TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED (0)

MAINORI KÕRGKOOL
Ärijuhtimise õppesuund
Majandusõiguse eriala
Kodune töö
TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED
ÄJ-05-P-E
Koostaja : Teneli Onkel
Pärnu 2008
1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaažiukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile.
Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes?
Hagi esitamise võimalusi on mitmeid:
Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes ( hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.)
AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi , kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega tekitatud kahju).
Eesti Haigekassa hagi Karl Kase vastu kannatanule hüvitatud ravikindlustuse regeress-ehk tagasinõudes Ravikindlustuse seaduse alusel seoses sellega, et tervisekahju tekitati kuriteoga. Eelduseks siin aga et on süüdimõistev kohtuotsus Karl Kase suhtes.
2. Politseiametnik Peeter Kalisele eraldati tööülesannete paremaks täitmiseks tööandja eluruum, kus ta elab koos abikaasa, täisealise tütre ja alaealise pojaga. P.Kalis lahkus politsei teenistusest peale 7.a töötamist omal soovil, kuid elamispinda ei ole ta senini vabastanud.
Kes on protsessiosalisteks?
Protsessiosalisteks on 1) hageja: tööandja ehk Politseiamet 2) kostjad-Peeter Kalis, tema abikaasa, poeg ja tütar, s.o kõik kes kasutavad eluruumi. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb õigusliku aluseta kasutatava eluruumi vabastamise nõue esitada kõigi eluruumi kasutavate isikute vastu, kaasaarvatud alaealised lapsed.
3. Aime Koor pöördus kohtusse hagiga Ants Kassi vastu kahju hüvitamise nõudes 11520 krooni osas. Hagiavalduses märkis ta, et Ants Kass sõitis temale otsa lihatööstuse autoga . Aime Koor, kes sõitis jalgrattaga, sai vigastada ning samuti sai kannatada tema jalgratas. Aime Koor loeb juhtunus süüdlaseks Ants Kassi. Kohus võttis hagiavalduse vastu. Kohtuistungil palus Ants Kass luba tutvuda dokumentidega, mis tõendavad jalgrattaremondi maksumust. Kohtunik vastas, et need on toimikus , kuid ei näidanud kostjale dokumente. Asja arutamise käigus leidis kohus, et tegemist on mittevastava protsessiosalisega.
Kes saavad olla protsessiosalisteks?
Kas asja arutamisel rikuti seadust?
Protsessiosalisteks saavad olla:
1.Hageja- Aime Koor, nagu õigesti märgitud kaasuses. 2) Kostja -a) Lihatööstus, kellele sõiduk kuulub ja kes vastutab suurema ohu allika valdajana, kuna VÕS kahju sätete alusel loetakse kutsetegevuses töötaja poolt tekitatud kahju ettevõtte tekitatuks- VÕS § 1054 . b) kostjaks autojuht Ants Kass-tuleb tõendada, et kahju oli õigusevastane ja Ants Kass oli süüdi- VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse Lihatööstuse vastu VÕS § 1054 alusel- kolmas isik Ants Kass, kes juhul, kui selgub , et põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult liikluseeskirju, peab hüvitama omakorda regeressnõude alusel oma tööandjale viimase poolt Aime Koorele hüvitatud kahju ( Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) § 216 lg.1 alusel kolmanda isikuna kaasamine. Kohus rikkus protsessinorme, kui ei näidanud kostja taotluse peale toimikut ja selles olevaid tõendeid, sest TsMs § 199 järgi on menetlusosalistel, s.h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg.5), aga mitte kostjat- kui kostja on vale, siis jäetakse hagi lihtsalt rahuldamata. Kostja asendamine või uue kostja kaasamise taotluse õigus on vaid hagejal , kohus omal algatusel ei saa seda teha. Antud juhul arvan, et Ants Kassi kostja staatus kostjana võib olla õige, kuna tervisekahju loetakse VÕS järgi õigusvastaseks ja kui leiab tõendamist süü, on hagi põhjendatud, ratta kui varakahju osas võimalikud erinevad varjandid .
