  Voo tekitamine – kogu väärtusahela ulatuses on vaja panna protsessid sujuvalt  liikuma, et väärtus jõuaks võimalikult kiiresti ja võimalikult madalate kuludega  kliendini.  Tõmbesüsteemi loomine – toode või teenus seotakse lõppkliendiga, kelle poolne  nõudlus käivitab tootmise.  Ideaali otsimine või perfektsionism – protsessi on vaja täiendada pidevalt. 37. Paindlikud ettevõtted vs traditsioonilised masstootmise ettevõtted • Tootepartii suurus. Paindlik firma tahab vähendada tootepartii suurust nii väikeseks 
kui vähegi võimalik (kuni ühest ühikust koosnevaks tootepartiiks) • Toote liikumismudel. Tootmine on organiseeritud toodete kaupa. Kõik detaili või toote
tootmiseks vajalikud funktsioonid on koondatud ühte kohta nii lähestikku kui 
võimalik, et minimeerida käsitlemist ja komponentide liikumist.


• Ajastamine. Uute materjalide tellimine toimub automaatselt ega nõua tsentraliseeritud 
kavandamisest.  38. Mis on JIT tootmissüsteem?  Täppisajastamise (just in time, JIT) ja kulusäästlikkuse (lean) põhimõtted on valdavalt 
samatähenduslikud. Mõlema aluseks on ideaalse tootmise (ideal production) põhimõte. 
Ideaalses tootmises toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende 
müük. 
JIT-tootmise lahutamatuks osaks on kanban süsteem. JIT-süsteemid laiendavad kanban-
printsiipi, ühendades ostmise, tootmise ja logistika tõmbavas süsteemis. Aluseks on ideaalse tootmise (ideal production) põhimõte. Ideaalses tootmises toodetakse 
ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. Lõpptoote jaoks vajalikud 
komponendid pannakse detailidest kokku just õigel ajal ja hangitud materjalid töödeldakse 
detailideks just õigel ajal.  Oluline on varude minimeerimine!!! Just in time mudel, täppisajastus, kus materjalid tuuakse kohale täpselt siis kui neid kohe ka 
kasutatakse, sellega vähendatakse laovarusid, kuid kaasneb tihedam aga väiksemate 
partiidega tarne. Tähtis osa kanban, mis tähendabki et asjad tuuakse kohale kohe kui neid 
vaja. Tootmissüsteem, mis valmistab ja tarnib täpselt seda, mida on vaja, täpselt nii palju ja täpselt 
selleks ajaks, nagu on nõutud.  Täppisajastatud tootmine ja jidoka on Toyota tootmissüsteemi kaks alussammast.  JIT tootmise aluseks on heijunka ja see koosneb kolmest tööelemendist: tõmbav süsteem, 
takti aeg ja pidev voog. Täppisajastatud tootmise eesmärk on elimineerida täielikult igasugune raiskamine, et 
saavutada parim võimalik kvaliteet madalaima võimaliku kulu ja ressursside kasutuse ning 
lühima võimaliku tootmise ja tarneajaga. Kuigi põhimõtteliselt lihtne, nõuab JITi efektiivne 
juurutamine distsipliini. Täppisajastatud tootmise printsiibi loojaks peetakse Kiichiro Toyodat, Toyota Motor 
Corporationi asutajat. Mõte tekkis 1930. aastatel. Toyota peamise tehase mehaanikatsehhi 
juhina ütles Taiichi Ono, et tema esimesed sammud JITi praktilise rakendamise poole olid 
1949.-1950. aastatel. Pioneerid: Ford ja Toyota, eelkõige varude vähendamise meetod.


Põhineb tootmise sünkroniseerimisel tellimustega ning tarnete ja tootmise kooskõlastamisel, 
mittevajalikku toodangut ei toodeta, mittevajalikku toorainet ei varuta, tarne toimub “otse 
tootmisliinile” siis kui vaja Mida parem kooskõla süsteemis, seda väiksem on varude vajadus. “Varud tekitavad turvalisust, aga varjavad protsessi kontrolli ja arendamisega seotud 
probleeme”. JIT on käsitletud kui: 1. operatsioonilist põhimõtet toimetada materjalid õigel ajal õigesse kohta.
2. tootmisstrateegiat, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja  parandada toodete kvaliteeti, lõpetades raiskamise ja kasutades paremini 
olemasolevaid ressursse. 3. juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste kaotamise poole  kõikides äriprotsessides, eesmärgiga toota kvaliteetseid tooteid (defektideta) kõrge 
tootlikkuse ja minimaalsete varude juures, arendades seejuures pikaajalisi 
koostöösuhteid tarneahela liikmetega JIT taotlused: • Sobivalt väikesed tarnekogused, nullilähedased varud. • Kvaliteeditase = 100% • Võimalikult lühike, 100% usaldusväärne tarneaeg. • Hea pikaajaline koostöö tarnijatega • Katkestuste ärahoidmine: teha kõik, et süsteem töötaks võimalikult stabiilselt  • Inimressursi juhtimine: koolitamine, kaasatus, koostöö ja sisemine motiveeritus. JIT tootmist ei saa hästi kasutada liiga suure nõudluse kõikumise ja liiga suurte 
laodefitsiidikulude korral. Sobib hästi ainult automatiseeritud masstootmisesse ning 
stabiilse nõudluse keskkonda. Puudub kaitse erakorraliste juhtumite vastu. 39. Mis on Kanban? Kanban on JIT (Just In Time) süsteemi üheks komponendiks. Kanban ehk tõmbav tootmine - materjalide kohale toimetamine täpselt selleks ajaks, kui  neid vajatakse.  Konteineritele, milles on samas koguses samu detaile, kinnitatakse andmekaardid (kanbanid). 
On 2 liiki kaarte: liikumiskaardid ja tootmiskaardid. Tootmine algab, kui liikumiskaardiga 
transporditööline võtab töökeskuse (TK1) väljundalalt pooltoodete konteineri. Liikumiskaart 
annab transporditöölisele korralduse võtta konteiner ja näitab, kus selles olevaid materjale 
vajatakse. Enne kui konteiner väljub väljundalalt, võetakse sellelt ära tootmiskaart (mis 


kinnitatakse tootmiskaartide tahvlile) ja kinnitatakse sinna asemele liikumiskaart. Seejärel 
liikumiskaardiga konteiner viiakse järgneva tootmisprotsessi töökeskuse (TK2) sisendalale. 
Andmekaarte käsitletakse põhimõttel “esimesena sisse, esimesena välja” – FIFO meetod. Eesmärgiks on pooltootevarude vähendamine ja lühem tootmistsükli kestus – toodetakse 
ainult järgneva tootmiskeskuse vajaduse kohaselt. 
NB! JIT-süsteemid laiendavad kanbani-põhimõtet, ühendades ostmise, tootmise ja logistika. 40. Argumendid JIT tarneahela vastu:  Supply shocks. JIT leaves manufacturers venerable to supply shocks.  Both supply or 
demand shocks can cause a major problem in JIT.  A large demand shock or a supply 
shock can lead to the inability to meet current demand.  Price Shocks.  In JIT, prices for parts involved in the production process are assumed 
to remain constant.  When there are price shocks, the company’s profit margin can be 
greatly affected.  Implementing JIT is extremely complex, since management must rethink the entire 
workflow of the business. Everything from the delivery of raw materials to delivery of
the finished product needs to be re-thought and re-designed. These actions involve 
multiple entities up and down the supply chain, who you may be asking to change 
their practices with little advance notice.  If you are a small business that buys and supplies goods that must be ordered in bulk, 
such as lumber, vinyl and other flooring supplies, carpeting, etc. – then JIT may not be
for you. If you operate this kind of business, you likely save on costs by ordering large
quantities or amounts of supplies and then shipping them individually (such as 
individual carpets, or just enough flooring supplies to build one house) as the need 
arises. 41. Mis on paindliku tootmisüsteemi ja traditsioonilise tootmisüsteemi vahe? Kolm erinevust:  Tootepartii suurus  Toote liikumise mudel
 Ajastamine Kui traditsioonilise ettevõtte eesmärk on maksimeerida tootepartii suurust, et saavutada 
minimaalseid kulusid tooteühiku kohta, siis paindliku puhul on vastupidi – vähendada 
tootepartii suurust nii väikeseks kui võimalik, tehes seda majanduslikult põhjendatud viisil.
Traditsioonilises masstootmises on sageli organiseeritud protsess tehnoloogiliste keskuste 
kaupa. Toode liigub ühest keskusest teise. See aga on väga ajakulukas. Paindlikud ettevõtted 
on organiseeritud toodete kaupa. Ühe toote jaoks vajalikud protsessid toimuvad ühes 
keskuses. 
Traditsiooliline tootmine kasutab kasutusstatistikat materjalivajaduste prognoosimiseks, 
paindlik aga kasutab täppisajastamise meetodit – uute materjalide tellimine toimub 
automaatselt siis, kui neid on vaja. 


