Sellel võivad olla järgmised majanduslikud tagajärjed: toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud reklamatsioonidega kaasnevad kulud turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu keskkonnakulud Kahjustatud toote kulud on seda suuremad, mida hiljem kahjustus logistilises ketis aset leiab. Toote käsitsetavus Siin peetakse silmas materjalivoo käsitsemist lao- ja veotegevuses. Logistika seisukohalt jaotatakse pakendid tootmisest ja tarbijast lähtuvaks. Peamine mure logistilistel operatsioonidel on tööstusliku pakendi disain. Paljudel põhjustel peab just pakendamine olema tähelepanu keskmes, toode ise on teisejärguline. Samas on tähtis ka toote kuvand. Seega peaks toote kuvandi loomisel õige pakend olema kavandatud koos tootega. Nii pakend kui ka toode omavad kuju, mahtu ja kaalu, kuid need omadused
parendamist. 13. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all? Tarneahela juhtimine eeldab nii ettevõtetevahelist kui ka ettevõttesisest tihedat koostööd. 14. Nimetada tarneahela vood ja kirjeldada, kuidas on need omavahel seotud. Tarneahela osaliste vahel liiguvad materjali-, informatsiooni- ja rahavood. Materjalivoog on seotud materjalide ja valmistoodete transportimise ning ladustamisega. Rahavoog (raha) on materjalide ja valmistoodete eest makstav hüvitis. Materjalivoo ees peab liikuma infovoog, mitte vastupidi. Heade logistikatavade kohaselt ei lähetata saadetisi enne teele, kui saajat on eelnevalt informeeritud ja saadud temalt nõusolek kaupade vastuvõtmiseks. 15. Nimetada logistika strateegilise juhtimise tegevusi. Strateegilise juhtimise sisuks on eelkõige otsuste langetamine ja pikaajaliste plaanide tegemine koos eesmärkide ja nende saavutamise aja äranäitamisega 16. Nimetada logistika taktikalise juhtimise tegevusi.
Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. *Laotegevus *laovaru *veondus *info, tellimisprotsess, Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja 11. Lükkamismeetodi põhi märksõnad. ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli *jaotuse eri staadiumites on palju ladusid *iga eelnev aste lükkab protsess, et rahuldada tarbija vajadusi
Tekkekoht ja liikumise suund Ülekande ja vastuvõtu kiirus Kvaliteet, mõõdetuna kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja värskuse alusel Intensiivsus jne. 25. Milline aeg on tähtis ostjale ja milline müüjale? Ostja peab silmas varude täiendamiseks kuluvat aega, läbimisaega. See on summaarne aeg, mis kulub toote liikumisele logistilises ketis lähteallikast lõpptarbijani. Müüja peab silmas tellimuse esitamisest kuni tellimuse täitmiseni/ostjale toimetamiseni. 26. Kuidas liigub infovoog materjalivoo suhtes? 1. Ühes ja samas suunas a) enne, näiteks teade kauba saabumisest, b) samal ajal, milles on materjalivoo koguse ja kvaliteedi parameetrid, info pakendi jne. Kohta. 2. Vastupidises suunas a) enne, nt tellimuse info, b) samal ajal või hiljem, teade kauba vastuvõtu, pretensioonide jne. Kohta. 27. Tagastuslogistika alla kuuluvad 1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted (defektsed tooted) ja tagastusõigusega tooted(on müüdud kuid on õigus tagastada)
koosmõju. Sel eesmärgil arenes logistika juhtimise kontseptsioonist 1990-ndail tarneketi juhtimise kontseptsioon. 5.Nimetada logistikaga seotud vood. 1. Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise, ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel (materjalivoo edasisuunalise liikumise käsitlus). Materjalivooga seotud tegevusi nimetatakse logistilisteks operatsioonideks. 2. Infovoog liigub materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovoog moodustub infost, mida on vaja vastu võtta, töödelda ja edasi anda materjalivoo ja temaga liituvate teiste voogude haldamisel ning juhtimisel. 3. Kapitalivoog ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Ta ei ole ainult põhi-ja
· Kas otse produktina või produkti levitamisel ja teenuste osutamisel. · Või kaudselt läbi materjalide millel saab põhineda tootmine Materjalikulu Ainevoog ja kogukulu tootmistegevuse; peegeldab ainete tarbimisega seotud keskkonnamõju (saastamine, jäätmeteke). Kui materjalikulu ja materjalivooge vähendada, siis vähenevad ka tootmisega seotud keskkonnaprobleemid. Materjalikulu hulka arvestatakse ka kaevandamise kõrvalmõjud. Materjalivoo analüüs (MFA) Analüüsimeetod, mis käsitleb materjalikasutuse tõhusust tootmise ja tarbimises. Saab tuvastada süsteemis kõige suurema materjalikulu ja materjali väljundiga ( jäätmed, heitmed) lülid, et seda ohjata. Tavapärased majandusanalüüsi meetodid enamasti materjalikasutuse tõhusust ei peegelda, sest need käsitlevad rahavooge. · Materjalivoo analüüsi on arendatud alates üheksakümnendatest paljude uurimisinstituutide organisatsioonide poolt.
liiga varakult. Selle asemel peaks olema JIT. 2. Ootamine aega ei kasutata efektiivselt. 3. Liigne transport detailide ühest kohast teise transportimine ei lisa väärtust. Protsessid tuleb üksteisele paigutada nii lähedale, kui võimalik. 4. Sobimatu protsesside korraldus nt kui ühel tootmisliinil toodet töödeldakse ja teised liinid peavad selle järele ootama. 5. Liigne kaubavaru varud on märk sellest, et materjalivoo ühtlane liikumine on häiritud. 6. Liigsed liikumised nt kui operaatorid peavad ennast liigselt liigutama. 7. Defektid defektide tootmine maksab aega ja raha. Mida kauem jäävad defektid märkamata, seda rohkem sisaldab see kulusid. Postponement toode tehakse peaaegu valmis (pooltoode) ja siis oodatakse konkreetset tellimust, et selle lõplik valmistamine tellimuse iseärasusi arvestades ellu viia.
Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust. Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani.
Sellel võivad olla järgmised majanduslikud tagajärjed: · toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud · kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud · reklamatsioonidega kaasnevad kulud · turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu · keskkonnakulud Kahjustatud toote kulud on seda suuremad, mida hiljem kahjustus logistilises ketis aset leiab. 1.1.2. Toote käsitsetavus Siin peetakse silmas materjalivoo käsitsemist lao- ja veotegevuses. Logistika seisukohalt jaotatakse pakendid tootmisest ja tarbijast lähtuvaks. Peamine mure logistilistel operatsioonidel on tööstusliku pakendi disain. Paljudel põhjustel peab just pakendamine olema tähelepanu keskmes, toode ise on teisejärguline. Samas on tähtis ka toote kuvand. Seega peaks toote kuvandi loomisel õige pakend olema kavandatud koos tootega. Nii pakend kui ka toode omavad kuju, mahtu ja kaalu, kuid need omadused
Infovoog on teine oluline logistika märksõna. Infovoog liigub materjalivooga paralleelselt, kuid Oodatud toode Kliendi minimaalsed Turundusjuhi otsused Brand, garantii, mõlemas suunas. Infovoog moodustab infost, mida on vaja vastu võtta, töödelda ja edasi anda ootused toote suhtes tehniline toetus, Arvuti materjalivoo ja temaga liituvate teiste voogude (rahavoogude, vastassuunalise voogude) ise. haldamisel ning juhtimisel. Infovoog on logistilise juhtimise alus. Info kiire kulgemise ja sellele kiire reageerimise abil saab firmasse tulevad ja väljuvad kaubavood omavahel sobitada. Rahavoog on kauba ostmisel sooritatud maksetega. Rahavoog liigub materjalivoole vastupidises suunas
kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused: · Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel · Pärsitud infovoog ja koostöövõime · Ebakindlus ja viivitused · Keerulisem planeerida · Olulise info kadumine ebaolulise alla · Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime integratsioon tarneahelas, · Integratsioon võimaldab paremat kontrolli materjalivoo üle · Integratsioon võimaldab liikumist rohkem vahetust nõudlusest lähtuvate st tõmbavate praktikate poole · Kui funktsioonid on integreeritud firma siseselt, on järgmiseks tasemeks protsesside integreerimine tarneahela partneritega, mis ongi ,,tarneahela juhtimise" mõte (alates 1980ndad) · Kuluelementide konflikt võib esineda osakonnas, osakondade vahel või ettevõtete vahel tarneahelas vertikaalne integratsioon Kui ettevõte on tervet ahelat juhtiv