4. Hageja Aksel Neem ja kostja Herbert Saar lõpetasid kohtus omandiõigusliku vaidluse kokkuleppega, mille kohus kinnitas. Viis päeva peale kohtulahendi kuulutamist Herbert Saar suri. Tema poeg ei tunnistanud isa sõlmitud kokkulepet ja nõudis asja uut läbivaatamist.
Kuidas toimida?
Kas Herbert Saare pojal on õigus edasi kaevata?
TsMS § 209 lg.2 järgi on kõik varem tehtud menetlustoimingud ,s.h. kompromissi sõlmimine ja kinnitamine kohustuslikud ka õigusjärglasele ( Herbert Saare poeg), samas on tal ka samad õigused samadel alustel vaidlustada kohtulahendit nagu oleks olnud H. Saarel. Vastavalt TsMS § 660 ja § 661 lg 2. võib hagimenetluses menetlust lõpetava määruse peale esitada ringkonnakohtule määrusekaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Kuna määrus ei olnud kindlasti veel jõustunud ( eeldusel et pooled ei olnud lühendatud kaebetähtaega kokkuleppel), siis on õigusjärglasel kindlasti protsessiõiguslikult võimalik edasi kaevata. Materjaalõiguslikult oleneb määruskaebuse nõudest ja selle põhjendustest, kas kompromissi määrus tõesti tühistatakse.
5. Aino Raag esitas hagi oma mehe Voldemar Raagi vastu ja nõudis, et kohus tunnistaks teda akordioni omanikuks, mille ta oli ostnud abielu ajal. Kohaliku klubi juhataja sai asjast teada ja soovis protsessi sekkuda, sest tema arvates jäi klubi akordion Aino Raagi kätte ajast, kui ta oli klubi orkestri juhendaja .
Kuidas klubil on võimalus oma huvide kaitseks protsessi sekkuda?
Klubil õigus esitada TsMS § 212 alusel esitada antud asjas iseseisva nõudega kolmanda isikuna hagi mõlema poole vastu, § 212 lg 2. tulenevalt on tal hageja õigused ja kohustused.
6. Anna Koskla esitas kohtusse avalduse, milles palus tuvastada fakti, et surnud Ants Parik , kellega ta polnud seaduslikus abielus, tunnistas eluajal end avaldaja lapse isaks ja pidas last ülal. Kohtumäärusega kaasati ka eestkosteasutus ning Ants Pariku endine abikaasa ja täisealine tütar.
Kas kohus talitas õigesti?
Avalduse nõue pole päris õige- saab esitada avalduse hagita perekonnaasjade menetluses põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma- menetlusnormid TsMS § 579-583. Hagita asjades kaasatakse menetlusse asjast puudutatud isikutena kõik, kes on asjast huvitatud või kuidagi puudutatud ning seaduses ette nähtud juhtudel ka eestkosteasutus-TsMs § 198 lg.1 p.2 ja lg. 2. TsMS § 580 tulenevalt peab kohus ära kuulama antud asjas surnud isiku abikaasa, täisealised lapsed ja vajadusel ka muud isikud, kelle alla pärimisõigusliku huvi poolest ja ehk ka mingite faktide teadmise osas võib minna endine abikaasa, lisaks küsib kohus alaealise lapse põlvnemise tuvastamise avalduse korral arvamust ka kohaliku omavalitsuse asutuselt s.o. eestkosteasutuselt ( TsMS § 580 lg.3). Seega vastus on jah , kuigi võib olla, et endine abikaasa ei puutu eriti asjasse.