42. Mida tähendab muda? 
Jaapani keeles tähendab “muda” raiskamist. Enamus ettevõtteid omavad oma tegevuses 
hämmastaval hulgal raiskamist, mis suurendab oluliselt nende tegevuskulusid. 7 rasikamise vormi:  Ületootmine – igas tootmisprotsessi etapis tuleb toota vaid seda, mida klient vajab.  Vältida tuleb toodete tootmist, mis ei ole kaetud klientide tellimustega.  Ajaraiskamine (ootamine) – tootmine tuleb korraldada nii, et puuduks kasutu  ootamine, nii masinate kui ka töötajate seisukohast.  Transpordi raiskamine – vältida materjalide ja toodete transporti. Üleliigne transport on varude transportimine erinevate protsessi etappide vahel edasi-tagasi. Vajadusel 
korraldada tootmisskeem ümber.  Ületöötlemine – vältida tegemast toote kallal rohkem tööd, kui klient vajab, sh tuleb  vältida ka vajalikust täpsemate, keerukamate või kallimate tööriistade kasutamist.  Varude raiskamine – varud on kapital, mis on protsessi kinni pandud ja peidab  probleeme.  Liigutuste raiskamine – töö käigus tehtavad üleliigsed operatsioonid mis pikendavad  tööprotsesse. Töökoht tuleb korraldada nii, et töötajad ei pea liikuma, näiteks materjali 
kogumiseks või tööriistade toomiseks.  Praaktoodete tootmine – kõik tootmisetapid vastutavad selle eest, et toodetakse  üksnes vigadeta tooteid. 


43. Mida 
kujutab 
endast  JIDOKA? Termin “Jidoka” tuleb jaapanikeelsest sõnast “jido” ning tähendab automatiseerimist, kuid 
veelgi täpsemalt iseloomustab see olukorda, kus masin opereerib omapead. Toyotas omakorda
kasutatakse seda sõna masinate või seadmete kohta, mis “võtavad vastu otsuseid” ning termin 
“jidoka” viitab automatiseerimisele inimpuudutusega (automation with human touch), mis 
eesti keeles võiks kõige paremini kõlada kui “intelligentne automatiseerimine”. PRAAKIDE TUVASTAMINE ja seeläbi järgnevate kulutuste vähendamine.  Jidoka = probleemide esinemisel tegele nendega kohe, ära oota!    Rakendatakse tehnoloogiat, mis seiskab defekti ilmnemisel tootmisliini nii, et ükski 
defektne toode ei jõua järgmise protsessini.     Enamasti tehnoloogia identifitseerib ja registreerib, inimene parandab.    Topeltkontroll: ka töötajal on õigus ja kohustus seisata tootmisliin defekti ilmnemisel


44. Mida kujutab endast heijunka? Heijunka – töö jaotuse tasandamine Heijunka tähendab jaapani keeles töö tasandamist. Tegemist on meetodiga, mis tegeleb 
otseselt Leani ühe ressursiraiskaja mura     (ebaühtlus, reeglipäratus) vähendamisega. See on  üsna oluline aspekt ja jääb üsna sageli protsesside arendamisel kahe silma vahele. Siin on tegelikult kaks aspekti: üks, mis on seotud erinevate toodete või teenuste töösse 
võtmise jaotamisega väärtusahelas; teine, mis vaatleb pigem töö jaotamist erinevate inimeste 
või meeskondade vahel. Toodete või teenuste hulga jaotuspõhimõtte ülesanne on vältida igasuguste suurte koguste 
kindlate toodete või teenuste tegemine ühe korraga (n-ö partiipõhine töö). Võimalik, et see on 
olulisem rohkem tootmisettevõtete jaoks, kus suured partiid on vaja jaotada väiksemateks 
osadeks, et paremini reageerida kliendinõudluse muutustele. Töö jaotamisel inimeste ja meeskondade vahel on esmatähtis veenduda, et see oleks jagatud 
võrdselt. Kuigi pealtnäha tundub see üsna loogilisena, eksitakse siinkohal üsna tihti. 
Põhjuseks on tavaliselt ajalooliselt kujunenud olukord. Näiteks kindlad kliendid on jaotatud töötajate vahel, mis tekitab ebavõrdset töö jaotust. Üsna 
sage olukord klienditeenindusvaldkonnas, kus töökoormus võib vahel erineda päeviti kuni 
80%. 45. Mida kujutab endast tootmistakt?


Taktiaeg on kliendinõudluse rütm. Lean-väärtusahela eesmärgiks on selle juhtimine läbi 
kliendinõudluse. Kuna klient on kogu Lean-juhtimise keskmes ja ka põhjus, miks 
väärtusahelat tehakse, siis tuleb tähelepanu osutada kindlasti kliendinõudlusele.
Kogu tulevikuolukorra disain peab toetuma soovil kliendinõudlust tõrgeteta täita. Selleks aga 
peab kogu väärtusahel olema üles ehitatud taktiajale.
Takt tuleb saksakeelsest terminist löök või rütm ning on esimeseks sammuks kliendinõudluse 
täitmisel. See aitab meil kliendinõudlust täita õigeks ajaks ning selle aja järgi disainitakse 
kogu väärtusahel.
Taktiaja arvutamiseks kasutatakse alljärgnevat valemit: Kui protsess töötab ühtlase rütmiga, siis aitab see meil vältida igasugu pudelikaelte ja 
raiskamiste tekkimist protsessietappide vahele ning teisalt näitab taktiaja kasutamine ära ka 
esimesed arengukohad. Samuti on lihtne selle alusel planeerida tööjõudu.
Paljudes ettevõlussektorites siiski kliendinõudlus muutub periooditi nii palju, et nad peavad  
seda üsna sageli ümber vaatama. Toyota näiteks arvutab taktiaja ümber iga 30 päeva järel ning
hoiab silma peal iga 10 päeva tagant.  Taktiaeg on standard, mis defineerib igale protsessile kuluva aja.   Näide: vahetus kestab 8h miinus 30min lõuna, 2x15min paus, 20 min tehnoloogia 
hooldamiseks ja kontrolliks, seega netoaeg on vahetuse peale 400 minutit.  Kui nõudlus on 200 ühikut päevas ja töö on kahes vahetuses, siis on sinu takt toodetud
ühik 4 minuti kohta.  Alati peab taktis olema ka varuaega, kuna inimesed pole pikka aega võimelised 
töötama 100% efektiivsusega. 46. Mida kujutab endast pidev voog? Ühe tüki voog, tuntud ka kui pidev voog (continuous flow) on tööde menetlemise loogika,
kus protsessis on üks ühik korraga. Ühe tüki voog on vastupidine partiipõhisele loogikale, kus luuakse või menetletakse suur hulk
töid ühe korraga ning edastatakse need järgmistesse protsessietappidesse samuti hulkadena.
Niisiis on ühe tüki voog pigem keskendunud tootele või tehingule endale, mitte niivõrd partii-
loogika puhul kõrvalmõjudena tekkivatele ootamistele, liigutamistele või ladustamistele.  Mõistagi vajab selline süsteem üsna lühikesi ühelt tootelt teisele ülemineku seadistusaegu, 
kuid on jällegi oluliseks eelduseks töö tõmbavale süsteemile (pull-system) üleminekuks.


Milleks ühe tüki voog hea on? Tegu on igast asendist kõige kulutõhusama protsesside 
ühendatud ahela loogikaga väärtuse (ehk toote või teenuse) loomiseks. Miks seda siis ei rakendata igal pool? Vaja on mõningast stabiilsust ning  baasvõimekust 
eelnevalt.  Täidetud peaksid olema vähemalt järgmised tingimused: 1. Protsess peab olema võimeline järjepidevalt tootma kvaliteetset toodet või teenust.  Vigadeta. Kui esineb palju kvaliteediprobleeme, siis on ühe tüki voog võimatu. 2. Protsessi teostamise ajad peavad olema korratavad. Kui protsess ei ole stabiilne ja esineb  suur variatsioon, siis pidev voog pole võimalik. 3. Seadmed peavad olema väga kõrge, peaaegu 100%     uptime-    määraga. Sisuliselt alati valmis  töö tegemiseks. Kui seadmed tootmisrakus on aegajalt rivist väljas, siis ühe tüki voog pole  võimalik. 4. Protsessid peavad olema võimelised skaleeruma taktiaega (kliendi nõudluse määra).  Näiteks, kui taktiaeg on 10 minutit, siis protsess peab olema samuti valmis välja andma ühe  ühiku iga 10 minuti tagant – stabiilsus. 47. Kaizen (pidev, kontrollitud areng) just-in-time tootmise mõju tarnijale.
Kaizen refers to activities that continually improve all functions and involve all employees 
from CEO to assembly line.  Rõhutab vajadust iga töö juures mõelda ja katsetada „kuidas saaks veel paremini“. Kõik, mis ei tööta, saab kerge vaevaga tagasi muuta. 


