Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest.
HIND, HINNASTRATEEGIA, HINNA KUJUNDAMISE MEETODID - Hind on toote väärtus väljendatuna rahas. - Äriettevõttes on hind toote turunõudluse peamine määraja millest oleneb nii ettevõtte kogu müügitulu kui kasumi suurus - Küsitav hind peab alati olema kõrgem või vähemalt võrdne arvestusliku omahinnaga ehk katma ettevõtte kulud. Strateegia kuidas? - Ettevõtte jaoks pikaajaline suund hinnakujundamise valdkonnas. - Tagab ühesugused hinnaotsused - Mõjutab tarbija käitumist - Usaldusväärde strateegiaga on võimalik tarbijat motiveerida Hinnastrateegiat mõjutavad tegurid:
Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Turunõudlus kõik, kus turult midagi ostavad moodustavad turunõudluse Asenduskaup. kaup, mida saad vahetada millegi muu vastu Turutõrked turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada Kaup toode, mida müüakse Konkurents võistlus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Monopol ainuõigus Tootmisressursid kapital, tööjõud, loodusvarad, maa. Pakkumine kaubakogus , mid pakkujad soovivad müüa ja on
nõudlus. Erandiks on niinimetatud inferioorsed kaubad (rämpskaubad ehk madala kvaliteediga kaubad), mida inimesed on sageli sunnitud tarbima nende odavuse tõttu taoliste hüviste nõudlus sissetulekute kasvades hoopis väheneb, kuna suurem tulu võimaldab nende asendamist kvaliteetsemate analoogkaupadega. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Graafiliselt tuleb turunõudluse leidmiseks individuaalselt nõutavad kogused erinevate hindade korral kokku liita; sisuliselt on tegemist individuaalsete nõudluste horisontaalse summeerimisega. Turunõudlus on reeglina seda suurem, mida rohkem on ostjaid, mida jõukamad nad on ja mida rohkem nad just antud toodet tarbida eelistavad. Kuna iga tarbija poolt nõutav kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind, on turunõudluskõver sarnaselt individuaalse nõudluse kõverale langev.
Majandus: Tund 6 10.klass NÕUDLUS II 1.Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? Turunõudlus ja koos sellega ka hind peaks (teor.) kasvama kui üksikisiku nõuded mingi kauba järele suurenevad järsult. Turunõudlus peegeldab enamasti keskmist üksikisiku nõudluste summat ja kaudselt majanduse ,,tervislikku" seisu. 2.Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab Hinnamuutuse mõju kogusele mida tarbijad ostavad on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, siis on hinnamõju suur ja nõudlus elastne.
· teiste kaupade hinnad 6. nim 7 põhjust, mis puhul võib turul nõudmine kasvada ja kahaneda. · Asenduskaup on odavam · täiendkaup kallineb · ilmastiku tegurid · kaup on hooajaline · Reklaamid mõjutavad · Kaubaväärtus kahaneb laos seismisega · inimeste sissetulek on vähenenud 7. Pakkumine on toote hulk mida müüad pakuvad erinevate hindadega kindlal ajal ja kindlas kohas. Pakkumist mõjutavad: · toote omahinnaline muutus · turunõudluse muutumine · konkurentsi tugevdamine · majandus prognoosid, mis lubavad hinnal tõusta või langeda 8. turutasakaal on olukord kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. 9. Konkurents (täiskonkurents) on turul on palju sarnaste võimsustega ettevõtteid, mis pakuvad sarnaseid tooteid , hinnad kujunevad vabalt pakkumiste ja nõudmiste põhjal. Täiskonkurentsi tunnused: · müüijaid ja ostjaid palju
Turumajandus Mis on turg? • Turg on koht, kus kohtuvad teenuseid ja kaupu pakkuvad inimesed ja neid nõudvad inimesed Näiteks turg, laat. • Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. • Turg kui majandussüsteem • Turumajandus on majanduselu korraldamise viis, Peamised turuga seostuvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents • Turumajandus on majandussüsteem, kus majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasum. NÕUDJA • Kõik, kes turult midagi ostavad, on NÕUDJAD. Nende ostusoovid kokku moodustavad TURUNÕUDLUSE. Nõudjate ostusoovi mõjutavad elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressursid ja huvid. Kui miski asi läheb moodi, tekib kõrgendatud nõudlus. ! Too näide, milline kaup on hetkel moes. PAKKUJA • Pakkuja on kauba tootjad ja müüjad. •...
