Sõja ajal mängisid tähtsat rolli sõjalised uuendused. Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat. Väed teadsid alati kus on vaenlane ja kus on nemad, seetõttu oli võimalik lahingud manööverdades võita. Oluline koht oli ka täpsusrelvadel nagu näiteks AGM-130 raketil. Selline tehnika võimaldas põhjustada suuri kahjustusi sõjaobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Lahesõda polnud edukas, kuna pärast sõda olid paljud sõjaväelased üle elanud ränki vaevusi või surnud. Üks suuremaid süüdlasti arvatakse olevat uraani kasutamine. Uraan muutis laskemoona tugevust märgatavalt suuremaks, paraku tõi see endaga aga kaasa paljude inimeste hukkumise. Sõja käigus kaotas USA 291 inimest, Iraak aga 35 000. Sõda oleks saanud ära hoida pidevate läbirääkimistega. Samuti kui poleks olnud kahe
Lahesõda: Külma sõja järgse maailma suurimaks sõjaliseks konfliktiks kujunes Pärsia lahe piirkonnas toimunud Lahesõda. Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2 augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraaki ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Liitlasvägede sõjaplaani ,,Kõrbetorm" järgi
Joost Podekrat Põhjus Sõja põhjuseks sai Araabia maailmas juhtivale positsioonile pürgiva Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu 2. augustil 1990 ning selle liitumine Iraagiga. Kuna Iraagil ei olnud enam NSV Liidu toetust, mõistis ÜRO rünnaku Kuveidi vastu hukka. Rahu loomise eesmärgil saadeti Pärsia lahe piirkonda Ameerika Ühendriikide sõjajõud, mis kasutasid baasina Saudi Araabiat. Osalejad Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2. august 1990 28. veebruar 1991. Koalitsioonivägede hulka kuulusid 26 erinevat riiki. Tähtsamad sündmused Sõda algas massiivsete pommituskampaaniatega 17. jaanuar 1991. Koalisatsiooniväed lendasid üle 100 tuhande missiooni, kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona. Pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi, kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi
Lahesõda Esitlus Riigikaitses Koostajad: 2013 Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel. Ajavahemik 2. augustist kuni 28. veebruarini 1990. Sõda algas Iraagi rünnakuga. Inim ja tehnikakaotused: USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist. Iraak: umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi
suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu? Millised olid selle tagajärjed? Eesmärk oli juba saavutatud, kuid sõditi edasi. Tagajärjed Hussein jäi edasi diktaatoriks. MAAILM KÜLMA SÕJA JÄREL LK 150-151, 156-157. 1. Selgitage F-Fukuyama väljend ,,ajaloo lõpp"?
vägede poolt, oli Iraak Ameerika Ühendriikide juhitud okupatsiooni all • 30. jaanuaril 2005 toimusid riigis esimesed diktatuurijärgsed valimised Iraagi Rahvuskogusse • Rahvuskogu riigi presidendiks sai Jalāl aţ- Ţalabānī • Käesoleval ajal viibivad jätkuvalt riigis koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide armee juhtimisel • Iraagi sõjas hukkus ligi 200000 inimest • Iraak on taotlenud autonoomiat, kuid enne Lahesõda suruti need taotlused alla. • Pärast Lahesõda saavutasid nad faktilise sõltumatuse keskvõimust. KASUTATUD KIRJANDUS: • http://articles.portal-tol.net/english- language-et/Iraak • http://et.wikipedia.org/wiki/Iraak • http://www.maailmakool.ee/?arengu maa=iraak
Apartheid- rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi. Afrikandrid ehk buurid- Hollandi kolonialistide järeltulijad LAVs. Aafrika Rahvuskongress- Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodus poliitiline organisatsioon Valge revolutsioon- Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava elluviimine, mille eesmärgiks oli muuta maa läänelikumaks. Islamirevolutsioon- Iraani kuulutamine islamivabariigiks, mille tulemusena tuhandes sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis. PVO- 1964a loodud Palestiina Vabadusorganisatsioon, mida enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana.
