Tallinna Transpordikool Logistik Õpilane Maanteetransport Referaat Juhendaja : Õpetaja Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Veovahendid................................................................................................
Maanteetransport Oleg Vesnuhhov Juhendaja: Aili Trumm Sisukord Transpordiliigi lühike tutvustus Millega arvestatakse veotariifid Veotariifide võrdlus teiste transpordiliikidega Näide veotariifidest Tutvustus(1) Transpordi teedel võib laias laastus jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste transport. Lühikeste vahemaade ja kergemate väiksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid või pikapi. Suurte vedude jaoks on mõistlikum kasutada veoautosid. Inimeste(reisijate) transport teedel toimub kas isiklike autode, ühistranspordi või kaugliinibusside vahendusel. Tutvustus(2) Positiivsed küljed: Negatiivsed küljed: Tasuv/majanduslikult efektiivne Hooletu sõit võib kaupu Kiire kohaletoimetamine vigastada Ideaalne lühikeste vahemaade Liikluseeskirjad võivad läbimiseks põhjustada viivitusi Ideaalne kergriknevate ...
1. Nimeta maanteeveo eeliseid (vähemalt 5)? 2. Nimeta maanteeveo puuduseid (vähemalt 5)? 3. Loetle veoautode klasse (vähemal 5)? 4. Milline on haakes poolhaagise suurim lubatud pikkus enamuses EL riikides? 5. Milline on täishaagisega autoringi lubatud suurim pikkus enamuses EL riikides? 6. Milline on suurim veoauto lubatud laius ja kõrgus enamuses EL riikides? 7. Milline on suurim veokite lubatud teljekoormus enamuses EL riikides? 8. Milline on 2-teljelisest veokist ka 3 teljelisest haagisest koosneva autorongi lubatud suurim täismass Eestis? 9. Milline on poolhaagisega autorongi lubatud suurim täismass enamuses EL riikides? 10. Nimeta treilerite (sadulveoki poolhaagiste) liike (vähemalt 5)? 11. Mis on jumbotreiler? 12. Mis on osakoorem autoveol?? 13. Mis on väikesaadetis autoveol? 14. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? 15. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? 16. Mis on süst...
1. Kirjelda konteinerite veo protsessi, kui veoahelas osalevad järjestikku maanteetransport, siseveetransport, meretransport, raudteetransport ning taas maanteetransport. Konteinereid valmistatakse standardsete mõõtmetega, neid on võimalik laadida, virnastada, transportida efektiivselt suurte kauguste taha ja viia üle ühelt veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna,
ning mugavad kasutada (lisateatetahvlite, teeviitadega jms). Asukoht Kesk-Euroopas motiveerib riiki panustama teede korrashoidu, et hoida transiidi pealt ning tasuliste teede pealt saadavaid makse. Puudused riigis Riigi lõunaosa on üpris mägine see raskendab teede ehitamist. Lahenduseks on serpentiinteede ja tunnelite rajamine. Hinnang tähtsusele Maanteede tähtsus on riigi jaoks suur 60% riigisisesest kaubaveost moodustab autotransport. Maanteetransport on väga oluline ka riigi majanduse jaoks, kuna Saksamaa on transiitmaa (kaupa veetakse nt Prantsusmaalt Ida-Euroopasse), läbiveo pealt kogunevad riigikassasse maksud. Reisijateveol on maanteede osakaal samuti suur autod pakuvad privaatset teekonda, on kujunenud prestiizi- ja moekaubaks, tänu riigi kõrgele arengutasemele on riigis suurel osal elanikkonnast võimalus endale autode kasutamist lubada. Raudteetransport Joonis 3. Saksamaa raudteede võrgustik Allikas: All Europa rail
ökosüsteemile. Kaubavedu aga kõigu nagu ,,merelaine oleneb ilmast" . Madalaim kaubavedu oli aastal 1996, kus veeti 60.3 miljonit tonni kaupa, põhjuseks võib tuua seda ,et Eesti riik polnud seotud välismaailmaga nii palju kui nüüdsel ajal. Kõrgeim oli kaubavedu aastal 2007, kus veeti kaupa ligikaudu 108,3 miljonit tonni samal aastal olid ka teised näitajad kõrged. Kõige rohkem veatakse kaupa mööda raudteed, mis on pole üldse üllatav ,sest raudteetransport on odavam kui maanteetransport ja meretransport. Raudteetransport on ka kindlam kui raudtee- ja maanteetransport, sest rööpad viivad mööda kindlat rada ning rikkeid esineb ka harvem. Kahjuks aga ei toimi Eesti õhutrandsport, aga küll see ka tulevikus käima läheb. Pilt:http://www.oruauto.ee/et/transport/
Eesti raudteede kogupikkus on 960 km, sellest 130 km on elektrifitseeritud. Raudteetransport on kiire ja odav, kui sellega veetakse kaupa kaugete vahemaade taha. Eestis on majanduslikult kasulik vedada vaid metsa- ja ehitusmaterjale ning põlevkivi. Peamised Eesti raudteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maanteetransport Maanteetransport on reisijate või kauba transportimine teedel. Sobib lühemate vedude puhuks, sest laadimine käib kähku ja auto sõidukiirus on suur. Vedu ise on kallis. Eesti maantee kogupikkus on u 50 000 km, millest kõvakattega on u 10 000 km. Auto on suur keskkonna saastaja, sest selle heitgaasid on mürgised. Autode suure hulga tõttu on maanteed jäänud kitsaks, teekate kulub kiiresti ja linnades on probleeme parkimisega. Eesti maanteed Muutke teksti laade
Kordamisküsimused eksamiks. 1.Saadetis - (consignement, shipment)Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi, transpordivahendi, teenusepakkuja, veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850....
