Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuivõrd on prognoositud vajadus usaldatav?
  • Milliseid ressursse hoida varuks arvestades võimaliku nõudluse muutusega?
  • Millised on puudujäägi ja hiliste tarnete kulud?
  • Millised ressursid on turul realiseeritavad?
  • Millised ressursid on kergesti asendatavad?
  • Millised on mahu muutuse lisakulud?
  • Milline on tasuvus?
  • Kuidas muuta tööjõu hulka ja töö korraldust?
  • Kuidas määrata prioriteete?
  • Miks hoida varusid?
  • Keskladu või mitut hajutatud ladu?
  • Üldine logistika ja tarneahela olemus
    Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil.
    Logistika rakendusvaldkonnad
    Äritegevus
    Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad
    Ühiskondlikud teenused
    Energia, vesi, tervishoid , haridus , politsei
    Militaarvaldkond Ürituste korraldamine
    Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades:
    Majanduse põhitõed
    Juhtimine
    Finantsid, arvestus
    Turundus
    Tehnoloogia , inseneeria, IT
    Seadused, rahvusvahelised normid
    Keskkonnakaitse
    Võõrkeeled, suhtlemine
    Psühholoogia
    Logistika missioon - tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses.
    Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni.
    Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle
    Kas logistika loob väärtust?
    Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti:
    • Tootmine loob vormi kasulikkust
    • Logistika loob aja ja koha kasulikkust
    • Turundus loob omamise kasulikkust

    Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki:
    Väärtust lisavad
    Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad
    mittevajalikud
    7R mudel
    • right product
    • in the right quantity
    • and in the right condition
    • at the right place
    • at the right time
    • for the right customer
    • at the right cost

    ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega.
  • Logistika arengu mõjutegurid
  • Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond
  • Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv
  • Tugevnev konkurents turgudel , üleminek müüja- turult ostja-turule, tarbijate valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve
  • Kaupade eluea lühenemine
  • Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine
  • Geograafilised erinevused. Keegi ei oma varusid kõigist ressurssidest. Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine
  • Kommunikatsiooni lihtsustumine ja kiirenemine IT-lahenduste läbi
  • Spetsialiseerumine põhitegevusele, tugitegevuste outsourcing
  • Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine)
    10. Poliitiline ja sõjaline mõju. Suured militaar -operatsioonid eeldavad tipptasemel logistilist võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda)
  • Rahvusvaheline suhtlemine , standardid , regulatsioon
  • Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele)
  • Logistika arenguetapid
    • ( Tootmiskeskne – 1950ndad)
    • Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70)
    • Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980)
    • Tarneahela integratsiooni etapp (1990…)

    Natukene lähemalt
    Füüsilise jaotuse etapp
    • Algselt: toodete kättesaadavuse probleemid
    • põhieesmärgiks valdavalt tootlikkuse kasv, logistics = necessary evil
    • Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas rutiinseid funktsioone, laonduse ja veonduse omahinnast lähtuvat juhtimist.
    • Kaup teele alles siis, kui ühe suuna jaoks sai täiskoorem kaupa valmis toodetud
    • Sisend - ja väljundlogistikat juhiti eraldiseisvatena
    • Aga: Aja jooksul konkurentsi kasv
    • Vajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine
    • Trend: rohkem ladusid , suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100%

    Ettevõttesisese integratsiooni etapp
    • Varude kasv tingis jaotuskulude osatähtsuse tõusu, mistõttu tähelepanu pöördus logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele .
    • Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon : logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses.
    • Kogukulu = veokulu+ laokulu + varude kulu+ pakkimise kulu +…
    • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses
    • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt:

    Ostmine ja materjalide haldamine
    Füüsilise jaotuse juhtimine
    Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet ( pull )
    • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus
    • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele
    • Laovarude optimeerimine üle tarneahela
    • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused
    • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed)

    Tarneahela integratsiooni etapp
    • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas , firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas.
    • Tarneahela juhtimise ( supply chain management , SCM) kontseptsioon: alates 1990ndad .
    • Logistikakulude osatähtsuse kasv
    • Ettevõtte dilemma : maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust
    • Integreerumine ettevõttest välja tähendab, et lisaks üksikute ettevõtete konkureerimisele lisandub turule tarneahelate konkurents

  • Fragmenteerituse probleem integratsioon tarneahelas
    • Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks:
    • Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele.
    • Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi
    • Ostetakse harva ja suurtes kogustes ( allahindlused ), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks

    Järeldused:
    • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel
    • Pärsitud infovoog ja koostöövõime
    • Ebakindlus ja viivitused
    • Keerulisem planeerida
    • Olulise info kadumine ebaolulise alla
    • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid

    Tulemus: madalam konkurentsivõime
    kogukulu kontseptsioon
    Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna , arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme).
    Logistiliste kogukulude arvestamisel võetakse arvesse järgmised kulud:
    • transpordikulud ;
    • ladustamiskulud;
    • ladude ja ettevõtete asukohad;
    • kaupade laovarude suurus;
    • kaubakäsitlusoperatsioonide kulud;
    • kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud;
    • pakkimiskulud;
    • ettevõttesisese transpordiga seotud kulud;
    • klienditeenindusega seotud kulud.

    Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid.
    Integratsioon tarneahelas
    Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust. Tarneahela lülid teevad koostööd, et tõsta kogu tarneahela operatiivsust ja teenindata lõppklienti kõige paremini.
    Integreerumist takistavad asjaolud:
    • Usalduse puudus
    • Soov säilitada paindlikkus
    • Kultuuride erinevus
    • Teadmiste puudus
    • Liigne formaliseeritus ja bürokraatia
    • Kartus muutuda
    • Tehnoloogilised takistused (nt infosüsteemid ei ühildu)
    • Kartus manipuleerimise ees

  • Tarneahela otsustuspunktid, lükkav ja tõmbav logistika
    lükkav põhimõte ( push )
    Kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu.
    • Eesmärk: nõudluse tekitamine
    • Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%.
    • Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod , et tekiks “kohustus” müüa
    • Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid

    tõmbav põhimõte (pull)
    • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus
    • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele
    • Laovarude optimeerimine üle tarneahela
    • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused
    • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed)

  • Logistika sisseost , 3PL
    • Outsourcing on lepinguline äri funktsiooni sisseostmine ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena
    • Outsourcing viitab pikaajalistele suhetele ettevõtete vahel
    • 3PL = 3rd part logistics
    • 3PL teenusepakkuja = firma, kes pakub logistikateenuseid.

    3PL eelised
    • Võimalus tegutseda väiksematel firmadel
    • Väiksemad püsikulud või soov vältida lisa püsikulusid, nende ülekanne muutuv-kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt
    • Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele
    • 3PL ettevõte peaks olema oma ala asjatundja , kvaliteedi garantii
    • Turvaline, kui lepingutingimused sätestavad eriolukordade käsitlused ja kahju hüvitamised
    • Pakkuja mastaabisääst ja paindlikkus, nõudluse tipud pole probleemiks

    3PL probleemid
    • Väiksem kontroll tegevuste üle
    • Kommunikatsiooniprobleemid
    • Tehnoloogiaprobleemid
    • Lepingulise vastutuse probleemid
    • Usalduse puudus
    • Huvide konflikt, pakub teenust ka konkurendile?
    • Kas on oma hinda väärt?

  • Piitsaefekt tarneahelas
    Piitsaefekt viitab tarneahela lülide kõikuvale varude tasemele . Mida kaugemal asub lüli tarbijast, seda suurem võib olla nõudluse varieeruvus. Kui mõnes lüli osas nõudlus järsku muutub, siis võib see muuta aja jooksul ja teiste lülide prognoose ja seega ka varude taset.
    Piitsaefekti põhjused
    • Olemuslik põhjus: juhuslik varieeruvus + kauba liikumise ja info ülekande aeg
    • Mida suurem on varieeruvus, seda suurem peaks olema turvavaru (“ safety stock”)
    • Ülereageerimine puudujääkidele, paanikatellimused
    • Order batching (tellimuste koondamine)
    • Puudulik kommunikatsioon
    • Prognoosi psühholoogia: iga lüli lisab mingi protsendi tellitavale kogusele

    Vastumeetmed
    • Efekti olemasolu teadvustamine
    • Nõudlus peab olema läbipaistev
    • Tegeliku nõudluse info jagamine prognoosimise asemel
    • POS (point-of- sale data) – iga müük kajastub arvutis, seega miks mitte ka tarnija arvutis
    • Sagedasemad tarnekogused