valikuid ja otsuseid. Turumajanduse olulisemaks tunnuseks on konkurents ( olukord kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ) . Reaalselt eksisteerib enamus riikides segamajandus, st. et kõrvuti erasektoriga funktsioneerib avalik sektor ja riik reguleerib majandust nim. segamajanduseks. Turg- kindlatel reeglitel ja alustel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Turumajandus on majanduselu korraldamise viis . Kõik , kes turult ostavad on nõudjad, kelle ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Pakkujateks on kauba tootjad. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Hind reguleeritakse nii nõudjate kui pakkujate seisukohalt. Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused. Müügihind- rahasumma, mis katab muutuv- ja püsikulud ning toob ka kasumit. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Riiklikult reguleeritav hind- valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda( nt . elekter
inimesed. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid turuosaliste vabadust teha kasulikke ja vajalikke otsuseid. Turumajandust nimetatakse ka vabaturumajanduseks. Turumajanduse põhijooned Konkurents Turu kujundatud hind Kaupade ja teenuste valik Mitmesugused omandi ja ettevõtlusvormid Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahalistest ressurssidest Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Kui nõudlus on kõrge saavad pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad küsida kõrgemat hinda. Hind on rahasumma, mis tuleb maksta, et mingi kaup omandada. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud , tuntakse turutasakaaluna. Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise- pakkumise põhjal
Turumajanduse korral otsustatakse alati küsimuste üle -mida, kuidas, kellele toota. Turumajanduses võistlevad paljud tootjad, seda nim. konkurentsiks. Turumajanduses on vabadus, see küll ei tähenda, et reegleid ei ole, vaid inimese vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajandusega seotud mõisted. Turg- paik, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Turumajandus- majanduselu korraldamise viis. Turunõudlus- nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse Pakkumine- kauba pakkumine nõudjatele. Hind- kui palju maksab kaup. Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutus. Müügihind- hind, mis on omahinnast kõrgem, et saada tulu. Turuhind- hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Riiklikult reguleeritud hind- hind, mille kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa inimene loobuda. Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud.
endiselt atraktiivne. Mõtlemine- hea toode müüb ennast ise ei pea tänapäeval paika, sest ebakvaliteetsel tootel ei ole kohta turul. Lisaks on olemas palju tarbijaid kaitsvaid seadusi, mis annavad tarbijatele õiguse ebakvaliteetsed tooted tagastada. Seega peab ettevõte määratlema oma toote/teenuse omadused, mis vastavad klientide soovidele. Ühtlasi ei piisa laia tarbijaskonnale pakutava toote puhul üksnes tootearendusest. Äris on hind toodete turunõudluse peamine määraja. Liiga madalad hinnad ei kata kulusid, liiga kõrged aga vähendavad müügimahtusid. Ettevõttes rakendatakse võrdset juurdehindlust, hinnalisandi määramisel tuleks eelkõige arvestada tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga. Omahinda tõstab oluliselt suured palgakulud toote ühe ühiku tootmisele. Tuleb välja töötada hinnastrateegia, mitte lasta sellel lihtsalt juhtuda. Isegi kui ettevõtja ei
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteg...
Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Turumajanduses otsustavad küsimusi tootjad ja neid ei piira miski. Kaupade ja teenuste valik on lai. Ka ostja saab valida millist ja kelle toodet ning kust ta seda ostab. Konkurents on tootjate vahel ja ühtviisi ka turumajanduse olulisim tunnus. 2. Turumajandus: Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudluse. Pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad võivad küsida kõrgemat hinda, kui miski läheb moodi ning nõudjad ehk ostjad üritavad seda endale hankida. Hind on kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind peab olema omahinnast kõrgem, sest muidu ei saa kasumit. Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse
pensioni. Alates aastast 2026 hakkab saama alles 65 aastaselt pensioni. Need inimesed kes on kuulutatud püsivalt töövõimetuteks inimesteks, need hakkavad kohe varem juba töötuvõimenduspensioni saama. Turumajandus mõisted Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudvad inimesed. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus. Nõudjad on ostjad ja nad esitavad Turunõudluse. Pakkujad on kaubatootjad. Omahind on kauba tootmiseks tehtud kulutused. Riiklikult reguleeritav hind on see, mida ei saa keegi teine muuta. Nt. elekter. Täiendkaup on või vorsti ja leiva vahel. Ostujõuline nõudlus on nõudlus, mis on rahaga tagatud. Turutasakaal on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. Mastaabisääst on see, kui ettevõtte laienedes kulutused vähenevad tootmiseks.
Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: 1. Tarneahela kulude vähenemine. Rusikareegli järgi on tarneahela protsesside ajaline kestus proportsioonis tarneahela kuludega. Ehk teiste sõnadega, vähendades toodete liikumise aega tarneahelas näiteks 20% vähenevad 20% ka tarneahela kulud. 2. Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine 3. Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus 4. Parem kaitstus turunõudluse kõikumiste suhtes 5. Suurt paindlikkust klientide nõudmiste täitmisel, millega kaasneb mitmekülgsem tootevalik Aja kompressiooni 7 strateegiat: Lihtsustamine. Integratsioon Standardiseerimine Paralleelne töötamine Muutujate kontroll Automatiseerimine Ressursside planeerimine. 5) Lükkamise VS tõmbamise põhimõte. Tõmbamise põhimõtte märksõnad: Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures
Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Segamajandus tekib asjaolul, kus turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks eha tule ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohast vaja oleks. 4.2 Turumajandus Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Nõudjad on kõik need, kes turult miodag ostavad. Nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Omahind on hind, mis väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind on oma hinnast kõrgem ning kannab kasumit. Müügihind sõltub nõudmisest ja pakkumisesr, konkurentsi tugevusest ja ostujõust. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult ostetakse ja müüakse. Teist tüüpi hind on riiklikult reguleeritav hind. Selle kehtestab valitsus, pakub monopol ja tarbimisest inimene loobuda ei saa (elekter). Asenduskaup asendame apelsiinid õuntega
Need otsused on ettevõtte müügiedu aluseks ja neid peab ettevõte tegema iga perioodi alguses! VIHJE: Keskmised kulutused reklaamile eelmisel perioodil olid ca’ 3 200 000 EUR. VIHJE: Ettevõte, kes tahab omada kõige moodsamat toodet peab sellesse investeerima. Viimasel perioodil investeerisid tootjad teadus ja arendustegevusse keskmiselt ca’ 1 700 000 EUR Kokkuvõtteks! Ettevõtte vajab turunõudluse rahuldamiseks moodsaid tooteid ja head turundust. 2 Tootmine Rulluiskude tootmine toimub kahes etapis (astmes): ettevalmistuse etapis valmistatakse alumiiniumtoorikust raam. koostamise etapis monteeritakse sisse ostetud rattad ja saapad (koos integreeritud kinnitustega) raamile. Toodetavad kogused sõltuvad: kasutada olevast tootmispotentsiaali valmisolekust, tootmishooned, seadmed,
kvaliteet määratud töö kvaliteediga. • Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus). • Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi piisavalt võimalusi rahuldada reaalajas turunõudlust selle suurte kõikumiste korral, eriti aga nõudluse tipuaegadel. • Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv. e. Transpordi terminoloogiat: isiklik – transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga ja avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate ja/või kaubavedu. oma vedu vedaja oma tarbeks oma kulul ja tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul.
o normaalhüvis- hüvis,mille nõudlus kasvab sissetuleku kasvades o inferioornehüvis- hüvis,mille nõudlus väheneb sissetuleku kasvades o asendushüvis-ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise (õunad pirnid,kohv tee) o täiendhüvis- ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise (autod ja kütus) 8) Turunõudluse ja turupakkumise leidmine, graafiline esitus. Turunõudlus saadakse, kui kõigi tarbijate nõutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita. (Kui eelnevalt soovis üks tarbija 1eurose hinna puhul 3 topsi (D1) ning teine tarbija 2 topsi (D2) siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel topsi kohvi) Turupakkumise leidmine: Turupakkumine saadakse kui kõigi tootjate pakutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita.
tulevikus toodete/teenuste nomenklatuuri · Kirjeldatakse kuidas arendatakse tooteid/teenuseid · Kirjeldatakse kust võetakse ideid toote/teenuse arendamiseks Turg Toote või teenuse turustamiseks peavad sellel olema potentsiaalsed kliendid. · Kirjeldatakse detailselt turgu, iseloomustatakse kliente ning nende regionaalset paiknemist. · Kirjeldatakse nõudlust sarnase toote/teenuse järele turul: kui suur on turunõudluse kogumaht, milliseks peaks kujunema ettevõtte turuosa. · Hinnatakse nõudluse sesoonsust: kas on sesoonne või ei, kuidas planeeritakse "üle elada" kõrghooaja väline aeg. · Kirjeldatakse turul valitsevat hinnataset, ehk millise hinnaga samalaadse kvaliteediga samalaadset toodet/teenust turul müüakse. · Tuuakse välja toote/teenuse konkurentsieelised. Hinnatakse, kas toodet on võimalik müüa hinnaga, mis tagab ettevõttele kasumlikkuse.
kuulamiseks ja see mida me käes hoiame on ju ikkagi ainult selle toote kandja või pakend. (EBS turunduskonspekt lk. 15-16) 6 Toode 2. TOOTEARENDUS Tootearendus on protsess, mis algab ideede otsimisest ja lõpeb uue toote/teenuse turule toomisega. Uus toode/teenus võib olla muudatuste tegemine olemasolevas tootes või täiesti uue toote väljaarendamine. Eduka tootearenduse aluseks on turunõudluse analüüs - st. kes on klient ning missugused on tema vajadused.(Looveesti) Töötada välja uus toode on üks tähtsamaid valdkondi turunduses. On palju viise, kuidas luua ideest uus toode. Üks võimalus on jäljendada mida teised teevad, ja kasutada seda ära oma äri - kontekstis. Muud võimalused - järgige tehnoloogiaarendusi ja oma fantaasiaid ja soove. See on kõige levinum lähenemine. Toodete väljatöötamisel on vaja arvestada eripärasid tema
2)turukonkurentsi karmus. TURUMAJANDUS Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Turg- kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord Turg kui üldine majanduse süsteem. Turumajandus on majanduse korraldamise viis. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine ehk nõudlus, pakkumine, hind ja konkurents. Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid moodustavad aga turunõudluse. Pakkumine toimub pakkujate poolt ehk kauba tootjate ja müüjate poolt. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Kauba hind- rahasumma mille eest kaupa osta saab. Pakkuja jaoks on oluline kauba omahind (oleneb tootmise efektiivsusest), mis väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Kauba müügihind (oleneb nõudmisest, pakkumisest, konkurentsist, inimeste ostujõust.) peab olema omahinnast kõrgem, sest vastasel juhul ei anna kauba tootmine kasumit.