Nafta Tõusu põhjused: Yom Kippuri sõda, Araabia riikide nafta embargo lääneriikidele, Iraani revolutsioon, Iraani-Iraagi sõda, Aasia väljumine majanduskriisist languse põhjused: OPEC kehtestab tootmiskvoodid, Saudi Araabi suurendab tootmist, OPEC suurendab kvoote, Lahesõda Tegurid, mis mõjutavad nafta hinna kujunemist 1. nafta tootmine 2. Globaalsed konfliktid 3. OPECi otsused 4. nafta tarbimine 5.varude suurus 6. nafta ammutamise kallidus 7. nafta keemiline koostis Torujuhe VS tanker tankeri eelised: Kaugveod üle ookeani. Suhteliselt odav. tanker puudused: Õnnetuste puhul saastuvad ookeanipiirkonnad. Spetsiaalsete sadamate rajamine on kulukas. Tuleb teha tühivedusid. torujuhtme eelised: Hoolduskulud väikesed
6. Nafta fraktsioonid, kasutusalad? 7. Nafta Krakkimine? 8. Oktaanarv, mida see iseloomustab? ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperaaturi või katolüsaatorite toimel väiksemadeks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini
Tomahawk-raketi kasutamine operatsioon “Kõrbetorm”is Carol Jõesaar Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991) Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp” ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662 17
Et elustandard säiliksid, oleks vaja samas mahus energiat saada kuskilt mujalt (alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt) · Muutused inimeste elus: elu ilma autota, inimtööjõu osakaalu suurenemine põllumajanduses, suurlinnade häving-> külaelu, televisiooni ja interneti aeg lõppeb-teater ja kontserthooned, muutub tervishoiusüsteem, suured ettevõtted kukuvad kokku · Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda). · Energiakriisid toovad kaasa hindade tõusu kõikides eluvaldkondades. · Liustike sulamine avab Gröönimaal ligipääsu uutele naftavarudele-toodang 50 miljardit barrelit. · Mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub. · Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati-500 tuhande ruutkilomeetri suurune naftamaardla USAs
· Relvastusele kulutab 7% (tähesõjad), neutronpomm jm · Võidetakse ,,Külm sõda" · Toob keskmaaraketid SLV-sse · Reagani doktriin välispol võib sõjav kasutada, abistab kõiki anitikomm) · USA superriik · NAFTA USA + Kanada + Mehhiko jt vabakaubanduse leping · Toetab relvade kasutamist Panamas · Relvastuse vähendamise programm jätkub · Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L. Beria KGB juht, Stalini parem käsi E. Sevardnadze välisminister Gorbatsovi ajal J. Dzugasvili Stalini pärisnimi J. R. MacCarthy välisminister Gorbatsovi ajal D. Eisenhower USA president 50ndatel N. Hrustsov NSVL komm partei I sekretär A. Jakovlev NSVL diplomaat, glasnosti ,,isa" G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W
Iisraeli rahuleping Camp Davidis 1981-89 R.Reagan VP reaganoomika, monetarism majanduses, inflatsiooni pidurdamine, sotsiaalprogrammide piiramine, saatis sõjaväe Grenada saarele, suhete jahenemine 1984 eriti NSVL-ga 1989-93 G.H.W.Bush VP Lahesõda, külma sõja lõpp, kommunismi kokkuvarisemine, Saksamaade taasühinemine, Eesti taasiseseisvumine 1993-01 B.Clinton DP väga edukas majanduspoliitika, USA oma võimsuse tipul 2001-09 G.W.Bush VP 11.09.01 terrorirünnak, USA vägede viimine Iraaki ja Afganistani
Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6.Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid. Sest et nii on odavam. 7.Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? 8.Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Vedelasolekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1.Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon 2.Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40-
rakendama säästumeetmeid ning võtma suuri laene, mille tagasimaksetähtaegu tuli hiljem pikendada. Sõja majanduslikud kahjud moodustasid peaaegu 100 miljardit USA dollarit. Pärast sõja lõppu 1988 hakkas nafta eksport aegamööda kasvama, sedamööda kuidas rajati uusi naftajuhtmeid ja taastati tootmisvõimsusi. Kui Iraak augustis 1990 hõivas Kuveidi, järgnesid rahvusvahelised majandussanktsioonid ning Lahesõda jaanuaris 1991, mis majandusaktiivsust tunduvalt vähendasid. Majandust nõrgendas see, et valitsus pidas ülal suurt sõjaväge ja julgeolekuorganeid ning investeeris ressursse reziimi toetajatesse. Detsembris 1996 käivitati programm "nafta toidu vastu", mis aitas keskmise iraaklase elu parandada. Programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati Iraagil eksportida piiratud koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi.