  • Logistika ja strateegia
    Strateegia on pikaajaline tegevuskava, milles on kesksel kohal tähtsaima eesmärgi või eesmärkide poole püüdlemine
    Tavalised eesmärgid: kasum, konkurentsieelis , turuosa, maine, võim, võit, saavutamine
    Otsuste tasemed:
    1) strateegilised - seavad üldised arengusuunad , hõlmavad palju ressursse ning riske
    2) taktikalised otsused - konkreetsem
    3) operatiivotsused - lühiajalise ulatusega, hõlmavad vähe ressursse ning väikest riski
    Logistikaotsuste kolmnurk
    Strateegiat kavandades võta arvesse ka ärikeskkonda ja organisatsiooni ennast.
    Ärikeskkonna tegurid
  • Tarbijad – nende vajadused, soovid, suhtumine, demograafilised tegurid
  • Konkurendid – nende tugevused, positsioneerimine , maine, turu jaotus ja võim turul praegu, sisenemisbarjäärid
  • Tarnijad ja partnerid – arv ja võimsus, taotlused, koostöövõimalused
  • Tehnoloogia – hetkeolukord, kättesaadavus, arengud
  • Majanduskliima – SKT, majanduskasv , inflatsioon, tööjõuturg, maksud
  • Omanikudsoovitav kasum, muud eesmärgid
  • Juriidiline keskkond – seadused, kokkulepped, reeglid, piirangud, nt konkurentsi- ja tööseadused
    8. Sotsiaalkultuuriline keskkond – klientide elustiil, mentaalne programmeeritus, trendid
    9. Poliitiline keskkond – stabiilsus, suhted välisriikidega, valitsuse kontrolli suurus, korruptsiooni võimalus
    10. Huvigrupid – keskkonnakaitsjad, tarbijakaitse, karsklased
    Organisatsioonisisesed tegurid
  • Praegused kliendid – nende vajadused, lojaalsus, meie maine turul
  • Tooted – kvaliteet, innovatsioonivõime
  • Töötajad – oskused, kogemused, info, kontaktid, lojaalsus, organisatsioonikultuur
  • Finantsid – kapital , rahavoog, võlad, laenud
  • Töö korraldus – struktuur, suhted, protsessid, paindlikkus
  • Hooned ja rajatised – vanus, usaldusväärsus, maht
  • Tehnoloogia – olemasolevad seadmed , programmid , arendusprojektid, patendid
    Sõlmitud partnerlussidemed
  • Kerge strateegia ( lean )
    • Eesmärk on minimeerida kõiki kulutusi, säilitades sama või parema väljundi kvaliteedi.
    • Keskendub iga operatsiooni ülevaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist
    • Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud

    • 5 „kerget” põhimõtet:
    Väärtus – luua toode vastavalt kliendi soovidele
    Protsessid – leida parimad viisid toote loomiseks
    Vood – tagada optimaalne materjalivoog läbi tarneahela
    Tõmbamine – teha ainult siis, kui on tellitud
    Täiuslikkuse taotlus – pidevalt otsida võimalusi parendusteks kõigis tegurites
    NB! Madalad kulud iseenesest ei tähenda veel “kerget” strateegiat, sest see taotleb ka kvaliteedi ja klienditeeninduse taseme stabiilsust.
    Kerge lähenemine sobib kõige rohkem stabiilsesse keskkonda ja masstootmisele ning kõige vähem kõrge muutlikkusega tingimustesse.
  • Väle strateegia (agile)
    • Vastand “kergele”, keskendub kulude ja efektiivsuse asemel reageerimisvõimele klientide vajaduste muutusele ning kohanemisele üha uutes tingimustes.
    • Eesmärk: pakkuda parimat võimalikku kvaliteeti igas olukorras
    • Kliendi fookus : vajaduste ja rahulolu monitooring , kerge firmaga kontakteeruda, suhete arendamine.
    • Paindlikum struktuur, arenemisvõimeline motiveeritud personal, kiire info liikumine
    • 2 väleduse aspekti:

    reageerimiskiirus nõudluse muutusele
    võime pakkuda klientidele spetsiaalselt disainitud lahendusi.
  • Order qualifiers & order winners ehk Kvalifikatsiooninormid ja võidu võtmed
    • Turul tegutsemise hindamisel võib jagada mõjutavad faktorid kahte gruppi:

    • Order qualifiers – mis tingimused peavad olema täidetud, et üldse turul tegutseda

    nt teatav hinnatase , ISO standard, garanteeritud kohaletoimetamine
    • Order winners – miks just sinu toodet eelistatakse

  • Just-in-time
    J-I-T on strateegia,mis võimaldab toodet toota õigel ajal ja vajalikus koguses, kaotades tegevused, mis väärtust ei lisa.
    Eesmärgid
    • Nullilähedased varud
    • Kvaliteet = 100%
    • Sobivalt väikesed tarnekogused
    • Võimalikult lühike, aga samas 100% usaldusväärne tarneaeg
    • Hea pika-ajaline koostöö tarnijatega
    • Katkestuste ärahoidmine: teha kõik, et süsteem töötaks stabiilselt
    • Inimressursi juhtimine: koolitamine , kaasatus, koostöö ja motiveeritus