Suur kogus väikseid muudatusi annab kokku võimsa efekti. MÕJUD TARNIJATELE: Tarnijate kulude kasv. JIT-süsteemi edukus sõltub tarnijate võimekusest tarnida materjale 
tootja tootmisplaani kohaselt. Kui tarnijad peavad tootma suurt arvu väikeseid koguseid, 
kaasnevad sellega tootmiskulud. Üldiselt kasvavad JIT-süsteemi juurutamisel tarnijate kulud 
(v.a siis, kui nad suudavad juurutada oma tarnijatega samalaadseid süsteeme). Sõltuvus tarnijate geograafilisest asukohast. Jaapanis, saartel asuvas kompaktses riigis, ei 
tekitanud tarnijate geograafiline eraldatus probleeme, küll aga juhtus see Põhja-Ameerikas ja 
Euroopas. Kui tarnijad paiknevad tootjast eemal, võivad tarneajad olla ebakindlad ja tarned 
ebatäpsed. 
Kui tootjad JIT-süsteeme juurutavad, ei kaota see tingimata materjalivarusid, need 
liiguvad lihtsalt mööda tarneahelat tagasi tarni    jate hallata. Et tulla toime JIT-põhimõtete  alusel tegutsevate tootjate nõudega lühikeste tarneaegade järele, peavad tarnijad rajama 
täiendavaid ladusid tootja vahetusse lähedusse, et hoiustada tootjale tarnimiseks vajalikke 
komponente ja materjale. Seega võib olla tegemist paradoksaalse olukorraga, kus 
JIT-süsteemi juurutamine ei ole kaotanud vajadust ladude järele, vaid on vastupidi 
sundinud neid juurde rajama. Varudesse “raiskamine” võib vahetuda “raiskamisega” transpordis (suur liiklus = suurem
negatiivne mõju)
JIT töötab paremini siis, kui toorme hinnad on stabiilsed. Olukorras, kus peamiste toorainete
hinnad on kasvutrendis, võib ette varumine olla mõistlikum. 48. Mida kujutab endast 10 reegel? Kui defekt avastatakse kohe, siis see läheb maksma ainult tegevuse kordamine, aga kui see 
jõuab tarneahela järgmisele astmele, nõuab see kõrvaldamine 10x rohkem pingutusi ja 
kulusid. Kui see jõuab veel edasi, siis see muutub 100x kulukamaks jne. kogu aeg x10.
See reegel on aluseks JIT süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud. 49. Mida kujutab endast MRP? (materjalivajaduste planeerimine) PÕHIMÕTE:  tootmise ja varude kontroll. Kui on teada, millist lõpptoodet on vaja toota, 
siis teatakse ka kui palju on vaja materjali.
EESMÄRK: Varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessides piisavalt materjalivaru. 
PÕHISISENDID:  Keskne tootmiskava – nimekiri kõikidest lõpptoodetest -ja teenustes, mida ettevõte peab 
teatud ajaperioodi jooksul tootma/tarnima. 
Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur (bill of materials BOM) – kõik detailid, 
mida lõpptoote tegemiseks vaja on.
Materjalivaru fail – kajastab varusid ettevõttes
50. Mis on MRP II ? (tootmisressursside planeerimine)
PÕHIMÕTE:  Tootmisressursside plaanimine - MRP I laiendus. Kaasatud on ettevõtte 
finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. 


EESMÄRK: Kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on 
piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne. PÕHISISENDID: Äriplaan – müügiplaan – tootmise koondplaan – keskne tootmiskava. 51.  Mis on ERP?
Ettevõtte ressursside plaanimise tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused 
(müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne 
tõhusus. Andmebaas on väga mahukas. ERP süsteeme on erinevaid vastavalt vajadusele.
52. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse?  transpordikulud  laokulud
 varude säilituskulud  klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud
 halduskulud 53. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?  Kapitalikulu
 varude teeninduskulu  hoiukulu
 varade riskikulu 54. Transpordikulusid mõjutavad tootega seotud tegurid. 1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe – väikse kaalu-mahu suhtega toodete  transport maksab  veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu-
mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind)  kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos  veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad.
5) Asendatavus
6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda  ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt 
kulukam. 7) Toote eriomadused. Jällegi kulukam, kuna nõuab erikäitlust, eripakkimist,  erimärgistamist 55. Transpordikulusid mõjutavad turuga seotud tegurid. 1) Turgude asukoht


2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida  suurem  konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt
4) Energiahinnad
5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?)
6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 56. Nimeta autovedude alaliigid.  kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi)  kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto)
 eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid)  rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 57. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse?
On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna 
arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm. 58. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?
Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad.
(nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse).
59. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all?
Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. 
Lühikesed vahemaad, väiksed kogused.
60. Mis vahe on treileril ja autorongil?
Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge 
pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast 
vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev 
sõidukite ühend. 
Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub 
esimene telg.
61. Mis on veosõlm (hub)?
Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks 
selle poolt teenindatavas piirkonnas . 
Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta.
62. Kes on ekspedeerija?
Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja 
kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide 
ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade 
edasitoimetamise käigus vajalikuks osutavate teenustega.
Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise:


 leiab vajaliku(d) vedaja(d),   kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu,   annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d),   teeb tollitoiminguid,   vormistab vajalikke dokumente,  teeb kliendile veosekindlustuse jne. 63. Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust?  kauba peale- ja mahalaadimine
 ladustamisteenused  pakkimisteenused
 ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine  messide ja näituste ekspedeerimine
 kullerteenused  kliendile veosekindlustuse vormistamine 64. Ladude põhifunktsioonid? 
1. Varude kogumine ja täiendamine – pakkumise ja nõudluse tasakaalustaja
2. tootevaliku ühitamine (product mixing) 
3. Konsolideerimine  - saatmine sihtpunkti suure koondsaadetisena. Seega ladu võib täita 
tellitud kaupade kokkukoondamise funktsiooni.
4. Jaotus – sisse tuleb üks suur põhivedu klientidest kaugel asuvalt tarnijalt, kust siis 
hakkavad laiali minema jaotusveod klientidele jne.  Kasutatakse laovarude säilitamiseks logistikaprotsessi kõikidel etappidel.
 Tegeleb materjalide, pool – ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja  nende vahelisel liikumisel.  Omab ja edastab infot ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja  ladustamistingimuste kohta.  Transpordikulude kokkuhoid  Tootmiskulude kokkuhoid
 Hulgiostu hinnasoodustuse ärakasutamine  Reservvaru hoidmine
 Hooajanõudluse puhul varude hoidmine  Materjalide koondamine ühte kohta
 Tagastuslogistika voogude käitlemine  Edasilükkamiste puhul tehakse ladudes tihti viimased komplekteerimised, pakkimine  jne. 65. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal 5)?  Hoiuladu – warehouse – pikaajaline hoiustamine  Jaotusladu/jaotuskeskus – tellimuste komplekteerimine ja ühitamine  Ristlaadimiskeskus – kaupade vastuvõtt ja lähetamine  Üldkasutatavad laod:


 Üldotstarbeline kaubandusladu  Külmladu – kindel hoiutemperatuur  Tolliladu – väljaspoolt EL-I tulnud kaup  Omandiladu – pigem eraomandi hoidmiseks, tihti pikema aja jooksul  Erikaupade ladu – nt puit, põllumajandustooted, ehitusmaterjalid   Puistekaupade ladu – vedelike hoiustamine mahutites ja tahkete (süsi, liiv, 
kemikaalid jne) ladustamine lahtiselt või varju all. 66. Laokulud? 1. Tellimisega seotud kulud
2. Tööjõukulu (kuni 50%)
3. Hoone/ruumi rent
4. Ehitise/ruumi halduskulud (korrashoid, kommunaalid)
5. Hoidmis/säilituskulu
6. Ostetud teenused
7. Varade kulum
8. Varadesse seotud kapitali intressikulu
9. Laodefitsiidikulud 67. LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD  Klienditeeninduse tase  Kuluefektiivsus
 Laoressursside kasutamine (lao täituvus, tõstukite kasutamise määr jms  Tõõjõukasutuse tõhusus – k.a ületunnitöö jälgimine
 Varude käitlemine – nende turvalisus, k.a hävinemine jne  Tegevuse parameetrid: lao käive, lao nomenklatuur (erinevad tootenimetused) jne 68. Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)?  Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks  Transpordikulude kokkuhoid
 Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine  Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus
 Vajatakse mänguruumi – hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks  olukordadeks  Hooajanõudlus  Vajaliku klienditeenindustaseme tagamine (nt tootevalik, tarneaeg)
 Traditsioonide ja valede hoiakute tõttu – ettevõtted on sageli liiga konservatiivsed,  ollakse endiselt tootmisele orienteeritud ja „heal ettevõtjal peab alati kaup laos 
olema“ hoiakuga 69. Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)?  Vastuvõtt (nt vastuvõetud kaupade lahti- ja ümberpakkimine, kvaliteedikontroll, 
vajalike märgiste ja dokumentide lisamine)  Hoiukohtadele paigutamine