7. Agne Pihlakas esitas hagi Vello Pihlaka vastu elatise nõudes nende kahele alaealisele lapsele kuus 2000 krooni nõudes. Kohtus selgus, et Vello Pihlakal on esimesest abielust veel üks alaealine laps, kellele ta maksab juba elatist 700 krooni kuus
Kes on asjast osavõtvad isikud?
Osavõtvad isikud on: 1) hageja- Agne Pihlakas või lapsed, kui märkida ema nende seaduslikuks esindajaks , aga kuna elatis PerekS § 60, § 70 alusel mõistetakse välja vanema kasuks, siis levinud praktikas hagejaks pandud ikka vanem, mitte laps, kelle huvides hagi esitatud. 2) Kostja- Vello Pihlakas. Eelmisest abielust laps aga tema ema käesolevasse menetlusse ei puutu aga sellest osa ei võta.
8. Pent , Anderson , Kuusk ja Vilu esitasid hagi AS Kaevur vastu saamata töötasu nõudes.
Kas ja kui, siis kuidas saavad Pent, Anderson ja Kuusk teha asjaajamise kohtus Vilu ülesandeks?
Kas see riivab Vilu kui poole Õigusi protsessis?
Kuidas saab AS oma huve kohtus kaitsta?
Millega on hageja poolel tegemist?
TsMS § 207 lg.2 järgi iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt ja TsMS § 218 lg.1 p.4 alusel võib teisi hagejaid esindada ka üks hageja kaashagejate volitusel. Volitus eeldab TsÜS i järgi aga volitatava nõusolekut. Seega Vilu õigusin ei ole kuidagi riivatud, kui ta on nõus esindama teisi ja kindlasti ei mõjuta esindamine kuidagi tema enda kui hageja õiguste või kohustuste mahtu ja nõuet. AS Kaevur saab oma õigusi kaitsta kas seadusliku esindaja s.o juhatuse liikme ( TsÜS ja ÄS alusel) või lepingulise esindaja ( TSMS § 218), s.o advokaadi või majandustegevusega seotud hagi korral prokuristi ( TsMS § 218 lg.1 p.3) või muu akadeemilise juriidilise haridusega ( vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraadiga) juristi abil. Hageja poolel on tegemist kaashagejate ühishagiga iseseisvate nõuetega, kusjuures menetluse esemeks on samalaadsed ja samalaadsest alusest tekkinud nõuded- TsMS § 207 lg.1 p.3.
9. Hageja palus taandada eksperdi, kuna ta 12 aastat tagasi töötas kostjaga ühes ettevõttes.
Kas taanduseks on alust?
TsMS § 31 sätestab, et ekspert peab taanduma TsMS § 23 nimetatud alusel-eeskätt milles osaleb juba menetlusosalisena, on menetlusosalise lähedane v sugulane jms. Ainult töötamine kostjaga ühes ettevõttes ei ole iseenesest kindlasti taandumise alus, aga TsMS § 23 p.7 alusel võiks isegi taanduda, kui alust kahelda eksperdi erapooletuses- on kostja sõber ja peretuttav vms.
10. Kaupo Väärsi laenas Peeter Tootsile maja remontimiseks 130000 krooni allkirja vastu. Kokkulepitud tähtajal Peeter Tootsi laenu ei tasunud ja nagu selgus, oli ta vahepeal kolinud Sinti, sealt aga lahkunud teadmata kuhu. Oma maja Tartus jättis ta õe valdusesse.
Milline on kohtualluvus ?
Tegemist tavalise laenuvõla nõudega hagiga, mille puhul võimalikud järgmised kohtualluvused. a) Reeglina võlanõuetes üldalluvus ( TsMS § 79) kostja elukoha järgi ( Sindi linn-Pärnu Maakohus ), kuna kostja elukoht hetkel teadmata, kohaldatakse TsMs § 79 lg.2 ja võib esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi- taas Pärnu Maakohtule ( Sindi linna järgi), b) kontrollida, kas ei ole kirjalikus laenulepingus kokkulepitud alluvust- seda loetakse erandlikuks ja läheb siis selle järgi, ükskõik kus kostja elab- TsMS § 104 lg.3 p.2., antud juhul andmed puuduvad kokkuleppelise alluvuse kohta. c) valikuline kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi-TsMS § 89, rahalistes nõetes loetakse täitmise kohaks võlgniku ehk siis kostja elukoht. Seega igal juhul kohtualluvuse järgi lahendab Pärnu Maakohus ja tööpiirkonna järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja.
