Logistika konspekt ekasmiks (0)

Logistika eksamiks 2019        L    ogistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit   Logistika   on   äritegevuses   kasutatud   traditsiooniliselt   materjalivoogude   juhtimise
kohta.   Tõhus   logistika   pöörleb   ümber   viie   põhiala   –   toodete   liikumine,   info   liikumine,
aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi   sisenditeks   on   materiaalsed,   inim-,   finants-,   ja   inforessursid.   Logistika
nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus-   Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine,
töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega.
Kvalifitseerunud   logistikajuht   peab   olema   pädev   paljudes   valdkondades:   Majanduse
põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused,
rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse 
kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele 
maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel   seotud   logistikategevused   moodustuvad   tarneahela.   Tarneahel   ehk   logistiline
võrgustik   on   toote   või   teenuse   tarnijalt   kliendile   liikumisel   kaasatud   organisatsioonide,
inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem. Tarneahela   ulatus-  Tarneahela   moodustavad   omavahel   seotud   logistikategevused.   Sinna
hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis,
inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid. 7R mudel-   right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost,
right   customer.  Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on
erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust       Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui  süsteem Lükkamine-  Kauba   liikumise   tarneahelas   algatab   pakkumine.   Iga   ettevõte   jaotusahelas
lükkab kauba enda kliendi lattu. Tulemuseks olid nõudluse ülehindamise tõttu liigsed varud. Lükkamise tulemus on- nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise
ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide 
tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb 
ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse.


Tõmbamine-  Tarneahelat   juhib   lõpptarbija   nõudmine.   Laovarude   optimeerimine   üle
tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela 
läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad 
kogused.  Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna 
võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest.  Tarneahela ülemineku ehk siirdepunktid-  Näitab kus toimub üleminek tarneahelas 
tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemiseni konkreetsete tellimuste alusel Kogukulude kontseptsioon- Vaatleb logistikakõigi tegevusvaldkondade kulusid tervikuna, 
võttes arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus mille puhul kulu tervikuna
oleks minimaalne, samas aga säiliks vajalik klienditeeninduse tase (ehk kiirus, et kõik oleksid
õnnelikud saadud teenusega).
Näide: Näiteks õhuveo puhul võib transpordi maksumus olla suurem kui maanteetranspordil,
aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant. Kulude kompromiss- Olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel 
vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurendamist. 
Kulude kompromissi lõpptulemus on kogukulude vähenemine.
Näide: Suurendades ladude arvu ettevõttes on võimalik hoida kokku jaotusveo kuludelt, 
samas suurenevad selle tegevusega põhiveo kulud, säilituskulud, laokulud js süsteemikulud. 
Optimaalne lahendus on kuskil keskel. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Subotimeerimine leiab aset, kui 
igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. 
See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil
hakkavad teineteisele vastu töötama.
Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta
Madalaimate transpordikulude tagaajamine ei pruugi olla kõige targem lahendus, kui selleks
tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Fragmenteeritus- Logistikaga seotud tegevusvaldkondi ja kululiike vaadeldakse eraldi 
(sissetulev transport, vedaja valik, hankimine, klienditeenindus, väljuv transport jne)  kui  igaüks ajab oma jonni.
Näide:   Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse  tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete 
kättesaadavusele.  Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt, aga kriisi  korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi Tagajärg ja Tulemus- Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade 
vahel; Pärsitud infovoog ja koostöövõime; Ebakindlus ja viivitused; Keerulisem planeerida; 
Olulise info kadumine ebaolulise alla; Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus. 


Tulemus: madalam konkurentsivõime Integratsioon tarneahelas- Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonna sees, 
osakondade vahel kui ka ettevõtete vahel tarneahelas. Läbi integratsiooni tarneahelas on 
võimalik kas paremini maksimeerida efektiivsust või suurendada lõppkliendi saadavat 
väärtust. Vertikaalne integratsioon- selgitab kui palju üks organisatsioon omab tarneahelat. Ostab 
osalusi teistelt ettevõtetelt, kes on tarneahelas (tarnijad, transpordi ettevõtted, 
tööstusettevõtted) või luues ise uue ettevõtte tarneahelasse. Ntx tööstusettevõtte oma 
transpordiettevõte.       Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine 3 tüüpi väärtus- 
1. Tootmine - vormi kasulikkus. ). Puudutab toote füüsilisi omadusi ja nendest tulenevaid 
kasutusvõimalusi.
2. Logistika - aja ja koha kasulikkus. Suurendab pakkumuse väärtust läbi ligiduse ja tehingu 
toimumise aja sobivuse.
3. Turundus - omamise kasulikkus. Muud eelised, mida klient tehingust võib saavutada 
võrreldes konkurentidega. Kulu eelis-  – Ettevõte vähendab konkurentidega võrreldes kauba tootmise kulusid.  Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on 
konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu 
alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, 
kus on suhteliselt vähe konkurente. Eristumise   eelis-  Ettevõtte   muudab   oma   kauba   konkurentide   samalaadsete   kaupadega
võrreldes   kliendile   ligitõmbavamaks,   nii   et   klient   on   nõus   juurde   maksma   rohkem,   kui
ettevõttele kauba ligitõmbavamaks muutmine maksma läheb. Seda nimetatakse eristumiseks. Eristumine läbi logistika- seisneb eristumises tellimuste täitmise ja kohale toimetamise 
vallas. 5 tüüpi konkurentsieeliseid läbi logistika-
Sisenev logistika (tegevussisendite vastuvõtmine jne nt materjalide käitlemine, varude 
kontroll jne);
Tegevusoperatsioonid (lõpptooteks saamise tegevused nt pakkimine, kontrollimine, 
töötlemine jne)
Väljuv logistika (valmistoote hoidmine/ladustamine)
Turundus ja müük (ostu mõjutamine reklaami, pakkumiste, turustuskanalitega)
Teenindus (lisateenused peateenuse osutamisega) Logistiline paindlikkus- 1. Uue toote arendamine, innovaatilisus – võime lisada kiiresti uusi tooteid 2. Toodete modifitseerimine, kohandamine – võime kohandada erinevaid tooteid  vastavalt kliendi vajadustele (customisation advantage)


