......................................................................................10 3.6 Reklaamikulud (ühekordsed)..............................................................................................10 3.7 Kindlustuskulud..................................................................................................................10 3.8 Tööjõud...............................................................................................................................11 3.9 Kommunaalkulud (kuus).....................................................................................................11 3.10 Muud kulud.......................................................................................................................11 3.11 Stardikapital......................................................................................................................12 3.12 Laenukulud...................................................................................................
Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ? Ostjate laekumata arved 8 042 Palgakulu 20 590 Põhivara amortisatsioonikulu 3 450 Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795 Sotsiaalmaksu võlg 7 509 Sularaha kassas 22 816 Tarnijatele tasumata arved 74 294 Telefoni ja interneti kulu 7 083
10 aastaks ja võrdsed osad hoone 200,000 € seade 1 50,000 € seade 2 100,000 € Kohver: põhimat 25 € lisamat 10 € töötasu 20 € muud otsekulud 10 € elekter 0.3 € 3 0.1 kommunaalkulud 2.5 € juhataja 10,000 € aastas asetäitja 7,500 € aastas üldkulud 75,000 € juht 15,000 € aastas müügijuht 8,000 € aastas sekretär 6,000 € aastas raamatupidaja 7,000 € aastas kontoriruum 1,000 € kuus muudüldhaldus kulud 500 € kuus
............................................................................5 3.2 Väikevahendid.................................................................................................................. 8 3.3 Materjalid........................................................................................................................10 3.4 Rendikulud......................................................................................................................12 3.5 Kommunaalkulud............................................................................................................13 3.6 Sidekulud........................................................................................................................ 14 3.7 Reklaamikulud................................................................................................................ 15 3.8 Ostetud teenused...........................................................................................
...............................................................4-5 Tabel 1 Põhivahendid.................................................................................6-8 Tabel 2 Väikevahendid..................................................................................9 Tabel 3 Materjalid......................................................................................10 Tabel 4 Müügi materjal................................................................................11 Tabel 5 Kommunaalkulud............................................................................11 Tabel 6 Sidekulud.......................................................................................12 Tabel 7 Ostetud teenused..............................................................................12 Tabel 8 Reklaamikulud................................................................................13 Tabel 9 Tööjõukulud..................................................................................
Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu TULU Tulud kokku € Majapidamiskulud Söök ja jook Üür Toiduained Elekter Tööpäeva lõunad Gaas Muu väljas einestamine Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Kokku € Mobiiltelefon Haridus ja vaba aeg Majapidamistarbed Õppemaks Valveteenused Raamatud, muusika, filmid Puhastusteenused Meelelahutusüritused Kodu ja aia hooldamine Reisimine Sisustus Sport Ajakirjad, ajalehed Hobid KULU KULU KULU
lõikes. 1. 1950ndad- 1980ndad. Põhjused: põllumajandustootmise iseloom; rahvastiku paiknemise allutamine tootmisele vajadustele; mehhanism: uued eluruumid-nooremapoolse rahvastiku sisseränne-kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine; linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal-„kannatajaks“ väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad 2. 1990 ja hiljem. Põhjused: töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud -> noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine, sisserände puudumine; kõrged kommunaalkulud linnades -> tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis. Teenuse kättesaadavuse halvenemine (rahvastikuvähenemine, ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem); kõrged kommunaalkulud (pooltühjad palju-korterilised elamud, kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid); ääremaastumise
2) PEREKOND SÜTIK Maarja Lepind 2) PEREKOND SÜTIK 6- liikmeline pere (4 last: vanuses 1- kuu, 3a, 10a, 17a) + koer Sissetulekud: Ema saab miinimum emapalka (470 eurot) lapsetoetus (500 eurot) Isa saab 700 eurot neto KOKKU: 1670 eurot Väljaminekud: Eluasemelaen 200 eurot kommunaalkulud 200 eurot toit 200 eurot tervisega seotud kulud 50 eurot mobiiltelefon, internet 40 eurot transport 150 eurot riided 150 eurot muud kulud (koera söök, katkised kodumasinad jne) 150 eurot KOKKU: 1140 eurot Ootamatu sündmus: Isa haigestumine ja pikaajaline haiguslehel olek on muutnud pere toimetuleku keeruliseks. Koostasid: Maarja Välimaa ja Merilin Meier Kuidas nüüd targalt majandada?