    Probleemid
    • Sobib hästi ainult automatiseeritud masstootmisesse ning stabiilse nõudluse keskkonda
    • Varudesse “raiskamine” (waste) võib vahetuda “raiskamisega” transpordis (suurenev veovajadus: kütus, ummikud, heitgaasid )
    • Nõuab tarnijatelt lisapingutust, tõstes tarnete hinda ( Jaapanis ~5%), mõnikord keeruline leida
    • Pika-ajaline käivitusperiood

  • Tegevusmahu planeerimise põhiküsimused
    • Kuivõrd on prognoositud vajadus usaldatav?
    • Milliseid ressursse hoida varuks , arvestades võimaliku nõudluse muutusega?
    • Millised on puudujäägi ja hiliste tarnete kulud?
    • Millised ressursid on turul realiseeritavad?
    • Millised ressursid on kergesti asendatavad?
    • Millised on mahu muutuse lisakulud? Milline on tasuvus ?
    • Kuidas muuta tööjõu hulka ja töö korraldust?
    • Kuidas määrata prioriteete?

    Tegevusmahu muutmise võimalused
    • Viia maht vastavusse nõudlusega – ajutine tööjõud, lisajõu rent.
    • Viia nõudlus vastavusse mahuga – hinnamuutus, klientide limiteerimine, reklaami vähendamine
    • Mahu kohandamine nõudlusega esineb kõigil planeerimise tasanditel:

  • strateegiline – uue hoone avamine
  • taktikaline – allhange, lisatööjõud, koondamine
  • operatiivne – ületunnid
    Piirangute teooria
    Kompleksse protsessi maht sõltub nõrgimast lülist/piirangust/pudelikaelast. Kui mõni lüli pidurdab kogu protsessi, siis tuleb see piirang kõrvaldada/lahendada.
    Piirang võib olla nii sisemine kui ka välimine.
    NB! Välisest piirangust (nt turunõudlus, 300tk/p) pole mõtet oma võimsust suuremaks kasvatada, sest see pole sinu kontrolli all!
    Juhtimisprotsess piirangute teooria järgi:
  • Sõnasta organisatsiooni eesmärk
  • Määratle kõik piirangud ja hetke “ pudelikael
  • Suurenda pudelikaela mahtu
  • Ekspluateeri piiravat ressurssi maksimaalselt, väldi mõttetut kulu
  • Vii teiste protsesside juhtimine kooskõlla piiranguga
  • Kui pudelikael muutub, mine tagasi punkti 1.
    Piirangute teooria kontrollmõõdikud
    • Üldeesmärk on kasum, täpsemalt kolm komponenti: netokasum , investeeringu tasuvus ja rahavood.
    • Järgmise tasandi mõõdikud (3):
    • Väljalase (throughput) – määr, millega süsteem genereerib raha müügi kaudu, müügikäive- muutuvkulud
    • Laoseis ( inventory ) – raha, mille süsteem on investeerinud nende asjade ostmisesse, mida ta kavatseb müüa
    • Tegevuskulud (operating expense) – kogu raha, mis kulutatakse laoseisu muutmiseks väljalaskeks

    Piirangute liigid
  • Võimsus, maht, ressursid
  • Aeg
  • Turg
  • Tegevuspoliitikad
  • Inimfaktor (hoiakud ja käitumine)
  • Laovarude roll
    Varud loovad puhvri tarneahelas nõudluse ja pakkumise vahel. Suurte varude omamine võimaldab ettevõttel ja ka kogu tarneahelal kiirelt reageerida nõudluse muutusele ja kliente kiirelt teenindada.
    Kuid ei tohi unustada, et varude tootmine ja ladustamine on kulu ja kõrge efektiivsuse tagamiseks tuleks varude kulud võimalikult madalad hoida.
    Miks hoida varusid?
    • Nõudluse/pakkumise hooajalisus
    • Tarne ebakindlus
    • Vääramatu jõud
    • Nõudluse ootamatu suurenemine
    • Hinnaalandused suurtel kogustel
    • Sääst transpordil (täiskoormad)
    • Hinnatõusu ootus, inflatsioon
    • Haruldane /vähese pakkumisega kaup