Uue juurde ehitatavad majad peaksid kindlasti järgima olemasolevate majade planeerimist, et säilitada paiga ühtne kujundus, kuid samas arendama seda edasi inimesesõbralikumaks keskkonnaks. Joonis 6 Rahu teel neli ridamisi paiknevad majad (roosa, kollane, hall ja punane) Ala tulevikuvisioonid Lasnamäel iseenesest leidub rohkelt tühje ehituspotentsiaaliga krunte, kuid ,,arengupeetus" on eelkõige turunõudluse taga ning võib prognoosida, et seni, kuni hinnatumates piirkondades elamuarenduseks sobivaid krunte jagub, Lasnamäe osas turunõudlus oluliselt ei parane ning Lasnamäe ehituspotentsiaal lähimal ajal ei realiseeru. Uued liiklusteed 2008. aastal koostatud Lasnamäe elamumaa üldplaneeringu järgi saab Rahu teest uue magistraali, Narva mnt osa. Sellega seoses on tähtis pidada silmas omanäolise Katleri hoonetekompleksi säilitamine, kavandatava ärihoonestuse mahu vähendamine ning
pakkematerjalide kulud, log. infosüsteemide kulud jms) 23) Aja kompressioon lk 157-158 Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: Tarneahela kulude vähenemine; Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine; Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus; Parem kaitstus turunõudluse kõikumiste suhtes; Suurem paindlikkus klientide nõudmiste täitmisel, millega kaasneb mitmekülgsem tootevalik. Aja kompressiooni 7 strateegiat: Lihtsustamine. Integratsioon Standardiseerimine Paralleelne töötamine Muutujate kontroll Automatiseerimine Ressursside planeerimine 24) Tarneahela üleminekupunkt lk 169-170 Näitab kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele
mis on tarbijate poolt enim soositud. Tasakaalu korral jaotab TKT hüvised nii, et viimase toodetud ühiku MC=MR, mida tarbijad omistavad sellele viimasele ostetud ühikule. §9 MONOPOL Tunnused: palju müüjaid, diferentseeritud hüvis, madalad sisenemisbarjäärid, oluline roll hinnavälisel konkurentsil hinnakujundaja- omab võimu toodangu hinna üle turukaitsetõkked e sisenemisbarjäärid- piirangud tegevusalale juurdepääsuks · mastaabisääst- üks f suudab rahuldada turunõudluse madalaimate AühikuC-ga · seadusandlikud-patendid ja litsentsid · ressursside ainuomandus- ühel firmal kontroll olulise ressursi üle loomulik monopol- teke on seotud tootmise iseloomuga, mitte kunstlike abinõude kasutusega D-kõver on neg tõusuga- kogus suureneb hinna alanedes; D-kõver=turu D-kõver=AR-kõver S-kõver puudub kuna hinna ja koguse vahel pole seost! MR
muutusest; järelikult ESp läheneb siis lõpmatusele. Pakkumiskõver on horisontaalne joon. Ka väga väike hinna muut _P võib põhjustada pakutava koguse QS muutumise kas 0-ks või _-ks (lõpmatuseks), sõltuvalt hinnamuutuse suunast. 25. Ajaperiood tootmises: lühiperiood ja pikk periood Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõtted suudavad tootmismahtu kasvatada esmajoones olemasolevaid tootmistegureid (paremini) ära kasutades. Stiimuliks võib neil olla näiteks turunõudluse suurenemise tõttu kasvanud kauba hinnatase. Pakkumiskõver muutub elastsemaks (laugemaks). Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul tootmisharus tegutsevad firmad on suutnud oma tootmisvõimsusi suurenda kasutades ära investeeringuid ning uued firmad on jõudnud turule tulla. Pakkumiskõver näitab endisest elastsemat pakkumist (on muutunud veelgi laugemaks). 26. Püsivad ja muutuvad tootmistegurid Püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul
Tootmisefektiivsus Originaalsus Teooriateadmised majandusõpetuse tunnist 7 Kliendid omast vanuserühmast Taaskasutus ehk pole suuri kulutusi Võimalused Ohud Vajadusel laiendada sortimenti Ajapuudus Turunõudluse kasv, sest järjest Motiveerituse kadumine enam inimesi soetavad endale Konkurentide teke nutitelefoni 3. Toode, tootmine ja müük 3.1. Toote kirjeldus Õpilasfirma Zamps pakutavaks tooteks oli taaskasutatud šampoonipudelitest valmistatud telefonitaskud. Tooteid on erineva suuruse ja värviga. Algselt oli toode mõeldud telefoni laadimiseks kohas, kus lühikese laadija juhtme tõttu ei
eraettevõtted, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele tooteid ja teenuseid ning teenida tulu Majanduse toimimiseks on vaja: 1. loodusvara 2. kapitali 3. tööjõudu Turumajandus- arenenud riikidele omane majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Turumajanduse toimimine- on pakkujad ja nõudjad, mis kokku teevad turunõudluse. Hind on rahasumma, mis tuleb makta, et kaup endale saada. Teemakohased mõisted: 1. Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutused, mis on väljendatud rahas 2. Turuhind- hind, millega tegelikult kaupa müüakse ja ostetakse 3. Turutasakaal- olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustunud 4. Täielik konkurents- turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid/müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid sarnaste hindadega 5