 Hoiundamine  Aktiivkohtade täiendamine  Komplekteerimine  Sortimine, ühitamine, pakkimine  Lähetamine (pakitud saadetised viiakse loovutusalale) 70. Ladustamise võimalused 1. ERALADUSTAMINE Ettevõte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Tavaliselt kasutavad hulgifirmad ja 
tootmisettevõtted. Suurte koguste ja ühtlaste käitlemismahtude puhul ökonoomseim 
ladustamisviis. Samas püsikulud on suured ja tuleb ise seda juhtida. 2. ÜLDKASUTATAV LADU Omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteenuseid rohkem kui ühele 
kliendile. Üldjuhul see isik omab ladu, selle sisseseadet ja tehnikat, kuid mitte laos olevat 
kaupa. Osutatakse tavapäraseid ladustamis- ja kaubakäitlemisteenuseid, tihti lepinguta või 
lühilepingute alusel. 
Tihti on sellise teenuse kasutamisel tegevuskulud suuremad, sest omanik soovib ju teenida 
tulu. Samas ei pea üldkasutatava lao puhul sellesse investeerima ega muretsema selle 
juhtimise ja kontrollimise pärast. 3. LEPINGULINE LADUSTAMINE Üldkasutatava lao edasiarendus, kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuse pakkumine. 
Lepinguga tekib laooperaatori ja kliendi vahel partnerlussuhe ning kõik laos toimuv 
kohandatakse kliendi vajaduste kohaselt. Tihti sisalduvad lisateenused (pakkimine, 
sildistamine jne). 4. OTSETARNE (drop shipping) Müüja toimetab tellimuse otse kliendile, vaheladusid kasutamata. Seega kaotatakse ära üks 
jaotusahelas olev aste koos kõigi kaasnevate kuludega. Sobib eelkõige suuremahuliste ja 
suure väärtusega kaupade tarnimisel. Väikeste puhul tuleb seda varianti hoolikalt kaaluda, et 
kas tasub ära. 71. KAUBA PAIGUTUSVIISID  Kindlad hoiukohad – igale kaubale kindel koht
 Muutuvad hoiukohad –paigutatakse vabadele kohtadele, st kindel hoiukoht  konkreetsele kaubaartiklile puudub – nimesilte pole nö.  ABC-analüüsi alusel – A tooted pakkumis -ja loovutamisaladele võimalikult lähedale  jne  Tootevaliku järgi kindlaks määratud hoiukohad – sarnased tooted ühes kohas  Käitlemisviisi järgi 


 Aktiiv- ja reservhoiukohad 
 FIFO või LIFO põhimõtte järgimine 72. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel?
Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud 
tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks.  Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad 
suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 73. Mis on erinevad komplekteerimise viisid?
Komplekteerimine on üks olulisemaid laonduse tegevusi – ligi 50-70% tööjõukuludest 
moodustavad laondusega seotud kulud ehk komplekteerimiskulud. 1. Tellimuste kaupa komplekteerimine (pick to order) – pannakse ühele tootele  vastavad tükid kokku. 2. Rühmkomplekteerimine (batch picking) – üks komplekteerija komplekteerib mitme  väljastustellimuse kaubad korraga - sellega saab suurendada komplekteerimise tootlust
vähemalt kaks korda.  3. Tsoonkomplekteerimine (zone picking) – ladu on jagatud tsoonideks. Iga tsooni  komplekteerib üks komplekteerija. Kliendi tellimus jagatakse vastavalt tsoonidele 
komplekteerimislehtedeks. Kasutatakse nt kui kaubad on eraldatud ohtlikkuse või 
erinevate temperatuurivajaduste tõttu erinevateks piirkondadeks. 74. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID SIGARETTIDE NÄITEL
Alt üles: Konteiner – kaubaalus – pappkast – plokk – pakk (moodulpakkimine). Moodulpakendid tõhustavad kaubakäitlemist, laoruumi ja veovahendite mahutavuse ja 
kandevõime kasutamist. Nende roll laotegevuses on väga suur, sest kliendid tellivad tooteid 
erinevate pakenditasemete kaupa – osad tellivad tüki kaupa, teised kastide kaupa ja 
kolmandad kaubaaluste kaupa. 75. Pakendi logistiline roll
Mahutamine – peavad olema mahutatud pakendisse, et need ei valguks välja ega läheks 
kaduma jne.
Kaitsmine ja säilitamine – vibratsioon, löögid, torked, kokkusurumine
Portsjoniteks jagamine – “kliendi mõõtu” nö
Pakkeühikuteks koondamine – vähendab toote käitlemiste arvu (müügipakend – 
rühmapakend – kaubaalus – konteiner)
Kasutusmugavus – taassulgemisvõimalus, kantavus jne
Tuvastamine ja teave – what is this thing? 76. Mis on laoartikkel (SKU)?


Laoartikkel (SKU – stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. 
Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. 
Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi.
77. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu?
(Maksimumtase – miinimumtase)/2 + reservvaru
78. Mis on ringluse-tulu index ( turn-earn index), kuidas seda leida?
Varahalduse tulemuslikkuse mõõtarv, mis avaldub keskmise müügimarginaali ja 
ringlussageduse korrutisena. Tulemust väljendatakse indeksi või protsendina. Mida väiksem 
on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 79. VARUDE LIIGID
Piesecki järgi on 4 üldist varude liiki: 1. Valmistoodangu varud
2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components,  subassemblies, ingredients) 3. MRO varud (maintenance, repair and operating) – hooldusvarud, varuosad,  kuluartiklid) 4. Work-in-process (WIP) – varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga  veel ei ole arvel valmistoodanguna 80. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)?  kasutusvaru ehk ringlusvaru
 transiitvaru  spekulatiivne varu
 hooajaline varu  seisev varu 81. Varude hoidmise motivatsioon. 1. Kui artikkel on defitsiidikriitiline – kui ei ole üldse, siis milleks pingutada?


2. Kui nõudlus on rohkem varieeruv – kui vajadus on väga stabiilne, on kerge  prognoosida ja puhvrit pole vaja 3. Kui tarne osas on ebakindlus, nt kõikuv tarneaeg, kõikuv kvaliteet, mõnikord on  tarneaugus… - mida usaldusväärsemad on tarned, seda vähem mõistlik on puhvervaru 
kui “plaan B” 4. Kui tegemist ei ole kiiresti rikneva tootega – sest kui eluiga on lühike, on puhvervaru ülejäägi risk suur 5. Kui tegemist on pigem kergesti ladustatava tootega – mõnikord võib laoruum olla  piiranguks. (mõttekoht: munad VS arbuusid) 6. Kui artikkel on piisavalt odav, et puhvervaru ei seo ebamõistlikult palju kapitali  (mõttekoht: suhkur VS kokaiin) 82. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgi: • Kasutusvaru ehk ringlusvaru (cycle stock, current demand inventory) – rahuldab 
tavapärase nõudluse järgmise plaanilise varude täiendamiseni • Turvavaru ehk reservvaru (safety stock) - varud, mida omatakse tavavajadusest 
rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise eest või tarnete ebakindluse 
vastu (või ka protsessi ajakulu ja varieeruva kvaliteedi vastu). • Tellimuspartii varu (lot-size inventory) – tagajärg, kui „suurem on odavam“ 
printsiibil on ostetud rohkem kui kasutusvaru ja turvavaru vajavad. • Hooajaline varu (seasonal stock, anticipation inventory) – varu, mida on eraldi 
akumuleeritud enne müügihooaja algust • Transiitvaru (in transit / pipeline stock) – varud, mis asuvad veovahendil. Kui 
liikumine on aeglane, st tarneaeg on pikk, võib transiitvaru osakaal varudes olla 
suhteliselt suur. Nt merel FOB tarneklausliga. • Jaotusvõrgu varu (distribution inventory) – varu komponent, mis kasvab ainuüksi 
seetõttu, et jaotusvõrk laieneb. Kui nt Baltikumis oli varem üks keskladu aga nüüd on 
igas riigis üks, siis iga kohalik ladu võib kogeda väiksemate numbritega, aga suurema 
varieeruvusega nõudlust. Kui varieeruvus on suurem, läheb vaja rohkem turvavaru 
sellega toime tulekuks. St isegi kui summas nõudlus ei ole muutunud 
ebastabiilsemaks, võib juhtuda et kolmes eraldi laos on laoseisud kokkuvõttes 
suuremad kui oleks ühes tsentraalses. See ongi jaotusvõrgu varu. • Spekulatiivne varu (speculative stock) – omatakse muudel põhjustel kui lähiperioodi 
nõudluse rahuldamine. Mõnikord ka hedge inventory – varu, mis on ostetud selleks, et 
kaitsta end hinnatõusu vastu („praegu on veel odav“) või kasutada seda ära („müüme 
siis, kui hind on tipus“) • Surnud varu ehk seisev varu (dead stock, obsolete inventory) – varud, mille järele 
nõudlus puudub, tuleb muul viisil realiseerida. NB! Mõnikord eristatakse: üleliigne 