..............................................................................7 3.7 Reklaamikulud (ühekordsed)................................................................................................7 3.8 Hinnakiri...............................................................................................................................7 3.9 Tööjõud.................................................................................................................................9 3.10 Kommunaalkulud (kuus).....................................................................................................9 3.11 Muud kulud.........................................................................................................................9 3.12 Stardikapital......................................................................................................................10 3.13 Laenukulud...................................................................................................
MEHHANISM: uued eluruumid nooremapoolse rahvastiku sisseränne kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine Kontsentratsiooniideoloogia, kontsentratsiooni planeerimine Linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal ,,kannatajaks" väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad o 2. etapp: Töökohade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine. UUSASULAD palju noori kõrge väljarändajate % Kõrged kommunaalkulud linnades tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades VÄIKESED ja VANEMAEALISE RAHVASTIKUGA KÜLAD juba väike sisseränne mõjutab rahvaarvu, vanem rahvastik külades enamasti paikne
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Autor Äriplaan Eksamitöö majandusõpetuses Juhendaja: Rapla 2011 Sissejuhatus Äriplaani koostamise eesmärk on saada praktiline kogemus majandusvallas. See on kohustuslik, sest arvestatakse üleminekueksamina. Teema valisin, sest pakub veidikene huvi ja olen ise säärase riiete ümbertegemisega mingil määral tegelenud. Lisaks tuli kasuks see, et sain nõu ja abi vastava valdkonna inimeselt. Samuti tundus päris huvitav niivõrd teistsuguse idee arendamine ja tulemus, kas taolise firma rajamine oleks heade perspektiividega. Tootekirjeldus Mida? Kasutatud riiete ümbertegemine, värskendamin ja nende müümine. Kellele? Loodusest hoolivatele ja teiste...
VÕS §274. Eluruumi üürilepingu vormi mõju lepingu tähtajale. 3. ÜÜR JA KÕRVALKULUD 3.1 Üürnik kohustub maksma üürileandjale eluruumi üürihinnaks ühes kuus kaks tuhat krooni või rohkem. Punktis 2.1 on aga öeldud, et üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandja kuuluva ühetaolise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §292 lg 2 lisaks üüri maksmisele peab üünik kandma muid üüritud asjaga seotus kulusid. 3.2 Üürnik tasub kommunaalkulud üürnikule. 3.3 VÕS §294. Maksetähtpäev. Tuleks välja tuua kuupäeva või ajavahemiku, millal üürnikul tuleb tasuda vajaliku üüri ja kõrvalkulud. 4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1 Üürnikul on õigus: 4.1.1 leping lõpetada, esitades üürileandjale avalduse kolm kuud ette; majutada eluruumi temaga koos elavaid pereliikmeid kokkuleppel üürileandjaga VÕS §289 väidab, et on õigus üürileandja
maa-asulate keskmine suurus 69 elanikku. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste tegurid ja põhjused etappide lõikes · 1 etapp: Rahvastiku (tööjõuressursi) paiknemise allutamine tootmise vajadustele maa-asustuse kontsentratsioon. MEHHANISM: uued eluruumid nooremapoolse rahvastiku sisseränne kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine. · 2 etapp: Töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine. UUSASULAD palju noori kõrge väljarändajate %. Kõrged kommunaalkulud linnades tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis 1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine; Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; 2) Kõrged kommunaalkulud;