1999. aastal hinnati Iraagi tööstussektoris töötajate osatähtsuseks 13 protsenti. Samal ajal oli põllumajanduses tegev 13 protsenti ja teeninduses 81 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest. Iraagi majanduse aluseks on nafta1999. aastal hinnati Iraagi tööstussektoris töötajate osatähtsuseks 13 protsenti. Samal ajal oli põllumajanduses tegev 13 protsenti ja teeninduses 81 protsenti kõikidest tööga hõivatud inimestest. Tööpuudus on pärast 1991. aastal toimunud Lahesõda tohutult kasvanud, kuid usaldusväärseid andmeid tööpuuduse ulatuse kohta ei ole. Keeled: Iraak on araabiakeelne maa. Põhja-Iraagis on kurdi keel ametlik keel. Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn Bagdad asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on Al-Baþrah riigi lõunaosas ja Mosul põhjaosas. Paljud maainimesed on kolinud linna. See on teravdanud raskusi sotsiaalhoolekandega ja tekitanud töötust, eriti 2025-aastaste meeste seas.
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
Keroseen, mida kasutatakse lambiõlina. 3. Millised on tuntuma naftamaad? Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Iraak, Hiina. 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi? Organization of the Petroleum Exporting Countries (Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon). Loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul. 5. Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Nafta on põhjustanud sõdasid. Lahesõda (1990-1991), Iraagi sõda (2003- 2011), Tsetseenia sõda (1994-1996). 6. Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid? Kasutades naftatöötlemistehaseid on tunduvalt odavam. 7. Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? Pärsia lahes. Kaspia piirkonnas on kaevandamise ja transpordi kulud suuremad. 8. Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Gaasi transporditakse vedelas olekus, mööda gaasijuhtmeid.
Liiga palju tsensuuri aga paneb samas avalikkuse ja ajakirjanikud imestama selle üle, mida varjatakse. Lahesõjas proovis USA armee kontrollida ajakirjandust ja peaaegu kõike sõjafotograafiaga seonduvat lahingutsoonis. Kriitikud arvasid, et sõjavägi püüdis „sanitariseerida“ sõda ning vältida negatiivseid reaktsioone. Sõjafotograafia tänapäeval Viimastel aastakümnetel on sõjafotograafia kajastanud nii Lahesõda kui ka Afganistani ja Iraagi invasiooni. Kõikidel juhtudel mõjutasid sõjafotod nii sõja toetajaid kui ka vastaseid. Sõjafotograafid asetavad ennast fotosid tehes suurde hädaohtu. Kuigi rahvusvaheline õigus kaitseb ajakirjanikke ja fotograafe, on mõlemad siiski sõjas sihtmärgid. Lisaks sõjatsoonile omastele ohtudele võetakse mõnikord sõjafotograafe ka tahtlikult sihile, röövitakse või hukatakse. Tõendid selle kohta ilmnesid Iraagi sõja ajal, kui fotograafe rööviti.
lagunemise algus · Sloveenia saavutas iseseisvuse üsna rahumeelselt · Horvaatias ning Bosnia- Hertsegoviinas algas relvastatud konflikt, mis kestis 1996. aastani. Sündmustesse sekkusid ÜRO ja NATO · 1996 pingestus olukord Jugoslaavias. Kosovo probleem. NATO pommitab Serbiat. Kriisikolded mujal maailmas · 1990-1991 1. Lahesõda: IraakKuveitUSA · India-Pakistani suhted · Somaalia probleemid · Kesk-Aafrika: ohvriterohke sõda hutude ja tutside vahel Rwandas · Lähis-Ida: Iisrael- Palestiina · Põhja-Iirimaa USA · Pärast NSV Liidu lagunemist jäi ainsaks superriigiks USA. · Välispoliitika üheks esmaseks ülesandeks kuulutati riigi majandushuvide kaitsmine
metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj. tonni naftat süüdati põlema Kuveidi naftapuurtornides, Pärsia laht muutus paljudeks aastateks elutuks, õhku paiskus 2 milj. tonni tahma ja väävliühendeid. Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu. Väeosade tegevuse mõju kemikaalide ja lõhkeaine säilitamine ja transport, jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemine,
1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24. Veebruar 1991 algas maavägede pealetung, mile käigus lükati iraak oma piiridesse tagasi. Algas husseini vastane meeleavaldus, kuid 28 veebruar sõlmiti juba vaherahu Balkani tragöödia
