100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 97 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
150 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kitykiisu
Õppematerjali autor
jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.
reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada. 4. tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Põhimõtted: Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed.
Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.....................
valikuline võib minna Tallinna, Viljandisse (küsitav kui muud pole teada register ei määra elukohta), Harju Maakohtusse § 96 lg 2 järgi st Harju Maakohus notari tööpiirkond ei ole oluline, sest pole hagi notari vastu 30. H esitas maakohtule avalduse tuvastada hagita menetluses fakt, et tema töötamine peameteoroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina. Nimetatud fakti tuvastamine on vajalik, et taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Kas nõue kuulub tsiviilkohtu pädevusse? kas tegemist on hagita menetlusega? o TsMS § 475 jätab loetelu lahtiseks (lg 1 p 17 muud seaduses loetletud asjad) o riikliku pensionikindlustuse seadus ei ole lahendust o RKh 3-2-1-104-03: riikliku pensionistaazi kindlaksmääramine on halduskohtu pädevuses (olemuslikult haldusasi) o küsimus ei ole selles, mida ta tegi eraõiguslikus suhtes, mis on juba lõppenud, vaid
..............................25 2 Sissejuhatus Käesolevas töös on refereeritud raamat "Hagimenetlus tsiviilasjas" kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õigusemõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, viitab muuhulgas ka uuendustele, mida seaduse uus redaktsioon on kaasa toonud, sealhulgas näiteks 43. peatükk "Lihtsustatud menetlused", 49. peatükk "Maksekäsundi kiirmenetlus", 50. peatükk "Üleskutsemenetlus, 55. peatükk "Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks" ning 61. peatükk
on esitatud ühes eksemplaris, puuduvad hagiavalduses märgitud lisad või on tasumata riigilõiv, siis teatab kohus hagejale kirjalikult, millised puudused tema hagiavalduses esinevad ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ning tagastab selle, kui: · avaldus ei kuulu kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras; · kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seadusega sätestatud korrast, mis käsitleb seda liiki asjade eelnevat kohtuvälist lahendamist; · on olemas jõustunud kohtuotsus või üürikomisjoni otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, või kui on olemas kohtumäärus hageja hagist loobumise vastuvõtmise või poolte kokkuleppe kinnitamise kohta;
VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse Lihatööstuse vastu VÕS § 1054 alusel- kolmas isik Ants Kass, kes juhul, kui selgub, et põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult liikluseeskirju, peab hüvitama omakorda regeressnõude alusel oma tööandjale viimase poolt Aime Koorele hüvitatud kahju ( Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 216 lg.1 alusel kolmanda isikuna kaasamine. Kohus rikkus protsessinorme, kui ei näidanud kostja taotluse peale toimikut ja selles olevaid tõendeid, sest TsMs § 199 järgi on menetlusosalistel, s.h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg
1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid