Suhtarvud – püüavad iseloomustada mitu korda su kulud, tulud jne käibivad. Varude käibesagedus näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. müüdud toodangu kulu (võib selle asemel olla ka müügitulu) varude käibesagedus= keskmised varud Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub
(Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused keskmine puhaskäibekapital Puhaskäibekapitali piisavus = ----------------------------------------------- müüdud kaupade kulu päevas Efektiivsuse suhtarvud (toimimissuhtarvud) Müüdud kaupade kulu (müügitulu) 1. Varude käibesagedus = --------------------------------------- (varude käibekordaja) keskmised varud müüdud kaupade kulu 1.1 Valmistoodangu = -------------------------------------- käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2
Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võlakordaja oli 0.40. Missugune oli ettevõtte ROA? 2 ÜLESANNE (põhineb järgneval 5-l ülesandel) 1. Rowe and Company võlakordaja on 0.50, vara käibesagedus on 0.25 ning käibe puhasrentaablus on 10%. Ettevõtte tegevjuht ei ole rahul aktivate tootlusega. Ta arvab, et seda saab kahekordistada. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja (1) suurendada käibe puhasrentaablust 14%-ni ning (2) suurendada vara käibesagedust. Missugust varade käibesagedust on vaja saavutada varade tootluse kahekordistamiseks? 2. Altman Corporation intressikandva võla suurus on $1 000 000 ning võla intressimääraks on 12%
väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist, milleks on 30-40%. 2. Tegevuse efektiivsuse analüüs a) Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv. Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus e) Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on ettevõtte varud keskmiselt ära müüdud. Varude käibekordaja=müüdud toodangu kulu/varud f) Varude käibevälde- s
tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks.
vastavatl 14,35% ning 16,06%, millest võib järeldada, et omakapitali rentaabluse näitajad on jõudnud normaalsele tasemele. Kahe aasta põhjal on näha näitaja kasvu, mis tähendab, et järgnevatel aastatel tõenäoliselt kasvab näitaja veel. 15 5. EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Nende suhtarvude abil saab hinnata ettevõtte vara kasutamise efektiivsust ja intensiivsust müügitulu loomisel. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga. Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 2009 2010 2011 Müügitulu 408 276 402 773 435 977
omakapitali suhe Info: Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 100 000.- kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 75 000.- lühiajalise laenu kustutamiseks; 175 000.- masinapargi täiendamiseks; 80 000.- tootmisvarude suurendamiseks; 70 000.- rahajäägi suurendamiseks. III Kasutage OÜ Puri lihtsustatud raamatupidamisbilansi koostamiseks järgmisi näitajaid: Käibevara käibesagedus 3,0 korda Raha laekumise välde (aastas 360 päeva) 15,0 päeva Põhivara käibesagedus 3,0 korda tootmisvarude käibekordaja 5,0 korda lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3,0 korda netokäive 6,0 miljonit eurot realiseeritud toodete kulu netokäibes 75,0% võlakordaja 60,0%
netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmisvarude käibesagedus= NK/varud=> 575202/X= 9 korda varud= 575202/9= 63911