raha laenu tagasi maksta, võetakse tagatis käest. Paljud jäävad ilma oma uhkest autost või isegi kodust. Samal ajal lõikavad kasu need, kes õigel ajal oma kaupu müüa suutsid. Neil on võimalus investeerida, panna panka protsenti teenima või lihtsalt hästi elada. Elada ei saa ainult olevikus, tuleb ka tuleviku peale mõelda. Õige tarbimise korral saab sama hästi, kui mitte paremini ära elada väiksema rahasummaga. Väga lihtne on raha säästa kõige elementaarsemate asjadega. Kommunaalkulud vähenevad märgatavalt, kui kasutada säästupirne ning ainult seal, kus vaja ja vanni asemel dusi all käia. Suurlinnas ei ole kasulik liikuda autoga, bussid viivad peaaegu igale tänavale ja mõistliku hinna eest. Samuti on väga kallis käia väljas söömas, kohvikutes ja restoranides on toidu omahind ainult murdosa neile makstavast rahast. Ise süüa tehes tead täpselt, milliste omadustega ained on toidu sees ja kuidas see elustiiliga kokku läheb
................................................4-5 3. Finants arvutused 3.1 Põhivahendite amortisatsioon.................................................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud.....................................................................................................................10 3.5 Sidekulud.................................................................................................................................10 3.6 Reklaamikulud.........................................................................................................................11 3.7 Tööjõu kulud............................................................................
01.07.2012-31.07.2012 Reklameerimine 01.08.2012-30.08.2012 IT lahendused teistele ettevõtjatele. Invisteeringute maksumus Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 2012 1. Põhivara 1.1. Maa 191 612 EUR (toetused) 1.2. Hooned ja rajatised 127 742 EUR (toetused) 1.3. Seadmed 4 343 EUR 2. Käibevara 2.1. Raha 9 070 EUR 2.2. Kommunaalkulud 31 935 EUR 4/7 Eesti Mereakadeemia Projektijuhtimise projekt 2.3. Hoolduskulud - Kokku investeeringud 364 702 EUR Projektieelarve Nimetus, kulu kirjeldus Summa Viis lauaarvutit 5 * 500 = 2000 EUR
2 põhilist etappi: 1) 1950ndad – 1980ndad 2) 1990 ja hiljem MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE – kontsentratsioon ja haja-asustuse hääbumine – PÕHJUSED: 1. ETAPP: • Maa-asustuse kontsentratsioon • MEHHANISM: uued eluruumid – nooremapoolse rahvastiku sisseränne – kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE– kesk-asulate tühjenemine ja väikekülade kasv – PÕHJUSED: 2. ETAPP: • Töökohade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine. UUSASULAD – palju noori – kõrge väljarändajate % VÄIKESED ja VANEMAEALISE RAHVASTIKUGA KÜLAD – juba väike sisseränne mõjutab rahvaarvu, vanem rahvastik külades enamasti paikne 4. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis: 1) Teenuse kättesaadavuse halvenemine; 2) Kõrged kommunaalkulud; 4) Väikeste külade elujõulisus
Maja (vt. Illustratsioon 1) asub linnast väljas, vaikses ning looduslikus keskkonnas. Maja on läbimõeldud mugava planeeringuga ja modernse sisustusega. Esimesel korrusel asub 2 tuba, köök, WC/dussiruum, esik, garaaz ja abiruum. Teisel korrusel: 3 tuba, 1 WC/dussiruum ning esik. Maja valmis 2010 aastal. Maja üldpinnaks on 191,30 m² millele lisandub 1 462 m² krunt. Maja rent on 511 kuus. Kommunaalkulud kuus on keskmiselt 150. Asukoha eelisteks on hõre liiklus, mets lähedal, värske õhk. Kohale saamisega pole probleemi, kuna buss sõidab iga tunni aja tagant. Asukoha puudusteks on toidupoe kaugus. Lähim toidupood asub umbes 6 km kaugusel. Illustratsioon 1 http://www.city24.ee Puhkemaja 1.3. Töötajad Palgakulude kokkuhoidmiseks tuleb esialgu läbi ajada võimalikult väheste inimestega ja
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) V...
negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Mis alljärgnevast on püsikulud: Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Vali üks või enam: kommunaalkulud tootmistööliste palk tootmisseadmete rent kulutused toormaterjali ostmiseks maamaks Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent, bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks:
01.07.2018-31.07.2018 Reklameerimine INVISTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 2018 1. Põhivara 1.1. Maa 200 000 EUR (toetused) 1.2. Hooned ja rajatised 130 000 EUR (toetused) 1.3. Seadmed 4 000 EUR 2. Käibevara 2.1. Raha 9 000 EUR 2.2. Kommunaalkulud 31 000 EUR 2.3. Hoolduskulud - Kokku investeeringud 374 000 EUR 5 PROJEKTIEELARVE Nimetus, kulu kirjeldus Summa Sukeldumiskomplektid 15 * 343 = 5145 EUR LCD teler 640 EUR
katmiseks – käimas on erinevad kampaaniad. 1. Psühholoogiline nõustamine 21,95 Nõustaja tunnitasu 1 tund 15,62 15,62 Töötuskindlustusmakse 1,4% 0,22 Sotsiaalmaks 33% 5,16 Ruumide rent 1 tund 0,52 0,52 Kommunaalkulud 1 tund 0,43 0,43 2. Juriidiline nõustamine 40,95 Nõustaja tunnitasu 1 tund 29,76 29,76 Töötuskindlustusmakse 1,4% 0,42 Sotsiaalmaks 33% 9,82 Ruumide rent 1
korda nädalas. Treeningrühmi oleks esialgu kokku 4 harrastusrühma ja 3 võistlusrühma pluss üks täiskasvanute harrastus- ja üks võistlusrühm. Hiljem suurendatakse rühmade arvu vastavalt nõudlusele. Ühte rühma kuulub maksimaalselt 10-12 inimest. Kokku oleks klubis esialgu umbes 100 liiget. 10 3.3 Hinnastrateegia Teenuste hinna kujundavad palgad, kommunaalkulud, hoolduskulud, reklaamikulud ja muud kulud. Tõstame ja alandame vajadusel hinda hooaegade alguses vastavalt majanduskeskkonna muutustele. Uisuhall on avatud E-R 9-22, L-P 10-22, üritustele kuni 24. Meelelahutusliku uisutamise ajad avaldatakse uisuhalli kodulehel internetis iga hooaja algul ja püütakse jätta muutumatuks hooaja lõpuni. Laste treenimiseks taotleme linnavalitsuselt pearaha. Uisutreeningutes osalevad õpilased saavad terveks hooajaks uisud laenutada 200 krooni eest.
Kokku(€) 6241 4 6241 Reserv (5%-20%) 6241 10% 624,1 Tegevuskulud(€) 3759,03 1 3759,03 Käivituskulud 10000,03 4383,13 kokku(€) Tabel 5. Käivituskulud 3.2 Tegevuskulud Ettevõte tegevuse käigus toimub erinevaid kulutusi (vt tabel 6). Tegevuskulud võivad muutuda, sest kommunaalkulud sõltuvad aastaajast. Järgnevas tabelis antakse ülevaade tegevuskuludest. Ruumide rent(€) 1225 Töötajate palgad(€) 2244,48 Reklaamikulud(€) 100 Kommunaalkulud(€ ) 100 Laenu tagasimakse(€) 89,55 Kokku(€) 3759,03 Tabel 6. Tegevuskulud 3.3 Kasumiaruanne Nimetu Jaanua Veebrua Septembe
2. Kulukäiturid (-mõjurid) – kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed): mahupõhised ehk ressursipõhised ning tegevuspõhised Kriteeriumid: valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur: müügiosakonna tööjõukulu – klientide arv; lao kommunaalkulud – kinnisvarakasutus m^2 alusel Kulukogumid – kululiigi, kulukandja ja kulukäituri kombinatsioon. Näited: kulukoht Avalik liinivedu - Tootmise kaudkulud: kulukäitur – reiside arv, kulukandjad – bussidepuhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõiduplaani koostamine Juurutamise protsess: kulukandjate valik, protsesside ja tegevuste määratlemine, tegevustele