rahvusvahelisel veondusturul osalevad ettevõtted üha karmistuva konkurentsi näol. Globaalses konkurentsis on vajalik transporditeenuste majandusliku tõhususe suurendamine ning toimivate süsteemide hindamine ning intermodaalsuses tuleneva sünergia ärakasutamine Reisijate ja kaupade vedu Eesti peamised väliskaubanduspartnerid on Põhjamaad, Läti, Leedu, Venemaa ja Lääne-Euroopa riigid. Rahvusvahelises kaubaveos domineerib 88%-ga raudteetransport, millele järgneb maanteetransport 9% ning meretransport 3%-ga. Kaupade eksport ja import lääne, põhja ja lõuna suunas toimub peamiselt mööda merd ja maanteetranspordi võimalusi kasutades, marginaalsel määral ka lennutranspordiga. Puudub regulaarne reisirongiühendus Lätiga. Kaubad toimetatakse reeglina Muuga, Tallinna, Paldiski, Kunda ja Pärnu sadamatesse või viiakse autotranspordiga Läti kaudu Euroopa riikidesse, kasutades peamiselt Tallinn-Ikla, või Venemaale mööda Tallinn-Luhamaa ja Tallinn-Narva maanteid
+ Suured veomahud Suured veokaugused Tagab katkematu, ilmast sõltumatu ühenduse ning öise veo lähte- ja sihtkohtade vahel Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav Energiatarbimine on madal ja tööviljakus kõrge regulaarsed veod, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi __ Pole võimalik korraldada vedusid uksest-ukseni Vajadus täiendava transpordiliigi järele Mägistel aladel on raske korraldada kaubavedu kõrged terminalikulud · MAANTEETRANSPORT: + ökonoomsem kui rongitransport Kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta-uksest ukseni teenus marsruutide optimeerimise võimalus __ suhteliselt kõrged veotariifid ja väike veovõime . · VEETRANSPORT: + on ökonoomne suurte kauguste ja suuremahuliste saadetiste puhul väikese kütusekulu tõttu Väga suurte veomahtude puhul võib veetransport olla raudteetranspordist kolm korda odavam
· teedemaksud. Maantevedude eelised: · Kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn "uksest ukseni" teenindamine · Lühike veoaeg , vedude regulaarsus · Suur paindlikkus vedude korraldamisel · Tihe terminalivôrgustik · Madalad nõuded kaupade pakenditele ja veose kinnitamisele koormaruumis · Mitmekesine inventar palju eri tüüpi veokeid ja haagiseid erinevate veoülesannete täitmiseks Maanteevedude puudused: · Sõltuvus ilmastikuoludest · Maanteetransport on keskkonda liigselt saastav · Teedevôrgustiku haldamine on kulukas · Mitmesugused piirangud teedel marsruudi, kaalu ja sõiduaja piirangud · Tehnilised piirangud - saadetise kaal ja môôtmed · Veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime · Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta · Laadimistöid tuleb teostada kiiresti normatiivsete seisuaegade piires · Ebaefektiivne suurte veokauguste korral (üldjuhul rohkem kui 1500 km).
raskmetallid. 2. Osoonikihti kahandavad ained klorofluorosüsinikud ehk freoonid, NOx. 3. Kliimamuutused kasvuhoonegaasid CO2, CH4, fluorosüsivesinikud, N2O jt. Happevihmad (happesademed), tekkepõhjused, peamised saasteained ja nende allikad Eestis, happevihmade mõju keskkonnas. Põhjustajad: SO2 atmosfääris, NOx atmosfääris, (HCl, orgaanilised ühendid). SO2 allikad: põletamine energeetikas, põletamine töötlevas tööstuses, maanteetransport, teised saasteallikad. NOx allikad: põletamine energeetikas, põletamine töötlevas tööstuses, mittetööstuslik põletamine, maanteetransport, teised liikuvad saasteallikad, teised saasteallikad. Mõju keskkonnale: veekogude ja mulla pH alanemine hapestumine; kahjulik toime vee- elustikule; kahjulik toime taimedele (lehe-, okkakadu); metallide leostumine; ehitiste ja monumentide kahjustumine. Vee pH, puhverdusvõime ja leelisus. Vihmavee pH 5,6
Euroopa turu lähedus Saab valmis toodangut väiksema transpordi kuluga müüa. 19. Mis soodustavad kõrgtehnoloogia arengut Eestis? * rahva suhteliselt kõrge haridustase * uue infotehnoloogia kiire juurdumine * arenenud teadus 20. Skeem veonduse harude kohta Eestis. Õhutransport Torutransport Veetransport Veondus Maismaatransport Meretransport Jõetransport Raudteetransport Maanteetransport 21. Millised Eesti maavarad sobivad kasutamiseks tervishoiuasutustes? Ravimuda, mineraalvesi Kus ja milleks neid kasutatakse? Liigeseraviks, seedehäireteraviks, sanatooriumites. 22. Iseloomusta Eesti puhkemajandust. Veondus bussifirmad, taksod Majutus turismitalud, hotellid, hostelid, puhkemajad Toitlustamine restoranid, kohvikud, sööklad Kultuur muuseumid, üritused, vaatamisväärsused 23. Nimeta tootmisharud, mille toodangust läheb üle 60% välisturule.
