suhtes oli hagi esitamise ajaks algatatud pankrotimenetlus. Nimetatud osaühingu pankrot kuulutati välja 29. aprillil 2003. a. 29. augustil 2003. a müüs OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) pankrotihaldur osaühingu vara ASle Audentes. Harju Maakohtu 12. septembri 2003. a määrusega kinnitati võlausaldajate üldkoosoleku 4. septembri 2003. a otsus osaühingu lõpetamise kohta. 3. 24. märtsil 2004. a loobus AS Hansapank 2 240 502 krooni 78 sendi ulatuses hagist kostja kui käendaja vastu, kuna põhivõlgnevus kustutati osaühingu pankrotivara müügi arvel. AS Hansapank muutis hagi alust, paludes M. Susilt välja mõista 11 614 krooni 46 senti kostja kui füüsilise isikuga sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28
.......... isikus, volitab kommertsdirektorit esindama firmat OÜ ............ kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute eest, esitama firma nimel avaldusi ja pretensioone, samuti ajama tsiviil-, kriminaal-,haldus- ja muid asju kõigis kohtu-, politsei- ja haldusasutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sealhulgas õigusega esitada iseseisvad hagisid, õigusega asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt hagist loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi aluse muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks, kohtulahendi peale kaebuse esitamiseks, täienddokumentide sissenõudmiseks esitamiseks ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmiseks, samuti vaidluste algatamiseks dokumendi võltsituse kohta. Volikiri kehtib 01. septembrini 2014.a. (allkiri) Juhatuse liige
Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees. Kas hagi on lubatav? PS § 15 õigus kohtusse pöörduda
Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on kõik menetlusosalise õigused ja kohustused, kuid puuduvad need õigused, mida omavad pooled, see tähendab - tal ei ole õigust muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada nõuet, loobuda hagist või hagi õigeks. 20. esinduse liigid ja volitused Menetlusosaline (hageja, kostja, kolmas isik) võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Esinduse liigid: seadusjärgne esindus ja lepinguline esindus. Seadusjärgne esindus. Alaealise seaduslikuks esindajaks on tema vanem või eeskostja. Piiratud teovõimega täisealisel isikul on seaduslikuks esindajaks kohtu poolt määratud eestkostja.
actio in rem asjaõiguslik hagi; actio in personam isikuline, isikuõiguslik hagi; Actor Aulus Agerius hageja; reus Numerius Negidius kostja; Ius in rem asjaõigus; Culpa in abstractio üldine süü; culpa in concreto kindel süütegu, hooletus; ignorantia iuris õiguse, seaduse mittetundmine; fraus creditorum võlausaldaja petmine; Actio fiduciae tagatise hagi; actio iudicati kohtuotsuse hagi; cessio actionis hagi tagasivõtt, hagist loobumine; Bonorum pessessio varade valdamine; distractio bonorum vara jagamine; Res in commercio käibeline asi; res extra commercium käibeväline e käibetu asi; Per aes et libram vase ja kaaluga; Libripens kaalumees; Emancipatio per rescriptum principis isiku vabastamine valitseva juhi käskkirja kaudu (pojad saavad vabaks pere võimu alt täisikka jõudmisel); Rei vindicatio omandihagi; res universitatis rahvale
kuna temasugusele ,,ostuhullule" poleks tohtinud üldse tarbimiskrediiti anda, lepingutingimused on ebaseaduslikud, pank on temaga võrreldes ,,päratu rikas" ning raha sissenõudmisel kaotab ta oma ainsa eluaseme korteri. Seetõttu leiab ta, et A nõue on vastuolus ,,Eesti Vabariigi ja EL seadustega", sh põhiseadusega. Kohtunik avaldas seepeale istungil arvamust, et saadud krediidi põhisumma tuleb B-l ju nagunii ära maksta, mistõttu võiks B seda osa hagist tunnustada ja ära maksta. Muus nõude osas selgitas kohtunik A-le, et nagunii on tema nõue liigkasuvõtjalik ega saa kuuluda lepingujärgses ulatuses väljamõistmisele. Kohtunik tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi maksab B A-le võlgnevuse põhiosa ja intressi, kokku 63 000 krooni. Selle peale esitasid mõlemad pooled kohtuniku vastu taandamise avalduse, põhjendades seda kohtuniku erapoolikuse ja ebakompetentsusega
sooritatakse kuriteo koha järgi *Tsiviilmenetlus kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja-kostja Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid Kehtib reegel: kõikide tõendite/tunnistajate hankimine on asjaosalisete endi asi, mitte kohtu. Tsiviilmenetlus algab hagi esitamisega + riigilõiv, (sõltub: kui suurele rahalisele väärtusele nõue/hagi pööratakse ja hagi iseloomust). Tuleb esitada hagist ärakiri kostjale (seisukoha võtmiseks). (Mitmete) eelistungite algatamine , lõppotsus. Lahendab kohtunik *Kriminaalmenetlus, kas antud tegu või tegelik pettus on süütegu/st väär- või kuritegu. Süü korral kuidas karistada? Kohtueelne menetlus: kuulatakse üle tunnistajad, kogutakse tõendeid kuni valmib lõplik toimik. Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad)., Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja
Hagita asjad avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Õigused õigus tutvuda toimikutega (kohtukantseleis); ...teada kohtu koosseisu; ... esitada taandusi ja taotlusi (tunnistaja kutsumiseks); ... anda selgitusi istungil tõusnud küsimuste kohta; esitada tõendeid; ... vaielda vastu teiste taotlustele; ... esitada küsimusi; ...edasi kaevata; lisaks veel hagejal: õigus muuta hagi(suurendada/vähendada), õigus hagist loobuda. Kohustused kasutada menetlusõigusi heauskselt. 31) Tõendid tsiviilkohtupidamises Igasugune teave, mille alusel saab kohus oma otsused teha, esitavad menetlusosalised (hageja ja kostja). · Tunnistajate ütlused · Menetlusosalise vande all antud seletused · Dokumendid · Asitõendid · Vaatlus · Eksperdiarvamus ·
kliendi huvidega. Õigusbüroo ja selle juristid ei tohi samas asjas esindada või kaitsta kahte või enamat klienti või osutada neile muud õigusteenust, kui nende isikute huvid on vastuolus. Kliendi konkurents teiste ettevõtjatega või isikutega ei ole huvide konflikt käesoleva Lepingu tähenduses. 2.3 Leping annab õigusbüroole õiguse teha kohtus kliendi nimel kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid, välja arvatud hagist või kaebusest loobumine, hagi või kaebuse õigeksvõtmine, edasikaebamise õigusest loobumine ja kohtuvälise või kohtuliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimine, mis on lubatud üksnes kliendi kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud loal. Halduskohtumenetluses kehtivad märgitud piirangud analoogselt. 2.4 Õigusbüroo tegutseb kliendi juhiste piires. Õigusbüroo ei ole kohustatud kontrollima
ülapidamiseks, kes jääb tema kasvatada. Kostja kohustub omakorda lahkuma poolte ühisest korterist ja jätab kogu ühisvara hagejale. Hageja ja kostja palusid kohtul kokkulepet kinnitada. Kuidas peab kohus toimima? Peab selgitama pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi ( TSMS § 432- ei saa enam sama nõudega st siin sma perioodi eest elatise nõudega kohtusse uuesti tulla), võib küsida istungil ka hagejalt endalt, kas jääb loobumise juurde. Istungil protokollitakse hagist loobumine ja võetakse protokolli allkiri loobumise kohta ( TsMs § 429 lg 1, 2 ) ja kohus teeb määruse hagist loobumise vastu võtmise ja menetluse lõpetamise kohta TsMS § 431. 15. Hageja nõudis hagiavalduses abielu lahutamist ja poolte ühisvaraks oleva hoiuse jaotamist. Hoius on pangas kostja nimel. Hageja palus ühtlasi hagiavalduses, et kohus takistaks kostjat raha välja võtmast enne selle jahamist. Hageja kartis, et kostja saades teada abielulahutusavaldusest võtab hoiuse välja
maksekäsu kiirmenetlus, lisaks on antud kohtule võimalus ilmselgelt perspektiivitutest asjadest vabaneda menetluse võimalikult varases staadiumis, ilmselgelt perspektiivitu hagi võib kohus jätta menetlusse võtmata, või kui see on kogemata menetlusse võetud , saab hagi jätta läbi vaatamata. DISPOSITIIVSUSE PÕHIMÕTE Dispositiivsuse põhimõtet on võimalik vaadata koos menetlusökonoomiaga, st pooltel on õigus ise menetlust käsutada, sh võib näiteks hageja hagist loobuda või kostja hagi õigeks võtta. Juhul kui pooled on vaidluse lõpetanud, ei ole kohtul enam kohustust asja menetleda ja lõpplahend tuleb kohtuasjale poolte tahte alusel. Pooled võivad teha ka uue kompromisslepingu, mille õiguslikud alused on uued. -8- TSIVIILKOHTUMENETLUS KOHTUMENETLUSE ISIKLIKKUSE PÕHIMÕTE Igaüks saab kaitsta kohtus oma õigusi , teise isiku nimel saab kohtusse pöörduda üksnes juhul,
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on...
Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda) või kohtulik (kohus kinnitab määrusega). Kolmandad isikud jaotuvad iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandateks isikuteks, vastavalt TsMS § 212 ja 213 sätestatule
установление судебной ипотеки kohtuliku hüpoteegi seadmine наложение ареста на имущество vara arestimine частная жалобаmääruskaebusподача частной жалобы määruskaebuse esitamine предварительное производство eelmenetlus извещение участников процесса об иске menetlusosalistele hagist teatamine ответ ответчика на иск kostja vastus hagile судебное заседание в исковом производстве kohtuistung hagimenetluses предварительное заседание eelistung объяснения участников процесса menetlusosaliste seletused окончание рассмотрения дела по существуasja sisulise arutamise lõpetamine судебные прения kohtuvaidlus
hagi kohtusse ja komisjoni siis kohus keeldub sellega tegelemisest. 2003 aastal VR valitsuse määrus töövaidlus komisjoni määrus. Töövaidluskomisjon peab esitatud avalduse läbi vaatama ühe kuu jooksul alates järgnevast päevast millal avaldus on saabunud. Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on riigilõivu vaba pg9 lg 1. kohtusse pöördumisel vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest: palga nõudmise, tööle ennistamise ,ning töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu hagist ITVLS pg 22 lg 1. Töösuhetest tulevatest õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise üldine tähtaeg on 4 kuud. See on üldine reegel. Erandid on tehtud töölepingu vaidlustamiseks ja palganõude esitamiseks. Töölepingu lõpetamise puhul peab töötaja selle vaidlustamiseks avalduse esitama 1 kuu jooksul. Palganõudes 3 aasta jooksul. Nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabusimst või
Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1. Kohtulahendi peale kaevata 2. Lõpetada asi kompromissiga 3. Nõuda kohtulahendi sundtäitmist. 3. Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel. Kohus saab menetluskaaslust lõpetada igal ajal, kui leiab, et nõuete eraldi menetlemine on otstarbekas. Aktiivne protsessikaaslus mitu hagejat võivad olla pooleks ühiselt ühe kostja vastu.
6. hagiavaldust kohtusse andma – to file a statement of claim with a court 7. pooli esindama – to represent parties 8. toimikut uurima – to examine a file 9. kohtuistungitel osalema – to participate in court sessions 10. kohtu koosseis – panel of the court 11. kohtule ütlusi andma – to give statements to the court 12. tõendeid ja küsimusi esitama – to submit evidence and questions 13. seaduses sätestatud korras – provided by law 14. hagist loobuma – to discontinue an action 15. hagi õigeks tunnistama – to admit a claim 16. hagi vaidlustama – to contest a claim 17. seadusega vastuolus olema – contrary to the law 18. hagita asju lahendama – matters on petition 19. isiku surnuks tunnistamine – declaration of a person dead 20. isiku teadmate kadumise fakti tuvastamine – establishment of the fact that a person is missing 21
Kostja puudumisel tuuakse ta kohale või tehakse ilm temata ja siis tehakse tagaselja otsus ja see jõustub kui ei teha järel kaja kaebust võim esitada 10 päeva jooksul ja võib ka kaevat ringkonnakohtusse Menetluse peatamine : .Määrusega pikem ära sõit Raske haigus Kui üks pooltest sureb Kui on vaja oodata kriminaalotsust Lõpetamine : Kui ei kuulu tsiviilkohtu menetlusega Samas asjas on tehtud juba otsus Hageja loobub hagist Pooled sõlmivad kokkuleppe Üks osapooltest sureb Rinnkonnakohtus aja lahendamine apellatsiooni menetlus Apellanti see kes kaebuse esitab Vastustaja see kes vastust annab kellele kaebus esitatakse Apellatsiooni kaebuse sisu kirjalikult, rinnkonnakohtu nimi ,apellandi andmed menetlusosaluste andmed nõue põhjendus lisa I astme kohtu istungid : peab teatama vastaspoolt ei talle on kaebus esitatud kohtus võib enne materjalidega tutvuda Eelmenetlus Rinnkonnakohtu valitused :