on tal aega asja üle mõelda ja nõu küsida. Kui ettevõtja abikaasa midagi oma pangakaardiga kinni maksab, ei saa FIE seda kuludesse kanda, sest ta pole ise raha kulutanud. Et oleks midagi kuludesse kanda, peab ta selle abikaasale välja maksma. Isiklike ja ettevõtluskulude eraldamine Kui FIE töötab kodus, siis millised kulud võib ta ettevõtluskulude hulka kanda: telefon, küte, elektriarve, kommunaalkulud, üür? Kui kodus töötades tulu teenitakse, siis on mingi osa kodustest kommunaalkuludest need, mida on vaja maksta, et saaks korterit kasutada seotud ettevõtlusega. Kui palju täpselt, oleneb sellest, kui suur on korter ja kui palju seal inimesi elab. Samuti osa telefoniarvest, sest tulu teenimiseks on vaja kindlasti ka telefoni kasutada. Paljudel tegevusaladel piisab tulu teenimiseks tavapärastest kulutustest oma väljanägemisele
Kulukäiturite kriteeriumid: 1) valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, 2) peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, 3) ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele. Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur – Müügiosakonna tööjõukulu -> klientide arv – Lao kommunaalkulud -> kinnisvarakasutus m2 alusel – Infotehnoloogia arenduskulud -> arvutite jaotus tulemusüksuste vahel Kulukogum – kululiigi (laos nt tööjõukulud, ruumikulud, inventarikulud, tegevuskulud...) , kulukandja (laos nt komplekteerimine, pakkimine, hoiustamine...) ja kulukäituri (laonduses laadimisel veokilt nt aluste arv, tonn, m3) kombinatsioon Näide: kulukoht Avalik liinivedu
Töökohal püsimine oli väga lihtne. Palk oli suhteliselt hea, (umbes 250 rubla) ning selle palga eest elas väga hästi ära. Küsitletu 2: Kõrgkooli lõpetades suunati kolmeks aastaks tööle, töökoht oli kindlustatud. Uue töökoha sai valida siis, kui oli 3 aastat sellel töökohal ära olnud kuhu suunati. Vallandati väga harva. Oskustöölise palk oli suhteliselt hea, selle pagaga elas hästi ära, sest kommunaalkulud olid väga väikesed ja transport ei maksnud samutu palju. Küsitletu 3: Töö leidmine oli väga lihtne ning töökohal püsimine samuti. Palk oli hea, (umbes 500 kr) ning selle palgaga elas väga hästi ära. Küsitletu 4: Tööd polnud vaja isegi otsida. Kolhoosis oli alati töökoht olemas ning töötuid polnud. Koolivaheajal said ka õpilased kolhoosist tööd. Töökohalt kedagi ei vallandatud. Palka sai piisavalt, aga selle eest osta ikka midagi polnud, sest poed
Töötuskindlustusmakse võlg 796 ostjate laekumata arved Muud ärikulud 1,220 Reklaamikulud 1,350 Kantseleikulud, postikulu 1,532 Isiku tulumaksu Seadmete võlg remont, varuosad, 1,992 hooldus kulu 2,145 Elektri kulu 2,235 Töötuskindlustuse kulu 2,403 Ruumide kommunaalkulud 2,444 IT teenuste kulu 2,529 Põhivara amortisatsioonikulu 2,875 Kohustuslik reservkapital 4,000 Autode kütuse kulu 4,659 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5,663 Müüdud kauba kulu 5,896 Telefoni ja interneti kulu 5,903 Sotsiaalmaksu võlg 6,258 Autode kasutusrendi kulu 6,351 Intressikulud 6,406
• Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes. • Püsi- ja muutuvatest kuludest saab rääkida olulisuse vahemiku piires. Olulisuse vahemik (relevant range) • on kulukäituri mahu piirkond, mille piires kehtib spetsiifiline (lineaarne) seos kulude hulga ja mahu vahel. • Püsivad kulud on konstantsed ainult olulisuse vahemiku piires. Segakulud • Mõlemad: nii muutuv kui ka püsiv komponent • Näide: – Kommunaalkulud, mis sisaldavad kuu püsitasu pluss tasu tegelikult kasutatud teenuse eest 19 Mixed Costs 20 Muutuvad kulud: kokkuvõte Kulud Kulud kokku Kulu Cost per kohta ühiku Unit Change Muutus in Ei muutu proportion with proportsionaalselt toodangu mahu