varu (excess) ja surnud varu. Üleliigne on siis, kui nõudlus on langemas, aga mitte 
veel 0, on võimalik kampaania korras vähendada.  83. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida?
Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev 
tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub.
Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes.
Varude ringlemissagedus = aastane käive/ keskmine laoväärtus 84. Mis on varude piisavus, kuidas seda leida?
Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub.  Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega 85. Millega tegeleb varude haldamine?
Logistika ja tarneahela juhtimise valdkond, mis hõlmab varude juhtimise ja varude 
kontrollimise tegevusi. Varude haldamine tähendab meetodeid, mida kasutatakse varude organiseerimisel, 
hoiundamisel ja täiendamisel. Varude haldamise põhieesmärgiks on hoida varud 
sobival/optimaalsel tasemel, nii et neid ei oleks üle ega puudu. Ehk tuleb leida parim võimalik kompromiss laovaru suuruse (väiksed varud on madalam 
säilituskulu) ja klienditeeninduse taseme (väiksed varud tähendavad üldjuhul kehvemat 
klienditeenindust) vahel. 86. Varude juhtimise eesmärgid:
Ühelt poolt on varude juhtimise eesmärgiks tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult 
vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem     kaupa. Teiselt poolt on varude juhtimise eesmärgiks hoida mistahes ajahetkel varudesse seotud 
kapitali mõistlikult madalal tasemel, et vältida võimalikke riske ja likviidsusprobleeme – laos 
peab olema vähem kaupa, tarned seevastu tihedamad ning koguselt väiksemad.
NB! See ei ole peaaegu kunagi valik „kas üks või teine“. Pigem on see „kuivõrd väikseks 
saame me mõlemad probleeme (tarneaugud ja ülejääk) viia paralleelselt“. 87. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem?


Tellimispunkti süsteem eeldab varude tellimispunkti kindlaksmääramist. Kui tootevaru 
langeb tellimispunkti tasemele, esitatakse täiendtellimus muutumatu suurusega kogusele. 
Kõik toimub vastavalt nõudlusele. Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja sõltuvalt 
olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks 
kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus 
ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 88. Mis on tellimispunkt (ROP)?
Tellimispunkt on punkt, kus tellimis- ja säilituskulud on minimaalsed. 89. Ajalise planeerimise süsteem: Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et tellimine toimuks ajalises ja 
koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. Kui eelmistes süsteemides 
toimus täiendamine reaktsioonina oleviku nõudlusele, siis ajalise plaanimise süsteem lähtub 
plaanitavast nõudlusest tulevikus.  Peamine eelis: varude tellimine käivitatakse lähtudes vajadusest omada varusid just siis, kui 
neid tulevikus nõudluse prognoosi järgi vajatakse. Üks ajalise plaanimise süsteeme on 
materjalivajaduse planeerimine ehk MRP (material requirements planning).  MRP on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on tagada 
tootmise varustatus. Lähte-eeldus: kui on teada, millist lõpptoodet toota, on ka teada, kui palju on tarvis materjale 
ja komponente. On teada tootehulk ja ajakava, süsteem ajastab materjalivoo, määrates: • Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes • Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida, arvestades juba olemasolevaid 
varusid • Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või tootmiseks, võttes arvesse tellimise
täitmisaegu. 90. INVENTEERIMINE Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC-
analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara 
raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või 
mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu. ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud 
toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude planeerijad töötada 
tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja 
sagedasemalt. C toodete puhul on oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine.


Pidev inventuur (cycle counting) on varude kontrollipraktika, mille käigus laovarusid 
inventeeritakse regulaarselt osade kaupa vastava plaani alusel. Selle aluseks on üldjuhul kolm 
meetodit: – Juhuslik valik – inventeeritakse pisteliselt
– Valik füüsilise asukoha järgi – iga päev inventeeritakse teatud osa laost
– Valik ABC analüüsi järgselt – mida kiiremini tooted ringlevad või mida suurem on nende väärtus, seda sagedasemalt neid inventeeritakse. Näiteks: A rühma 
tooted kord kuus, B tooted kord kvartalis, C tooted kord aastas. Varude kontrolli tõhusust mõõdetakse varude täpsusega (%, kas tk või rahas) 91. Sõltuv ja sõltimatu nõudlus: • Sõltumatu nõudlus (independent demand) – nõudlus tuleneb kliendi otsestest 
ostudest, ei sõltu teiste artiklite nõudlusest • Sõltuv nõudlus (dependent demand) nõudlus tuleneb mingi muu laovaru artikli 
nõudlusest või on sellega otseselt seotud. Võib olla: – Vertikaalne – juhul, kui detaile kasutatakse tootmisprotsessis
– Horisontaalne – kui on näiteks tegemist tootelisandiga • Täielikult sõltuva nõudlusega artikli vajadust ei pea eraldi prognoosima. Sõltuva 
nõudluse korral kasutatakse varude ajalise plaanimise meetodeid (MRP – 
materjalivarjaduse planeerimine) 92. Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine: 1. Õigeaegne tarne (OTD - on time delivery) - Mõõdab, kui suur osa tarnetest toimetati  kätte tähtajaks 2. Tellimuse täitmise määr (fill rate)
3. Tarneaukude (OOS out of stock) tõttu kaotatud müügid
4. Varude ringlussagedus (inventory turns)
5. Tasuvusaste GMROII (gross margin return on inventory investment) - Tasuvusaste  näitab varudesse seotud kapitali tootlust, selleks jagatakse müügikate (brutokasum) 
varude keskmise väärtusega. 93. ABC analüüs: • ABC analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad 
ettevõttele kasulikumad kui teised (kas kasumlikkuse, müügikäibe, müügi kasvu 
põhjal …)  • Aluseks on Pareto 80:20 printsiip – väiksem osa põhjuseid või sisendeid annab 
suure osa tagajärgedest või väljunditest. Näiteks logistikas võib sageli olla, et: – 20% kaubasortimendist annab 80% varude väärtusest (ja/või varude kuludest)
– 20% klientidest annab 80% ettevõtte käibest või kasumist
– 20% tarnijatest tarnib 80% tarnitavatest kaupadest
– 20% müüdavast sortimendist annab 80% käibest
– 80% tellimustest täidetakse ainult 20% tootesortimendist jne  • 80:20 on ainult printsiip, tegelik suhe võib olla 70/20, 95/10 … • ABC analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (kas tooteartiklid, kliendid, 
tarnijad) rühmadeks, et seeläbi kohaldada rühmadele erinevaid lähenemisviise 
vastavalt nende suhtelisele tähtsusele. 