d. ei saa kasutada, sõltumata sellest, kuivõrd tsentraliseeritud on otsuste langetamine Küsimus 5 Küsimuse tekst Koguvara puhasrentaablus ei suurene kui Vali üks: a. Suureneb; suureneb b. Suureneb; väheneb c. Väheneb; suureneb d. Väheneb; väheneb Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui Firma A kasutab varude hindamisel FIFO meetodit ja Firma B kaalutud keskmise meetodit hindade pideva tõusu tingimustes, siis Vali üks: a. Firma A varude käibesagedus on väiksem kui Firmal B b. Firma A koguvara puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B c. Firma A müügikäibe puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B d. Firma A on debitoorse võla laekumissagedus suurem kui Firmal B Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui firma varude algjääk oli 60000 ja lõppjääk 90000 , müügikäibe brutorentaablus 30% ja müügikäive 1200000, siis varude käibesagedus oli Vali üks: a. 13,33 b. 4,80 c. 11,20 d. 8,0 Küsimus 8
Kuidas arvutada laovarude käibesagedust? P: *Kõrged veotariifid (km hind kallis) *väike veovõime ja piiratud ja toimingud on teostatud. = aasta müügikäive/ keskmine laoseis koorma kaal tellimistsükli aeg- kui kaua läheb aega tellimise vajaduse teadvustamisest 72. Millest sõltub käibesagedus? 81. Meretraspordi eeslised ja puudused. kauba kättesaamiseni *Tootmistsükli pikkusest- mida pikem ts, seda rohkem raha varudes kinni E: *väga suur veovõime *Ökonoomne suurte veomahtude ja kauguste 61. Laotegevusega seotud jaotusstrateegiad. *Toormaterjali ja pooltoodete hankesagedus- hankekoht, lao seisukord, puhul
nõudlusega ettemääratud aja jooksul ning arvutatakse tellitava materjali hulk. Tellimused esitatakse regulaarselt tellimisintervalli möödumisel. Võimaldab ühendada erineva kauba tellimusi samale tarnijale, luues eeldused koguselistele ja transpordiallahindluste saamiseks. Väheneb ka tellimuste tegemise kulu kuna samale tarnijale esitatakse üks tellimus mitmete tellimusridadega. 4. Laovarude piisavus Piisavus näiab, mitmeks päevaks varusid jätkub. Laovarude piisavus=365/laovarude käibesagedus. Siit selgub, et kui käibesagedus on 12, jätkub varu kuuks ajaks. Käibesagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub ühe perioodi jooksul. Laovarude piisavust vaadataksegi tuleviku suunas. Laovarude piisavus: laovaru(tk, summa)/nõudluse prognoos 5. Logistika planeerimist mõjutavad tegurid Logistika planeerimist mõjutavad: kulud; tarbijate teenindamine; aeg; kvaliteet; toote ja teenuse paindlikku- kuidas tullakse kliendile vastu; pakutava toodangu mahu paindlikkus;
............................ 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs................................................................................ 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36
D elimineeritakse tütarettevõtte omakapitali kõik komponendid (aktsiakapital, aažio, reservid, jaotamata kasum) E mul on erinev arvamus (milline?) 7. Alltoodud tabelis on toodud firma OK AS näitajad Näitaja 2008 2009 2010 2011 2012 Tasuvuse marginaal% 4% 4% 3% 3% 4% Vara käibesagedus 2.5 2.4 2.3 2.1 1.5 Keskmine vara/ omakapital (aasta alguses) 2.8 2.7 2.6 2.5 2.4 Reinvesteerimise määr % 80% 70% 60% 50% 50% Tegelik kasv 16% 18% 15% 10% 9%
Varad=kohustused+omakapital Kohustused=0,3*319557=95876,1 eur Omakapital=varad-kohustused Omakapital=319557-95876,1=223 689,9 eurot Omakapitali puhasrentaablus=31955,8/223689,9=0,143=14,3% Omakapitali puhasrentaablus=38346,84/223689,9=0,17=17% 5. Möödunud aasta kogurentaablus 25% ja netokäive 575 202 eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara väärtus on 95 868 eurot, Nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot. Tootmisvarude käibesagedus 9 korda Leida: Raha laekumise välde? Uus debitoorne võlgnevus kui raha laekumise välde väheneb 20 päevani? Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18
2011: 151 847 2011: 204 140 2011: 2 748 579 2011: 23 318 3. kvartiil Mediaan 1. kvartiil 2009 Omakapitali puhasrentaablus, % 32.62 4.6 -30.3 Vara puhasrentaablus, % 17.75 1.9 -15.28 Müügitulu puhasrentaablus, % 13.35 1.33 -14.74 Vara käibesagedus, korda aastas 2.76 1.11 0.37 Varude käibesagedus, korda aastas 87.44 21.17 5.54 Ostjate arvete käibesagedus, korda aastas 26.23 10.52 4.43 Materiaalse põhivara käibesagedus, korda aastas 18.98 3.03 0.69 Hankijate arvete kuluvälde, päeva 26.53 7.55 0 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, korda 6