Religioosse terrori esilekerkimine on kaasa toonud ka enesetaputerrorismi sagenemise ning 1995. a leidis aset ka terroristide teadaolevalt esimene suurem katse rakendada massihävitusrelva väga suure hulga inimeste tapmiseks. Selle katse pani toime Aum Shinrikyo sekt Tokios. 1983. a ründasid Iraani poolt toetatud organisatsiooni Hezbollah enesetaputerroristid USA merejalaväe ja Prantsuse õhudessantvägede positsioone Liibanonis. Nõukogude okupatsiooni lõpp Afganistanis ja Lahesõda tõid kaasa islamiterroristide põhivaenlase muutuse. Osama bin Ladenile ei olnud vastuvõetav, et 1991. aastast paiknes Saudi Araabias suur USA väekontingent, mille suhtes bin Laden arvas, et see tahetakse sinna jätta igaveseks. Bin Laden kolis peatselt pärast Lahesõda Saudi Araabiast Sudaani ning al Qaeda muutus detsentraliseeritud organisatsiooniks põhieesmärgiga kaitsta islamiusku4 Islamiterroristide tegevust iseloomustab soov oma sihtmärke kindlasti hävitada. 3
Kunstimuuseum Kumu Kumu Riiginimi suure tähega Eesti kroon, Saksa lipp, Vene sõdur Jaapani diplomaat, Kanada Laevastik, Rootsi hümn, Prantsuse Kodanik, Hollandi kodakondsus Konkreetne ajalooline sündmus, Teine maailmasõda, Vabadussõda, Esisuurtäht Kuues ristisõda, Lahesõda, Oktoobrirevolutsioon, Tartu rahu Ajaloosündmuse nimi kirjuta Suur Pauk, Verine Pühapäev, läbiva suurtähega Pikkade Nugade Öö, Punane Reede Ajaloosündmuse nimetuses nimi Suur Prantsuse revolutsioon, suure tähega Kollaste Turbanite ülestõus, Taevase Rahu väljaku protestimiiting Kui üritusel on nimi Tulpide ralli, Rahumaraton,
3. Piiras sotsabi programme 1983 Alustas uut relvaprogrammidega, mille tõttu USA muutus riiklikuks võlgnikuks, Reagani ajal suurenes riigivõlg 3X. 1984 Majanduslangus pidurdus, Reagan oli edukas nii sise- kui välispoliitikas. NLga hakkasid suhted jahenema. Eriti halvad olid suhted '84, kus seiskusid kõik NLga relvastuse vähendamise üle peetavad kõnelused. 1984 Reagan jälle võitis 1988 Bush tuli võimule 1991 Lahesõda Bush jätkas välispoliitikas vana joont. 1992 Võitis demokraat Clinton, väga edukas majanduspoliitika. Märksõna nr.1 engangement - positiivne hõlmamine, olla kõikjal maailmas majanduslikult kohal USA huvide kaitseks läbi USA kapitali. 1932-44 Roosevelt, demkr. Alates '45 Trumas, FDR suri 1948 Truman, demkr. 1952,56 Eisenhower, vabar. 1960 Kenndey, demkr. 1964 Johnson, demkr. 1968,72 Nixon, vabar. '73 Watergate, pres. Ford 1976 Carter, demokr.
Suurematel tööstusmaadel nagu Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa jt, ei oma naftat. Tööstusriikidest omavad Venemaa ja USA. Ülejäänud varud jäävad vaesemate maade piiridesse. Aasta aastaga tõuseb nafta nõudlus aina. See algas juba peale teist maailmasõda. Nafta on mõjutanud läbi aegade riikide poliitikat. Nafta hinna tõus kajastub kõikjal poliitikates ja tööstustes. Nafta on põhjustanud mitmeid tülisid ja sõdasid. Lahesõda 1990- 1991 oli lääneriikide sekkumine kohalikku konflikti, et säilitada kontroll Pärsia lahe naftavarude üle. Teises maailmasõjas tungisid saksa väed Venemaale, et sealt saada naftat, millest teha energiat. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta toomiseks puurauke. Kus gaasi mõjul purskab nafta välja või see pumbatakse sealt
Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused polnud piisavalt läbimõeldud tekkisid suured vastuseisud, mis aga suruti maha armee ja salapolitsei abil. 5) Iraak. Saddam Hussein Lahesõda 2003.a USA vägede sissetung. Kui Iraanis elavad enamasti pärslased, siis Iraagis elavad araablased. Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia. Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi ja Iraani vahel relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, mis