    15. Ladude roll, otselähetamine, otselaadimine
    Ladude peamine roll on kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine, komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine.
    Otselaadimine- On strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tootjalt kliendile. Kaupa ei ladustata, mõnel juhul ei omata isegi ladu.
    See on tõhus suurte jaotussüsteemide puhul, kui on piisavalt sõidukeid, et kindlustada kaupade väljavedu ja kohaletoimetamine.
    Eeldab, et ettevõtted jagavad omavahel palju infot
    Otse lähetamine- tarnijad lähetavad kauba otse kauplusesse, ilma jaotuskeskust läbimata.
    Veetakse täiskoormad kauplusteni, hiljem sõidavad need veokid tagasi tühjana- see pole ratsionaalne . Vaheladu puudub, sest arvatakse, et ladu suurendab kauba kulusid.
    Otselähetamise puudused- tootja ja hulgimüüja transpordikulude kasv
    Eelised- välditakse jaotuskeskusega seotud kulusid
    Ladude rollid veel:
    Transpordi ühitamine- laos kogutakse osakoormad täiskoormateks
    Suurte saadetiste lahutamine
    Erinevate tarnijate kaupade ühendamine üheks saadetiseks
  • Jaotussüsteemi kavandamise põhikaalutlused- tuleb lähtuda kauba iseloomust, kogustest ja tüübist.
    Lisaks tuleb kaalutleda järgnevaid punkte:
    Omandivorm- kas omada või rentida laopinda?
    Eralaol suured püsikulud, seega eeldab see suuremat ja ühtlast mahtu, kui rendilao puhul.
    Eralao põhikasu- kontrolli võimalus, paindlikkus. Sellegipoolest on eraladude osakaal tänapäeva ettevõtetes väike, kuna tahetakse vähendada kapitali investeeringuid logistilistesse varadesse.
    Lepinguladu pakub tavaliselt lisaks mitmeid logistilisi teenuseid- transpordi korraldamine, laovarude juhtimine, tellimuste käsitlemine, klienditeenindust.
    Tsentraliseeritus- kas kasutada ühte keskladu või mitut hajutatud ladu?
    Ladude arvu - mõjutavad järgmised tegurid:
    firma suurus, väikeste koguste ostjad , klienditeenindustase, kulud
    Väiksed firmad saavad hakkama ühe laoga
    Vähem ladusid tähendab kaugemaid vedusid, seega on ladude arv tihedalt seotud transpordivalikuga.
    Asukoht- kas asutakse tarnija, kliendi läheduses?
    Tuleb arvestada veokuludega, tellimistsükli ajaga , tellimuse suurusega, toote tundlikkusega
    Töötajate ohutust – jaotuskeskused on potentsiaalsed ohtlikud töökohad.
    Suured sõidukid, mehaanilised masinad ja inimesed saavad kokku ja töötavad kiirustades ja pinge all. Riski tõstavad tervistkahjustavad kaubad .
    17. Laovarudega seotud kulud-

    Ladustatud kaupade üldkulud on keskmiselt 18-25% kauba väärtusest.
    Laotegevuse kulud on laosisesed veod , kaupade käitlemine, varude hoiukulu ja tellimiskulu.
    Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud.
  • EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse.
    D – nõudlus
    Q – korraga tellitav kogus
    S – ühe tellimuse kulu
    C – ühe kaubaühiku hind
    I – ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest
    Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu .
  • Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs
    • 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest
    • 80% käibest/kasumist tuleneb 20% toodetest/klientidest
    • Näitab, millele pöörata firmas enim tähelepanu

    • Y – toodete osakaal müügi alusel
    • X - toodete osakaal tooteartiklite alusel
    • A – seost kirjeldav konstant

    ABC analüüs-
    • Pareto printsiibi rakendus
    • Eristame kaubad (miks mitte ka kliendid), mis vajavad rohkem tähelepanu
    • Järjestame tähtsaimast alates
      • Rühm A: nt 80% käibest
      • B: 15% käibest
      • C: ülejäänud 5% käibest
    • Tagajärg: erinevad tootegruppe oleks soovitav juhtida erinevalt: A kaubad on pideva jälgimise all, kulude optimeerimine on oluline, võib-olla tellida sagedasemalt? Käibesagedus on oluline, samas tuleb garanteerida kättesaadavus.
    • C-tooted on väikese väärtusega, võib hoida suurtes kogustes ja osta harva.

    XYZ- analüüs-
    • Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust.
    • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus
    • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad
    • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud
    • Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida.

