Kaaluline täiteaste on koormaruumis paikneva kauba kaalu ja koorma maksimaalselt lubatud võimaliku kaalu suhe kaaluühikutes, mida väljendatakse protsendina. 80 - 90% -list kaalulist täiteastet loetakse üldjuhul heaks täiteastmeks. Kasutusladu (aktiivne laovaru) (Active inventory) Materjalivarud, mida müügiks või tootmiseks pidevalt kasutatakse või mis võetakse kasutusele lühikese aja mööduses peale saabumist. Laovaru, millega rahuldatakse pidev, regulaarne nõudlus. Kaubavoog Kaubavoog on kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Keskkonnaülevaade Keskkonnaülevaade (keskkonnahinnang) on avalikkusele suunatud ülevaade EMAS süsteemi kuuluva ettevõtte keskkonnatööst. Keskkonnaülevaade peab sisaldama informatsiooni tegevuskoha keskkonnakaitse tasemest ja detailset teavet selle kohta, kuidas seatud eesmärgid on saavutatud Keskkonnaaudit
Krediit- laen, lühilaen Komponent- koostisosa Konventsionaalne- tavapärane, kombekohane, leppekohane, tinglik Kulu- väljaminek, vastand tulule Klient- asutuse, isiku, teenuste kasutaja Konsolideerima- tugevasti koondama, tihedalt liitma Kommertstranspordivahend- inimeste või kauba tasuliseks või tasuta veoks mõeldud transpordivahend Konkurents- võistlus, vastupanu Komplekteerima- komplekti koostama, ettenähtud määrani täiendama Kontseptsioon- vaadete süsteem Kaubavoog- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Konteiner- veomahuti Komisjoniladu- kaupade vaheload edasimüügi aitamiseks L Loovutusala- ala,mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgselt hoiustamiseks Ladu- kauba hoidla Logistika- toote kulg tootjast tarbijani ning sellega seonduvad toimingud Läbimisaeg- ajavahemik,mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline tehing
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: maj...
1.1Ettevõtte tarneahel Ettevõtte tarneahel oleneb kõik ka sellest, mis ettevõttega on tegemist. .Selle all pean silmas kas ettevõtte tegutseb tootmisega või müümisega. Tootmisettevõtte tarneaehlad on tavaliselt pikemad ja on rohkem lülisid, kui näiteks kaupluse ketil. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hulgi- ja jaemüüja. Sealt edasi algab korjevoog. (Joonis ) (Joonis ) Infovoog Kaubavoog Rahavoog Joonis . Toidupoe näide X ettevõtte tarneahelast. Joonis . Näide ettevõtte Y tarneahelast, kus on tooraine tarnijatest lõppkliendini ja turustus vahendajad. KOKKUVÕTE Ettevõtte tarneahel puudutab kokkuvõttes tegevusalasid, mille keskmes on materiaalsete väärtuste ja info liikumine ning selle ettevalmistamine, alates toorainest ja lõppetades lõppkliendiga ja hõlmates ka ühe suuremat tähtsust omandava tarvitud kaupade ja pakendite korjet.
Materjalivoog - võib määratleda kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja valmistoodang, mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone. Materjalivoog - on toodang, millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi toiminguid teatud ajaliste intervallide järel. Materiaalne ressurss - töö objektid, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne. Kaubavoog - on kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla ajavahemiku jooksul. Logistikatoiming - materjalivoogudele lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevused. Pooltoodang - on toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires. Valmistoodang - on toodang, mis on läbinud täielikult tootmistsükli ühe ettevõtte piires, on täielikult komplekteeritud, läbinud tehnilise kontrolli ja antud üle
Juhita tõstuk - automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise Järeltarne - tarnija poolt soovitud ajal mitmesugustel põhjustel täitmata tarne, mille kohta antakse lubadus täita see hiljem K Kasum - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Kaubaalus - kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldabkaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga Kaubavoog - kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Komplekteerimistõstuk - tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks
EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8. Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d;
) 6) Väärtustada töötajate sotsiaalset ja erialast kompetentsi Transpordilogistiliste süsteemide levinumad lülid: 1) Kauba saatja 2) Kauba saaja 3) Süsteemi operaator. Ekspedeerija on protsessi juhtija ajas ja ruumis. 4) Kauba käsitlus. Veoste peale ja mahalaadimine, hoiustamine, pakendamine alustele, komplekteerimine, markeerimine 5) Terminalid(läbiv kaubavoog, lõppaadress olemas) ja laod(seisev kaubavoog) on kaupade töötlemiseks ja varude hoidmiseks 6) Tolliterminal veel tollimata kauba ajutiseks säilitamiseks. 7) Tolliladu on tolliametniku järelvalve all olev territoorium tollimata kauba pikema ajaliseks hoidmiseks. 8) Tolliagent on väliskaubanduse spetsialist, kes tegutseb kaubaomaniku nimel.
peenkauba ladudes 30-40% • Ühitamis- ja pakkimisala moodustavad tööalast: alusekauba ladudes 10% peenkauba ladudes 20% • Loovutusala moodustab tööalast: alusekauba ladudes 50-60% peenkauba ladudes 40-50% • Lisaks sellele vajatakse 1-2% kontoripinda. ladude planeerimine 50 Lao pinna jaotamisel meeles pidada: • Kui vastuvõtuala kavandatakse liiga suureks on oht, et kaubavoog seiskub liiga pikaks ajaks. • Oluline osa laotööst tehakse komplekteerimise alal. • Laoriiulite paigutusel on suur mõju komplekteerimise efektiivsusele. ladude planeerimine 51 • Ühitamisala vajatakse juhul, kui lao eri osadest komplekteeritakse ühe saadetise tarvis eri ajahetkel tooteid, mis tuleb pakkida kokku ühtsesse veopakendisse (alusele). • Vajadus kontoripinna järgi väheneb infotehnoloogia arenguga.
tehnoloogilisi operatsioone teatud ajaliste intervallide järel. Materjalivoog muutub teatud kindlal ajahetkel materjali varuks. Kui materjalivoog peatub, saab sellest materjali varu. 9 Materiaalne ressurss Materiaalsete ressursside all mõeldakse töö objekte, nagu tooraine, pooltooted, komplekteeritavad tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne. Kaubavoog Kaubavoog on kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla ajavahemiku jooksul. Logistiline operatsioon Logistilisteks operatsioonideks ehk logistilisteks funktsioonideks või toiminguteks nimetatakse materjalivoogudele lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevusi. Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks on näiteks maha- ja pealelaadimine,
Kaubanduse puhul on valdavaks turuvormiks polüpol. Milliseid turuvorme võib veel esineda? Kas ja millises situatsioonis võib esineda monopol? Kaubandusettevõte ja turuorganisatsioon. Iga kaubandusettevõte osutab teenuseid eesasuvate ostuturgude ja järelasuvate müügiturgude jaoks. Need pole mitte ainult kaubaprotsessid, vaid ka raha- ja infoprotsessid, mida saab selgitada kaubandusettevõtte turuvoogude kaudu (vt. joonis 5). Kaubavoog Kaubavoog Tootja, Rahavoog Kaubandus- Rahavoog Tarbija, hankija ettevõte ostja Infovoog Infovoog Joonis 5. Kaubandusettevõtte turuvood. Kaubandusettevõte ja turuosa. Kaubandusettevõtte turuosa iseloomustab protsentarv turu üldmahust: a × 100 Kaubandusettevõtte turuosa % =
toodete liikumine laos pole aeglane, kuid toodete sortiment on väga väike Siirderiiulid sobivad hästi arhiividele ja varuosade ladudele. 36. Ruumi ühesuguse põrandapinna ja kõrguse juures on võimalik alusekoha siirderiiulitega saavutada kuni 70% parem ruumikasutus, võrreldes madalate riiulite ja laiade vahekoridoridega laoga. 37. Vastavalt lao tüübile ning kauba hoiustamise tüübile. Kui vastuvõtuala kavandatakse liiga suureks, on oht, et kaubavoog seiskub liiga pikaks ajaks. Väikese pindalaga vastuvõtualalt on vaja kaup paigutada kiiremini ümber ladustamisala hoiukohtadele. Vastuvõtuala peab olema sobiva suurusega (pindalaga), arvestades saabuvaid kaubakoguseid. Liiga suured vastuvõtualad laos võivad põhjustada ...ebaefektiivset vastuvõtutegevust. 38. Loovutusala peab vastama suuruselt väljuva kauba kogustele ja väljuvate saadetiste tihedusele
Lisa 8 Joonis 8. 2006 aasta välismajanduse tulemused elektroonikasektoris Lisa 9 Joonis 9. 2005 välismajanduse tulemused elektroonikasektoris Lisa 10 Tabel 1. Elektroonikasektori väliskaubandus VK1: VÄLISKAUBANDUS --- KN kaubajaotis ja -grupp, Kaubavoog, Aasta ning Kuu Kasvavalt kokku Eksport 2005 22 366 762 332 2006 23 293 957 972 2007 17 564 372 644 2008 19 646 022 416