ka muutuvad. Rääkides moderniseerumisest Huntington väidab, et kuigi kogu maailm moderniseerub, muutub ta aga ka vähem läänelikuks. Huntington väidab ka seda, et tuleviku konfliktid ilmselt toimuvad läänemaailma ja islamimaailma vahel. Võimalikeks põhjusteks toob ta nii ühise kommunismiohu kadumist kui ka lääne püüdlusi oma väärtusi ja institutsioone universaalseks muuta. Huntington ühtlasi peab NL'i Afganistani sõda ja Lahesõda tsivilisatsioonide vahelise sõja alguseks. 2 Kokkuvõtvalt neid kahte raamatut võrreldes tundub mulle, et kuigi Fukuyamal võis õigus olla liberaalse demokraatia pikaajalises ülemuslikkuses teiste valitsussüsteemide üle, ei ole liberaalse demokraatia läänemaailmas nö iseenesest mõistetavaks muutumisega siiski saabunud tema kirjeldatud ajaloolõppu
kuulunud Iraagile. Tegelikuks põhjuseks oli aga Husseini soov hõivata sealsed rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõimu Pärsia lahe piirkonnas. Sellise käitumise tõttu kehtestas ÜRO Iraagi vastu majanduslikke surveabinõusid. Pärsia lahe piirkonda tulid USA, Euroopa ja Araabia väed, et ära hoida Iraagi armeede sissetungimist naaberriikidesse. 1991. aasta 17. jaanuaril hakkasid rahvusvahelised liitlasväed pommitama Iraaki – algas Lahesõda ning sõjaline okupatsioon „Kõrbetorm“, mille käigus vabastati Kuveit. Iraagilt nõuti tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Keelati ka relvastuse ja selleks vajalike materjalide tootmine ja edasimüümine Iraani. Aastatel 1991–1993 võttis Julgeolekunõukogu vastu 13 otsust, mis kohustasid Iraaki tegema koostööd rahvusvahelise avalikkusega. ÜRO avastas ka dokumendid Iraagi
RESK Erakorralise Seisukorra Komitee* Augustiputs - 18.22. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse* SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus. Riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene,Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali)* Kõrbetorm Liitlasvägede sõjaplaan, millega tuleb saavutada täielik kontroll õhus ning purustada Iraagi sõjaline võimsus* Lahesõda Külmasõja järgne sõjaline konflikt 1990-91 Pärsia lahe piirkonnas* Srebrenica veresaun - Euroopa suurim Teise ilmasõjajärgne massimõrv Srebrenicas, kus serbia sõdurid tapsid 8000 ÜRO rahuvalvejõudude kaitse all olnud meest* Daytoni rahuleping Leping, millega loodi siiani kehtiv raamistik Bosnia ja Hertsegoviina valitsemise korraldamiseks* Oligarh - Võimul oleva ladviku liige* Tsetseenia sõjad I sõda: Pärast Venemaa lagunemist 1991kuulutas Tsetseenia ennast iseseisvaks
(plaan ebaõnnestub) 1987 Hirvepargi koosolek MRP pakti avalikustamiseks 1988 Sini-must-valge lipu väljatoomine, laulev revolutsioon 1989 NL lõpetab vägede väljatoomise Afganistanist.Revolutsioonid Ida-Euroopas, lõhutakse Berliini müür 1990 Hiina kommunistlik valitsus surub veriselt maha Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavalduse.Külm sõda kuulutatakse lõppenuks Saksamaa taasühendamine.Iraagi vägede sissetung Kuveiti, algab Lahesõda 1991 Taastatakse Balti riikide iseseisvus Ka teised endised Nõukogude liiduvabariigid kuulutavad end iseseisvaks.Detsembris teatatakse NL-i laialiminekust
Vaherahu Vietnamis Kütusekriis Nixoni presidendiametisttagasiastumine Gerald R. Fordi saamine USA presidendiks Jimmy Carteri valmine USA presideniks Iraani pantvangikriis Ronald Reagani valimine USA presidendiks Iraani pantvangikriisi lõppemine Esimene AIDS-ijuhu registreerimne Iraani-Kontra tehingute paljastamine George Bushi valimine USA presidendiks Berliini müüri langemine Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine Nõukogude Liidu kokkuvarisemine Lahesõda Rassirahutused Los Aneleses Bill Clintoni valimine USA presidendiks Taaveti sekti peakorteri ründamine Wacos, Texases Pommipöahvatus Oklahoma linna Clintoni tagandamis protsess George W. Bushi valimine USA presidendiks Terroristide rünnak Maailma Kaubanduskeskesele ja Pentagonile
näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda- kui teabevahendid. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli NSV Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Boriss Nikolajevits Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president 19911999. Riigipöördekatse vastane. Jeltsin tunnistas Baltimaade iseseisvumist (20.08.1991 Eesti!) Bush George H. W. 41. USA president aastatel 1989-1993. Lahesõda - külma sõja järgne maailma suurim sõjaline konflikt, mille põhjuseks sai Araabias juhtivale positsioonile pürgija Iraagi diktaatori rünnak Kuveidi vastu 1990. a augustis. Iraagi sõjatehnika (aegunud) oli saadud NSV Liidult ja näitas läänele, et kui NSVL kedagi ründaks, siis ta kaotaks. Naftakriis 06.10.1973. a ründasid Egiptus ja Süüria Iisraeli, ÜRO peatas sõjategevuse. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vatsu naftaembargo ja tõstsid
Eripärad Srebrenicas toimunud massimõrv on Euroopas suurim pärast teist maailmasõda. Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Tänapäevased inimõigused on tekitatud suurelt osalt tänu holokaustile. Sõjakuriteod, mis toimusid aastakümneid tagasi karistatakse ka tänapäeval. Aastaid tagasi toimunud sõjakuriteod mõjutavad tänapäeva perekondi, kuna keegi perest on selle tõttu surnud. Lahesõda Põhjused: Sõja puhkemise pikajalistele põhjustele pani aluse Iraagi ja Iraani vaheline konflikt, kui Iraak ründas Iraani 1981.aastal Kuveidi okupeerimine Iraagi poolt 1990. aastal - Iraak oli Kuveidile võlgu ja Kuveidis pumbati palju naftat, mis viis nafta hinnad alla. Hussein lükkas lääneriikide (ÜRO, USA) nõudmised Kuveidist lahkumisest tagasi. Läänele ülioluliste naftavarude Iraagi kätte langemise oht, seega oli läänel põhjust sekkuda
· Külma sõja lõppedes: lakkas eksisteerimast senine bipolaarne (ehk kahepooluseline) maailm sõjaliselt muutus maailm pigem ühepooluseliseks. Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid (NATO ja Euroopa Liit), eriti aga USA. Ühendriigid üritasid ka 1990-ndatel lühikest aega mängida politseiniku rolli demokraatia kaitsjana maailmas (näiteksvälja edukalt lõppenud Lahesõda Iraagi ja selle diktaatori S.Husseini vastu 1991.a.). · Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle, näidates viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes. 7. Muutused maailma poliitilisel kaartil. 20.sajandi lõpu pingekolded: Vt.õpik lk.145-154. Peep Reimer
duur, Tsaikovski orkestrisüit, Eduard Vilde kogutud teosed. Ajaloosündmused: · Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks käsutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, 4. mai liikumine, Tartu rahu. · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda. Autasud: · Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind. · Autasunimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk. Üritused:
Araabia liidritele nende edu Afganistaanis, soovis Osama kirglikult, et riigi päästmisel kasutataks ainult moslemite endi jõudusid ning oli kategooriliselt vastu abi palumisele Läänelt, eriti Ühendriikidelt. Islamiäärmuslastele tähendanuks imperialistliku Lääne kaasamine moslemite omavahelisse konflikti pühaduseteotusena. Siiski kutsus Saudi Araabia kuningakoda Ühendriikide ning teiste lääneriikide väed sisse. Tulemuseks oli Lahesõda, mille käigus grupp Lääne-Euroopa riike Ühendriikide juhtimisel Iraagile hävitava löögi andsid. Kuid islamiäärmuslaste meelepahaks jäid USA sõjalised jõud regiooni paigale, juhuks kui Hussein peaks edaspidi jälle ohtu kujutama. Hoolimata sellest, et teised islamiäärmuslased mõistsid Saudi kuningakoja käitumist sügavalt hukka, toetas bin Laden neid siiski alguses ja lohutas seda sellega, et kuningakoda sattus paanikasse
20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. Iraagi sõda, ka Teine Lahesõda, Iraagi ja USA juhitava koalitsiooni vahel 19. III 1. V 2003 peetud sõda. Süüdistades Iraaki massihävitusrelvade omamises, terroristide toetamises ning ÜRO resolutsioonide ja inimõiguste rikkumises, tungis USA juhitav koalitsioon Iraaki. Sõja aktiivne järk lõppes 1. mail Iraagi täieliku lüüasaamisega. Sellele on järgnenud tänini kestev stabiliseerimine ja ülesehitamine. 2003. aasta juulist osaleb koalitsioonivägede koosseisus ka Eesti.
196669 kultuurirevolutsioon Hiinas 1968 Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 197389 kindral Pinocheti diktatuur Tsiilis 1974 Nafta kriis 1979 NSVL tungib Afganistaani 1982 Falklandi kriis 1989 Nõukogude vägede välja viimine Afganistaanist 1990 aparheireziimi kaotamine LAVs 1990 Saksa taasühend. 19901991 Kuveidi kriis (Lahesõda) 1992 Maastrichti leping, Eeesti põhiseaduse rahvahääletus ja rahareform 1995 Rootsi ja Soome astuvad EL 1998 Eesti läbirääkimiste algus ELga 28.06.1914 atendaat Sarajevos 28.07.1914 algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale 04.08.1914 Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale 09.1914 Marne`i lahing 08.03.1916 algab veebruarirevolutsioon Venemaal 31.05.1916 Jüüti merelahing 03
Araablaste embargo ja tootmise piiramine 1973. aastal tegi senistele naftariikidele majanduslikult kasulikuks veelgi rohkem naftat otsida ja tootma hakata. 8 Võib öelda, et 1973. aasta naftakriis oli mõneti loogiline jätk maailmamajanduse arengule ning teisalt võib seda pidada pikas perspektiivis Araabiamaade ebaõnnestunud katseks oma võimu näidata. Igatahes muutus nafta kogu selle juures üheks peamiseks riikidevahelise suhtluse atribuudiks, mida hiljem Iraan revolutsioon ja Lahesõda ka ilmekalt veelkord tõestasid. Samuti oli see esimene kord, kui inimesed, kes võtsid naftat iseenesestmõistetavalt, puutusid esimest korda kokku selle puudusega. 2. Naftakriis tänapäeval 5 Ian Skeet. OPEC: twenty years of prices and politics, lk. 83. 6 Daniel Yergin. The prize: epic quest for oil, money and power, lk. 616. 7 Ibid., lk, 619. 8 Emanuel A. Winston. Can the arabs ever use their oil weapon power again? [http://www.freeman.org/m_online/dec98/winston4.htm]
tehnoloogiline arenguvõime ○ USA armee maailma tugevaim ○ USA poliitilised huvid mängus kõikjal maailmas, kõik peavad mingil määral arvestama ○ kapitalismi ja Lääne väärtuste levitaja (inimõigused, demokraatia) ○ filmi ja kirjanduse kiire levik üle maailma ○ konveier- autode tootmine (Ford) b) USA tegevus maailma politseinikuna (Lahesõda); ● ainsa üliriigina väga suur tähtsus otsuste tegemistes rahvusvahelistes organisatsioonides ● Osales paljudes kriisikolletes ● Iraak vallutas Kuveidi ● ÜRO käivitas operatsiooni, et Iraak ei vallutaks naftarikast Saudi Araabiat c) võitlus terrorismiga. ● rangem kontroll lennujaamades ● terrorirünnakute eest karistamine ● võitlus ISISega ● mängib maailmapolitseinikku 18. NATO. a) NATO asutamise mõte;
kapitalism on viinud tehnoloogilise plahvatuseni, mis tingib autentsuse kadumise ja selle asendamise pettekujundiga, mis ei kannata seostamist ühegi teise tegelikkusega. Tulemuseks on ebareaalne riik, kus suhtumine ja tähendus on kadunud. Enam ei ole võimalik eristada ,,tõelist" võltsist. Näiteks toob ta Disneylandi ja Lahesõja. Disneyland on jäljend idealiseeritud mineviku stseenidest ja kuna seda on ilustatud, on see parem kui tegelikkus. Suurele enamusele maailma rahvast oli Lahesõda TV ekraanil näidatav konflikt. Tegelikkuseks sai inimeste jaoks see, mida valikuliselt näidati televiisoris, mitte aga see, mis päriselus toimus. Baudrillard üritab ümber lükata või ületada kapitalismi mõju, suunates oma tähelepanu igapäevaelu praktilisusele. Ta kontsentreerub väikestele poliitikale jalgu jäänud gruppidele nagu afroameeriklased ja homoseksualistid, kes taotlevad omi vajadusi domineerivas kapitalistlikus kultuuris.
j d oli li 1994 aastal t l ja j perioodi i di lõpus. lõ 2. NSVL, Jugoslaavia ja nn. "sotsialismileeri sotsialismileeri lagunemine", lagunemine , suured majandusprobleemid nendes riikides. 3. Lahesõda 1991 aastal. 4 1994 aastal asutati NAFTA (USA 4. (USA, Mehhiko Mehhiko, Kanada) Kanada). 49 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz USA majanduskasv 87 89 91 93 95 97 99 50 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
algustähega), Seitsmeaastane sõda (kestuse järgi), Kuues ristisõda, Teine maailmasõda ~ II maailmasõda, Esimene oopiumisõda (järjenumbri järgi), Kollaste Turbanite ülestõus, Balti laevastiku jääretk (sündmuse toime pannud ühenduse järgi). Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda. 8. Autasud Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt Nobeli rahuauhind, Friedebert Tuglase novelliauhind (autasu välja pannud isiku järgi), Kristjan Raua kunstipreemia, Juhan Liivi luuleauhind, Kutuzovi I järgu orden (isiku järgi, kelle auks on autasu asutatud), Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Spordilehe ~ ajalehe
(naised mehe osades jne) Unt Teeba müütide ainetel " Vend Antigone ja ema Oidipus" Trooja ja teeba müüditsükkel inspireerib ka praegu oma jõulususe, dramaatilisuse ja esteetilise rikkusega. Teatris tundub kestvat nähtus, et tuntud teemade uudne käsitlus inspireerib publikut ja kriitikuid. Kreeka tragöödiad on muutunud ka aktuaalseks tänapäeva sündmuste taustal (Pärslased Lahesõda, Euripidese Bakhandid vabaduseanarhia, kultuuriprotest, narkootikumid, seks, vägivlad) Vaata retseptsioon lk 241 13. Milline oli teatrietenduste rituaalne taust Kreekas (vt. Tragöödialeksikon, lk. 313-316)? Mask, muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks
Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine 7. Kommunikatsiooni lihtsustumine ja kiirenemine IT-lahenduste läbi 8. Spetsialiseerumine põhitegevusele, tugitegevuste outsourcing 9. Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine) 10. Poliitiline ja sõjaline mõju. Suured militaar-operatsioonid eeldavad tipptasemel logistilist võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda) 11. Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon 12. Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele) 3. Logistika arenguetapid · (Tootmiskeskne 1950ndad) · Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) · Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) · Tarneahela integratsiooni etapp (1990...) Natukene lähemalt Füüsilise jaotuse etapp
Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine 7. Kommunikatsiooni lihtsustumine ja kiirenemine IT-lahenduste läbi 8. Spetsialiseerumine põhitegevusele, tugitegevuste outsourcing 9. Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine) 10. Poliitiline ja sõjaline mõju. Suured militaar-operatsioonid eeldavad tipptasemel logistilist võimekust (nt Normandia dessant, Lahesõda) 11. Rahvusvaheline suhtlemine, standardid, regulatsioon 12. Uus filosoofia ja praktika firmades (keskendumine protsesside optimeerimisele ja koostöösidemetele) 3. Logistika arenguetapid (Tootmiskeskne – 1950ndad) Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) Tarneahela integratsiooni etapp (1990…) Natukene lähemalt Füüsilise jaotuse etapp
Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda. · Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Mõnel autasul on nimi. Autasunimedes kirjutatakse nimi suurtähega, nimetus e.liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega. · Kaupade nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e.liigisõna väikesega
30 märts ENSV Ülemnõukogu langetab otsuse "Eesti riiklikust staatusest", millega kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8. mai ENSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus. 15. mai toimub impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal Sõlmitakse kokkulepped NL-Ungari ja T?ehhoslovakkia vahel Nõukogude väeüksuste väljaviimise kohta. Gorbat?ov saab NL esimeseks ja viimaseks presidendiks Iraagi sissetung Kuveiti: algab Lahesõda, mille haripunkt langes 1991. aasta algusesse mai-sept toimuvad 2+4 läbirääkimised Saksamaa taasühinemise üle (SDV-SLV+NL-USA-Prants-Suurbritannia) Juuli avaldatakse NATO deklaratsioon NL-is ei nähta enam vaenlast ja sellest lähtuvalt lubas NATO vähendada oma relvastust piirkonnas. Külma sõja lõpp. 12. september Moskvas kirjutatakse alla 2+4 kokkulepetele 3. Oktoober Saksamaa ühendamine Oktoober NL-is kaotatakse NLKP eelisseisund.
Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda. · Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Mõnel autasul on nimi. Autasunimedes kirjutatakse nimi suurtähega, nimetus e.liigisõna (orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms) ja järgumärge väikesega. · Kaupade nimed kirjutatakse suurtähega, nimetus e.liigisõna väikesega
annaabi.ee 