t kaupade analüüs: probleemi kirjeldamine, formuleerimine, tegurite avamine 2.mudeli (lähtutakse väikese rühma kõrgetasemeliste juhtide arvamusest) *Müügivõime m. (tehakse realiseeritavuse tõenäosuse arvestamine. Seisvate ja liigseks osutuvate varude korral on konstrueerimine 3.mudeli matemaatiline analüüs 4.alginfo ettevalmistamine: kindlaks ja sumeeritakse piirkonnati turunõudluse ja koostatakse kõikehaarava prognoosi) raha valesse kohta investeeritud. Kaubavarusid võib liigitada 1) majandusliku sisu järgi · statistika, vaatlus, info töötlus: andmete filtreerimine 5.mudeli arvlahendus *Delphi m. (m. seisneb problemi kohta süstemaatilises usaldusväärse üldistuse saamises normaalvarudeks (töövarudeks) · hooajalisteksja kestevvarudeks · ennetusvarudeks 6
Nõudlust kajastab nõudlustabel või nõudluskõver. Iga konkreetne punkt näitab nõudluskõveral nõutavat kogust antud hinna korral. Kui kauba hind muutub, siis kajastab seda liikumine piki nõuduskõverat, liikumine piki nõudluskõverat välejdnab nõutava koguse, mitte nõudluse muutumist. Kui kauba nõudlus suureneb, tarbitakse antud kaupa antud hinna juures rohkem. 7. Toote/teenuse turunõudlust mõjutavad tegurid. Näide. Turunõudluse mõjurid: · Tarbijate sissetulek ja sissetulekudünaamika · Teiste kaupade hinnad (asendus, täiendkaupade) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused · Tarbijate tulevikuootused 8. Pakkumine. Millised seoseid iseloomustabm kuidas seda väljendatakse (+graafiline esitlus) Pakkumine on seos toote/teenuse hinna ja koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad teatud ajaperoodil müüa
tegevusega liita.siin tuleb ka arvestada tehnoloogilist protsessi ja protsesside omavahelist sõltuvust. Variant B (see on napisõnalisem :-D): 1) Seadmete paigutus ja eripärad Tootmisprotsessid: Peame vaatama nomenklatuuri. Kui meil on tegemist suure nomenklatuuriga ja väikeste kogustega, siis nimetatakse seda projektitootmiseks. Nt. majade ehitus. Tootmine kui tegevus on aga pigem protsessipõhine, kus läbi väärtuse loomise protsessi teostatakse turunõudluse pidevat rahuldamist. Kui me teeme väikeseid seeriaid, siis nimetame seda töökojaks. Partii tootmine – tootmine toimub fikseeritud partiide kaupa. Masstootmine – tähendab sama tüüpi detailide, masinate või masinaosade valmistamist suurel hulgal pika ajavahemiku jooksul. Pidev tootmine – katkematu protsess nt. Energia tootmine. Teenindusprotsessid: proffessionaalne e. individuaalteenus. Protsess on katkendlik, nt. Erakorraline meditsiin
Tegevuse ajaline maht (D) on 55min, nõutud taktiaeg(C) on 4,8min => Personalivajadus on D/C ehk 12 inimest. 6) PROTSESSID JA SEADMETE PAIGUTUS ● Tootmisprotsessid- Peame vaatama nomenklatuuri. Kui meil on tegemist suure nomenklatuuriga ja väikeste kogustega, siis nimetatakse seda projektitootmiseks. Nt. majade ehitusTootmine kui tegevus on aga pigem protsessipõhine, kus läbi väärtuse loomise protsessi teostatakse turunõudluse pidevat rahuldamist. Kui me teeme väikeseid seeriaid, siis nimetame seda töökojaks. Partii tootmine – tootmine toimub fikseeritud partiide kaupa. Masstootmine – tähendab sama tüüpi detailide, masinate või masinaosade valmistamist suurel hulgal pika ajavahemiku jooksul. Pidev tootmine – katkematu protsess nt. Energia tootmine. ● Teenindusprotsessid: proffessionaalne e.individuaalteenus
4. Majapidamisteooria 4.1 Kasulikkus ja nõudmine Seni käsitleti nõudmise ja pakkumise juures eelkõige turunõudlust. Vaadeldi, muude tingimuste samaks jäädes, nõutavate kaupade ja teenuste koguhulka ja nende hinda. Ent selle turu moodustavad üksikisikud. Seost ühe indiviidi poolt nõutava koguse ja hinna vahel nimetatakse individuaalseks nõudluseks. On olemas seos üksikisiku nõudluse ja turunõudluse vahel. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa. Joonis 4.1 iseloomustab seost individuaalse nõudluse ja turunõudluse vahel. Selles näites on Anu ja Tõnu ainukesed isikud. Hind Anu nõudlus Tõnu nõudlus Turunõudlus 80 60 40 20 0 2 4 6 Kogus 0 2 4 0 2 4 6 8