Veosed e kaubad (ka materiaalne voog), millega kaasneb: info (voog) finantsid (voog) e raha liikumine teenuste jada ajalises järgnevuses (teenuste voog) Millele lisanduvad: Varu (d) Sekundaarne voog transpordilogistika käsitlemine sekundaarse voo mõiste all transpordipakendite, veoühikute (konteinerid, vahetatavad furgoonid ja teiste intermodaalsete tehnoloogiate veoühikute) ringlust. Kaubad (kaubavoog) Kaubavoog (materiaalne voog) on toore, komplekteeritavad või toode, mille ajas ja ruumis liikumisel teatava intervalli läbimisel lisandub lisaväärtus teenuste (transport, ladustamine jne) või tehnoloogilise töötlemise tulemusena. Juhul, kui puudub ajaline intervall järgnevaks etapiks, muutub kaubavoog kaubavaruks. Ekspedeerimispraktikas on tavaliselt tegemist: diskreetsete kaubavoogudega, kus kaubavoog
väikesaadetiste kohaletoimetamiseks vedude puhul allutatud liiklusgraafikule) Teatud veoviisidega võrreldes paindlikum Tundlik ilmastikule TORUTRANSPORT Eelised Puudused Odav gaaside või vedelate massveoste Sobiv ainult teatud kaupadele transpordil Vajalik pidev kaubavoog ehk sisuliselt on Suur läbilaskevõime vältimatu infrastruktuuri läbilaskevõime Veeremi puudumine 100% kasutamine. Valikukriteerium: • Veod lühikestele vahemaadele, postivedu lühi- ja keskpikkadel marsruutidel – autotransport • Suurte kaubakoguste regulaarveod suurtele kaugustele – raudteetransport • Kiireloomuliste, kiirestiriknevate ja väärtkaupade vedu ning postivedu suurtele kaugustele –
'ÕIGE' PRINTSIIPI: õige toode, õiges koguses, õige hinnaga, õigesse kohta, õiges seisukorras, õigele kliendile, õigel ajal. 1 TRANSPORDILIIGID (INTEGREERITUD TRANSPORT): autotransport, raudteetransport, torutransport, jõetransport, lennutransport, meretransport. TRANSPORT- ühenduslüli, mis seob erinevaid logistikatoiminguid ja teostab kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. KAUBAVOOG- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul. TRANSPORDIARENGULE AITAB: rahvastiku kiire kasv, tarbimise kasv, elanike koondumine linnadesse, linnade kiire kasv, teaduslik-tehniline progress. TRANSPORDISÜSTEEM- ühte või mitmesed transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses
operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise planeerimise, teostamise ja kontrolli protsess eesmärgiga rahuldada tarbijate vajadusi Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6
D ajast, mis ettevõte antud turul tegutseb; D sihtturule sisenemise meetodist; D firma poolt rakendatavast tehnoloogiapoliitikast ja innovatsioonide tasemest; D ettevõtte ja tütarfirma tehnoloogilisest seotusest. Turu-uuringu probleeme: D liiga üldised hinnangud ja probleemide selge määratlemise asemel nende hägustumine; D liiga vähene tähelepanu kriitilistel edufaktoritel: klientide vajadused, vertikaalne kaubavoog, valdkonna piire ületav konkurents (asenduskaubad), strateegiavariantide vähene läbitöötamine, kriitiliste edufaktorite määratlematus; D passiivne info kogumine vastavalt sellele, mida pakutakse, mitte aga aktiivne otsimine vastavalt sellele, mida vajatakse; D sisemise, edukatest ja ebaedukatest aktsioonidest ning klientide tagasisidest tuleneva, oskusteabe vähene ärakasutamine; D jäik infosüsteem;
4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused 1) Nõudluse prognoosimine 2) Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine
Väliskaubandus 2012. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,5 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 13,8 miljardi euro eest. 2012. aasta kaubavahetus ületas ka senise kõrgeima ehk 2011. aasta taseme, mil eksport oli 12 ja import 12,7 miljardit eurot. 2011. aastaga võrreldes kasvas eksport 4% ning import 8%, mis on aga oluliselt aeglasem kui 2011. aastal, mil kumbki kaubavoog suurenes 37%. Kaubavahetuse puudujääk oli 2012. aastal 1,2 miljardit eurot ja see oli 1,7 korda suurem kui 2011. aastal, mil puudujääk oli 0,7 miljardit eurot. Suurim puudujääk oli transpordivahendite kaubavahetuses (0,6 miljardit eurot), suurim ülejääk puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel) kaubavahetuses. 2012. aastal viidi Eestist enim välja masinaid ja seadmeid (29% Eesti kogu-