11. Karl Ahven , kelle elukoht on Tartus, esitas Tartu Linnakohtusse hagi, paludes välja mõista oma abikaasalt Linda Ahvendalt, kelle elukoht on Pärnu linnas, elatisraha nende abielust sündinud alaealisele lapsele. Kohtunik tagastas hagiavalduse.
Kas kohus toimis õigesti?
Mida edasi teha?
Elatise hagides kohaldatakse kohtualluvust lapse elukoha järgi TsMs § 103 lg.4, tegemist erandliku kohtualluvusega, mida ei saa muuta. Eeldusel, et hagi esitas ikka vanem, kes last kasvatab, on lapse elukoht Tartu ja seda hagi peaks menetlema Tartus. Järelikult kohus tagastas avalduse valesti ( juhul, kui tagastamise põhjuseks oli märgitud vale kohtualluvus). Hagejal õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse saamisest Tartu Ringkonnakohtule ja paluda tagastamise märuse tühistamist ning hagi menetlusse võtmist Tartu Maakohtus .
12. Kaupo Rehemaa , kes elab Tallinnas, esitas hagi Pärnu Linnakohtusse Pärnus elava Sulev Sule vastu 10000 kroonise võla nõudes. Kohtuistungi alguses esitas S. Sule vastuhagi , milles palus välja mõista K.Rehemaalt 8400 krooni.
Millises kohtus vastuhagi lahendatakse?
TsMS § 98 järgi võib vastuhagi esitada hagiga samasse kohtusse, välja arvatud, kui vastuhagile kohaldub erandlik kohtualluvus ( TsMS ptk 14.).
13. Kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud hageja esitas hagi 7500 krooni nõudes. Kohus algatas asja, kuna polnud teadlik hageja teovõimetusest.
Millist kaitsevahendit võib kostja kasutada?
TSMS § 199, § 202, § 423 tulenevalt kostjal õigus esitada taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks seoses tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisega hagejal, § 204 alusel nõuda tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrolli.
14. Hageja nõudis elatisraha. Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et pooled on jõudnud omavahel kokkuleppele, mille kohaselt hageja loobub elatisrahast alaealise lapse ülapidamiseks, kes jääb tema kasvatada. Kostja kohustub omakorda lahkuma poolte ühisest korterist ja jätab kogu ühisvara hagejale. Hageja ja kostja palusid kohtul kokkulepet kinnitada.
Kuidas peab kohus toimima ?
Peab selgitama pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi ( TSMS § 432- ei saa enam sama nõudega st siin sma perioodi eest elatise nõudega kohtusse uuesti tulla), võib küsida istungil ka hagejalt endalt, kas jääb loobumise juurde. Istungil protokollitakse hagist loobumine ja võetakse protokolli allkiri loobumise kohta ( TsMs § 429 lg 1, 2 ) ja kohus teeb määruse hagist loobumise vastu võtmise ja menetluse lõpetamise kohta TsMS § 431.
15. Hageja nõudis hagiavalduses abielu lahutamist ja poolte ühisvaraks oleva hoiuse jaotamist. Hoius on pangas kostja nimel. Hageja palus ühtlasi hagiavalduses, et kohus takistaks kostjat raha välja võtmast enne selle jahamist. Hageja kartis, et kostja saades teada abielulahutusavaldusest võtab hoiuse välja. Kahe kuu möödudes hagiavalduse esitamisest vaatas kohus hagi läbi ja rahuldas selle. Kohtuotsuses oli märgitud, et hagi tagamiseks arestib kohus kostja nimel oleva hoiuse.
Kas kohus toimis õigesti?
Antud sõnastuses ei ole aru saada, kas saab hageja taotlust ,, takistada kostjat raha välja võtta enne selle jagamist´´ lugeda koheselt hagi tagamiseks, aga kui eeldada, et see on hagi tagamise taotlus, siis tegutses kohus valesti, sest hagi tagamise taotlus tuleb lahendada hiljemalt selle saabumisele järgneval tööpäeval – TSMs § 384 lg.1. Kui lugeda, et on puudustega, siis tuleks nõuda koheselt puuduste kõrvaldamist. Otsuse tegemisel enam hagi tagamise abinõusid ei lahendata. TSMS § 445 lg.2 järgi võib kohus otsuse tegemisel lahendada küsimuse, kas tühistab hagi tagamise või jätab selle jõusse kohtulahendi täitmise tagamise abinõudena.
16. Kohus mõistis Aleksander Sassi huligaansuses süüdi, sest ta tülitas Allan Aru, sõimas ja rebis tal jope puruks. Pärast kohtuotsuse jõustumist esitas A. Aru A.Sassi vastu hagi nõudes temalt jope väljamaksmist. A.Sassi ei tunnista hagi, sest polevat A. Arule mingisugust varalist kahju tekitanud.
Kes ja milliseid fakte peab tõendama?
Milline on kohtualluvus?
A.Aru peab tõendama kahju olemasolu, põhjuslikku seost A. Sassi käitumisega ja käitumise õigusvastasust, süü olemasolu A. Sassi käitumises ja kahju suurust. A.Sass peab tõendama: hagejal kahju puudumist ( nt jope oli juba enne katki), õigusvastasus on juba tõendatud väärteo otsusega, aga tsiviilmenetluses ei ole kohus seotud kahju tuvastamisel tingimata teiste kohtulahenditega, nii et ka selles osas saab vastuväiteid esitada. Kohtualluvus kahjuhüvitamise nõudes võib olla üldalluvus kostja elukoha järgi või hageja valikul kahju tekitanud teo toimepaneku koha järgi ( TsMS § 94).
17. Siim Anto pöördus kohtusse Toomas Toode vastu ja nõudis, et see tagastaks talle kitarri , mille temalt olid varastanud tundmatud isikud. Oma nõude põhistamiseks viitas S.Anto tunnistajate ütlustele, kes teatasid kohtule, et hagejalt olid tundmatud isikud tõesti kitarri varastanud. Algatatud kriminaalasi on peatatud, sest kurjategijaid pole leitud. Kostja valduses olev kitarr on sarnane hageja pillile, kuid tunnistajad pole veendunud, et see on hageja oma. Kohus tegi poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Hageja arvates pole tal vaja enam mingeid tõendeid juurde esitada, sest kostja ei suutnud millegagi tõendada, et kitarr kuulub talle.
Milliseid asjaolusid peab hageja tõendama?
Kas kostja peab tõendama, et vaidlusalune kitarr kuulub temale?
Kumbki pool peab tõendama oma väiteid või vastuväiteid või taotlema kohtult tõendite kogumist TsMS § 230, § 236- tsiviilkohtumenetluses kehtib võrdse, võistleva tõendamiskoormuse põhimõte. TSMS § 231 tulenevalt ei ole vaja tõendada 2 asja: üldtuntud asjaolusid ning asjaolusid, mille vastupool on omaks võtnus. Seega kostja ei vabane tõendamiskoormusest, samas aga, kui hagejal ei ole esitada küllaldasi tõendeid, jääb hagi tõenäoliselt rahuldamata ja kostja tõendamiskoormise raskus väheneb. Hageja peab tõendama, et antud kitarr on tema oma-esitama ostutšeki, osutama eritunnustele, mille järgi kitarri tuvastada tema omana, tooma tunnistajaid nt müüja, kes oskaks kinnitada, et tegemist sama kitarriga , mille hageja ostis temalt, taotlema ekspertiisi, et kindlaks teha kitarri vanus ja päritolu ( ehk on mingi haruldane eritunnustega pill). Kostja: samalaadsed tõendid.
18. Mai Maalma kavatseb esitada kohutusse hagi ühisvara jagamiseks. Ta on huvitatud, et asja arutamiseks saaksid kirjalikult fikseeritud kahe naabri seletused. Naabrid pidid lähemal ajal siirduma välisriiki pikemaks ajaks tööle:
Kuidas toimida?
On võimalik taotleda eeltõendamismenetluse läbiviimist TsMs § 244 lg.1,2 ja § 245 alusel ja eeltõendamismenetluses tunnistajate ülekuulamist, kuna esineb asjaolu, et hagi esitamise ajaks on tõendite saamine võimatu või raskendatud. Teine võimalus on taotleda juba peale hagi menetlusse võtmist tunnistajatelt kirjalike ütluste võtmist TsMs § 253 sätestatud korras, kui tunnistajale oleks ebamõistlikult koormav kohtusseb ilmuda ning kohtu arvates on kirjalik ütlus küsimuse sisu ja tunnistaja isikut arvesse võttes piisav.
19. Mart Meos pöördus kohtusse ja palus tuvastada fakti, et tööraamat, mis on välja antud Mart Meusi nimele, kuulub tegelikult temale. Tunnistaja palus ta kaasata oma abikaasa. Pensioniameti esindaja vaidles taotlusele vastu, väites, et tunnistaja on asjast huvitatud ja seepärast ei saa teda üle kuulata.
Kuidas peab kohus toimima?
TsMS § 251 kohaselt võib iga asjas tähtsust omavat isikut üle kuulata, seal juures on isikul kohustus anda tõeseid ütlusi ( TsMS § 254- hoiatus teadvalt valeütluse andmise eest). Kohtu õigus on otsustada, milliseid tõendeid vastu võtab, kontrollides tõendi asjakohasust ja lubatavust TsMs § 238 järgi, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettenähtud jõudu- TSMs § 232 lg.2. Menetlusosalistel õigus esitada küsimusi tunnistajale läbi kohtu. Seega kui kohus leiab, et asjakohane tõend on, siis jätab pensioniameti vastuväite rahuldamata ja rahuldab avaldaja taotluse.
20. Kohtusse oli kutsutud tunnistajatena Kaalep , Arusoo ja 10.a. Varb . Kohus hoiatas tunnistajaid enne nende ülekuulamist teadvalt vale tunnistuse andmise või tunnistuse andmisest keeldumise eest. Tunnistaja Arusoo viibis saalis Kaalepi Ülekuulamise ajal, kuigi andis oma tunnistuse peale Kaalepit. Varb, kes andis tunnistust esimesena aga viibis saalis Kaalepi ja Arusoo ülekuulamise ajal.
Kas kohtu tegevus on kooskõlas seadusega?
Ei ole- TsMS § 260 lg.1 kohaselt kuulatakse tunnistajad üle üksteisest eraldi ja ülekuulmata tunnistajad ei või viibida asja arutamise ajal saalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni kohus lubab tal lahkuda. Seega tunnistaja Varbi puhul oli toiming korrektne , tunnistaja Arusoo ülekuulamisel aga rikuti korda ja selle tunnistaja ütlus tõendina on kõlbmatu.
21. Tartu Maakohus sai Lääne Maakohtult erinõude Tartu maakonnas elava Erlend Seljamaa ülekuulamiseks tunnistajana. Määratud päeval ilmus tunnistaja kohale. Kohus hoiatas teda teadvalt vale ütluse andmise või ütluste andmisest keeldumise eest, võttis vande ja küsitles tunnistajat nende asjaolude kohta, mis olid erinõudes märgitud. Kohtuniku allkirjaga protololli saatis kohus kohe ära Haapsallu.
Kas Tartu Maakohus talitas õigesti?
Erinõude korras tõendi kogumist reguleerib TsMS § 240 ja vastava tõendi kogumise säte. E. tunnistaja ülekuulamise kord. Jah, kohus toimis õigesti.
22. Abielulahutuse asja arutamise käigus taotles hageja kostja kirjade lisamist toimikule, sest need sisaldavad asja õigeks lahendamiseks vajalikke olulisi andmeid. Kostja vaidles selle vastu, sest kirjad sisaldavad poolte intiimellu puutuvaid andmeid.
Kuidas peab kohus toimima?
Dokumendi väljaandmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 281, võib lugeda antud § lg.2 p 2 alusel põhjendatud, kui saaks tunnistajana keelduda andmeid andmast.
23. Kostja vastas eelmenetluses kohtule kirjalikult ja tähtaegselt. Kostja ei tunnistanud hagi, vastuses ta hagi mittetunnistamist ei põhjendanud.
Millised on võimalikud protsessuaalsed tagajärjed?
Enne 2006 a. kehtinud TsMS järgi oleks saanud teha sel alusel tagaselja otsuse, uue redaktsiooni järgi tagaselja otsuse alus puudub ja kohus saab lahendada asja kas kirjalikus menetluses otsusega, kui mõlemad pooled nõustunud kirjaliku menetlusega- Rahuldaks hagi, kuna kostja ei ole tõendanud vastuväiteid, oleneb nõudest ka ilmselt, aga õigem määrata asjas korraldav istung, anda pooltele aega tõendite esitamiseks ja kutsuda istungile, mille järel teha otsus.
24. Kostja ei ilmunud kohtusse, vaatamata sellele, et oli kutse isiklikult kätte saanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja trahvis kostjat mitteilmumise eest. Järgmisele istungile kostja taas ei ilmunud ja seekord oli kutse talle allkirja vastu edastamata. Kohus otsustas hagui rahuldada.
Kas kohus talitas õigesti?
Ei- kuna kostja polnud kutset kätte saanud, ei saa asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada- TsMS § 414 lg.2 p 2.
25. Kohus lõpetas menetluse kostja surmaga, kellelt nõuti võla tasumist. Ringkonnakohus jättis esimese astme lahendi muutmata ja selgitas, et krediitor võib esitada iseseisva hagi kostja pärijate vastu.
Kas kohtud talitasid õigesti?
Kumbki kohus ei teinud õigesti. Menetluse lõpetamise alused on sätestatud TsMS § 428, isiku surma korral saab menetluse lõpetada üksnes juhul, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kuna võlasuhe kindlasti võimaldab seda, siis oleks pidanud andma hagejale aega õigusjärglase väljaselgitamiseks või siis soovi korral hagi tagasi võtmiseks. Ringkonnakohus oleks pidanud tühistama protsessinormi rikkumise tõttu esimese astme kohtu määruse.
26. Oja esitas hagi Reemetsa vastu. Esimsele istungile ilmus vaid kostja, Hageja jäi teadmata põhjustel ilmumata. Teiselt kohtuistungilt puudus kostja, kes olles kutse kätte saanud ei teatanud mitteilmumise põhjusest. Kolmandale istungile jätsid mõlemad pooled ilmumata. Kohus jättis määrusega asja läbi vaatamata.
Kas kohus talitas õigesti?
Jah- TsMS § 408 p.2 järgi on see täiesti lubatud. Kui kostja esimesel istungil ei taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist ja hageja teisel istungil ei taotlenud tagaseljaotsust, siis ongi see esimene võimalus mingi lahend teha, sest eelmistel kordadel pidi kohus asja arutamise edasi lükkama TsMS 409 ja 410 alusel.