7.4. Millised on Teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused? 7.5. Mille alusel Teie tulevased kliendid langetavad ostuotsuseid hind, kvaliteet jm.? 7.6. Millised on kliendi erilised vajadused? 7.7. Milline on tarbija ostujõud? 7.8. Kui hinnatundlik on tarbija? Ülesanne nr. 8. Koostage turu, kuhu plaanite siseneda või juba olete sisenenud, iseloomustus. Kirjeldage detailselt turgu, nõudlust sarnase toote või teenuse järele turul, hinnake, kui suur on turunõudluse kogumaht ja milliseks peaks kujunema ettevõtte turuosa. 8. Turu iseloomustus. 8.1. Kus asub ja kui suur on turg? 8.2. Kas turg on kasvav, kahanev või stabiilne? 8.3. Kui turg on kasvav, siis milline on turu kasvupotentsiaal Eestis (ja väljaspool Eestit)? 8.4. Kui palju on potentsiaalseid kliente? 8.5. Millised on trendid turul? Millised kliendi vajadused on antud valdkonnas veel rahuldamata? 8.6. Kui palju turul kulutatakse antud kaubagrupi toodetele teatud aja jooksul? 8.7
kaupade jaotus, müügi tõhustamine 7. Sihtturgude arendamise protsess. Turu segmentimine (tarbijate rühmitamine), sihtturgude valimine, positsioonimine(tootenägemuse kujundamine). 8. Turunduse organisatsiooniline ülesehitus. · Ettevõtte tegevuse algperioodil vaadeldakse turundust sageli teiste tegevustega võrdse, kui isoleeritud funktsioneeriva osategevusena · Peagi hakatakse aga arusaama turunduse tähtsusest, eriti madala turunõudluse korral ja laiendatakse selle tegevusvaldkonda. · Turundusele omistatakse keskne roll, kõiki teisi tegevusi hakatakse käsitlema abistavates funktsioonides. · Kõik struktuuriüksused, sh ka turundusosakond, paigutatakse tarbija suhtes võrdsesse seisundisse. · Paratamatult jõutakse olukorrani, kus tarbijatel on keskne positsioon, turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon. 9
Hoolimata mõnedest ELi impordipiirangutest on plaadiimport Euroopasse kasvanud 10%, ületades ekspordi suurenemise(kasumid) ning põhjustades languse kogu kaubanduses. Sellest hoolimata jäi Euroopa suurimaks eksportööriks. (UNECE 2008) Euroopa liidu puitlaastplaadi toodang suurenes 2007. a 3,5% saavutades 39,4 mlj. m3 mahu, aga nõudlus suurenes märgatavalt aeglasemalt, 2% võrreldes 2006- ndaga. Sise- ja väliskaubandus mis viimased viis aastat olid kasvanud, näitasid 2007. a turunõudluse nõrgenemist. Vaatamata sellele jäi Euroopa suurimaks PLP eksportööriks, kogukaubanduse ülejäägiga ligi 3,9 mlj. m3. (UNECE 2008) MDF-i tootmine ja tarbimine EU-s on viimasel kümnendil pidevalt suurenenud. 2007 tootmise kasv 2,5% (12,8 milj m 3 ) . MDF-i tarbimine suurenes samal aastal aga 8%. Tarbimine oli elav kuna mööblitööstuse kõrge aktiivsus andis sellele hoogu juurde. MDF tarbimine aeglustus 2007 teisel poolel, see trend jätkub ka 2008 alguses
Konkurents turul väheneb, tänu millele on püsima jäänud ettevõtetel suuremad võimalused äritegevuseks. · Tänu hetke majandusolukorrale, kus on tööjõu küllus, mis võimaldab organisatsioonil palgata tööjõudu odavamalt, seega ka toote omahind on madalam. Lähtudes eelnevast annab see eelise teiste konkutentide ees võistelda madalama hinnaga välisturgudel. · Turunõudluse kasv. · Tegevusala toetamine riigi poolt. · Maailmamajanduse kasv. Ohud: · Tänapäeva kiire tehnika areng. Kuna erinevad tehnoloogiad vananevad, siis tuleb ettevõttel vahetada need uute vastu, et efektiivsemalt ja säästlikumalt toota, mis eeldab ettevõtte vabade ressursside olemasolu. · Healjärjel olevad hotellid, kohvikud, restoranid ja laevad saavad lubada oma köögi
7.4. Millised on Teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused? 7.5. Mille alusel Teie tulevased kliendid langetavad ostuotsuseid hind, kvaliteet jm.? 7.6. Millised on kliendi erilised vajadused? 7.7. Milline on tarbija ostujõud? 7.8. Kui hinnatundlik on tarbija? Koostage turu, kuhu plaanite siseneda või juba olete sisenenud, iseloomustus. Kirjeldage detailselt turgu, nõudlust sarnase toote või teenuse järele turul, hinnake, kui suur on turunõudluse kogumaht ja milliseks peaks kujunema ettevõtte turuosa. 8. Turu iseloomustus. 8.1. Kus asub ja kui suur on turg? 8.2. Kas turg on kasvav, kahanev või stabiilne? 8.3. Kui turg on kasvav, siis milline on turu kasvupotentsiaal Eestis (ja väljaspool Eestit)? 8.4. Kui palju on potentsiaalseid kliente? 8.5. Millised on trendid turul? Millised kliendi vajadused on antud valdkonnas veel rahuldamata? 8.6. Kui palju turul kulutatakse antud kaubagrupi toodetele teatud aja jooksul?
- Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida. - Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi piisavalt võimalusi rahuldada reaalajas turunõudlust selle suurte kõikumiste korral, eriti aga nõudluse tipuaegadel. - Teenuse müük on sisuliselt inim- ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga - Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv. - Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus). Sessoonsusest ja ebarütmilisusest - Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama. - Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused,teelagunemised
kogu tarneahela toimetamise planeerimine, elluviimine ja kontrollimine. Logistika eesmärk: kindlaksmääratud teenindustaseme pakkumisega seotud kulude optimeerimine. 8. HIND JA HINNAKUJUNDUS Hinna olemus: hind on toote väärtus väljendatuna rahas ehk teisisõnu väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omandamisest või tarbimisest tulenevate kasude vastu. Hind on tähtis nii üksikorganisatsiooni kui kogu majanduse seisukohalt Äriettevõttes on hind toote turunõudluse peamine määraja, millest oleneb nii ettevõtte kogu müügitulu kui kasumi suurus. Hinnamarginaal- see osa hinnast, mis edasimüüja lisab tootjalt ostetud kauba hinnale otsa. Hinnalisand- (tulumäär), mis vastab summale, millest edasimüüja katab oma müügi- ning muud jooksvad kulud ning teenib täidetud ülesannetele kohase kasumi. Suhtekorraldus- eesmärgiks on püsiva usalduse, koostöötahte, hea maine loomine ja hoidmine ettevõtete ja inimeste vahel.
kaasa, end tugevasti reklaamides. Kohanduv hinnakujundus on omane väikestele elujõulistele firmadele. Kohanduvad konkurendid ei algata hinnamuutusi, nad võtavad teadmiseks suuremate firmade hinnad ja püüavad neid enda huvides ära kasutada. Kohanduv firma on veendunud, et tema läbimüük esindab küllalt väikest osa turust. Kui suuremad konkurendid püüavad hinda tõsta või nõudluse vähenedes hinda säilitada, ei tõsta kohanduv firma oma hinda kompenseerimaks turunõudluse vähenemist. Selle asemel püüab ta hinda säilitades müügikäivet suurendada, kuigi kokkuvõttes võib turg väheneda. Kohanduv hinnakujundus on üks efektiivsemaid kaitsestrateegiaid, mis sobib eriti väikestele ja keskmistele firmadele. Kooskõlastatud hinnakujundus on sageli suurfirmade hinnakujunduspoliitika põhivaldkond. Koostöös tegutsevad hinnakujundajad ei hoia oma hindu tingimata samadena. Pigem muudavad nad hindu
antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal. Turg selle kaudu suhtlevad ostjad ja müüjad Turuõudluskõver turunõudluse graafiline kujutis, kõikide indiviidide nõudluskõverteate horisontaalsumma Turupakkumiskõver turu pakkumise graafiline kujutis Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind · Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale
võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida. · Teenuse müük on sisuliselt inim- ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga. · Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus). · Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi piisavalt võimalusi rahuldada reaalajas turunõudlust selle suurte kõikumiste korral, eriti aga nõudluse tipuaegadel. · Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv (vt ka raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise teema logistika infrastruktuuri loengus). i. Sessoonsus ja ebarütmilisus Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama. Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne.
4. Majapidamisteooria 4.1 Kasulikkus ja nõudmine Seni käsitleti nõudmise ja pakkumise juures eelkõige turunõudlust. Vaadeldi, muude tingimuste samaks jäädes, nõutavate kaupade ja teenuste koguhulka ja nende hinda. Ent selle turu moodustavad üksikisikud. Seost ühe indiviidi poolt nõutava koguse ja hinna vahel nimetatakse individuaalseks nõudluseks. On olemas seos üksikisiku nõudluse ja turunõudluse vahel. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa. Joonis 4.1 iseloomustab seost individuaalse nõudluse ja turunõudluse vahel. Selles näites on Anu ja Tõnu ainukesed isikud. Hind Anu nõudlus Tõnu nõudlus Turunõudlus 80 60 40 20 0 2 4 6 Kogus 0 2 4 0 2 4 6 8
me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest.