Transport Peamiselt toimub transport maa (maanteed, raudtee), vee (meri, siseveekogu), õhu ja torujuhtmete kaudu. Paljud jaotusvõrgud kasutavad mitmete transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks pumbatakse naftat läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi anda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüatele või kütteõli tarbijatele. Maanteetransport Reisijate või kauba transport teedel. Sobib peamiselt väiksemahuliste kaupade veoks: toiduained, kergtööstuskaubad jne a) Positiivne vedu kiire ja paindlik b) Negatiivne hooletu sõit võib kaupa kahjustada, halb ilm, liiklusummikutest tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad olla suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne suur mahutatavus, energiasäästlik, odav vedu b) Negatiivne teede ehi...
Veondus ehk transport Raudteetransport Plussid: · Kiire · Odav · Korraga suur kaubakogus Miinused: · Raudteed ei ulatu kõikjale · Ehitamine kallis · Ümberlaadimine jaamades aeglane Fakte · Eestis sai alguse 1870. aastal · Esimene raudteeliin Eestis oli Peterburi- Tallinn-Paldiski · Eesti raudteede kogupikkus on 960 km · Sellest 130 km on elektrifitseeritud Autotransport ehk maanteetransport Plussid: · Kiire · Vedu "uksest ukseni" · Tihe teedevõrk Miinused: · Korraga väike kaubakogus · Maanteede rajamine ja korrashoid kallis · Vajab palju tööjõudu Fakte · Esimesi autosi nähti Eestis 19. sajandi lõpul · Esimesed bussid pandi käiku 1920. aastatel · Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit · Sellest on kõvakattega umbes 10 000 kilomeetrit Meretransport Plussid: · Odav · Mahub korraga palju kaupa
Lõuna-Louisiana Sadam Lõuna-Louisiana sadam on suurim mahutavuse poolest sadam läänepoolkeral ning 9. maailma suurimatest. See on põhiliselt puistlasti sadam.Üle 4000 ookeanilaeva ja 55 000 praami randuvad iga-aastaselt siin,mistõttu on sadam riigi tonnaazi edetabelis esikohal. Ulatub 87 km mööda Mississippi jõge.Asub New Orleansi ja Baton Rouge'i vahel ning positsioneerub peamiselt LaPlace'il,kus on sadama peahoone. Kauba eksport ulatus üle 61 millioni tonni 2012 aastal-rohkem kui teistel sadamatel Põhja-Ameerika rannikul.Lõuna-Louisiana sadama käive moodustab 15% ja 57% kõigist USA ja Louisiana eksporditavatest kaupadest(mais,sojauba,nisu).Imporditakse peamiselt rauda,kummi,kohvi,puu- ja juurvilju. Lõuna-Louisiana sadam on mitmekülgne ning kombineerib endas veekogu-,maa- ja õhutransporti.Tänu asukohale on sellised transpordiviisid võimalikud mööda Mississippi jõge ning Mehhiko lahel.Vastavalt keskkonnale on k...
ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudust. „Ligi kolmandik küsitletud ettevõtetest tunnetab Venemaa-Ukraina konflikti mõju, samas hindab seda mõju oluliseks vaid 4% ettevõtjatest. Kõige rohkem on probleeme teenindussektoris, kus turismisektor tunneb nõudluse vähenemist ja maanteetransport ülepakkumist,“ märkis Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis konjunktuuri tutvustamisel. „Tööstusettevõtted on mures rubla kursi kiire languse pärast. Samuti on probleeme tooraine ja materjalide hankimisel Ukrainast ja selle transiidil läbi Venemaa,“ lisas Josing. Venemaa impordikeelu mõju Eestile ulatub 2013. aasta andmetel 75 miljoni euroni, kaudne mõju 150 miljoni euroni
Veondus Sannu ja Lupsi '10 - Transport e. veondus on majandusharu, mis tegeleb inimeste ja kaupade veoga. Nii kaupu kui reisijaid veetakse erinevate transpordiliikidega, millest igaühel on oma eelised ja puudused. VEONDUS (TRANSPORT) V E O N DU S T O R U TR ...
