TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve....................
finantsaruannete koostamisega. Kooneelarve koostamine on kavandamine läbi eelarvesüsteemi. Aga see pole ainus võimalus, kasutada võib ka finantsprognoosimist, kus tuleb läbida järgnevad etapid: prognoositakse firma müügikäive ja kulud plaaniperioodil hinnatakse kavandatud läbimüügi saavutamiseks vajalikud investeeringud põhi ja käibevahenditesse määratakse firma finantseerimisvajadused plaaniperioodiks. (1) Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see sisaldab plaane, eelarveid, eelarvestatud finantsaruandeid ja nendega kaasas käivaid abitabeleid. Koondplaan tuletatakse pikaajalisest plaanist, kus on võetud arvesse eeloleva perioodi soovitud tingimusi. Koondplaan koosneb üldjuhul põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsseisundist. (2) KOONDEELARVE EESMÄRGID · Ettevõtte allüksuste tegevuse koordineerimine. Koondeelarve hõlmab endas erinvate
a. Varade ja ka kohustuste kogum b. Funktsionaalsete ja emotsionaalsete väärtuste kogum c. Võime genereerida rahavoogusid Küsimus 8 Mis on kululiidri strateegia eesmärk? a. Oma positsiooni säilitamine b. Arendada konkurentsieelist tarnides ja turustades toodet, mis mõnes mõttes erineb konkurentide toodangust. c. Olla odav tootja võrreldes oma konkurentidega. Küsimus 9 Mis on ettevõtte turundusplaan? a. Turu hõivamine ja uuele turule sisenemine. b. On oma olemuselt koondplaan ettevõtte kõigi toodete ja teenuste turundustegevuse oluliste valdkondade kohta. c. Turupositsiooni kaitsmine ja turult lahkumine. Küsimus 10 Mis ja/või kes kuulub kommunikatsiooniprotsessi? a. Saatja, sõnum ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja b. Saatja ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja c. Sõnum ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja Küsimus 11 Mis on müügiedendus? a
·ajamahukas ja seetõttu kulukas rutiin; ·juhid ei võta eriti tõsiselt; ·kui hälbed ei ole suure tõenäosusega pidevalt esinevad, on see argument, et eelarve läbivaatamine ei ole otstarbekas tegevus. Üldiselt koosneb ettevõtte eelarve erinevatest osadest ja eelarvestamise alguspunkt on tavaliselt müügiplaani koostamine. Kui on teada mahulised plaanid pannakse sinna juurde rahakäibe plaan. Lähtudes finants-ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt ettevõtte koondplaan, mille tähtsamad osad on kasumieelarve ning eelarveline bilanss. Eelarve koostamise etapid: ·peamise eelarveteguri selgitamine; ·alamplaanide koostamine vastavalt ettevõtte tegevusalale ning peamisele eelarvetegurile; ·raha plaan; ·koordineerimine ja ülevaatamine; ·eelarvelise bilansi ja kasumiaruande koostamine. Eelarve kujundamise meetodid võib olla mitmeid: ·ülevalt alla meetod; ·alt üles meetod; ·kombineeritud meetod. Igal meetodil on omad plussid ja miinused.