• A rühm on kõige tähtsam – sinna kuulub vähe elemente (~20%) aga annab kõige 
rohkem kasu või muud olulisust (~80%). Mõnikord kolmest klassist ei piisa ja 
kasutatakse nt ABCDE-analüüsi. Varude ABC-analüüsi tehakse
traditsiooniliselt varude liigitamisega
müügikäibe järgi. Varude ABC-analüüs
on tähtis nii varude haldamise kui
klienditeeninduse plaanimise
seisukohalt. 
Praktiliselt on analüüs lihtne, laosaldod
ja toodete müük on üldjuhul hea
täpsusega fikseeritud. Sageli on ABC-
analüüs ka ettevõtete IT-süsteemidesse
sisse ehitatud.  Tabeli põhjal saab jagada: •   A-tooted: käivet enim genereerivad tooted •   B-tooted: keskmise käibega •   C-tooted: suur hulk käibe seisukohalt vähem olulisi tooteid •   D-tooted: seisev varu 94. EOQ mudel:
EOQ – Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus 
Nim ka Wilsoni mudel või Wilsoni valem, 1913 Optimaalne tellimiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis 
tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis 
minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu.  Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast • Puudub transiitvaru ja reservvaru • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest • Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust


EOQ valem on tuletatud varude täiendamise kogukulude (TSC total stocking cost) valemist 
mis summeerib toote säilitus- ja tellimiskulud ajavahemikul: 
TSC = QCV/2 + DS /Q
Esimene komponent on säilituskulu, teine komponent on tellimiskulu. EOQ – optimaalne tellimiskogus D – nõudlus toote järele aastas tükiarvestuses
S – tellimiskulu ostutellimuse rea kohta (rahalises väärtuses)
C – säilituskulu, väljendatuna protsendina lao keskmisest väärtusest
V – tooteühiku ostuhind koos transpordikulu ja muude tarne käigus makstavate kuludega
Seega valemis TSC = QCV/2 + DS /Q on esimene pool:
Keskmine laovaru Q/2   x   tooteühiku ostuhind V   x   säilituskulu % osakaal C
… ja teine pool: aasta jooksul tehtud tellimuste arv  D / Q  * tellimiskulu per tellimus S 20% koguse muutust muudab kogukulusid vaid 3% võrra – see on mudeli eelis: U-kõver on 
miinimumpunkti ümbruses lame


95. Tellimispunkti määramine
Laoartikli varu täiendamise otsus tehakse siis, kui tellimispunktini väheneb varu jääk, mitte 
laosaldo, kuna: • Olemasolev varu ehk laosaldo (on hand inventory) – kogus, mida arvestussüsteem 
näitab laos olevat, ei saa kunagi olla negatiivne • Vaba varu (available inventory) – laosaldo miinus reserveeritud klientide tellimused, 
firmasisesed ümberpaigutamised, järeltellimused.  • Vaba varu on kogus, mida saab hetkel kasutada uute tellimuste täitmiseks. Võib olla ka
negatiivne. • Tellitud varu (on order inventory) – varu kogus, mis on tarnijalt tellitud, kuid ei ole 
veel lattu vastu võetud • Varu jääk (inventory position) = laosaldo – reserveeritud varud + tellitud varu  Traditsiooniliselt lähtutakse tellimispunkti kindlaksmääramisel prognoositud nõudlusest 
varude täiendamise täitmisaja jooksul pluss reservvaru ootamatuste kompenseerimiseks. ROP = D * LT + SS ROP, Reorder point – tellimispunkt; D – ajavahemiku nõudlus
LT – varude täiendamise keskmine täitmisaeg samas ajaühikus, milles on antud nõudlus SS – reservvaru (safety stock) Näiteks kui nõudlus on keskmiselt 20 tk päevas ja täitmisaeg on 10 päeva ning firma 
soovib hoida 50 tk suurust reservvaru, oleks tellimispunkt 20*10+50=250 tk. Täpsustus: Varude täiendamise täitmisaeg ei ole tarnija tarneaeg, sest: Täitmisaeg = ajakulu tellimisvajaduse kindlaksmääramiseks, tellimuse ettevalmistamiseks ja 
edastamiseks + ajakulu mil tarnija tellimust töötleb ja lähetab + transpordi ajakulu + ajakulu 


toote vastuvõtuks tellija laos, kontrollimiseks, lahti pakkimiseks, paigutamiseks ja arvele 
võtmiseks. 96. Normaaljaotuse standardhälbe statistiline mudel – reservvaru määramine:
Idee on selles, et mida rohkem varieeruvam on nõudlus (mineviku andmete põhjal), seda 
suuremat reservvaru tuleks hoida lisaks prognoosile (mis tagab keskmiselt varustatuse vaid 
50% juhtudest).  Mida paremat tarnevõimet, st praeguses tähenduses väiksemat defitsiidi tekkimise tõenäosust 
soovime, seda rohkem vajame reservvaru. 97. Praktilised varude täiendamise meetodid: Visuaalse inspekteerimise meetod – hoiukohas vaadatakse olemasolevad füüsilised 
kaubakogused üle ja vastavalt ülevaataja hinnangule tehakse tellimus. Kogus, mille juures 
artikli varu täiendamist vajab, võib olla sätestatud nt „telli, kui kast on pooltühi“ või „telli, kui
ainult 2 alusetäit on jäänud“. Kasutatakse näiteks kaalukauba ja/või väikese väärtusega 
artiklite puhul, mille tellimuse täitmisaeg on lühike. Eeliseks odavus ja lihtsus. Kahe kasti meetod – lihtsaim muutumatu tellimuse suurusega tellimispunkti meetod. Varu 
paikneb suures konteineris A ja väikses konteineris B. Täiendtellimus esitatakse, kui A saab 
tühjaks, niikaua kasutatakse hoiuühikut B. B maht peab olema piisav, et katta turvaliselt 
tellimuse täitmisaeg + mõningane reservvaru. Kasutatakse valdavalt lühikese tellimuse 
täitmisajaga, odavate ja regulaarse kasutusega artklite puhul, nt pisidetailid tootmises või 
peenkaubalaos. Eeliseks on laoarvestuse ja füüsilise kontrolli lihtsus. Tavaline tellimispunkti meetod – varude taset jälgitakse pidevalt, tellimus esitatakse alati 
samale kogusele kui artikli saldo on langenud alla tellimispunkti Kanban põhimõte täppisajastatud tarneahelas (JIT, just-in-time) – materjalid ja detailid 
tuleb tootmisse toimetada alles siis, kui neid vajatakse. Kanban = jaapani keeles signaalkaart.
Süsteem toimib läbi tõmbavate signaalide, mis annavad märku tootmis- või tarnevajadusest. 
Süsteem kasutab andmekaarte ehk kanbane, mis on kinnitatud konteineritele, milles asuvad 


ühesugused kogused sama liiki detaile. Vaid järgnev töökeskus saab algatada materjali 
liikumise eelmisest töökeskusest. Detaile ei tohi toota, kui puudub vastav kanban, st vaba 
ruum konteineris, mis iseloomustab maksimaalset lubatavat pooltoodete varu. Eesmärgiks on 
kontrollida pooltoodete varu. Edukalt rakendatud kanban süsteemis: 1) varud vähenevad ja töötsükkel on lühem 2)  ühtlasem, paremini prognoositav väljundvoog 3) surve kvaliteedile, lühikeste  tööjärjekordadega ei saa lubada kõrget kao ja toodangu ümbertegemise astet 4) juhib  tähelepanu materjalivoo probleemidele ning nende lahendamisele ilma varudeta („jõe  veetase“) 


98. Mis on SDL? SDL acronym –Substitute, Delay or Leave.


99. Mis on piirangute teooria?
Operatsiooni (tegevuse) maht (capacity) on tegevusest saadav maksimaalne produkt (nn. 
läbilaskvus) kindlas ajaühikus (sisuliselt võimsus). 1. Ideaalmaht (designed capacity) – teoreetiline maksimaalne läbilaskvus
2. Efektiivne maht (effective capacity) – reaalne läbilaskvus tavaoludes
3. Tegelik läbilaskvus (actual throughput) –väiksem efektiivsest ootamatuste korral.
• Efektiivsus – kui palju tehti tööd ära / kui palju oleks võinud maksimaalselt ära teha


• Inimene: väsib, aga õpib • Masin: väsib ka millalgi ära • Piirang on (video mõistes) üks protsessi lüli, millel on „halval hetkel“ kõige väiksem jõudlus 
ning mis võib kogu süsteemi „kinni kiiluda“. Kindlasti on sellise pudelikaela „leevendamine“ 
prioriteet, aga kui selleks ühtegi reaalset võimalust hetkel ei ole, siis ei tohiks lasta ka teistel 
protsessi osadel liigset „tempot peale kruvida“ – see kasvatab ainult ooteaega ja varu 
pudelikaela juures. Suuremat mahtu annab ainult pudelikaela võimsuse suurendamine.
Ära unusta, et välisest piirangust (nt turunõudlus, 300tk/p) pole mõtet oma võimsust 
suuremaks kasvatada, kui see pole sinu poolt mõjutatav. Goldratti üks argumente: kui pudelikaela olemasolu ei ole selgelt teadvustatud ning 
juhtimine sellel ei põhine, siis on suur tõenäosus, et igaüks pingutab „oma tublidusest“ 
niipalju, kui vähegi annab ja lõpptulemusena kuhjatakse pudelikaela ette järjest suuremat 
varu. 100. Transpordi regulatsioonid:  Piiratud vastutus – vedaja/ekspedeerija ei pea hüvitama kahjustatud või kaotsiläinud kauba 
väärtust terves ulatuses. Suurus sõltub transpordiliigist. Vastutust välistavad sätted, nt puudulik pakend. Reklamatsioonide esitamise lühikesed tähtajad ja lühikesed aegumistähtajad. CMR konventsioon - regulatsioon rahvusvahelistes maanteevedudes: • Reguleerib saatja, saaja ja vedaja õigusi ja kohustusi veolepingu sõlmimisel ja 
täitmisel. • Vajadus: ühtlustada lepingute tingimusi, saatedokumente ja vedaja vastutust • Originaaltekstid: inglise- ja prantsuse keeles