nii ohtlik, saastab keskkonda ohtralt ja rikub looduse loomulikku kiku. Reljeefidele mjub pllumajandus laastavalt: metsad vetakse maja, tehakse kunstlikud leujutused, viljatuks jnud maa-aladel on ohuks krbestumine.Laevaliiklus on ks odavamaid transportimise viise, samuti ka ohtlikumaid. Laevakahjustustest tingitud katastroofid on alati vga tsised. Ktusereostuses saavad raskesti kahjustada paljud meres elutsevad taime- ja loomaliigid vi hvivad halvimal juhul ldse. Maanteetransport on kll kallis, kuid sellega ei kaasne lhikese aja jooksul olulist keskkonnasaastust. Autosid on tnapeval niigi tohutupalju ja heitgaasid on praktiliselt vltimatud. On ka teisi rohem- ja vhemsaastavaid kaubaveomeetodeid. Gmnaasiumigeograafias ppisin ksikasjalikult tundma maakera tema erinevate maasfridega, nende funktsioonidega ja omavaheliste seostega. Erinevate kivimite ja muldade tekkimine, nende muundumine keskkonnategurite mjul.
pesukarusid, alligaatorid, pelikanid, flamingod, madusid USA transpordisüsteem Raudteetransport – raudteed 226 427 km Lennutransport – lennujaamad, lennuväljad, maandumisrajad - 5 194 Mere- ja siseveetransport – sadamad 300, ristluslaevad, kaubalaevad, jõestik 50000 km Maanteetransport – autoteed 6 406 504 km Linnatransport – metroo, bussid, trollid,trammid USA vaatamisväärsused Statue of Liberty (vabadussammas) – New York Grand Canyon (Suur Kanjon) – Arizona osariik Yellowstone National Park (Yellowstone'i rahvuspark) - Montana ja Idaho osariigi alal USA vaatamisväärsused Death Valley (surmaorg) – California osariik Time Square – New York
ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemid: 1) CO jt kasvuhoonegaaside tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu Praamisadamad, mis ühendavad mandrit Hiiumaaga: Rohuküla- Heltermaa Muhult Saaremaale pääseb põhimaantee kaudu Õhutransporti kasutatakse inimeste, posti ning kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks
nad ei pruugi seostuda Taaniga[2]. 3.6 Keemiatööstus Lisaks ravimitootjatele on suurimad keemiatööstusettevõtted plastide tootja Borealis, peaasjalikult värve tootvad Akzo Nobel ja Hempel ning väetiste tootja Auriga Industries ja katalüüside tootmisele spetsialiseeruv Haldor Topsøe[2]. 4. Teenused 4.1 Transport Transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on hõivatud 6,4% tööjõust. Rahalises väärtuses on Taani rahvusvahelises transpordis esikohal maanteetransport 55%-ga, millele järgneb meretransport 35%-ga. Koguselises väärtuses on esikohal meretransport 73%-ga millele järgneb maanteetransport 24%-ga. Taani kaubalaevastik on arvestatuna elanike arvu kohta üks maailma suuremaid ja olulist osa vedudest edendavad kabotaazveod välissadamate vahel. Maailma suurim kaubalaevastik (konteinerkaupade osas) kuulub A.P. Møller - Mærsk gruppi kuuluvale laevandusettevõttele Mærsk Sealand. Teised suuremad laevakompaniid on DFDS, J
liiklusummikutele ning nädalalõpu sõidukeeldudele haagiste väiksem kandejõud ja pikkus teedemaksud. Maantevedude eelised: Kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn “uksest ukseni” teenindamine Lühike veoaeg , vedude regulaarsus Suur paindlikkus vedude korraldamisel Tihe terminalivôrgustik Madalad nõuded kaupade pakenditele ja veose kinnitamisele koormaruumis Maanteevedude puudused: • Sõltuvus ilmastikuoludest • Maanteetransport on keskkonda liigselt saastav 5 • Teedevôrgustiku haldamine on kulukas • Mitmesugused piirangud teedel – marsruudi, kaalu ja sõiduaja piirangud • Tehnilised piirangud - saadetise kaal ja môôtmed • Veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime • Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta • Ebaefektiivne suurte veokauguste korral (üldjuhul rohkem kui 1500 km)
Sissejuhatus majandusgeograafiasse Mida uurib majandusgeograafia? · Majandusgeograafia uurib majanduse toimimist ruumist, st kuidas majandamine sõltub selle ruumi "asendist", loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötl...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. ...
tänasel päeval logistikaga kaasas käiv tegur, kuigi aastaid ja aastakümneid tagasi oli inimeste teadmatus seoses säästmisega ja kokku hoidmisega palju suurem. Minu teada ei ole Eestis säästmise probleem kuigi suur, sest meil on väike riik ning transporti ei anna võrrelda suurriikides, aga sellegipoolest võiks logistikafirmad olla palju teadlikumad keskkonna hoidmisest ja panusest, mida nemad saaksid selleks teha. Üheks transpordiliigiks, mis meie keskkonda kahjustab, on maanteetransport. Suurimaks probleemiks võib pidada heitgaaside teket ja sõiduteede rikkumist või lõhkumist. Lahendusi võib tegelikult olla palju, kuid tavaliselt nõuavad suurepärased lahendused ka suuri rahalisi ressursse. Täiustuda võiksid masinad just paremate mootorite ja vedrustuste koha pealt, kus viimane aitaks teha veokit teega võimalikult üheks ja mitte suunata kogu raskust tee peale, sest tavaliselt kahjustabki teid raskuse mitte ühtlane jaotumine ja liiga raske veok. Samuti
Keidi Paju JUHI ASSISTENDID JA IT LAHENDUSED SÕIDUKIS ESSEE Õppeaines: MAANTEETRANSPORT Transport ja logistika Õpperühm: TL 31/41 Tallinn 2018 Tänapäeva logistika maailmas üritatakse aina rohkem jõuda lihtsamate tehniliste lahendusteni, üheks selleks on kindlasti autojuhi töö rooli taga. Aina rohkem lisatakse veoautodele erinevaid automatiseeritud funktsioone juurde, peamiselt selleks, et liiklusõnnetusi vältida, kuid nendel on nii omad plussid, kui ka miinused.