Ultex Haldusel seevastu on 2009. aastal põhivara rohkem kui on tema müügitulu. See näitab, et 2009. aastal ei kasutanud Ultex Haldus oma põhivara piisavalt efektiivselt, põhivara käibesiduvuse näitaja oli 0,9. 2010. aastal on käibesiduvus paranenud (1,1) ja seda tänu müügitulu suurenemisele ja põhivara vähenemisele amortisatsiooni võrra. 2010. aastal kasutab Ultex Haldus oma põhivara efektiivselt müügitulu genereerimisel, kuid alati saab paremini. 3.6 Koguvara käibesagedus ( total assets turnover ) Koguvara käibesagedus = Koguvara käibesagedus näitab, kui intensiivselt kasutati firma koguvara müügitulu genereerimisel. Maharaja ASP koguvara käibesagedus on mõlemal aastal väga kõrge, mis näitab, et ettevõte kasutab oma varasid efektiivselt. 2010. aastal on käibesageduse näitaja 8,1 ning seega paranenud võrreldes 2009. aastaga (4,6). Selle on põhjustanud müügitulu 17%-line kasv ning vara vähenemine ligikaudu 1/3 võrra
? , . , , , . 11 http://www.finanalis.ru/litra/?leaf=k_fu.htm . 18 , , . , , , . : TATR - (total assets turnover ratio, varade tootlus) TATR = , (13) - 365 = , (14) TATR , . CATR - (current assets turnover ratio, käibekapitali käibesagedus) CATR = , (15) FATR - (fixed assets turnover ratio,põhivara käibesagedus) FATR = , (16) 19 , . 12 - , . (, ) ( ). , . 13. . , , , . (account receivable turnover ratio,
tellimiskulud. 56. Mis on tellimispunkt? Tellimispunkt on punkt, kus tellimis- ja säilituskulud on minimaalsed. 57. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes. 58. Mis on varude käibesagedus? Varude käibesagedus tuleneb finantsarvestuslikust ringlemissagedusest, mis näitab varudega seotud kapitali ringlemissagedust. Mida suurem on varude ringlemissagedus, seda otstarbekamalt kasutab ettevõte oma varasid. 59. Mis on varude piisavus, kuidas seda leida? Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus. Varu piisavus näitab, mitme päeva müügiks on meil laovarusid. 8
kui see kogusumma moodustab 5-10% koguvaradest. Hindamisskaala võiks olla: Hea üle 0,05; rahuldav 0,03-0,05 vahel; mitterahuldav alla 003. Efektiivsuse e. Varade kasutamist näitavad suhtarvud (asset utilization ratios) Siin vaadeldakse suhtarve, millised näitavad, mitu korda aasta vältel firma müüb maha oma varud, mitu korda kasseerib sisse saadaolevad arved, kui produktiivsed on põhivahendid käibe genereerimisel. 1. Varude käibekordaja, käibesagedus (inventory turnover) On käibekiiruse näitaja. Näitab varude kasutamist ja müügi efektiivsust. Kõrge tulemus viitab varude kiirele kasutamisele, mis aitab viia maksevõime ja tasuvuse tõusule, sest vähendab investeeringuid varudesse. Madal tulemus näitab varude liigsust või raskusi realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde
hullemaks. Ülesanne 2: Ettevõtte Terminal X käibe kogurentaablus oli möödunud aastal 25% ja netokäive 9 miljonit eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara oli 1,5 miljonit eurot. Arvutada: 1) keskmine raha laekumise välde päevades, kui nõudeid ostjate vastu oli 560 000 eurot; 2) debitoorse võlgnevuse (nõuete) summa, kui võlgnevus oleks 20 päeva; 3) tootmisvarude suurus, kui nende käibesagedus on 6 korda. Lahendus: 1)Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75)/560 000 = 12,05 Keskmine raha laekumise välde päevades(debitoorse võlgnevuse käibevälde) = 360 / 12,05 ~ 30 päeva 2)Käibekordaja = 360 / 20 =18 Debioorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75) / 18 = 375 000 eurot
Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Tegevustulemuse analüüs Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega. Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks.
Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu. Kas liigselt soetatud varad (potentsiaal tulevikuks) või müügiraskused? 2. Kui müügitulu kasvutempo>varade kasvutempost, on ettevõtte varad efektiivselt kasutatud. Täiendavat infot annab ettevõtte põhinäitajate trendi analüüs dünaamikas.
säilitada teatud kapitalistruktuuri, järeldame, et omakapitali kasv piirab müügitulude kasvu (4 lk 326). 34 Tabel 3: Tallinna Vesi AS jätkusuutlik kasv Tallinna Vesi 2013 2014 2015 Tasuvuse marginaal 37,55% 33,70% 35,51% Varade käibesagedus 26% 26% 27% ROA 9,94% 8,85% 9,63% Keskmine Vara/omakapital (aasta alguses) 2,37 2,36 2,35 Makstud dividendid 17401 18001 18001 Reinvesteeritud kasumi määr 13% -0,32% 9% Jätkusuutlik kasv % 3,0% -0,1% 2,1% ei saa
-nõrkade müügikanalite võivad arengut pärssida arendamine -konkurentsi aktiviseerumine -täiendavad teenuselaiendused -tarbimistrendide muutumine -konkurentsivõimeline hind -välisturule sisenemine 12 11.FINANTSOLUKORD Majandusolukord viimasel aastal tunduvalt paranenud. Ettevõttekäive on arvestatavalt tõusnud. Käibesagedus 50% kõrgem kui 2005 aastal. Ärikasumlikkus tõusnud järsult. Kasumist investeeritakse edasi oma hoone ja laopinna ehitamiseks. 13 Kokkuvõte OÜ Combitec on olnud hoogne firma. Alati püüdes ennetades tuleviku trende ja tarbijate soove. Kõik muutub pimestavalt kiiresti, mitmes erisuunas, nii tehnoloogia, kultuuri, ökonoomia kui ka hariduse aladel. Nagu kogu firma,
diferentseerib grupi C omakorda kolmeks, mistõttu gruppidesse E ja D kuuluvaid kaupu võib ilma edasise analüüsita sortimendist välja jätta. Suhteliselt vähemtuntud meetodiks on nn. kaupade väärtusnäitaja leidmine (Sepp 1995). Selle meetodi puhul ei arvestata mitte ainult kaubagrupi osa kaubakäibes, vaid seda, et igal kaubagrupil on (võib olla): · erinev juurdehindluse määr protsentides (j), · käibesagedus kordades aastas (s) ja · osatähtsus käibes protsentides (q). Täpsustuseks on oluline lisada, et juurdehindluse määr (j) leitakse vastava kaubagrupi hinna- täiendi (marginaali) summa ja müügimaksumuse suhtena. Juurdehindluse määr näitab seda, kui palju jääb iga kaubaühiku kohta müügist kaubandusettevõttele tema kulude katteks ja kasumi kujunemiseks. Juurdehindluse nn üldtase määratakse juba äritüübi ja selle sortimendi-
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad. 14. Rahamassi suhtarvud Rahamassi suhtarvud 1.Raha ringluskiirus V (käibesagedus) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul. V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y → V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga К2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist К2= 1 / V) Mida suurem on К2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem
sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada. M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad. 22. Rahamassi suhtarvud Rahamassi suhtarvud 1.Raha ringluskiirus V (käibesagedus) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul. V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga 2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist 2= 1 / V) Mida suurem on 2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem
AS STARMAN näitajad olid 2009. aastal 3,42% ja 2010. aastal 4,94%. Näeme, mitu % igast müügitulu kroonist on alles pärast finantskulude mahaarvamist. 3.4.4 Vara tasuvus (%) EBIT x 100 (Keskm) vara 23 Vara tasuvust saab tõsta kas tulude ja kulude vahe suurendamisel või käibesageduse kiirendamisel. Vara käibesagedus kiireneb, kui müügitulud suurenevad või keskmine vara väheneb.Vara tasuvus on primaarne, kuna tootlikus peab katma võlausaldajate intressinõuded. Ülejääk võidakse maksta dividendidena või reinvesteerida. AS STV näitajad olid 2009. aastal 33,79% ja 2010. aastal 37,87%. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,95% ja 2010. aastal 1,45%. Näeme, kui edukalt on ettevõtted kasutanud oma varasid. 3.4.5 EBIT marginaal Ärikasum
Aktiva 1400000 Passiva 1400000 . 2.1 1) Lühivõlgade üldine kattekord . 0.7 2940000 2) Võlakordaja oli 0,7; 8 3) Varude käibesagedus (käibekordaja / . 2200000 oli 2200000 kr., varud aasta algul olid 1 190000 4400000 3) Müügikäive oli 4400000 kroo . 75% Ostjate debitoorse võla laekumissaged .