3. Tarne paindlikkus – võime pakkuda erinevaid tarnelahendusi, erinevaid tarneaegu  ning tarneviisi ka paindlikkult muuta (priority reorganisation advantage) 4. Mahuline/koguseline paindlikkus (volume flexibility)– võime pakkuda toodet nii  ükshaaval kui tuhandetes 5. Uute toodete lisamise paindlikkus (product mix flexibility) – võime lisada portfelli  kiiresti uusi tooteid uutelt tarnijatelt Laiendatud toote kontseptsioon- (väärtuse lisamise aspekt) turundusalaste pingutuste 
keskendamisest füüsilisele tootele ei piisa, see on kopeeritav. Kliendid ei osta ainult toodet 
vaid sellest saadavat kasu ja väärtust. Tuumtoode (Basic) -> loodetud toode (õige 
hind/kvaliteet jne) -> laiendatud toode (ootusi ületav – emotsioon jne) -> võimalik toode 
(kõik kasutusvaldkonnad tootega, mis hoiab kliendi tähelepanu uute tingimuste ja lahenduste 
ilmudes) Tarneahela juhtimine- logistikasüsteemi laiendamine väljapoole ettevõtte organisatsioonilisi 
piire. Keskmeks tellimuste täitmise protsess – tellimine, tootmine ja kohale toimetamine koos
rahaliste tehingutega. Ettevõtte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja 
klientide võrgustikku. Tarneahela ajaline kaardistamine- Turu kvalifitseerijad ja turu võitjad-  on toote kvaliteet kulud, tarnevõime ja täitmisaeg.  Igal arenguetapil võimaldab konkurentsieelist saada eelõige üks nendest teguritest – seda nim
turuvõitjaks. Samal ajal peavad muud tegurid jääma teatud tasemel edasi töötama – neid 
tegureid nim turu kvalifitseerijateks. Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas-


Säästliku (kerge) -tarneahela põhieesmärgiks on toimimine minimaalsete kuludega, et saada 
toote võimalikult madalat müügihinda. 
Nobeda tarneahel- põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale
nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige 
klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele.       Aeg logistikas, just-in-time, LEAN Tarneahela ajakulu analüüs- Uuritakse kui palju kulub aega tootel erinevates tarneahela 
osades ja seda palju kulunud ajast on väärtust lisav ja kui palju väärtust mittelisav. 
Eesmärgiks on kaotada või vähendada väärtust mittelisavat aega tarneahelas. (Väärtusi 
mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine). Aja kompressioon- Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja 
kompressiooniks.
Aja kompressiooni 7 strateegiat:  Lihtsustamine. (protsess kergemaks);
 Integratsioon (infovoogude/seoste parandamine);  Standardiseerimine (parimate komponentide kasutamine);
 Paralleelne töötamine (nihe järjest toimuvatele toimingutelt kõrvuti töötama),  Muutujate kontroll (probleemi avastamine varases staadiumis)
 Automatiseerimine (tõhususe tõus);  Ressursside planeerimine. (arvestada kitsaskohti) Nõudlusaeg- Kliendile vastuvõetav tellimustsükli täitmisaeg Läbimisaeg- (täitmisaeg, lead time) on aeg, mis kulub toote liikumiseks läbi tarneahela 
olukorras, kus tellitud toode puudub valmistoodangu laos ja kõik selle tootmiseks vajalikud 
komponendid puuduvad tootmissisendite laos. Läbimisaja lõhe- - tarneahela tüüpiline probleem, mis väljendub selles, et täitmisaeg ületab 
nõudlusaega (ehk kui klient ei kannata oodata). Kui täitmisaja vahe eksisteerib, tähendab see, 
et tarneahel ei saa terves ulatuses töötada tõmbaval printsiibil, vaid peab leidma sobiva punkti
varude hoidmiseks, et viia läbimisaeg vastavusse nõudlusajaga. Tarneahela üleminekupunktid- näitab, kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt 
nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel.  Edasilükkamine (postponement)- Konseptsioon, mille järgi viivitatakse tootesse raha 
paigutamisega kuni viimase võimaliku momendini. Varudepõhine tootmine- tarneahela korraldus, kus ostetud ja toodetud kogused lähtuvad 
prognoosist, mitte aga tegelikest klientidelt laekuvatest tellimustest, sisuliselt tõukav süsteem. Tellimuspõhine lõppkooste - tootmise korraldus, kus koostedetailid varutakse / toodetakse 
prognoosil baseeruvalt enne tegeliku tellimuste laekumist, ent lõpptoodete kooste toimub 
juba tellimuste alusel.


Tellimuspõhinetootmine- tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse 
vastuvõtmine ja kinnitamine. Tellimuspõhise tootmise juures võib olla erinevaid tarneahela 
üleminekupunkte sõltuvalt sellest, milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse 
laekumist, st prognoosipõhiselt, ning milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse. Tellimuspõhine tootedisain- tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et 
mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile 
eraldi. Firma seisukohalt ekstreemne tõmbava süsteemi rakendus. Paindlik tootmissüsteem ja erinevus traditsioonilisest tootmisest
Paindlik tootmissüsteem – lean Toyota tootmissüsteem -> edasi Jaapani tööstustesse ja 
Läänemaadesse.
Paindlikud ettevõtted erinevad traditsioonilistest masstootmise ettevõtetest eelkõige 
kolmes põhimõttelises aspektis: tootepartii suurus (muidu max tootepartii suurus, et min 
kulusid tooteüh kohta, aga siin vähendatakse tootepartii suurust nii väikseks kui võimalik); 
toote liikumise mudel (siin on kõik vajalik tootmiseks ühes kohas või võimalikult lähestikku, 
et min käitlemist ja liikumist); ajastamine (nt uute materjalide tellimine toimub automaatselt 
ega vaja planeerimist). Kulusäästliku tootmise (LEAN) taust: paindlik tootmissüsteem ehk Toyots tootmis süsteem-
Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu 
aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist, tagada 
lühim läbimisaeg, väiksed varud ja kogukulud. Tüüpiliselt tarbekaubad, prognoositav 
turunõudlus, väike varieeruvus toodetes, ostu mõjutab enamasti hind, tähtsal kohal füüsilised 
kulud (tootmine jne). Just-in-time- täppisajastamine. Aluseks on ideaalse tootmise põhimõte, kus toodetakse ja 
tarnitakse lõpptooted just õigeks ajaks, kui toimub nende müük. JIT juured pärinevad TPS – 
Toyota tootmissüsteemist, mille eesmärgiks oli säästlik lähenemine. Vähendati ajakulu 
jaotuskanalites, suurendati sellega ettevõtte paindlikust. Kanban-  on visuaalse kaubaohje süsteem, mida juhitakse kaartide, saatelehtede, konteinerite
või kastide abil. Saatja toimetab vastuvõtjale materjali ainult siis, kui viimane neid vajab. 
Seda nimetatakse ka vahel tõmbavaks tootmiseks.
KANBANI eelisteks on:   Vähenenud pooltoodete varud, lühem tootmistsükli aeg  Ühtlasem tootevool
 Paranenud kvaliteet  Vähenevad kulud Muda- raiskamine jaapani keeles 7 Raiskamise liiki-
1. Ületootmine
2. Ootamine (aega ei kasutata tõhusalt, ooteaeg)
3. Liigne transport (protsessid üksteisele nii lähedale kui võimalik, poleks mitmekordset 
käitlemist)
4. Protsesside sobimatu korraldus (valede masinate kasutamine ja puudulik kvall sellest)


5. Ebavajalikud varud (materjalivoo ühtlane liikumine häiritud)
6. Ebavajalikud liigutused (detailide ladumine ühest kohast teise)
7. Defektid (maksab aega ja raha) 10 Reegel- kui defekt avastatakse kohe, siis see läheb maksma ainult tegevuse kordamise, aga
kui see jõuab tarneahela järgmisele astmele, nõuab see kõrvaldamine 10x rohkem pingutusi ja
kulusid. Kui see jõuab veel edasi, siis see muutub 100x kulukamaks jne. kogu aeg x10. See 
reegel on aluseks JIT süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud. Jidoka- Oluline idee Toyota tootmissüsteemis, mille järgi töö (tootmisliin) tuleb peatada 
koheselt mistahes kvaliteediprobleemi identifitseerimisel. Fookuses on luua tehnoloogia ja 
töötajate koostöös maksimaalne võimekus kvaliteediprobleemidele reageerimiseks. Tootmistakt- Tootmise tempo, osa Toyota tootmissüsteemist, mis rõhutab stabiilse 
tootmisrütmi säilitamist. Iga töökeskuse aeg mistahes töö lõpetamiseks peab olema väiksem 
kui tootmistakt, et vältida seisakute tekkimist. Tootmistaktil põhinev kontroll seab eesmärgiks
tagada, et tootmismaht vastaks kliendi nõudlusele. Heijunka- ehk ühtlane tootmine - Tehnika raiskamise vähendamiseks ja tootmise efektiivsuse
tõstmiseks Toyota tootmissüsteemis. Eesmärgiks on läbi detailse kavandamise ning 
operatsioonide kontrolli vähendada töökoormuse kõikumist kõigis töökeskustes, et 
vähendada viivituse riski. Pidev voog- kiiremat ja väiksem Kaizen- (pidev täiustumine) - juhtimisfilosoofia, mis rõhutab töötajate osalust ning milles iga 
protsess on pideva vaatluse all, et leida võimalusi parendusteks Just-in-time  tootmise mõju tarnijale- JIT süsteemi kasutamise seisukohtast on äärmiselt 
suur tähtsus suhtel tarnijate ja tarneahela järgneva lüliga. Ostja tahab olla kindel, et tarnija 
tarnib järjekindlalt kvaliteetseid tooteid. Samuti soovib ostja, et tarnija oleks võimeline 
suurendama või vähendama tarnitavate toodete kogust sõltuvalt ostja klientide nõudlusest. 
Tavaliselt asutvad ostjad JIT süsteemide puhul tarnijatega pikaajalisele lepingulistesse 
suhtesse. Argumendid just-in-time tarneahela vastu- ei saa kasutada suure nõudluse kõikumise korral 
ja liiga suurte laodefitsiidikulude puhul; JIT on hea kontrolliks, kuid halb plaanimiseks. Peaks
kombineerima tavalise süsteemiga. Tarnija kulud kasvavad - suurenevad tootmise ja seadmete
ümberseadistuse kulud kuna väikesed erinevad kogused kogu aeg. Kui väga kaugel tarnijast, 
siis tekib ajaline ebakõla ning probleeme täpsusega.       MRP ja ERP süsteemid ERP-  (ettevõtte ressursside planeerimine) on tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik  äritegevused, sellised nagu müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus, eesmärgiga 
saavutada optimaalset tõhusust kogu ettevõtte ulatuses. ERP võimaldab kogu ettevõtte 
tasandil plaanida ja juhtida ressursse, mis on vajalikud äritegevuseks MRP- on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude 
vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavalt materjalivaru. MRP põhimõte lähtub 


eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju on tarvis selle 
lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. MRP-II-  (Tootmisressursside planeerimine) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis
võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel,
kui   tegevusjadas   järgneva   mooduli   nõudlus   osutub   väiksemaks   eelneva   asuva   mooduli
vajadusest.
MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis
tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Keskne   tootmiskava-  MRP   süsteemi   põhilsisend   on  keskne   tootmiskava.   See   on
põhimõtteliselt  nimekiri  kõikidest  lõpptoodetest  ja –teenustest,  mida  ettevõte  peab  teatud
ajavahemikul   tootma/tarnima   koos   vajalike   tootmismahtude   ja   tähtaegadega,   millal
konkreetset toodet või teenust vajatakse. Materjalispetsifikatsioon (bill of materials)- on diagramm, insenerijoonis või n nimekiri 
kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks.       Varude juhtimise alused Varude ligiid-  1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components,  subassemblies, ingredients) 3. MRO varud (maintenance, repair and operating) – hooldusvarud, varuosad,  kuluartiklid) 4. Work-in-process (WIP) – varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga  veel ei ole arvel valmistoodanguna Varude juhtimise eesmärgid-  • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem     kaupa • Minimeerida   mistahes   ajahetkel   varudesse   seotud   kapitali,   et   vältida   võimalikke likviidsusprobleeme   –  laos   peab   olema  vähem  kaupa,   tarned   tihedamad,   kogused
väiksemad Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab 
teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet
olemasolevatest varudest. Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, 
milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. 
Varude juhtimine hõlmab kõik varude plaanimise, prognoosimise ja täiendamisega seotud 


tegevused. Varude juhtimise peamiseks eesmärgiks on minimeerida erinevusi klientide 
nõudluse ja tarnevõime vahel. Varude hoidmise motivatsioon- Parem klienditeenindus – kaupade olemasolu tarnija laos 
tagab kõrge tarnevõime ja operatiivsuse tellimuste vastu. Tootmis-, ostu- ja transpordikulude 
kokkuhoid – võimaldab toota suurte pariidena, saada allahindlust suurelt ostukoguselt ja 
hoida tänu suurtele saadetistele kokku transpordikulusid. Kaitse hinnakõikumiste vastu – 
ostmine kõige soodsamatel tingimustel hinnatõusu ootuses. Kaitse nõudluse ja ebakindluse 
vastu. Kaitse ettenägematute asjaolude vastu – näiteks streikide ja tarnete katkemise vastu. Argumendid varude hoidmise vastu- varud seovad kapitali, ei saa mujale paigutada raha; 
varjavad kvaliteediprobleeme/kitsaskohti; varude olemasolu soodustab juhtkonna 
kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule. Varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss- omada piisavalt varusid, et 
tagada nii välis- kui siseklientide tellimuste täitmine; minimeerida säilituskulud
Laoartikli varu vaheldub kasutus- ehk ringlusvaru ulatuses varu max ja min tasemete vahel. 
Kuna nõudlus on muutlik võib artikli varu langeda min tasemest allapoole. -> reservvaru 
pealt siis. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgii- 1. Kasutusvaru – tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel
2. Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise
3. Reservvaru – varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu  nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu.  4. Spekulatiivne varu – varud, mida hoitakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse  rahuldamine (hulgiallahindlus) 5. Hooajaline varu – varude akumuleerimine enne hooaja algust 
6. Seisev varu – varud, mille järele on nõudlus teatud perioodil puudunud – tahetakse  lahti saada.  Sõltuv nõudlus- Laovaru artikli nõudlus tuleneb mõne muu artikli nõudlusest või on sellega 
otseselt seotud. Sõltumata nõudlus- tooted pole omavahel seoses SKU- stock keeping unit on eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest. 
Erinevas võib seisnevad suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis Ringlustsükkel- näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta või muu 
ajavahemiku jooksul vah vaheldub. Leidmiseks jagatakse teatud toote või toodete müük aasta
jooksul keskmise laoseisuga. Inventuuri viisid- Inventuurid mahu järgi: täielikud (kogu ladu) või osalised (teatud varude)
Inventuurid tähtaegade järgi: tähtajalised, pidev või ootamatu. Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine- Üks laialdasemalt varude ja varade haldamisel
kasutatavaid mõõtarve on varude ringlemissagedus. Varude ringlemissagedus (inventory 
turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta või muu ajavahemiku 
jooksul vaheldub. Ringlemissagedust mõõdetakse füüsiliselt või finantsarvestuslikult. Vahe 


seisneb selles, et füüsiline ringlemissagedus näitab füüsiliselt ettevõtte laost või ladudest 
müüdud varude ringlemissagedust, finantsarvestuslik aga varudesse seotud kapitali 
ringlemissagedust. Mõlemad suurused on olulised.  Füüsilise ringlemissageduse kohta 
kasutatakse levinult terminit varude ringlemissagedus ja finantsarvestusliku 
ringlemissageduse korral teminit varude käibesagedus. Laovarudega seotud kulud- 
Materjalikulu – ostuhind ja tarnekulu
Tellimiskulud  – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud
kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist
– Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine
– Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine
– Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud Säilituskulud  või  hoidmiskulud  (inventory   carrying   cost)   –   kapitali   alternatiivkulu,
käsitsemine, laotingimused, laopind, kindlustus, riknemine, kadu. Tavaliselt summeeritakse
säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%.
Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, 
maine langus, tootmisseisak. Tellimisperioodi süsteem- Eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant
üle ja sõltuvalt varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks 
kindlaksmääratud maksimum-tasemele.  Eelised: odavus, kontrolli lihtsus, üheaegsus (saab 
konsolideerida tellimusi samale tarnijale)
Eeldab suurema turvavaru omamist, kui nõudlus peaks kasvama Tellimispunkti süsteem- Tellimus esitatakse kui tootevaru langeb teatud tasemele. Tellimus 
on kindla suurusega. Ajalise plaanimise süsteem-  Arvutipõhine süsteem, mis plaanib varude vajadust nii, et  tellimine toimuks ajalises ja koguselises vastavuses vastavalt prognoositud nõudlusele. EOQ mudel- Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus mudel optimaalse 
tellimiskoguse leidmiseks. Partii suurus leitakse tasakaalustades säilitus ja tellimiskulud.
Eesmärk:  on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat 
muutuvkulu. Mudeli eeldused lihtsaimal kujul- • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast • Puudub transiitvaru ja reservvaru • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest


• Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust Osakulude eeldatav käitumine EOQ mudelis- •  Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav
• Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada
• Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest
• Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast
• Puudub transiitvaru ja reservvaru
• Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud
• Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust Reservvaru määramine nõudluse normaaljaotuse järgi- Reservvaru võib määrata nii kindla 
kogusena, protsendina prognoositud nõudlusest, varude piisavusena päevades kui ka 
mineviku keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel. Sageli kasutatakse 
ka normaaljaotuse standardhälbe statistilist mudelit. Idee on selles, et mida rohkem 
varieeruvam on nõudlus (mineviku andmete põhjal), seda suremat reservvaru tuleks hoida 
lisaks prognoosile (mis tagab keskmiselt varustatuse vaid 50% juhtudest). Reservvaru ja tellimispunkti visuaalne kujutamine- ABC-analüüs- A-rühma tooted (kiiresti liikuvad kaubad) paigutatakse pakkumis- ja 
loovutusalale võimalikult lähedale ja madalamatele riiulitele, C-rühma tooted (aeglaselt 
liikuvad kaubad) loovutusalast võimalikult kaugele ja ülemistele riiulitele, B-rühma tooted 
kahe eelmise rühma vahele. Toodete liikumissageduse mõõtmisel lähtutakse kas väljastatud 
toodete arvust või väljastuskordade arvust kindlal ajavahemiku XYZ-analüüs   –  Meetod,   millega   uuritakse   kaupade   käibe   regulaarsust   ja   nõudluse
prognoositavust. • X tooted: konstantne tarbimine, vähene muutlikkus
• Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad
• Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega 
„lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida 
ja juhtida.       Tarnija juhitud laovarud (VMI) VMIpõhimõte- VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev 
lüli ahelas („tarnija“) võtab endale vastutuse järgmise lüli („kliendi“) laovarude täiendamise 
eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. Sisuliselt (artiklite/kategooriate) laovarude juhtimise 
sisseostmine. Tüüpilised rakendused- VMId kasutatakse näiteks autokütuse hulgi ja jaemüüjate vahelistes
suhetes, aga ka jaekaubanduses, kus mõned   müügiketd annavad sisuliselt tarnijatele oma
müügipindu kasutada.  Müügipinnal sisalduva sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest
kannab hoolt tarnija ise.


Võimalikud kasud ühele ja teisele osapoolele-  vähenevad kliendi varud kuna pole vaja  reservvarusid; vähenevad tarnija lõpptoodete varud kuna on võimalik paremini korraldada 
müüki; klient hoiab kokku ostu- ja vastuvõtu kulusid; veokulude kokkuhoid; Laovarude parema ja koostöise kavandamise eesmärgid- Konsignatsioonilao põhimõte –  - Kui varud jäävad tarnija omandusse kuni nende müügini  lõpptarbijale, nimetatakse seda konsignatsioonilao süsteemiks.       Piitsaefekt (Bullwhip effect) Põhimõte, põhjused, kuidas vähendada 
Bullwhip effect -  Bullwhip effect ehk härjapiitsa efekt illustreerib olukorda, kus ettevõtte
tellimused   tarnijale   kalduvad   kõikuma   rohkem  kui   müük   ostjale.   Selline   moonutus   levib
tarneahelas   ülesvoolu   ühe   võimenduvas   vormis.   Tüüpiliselt   võimendub   nõudlus   iga
tarneahela   astet   läbides   kaks   korda.  Põhjuseks   on   kommunikatsiooni   hilinemine   ning
tarneahela   liikmete   ülereageerimine.   Tagajärjeks   on   üleliigsed   varud,   suurenenud
tegevuskulud   ja   pikenenud   reageerimisajad   tarneahelas.   Lõppturu   nõudluse   puutuva   info
kättesaadavaks tegemine tarnijatele võimaldab härjapiitsa efekti märkimisväärselt vähendada.       Laondus Laonduse põhifunktsioonid-   varude kogumine ja täiendamine (hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine; Ühtlane  tootmine – hooajaline tarbimine)  toodete sortimendi ühendamine (partiide koondamine vahelaos enne kaubandusse  minemist)  konsolideerimine (saadetise kogumine ja transport järgmisse üksusesse)  distributsioon (kaupade laialijaotamine kohapealt)
 kliendi rahulolu tagamine (terminalis koondatakse kaubad) Eraladustamine- ettevõte omad, rendib või liisib välja vajalikku laopinda. Kauba omanik 
kontrollib kaupa täielikult. Üldkasutatav ladu- lao omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamiseteenust 
rohkem kui ühele kliendile. Lao pidaja omab ladu kuid mitte tehnikat seal sees. 


Lepinguline ladustamine- – üldkasutatava lao teenuste edasiarendus, kliendi erivajadustele 
kohandatud laoteenuste pakkumine. Partnerlussuhe laooperaatori ja kliendi vahel peab olema 
hea ja ladu on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele. Samuti võivad sellega kaasneda lisa 
teenused. Otsetarned- müüja toimetab tellimuse otse kliendile vaheladusid kasutamata.  Lao tüübid-  Hoiuladu – traditsiooniline ladu, kasutatakse kaupade hoiuks  Jaotusladu/jaotuskeskus – hoiulao edasiarendus, kaupa komplekteeritakse ja  ühitatakse, ringluskiirus veidikene pikem.   Ristlaadimiskeskus – loobutud on hoiundamisest, kaubad võetakse vastu ning  lähetatakse.  Kauba paigutusviisid- Tootevaliku järgi kindlaksmääratud hoiukohad. Sarnaseid või ühte 
tooterühma kuuluvaid kaupu hoitakse ühes laopiirkonnas. Käitlemisviisi järgi 
kindlaksmääratud hoiukohad. Ühesugust käitlemist vajavaid tooteid hoitakse ühes lao 
piirkonnas. Komplekteerimisviisid- (pick to order) on lihtsaim komplekteerimisviis. Üks komplekteerija
komplekteerib ühte väljastustellimust korraga, käies läbi kogu lao, või üks komplekteerija
komplekteerib korraga mitut toodet, jagades need erinevatesse konteineritesse (hiljem ei ole
vaja uuesti sortida). Rühmana komplekteerimine  (batch picking)  – üks komplekteerija komplekteerib mitme
väljastustellimuse   kaubad   korraga.   Kasutatakse   väikeste   (1–2   väljastustellimuse   rida)
koosnevate   tellimuste   puhul.   Pärast   komplekteerimist   viiakse   komplekteeritud   kaubad
pakkimisalale  ja sorditakse  need erinevateks klienditellimusteks. mida  rohkem ridasid  on
komplekteerimislehel,   seda   väiksem   on   komplekteerija   ajakulu   tellimisrea
komplekteerimiseks ja pakkimiseks. Piirkonna kaupa komplekteerimine  (zone picking).  Ladu on jagatud piirkondadeks. Iga
piirkonda teenindab üks komplekteerija. Kliendi tellimus jagatakse vastavalt piirkondadele
komplekteerimislehtedeks.   Komplekteeritud   kaubapartiid   ühitatakse   täistellimuseks.
Piirkonna kaupa komplekteerimist kasutatakse suurte väljastustellimuste puhul, mida ei ole
võimalik ühe komplekteerija ühe komplekteerimisringiga täita ja mille komplekteerimise aeg
on piiratud. Samuti kasutatakse piirkonna kaupa komplekteerimist ladudes, kus kaubad on
eraldatud   erinevateks   piirkondadeks   turvalisuse,   ohtlikkuse   või   hoiutemperatuuri   režiimi
tõttu.  Logistiline pakendipüramiid- All suured konteinerid – kaubaalus – pappkast – plokk – pakk 
– ja üleval sisse minev kaup


Pakendi logistilised rolled- logistika seisukohast 
on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale  korraldada, kaitsta ja tuvastada.  Mahutamine   Kaitsmine ja säilitamine
 Portsjoniteks jagamine  Ühitamine ehk pakkeühikuteks koondamine
 Kasutusmugavus – nt taassulgemisvõimalus, kantavas jne   Tuvastamine ja teave – kasutusjuhendid jne Lao traditsiooniline sisseseade: madalad kaubaaluste riiulid- on parim lahendus, kui on 
tarvis hoida palju erinevaid kaupu eri liiki kaubaalustel. Kõige enam kasutatud lahendus 
kaubaaluste hoidmiseks. Riiulid koosnevad vertikaalsetest külgraamidest ja neid 
ühendavatest horisontaalsetest talapaaridest, millele asetatakse alused Peenkaubariiulid- Peenkaubariiulite tavakõrgus on 2–2,3 m, sektsiooni laius 1 m, 
riiulivahede kõrgus 0,3–0,5 m. Riiulivaheliste koridoride laius on tavaliselt 1,4–1,6 m, nii et 
kaks käsikäru teineteisest mööda mahuvad. Riiulite sügavus on tavaliselt 30–60 cm Virnastamine- (block stacking)ei nõua mingeid riiulisüsteeme. Kaubaalused või muud 
pakkeühikud asetatakse otse põrandale ja üksteise otsa Et tagada virna stabiilsust, ei tohiks 
selle kõrgus ületada virnastatavate aluste lühema külje kuuekordset pikkust. Sügavlaadimise riiulid- on paljuski sarnane virnastamisega. Peamiseks erinevuseks on see, et
sügavlaadimise puhul toetuvad kaubaalused riiulipostide külge kinnitatud siinidele). Lao tulemuslikkuse näitajad
Laokulud- Ladustamise kogukulud koosnevad laokulude ja varude säilituskulude summast.
Laokulude   suurust   mõjutavad   kõige   enam   laoruumi   pindala   tõhus   kasutamine   ja
komplekteerimissüsteemi korraldus ja juhtimine.       Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude kasulikkus :  Maanteetransport-   EELISED  :     Suur   paindlikkus   ja   manööverdamisvõime,   uksest   ukseni   lahendus,
vähene   pakkimisvajadus,   veovahendite   suhteliselt   väike   kapitalikulu,   veovahendite
mitmekesisus. 


PUUDUSED:     Suhteliselt   kõrge   omahind,   suhteliselt   väike   kandevõime,
ruumipiirang,  suur keskkonnasaaste ja ummikute põhjustaja.    Raudteeveod  EELISED:  Suured   kaubakogused   üle   suurte   distantside,   Madal   omahind,   Hea
regulaarsus, ei sõltu ilmast, Keskkonnasõbralik, tõhus energiatarbimine
PUUDUSED:  Ei   ole  paindlik,  Vagunite   haakimisega   kaasnevad  tõuked   –  rohkem
tähelepanu kinnitusele, pakendile, Erinevad rööpalaiused   Meretransport  EELISED : Kõige suuremad mahud ja käibed, Efektiivseim kütusetarbimine, kõige
„rohelisem“, Lühematel liinidel kõrgem regulaarsus
PUUDUSED: Sadamamaksud, Vähene paindlikkus, Pakkimise ja kinnitamise ranged
nõuded, Intervallid ookeaniliinidel, kartelli-tüüpi hinnakujundus.    Õhutransport EELISED: Suur veokiirus, Ülemaailmne võrk, Tihedad veograafikud
PUUDUSED:   Suured   püsi-   ja   muutuvkulud,   sõltuvus   ilmastikuoludest,   Kauba
piiratud kaal ja mõõtmed, Kiiruse eelist kahandavad ülekoormus lennujaamades ja
turvanõuded,   IATA  kehtestatud   turvapiirangud,  Kohati  tihedas   konkurentsis   teiste
veoliikidega.  Konteineriveod  EELISED:  Kiire   käsitsemine   ja   väiksemad   laadimiskulud,   Väheneb   kauba
kahjustumisoht   väliskeskkonna   tegurite   poolt   ning   samuti   vargusoht,
Konteineriseeritud   kaupade   pakendamine   on   lihtsam   ja   odavam,   kinnitamine   on
universaalsem,   Kindlustusega   seotud   kulud   on   väiksemad,   Väiksem   tööjõu   kulu
(mehaniseeritus), Korduvkasutus, pikk eluiga, Võimalus kasutada ajutise laona, Tõhus
lüli intermodaalses veoahelas, mis pakub uksest-ukseni lahendust
PUUDUSED:  suhteliselt kallis väheväärtuslike kaupade veoks, tühjade konteinerite
tagastamine   veofirmale   toob   kaasa   lisakulusid:   konteineriveoste   vood   on   sageli
tasakaalustamata, seetõttu liiguvad konteineriveosed ühes suunas, tagasi tuleb saata
tühjad   konteinerid,   konteinerite   transpordivahendilt   peale-   ja   mahalaadimine   ning
ümberlaadimine   ühelt   veovahendilt   teisele   eeldab   võimsa   ning   kalli
kaubakäsitlustehnika olemasolu, mis võib väiksemates ümberlaadimise terminaalides
puududa. Intermodaalne transport- ehk kombineeritud transport. Tähendab kauba transporti 
universaalses konteineris mida on ilma vahepeal kaupa ümberlaadimata või tõstmata 
võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba 
käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning 
võimaldab kiiremat transporti.       Transpordi õiguslikud asjaolud Vastutuse piirmäärad transpordiliigiti-
CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine)- 
Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon. Veolepinguga kohustub üks pool teise


poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija 
kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Kaotsiminek: Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama
kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa
suurus   määratakse   kindlaks   kauba   veoks   vastuvõtmise   kohas   ja   ajal   kehtiva   kauba
maksumuse aluse
Kahjustumine:  Saatja   vastutab   vedaja   ees   kahjude   eest,   mis   on   tekitatud   isikutele,
seadmetele   või   teistele   kaupadele,   samuti   mis   tahes   kulude   eest,   mis   on   põhjustatud
kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli väline või kauba vastuvõtmise
hetkel vedajale teada ja ta ei teinud selle kohta märkust. Hilinemine: Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud 
tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist 
pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku 
täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, 
siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega. EEA üldtingimused- Mida reguleerib ADR- The European Agreement concerning the International Carriage of 
Dangerous Goods by Road
The European Economic Area (EEA) is the area in which the Agreement on the EEA 
provides for the free movement of persons, goods, services and capital within the European 
Single Market, including the freedom to choose residence in any country within this area. AETR-The European Agreement Concerning the Work of Crews of Vehicles Engaged in 
International Road Transport ( AETR ) rules are now the same as the EU rules on drivers' 
hours.       Incoterms tarneklausid Mille   jaoks?  Incoterms’i   hea   tundmine   on   vajalik   kõigile   väliskaubandusoperatsioonide
osalistele,   võimaldades   oluliselt   tõsta   nende   professionaalsust   läbirääkimistel,   lepingute
sõlmimisel ja täitmisel. Tõstab lepingu koostamise:  kiirust
 kvaliteeti  ühist arusaama Miks kasutatakse?  Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt
müügilepingu poolte kohustused kauba tarnimisel.  Kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma  Kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale  Kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale   ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind  Millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel
 Kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping


 Kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kaubakindlustusleping  Kes, millal ja milliseid teatisi peab teisele poolele andma
 Kes kannab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud  Kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud Incoterms’i tarneklauslite kasutamine muudab eksport-importlepingute sõlmi- mise tunduvalt
lihtsamaks, samal ajal leping ise on oluliselt täiuslikum  Miks on universaalsed? valides ühe 11-st (Incoterms 2000-l 13-st) kolmetähelisest 
täheühendist (FCA, CPT, DAP, FOB jne), saab lühi- mas vormis fikseerida pooltele sobivad 
tarnetingimused väga laiast tüüptingi- muste valikust  Mida reguleerivad?  Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt
müügilepingu poolte kohustused kauba tarnimisel.  Kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma  Kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale  Kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale   ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind  Millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel
 Kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping  Kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kaubakindlustusleping
 Kes, millal ja milliseid teatisi peab teisele poolele andma  Kes kannab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud
 Kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud Mida ei reguleeri?  Valuuta ja finantstingimusi  Arvelduste korda  Lepingu rikkumise sanktsioone  Pretensioonide esitamise korda  Vaidluste lahendamist, kohtualluvust, rakenduvat õigust Klauslite jagunemise põhimõte- 
7 kõikidele veoliikidele: EXW – Ex Works (named place of delivery)
FCA – Free Carrier (named place of delivery)
Võimaldab kasutada kõiki veoviise
Müüja veab kaubad põhiveo alguse asukohta (ostjaga kooskõlastatud)
Müüja kohustuseks koostada ka kauba ekspordi tollivormistus
Vastutus ja asukoht: müüja asukohas , veofirma asukohas
Müüjal puudub veolepingu kohustus
CPT – Carriage Paid To (named place of destination)
Kasutusel kõigi veoviiside puhul
Kindlustuslepingu sõlmimise kohustust müüjal pole 
Müüja tasub  kauba  veoraha nimetatud sihtkohani


Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud  kaubaga seonduvad kulud  lähevad müüjalt ostjale, kui kaup on antud vedaja käsutusse CIP – Carriage and Insurance Paid to (named place of destination) Kasutatakse kõigi veoviiside puhul
Kaup kindlustatakse ostja kasuks minimumkattega veokindlustusega
Müüja peab sõlmima  veolepingu kauba veoks nimetatud sihtkohani ostja maal  ning kindlustama kauba ostja kasuks veo ajal Tarne  on sooritatud, kui kaup on üle antud vedajale (See on ka riski ülemineku hetk müüjalt ostjale) DAT – Delivered at Terminal (named terminal at port or place of destination)
Müüja on kauba tarninud, kui saabuvalt veovahendilt mahalaaditud kaup on antud  ostja käsutusse nimetatud terminalis nimetatud sihtsadamas või sihtkohas.  Müüja kohustus on täita kõik tolliformaalsused kauba ekspordil  ja, kui vaja, ka  transiitveol läbi kolmanda maa. Ostja kohustus on täita tolliformaalsused 
impordil. DAP – Delivered at Place (named place of destination)
Müüja on kauba tarninud, kui saabuval veovahendil mahalaadimiseks valmis kaup on  antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas. DDP – Delivered Duty Paid (named place of destination)
Müüja on kauba tarninud, kui impordi-tolliklaaritud ja saabuval veovahendil  mahalaadimiseks valmis kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas. 
Müüja kannab kogu riski ja kulud, mis kaasnevad kauba kohaletoomisel 
nimetatud kohta.  DDP on maksimaalselt ostjakeskne. 
Pooltel soovitatakse mitte kasutada DDP-klauslit, kui müüja pole võimeline vahetult  või kaudselt korraldama impordi-tolliklaarimist. DDP puhul on kauba hind ja lepingu summa maksimaalne. 4 seotud merevedudega: FAS – Free Alongside Ship (named port of shipment)  Kasutatakse meretranspordi puhul (enamasti puistekaup)  FAS-i puhul on laadimissadam määratud.   Müüja kohustuseks on tarnida kaup kokkulepitud laeva laadimiskohta kokkulepitud 
ajal ja kaup ekspordiks deklareerida (tollivormistus).  Vastutus ja kulud siirduvad müüjalt ostjale, kui kaup on tarnitud laeva kõrvale kaile 
või praamile nimetatud laadimissadamas ja ekspordi tollivormistus on tehtud.   FAS-i kasutatakse spetsiifilistel juhtudel (näiteks kui on otstarbekas kaubapartii enne 
laadimist kaile välja vedada).
FOB – Free on Board (named port of shipment)  Üks traditsioonilisemaid INCOTERMS klausleid  Laadimissadam on määratud  Müüja kohustused lõpevad, kui kaup on laaditud  Ostja võtab kohustuse korraldada kauba vedu alates kokkulepitud kohast lähteriigis


 FOB-hinna all mõeldakse ekspordiks tollitud kauba hinda müüja riigis CFR – Cost and Freight (named port of destination) - Laevavedu merel ja siseveel - N: klassikaline laevavedu  Täiesti lubamatu on selle tarneklausli kasutamine nendel juhtudel, kui sihtkoht  asub 
sisemaal, kuhu laevaga ligi ei pääse
• CFR-klaus puhul  peab müüja  sõlmima oma  kulul veolepingu kauba  veoks  kuni 
sihtsadamani • Müüja  täidab kõik ekspordiga seonduva ja kannab vastavad kulud ning riski • Ostja kohustuseks on tolliformaalsused ja sellega seonduvad kulud ning risk impordil CIF – Cost, Insurance and Freight (named port of destination)  CIF-i järgi on müüjal samad kohustused kui CFR-i puhul  Lisaks peab müüa muretsema  lastikindlustuse ostjal lasuvale  kauba  kadumise või 
kahjustamise riskile veo ajal Peamine iseloom- vaadata mida erinevad tarneklauslid sisuliselt tähendavad.       Transpordikulusid mõjutavad tegurid Transpordikulud koosnevad tavaliselt kolmest komponendist:  Terminalikulud – Veoste peale-, maha- ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale – ja  mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab
vältida  Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust/mahust sõltuvad kulud. Põhiosa sõidukuludest moodustavad tööjõu- ja kütusekulu.  Kapitalikulud – transporidga seotud põhivaradesse – peamiselt indrastruktuuri,  terminalidesse, veovahenditesse investeeritud kapitali kulu. Siia kuulub transpordi 
põhivarade ost või arendamine. Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid tegureid jagada kaheks kategooriaks: tootega ja 
turuga seotud tegurid Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid:  Turgude asukoht  Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase,
 Mastaabisäästu efekt (suured kogused – vastav transpordiliik nt. meretransport)  Energia hinnad (kütuse hind)
 Vedude tasakaalustatus (veokid ei liigu sihtpunktide vahel tühjalt)  Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus (teenuste, transpordiliikide  reguleeritus, riiklikud maksud) Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid:


Tootega seotud transpordikulusid mõjutavateks teguriteks on tihedus, väärtus, lastitavus, 
kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vastutusrisk ja toote eriomadused.
 Tihedus  ehk toote kaalu ja mahu suhe. Väikese kaalu-mahu suhtega toote vedu  maksab veetava kaaluühiku kohta rohkem kui suure kaalu-mahu suhtega toode  Väärtus on väärtuse ja kaalu suhe.Mida väärtuslikum on veos, seda vähem  arvestatakse kuluaspekti ja rohkem tähtsustatakse veoaega ja tarnekindlust.  Lastitavus ehk ruumalakasutus.Näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi.       Logistika mõju varade tootlusele Tänapäeval kasutavad äriettevõtted laialdaselt klassiklise puhaskasumi kõrval kasumlikkuse 
ühe peamise näitajana kapitali tootlust. ROI-return to investments-Investeeringu tootlus         
ROA-return on assets-varade tootlus                               Näitavad kui tõhusalt kasutab
ROE-returns on equity-omakapitali tootlus                     ettevõtte oma ressursse ehk varasid. Strateegiline kasumi mudel- sellise mudeli kasutamine võimaldab saada ülevaade mis on ja 
millest sõltub äriettevõtte varade tootlus ja kuidas mõjutavad seda muutused ettevõtte 
tegevuses. Põhimõtteliselt integreerib strateegilise kasumi mudel ettevõtte kasumiaruande ja 
bilansi näitajad. Logistika kulud on enamikus ettevõtetes pärast realiseeritud toodete kulu suuruselt teisel 
kohal ja logistikafunktsioon kasutab ja kontrollib olulist os a varadest, siis on logistika mõju 
kapitali/omakapitali tootlusele märkimisväärne. Tavaliselt moodustuvad suurima osa 
ettevõttete bilansilistest varadest varud ja debetoorsed võlgnevused, milli suurus sõltub 
suures osas ettevõtte logistikakorraldusest. Logistika parem juhtimine võib kaasa tuua müügitulu kasvu(kõrgemad hinnad, suurem 
müügimaht, uute toodete kiirem turuletoimetamine). Tänu logistikategevuse paranemisele 
vähinevad erinevad tegevuskulud ja seega ka kogukulud. Müügi kasv ja kulude vähenemine 
võimaldab suurendada kasumit. Tänu tasemel logistikale väheneb ettevõttete bilansis käibe ja
põhivara. Suurenenud kasum ja varade kiirem ringlemissagedus tõstab varade ja omakapitali 
tootlust.