transpordikulud ei ole väga kõrged. Kuna maanteetranspordis on üleüldine konkurents väga suur, siis mõjub see soodsalt ka transpordihinnale. Kuna kaup on vaja viia ühelt kogumisplatsilt teisele, on maanteeetranspordi eeliseks siinkohal ka paindlikkus ja ligipääsetavus. Samuti on tegemist üsna Ann Ipsberg, ETJ13 väärtusliku kaubaga ja maanteetransport pakub kiiret kohaletoimetamise võimalust, mis on sellisel juhul väga oluline. Peamiseks miinuseks maanteetranspordi puhul selles tehingus võib lugeda piiratud kogust, mida saab korraga kohale toimetada. Peamisteks partneriteks koduturul on teised vanametalliga tegelevad ettevõtted nii Eestis kui mujal, aga ka suured tehased, kellel tekib aeg-ajalt metallijääke ning kus aeg-ajalt utiliseeritakse vanu
Statistika logistikas Logistika on kauba teekond tootjalt tarbijale ja meretranspordil on siin oma osa. Transpordiliigid on: 1. Meretransport (veeteede transport) 2. Õhutransport 3. Torutransport 4. Kaabeltransport (sidetransport) 5. Raudteetransport 6. Maanteetransport Transpordi sõlmpunktid: 1. Sadamad 2. Raudteejaamad 3. Jne Statistikas mõõdab logistilist kulu või tulu vastavat näitajat. 1. Kulud 2. Logistiline kaubakäive 3. Logistiline puhaskäive Mõõdetakse reaalsetest näitajatest: 1. Lülilisus 2. Käibekiirus 3. Tulud Mida vähem lülisid kaup läbib, seda kiirem ja odavam on logistika ahel. Seda vähem on
2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas 9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu. Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km. Hollandis on 12 000 transpordiettevõtet, millest 82% pakub veoteenuseid rahvusvahelises ulatuses. 15% kõigist Euroopas maanteevedusid tegevatest firmadest on Hollandi ettevõtted. Samas pole maanteetransport siin ainukeseks valikuks. Hollandi sisestest ja riiki läbivatest vedudest tehakse 18% siseveetranspordiga ja 3% vedudest raudteega. Hollandi raudteede kogupikkuseks on 2888 km. Kuna Holland on logistikaettevõtete jaoks väga atraktiivne ja hästi toimiv turg, tegutseb seal palju rahvusvahelisi logistikafirmasid. Nendest osa on väga kitsalt spetsialiseerunud. Vähetähtis pole ka Hollandi ettevõtete rahvusvaheline orienteeritus. Hollandi üheks oluliseks
Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Transpordi iseloomustus Õhutransport Riigi poolt hallatakse 15 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS Transpordi iseloomustus Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto, 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Transpordi iseloomustus Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni Turism Enim külastatakse Rootsis: Vasa Museum (Vasamuseet) Hard Rock Cafe Skansen Open-Air Museum
informatsiooni siirdamist ühest kohast teise. Veoviisi valikut môjutavad alljärgnevad tegurid: · veokulud- kogu veokulu; kulu kaubaühiku kohta ; tarnekindlus · veoaeg- kiirus; sôiduplaanid (väljumiste sagedus) ; veokaugus; saadetise suurus kauba omadused; kauba väärtus; laadimistingimused lähte ja sihtkohas tarnetingimused. 23. Erinevate transpordiliikide eelised ja puudused Maanteetransport Maanteetranspordile on iseloomulik suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Seda toetab ka Euroopa suhteliselt tihe teedevõrk ja terminalide võrgustik ning regulaarsete veograafikutega veod terminalide vahel. Selle tulemusena on loodud head tingimused just väikesaadetiste ja grupikauba regulaarvedudel. Eeliseks on võimalus pakkuda uksest-ukseni teenuseid suhteliselt lühikese veoajaga. Samuti kehtivad kaupade pakkimisele suhteliselt madalad nõuded.
a klass Annely Jürimets Allikad : · http://ec.europa.eu/environment/youth/air/air_poorair_et.html · http://www.eea.europa.eu/et/themes/air/about-air-pollution Tabel 1 : Saastained ja allikad . SAASTEAINED MÕJUD ALLIKAS Vääveldioksiid (SO2) Hapestumine Maanteetransport , energia tootmine Lämmastikoksiidid (NOx) Hapestumine/eutrofikatsioon Tööstus Ammoniaak (NH3) Hapestumine/eutrofikatsioon Põllumajanduslik tegevus Süsinikmonoksiid (CO) Tervis Heitgaasid Lenduvad tahked osakesed Tervis Mitmed allikad ( nt . tööstus , (SPM-id) loodus )
Logistika eksami kordamis küsimused 1) JIT JIT Just in time täppisajastamine. Aluseks on ideaalse tootmise põhimõte, kus toodetakse ja tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. JIT juured pärinevad TPS Toyota tootmissüsteemist, mille eesmärgiks oli säästlik lähenemine. Vähendati ajakulu jaotuskanalites, suurendati sellega ettevõtte paindlikust. Tänapäeval on JIT populaarne ning mitmeti defineeritav termin. Seda võib määratleda, kui: tootmisstrateegiat, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise kaudu; juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimist kõikides äriprotsessides eesmärgiga toota kõrgkvaliteedilisi tooteid kõrge tootlikkuse ning minimaalsete varude juures, põhimõtet toimet...
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................2 Transport.......................................................................................3-5 Turism...............................................................................................6 Ohud ja vaktsineerimine...................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................8 Kasutatud materjal............................................................................9 1 Sissejuhatus Nüüdseks referaadi teemaks on transport ja turism, oma töös käsitlen ma El Salvadori transporti ja turismi. Töö alguses räägin transpordist El Salvadoris: selle riigi transpordiliikidest, mis on sell...
transpordipoliitika kujundamisel 17. Transpordiliigi ja veokitüübi valik Maanteetransp, raudtee, õhutrans, mere- ja siseveetrans, torujuhtmetransp, linna elektritrans. 18. Transpordiliigi valikut mõjutavad tegurid Kogus, sihtkoht/vahemaa, kauba väärtus, veo maksumus, aeg, kauba omdused, teeninduse mugavus, täiendavad teenused: veose vormistus, toll 19. Transpordiliikide eelised ja puudused, peamised kasutusvaldkonnad Maanteetransport Eelised: suur paindlikkus ja manööverdamisvõimalus, Ökonoomsem teistest lühikestel vahemaadel, Võimaldab kõrget teenuse kvaliteeti, Töösse rakendumise kiirus suur. Puudused: kandevõime piiratus, vedude suhteliselt kõrge omahind, keskkonda saastav veoviis. Raudteetransport Eelised: suur lubatud veoste kaal, regulaarne teenus, keskkonnasõbralik, odav pikkadel vahemaadel Puudused: pikad veoajad, vähene paindlikkus, võrgustiku haldamine kulukas ning arendamine nõuab suuri kulutusi.
toimetamine ahela ühest lülist teiseni. Transpordiliikide kasutamine sõltub terviklikest veosüsteemidest. Veosüsteemid koosnevad: 1. Füüsilisest infrastruktuurist (teed, sadamad, torujuhtmed) 2. Veovahenditest (auto, rong, masin, laev, pumbad) 3. Tugifunktsioonidest (kütusetanklad, rehvitöökojad, elektritanklad, veovahendite tootjad) 4. Seadused, kokkulepped (liiklemise load, rahvusvahelised lepped) 5. Vedude jälgimise süsteemid 1. Maanteetransport · paindlik ja manööverdamisvõimeline · kandevõime piiratud · kõrge omahind · transpordi piirangud · euroopa teede ja terminaalide tihe võrgustik Jaotusautod, autorongid, poolhaagised. Terminaalis toimub kaubavoogude ühendamine. Põhiveod (terminaalide vahelised veod) Jaotusveod (riigisisesed jaotusveod kesklaos võiterminali jaotuspiirkonnas) Otseveod (kaubavedu saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta)
kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib vahetada asukohta. Liikuvate saasteallikate sektori moodustavad: maanteetransport, raudtee-, õhu- ja siseriiklik veetransport, samuti tööstus- ja põllumajandusmasinad. Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga üksik saasteallikas või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate grupp. Paiksete saasteallikate all mõistatakse energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks. Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste
D i ox i n s a n d f u r a n s i n t h e atmosphere. Their impact on humans and nature. Emission sources What are dioxines and furans? The term Dioxin is commonly used to refer to a family of toxic chemicals that all share a similar chemical structure and a common mechanism of toxic action. Most dioxins and furans are not manmade or produced intentionally, but are created when other chemicals or products are made. This family includes: seven of the polychlorinated dibenzo dioxins (PCDDs), ten of the polychlorinated dibenzo furans (PCDFs) and twelve of the polychlorinated biphenyls (PCBs). · PCDD · 2,3,7,8TCDD · PCDF · PCB · PCDDs and PCDFs are not commercial chemical products but are trace level unintentional byproducts of most forms of combustion and several industrial chemical processes. Of all of the dioxins and furans, one, 2,3,7,...
Inimene on juba oma loomult püsimatu. Praeguses kiirelt arenevas ühiskonnas on kõigil meil kiire. Koguaeg me peame midagi tegema ja kuhugi jõudma. Nagu me teame, siis liikumiseks on inimestel mitmesuguseid võimalusi. Kiire elutempo juures on harjunud inimkond ühe enam kasutama transpordiinfrastruktuuri liikumiseks punktist A punkti B. Transpordist räägitakse tihti kui majanduse vereringest, mille tähtsus maailmas ühe kasvab ja suureneb. Kõige populaarsem transpordiliik on maanteetransport, milleks inimesed kasutavad autosid. Maailma teedel liigub ringi üle poole miljardi auto, millele lisandub autotehastest igal aastal ligi 40 miljonit autot. Tänu kiirelt arenevale tehnoloogiale toodetakse ja ostetakse maailmas järjest kiiremaid ja võimsamaid sõidukeid. Paljud juhid sõidavad kiiremini kui piirkiirus ette näeb. Seda kinnitavad nii objektiivsed vaatlused kui ka juhtide ütlused enda kiiruskäitumiste kohta
Eesti vabariigi transpordiruum Traspordi arengustrateegia: · Strateegilised põhieesmärgid: 1. Individuaalne vabadus 2. Juurdepääsetavus 3. Keskkonnasõbralikkus ja ohutus Transport logistikas Transport on suurim ja dünaamiliseim majandussfäär ja tarbib maailma elektrienergiatoodangust ¼, 1/3 metalli- ja kütusetoodangust, ¾ määrdeaine ja kautsukitoodangust Euroopas kaubavedu: maanteetransport 44%, lühimaamerendus 41%, raudteevedu 8%, siseveeveod 4% ja torutransport 3% Reisijatevedu: maanteetransport 79%, raudtee 6%, lennundus 5%, lühimaamerendus 10% Transport logistilise keti osa Logistika abil üritatase leida kogukulu minimeerivaid transpordilahendusi, eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Mida kiirem teenus seda kõrgem veotariif. Logistika ülesanne koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistika kogukulud oleksid vähimad.
raadiuses); konkurentsiturg; teenuse kvaliteet ei ole piiratud; töösse rakendumine kiire; ökonoomsem võrreldes raudteetranspordiga lühemate vahemaade korral; on hinnalt kohati konkureeriv rongiga, sealjuures aga kiirem; vähendab ümberlaadimisega seotud töökulu; vähendab riknemis- ja varguseohtu, sobib väärtuslike kaupade jaoks; madalad nõuded pakkimisele. Autotranspordi puudused: maanteetransport on reguleeritud ja piiratud riiklikult, põhjustades teatud kulude taseme; riiklikud keskkonna piirangud mõjuvad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (öö, nädalavahetus, riiklikud pühad); väike veovõime; suhteliselt kõrged veotariifid võrreldes vee- ja raudteetranspordiga; mastaabisääst on piiratud; (sageli põhjendamatu) kriitika suurenemine keskkonna kahjustuste tõttu; vajadus maantee infrastruktuuri arendamiseks seoses üha kasvava veomahuga;
Testi tulemus - Liina Kuusk Testi nimetus: Kirjeldus: Alustamise aeg: Lõpuaeg: Läbimiseks vajalik: Testi tulemus: Küsimused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. ...
merekeskkonna kasutamine. Rannikualade kasvav kaitsetus, üha tihenev liiklus rannikuvetes, merekeskkonna seisundi jätkuv halvenemine tähendavad seda, et peame oma merele rohkem tähelepanu pöörama. Meretransport on rahvusvahelise ja sisekaubanduse jaoks eluliselt tähtis ning kujutab endast merendusklastri selgroogu. Kuigi meretransport tekitab õhureostust ja CO2-heitmeid, on see siiski tunduvalt energiasäästlikum kui maanteetransport. Seoses energiavajaduse suurenemisega transpordisektoris on vajalik arendada efektiivsemaid transpordiviise s.h. mereveondust. Kuna Eesti transpordisektor ei ole eraldatud muust maailmast, siis on prioriteetide seadmisel oluline arvestada Eesti rolliga maailmas, inimeste ja kaupade liikumisvajaduse rahuldamisega ning mitte vähem oluline on ka rahvusvaheliste kokkulepete ning ühisprojektides võetud kohustuste täitmine mered ja ookeanid on omavahel seotud
LOGISTIKU ABC Logistiku ABC on mõeldud minikäsiraamatuks või väikeseks spikriks algajale logistikule. Allpool on välja toodud teemad mis võivad huvi pakkuda ning olla abiks inimesele kes oma tööpostil peab esimest korda elus kokku puutuma rahvusvahelise transpordiga. Kui Sulle on käsiraamatus midagi arusaamatuks jäänud või kui Sul on lisaküsimusi siis võta meiega julgesti ühendust müügiosakonna telefonil 6816020 või e-posti teel [email protected] TRANSPORDIFIRMAD JA NENDE LIIGITUS Transpordifirmad võib laias laastus jagada kaheks suureks grupiks: ekspediitorfirmad ning vedajad. MIS ON EKSPEDIITORFIRMA? Ekspediitorfirma on transporti korraldav ettevõte, kus reeglina töötab hulgaliselt vedudega tegelevaid inimesi e. ekspediitoreid, kusjuures firmal endal ei pruugi olla ühtegi veovahendit. Ekspediitorid suhtlevad klientidega, pakkudes neile sobivaimat transpordilahendust kauba kohaletoimetamiseks. Ekspediitorfirma edukus sõltub...
toimingutega. Kohalikul turul pakub DSV Transport kogu Eesti piires uksest ukseni veoteenuseid, liinivedusid st. igapäevast väljumist, ning opereeritakse nii täis- ja osakoormatega aga ka suuregabariidiliste veoste ja väikesaadetistega. Tarneaeg on Tallinnas kuni 4 tundi ning üle Eesti järgmine päev. Projektiveod sisaldavad ülegabariidilisi ja raskekaalulisi veoseid kogu Euroopas ja Venemaal. Lisaks hõlmab regulaarne maanteetransport üle kogu Euroopa ja SRÜ-riikide toidu- ja külmatransporti, rippuvate riiete transporti ning ohtliku kauba vedu ehk ADR-i. DSV Transport AS, kui organisatsioon on jagatud kolmeks allüksuseks: DSV Road Ligikaudu 9 000 töötajaga DSV Road on üks kolmest Euroopa juhtivast logistikafirmast. Rohkem kui 17 000 veoautot on valmis vedama kliendi kaupu kiirelt, tõhusalt, paindlikult ja keskkonnasäästlikult üle kogu Euroopa. 4
2009. aastal käideldi Rotterdami sadamas 9 743 000 TEU-d konteineritega veetavaid kaupu. Lähimerevedusid loetakse Hollandis kõige ökonoomsemaks transpordialternatiiviks. Euroopa sadamaid seob Rotterdamiga 110 laevaliini. Siseveeteede kogupikkuseks riigis on 1500 km. Hollandis on 12 000 transpordiettevõtet, millest 82% pakub veoteenuseid rahvusvahelises ulatuses. 15% kõigist Euroopas maanteevedusid tegevatest firmadest on Hollandi ettevõtted. Samas pole maanteetransport siin ainukeseks valikuks. Hollandi sisestest ja riiki läbivatest vedudest tehakse 18% siseveetranspordiga ja 3% vedudest raudteega. Hollandi raudteede kogupikkuseks on 2888 km. Kuna Holland on logistikaettevõtete jaoks väga atraktiivne ja hästi toimiv turg, tegutseb seal palju rahvusvahelisi logistikafirmasid. Nendest osa on väga kitsalt spetsialiseerunud. Vähetähtis pole ka Hollandi ettevõtete rahvusvaheline orienteeritus. Hollandi üheks oluliseks konkurentsieeliseks on edumeelsed
Transport ehk veondus * Mere- ja jõetransport eelis: suur mahutavus, odav; puudus: aeglane, sadamate rajamine ja hooldus on kallis (Suurimad sadamad: Roterdam Euroopas; Singapur; Hongkong) üldjuhul arenenud riikides. * Torutransport eelis: kiire, odav; puudus: oht, sobib vaid teatud asjade vedamiseks. * Raudteetransport eelis: suur mahutavus, odav; puudus: vajab teede korrashoidu, aeglane. * Autotransport ehk maanteetransport eelis: ,,ukesest ukseni", kiire; puudus: vajab teede korrashoidu, kallis. * Õhutransport eelis: kiire, suur mahutavus, puudus: reostab loodust, kallis. * Elektrontrasport eelis: kiire, ; puudus: siderikked, vaid infot saab transportida. * Merevoorimees ühe riigi laev veab teise riigi kaupa. * Mugav lipp laev on registreeritud ja sõidab selle riigi lipu all, kus on odavad maksud. * Transiitteenus ühest riigist viiakse kaupa teise riiki läbi kolmanda riigi territooriumi.
Passiivne ohutus Ohutuse vallas on olnud suur teerajaja Volvo Trucks. Ettevõtte töö on aastatega palju vilja kandnud. Loomuklikult tekib küsimus kas kõik on juba saavutatud, aga väikeste täiustustega on võimalik tulemusi alati parandada. Volvo on üks paljudest tavalistest autofirmadest, aga eriliseks teeb selle firma see et väga suurt rõhku pannakse just ohutusele. Uuritakse kuidas muuta juhi keskond veelgi turvalisemaks, lisaks turvalisusele tuled aga ka tähelepahu pöörata mugavusele. Praeguse aja autos ei saa enam eeldada, et juhtideks on ainult mehed, varustus peab kõigile ohutu olema ka 150 kilostele inimestele. Lähenemine ohutusele peab olema laiahaardeline, seetõttu töötatakse välja varustust mis oleks ohutu kõigile. Ohutuse vallas on Volvo Truck teed näidanud juba aastast 1960. volvo oli esimene autotootja maailmas kes hakkas kabiine valmistama puidu asemel terasest, samuti hakati tegama ka löögitaluvus katseid. Katses löö...
keskmiselt 70-80 minutit päevas. 7. Maantetranspordi olemus Koos logistika arenguga on kujunenud välja uut tüüpi transpordinõudlus, mida iseloomustab eelkõige vedude teostamise kiirus ja operatiivsus, väiksemad saadetised, kõrgema väärtusega kaup, paindlikkus, turvalisus ning võimalus jälgida vedude teostamist ja saadetiste liikumist. On saanud selgeks, et uut tüüpi transpordinõudlust täidab kõige paremini maanteetransport. Maanteevedudel on muude transpordiliikide ees järgmised eelised: • kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn uksest ukseni teenindamine • lühike veoaeg, vedude regulaarsus • suur paindlikkus vedude korraldamisel • suhteliselt kõrge operatiivsusaste, mis tagab vedude suure sageduse • tihe terminalivõrgustik • vähesed nõudmised kaupade pakenditele ja veoste kinnitamisele koormaruumis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