firma, kui nad mõlemad teenivad ühesugust tulu investeeritud kapitalist ja see tulu rahuldab investoreid. Investeeringute puhasrentaablus ehk varade puhasrentaablus ehk ROA= puhaskasum / varade maksumus Mõõdab varadesse tehtud investeeringute tasuvust puhaskasumi baasil. Varade maksumuseks tuleks võtta varade aastane keskmine maksumus. Investeeringute puhasrentaablust võib arvutada ka Du Ponti valemi järgi. Investeeringute puhasrentaablus = müügikäibe puhasrentaablus x varade käibesagedus = (puhaskasum / müügi netokäive) x (müügi netokäive / varade maksumus) Valem näitab, et varade rentaablus koosneb kahest komponendist, milleks on müügikäibe puhasrentaablus ja varade käibesagedus. Komponentide osakaal sõltub ettevõttest. Koguvara tulutase ehk ROA = [ kasum + intressikulu ( 1- maksumäär)] / keskmine koguvara Kordaja hindab, kui hästi on firma oma varasid kasutanud. Siin viiakse intressikulu enne puhaskasumile liitmist maksujärgsele alusele
kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest = kohustised vahetu maksevalmiduse kordaja = (raha + kõrglikviidsed väärtpaberid) / lühiajalised kohustised vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja = raha ja raha ekvivalentide absoluutjuurdekasv / lühiajalised kohustised Toimimissuhtarvude abil hinnatakse firma varade kasutamise intensiivsust ja efektiivsust müügitulu genereerimisel. varude käibekordaja ehk käibesagedus = müüdud toodangu omamaksumus / varude keskmine maksumus * varude maksumuseks võetakse perioodi (aasta) keskmine varude käibevälde (päevades) = 360 / varude käibekordaja * näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood (päevades) = (keskmine debitoorne võlg / müügitulu) * 360
· A seost kirjeldav konstant ABC analüüs- · Pareto printsiibi rakendus · Eristame kaubad (miks mitte ka kliendid), mis vajavad rohkem tähelepanu · Järjestame tähtsaimast alates Rühm A: nt 80% käibest B: 15% käibest C: ülejäänud 5% käibest · Tagajärg: erinevad tootegruppe oleks soovitav juhtida erinevalt: A kaubad on pideva jälgimise all, kulude optimeerimine on oluline, võib-olla tellida sagedasemalt? Käibesagedus on oluline, samas tuleb garanteerida kättesaadavus. · C-tooted on väikese väärtusega, võib hoida suurtes kogustes ja osta harva. XYZ- analüüs- · Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. · X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus · Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad · Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud
millist kasu suudetakse pakkuda tootearendusele, tootmisele, turundusele, müügile? Tarnijaaturgude tundmine- kuidas kasutatakse seda läbirääkimistel Olulised tegevusnäitajad 1. Tarnijate arv ostutöötaja kohta 2. Tooteartiklite arv ostutöötaja kohta 3. Tellimuste/tarnete arv ostutöötaja kohta 4. Ostude rahaline maht ostutöötaja kohta 5. Likviidsete ja mittelikviidsete toodete suhe 6. Toodete ringlussagedus laos 7. Lao käibesagedus 8. Tellimuspartii suuruse ja optimaalse ostupartii suhe 9. Oma käibevahendite ja tarnija käibevahendite kasutamise suhe. 10. Keskmine makseaeg tarnijale. 11. Toote ostuhinna ja turu keskmise müügihinna suhe. 12. Tegelik keskmine ostuhind / eelarveline ostuhind. 13. Laoväärtus / seotud kapital. 14. Mittelikviidsete materjalide väärtus / kogu laoväärtus. 15. Ostutöötaja operatiivne tööaeg / tarnijate arv.. 16
ABC analüüs- • Pareto printsiibi rakendus • Eristame kaubad (miks mitte ka kliendid), mis vajavad rohkem tähelepanu • Järjestame tähtsaimast alates – Rühm A: nt 80% käibest – B: 15% käibest – C: ülejäänud 5% käibest • Tagajärg: erinevad tootegruppe oleks soovitav juhtida erinevalt: A kaubad on pideva jälgimise all, kulude optimeerimine on oluline, võib-olla tellida sagedasemalt? Käibesagedus on oluline, samas tuleb garanteerida kättesaadavus. • C-tooted on väikese väärtusega, võib hoida suurtes kogustes ja osta harva. XYZ- analüüs- • Meetod, millega uuritakse kaupade käibe regulaarsust ja nõudluse prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus • Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud
Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Efektiivsuse hindamine Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= Müügitulu / Keskmine debitoorse võlgnevus(nõuded) Ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus, näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste võlgnevuste tasumine aruandeperioodil.Mida suurem seda parem. 2006 2007 2008 Müügitulu 331 391 898 387 819 427 276 Nõuded 59 876 521 155 734 44 423 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 5.53458 2.49026 9.61835
rahaühikutes. Varude ringlussagedus- suurus, mis näitab mitu korda müüakse aasta jooksul ühe laoartikli keskmise laosaldo suurust tootekogust. - Kui konkreetse laoartikli aasta keskmine laosaldo on 250 tk ja aastas müüakse nimetatud toodet kokku 3000 tk, siis toote ringlussagedus on 3000/250=12 - Laoartikli keskmiseks laoväärtuseks on 600 , aasta jooksul müüakse seda toodet ostuhindades 5400 eest, toote käibesagedus on 5400/600=9 Läbisõidu kasutamise koefitsient = läbisõit koormaga (km) / kogu läbisõit (km) Töötunni omahind (/h)= auto aastakulud kokku () / töötunnid (auto töötunnid kokku) 12 Tehniline kiirus = läbisõit päevas (km) / liikumisaeg (h) Ekspluatatsiooniline kiirus = läbisõit päevas (km) / veoki tööaeg (h) Veoki tootlikkus = transporti töö (t*km) / tööaeg (h; päev) NULLSÕIDU ARVUTAMINE 1
väärtuslikutesse väärtpaberitesse ja on võimalus kiiresti ja väärikalt neid müüa. 31 8.2 Toimimissuhtarvud Toimimissuhtarvude abil hinnatakse firma ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks. Efektiivsuskordajaid võib leida kõigi vahendirühmade kohta, millesse firma investeerib. Varude käibekordaja e käibesagedus (ITR) Näitab, mitu müügikäibe krooni saadi iga varasse investeeritud krooni kohta.(12) müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus (11) varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2
keskvalitsuses lai rahaagregaat M3 koosneb M2, lisaks taolistest turukõlbulikest instrumentidest nagu repotehingud, rahaturufondide osakud, rahaloomeasutuste poolt emiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad jms 14. Rahamassi suhtarvud Raha ringluskiirus V kordade arv, kui kiiresti rahaühik vahetab aasta jooksul omanikku Fisheri valemist: M*V=P*Y Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringluse jaoks Monetiseerimise koefitsioent K2 näitab, kui suur on majanduse küllastatus rahaga Fisheri valemist K2=1/V Mida suurem on K2, seda paremini on välja arenenud rahasüsteem Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) K3 K3=Rahabaas (M0)/Rahamass (M2) Mida väiksem on K3, seda paremini on välja arenenud raharinglus ja pangandussüsteem
Palgakulu (P) Palgakulu Palgakulu Palgakulu rentaablus H M tulukus tootlus K P P P Kaubavarud Kaubavaru Kaubavaru Kaupade Töö objekti (V) rentaablus brutotulukus käibesagedus ehk kauba- K ehk -tasuvus ehk varu- varu efektiiv- V H M suse näitajad tootlus V V Kaubandus- Kasum 1 m2 Kaubandus- Käive 1 m2 Töövahendi
· Reservvaru määramine: protsent prognoositud nõudlusest (10%) · Kindel kogus · Varude piisavusena päevades · Keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel · Keerukamad meetodid ja standardhälvetel ja normaaljaotusel põhinevad (excel) Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine · Varude ringlemissagedus mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta jooksul vaheldub (müüdud tooted jagada keskmise laosaldoga) · Varude käibesagedus jagatakse aasta müük varude keskmise väärtusega (omahind) · Varu piisavus mitme päeva müügiks piisab olemasolevast laovarust (olemasolev varu/prognoositav päev nõudlus) · Tasuvusaste varusesse seotud kapitali tootlust (müük-müügi omahind)/keskmine varu väärtus. Leida optimaalne tellimiskogus võttes arvesse alljärgnevadi andmeid ja valemeid: EOQ=(2DS)/(CV), kus EOQ optimaalne tellimiskogus D nõudlus toote järele aastas (tk)
Sellega saab mõõta juhtkonna töö efektiivsust põhivarade kasutamisel. Põhivarade ringkäik on võrreldes käibevaradega aeglasem, sest põhivarasid kasutatakse mitme aasta vältel. Arvutuskäik on järgmine: S (5.3) FAT = , FA 17 Käesolevas raamatus tutvustatakse vaid elementaarset analüüsi suhtarvudega. Süvaanalüüsi jaoks on õppeprogrammides eraldi aine ettevõtte aruandluse analüüs. 18 Käibekordaja = käibesagedus. 19 Käesolevas raamatus minnakse suhtarvude esitamisel ebatraditsioonilist teed, sest kasutatakse sümboleid. Paljudele suhtarvudele ei ole rahandusõpikutes siiani sümboleid leitud. H. Poincaré on väitnud, et "matemaatikas pole sümboleid ebaselgetele mõistetele." kus FAT põhivarade käibekordaja, FA põhivarade jääkmaksumus. Suhtarv näitab, mitu käibe rahaühikut tootis üks põhivara all olev rahaühik.
jooksul vaheldub. Ringlemissagedust mõõdetakse füüsiliselt või finantsarvestuslikult. Vahe seisneb selles, et füüsiline ringlemissagedus näitab füüsiliselt ettevõtte laost või ladudest müüdud varude ringlemissagedust, finantsarvestuslik aga varudesse seotud kapitali ringlemissagedust. Mõlemad suurused on olulised. Füüsilise ringlemissageduse kohta kasutatakse levinult terminit varude ringlemissagedus ja finantsarvestusliku ringlemissageduse korral teminit varude käibesagedus. Laovarudega seotud kulud- Materjalikulu – ostuhind ja tarnekulu Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine
Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades). Varude käive (korda aastas) = Netokäive/ Varud 20. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga Bootstrapping (10. loeng) Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid.
kohustuste summat: o Likviidsuskordaja = käibevara – varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit
Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved Selle näitaja asemel võib arvutada ka arvete keskmise laekumisaja (päevades). Varude käive (korda aastas) = Netokäive/ Varud 20. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga Bootstrapping (10. loeng) Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid.
kogustes kogutakse ja taaskasutatakse Ringlemissagedus (füüsiline) Füüsilise ringlemisageduse all mõeldakse konkreetse toote või kitsama tooterühma ostu- ja müügikordade arvu aasta jooksul. Selle leidmiseks jagatakse mingi toote müük aasta jooksul (tk) selle toote keskmise laoseisuga (tk). Iseloomustab lao tõelist, kaubakogustega määratud ringlemissagedust Ringlemissagedus rahaline (käibesagedus) Ringlemisageduse all mõeldakse lao keskmise väärtuse (ostuhindades) käibekordade arvu aasta jooksul. Ringlemissagedus näitab tinglikult, mitu korda ostetakse ladu täis ja müüakse aasta jooksul tühjaks rahalises väljenduses. Ringlemissageduse arvutamiseks jagatakse aasta müük ostuhindades (KM=0) lao keskmise väärtusega ostuhindades. Rahaline ringlemissagedus on oluline logistika- ja müügitöö efektiivsuse näitaja, mis iseloomustab laoga seotud kapitali ringlemissagedust
o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud 23 o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit
a. tekkepõhisuse printsiipi b. iselikvideeruva võla printsiipi c. järjepidevuse printsiipi 33. Definitsiooni kohaselt on käibekapital käibevara ja a. lühiajaliste kohustuste summa. b. pikaajaliste kohustuste vahe. c. lühiajaliste kohustuste vahe. 34. Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit, milles teisel astmel a. leitakse ostjate debitoorse võlgnevuse käibekordaja (ka käibesagedus) (receivables turnover), mis on müügikäibe ja ostjatel laekumata arvete jagatis, iseloomustades mitu korda keskmiselt arved aastas laekuvad. b. aasta päevade arv (kokkulepet ei ole, kas kasutada 360 või 365 päeva pikkust aastat) jagatakse eeltoodud käibekordajatega, saades vastavate käibeväldete perioodid päevades. c. leitakse varude käibekordaja (inventory turnover), mis iseloomustab mitu
o Likviidsuskordaja = käibevara varud - ettemaksed/ lühiajalised kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 23 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud
annaabi.ee 