  • ECR, QR – tõhus reageerimine tarbijale, kiirreageerimine
    ECR- on tarneahela juhtimise kontseptsioon, mille idee on lõpptarbija kasudele keskendumise eesmärgil luua pidev infovoog jaemüüja ja tootja vahel.
    ECR eesmärgiks on tarbija väärtuse maksimeerimine tarneahela erinevates osades läbi tootja ja jaemüüja partnerluse.
    ECRi tegevusvaldkonnad :
    1)      nõudluse juhtimine
    tootevalikute tegemine
    müügikampaaniate korraldamine
    toodete reklaamimine
    2)      tarneahela juhtimine
    kaupade tellimuste ja tarnimisprotsessi efektiivne juhtimine
    3)    juhtimist võimaldavad tehnoloogiad
    ühtsed toodete märgistusstandardid
    elektroonilise andmeedastuse (EDI) standardid
    globaalne andmete sünkroniseerimine
    4)      juhtimist täiendavad meetodid
    koostööpõhine planeerimine ja prognoosimine
    kulude/tulude ja väärtuste hindamine
    QR- kiirreageerimine-
    • Kiirreageerimine ehk QR lähenemine keskendub partnerite kiiremale suhtlemisele, võimaldades neil kiiremini reageerida turu muutustele.
    • Üks esimesi rakendajaid oli rõivatööstus, tõstmaks tööstusharu reageerimisvõimet ning alandada tarneahela kogukulusid.
    • Kiirreageerimise juures kasutatakse ara EDI ( standardiseeritud e-infovahetus) ja kaupade identifitseerimistehnoloogia, et koguda infot nõudlusest reaalajas ja kanda seda edasi läbi tarneahela jaemüügist läbi jaotuskeskuste õmblejate ja varustajateni.
    • Efektiivne teostamine nõudis rõivatööstuselt muutusi nii tootmise kui müügi toimimise juures, hiilides mööda traditsioonilisest varustamise ja tootmise planeerimise rutiinist.
    • Kokkuvõttes saadi kasu nii varude vähendamisest, tarneahela läbimisaja vähenemisest kui ka paberdokumentide voolu asendamisest e-suhtlusega.

  • VMI: tarnija juhitud laovarud
    • VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas (nt maaletooja ) võtab endale vastutuse järgmise lüli (nt jaemüüja) laovarude täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest.
    • Sisuliselt laovarude juhtimise sisseostmine
    • Tarnijal peab olema ülevaade kliendi laovarude seisust ja läbimüügiandmetest reaalajas, et selle põhjal prognoosida nõudlust ning korraldada täiendavaid saadetisi. Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus.
    • Mitmed edulood jaemüügis, kogub populaarsust

    • Sätestatakse piirid kliendi laovarude tasemele:
      • Minimaalne nõutav varu
      • Maksimaalne lubatav varu
      • Võimalikud tagasiostukokkulepped
    • Tarneahel töötab efektiivsemalt, nt piitsaefekti on vähem
    • Tarnijal on täielik ligipääs vajalikule infole, klient peab olema valmis infot jagama , enamasti kasutatakse spetsiaalselt disainitud tarkvara , mille juurutamine võtab aega ja võib nõuda olulist investeeringut.
    • Töötajate kaasamine, koolitamine, selgitamine
    Puudused:
    • osapooled ei oska tehnoloogiat kasutada
    • tarnija vahetamine on raskendatud
    • usalduse probleemid

    22. Konsignatsioonilao põhimõte (consignment inventory)
    Tegu on VMI eritüübiga
    • Põhimõtteliselt on tegemist olukorraga, kus müüja ei võta endale müügiriski ning eraldab vaid müügipinda, tootja aga riskib täies ulatuses ning kannab kulud.
    • Consignment inventory peamine kasu on kliendi ehk edasimüüja poolel.
    • Tootja jaoks on CI meetod viimane väljapääs, mida kasutada ainult siis, kui klient pole teisiti nõus. Selle läbi võib kasumit teenida, põhiküsimus on riskis.
    • Consignment inventory kasutusala on piiratud ning võib tekitada lisapingeid.