piirkulu (MC) = piirtulu (MR) = keskmine tulu (ATR) punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse kasumiläveks/tasuvuspunktiks kasumilävel e tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = TC (firma kogukulu) pikal perioodil saavad kõik TLT-l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult normaalkasumit. Joonis 8.8 Näide, kuidas TKT ja TKF reageerivad turunõudluse muutusele: näites esitatakse ainult turunõudluse kasv eeldatakse, et üksikfirma kulud ei sõltu tootmisharus tegutsevate firmade arvust esialgne TKT tasakaalupunkt A, TKF-id saavad ainult normaalkasumit nõudluse kasvul nihkub kõver asendisse D1 turunind tõuseb pe pealt p1e peale, toodangu mahud kasvavad Qe pealt Q1e peale (liikumine pikku S kõverat) TKF-del tekib majanduskasum (hall ristkülik) firmade arvu kasv tegevusvaldkonnas kestab seni, kuni teenitakse turul majanduskasumit
Peamine risk on siis see, et meie pakutav müügihind peab olema mõne protsendi võrra kõrgem kui konkurentidel. Oht on ka see, et renoveerimistööde hinnad võivad tõusta mõne aja pärast jälle kõrgemale. Praegusel hetkel on need hinnad veel suhteliselt madalal, aga on näidanud tõusutrendi. Praegu tehes äriplaani ja arvestada teatud summaga, mida panna renoveerimise alla, siis mõne kuu pärast võib plaanitud hind olla tõusnud. 4) Peamine turunõudluse risk on see, et polegi nõudlust turul. Kuigi teoreetiliselt peaks olema Tallinna kesklinna ja Lasnamäele alati ostjaid, siis arvestades majanduse hetkeseisu võib olla tõsine probleem see, et polegi ostjat. Teine suurem risk võib olla see, et praegusel hetkel ületab pakkumine nõudlust. See on põhjustatud sellest, et viimasel kahel aastal pole majandussurutise tõttu ostetud väga palju kortereid, samas kui arendajad ehitasid kortermaju pidevalt juurde
Täieliku konkurentsi turul on tasakaal punktis, kus tööjõu pakkumiskõver lõikub tööjõu piirprodukti tulu kõveraga. Monopson soovib palgata vähem töötajaid väiksema palgaga kui täieliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte. Tööjõu turunõudlus näitab, kui suur on kõikide ettevõtete poolt nõutava tööjõu koguhulk sõltuvalt tööjõu hinnast. Kui ettevõtte palk alaneb, siis tekib sellele graafikule kaks tööjõu nõudluse kõverat, kuid tööjõu turunõudluse graafikule lisajoont ei tule, vaid see tuletatakse individuaalse tööjõu nõudluse graafikust. Kuluefektiivsus leitakse sisendi piirprodukti jagamise teel sisendi piirkuluga. Tööline toodab tunnis 5 ühikut toodet x ja tema tunnipalk (piirkulu) on 3 eurot tunnis, tema kuluefektiivsus on 5/3=1,67. Masin toodab 10 ühikut toodet x tunnis ja tema piirkulu on 10 eurot tunnis, tema kuluefektiivsus on 10/10=1. Töötaja
Väliskeskkonnast tulenevad võimalused: võimalus laiendada tegevust uute turgude või tarbijagruppide teenindamisel, tooteseeriate laiendamine tarbijate vajaduste paremaks rahuldamiseks, ette- või tahapoole suunatud vertikaalne integratsioon, tegevuse diversifitseerimine, koostöö konkurentidega ühiste huvide osas, kaubandusbarjääride vähenemine atraktiivsetel välisturgudel, konkurentide jäämine loorberitele puhkama, võimalus kiiresti laieneda tänu turunõudluse kiirele kasvule, uute tehnoloogiate esilekerkimine. Väliskeskkonnast tulenevad ohud: madalamate kuludega konkurentide sisenemine turule, asenduskaupade müügi laienemine, hankijate või klientide mõjukuse kasv, turu kasvu aeglustumine, valuutakursside ja välisriikide kaubanduspoliitika muutumine kahjulikus suunas, kulukad ettekirjutused (saastamine, tehnoloogia jne), üldise majandusolukorra halvenemine, intressimärade tõus, mingite tegevuskulude tõus, klientide muutuvad vajadused,
Toote planeerimine, hinna kujundamine, kaupade jaotus, müügi tõhustamine 7. Sihtturgude arendamise protsess. Turu segmentimine (tarbijate rühmitamine), sihtturgude valimine, positsioonimine(tootenägemuse kujundamine). 8. Turunduse organisatsiooniline ülesehitus. Ettevõtte tegevuse algperioodil vaadeldakse turundust sageli teiste tegevustega võrdse, kui isoleeritud funktsioneeriva osategevusena Peagi hakatakse aga arusaama turunduse tähtsusest, eriti madala turunõudluse korral ja laiendatakse selle tegevusvaldkonda. Turundusele omistatakse keskne roll, kõiki teisi tegevusi hakatakse käsitlema abistavates funktsioonides. Kõik struktuuriüksused, sh ka turundusosakond, paigutatakse tarbija suhtes võrdsesse seisundisse. Paratamatult jõutakse olukorrani, kus tarbijatel on keskne positsioon, turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon. 9. Ettevõttesisene turunduskeskkond.
annaabi.ee 