ei ole võimalik selle programmi alusel keskkonnaaruannet koostada. Keskkonnaaruande koostamise etapid: 1) Organisatsiooni ulatuse piiritlemine. Teisisõnu tuleb selgeks mõelda, mis ulatuses erinevaid tegevusi aruandluses kajastatakse ehk milliste tegevuste mõju mõõdetakse. 2) Mõõtmine kogu sissetuleva ja väljamineva materjalivoo mõõtmine 4 3) Keskkonnaaruande koostamiseks on vaja algandmeid raamatupidamisest. Keskkonnaaruannet saab koostada jooksvalt, näiteks kuu / kvartali kokkuvõttena, või majandusaasta lõppedes. Keskkonnaaruande koostamise kergendamiseks on vajalik võimalikult paljude
Tarneahelas on igal organisatsioonil oma roll. Tarneahela struktuur sõltub ettevõtte valmistatavatest toodetest, tegutsemisalast ja selle klientidest. Tarneahel ühendab ettevõtte ja selle tarnijad jaotuses osalevate ettevõtete ja tarbijatega. Tarneahelas on seatud eesmärgiks efektiivsuse ja kliendikesksuse saavutamine ning lisaväärtuse tootmine. Tarneahela juhtimise (haldamise) all mõeldakse tarneahelasse kuuluvate ettevõtete võrgustiku materjalivoo ja sellega seotud info- ning rahavoo terviklikku planeerimist, koordineerimist ja juhtimist. Tarneahela haldamisel on kesksel kohal tarneketi struktuuri moodustamine ja selle arendamine. Tarneahelapõhise mõtlemisviisi puhul on rõhuasetus ajal, vastastikusel usaldusel ja läbipaistvusel. Olulisteks teguriteks on osalistevaheline koostöö ja väärtuse loomine tarbijale. Tarneahela juhtimise ja toimimise edukust mõõdetakse selle kaudu, kuivõrd
Klienditeenindus Kõik toimingud , mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja või logistikateenuse tarnija vahel: tellimuste töötlemine, laotoimingud, veokorraldus, arveldamine, reklamatsioonide käsitlemine jne. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad – tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Kliente võivad kaubanduslikult ja logistiliselt teenindada nii tootmisettevõtted kui tarneahela vahendajad. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijale, vaid ka nendele vahehelilülidele, mis asuvad tarneahelas materjalitarnija ja tootja ning tarbija vahel. Klienditeenindus lisab tootele väärtust. Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon
· detailne planeerimine peab põhinema laialdasel andmebaasil · tingimata on vaja püstitada mitmed alternatiivsed lahendusvariandid ja töötada erinevate alter- natiividega, arvestades kõikvõimalike variantidega ning valides lõpuks välja neist sobivaim · hoonet tuleb ehitada ,,seestpoolt väljapoole", mis tähendab, et hoone ise kavandatakse pärast seda, kui lao tehnoloogia, laoinventari ja -tehnikaga seonduv on otsustatud ja materjalivoo liikumine laos selge · planeerimine ei tohi lõppeda uue laohoone avamisega, vaid see kestab edasi ja väljendub töö- toimingute ja -protsesside pidevas jälgimises, mõõtmises, viimistlemises ja vajaduse korral ka ümberkorraldamises. Kõigepealt tehakse ligikaudne planeering. Eelarve andmete alusel kavandatakse suunav lahendus, mille alusel tehakse otsused edaspidise tegevuse kohta. Sellele järgneval planeerimisel
ja tegevuskulude eest. Logistikat nähakse ettevõtte piire ületava äritegevusprotsessina, kus tähtsal kohal on klientide vajadustest lähtuv teenindamise strateegia. Logistika arendamine on koostöö arendamine nii ettevõttesiseselt kui ka koos tarnijate ja klientidega. Vahel on koostöö suunatud kõigest järjestikuliste logistiliste toimingute lihvimisele, vahel aga muudetakse kogu materjalivoo kulgu, lõhkudes ahela paralleelseid struktuure. Logistika traditsiooniliste eesmärkide kõrval on kaasaegse logistika poolt püstitatud lisaks järgmised eesmärgid: 14 · Toimingute jätkuv parandamine selliselt, et klientidele pakutakse endisest paremaid lahendusi (klienditeeninduse efektiivsus). Läbi koostöö püütakse
täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja infokasutamist ning suhtlemist organisatsioonis. 3) Infovahetuse -ja jagamise süsteemid 4) Organisatsioonide vahelised infosüsteemid KAPITALIVOOG- ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Liigub materjalivoole vastupidises suunas. KORJEVOOG (NN ROHELINE LOGISTIKA)- osa tagasisuunalisest veost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjalivoo. MAANTEETRANSPORT JA KAUBAVEOD KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON- hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulu kogukulude seisukohalt. Võimaldab välja selgitada kliendiga seotud kulud ja võrrelda kulusid teenitud tuludega. IGA TOOTE JUURES TULEB KASUTADA ETTEVÕTTES TRADITSIOONILISTE 7 'ÕIGE' PRINTSIIPI: õige toode, õiges koguses, õige hinnaga, õigesse kohta, õiges seisukorras, õigele kliendile, õigel ajal.
Vahelised), vallad, linnad, tööstusharudevahelised, reg, ühendused. Klienditeenindus logistikas Kõik toimingud, mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja või logistateenuse tarnija vahel(tellimuste töötlemine, laotoimingud, laokorraldus, arveldamine ja reklamatsioonide käsitlemine). Pretentsioon on kaebus, reklamatsioon rahaga seotud kaebus. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon Klienditeeninduse all mõistetakse: 1. Kliendile suunatud tegevuste kogumit(infovahetus, reklaam, müügitöö, turuuuringud, pakkumised, kampaania) 2. Ettevõttes juhitavaid protsesse, toiminguid või funktsioone(osakondade vahelised) 3. Klientide teenindamiseks vajalikke tegevusi 4
Vähenenud pooltoodete varud, lühem tootmistsükli aeg Ühtlasem tootevool Paranenud kvaliteet Vähenevad kulud Muda- raiskamine jaapani keeles 7 Raiskamise liiki- 1. Ületootmine 2. Ootamine (aega ei kasutata tõhusalt, ooteaeg) 3. Liigne transport (protsessid üksteisele nii lähedale kui võimalik, poleks mitmekordset käitlemist) 4. Protsesside sobimatu korraldus (valede masinate kasutamine ja puudulik kvall sellest) 5. Ebavajalikud varud (materjalivoo ühtlane liikumine häiritud) 6. Ebavajalikud liigutused (detailide ladumine ühest kohast teise) 7. Defektid (maksab aega ja raha) 10 Reegel- kui defekt avastatakse kohe, siis see läheb maksma ainult tegevuse kordamise, aga kui see jõuab tarneahela järgmisele astmele, nõuab see kõrvaldamine 10x rohkem pingutusi ja kulusid. Kui see jõuab veel edasi, siis see muutub 100x kulukamaks jne. kogu aeg x10. See reegel on aluseks JIT süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud
tellimuse esitamisest tellitud kauba kättesaamiseni. See haarab endasse tellimuse edastamise, töötlemise, täitmise ja kohaletoimetamise ajakulu. Läbiminekuajas sisaldub alati halduslik osa ehk halduslik läbiminekuaeg ja füüsiline osa ehk füüsiline läbiminekuaeg. Läbimisajad on seotud enamasti laoseisude ja laoväärtustega. Kui läbimisaega õnnestub lühendada, väheneb selle tulemusel vajatavate varude suurus ja seega tameahelas seotud kapital. Mida vähem kulub aega materjalivoo haldamiseks, seda efektiivsemalt kasutatakse ressursse. Lühem läbimisaeg lisab ka paindlikkust. Oks logistilise konkurentsi dimensioon on konkureerimine ajas, pakkudes oma klientidele konkurentidest lühemaid läbimisaegu. Organisatsioonid, kes konkureerivad efektiivselt ajas, kalduvad silma paistma kvaliteedi parendamisel, klientide kujunevate vajaduste mõistmisel, tekkivate turgude hõivamisel, uute ärivõimaluste leidmisel, uute ideede genereerimisel ja innovaatilisuses. Kvaliteet