selle andmestikku kasutab. Toetust ei leia selline eelarve-programm, mida kasutatakse vaid kellegi süü tuvastamiseks. Tegu peaks olema tööriistaga, mis aitab firmal pika-ja lühiajaliste ülesannete täitmisel püstitada eesmärke ja mõõta tulemusi. Tehnilise külje ületähtsustamine ja inimliku aspekti ignoreerimine on ohtlik (viide 1). Organisatsiooni plaanid koosnevad kolmest komponendist : · organisatsiooni eesmärgid, · pikaajaline strateegiline kasumiplaan, · koondplaan (lühiajaline taktikaline kasumiplaan) Koondplaan on tuletatud pikaajalisest plaanist, arvestades eeloleval perioodil oodatavaid tingimusi. Koondplaan on paljusid eri vastastikku sõltuvaid eelarveid siduvaks karkassiks ning ta sisaldab alati allplaane (viide 2). Oma järgnevas töös püüan välja tuua ühe koondplaani koos allplaanidega lihtsa hüpoteetilise tootmisettevõtte näite varal. Olgu sellel firmal mahlavillimise tootmisliin, kus toodetakse ja pakendatakse ühte sorti mahla
koordineeritakse kuni organisatsiooni koondplaanini. · Meetod tagab kõigi tegevustasandite osaluse ja pühendumuse · Puudusteks võib lugeda ajamahukut, võimalikku tulude liialt konservatiivset ja kulude ülehindamist ning organisatsioonile oluliste eesmärkide puudulikku esindatust. Vastassuunaline meetod · Ülemistelt juhtimistasanditelt antakse alla kontrollarvud ja seal koostatakse eelarve. · Läbirääkimiste tulemusena valmib organisatsiooni koondplaan. · Eelisena saab mainida allüksuste olulist rolli protsessis, puudusteks võib lugeda tugevat seotust kontrollarvudega. · Meetodi valik sõltub suuresti juhtimiskultuurist, väärtushinnangutest ja eelarvestamise protsessi keerukusest. Eesmärgipõhine eelarvestamine · Defineerib ja analüüsib eesmärke nii, et need muutuvad juhtide konkreetseteks ülesanneteks. · Eelised:
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
tegevuste, toodete, teenuste ja klientide maksumuse kalkuleerimiseks; juhtidele ja operaatoritele protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside andmiseks. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Budgeting) ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende eesmärkide saavutamiseks parimate meetodite leidmine lähtudes finants- ja müügiprognoosidest koostatakse traditsiooniliselt firma koondplaan (master budget), mille tähtsaimad osad on rahakäibeeelarve ning kasumieelarve ja eelarveline bilanss Ettevõttesisene aruandlussüsteem peab võimaldama: integreerida tulemusi toodete ja tootegruppide tasandil ning tegevusvaldkondade ja ettevõtte kui terviku tasandil; liigendada aruandlussüsteemi aruandeperioodide lõikes (saab eristada päeva-, nädala-, kuu-, kvartali- ja aastaaruandeid);
toodetele kasut. tegevuspõhiseid käitureid. Tegevuspõh. kuluarv. eeldab 4 olulise momendi määratlemist: 1) eri toodete tootmisega kaasnevate kulude teke; 2) kulukäiturite liigitam. ja valik eri kulude tekkemehhanismide seisukohast; 3) samade kulukäituritega seotud kulude koondam. kulukogumitesse; 4) käiturite kasut. kulude jaotam. toodetele lähtudes kulukogumist. 25 19. Firmasisene planeerimine (eelarvestamine). Ettevõtte koondplaan. Plan. - otsustusprotsess, mille käigus valit. ress. kasut. eri alternatiivide vahel. Hõlmab: 1) Prognoosimist - hinnangute andm. eesootavatele (ja väljaspool e/v otsest kontrolli olevatele) sündmustele. Oluline pidev muutuste anal. müügi- ja ostuturgudel. Erineb plaanist eelkõige vastu- tuse poolest: ei sea juhile mingit kohustust ega vastutust. 2) Projekteerimist - annab eri alternatiivid e/v strat. ja taktikate valikuks eri maj.situatsioonides, vastates küsimustele "mis siis, kui".
kohta. Kui tootmisvõimsust jääb üle, tuleb ülejäänud toodete hulgast valida see, mille piirkasum on suurim piirava teguri ühiku kohta. Valikut korratakse seni, kuni tootmisvõimsus (piirava teguri osas) on ammendatud. 28 6. EELARVESTAMINE Plaan (eelarve) on detailne kava raha ja muude ressursside soetamiseks ja kasutamiseks teatud ajaperioodi jooksul. --- MÕISTE: ettevõtte koondplaan - plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogum, mis hõlmab tervet ettevõtet ning koostatakse tavaliselt üheks aastaks. --- Eelarvestamiseks ehk eelarvete koostamiseks nimetatakse eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi. Eelarve olulisuse mõistmiseks on tähtis silmas pidada, et eelarve on juhtkonna eesmärkide kvantitatiivne väljendus ja eesmärkide saavutamise jälgimise (kontrolli) vahend.
4 3. RAKKUDE POOLDUMINE MUNAJUHAS 1 http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/viljastumine_vi_menstruatsioon.html 2 http://www.slideshare.net/inni75/viljastumine 3 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?language=26&page=6 4 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/? ORGANISMIDE_PALJUNEMINE_JA_ARENG:VILJASTUMINE 4 Sügoodi 46 kromosoomi kätkevad endas ainulaadset "esmaväljaannet" uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist. Antud koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides, mida nimetatakse DNA-ks. Need sisaldavad kogu inimkeha arenemise juhiseid. Ligikaudu 24 kuni 30 tundi pärast viljastumist toimub sügoodi esmane jagunemine. Mitoosi käigus pooldub üks rakk kaheks, kahest saab neli rakku ja nii edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks uut rakku. Juba 24 kuni 48 tundi pärast viljastumist saab rasedust kindlaks teha, tuvastades ema verest hormooni, mida nimetatakse varajase raseduse hormooniks.
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikalis...
lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. MRP-II- (Tootmisressursside planeerimine) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest. MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Keskne tootmiskava- MRP süsteemi põhilsisend on keskne tootmiskava. See on põhimõtteliselt nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja –teenustest, mida ettevõte peab teatud ajavahemikul tootma/tarnima koos vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal konkreetset toodet või teenust vajatakse. Materjalispetsifikatsioon (bill of materials)- on diagramm, insenerijoonis või n nimekiri
insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks. Toote struktuur on sageli esitatud hierarhilise seosena, mis näitab tootmisprotsessi erinevate tasandite materjalivajadust. MRP II – tootmisressursside plaanimine; laiendus, kuhu on kaasatud ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. Plaanimine algab äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Peamine vahe I-ga selles, et kohandab automaatselt kõiki tasandeid olenevalt. MRP II kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne. ERP – ettevõtte ressursside plaanimine on tarkvara, mis integreeriv ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne tõhusus. Varude juhtimise alused
tootepartiide tarbeks reserveerinud. Erinevalt MRP-st on MRP II (Tootmisressursside planeerimine) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest. MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. MRP on omakorda aluseks ressursikasutuse plaanile ja ostutegevustele ning lõpuks tootmistegevuste plaanimise ja kontrollimise toimingutele. ERP (ettevõtte ressursside planeerimine) on tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused, sellised nagu müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus, eesmärgiga saavutada optimaalset tõhusust kogu ettevõtte ulatuses. ERP võimaldab kogu ettevõtte tasandil plaanida ja juhtida ressursse,
· ettevõtte kombineeritud struktuur - nt müük funktsioon, tootmine kindel toode, geograafilise lähenemine müügialad kui üksused ja kliendid- müük vastavale kliendigrupile 113 III Iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte koondplaan peab võimaldama kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes 2. Vastutuskeskuste määratlemine vastavalt vastutuse mahule: kulu-, tulu-, kasumi- või investeeringukeskusteks Vastutuskeskus - ettevõtte eraldi struktuuri osa, mille juhid on vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Kulukeskus: vastutusüksus, kuhu koonduvad kulud ja selle juht vastutab üksnes selle allüksuse kulude eest
mida lõpptoote tegemiseks vaja on. Materjalivaru fail – kajastab varusid ettevõttes 50. Mis on MRP II ? (tootmisressursside planeerimine) PÕHIMÕTE: Tootmisressursside plaanimine - MRP I laiendus. Kaasatud on ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. EESMÄRK: Kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne. PÕHISISENDID: Äriplaan – müügiplaan – tootmise koondplaan – keskne tootmiskava. 51. Mis on ERP? Ettevõtte ressursside plaanimise tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne tõhusus. Andmebaas on väga mahukas. ERP süsteeme on erinevaid vastavalt vajadusele. 52. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse? transpordikulud laokulud varude säilituskulud klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud
Tegemist on MRP süsteemi uuendamise ja laiendamisega, kuhu on kaasatud inants-, turundus- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ja logistika elemente. Algupärane MRP on süsteemis endiselt olemas, kuid MRP II-s algab kõik ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Materjalivajaduste plaan MRP on omakorda aluseks ressursikasutuse plaanile, ostu- tegevusele ning lõpuks konkreetsete tootmistegevuste planeerimisele ja kontrollile. MRP II kujutab endast tootmise planeerimise efektiivset tööriista ettevõtte strateegiliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