kaubanduskeskustest, kuhu erinevad tooted on kokku kogutud. 3) tootja ja tarbija huvide vastuolu- tootja on huvitatud tootma kitsast sortimenti suurtes kogustes, samas kui tarbija on huvitatud laias sortimendis väga väikestes kogustes. 40. Hind- on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas. 41. Hinnalisand - see osa hinnast, mis edasimüüja lisab tootjalt ostetud kauba hinnale otsa, mis on mõeldud kulude(töötajate palk, kommunaalkulud jms) katteks ja kasumi teenimiseks. 42. Hinnamarginaal- rahalises väärtuses osa, mille saavad tooteahela erinevad lülid jaehinnast 43. Kasumilävepunkt punkt, kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed 44. Promotsioon turunduskommunikatsioon, mis reguleerib ostjate ja müüjate suhtlemist, info edastamist ja vastuvõtmist 45. Reklaam igasugune makstud, mitteisiklik idee, toodete või teenuste esitlus, kus tellija on identifitseeritav 46
3Töötuskindlustusmakse võlg 796 4Muud ärikulud 1 220 5Reklaamikulud 1 350 6Kantseleikulud, postikulu 1 532 7Isiku tulumaksu võlg 1 992 8Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 145 9Elektri kulu 2 235 10Töötuskindlustuse kulu 2 403 11Ruumide kommunaalkulud 2 444 12IT teenuste kulu 2 529 13Põhivara amortisatsioonikulu 2 875 14Kohustuslik reservkapital 4 000 15Autode kütuse kulu 4 659 16Sotsiaalmaksu kulu töötasult 5 663 17Müüdud kauba kulu 5 896 18Telefoni ja interneti kulu 5 903 19Sotsiaalmaksu võlg 6 258
täitmiseks peab kooli omanik (riik või omavalitsus, aga mitte eraomanik) korraldama avaliku konkursi. Ametisse võetava direktoriga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord, kehtestada tunniplaan, juhtida koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega kooli õppe ja majandustegevust. Munitsipaalkoolide kulud (õpetajate ja direktorite palgad, õpikute soetamise ja õpetajate täienduskoolituse kulu, kommunaalkulud, remont jne) katab omavalitsus. Osa vajalikust rahast saadakse riigipoolse üldise toetuse raames. Sellest rahast makstakse õpetajate ning koolijuhtkonna palgakulud ja õppekulud. Omavalitsused on riigilt saadava raha kasutamisel järjest vabamad. Valitsuse määrusega kehtestatakse vajalikud koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele. Arvestuse aluseks on õpilaste arv koolis. Koolidele eraldatakse raha õpilaste arvu järgi.
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
käibemaksuga) Tootmishoone 2000 / 600-700 m² Ruumide kohandamine 3000 Vahendid tootmiseks 7000 Tööjõud 3000 Kommunaalkulud 500 Lisakulud 1000 Kokku 16500 Püsikulud (1 Kuu) Üür 800 Vesi 200 Elekter 500
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Äriplaan Koostas: Triin Kolk Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1. Kokkuvõte...............................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte taustaandmed........................................................................................................ 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 4 2.1. Tegevusala ja turupi...
4010 Masinate varuosad, remont, hooldus Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4015 Masinate, seadmete rent Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4030 Elekter Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4040 Muud põhitegevusega seotud teenused Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4050 Muud põhitegevusega seotud materjalid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 42 Ruumide kulud Kulu 4210 Ruumide rent Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4230 Ruumide kommunaalkulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4240 Ruumide hooldus, remondikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4250 Ruumide valvekulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 43 Muud tegevuskulud Kulu 4300 Reklaamikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4305 IT teenused, arvutitarvikud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4310 Telefon, internet Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4320 Asutamiskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4330 Kantseleikulud, postikulu Kulu Mitmesugused tegevuskulud
ajal, samuti nädalavahetusel. Lisaks on võimalik korraldada kursusi ettevõttes kohapeal, õppejõud läheb ettevõttesse kohale. III. Ettevõtte asukoht Ettevõtte juriidiline aadress on Laki 14A, Kristiine linnaosas. Üüri maksumus on 355 eurot kuus (4,2 eurot m2 kohta). Üüripinna kogupindala on 132 m2, mis jaguneb kolmeks erinevaks ruumiks (pindalaga 37, 76 ja 17 m2), on olemas WC, konditsioneer igas toas. Keskmised kommunaalkulud aastas (kaasa arvatud vesi, küte, prügi väljavedu ja elekter): 2 eurot m2 kohta. IV. Töötajad Ettevõttes töötab kolm õpetajat. Töötajatel on olemas vastavad dokumendid ja sertifikaadid, mis tõendavad nende erialaseid oskusi. Õppejõududele makstakse igakuiselt palka tähtajalises töölepingus märgitud kuupäevaks. Õhtune tööaeg on heaks lisateenimise võimaluseks elukutseliste õpetajate jaoks, kes töötavad päevasel ajal koolis.
1950ndad ja 60ndad: esmane kontsentratsioon; 1970ndad: kaasaegse asustuspildi kujunemine; 1980ndad: “kiirenev kontsentratsioon” 2) 1990 ja hiljem 1990ndad: selge pööre 2000ndad: pööre koos maakeskuste korrastumisega Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis 1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; 2) Kõrged kommunaalkulud Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu) 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus (kultuurilugu) 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad „juured“) 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastusmine, hooldamata maastikud,
KEHRA KLUBIHOONE Kehra tehaseklubi sai valmis 1957. aastal. Tehaseklubi oli Kehra kultuurielukeskus. Ringides käis üle 500 inimese. Seal oli suur kolmesaja istmekohaga lava ja saal. Esinejad käis üle kogu NSVL. Klubi kollektiive kutsuti palju esinema ja sai reisida. Samas korraldati igasugust pidu. Enne 1993. aastat tegutses majas 26 ringi ja huviklubi ning kino. Siis läks klubi enam ei köetud. Pärast uut omanikku tegutses klubis eakate MTÜ „Vabaaeg“. Tehas tasus maja kommunaalkulud, kuid sulges hoone 2003. aastal, sest küttearved olid väga suured. Klubis olnud asjad olid ära antud (nt: Estonia tiib-klaver muusikakooli, kaks pianiinot lasteaeda, üks jäi majja). Eakate MTÜ kehtib kaasajani, ainult Anija Valla Kultuurikeskuses. Seal käisid erinevad vanal ajal olevad kuulsad filmid, mis on praegugi inimestele tuttavad. Näiteks: Pahad poisid 2 Persia prints Disko tantsija Dinosauruste legendid
ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu. Koolihoone ülalpidamise soojusenergiamahukuse arvestuse koostamine. Tuleb projekteerida energiasäästlik hoone, kus säästuefekt ilmneb ülalpidamiskuludes. Seejuures tuleb välja arvestada kas hoone rajamiskulude suurendamisega on võimalik vähendada ülalpidamiskulud (ekspluatatsiooni kulud). Tuleb koostada võrdlusarvutused energiamahukuse osas (st iga variandi kohta näidata eraldi kommunaalkulud, investeeringukulud ja vastavalt tulemusele tasuvusaeg). Tallinna linna poolt kooskõlastatud variandi alusel, projekteerija on kohustatud korrigeerima projektdokumentatsiooni. Vajadusel Insenerkommunikatsioonidega liitumistingimuste (tehnilised tingimused tehnovõrkudega ühendamiseks) taotlemine (vesi, kanalisatsioon, elekter, side) vastavatest ametkondadest. Hoone täieliku rekonstrueerimisprojekti koostamine põhiprojekti mahus. Ehitustööde taotluseelarve koostamine.
(2) x2 Diagnosti 6 420 138,60 3,36 561,96 6 743,52 k (1) KOKKU 77 389,92 15. KÄIVITUSKULUD. Esimeseks kolmeks kuuks vaja minevad ressurssid: Kuluartikkel Maksumus Töö vahendid (sh tehnika) 12 625 Kommunaalkulud 450 Hoone remont 2 000 Esmased varuosad 2 000 Koolitus 229,5 Kontoritarbed (sh tehnika) 1 815 Töötasud 6 027,69 Tööriietus 165
12 Koolituskulud 100 13 Reklaam 100 100 200 200 200 14 Ürituste korraldus 50 50 50 15 Toiduainete ja jookide tellim. 1500 1000 16 Transpordi- ja sidekulud 50 500 500 500 100 17 Kommunaalkulud 50 100 200 200 200 18 Kulude reserv 10% 33 100 1956 769 1119 820 KOKKU EUR: 366 1113 21519 8454 12304 9020 KOKKU EUR: 52776 49 11.6 Investeeringute eelarve 11.6
Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................................4 Üldised andmed......................................................................................................................6 1.Äriidee.................................................................................................................................7 1.1Konkurentsieelis............................................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid.................................................................................................................
2014 a. 2015 a. Realisatsioon 144,45 1 014,75 1 109,48 1 159,26 1 211,36 1 265,88 1 322,96 Kaubad, tooraine, materjal ja teenused 39,56 275,96 300,18 313,84 328,15 343,12 358,81 Brutokasum 104,9 738,79 809,29 845,41 883,21 922,76 964,15 Tegevuskulud 12 Tallinna Tehnikakõrgkool Kommunaalkulud 13 56 59,92 64,11 68,6 73,4 78,54 Tööjõukulud (sh. maksud) 73,89 295,57 310,35 325,86 342,16 359,27 377,23 Transpordikulud 12 48 51,36 54,96 58,8 62,92 67,32 Kulum 49,42 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7
kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla) Sama regulatsiooni järgi saab üürnik aga ka kindel olla, et üürileping kestab ka pärast kinnisasja omaniku vahetumist. Omanikule kindlustab aga selle, et eluruumi üürilepingut täidetakse ka pärast eluruumi allkasutusse andmist või üürilepingu üleandmist kolmandale isikule. (Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla) Kas saab üürnikult nõuda, et ta tasuks ka kommunaalkulud? Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Seega, kui lepingus ei ole kõrvalkohustuste tasumise kohustust pandud, on üürnikul õigus nendest keelduda. (Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla)
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...
Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides) 2010 2009 Üür ja rent 1790806 1650929 Energia 320518 202325 Mitmesugused bürookulud 33256 20351 Lähetuskulud 142668 156661 Kommunaalkulud 206108 156396 Valvekulud 30491 105916 Sidekulud 38455 29587 Ruumide sisustus 28749 251177 Ruumide remont, materjal 13434 86496 Pakkematerjal, kaupade korrashoid 81839 171626
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Pille-Riin Adamka OÜ VETURE Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin, BA OÜ Veture 2 Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLDOSA 1.1. Äriidee kirjeldus........................................................................3 1.2. Asukoht..................................................................................5 1.3. Töötajad.................................................................................6 1.4. Vajalikud vahendid.....................................................................7 1.5. Algbilanss...............................................................................9 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1. Toote valmistamise teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted..........................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