· Tarnijate baasi vähendamine võib oluliselt lihtsustada ettevõtte sisendlogistika korraldust ja võimaldada koostöösuhete arendamist · Kui endal on võimekus teha, siis miks jätta osa kasumit teenusepakkujale? · Kas iga ettevõte tarneahelas suudab enda rolli õigustada? ("cut out the middle man") · Lihtsam on konkureerida, kui sa omad kontrolli suurema osa ahela üle · Vähem osapooli = võimalik kiirem kaubavoog · Vähem osapooli = parem info, vähem müra · Vähem osapooli = vähem huvide konflikte · Virtuaalne integratsioon koostöö, mis on ,,niivõrd hea", et see võimaldab sarnast kasu kui vertikaalne integratsioon, kuigi tegemist on kahe või rohkema iseseisva ettevõttega Teemant ja kikilipsu mudel: Polaarne mudel kahest äärmuslikust lähenemisest tarneahela partnerite suhetele.
vad laopind ja laoruum endast tootmisressursse, mida on vaja efektiivselt kasutada. Igasugune laoruumi ja põrandapinna ebaefektiivne kasutamine väljendub selgelt ettevõtte kasumis. Hulgi- kaubanduses moodustab laotegevus olulise osa toimingutest tarneahelas või selle osas. See on põhjus, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuses. Kuna logistikafirmade ladusid läbiv kaubavoog koosneb tavapäraselt suures osas valmis- toodetest või toorainetest ja materjalidest, mille hoiustamise ja käsitsemise ühikud on sarnased valmistoodangu omadega, käsitletakse ekspedeerijate, vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid hulgikaubanduse ladudena. Logistikaettevõtete tehnoloogiline korraldus ja töökorraldus langevad suures osas kokku hulgimüügiettevõtete ja maaletoojate omadega. Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt:
2. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”. Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog. • Pigem paks infovoog ja õhuke kaubavoog kui vastupidi. • Üks-ühene järgnevus ahelas pole kohustuslik. • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. • Tarneahelad ka algavad kliendi juures. • Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? („supply chains reach from dirt to dirt“) • Ideaalset tarneahelat pole olemas (mitmed erinevad huvid ja arusaamad äri olemusest + muutuvad kliendi vajadused ja muutuv ärikeskkond)
5m) vahekoridorides kõrgetes ladudes. 39. Millise tööalade vastastikuse asendi puhul on võimalik kasutda neid paindlikult ja efektiivselt. Väljastamise ja vastuvõtu ala kõrvuti asetusega on võimalik kasutada neid efektiivselt ja paindlikult. Neid saab kasutada üksteise arvelt. 40. Millistest kriteerjumitest lähtuvalt määratakse vastuvõtuala vajalik suurus laos Vastuvõtu ala ei tohi olla liiga suur ega liiga väike. Kui on liiga suure on oht et kaubavoog seiskub liiga pikaks ajaks. Väikese pindalaga vastuvõtualalt on kaup paigutada kiiremini umber ladustamisala hoiukohtadele. Vastuvõtu ala moodustab tööalast alusekauba ladudes 30%-40%ja peenkaubaladudes sammuti 30%-40%. 41. Millistest kriteerjumitest lähtuvalt määratakse loovutusaa vajalik suurus laos? Loovutusala võtab enda alla tööalast alusekauba ladudes 50-60% ja peenkauba ladudes 40- 50% 42. Kui suure osa lao kogupindalast võtavad enda alla enamasti tööalad?
aine, pooltooted ja valmistoodang. Materjalivoog on toodang kauba kujul, millega kaasnevad eri- nevad logistikatoimingud ja/või tehnoloogilised operatsioonid tootmises. Materjalivoog muutub laos peatumisel materjali varuks. Kaubavoog on kaupade kogum, mida veetakse erinevate trans- pordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul. Küsimused 1. Mida kujutab endast logistikasüsteem? 2. Mida kujutab endast ettevõtte logistikasüsteem?
annaabi.ee 