• CMR kolm tähendust: konventsioon, saateleht, leping • Ei reguleeri: kolimisvedu, postivedu, surnute vedu CMR konventsiooni järgi tõestatakse veolepingut CMR-saatedokumendi koostamisega. 
Saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, milledele kirjutavad alla nii 
saatja, vedaja kui ka saaja. Saatekirja esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga 
kaasas ja jäetakse saajale, kolmas jääb vedajale. Mitmesuguste formaalsuste vormistamiseks 
võib välja anda ka rohkem saatelehti. Saatja vastutab kõikide kulude, kadude ja vigastuste 
eest, mis tekivad vedajal saatja poolt esitatud ebatäpsete või puudulike andmete tõttu. • Peavad olema täidetud tunnused: – Kauba transpordi eest makstakse tasu
– Lepinguga määratud vastuvõtmise koht ja üleandmise koht asuvad eri riikides  (!) – Üks nendest riikidest on ühinenud CMR konventsiooniga
– On kokku lepitud, et vedu teostatakse sõidukiga, mis vastab teeliikluse  konventsiooni artiklile 4 Kauba vastuvõtmisel kontrollib VEDAJA nii saatedokumente kui ka kaupa ja selle pakendit. 
Kui vedajal ei ole küllaldast võimalust kontrollida, siis peab ta tegema saatedokumendile 
vastavad märkused. Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja 
poolt kauba vastuvõtmise tõend. 
Kui saatekiri ei sisalda vedaja erimärkusi, siis kuni teisiti tõendamiseni eeldatakse, et kaup ja 
selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis ja et 
kaubakohtade arv, samuti nende markeering ja numeratsioon vastasid saatelehel märgitule.
Tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb sooritada enne kauba väljaandmist saajale, on saatja
kohustatud saatedokumendile lisama vajalikud dokumendid või andma need vedaja kasutusse 
ja teatama talle kõik vajalikud andmed.
Vedaja ei ole kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust või täielikkust. 17.2: Vedaja vabaneb vastutusest, kui kaotsiminek, vigastamine või viivitamine oli 
põhjustatud: – Nõude esitaja ebaõigest tegevusest (nt saatja jättis kaubad külmutamata)
– Kaubale omasest defektist (nt mikropragu klaasis, tõendatakse ekspertiisiga)
– Asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ning mille tagajärgi ta ei olnud  võimeline vältima (???)


• Röövimine – pigem ei saanud hoiduda • Vargus – rohkem vaieldav  • Alltöövõtja defektne treiler – ei saa vabaneda vastutusest • Saatja antud defektne konteiner – saab vabaneda vastutusest • Nimetatud asjaolu tõendamise kohustus lasub vedajal Art. 17.4: Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise 
riski tagajärg, mis on seotud ühega järgmistest asjaoludest: – Tendita lahtise sõiduki kasutamine, kui see oli ette nähtud saatedokumentides.
– Pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui nõetekohase pakendita kaubad  võivad saada vigastada oma loomulike omaduste tõttu – Kauba laadimine ja paigutamine saatja või saaja või nende määratud isikute  poolt – Erikaupade loomulikud kahjustavad omadused (nt korrosioon, mädanemine,  parasiidid, närilised) – Elusloomade vedu Vedaja vastutab kauba kaotsimineku ja vigastamise eest kauba vastuvõtmise hetkest kuni 
üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mistahes viivitamise eest. Vedaja ei 
vabane vastutusest veol kasutatava sõiduki defektsuse või sõiduki rendile andnud isiku või 
tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu.
Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja 
puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, ületab aja, mis peaks 
olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks 
viivitusega.
Kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis 
on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veoraha. Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtaja möödumisest 30 päeva jooksul või kui 
tähtaega ei kooskõlastatud – 60 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast alates, on kauba 
kaotamine vaieldamatu.  Vedaja võib laadida maha, hävitada või kahjutuks teha kaubad, mille ohtlikkusest ta ei olnud 
teadlik. Peale selle vastutab saatja kaupade veoks andmisel ja veol tekkinud kõigi kulude ja 
kadude eest. 101. Vedaja vastutus on maanteetranspordis piiratud konstandiga 8,33 SDR /kg Kui kauba bruto kg on väiksema väärtusega kui 8,33 SDR ehk ligikaudu 10€, vastutab kahju 
korral ekspedeerija kogu kahju ulatuses. Kui väärtus on suurem kui 8,33 SDR /kg, vajab 
ekspedeerimisteenuse klient eraldi veosekindlustust. Kui vedaja on kohustatud hüvitama kauba kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele 
kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba 
maksumuse alusel. Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi noteeringu alusel või kui see 
puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga 
kauba tavalise maksumuse alusel.


The SDR is an international reserve asset, created by the IMF in 1969 to supplement its 
member countries’ official reserves. As of September 2017, 204.2 billion SDRs (equivalent to 
about $291 billion) had been created and allocated to members. SDRs can be exchanged for 
freely usable currencies. The value of the SDR is based on a basket of five major currencies—
the US dollar, the euro, the Chinese renminbi (RMB), the Japanese yen, and the British pound
sterling.  Oktoober 2017 seisuga: 1 SDR = 1,20 EUR, seega 8.33 SDR / kg = 10 € / kg 102. Tarnija juhitavad laovarud - VMI VMI (Vendor Managed Inventory) – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks
on, et eelnev lüli ahelas („tarnija“) võtab endale vastutuse järgmise lüli („kliendi“) laovarude 
täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. • Vähem varusid väiksema reservvaru vajaduse tõttu – Kui info nõudlusest on vahetu on varude kavandamisel vähem ebakindlust,  parem prognoositavus  – Võimalik, et tarnija saab panustada rohkem aega varude jälgimisse (pidev  ülevaade laoseisust) ning täpsemalt tuvastada tellimispunkti – Võimalik, et tarnija teab paremini (täpsemalt) tarneaega, mis võimaldab  täpsemini kavandada tellimispunkti • Vähem defitsiiti = suurem müük – Prognoosimine on täpsem, reageerimine kiirem
– Võimalik parem tooteartiklite koosseis (product mix)
– Võimalik, et tarnija märkab kergemini nõudluse ebaregulaarseid kõikumisi  ning uurib nende põhjuseid


– Tarnijad võivad osalise kaubapuuduse korral eelistada VMI kliente, et vastata  lepingu tingimustele • Väiksemad tellimisega seotud kulud – Kategooria jälgimise ja täiendamisega tegeleb tarnija
– Võimalik, et vähem „üleöö“ tellimusi, mis tuleneb varude paremast kontrollist
– Kui tarnijal on parem info, on tal parem varustatus, vähem järeltellimusi ja  vähem tellimusi kokku – IT-süsteem peaks automaatselt logima kõik andmed ja dokumendid ning  võimaldama lihtsat kliendipoolset ülevaadet • Väiksemad tegevuskulud: – Vähem vigaseid tellimusi valede andmete tõttu (näiteks valesti sisestatud  tootekood või kogus), kokkulepitud andmestandardid ja elektroonne 
infovahetus (EDI) peaksid tagama õige info süsteemidevahelise liikumise kus 
andmeid manuaalselt ei sisestata. – Vähem järeltellimusi ja paanikatellimusi, rohkem kontrollitud töörütm, kasvav  võime tellimusi konsolideerida – Vähem tellimusi toovad kaasa kokkuhoiu laos, transpordis ja arveldamises
– Vähem „surnud“ laovaru, võimalus seda identifitseerida ja suunata  sekundaarsele turule (?) Many suppliers enter into VMI as a strategic initiative to build stronger customer 
relationships. Others do it to move towards a lean, demand-driven supply chain. Most 
suppliers, however, find that the quickest benefit is actually incre ased sales    . •  Suurenenud müük defitsiidi vähendamisest •  Parema nõudluse info tõttu parem vastavus turu trendidele (product mix) •  Pikaajaline kasv, kui VMI hakkab korralikult tööle, kulu- ja teeninduse eelised võivad
anda „eelistatud tarnija“ staatuse


103. VMI eriliik: consignment inventory ehk konsignatsiooniladu • Varude juhtimise meetod, kus tarnija tarnib kauba kliendi lattu, kuid 
müügitehingut ei toimu. Klient tasub tarnijale alles siis, kui toode on müüdud 
lõpptarbijale. • Võib kuuluda VMI juurde või ka eraldi. • Meetodi puhul jääb kauba realiseerimise risk mitte kliendi, vaid tarnija kanda. Müüja 
eraldab vaid müügipinda, tootja aga riskib täies ulatuses ning kannab kulud. CI 
peamine kasu on kliendi poolel. • Tarnija jaoks on CI meetod viimane väljapääs, mida kasutada ainult siis, kui klient 
pole teisiti nõus. Kasumit võib teenida ikkagi, põhiküsimus on riskis. • Tavaliselt soovitatakse meetodit rakendada:  tundmatu tootja või kauba korral  eksklusiivsete kaupade puhul • Kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid. 104. Piitsaefekt (bullwhip effect) Olukord   kus   kliendi   tellimused   tarnijale   kalduvad   kõikuma   rohkem   kui   müük
kliendile.   Selline   moonutus   levib   tarneahelas   ülesvoogu   üha   võimenduvas   vormis.
Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides 2 korda. Tagajärjeks on
üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud realiseerimisajad tarneahelas.
Nõudluse võimendumine ning suurenev kõikumine ja ebakindlus levivad tarneahelas
kasvava amplituudiga võnkelainetena ülesvoolu. (tellimused ülesvoolu, materjalivood
allavoolu). The bullwhip effect often occurs when retailers become highly reactive to demand, and
in turn, amplify expectations around it, which causes a domino effect along the supply
chain. Suppose, for example, a retailer   typically keeps 100 six-packs of one soda
brand in stock. If it normally sells 20 six-packs a day, it would order that replacement
amount from the distributor. But one day, the retailer sells 70 six-packs and assumes


customers will start buying more product, and responds by ordering 100 six-packs to
meet this higher forecasted demand.
The distributor may then  respond by ordering double,  or 200 six-packs, from the
manufacturer to ensure they do not run out. The manufacturer then produces 250 six-
packs to be on the safe side. In the end, the increased demand has been amplified up
the   supply   chain   from   to   100   six-packs   at   the   customer   level   to   250   at   the
manufacturer. A few of the most common dependencies that can cause a bullwhip effect are:  Lead-time issues such as manufacturing delays  Less-than-optimal decisions made by supply chain stakeholders at any point along the
chain, for example, customer service or shipping  A lack of communication and alignment between each link or stakeholder organization
in the supply chain  Over- or under-reacting to demand expectations, such as ordering too many units or
not enough  Customer   companies,   often   retailers,   waiting   until   orders   build   up   before   placing
orders with their suppliers, a practice called order batching  Discounts, cost changes and other price variations that disrupt regular buying patterns  Inaccurate forecasts from over-reliance on historical demand to predict future
demand KUIDAS VÄHENDADA?   Foster supply chain communication and collaboration. Better alignment around supply chain issues both within the company and among customers,
suppliers, distributors, manufacturing and the rest of the partners is needed. In particular,
when suppliers work to understand customer needs, they can work to help reduce excessive
inventory.   Use better forecasting and visibility tools. A wide range of software helps enable more accurate demand forecasts and visibility into
what is happening along the supply chain.   Explore a demand-driven approach to supply chain management. A demand-driven approach relies on a system of coordinated technologies and processes to
gain insight into supply chain occurrences and react to them quickly. 

Document Outline

• 1. Mis on logistika?
• 2. Mis on hankelogistika?
• 3. Mis on jaotuslogistika?
• 4. Mis on tarnelahel?
• 5. Mis on logistika missioon?
• 6. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas?
• 7. Kirjelda kulude kompromissi logistikas?
• 8. Mis on suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine?
• 9. Mis on fragmenteeritus?
• 10. Mis on interdistsiplinaarsus?
• 11. Kui suur on tarneahela ulatus?
• 12. Mida kujutab endast tarneahela juhtimine?
• 13. Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas.
• 14. Tarneahela ajaline kaardistamine:
• 15. Mis on lükkamine (push) ja tõmbamine (pull) ?
• 16. Tarneahela ülemineku- ehk siirdepunktid.
• 17. Mida kujutab endast integratsioon tarneahelas ning mis on vertikaalne integratsioon?
• 18. Mis on 3 tüüpi väärtus?
• 19. Mida kujutab endast kulu eelis ja eristumise eelis ?
• 20. Mida kujutab endast eristumine läbi logistika?
• 21. 5 tüüpi konkurentsieeliseid läbi logistika:
• 22. Logistiline paindlikkus?
• 23. Mida kujutab endast laiendatud toote kontseptsioon?
• 24. Turu kvalifitseerijad ja turu võitjad:
• 25. Mis on logistika 4 reeglit?
• 26. Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus?
• 27. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust?
• 28. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga?
• 29. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)?
• 30. Milline on 7Õ reegel?
• 31. Mida tähendab perfektne tellimus (klienditeeninduses)?
• 32. Mis on aja kompressioon?
• 33. Mis on nõudlusaeg, läbimisaeg ja läbimisaja lõhe?
• 34. Mida kujutab endast edasilükkamine ehk postponement?
• 35. Mis on LEAN ehk „aeg on raha“ tootmise põhimõte?
• 36. Mis on paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem?
• 37. Paindlikud ettevõtted vs traditsioonilised masstootmise ettevõtted
• 38. Mis on JIT tootmissüsteem?
• 39. Mis on Kanban?
• 40. Argumendid JIT tarneahela vastu:
• 41. Mis on paindliku tootmisüsteemi ja traditsioonilise tootmisüsteemi vahe?
• 42. Mida tähendab muda?
• 43. Mida kujutab endast JIDOKA?
• 44. Mida kujutab endast heijunka?
• 45. Mida kujutab endast tootmistakt?
• 46. Mida kujutab endast pidev voog?
• 47. Kaizen (pidev, kontrollitud areng) just-in-time tootmise mõju tarnijale.
• 48. Mida kujutab endast 10 reegel?
• 49. Mida kujutab endast MRP? (materjalivajaduste planeerimine)
• 50. Mis on MRP II ? (tootmisressursside planeerimine)
• 51. Mis on ERP?
• 52. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse?
• 53. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?
• 54. Transpordikulusid mõjutavad tootega seotud tegurid.
• 55. Transpordikulusid mõjutavad turuga seotud tegurid.
• 56. Nimeta autovedude alaliigid.
• 57. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse?
• 58. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?
• 59. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all?
• 60. Mis vahe on treileril ja autorongil?
• 61. Mis on veosõlm (hub)?
• 62. Kes on ekspedeerija?
• 63. Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust?
• 64. Ladude põhifunktsioonid?
• 65. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (vähemal 5)?
• 66. Laokulud?
• 67. LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD
• 68. Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)?
• 69. Milliseid tegevusi teostatakse laos (vähemalt 5)?
• 70. Ladustamise võimalused
• 71. KAUBA PAIGUTUSVIISID
• 72. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel?
• 73. Mis on erinevad komplekteerimise viisid?
• 74. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID SIGARETTIDE NÄITEL
• 75. Pakendi logistiline roll
• 76. Mis on laoartikkel (SKU)?
• 77. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu?
• 78. Mis on ringluse-tulu index ( turn-earn index), kuidas seda leida?
• 79. VARUDE LIIGID
• 80. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)?
• 81. Varude hoidmise motivatsioon.
• 82. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgi:
• 83. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida?
• 84. Mis on varude piisavus, kuidas seda leida?
• 85. Millega tegeleb varude haldamine?
• 86. Varude juhtimise eesmärgid:
• 87. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteem?
• 88. Mis on tellimispunkt (ROP)?
• 89. Ajalise planeerimise süsteem:
• 90. INVENTEERIMINE
• 91. Sõltuv ja sõltimatu nõudlus:
• 92. Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine:
• 93. ABC analüüs:
• 94. EOQ mudel:
• 95. Tellimispunkti määramine
• 96. Normaaljaotuse standardhälbe statistiline mudel – reservvaru määramine:
• 97. Praktilised varude täiendamise meetodid:
• 98. Mis on SDL?
• 99. Mis on piirangute teooria?
• 100. Transpordi regulatsioonid:
• 101. Vedaja vastutus on maanteetranspordis piiratud konstandiga 8,33 SDR /kg
• 102. Tarnija juhitavad laovarud - VMI
• 103. VMI eriliik: consignment inventory ehk konsignatsiooniladu
• 104. Piitsaefekt (bullwhip effect)