    23. Mõõdikud logistikas
    Tänapäeval kasutatakse ettevõtetes palju mõõdikuid, et hinnata kui efektiivselt ja kvaliteetselt on tegevused ettevõttes korraldatud. Mõõdikud annavad juhtidele juhtimiseks vajalikku teavet.
    Tootlikkusega seotud tegevusmõõdikud
    Nt laopinna kasutus, veokite täituvus, töötaja täidetud tellimuste arv
    Kvaliteediga seotud tegevusmõõdikud
    nt vigadeta tellimused laos, saatelehtede korrektsus , mahakantud toodete osakaal, klientide esitatud kaebused
    Teeninduskulude analüüs
    on enamikust teistest tegevusmõõdikutest mõnevõrra keerulise, kuid samas ülevaatlikum. Selle eesmärk on välja selgitada, kui palju kliendi teenindamine ettevõttele maksab ning kui palju kliendilt tulu teenitakse. Oluline on siinjuures siduda tulud ja kulud konkreetsete klientidega. Teisisõnu analüüsib ettevõte eraldi iga kliendi kasumlikkust.
    Et töötajad kvaliteedi mõõtmist tõsiselt võtaksid, võib selle boonuste süsteemiga siduda
    SCOR -mudel on esimene õnnestunud firma põhiprotsesse hõlmav diagnostikatööriist.
    Mudel sobib nii lühikeste kui ka pikkade protsesside kirjeldamiseks, mõõtmiseks ja arendamiseks . Seda kasutades saab modelleerida tarnijate tarnijaist klientide klientideni ulatuvaid tarneahelaid.
    SCOR hõlmab kõiki tarnija- ja kliendikontakte tellimuste esitamisest arvete maksmiseni, kaupade ning teenuste liikumist.
    SCOR on tarneahela analüüsimise mudel, mis lubab seda kasutavatel firmadel uurida ja mõõta tarneahela protsesse, leida nõrgad kohad ja leida võimalusi arendusteks. See loob raamistiku standardiseeritud mõõteriistadega ning kaardistab protseduurid analüüsideks. See raamistik on üks koostöö alustaladest ning otsustav tööriist äriefektiivsuse maksimaalseks tõstmisel.
    24. Incoterms tarneklauslid
    Incoterms tarneklauslite kasutamine reguleerib kauba tarnimisega kaasnevate kulude ja riski jaotamist müüja ja ostja vahel.
    Vabatahtlikud reeglid rahvusvahelistes müügilepingutes
    • Aitavad mõista ostjate ja müüjate kohustusi ja õigusi
    • Koosnevad 13 erinevast klauslist
    • Iga klausel sätestab, milline osapool on kohustatud korraldama formaalsusi nagu ekspordilitsentsid, tollivormistus, kindlustus , inspektsioon
    • Tarneklausli eesmärgiks on mõlema osapoole ühene ning kiire arusaam vastastikest õigustest ja kohustustest.
    • Välditakse arusaamatusi tulenevalt keelest ning tavadest
    • Igale klauslile vastab 3-täheline lühend
    • Sisemise loogika järgi on eristatavad 4 rühma: E, F, C, D
    • Igale klauslile järgneb geograafilise punkti nimetud

    Incoterms’i tarneklauslitega reglementeeritakse:
    • kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma;
    • kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale;
    • kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind;
    • millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel;
    • kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping , kindlustusleping
    • kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud;

    Klauslid ei reguleeri:
    • kauba hinna kujundamist;
    • omandiõiguse üleminekut;
    • valuuta - ja finantstingimusi, arvelduste korda;
    • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest
    • pretensioonide esitamise korda;
    • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust;
    • rakenduvat õigust jm.

    25. EL transpordipoliitika põhilised seisukohad: probleemid ja lahendussuunad
    Eesmärgid:
  • Keskkonnakahju vähendamine
  • Ummikute vähendamine/vältimine
  • Liiklusohutuse parandamine
  • Transpordi finantseerimise tagamine
  • Transpordi õiglane maksustamine
  • Innovatsiooni tagamine
  • 60% vähem CO2 heidet transpordist
  • Loobuda tavakütusega autodest (~50% turuosa 2030)
  • Keskmise distantsi reisides (
  • Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele „saastaja maksab“
  • Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal 2050 .
    Transpordi negatiivne välismõju: müra, CO2 õhureostus, ummikud, ajakulu
    Selle vastumeetmena kasutatakse ummikumaksu, kütuseaktsiisimaksu
    Ummikumaks - Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi.
    Majanduskasv ja transpordikasv on omavahel võrdelises seoses.
    Marco polo programm-
    Eesmärgiks on vähendada maanteetransporti, et säästa keskkonda, majandust, ja sotsiaalsfääri 1miljardi euro väärtuses.
    Soovitakse kasutada rohkem rongi ja meretransporti. Võimaldab transportida suuremaid mahtusid, kui maanteel .
    26. Transpordiliigi valikut määravad tegurid
    • Hind
    • Kiirus
    • Veovõime
    • Kättesaadavus
    • Vedude usaldusväärsus
    • Kauba omadused