neid tulevikus nõudluse prognoosi järgi vajatakse. Üks ajalise plaanimise süsteeme on materjalivajaduse planeerimine ehk MRP (material requirements planning). MRP on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on tagada tootmise varustatus. Lähte-eeldus: kui on teada, millist lõpptoodet toota, on ka teada, kui palju on tarvis materjale ja komponente. On teada tootehulk ja ajakava, süsteem ajastab materjalivoo, määrates: • Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes • Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida, arvestades juba olemasolevaid varusid • Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või tootmiseks, võttes arvesse tellimise täitmisaegu. 90. INVENTEERIMINE Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC- analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara
väikesed erinevad kogused kogu aeg. Kui väga kaugel tarnijast, siis tekib ajaline ebakõla ning probleeme täpsusega. Säästlik mõtlemine tunneb 7 raiskamise EHK muda liiki. 1. Ületootmine; 2. Ootamine – aega ei kasutata tõhusalt, ooteaeg; 3. Liigne transport – protsessid üksteisele nii lähedale kui võimalik, poleks mitmekordset käitlemist; 4. Protsesside sobimatu korraldus – valede masinate kasutamine ja puudulik kvall sellest; 5. Ebavajalikud varud – materjalivoo ühtlane liikumine häiritud; 6. Ebavajalikud liigutused – detailide ladumine ühest kohast teise nt; 7. Defektid – maksab aega ja raha. Jidoka highlights the causes of problems because work stops immediately when a problem first occurs. This leads to improvements in the processes that build in quality by eliminating the root causes of defects. Heijunka (hi-JUNE-kuh) is a Japanese word for leveling. It is part of the lean methodology of process improvement that helps organizations match
vägedel oleks kõik vajalik olemas (logistika, ponjal – kõik vajalik peab olemas olema). Kuni 20. sajandani saab logistikast rääkida ainult militaartähenduses. 20. sajandi keskpaigast saadik on militaarlogistika põhimõtteid hakatud kasutama praktilises äritegevuses, mis pani aluse uue logistikaharu – ärilogistika - tekkimisele. Kuna logistikal pole kindlat definitsiooni, siis siin on mõned. Välja valida üks. a) Logistika on materjalivoo ning sellega seotud infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumine ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadusi. b) Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. c) Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise plaanimine,
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).
Kui materjalivoog tarneahelas peatub ehk enne järgmist toimingut toimub ladustamine, saab mater- jalivoost materjalivaru. Sujuv materjalivoog väljendub praktikas tavaliselt lühikeste tarneaegade ja kliendirahuloluga. Materjalivoo ees peab liikuma infovoog, mitte vastupidi. Heade logistikatavade kohaselt ei lähetata saadetisi enne teele, kui saajat on eelnevalt informeeritud ja saadud temalt nõusolek (kin- nitus) kaupade vastuvõtmiseks. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Rahavoog (raha) on materjalide ja valmistoodete eest makstav hüvitis
annaabi.ee 