7. kohtukoosseis court panel, panel of the court 8. kohtunikku taandama challenge a judge 9. kohtus ütlusi andma give statements to a court 10. tõendeid esitama submit evidence 11. kohtuotsuse või määruse peale edasi kaebama appeal against judgment or court ruling 12. seaduses sätestatud korras pursuant to the procedure provided by law 13. nõuet tagasi võtma withdraw a claim 14. hagist loobuma discontinue an action 15. vastuhagi esitama file a counterclaim (against) 16. seadusega vastuolus olema be inconsistent with law 17. hagita asju lahendama resolve matters on petition 18. avaldaja (hagita asjas) petitioner 19. keelduma hagi menetlusse võtmast refuse to accept a statement of claim 20. isiku surnuks tunnistamine declaration of a person dead 21
kompromisslahendusele. Kaashagejad ja kaaskostjad on menetluskulude osas osavõlgnikud ning kannavad menetluskulud võrdsetes osades. Juhul, kui kaashagejad või -kostjad osalevad menetluses erineval määral, võib kohus jagada menetluskulud nende vahel ka ebavõrdselt. Solidaarvõlgnike kohustusest tuleneva hagi rahuldamisel kannavad solidaarvõlgnikud ka menetluskulud solidaarselt. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel, asja läbivaatamata jätmisel, samuti hagist loobumisel ja hagi tagasi võtmisel jäävad menetluskuud hageja kanda. Kostjal on õigus tagasivõetud või läbivaatamata jäetud hagi uuel esitamisel jätta hagile vastamata kuniks hageja ei ole eelmises menetluses kantud kulusid hüvitanud. Menetluskulude kindlaksmääramine toimub pärast menetluskulude jaotust sätestava kohtulahendi jõustumist. Menetlusosalisel on võimalik taotleda 30 päeva jooksul pärast
omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides. 1.4.2. Vindikatsioonihagi ehk väljaandmishagi Vindikatsioonihagiga (AÕS § 80) saab asja välja nõuda võõrast ebaseaduslikust valdusest, kuid erinevalt valduse kaitse hagist tuleb omanikul siin tõendada omandiõigust, mis on tunduvalt raskem. Vindikatsiooninõue on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusse üleandmise nõudega. Kui nõue ei sisalda valduse taastamise nõuet, ei ole tegemist vindikatsiooninõudega. 1.4.3. Vindikatiivsed kõrvalnõuded 1.4.4. Negatoorhagi Negatoorhagiga (AÕS § 89) saab kõrvaldada asja kasutamise ja käsutamise õiguse rikkumisi,
lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. § 423. Hagi läbivaatamata jätmise alused (1) Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise
10. Actor Aulus Agerius – hageja; reus Numerius Negidius – kostja 11. Ius in rem – asjaõigus 12. Culpa in abstractio – üldine süü; culpa in concreto – kindel süütegu, hooletus 13. ignorantia iuris – õiguse, seaduse mittetundmine; fraus creditorum – võlausaldaja petmine 14. Actio fiduciae – tagatise hagi; actio iudicati – kohtuotsuse hagi; cessio actionis – hagi tagasivõtt, hagist loobumine, hagi loovutamine 15. Bonorum pessessio – vara valdamine; distractio bonorum – vara eraldamine 16. Res in commercio – käibeline asi; res extra commercium – käibeväline ehk käibetu asi 17. Per aes et libram – vase ja kaaluga; Libripens – kaalumees 18. Emancipatio per rescriptum principis – isiku vabastamine valitseva juhi käskkirja alusel (pojad saavad vabaks pere võimu alt täisikka jõudmisel) 19
Peab olema suunatud kindlale isikule või isikutele. Leping võib olla ka suuline, kuid seda on raske 5) kohustuse kohane täitmine (VÕS § 186 p. 1); tõestada. Peavad olema tunnistajad, siis on võimalik tõestada. §21 lg 1 muudatustega nõustumus. Kui on oluline muudatus tehingus, 6) õigusest loobumine (nt hagist, omandist loobumine); tuleb teha uus pakkumine. Pakkumus võib olla tähtajaline. Tähtaja küsimus on teemaks siis kui pakkumus tehakse eemal viibijale. 7) võlasuhte lõppemise muud alused (vt VÕS § 186 p 2) (eristatakse kohal viibijaid ja eemal viibijaid)
Menetlusosalise õigused: 1) õigus tutvuda toimikuga 2) õigus teada arutava kohtu koosseisu 3) õigus esitada taandusi ja taotlusi 4) õigus anda selgitusi kohtuistungil 5) õigus esitada tõendeid 6) õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele 7) õigus esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele, ekspertidele Hageja õigused: 1) muuta hagi 2) seda suurendada ja vähendada 3) õigus loobuda hagist Menetlusosaliste kohustused: 1) kasutada oma menetlusõigusi heauskselt 2) ei tohi kohut eksitusse viia Tõendid tsiviilasjades: 1) tunnistajate ütlused oma lähedaste suhtes tunnistusi andma ei pea 2) menetlusosalise vande all antud seletus 3) dokumentaalsed tõendid 4) asitõendid 5) vaatlused 6) eksperdi arvamus Kohtulik menetlus tsiviilasjades: 1. eelmenetlus ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks
3) õigus esitada taandusi ja taotlusi 26 4) õigus anda selgitusi kohtuistungil 5) õigus esitada tõendeid 6) õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele 7) õigus esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele, ekspertidele Hageja õigused: 1) muuta hagi 2) seda suurendada ja vähendada 3) õigus loobuda hagist Menetlusosaliste kohustused: 1) kasutada oma menetlusõigusi heauskselt 2) ei tohi kohut eksitusse viia Tõendid tsiviilasjades: 1) tunnistajate ütlused oma lähedaste suhtes tunnistusi andma ei pea 2) menetlusosalise vande all antud seletus 3) dokumentaalsed tõendid 4) asitõendid 5) vaatlused 6) eksperdi arvamus Kohtulik menetlus tsiviilasjades: 1. eelmenetlus ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks
kaalutavaks jõuks ehk teda määratakse ühise kokkulepe alusel. Mõnikord kolmanda kohtuniku valimine muutub erapooletuks vaidluseks, sest riigid ei suuda kokkuleppele jõuda. Siis peab kolmas osapool kolmanda vahekohtunikut nimetada - riikidel on 2 kuud kolmanda vahekohtuniku valimiseks) ❏ Vahekohtu pädevust ja võimalusi ei tohiks liialt piirata (ei pea kahest variandist valima ehk kahest hagist, võib valida ka kompromissi) ❏ Kui vahekohus ületab oma mandaati, võivad osapooled nõuda otsuse tühistamist ❏ Otsus on õiguslikult siduv ja reeglina lõplik, harva nähakse ette võimalus apeleerida (apelleerimise võimalust REEGLINA ette ei näe, kuid näiteks maailma
lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Kui TVK-i poole pöördunud isik ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ja otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub TVK otsus. Otsuse jõustumine Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja (1 kuu) möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel kohtus jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. TVK lisab taotlusele otsuse jõustumismärke. Otsuse täitmine Jõustunud TVK otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Otsus täidetakse täitemenetluse seadustikus
Et vältida kahjulikku tagajärge muusikakooli õpilastele, võib olla mõistlik anda hagejale üle muud ruumid, mis vastavad maleklubi tegutsemise vajadustele. 3-2-1-53-16 p 18 arve esitamise kohustus AS X (hageja) esitas maakohtule isiku X (kostja I) ja isiku Y (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt I välja kokku 144 577 eurot 7 senti ja viivis, ning kostjatelt solidaarselt kokku 187 859 eurot 89 senti ja viivis. Hageja loobus osaliselt hagist intresside ja viiviste osas ning palus mõista hageja kasuks kostjalt I välja 111 746 eurot 15 senti ning kostjatelt solidaarselt 127 910 eurot 5 senti. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenulepingute p 5.2 järgi tagastab laenusaaja pangale laenu ja tasub intresse osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval
nõudeõiguse loovutamine. Oluline on spetsiaalsuse põhimõte. · Subjektiivsete õiguste lõppemine. 1) eseme üleandmine teisele isikule (nt omandi või kasutusõiguse üleandmine); 2) tähtaja saabumine (nt kujundusõigused) 3) asja hävimine (nt käsipant AÕS § 285 lg 1); 4) isiku surm (nt isiklik kasutusõigus AÕS § 226, ülalpidamiskohustus abielust); 5) kohustuse kohane täitmine (VÕS § 186 p. 1); 6) õigusest loobumine (nt hagist, omandist loobumine); 7) võlasuhte lõppemise muud alused (vt VÕS § 186 p 2) TSIVIILÕIGUSTE KAITSE · Tsiviilõiguste kaitse mõiste Õigus tsiviilõiguste kaitsele on subjektiivse õiguse (laiemas tähenduses) alaliik ning seondub isikule kuuluvate teiste subjektiivsete õiguste rikkumisega. Tsiviilõiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite (nii materiaalsete kui protsessuaalsete) kohaldamine.
kohtulikku kaitset, mis tulenevalt AÕS § 44 võib seisneda rikkumsie kõrvaldamises, edasise rikkumise ärahoidmises ja kahju hüvitamises Riigikohtu otsus 3-2-1-46-09, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-18 o Asjaolud: hageja palus kohustada kostjat vabastama Viimsi Keskkooli hoone. Keeldumisel palus hegeja tõsta kostja hoonest välja ning mõista kahjuhüvitis. Hagist loobuti. Hiljem nõude suurendamise ja täiendamise avalduse kohaselt nõudis hageja uut hüvitist 4,78 mln kr ning viivist 322K kr o AÕS § 35 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Hoone või osa ruumide valduse üleandmiseks piisas sellest, kui kostja
toimikusse. · Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. · Kui TVK-i poole pöördunud isik ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ja otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. · Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. · Avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. · Avaldusest loobumise puhul jõustub TVK otsus. TVK otsuse jõustumine · Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja (1 kuu) möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. · Otsuse osalisel vaidlustamisel kohtus jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. · TVK lisab taotlusele otsuse jõustumismärke. Otsuse täitmine · Jõustunud TVK otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.
Selline materiaal- ja protsessiõiguse seotus tulenes ka roomlaste instituutides mõtlemisest. Vanemal ajal tähendas see ka seda, et teatud eraõiguslike nõuete gruppide jaoks olid olemas ka eraldi hagiliigid. Rooma tsiviilprotsessi ja eraõigust ühendasid ka ühised põhimõisted – näiteks nii sõna actio kui ka exceptio esinesid mõlemas. Roomlaste jaoks olid nad põhimõtteliselt ühtsed, kuigi tänapäevaselt saaks me actio’st protsessiõiguses aru kui hagist ning eraõiguses kui nõudest. Ainekursuse põhirõhk ei ole siiski protsessiõigusel ning seepärast räägime me Rooma protsessiõiguses vaid arusaamiseks hädavajalikust. Tegelikult oleks võimalik ainekursust roomlaste eeskujul instituutidena üles ehitada, kuid tänapäevase süsteemiga ühitades oleks see ehk liiga segadusseajav, nii et me piirdume protsessiõiguse eraldi käsitlusega. Rooma tsiviilprotsessist teame me peamiselt Gaiuse Institutsioonide neljanda raamatu
nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel; 4) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas järgmisi: 1) hagi või muu avalduse esitamine; 2) asja üleandmine vahekohtule; 3) hagist loobumine; 4) hagi õigeksvõtmine; 5) hagi aluse või eseme muutmine; 6) vastuhagi esitamine; 7) osalemine iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi menetlemisel; 8) kompromissi sõlmimine; 9) volituse edasiandmine teisele isikule (edasivolitus); 10) kohtulahendi peale kaebuse esitamine; 11) esindamine hagi tagamisel ja täitemenetluses; 12) hüvitatavate menetluskulude vastuvõtmine. Nõustaja. Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