    27. Konteinerveod - Konteinerite peamised karakteristikud , konteinervedude eelised
    • Konteiner – universaalne korduvkasutusega standardile vastavate mõõtmete ja ehitusega suletav veo- ja laadimisühik.
    • Konteinereid on hõlbus laadida , tühjendada, vedada ja veovahenditele kinnitada.
    • Tavaliselt valmistatud terasest või alumiiniumist.
    • Konteineriseeriminekonteinerite intermodaalne vedu
    • ~90% maailma mitte-puisteveostest (non- bulk cargo) liiguvad konteinerlaevadel

    Konteinervedude omadused:
    • Kiire käsitsemine ja väiksemad laadimiskulud
    • Väheneb kauba kahjustumisoht väliskeskkonna tegurite poolt ning samuti vargusoht
    • Konteineriseeritud kaupade pakendamine on lihtsam ja odavam, kinnitamine on universaalsem
    • Väiksem tööjõu kulu (mehaniseeritus)
    • Korduvkasutus
    • Võimalus kasutada ajutise laona

    Intermodaalne ehk kombineeritud transport - vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga ühes ja samas laadimisühikus (konteiner, haagis , poolhaagis) ühe ja sama
    veodokumendi alusel.
    28. GPS tehnoloogia ja logistika-
    GPS tehnoloogia kasutamine võimaldab saada operatiivse ülevaate veokitest reaalajas, nende asukohtadest, läbitud teekonnast, ajakulust, kütusekulust. Probleemiks võib kujuneda investeeringukulud süsteemi soetamiseks ning igakuised kulud tööshoidmiseks. Võimaldab kogutud infoga tulevikus paremaid prognoose koostada ja selle abil kulusid vähendada, kasumit suurendada.
    Galileo projekt- Eesmärk: luua iseseisev alternatiiv USA GPSile
    • Parem täpsus (~1m)
    • Kavandamise algus 1999, otsus rahastamise kohta EU poolt 2002 plaaniga tööle saada 2010
    • Hinnang kuludele: € 3.4 bln (30 satelliiti orbiidil+ maapealne infrastruktuur)
    • Ärimudel: avatud teenus tasuta + kommertsteenus tasu eest, EU plaan saada projektile alla oluliselt erainvesteeringuid

    29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused-
    http://www.elea.ee/et/tingimused.html
    30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli
    • Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks
    • Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid – seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud
    • ROE kolme komponendi eraldamine

  • Puhasrentaablus (net profit margin)
  • Aktivate ringlussagedus ( asset turnover)
  • Finantsvõimendus e omakapitali kordaja

  • Vasakule Paremale
    Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #1 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #2 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #3 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #4 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #5 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #6 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #7 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #8 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #9 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #10 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #11 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #12 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #13 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #14 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #15 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #16 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #17 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #18 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #19 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #20 Ärilogistika eksamiküsimused ja vastused TTÜ #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 647 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Cyber15 Õppematerjali autor
    Kõik vajalikud ärilogistika küsimused ja vastused eksami edukaks sooritamiseks.

    Sarnased õppematerjalid

    Ärilogistika aine
    24
    docx

    Ärilogistika aine

    Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: Tootmine loob vormi kasulikkust Logistika loob aja ja koha kasulikkust Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel  right product  in the right quantity  and in the right condition  at the right place

    Ärilogistika
    Ärilogistika- eksamimaterjal
    76
    docx

    Ärilogistika- eksamimaterjal

    1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste:  Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani.  Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).  Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks.  Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja

    Ärilogistika
    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused
    44
    docx

    Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine  Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37  Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi

    Ärilogistika
    Ärilogistika konspekt
    74
    docx

    Ärilogistika konspekt

    Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused

    Ärilogistika
    Logistika konspekt ekasmiks
    20
    docx

    Logistika konspekt ekasmiks

    Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia.

    Logistika
    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
    41
    docx

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

    Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog

    Ärilogistika
    LOGISTIKA EKSAM
    14
    docx

    LOGISTIKA EKSAM

    LOGISTIKA LOGISTIKA OLEMUS, OSATEGEVUSED, MÕISTE AJALUGU Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad: äritegevus, tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades

    Logistika alused
    ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
    55
    docx

    ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

    1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10

    Baaslogistika




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    potakso profiilipilt
    potakso: Väga põhjalikult vastatud küsimused. küsimused klapivad mai 2012 eksami teemadega
    12:02 13-05-2012
    mikrookonoomika profiilipilt
    mikrookonoomika: Asjalik
    13:02 08-01-2014
    rauno90 profiilipilt
    rauno90: aitäh!
    12:09 02-12-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun