Tsiviilkohtumenetlus (0)

I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine
1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud.
Mida kohus teeb?
Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda .
§ 4 lg 3 – hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist.
§ 200 on kohustatud käituma heauskselt.
Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab , kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2
2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees.
Kas hagi on lubatav?
PS § 15 – õigus kohtusse pöörduda. Seadustes pannakse paika kord, mida järgides selle õiguse kasutamine on võimalik. Erakond on sisuliselt MTÜ, teda eritab teistest tema eesmärk ja konkreetsem reguleeritus. MTÜS § 24 lg 1 (3 kuu jooksul). – hagi alusel. Jah, hagi on lubatav. Kas see on hagi- või hagita menetlus? – TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud – st on küll.
3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse , mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada endale protsessiosalise õigusi, kuna ta on alles algaja advokaat ja kohus oli neid selgitanud H-le – pooli tuleb menetluses kohelda võrdselt.
Mida teeb kohus?
Selgitab ka advokaadile tema õigusi, kuid § 347 lg 5 – esindajale, kes pole advokaat, peab selgitama, advokaadile ei pea.
4. Maakohus leidis, et A vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa võtta ja määras vaadata A-le eeskostja määramise avaldus läbi ilma A-d kohtuistungile kutsumata. Määruses märkis kohus, et A õiguseid kaitseb avaldaja , kes taotleb eeskostja määramist, kuna avaldaja ei toimi enda, vaid A huvides.
Kas kohus tegi õigesti?
Ei. § 524, kutsumata jätmine oli vale, va juhul kui käis enne isikuga kuskil vahetult tutvumas, samas kaasusest seda ei tulene. Esindaja tuleb määrata § 219 lg 2 p 2 – kui juba menetleb selle isiku avaldusel, siis A huvide täielikuks kaitseks peab olema A-l erapooletu esindaja. Sest avaldaja huvides on A-le esindaja määrata, kuigi A huvides see nii ei pruugi olla. TsMS § 520, § 524 lg 5(; § 219)
5. Maakohus avas kella 15.00-ks määratud kohtuistungi hilinemisega, alles kell 16.45. Kohtuvaidluse käigus tungis kordniku protestist hoolimata kohtusaali ärritunud isik V, kes avaldas järgmist: “Ootasin kohtumaja fuajees kell 15.00 kohtuistungi algust. Kuna algus viibis ja kohtutöötaja ei osanud istungi algusaega öelda, palusin kohtutöötajal endale helistada ja jätsin oma mobiiltelefoninumbri valvelauda. Seejärel läksin sööma. Kui kella 16.30-ks kõnet tulnud ei olnud, tulin kohtumajja tagasi, kuid sisse ma ei saanud, sest kohtumaja uksed olid lukus. Ma püüdsin jõuga siseneda, mille peale tuli kohale turvatöötaja. Selgus, et välisuks oli uksesulguri rikke tõttu lukku läinud. Minu ees vabandati ja paluti ära minna, kuna istung hakkab juba lõppema.”
Seejärel esitas V taotluse: palun tunnistada istung kehtetuks avalikkuse põhimõtte rikkumise tõttu ja määrata uue istungi aeg.
Mida teeb kohus?
Kohus jätab taotluse rahuldamata – avalikkuse põhimõtet rikutud ei ole – isikul oli võimalus enne kohtuistungi algust saali tulla, see, et ta valis, et käib vahepeal ära, ei ole aluseks. Samuti ei tulene kaasusest, et tema õigusi oleks rikutud. Kas istungit saab üldse kehtetuks tunnistada?? Avalikkus § 37. Seda taotlust sellises sõnastuses rahuldada ei saa. Kohtu kohustus juhuliku maksumaksja juurdepääsu tagamiseks kohtusaalile? – kohus peaks teada andma, millal istung algab ja sellel ajal ka alustama. Samuti ei tohiks töötajad võtta numbrit ja lubada tagasi helistada.
Istung hakkab lõppema – alus saali mittelubamiseks? Kas rikkumised annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks? Kui apellatsioonikaebus laekuks, siis peab ringkonnakohus uurima , kas sellega on rikutud oluliselt avalikkuse põhimõtet § 656. V ei saa kaevata. Aga mingi kaebeõigus, et reaalselt avalikkuse põhimõte toimiks? Saaks ehk määruskaebuse ja kui see läheks riigikohtuni välja, siis riigikohus vb laiendaks määruskaebuse esindajate ringi. On küll õigus, aga pole õigust nõudmisi esitada. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
6. Kohus arutas H hagi K vastu liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. K esitas taotluse, et asja arutataks üksnes poolte osavõtul. Teda häirib, et saalis on 8 noort inimest, kes kuulevad üksikasju tema vigastustest. H toetas taotlust kuulutada istung kinniseks, kuna istungil avaldatu võib rikkuda tema ärisaladuse hoidmise kohustust, samuti on see vajalik K eraelu kaitseks. Kohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusega, et saalis viibivad 3 õigusteaduskonna tudengit, kolm politseiametnikku, kes asja uurisid ja 2 isikut, kes soovivad pärast gümnaasiumi lõpetamist kohtuametnikuks saada. Seega olevat kõigil põhjendatud huvi asja arutamise juures viibida.
Kas kohus tegi õigesti?
Kohtud naudivad laia diskretsiooni – üldiselt saadetakse tudengeid välja vaid äärmisel juhul. Sageli lubatakse jääda ka kinniste kohtuistungite juurde. Tal ei ole erikohtlemist, et ta on politseiametnik – oleme tsiviilis! Potentsiaalsed tunnistajad – sellisel juhul peaks nad kohtusaalist eemaldama, et saaks hiljem tunnistajana üle kuulata. Kui uurimine käib, siis H ja K on mõlemad potentsiaalsed süüdistatavad – keegi ju põhjustas selle õnnetuse – uurimise ülesandeks on välja selgitada, kes õnnetuse põhjustamise eest on vastutav. Kriminaalis on õigus enda kohta süüdistavaid ütlusi mitte anda – kõik see, mida politseiametnikud kuulevad võiks olla tõendiks nende vastu kriminaalmenetluses. Isegi kui ütlused kriminaalmenetluses tõendiks ei ole, siis ometigi ei ole keegi kohustatud abistama kriminaalmenetlust enda vastu. Alaealised kohtus - § 37 lg 2 – peab küll ära näitama, et on tegemist alaealisega ja tema huvide kaitsega – aluseks on hoopis § 39 – nende istungil viibimine ei ole õigusmõistmise huvides jne.
7. AS O esitas hagi OÜ U vastu lepingu täitmise nõudes. AS-i O seaduslik esindaja taotles hagis, et kohus kohaldaks Eesti võlaõigusseaduses oleva lünga tõttu Saksa tsiviilseadustiku (BGB) sätteid, kuna tema advokaat omandas juriidilise hariduse Heidelbergi Ülikoolis ja ka vastaspoole esindaja on samas õppinud magistriprogrammi raames. Lisaks sellele olevat BGB õiguskaitsevahendite süsteem sarnane Eestis kehtiva VÕS-i regulatsiooniga. Hagis oli esitatud ka taotlus välisriigist pädeva eksperdi kaasamiseks, kes tunneb BGB-d ja selle kohaldamise praktikat.
Mida peab kohus tegema?
Taotluse rahuldamata jätma, kuna eesti kohtus toimub menetlus vastavalt eesti vabariigis kehtivatele seadustele ( erandiks rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel teatud erisused ).
8. AS O esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse . Apellatsioonkaebuses palus AS O vähendada temalt kohtuotsusega K kasuks väljamõistetud saamata jäänud töötasu. AS O esitas pärast töövaidluskomisjoni otsust koheselt hagi oma õiguste kaitseks. AS O tõttu ei lükatud kordagi kohtuistungit edasi, kuid kostja K oli neljal korral haige, kohtunik seitsmel korral, lisaks viibis kohtunik kahel korral seminaridel. Seetõttu lükati kohtuistungeid edasi 13 korral ja menetlus kestis kokku neli aastat ja kaheksa kuud. Apellandi väitel ei lahendanud kohus vaidlust mõistliku aja jooksul.
Kas taotlus on põhjendatud?

• pole alust, et haiguse pärast peaks kohtuniku taandama
  
• isegi kui oleks alus (631 lg 2 – õigusnormi ebaõige kohaldamine), siis TsMS § 333 – kui kohe ei esitanud avaldust , siis apellatsiooniastmes enam ei saa
  
• st taotlus ei ole põhjendatud
  
• isegi kui oleks esitatud õigeaegselt, siis ei ole see aluseks, et vähendataks saamata jäänud töötasu hulka
  
• apellatsioonimenetluses sama asja raames seda kahju tagasi nõuda ei saa
  
• Võib tugineda sellele, et kohtu tegevuse tõttu on töötajale makstava hüvitise suurus oluliselt suurenenud. Tuleks minna riigivastutuse nõudega halduskohtusse Eesti riigi vastu
  

9. A esitas B vastu hagi lepingu täitmise nõudes. B vaidles hagile vastu põhjendusel, et leping on nõuetekohaselt täidetud. Maakohus tegi otsuse, milles märkis, et poolte esitatud asjaoludest tulenevalt tuleks asjas õiguskaitsevahendina kohaldada kahju hüvitamist.
Kas kohus rikkus menetlusnorme?
Jah, kohus ei tohi väljuda hagiavalduse piiridest. § 439
10. Kohus avas kohtuistungi, kontrollis menetlusosaliste kohalolekut, tutvustas kohtu koosseisu ja tõlki nimeliselt. Seejärel küsis, kas pooltel on taandusi või taotlusi. Taandusi ega taotlusi ei olnud. Seejärel teatas kohtunik, et kuna menetlusosalistest enamus kõneleb vene keelt emakeelena ja vene keelt oskavad kõik saalisviibijad, siis toimub menetlus vene keeles ja vajaduse korral tõlk tõlgib eesti keelde. Kohtunik tegi ettekande ja alustas asja sisulist läbivaatamist.
Kas kohus rikkus menetlusnorme?
Jah, § 32 – kohtumenetluse toimub eesti keeles. Samas tulenevalt § 34 on lubatud, et kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad, siis ei pea tõlki kaasama ja menetlusosaline või neid teha muus keeles. Kui üks pool nii hästi vene keelt ei räägi, siis on menetlusliku ärakuulamise rikkumine. Aga kui tõlgi tasu nõutaks sisse eesti keelt rääkivalt isikult? Kui aga kõik saavad aru, siis ringkond tühistama ei hakka. Sest alust nagu väga pole.
11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004. a kohtuistungil osalesid rahvakohtunikud, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt.
Kas kohus rikkus menetlusnorme?
Rahvakohtunikke nõutakse, aga seadus menetluse toimumise ajal peab neid ka ette nägema. Kuna uues seaduses nt ei ole enam neid, siis ei pea.

• võimalik 2 vastandlikku seisukohta
  
• milleks on rahvakohtunikud? – et oleks kollegiaalne arutamine ja rahvale lähemal
  
• mida teha siis, kui oleks olnud 1 asemel 3?
  

• riigi ja rahva raha raiskamine, kui siis tühistada ja tagasi saata
  
• 3 pead on parem kui 1 pea, st ei riku õigusi, vaid annab suuremad õigused
  

• RK: kui on ette nähtud ainuisikuline arutamine, aga arutatakse kollegiaalselt, pole probleemi; kui ette nähtud kollegiaalne, aga arutatakse ainuisikuliselt, siis on probleem, sest kollegiaalse eesmärk on täiendav garantii lahendi õigsuseks
  
• probleem rahvakohtunikega – ei ole professionaalsed
  

• seadusandja tahe oli, et võtta see muutuja ära – et oleks kindlam
  

• RakS § 2 lg 2 – kohtualluvus ja –pädevus vana seaduse järgi
  
• ilmselt ei ole menetlusnormide rikkumine
  

13. H esitas maakohtusse hagi K vastu. Kohus küsis K-lt hagile vastust. K vastas kirjalikult. Kohtuistungile K ei ilmunud. Kohus tegi sisulise lahendi. K esitas apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada kohtuotsus, kuna kohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet ja ärakuulamise põhimõtet. Hageja H osales istungil, tema kuulati ära. K istungil ei osalenud, teda ära ei kuulatud.
Kas K väited on põhjendatud?
Kui ta teadis, millal toimus, aga lihtsalt ei läinud kohale, siis oma asi. Loetakse, et kostja on õigeks võtnud. Tagaseljaotsus § 410. Kui kostja ei teadnud , et see istung toimus ja tal ei olnud võimalust kohale ilmuda , siis rikuti tema PS õigust olla asja arutamise juures ja on rikutud poolte võrdsuse printsiipi. Menetlusõigusi ei pea ära kasutama, peab lihtsalt olema võimalus seda teha.
14. H esitas hagi K vastu kuue kuu saamata jäänud töötasu nõudes summas 12 000 kr. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli A igakuine töötasu 4000 kr. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kohus ei palunud nõuet täpsustada.
Millise summa ulatuses saab kohus hagi rahuldada?
Kui nõue on segane, kui kohus aru ei saa, mis värk on. Kohtul on õigus ja ka kohustus nõuda selgitusi, teha ettepanekuid . Eriti juhul kui pool ennast ise esindab.
15. H esitas K vastu hagi laenu 20 000 kr tagasimaksmise nõudes. Hagiavalduse ja lisade kohaselt laenas H 45 000 kr K-le, mida viimane tagasi ei maksnud. Kohtuistungil jäi H nõude juurde välja mõista 20 000 kr. Kohus rahuldas hagi täielikult ja mõistis H kasuks välja 20 000 kr.
H esitas apellatsioonkaebuse. H väidete kohaselt pidi kohus nägema ja aru saama, et hageja nõue on 45 000 kr, hageja oli esmakordselt kohtus ja ta ei oska ise ka selgitada, miks ta kordas advokaadi näpuvea tõttu hagiavaldusse kirja pandud summat 20 000 kr.
Kas H taotlus on põhjendatud?

• dispositiivsuse printsiip – TsMS § 439
  
• kohus ei saa minna ja teha otsust suuremas ulatuses kui on palutud – hageja võib välja nõuda ainult poole summa ulatuses
  
• tegemist ei olnud kohtu veaga, ei ole põhjendatud
  

16. A esitas B vastu hagi muruniiduki (mower/газонокосилка) väljaandmise nõudes. B kinnitas, et laenas A-lt tema teadmisel, kuid ilma A loata muruniiduki, mis aga kadus B õuelt ajal, mil ta tööl oli. Maakohus leidis, et kostja väited kinnitavad A-le kuuluva muruniiduki valdamist B poolt ja rahuldas hagi. B soovib kohtuotsust vaidlustada.
Millisele menetlusnormi rikkumisele saab B viidata?

• vindikatsioonihagi – asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest – tuleb:
  

• tõendada, et kostja valdab teie asja;
  
• tõendada, et teie olete asja omanik;
  
• väita, et kostjal pole õigust asja vallata
  

• kostja peab näitama, et tal on õiguslik alus
  

• omaksvõtt, aga kostja ei valda enam muruniidukit
  
• kohus on jätnud osad tõendid hindamata (kas B endiselt valdab muruniidukit?)
  

• kes peaks tõendama? – ei ole võimalik negatiivselt tõendada (et ei ole)
  
• A (hageja) jättis tõendamata, kas B menetluse ajal veel valdab muruniidukit
  

18. Linnavalitsus esitas hagi K vastu lapse G suhtes isaduse tuvastamise ja K-lt lapse G ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes. K vaidles vastu põhjusel, et linnavalitsusel hooldus- ja eeskoste asutusena ei ole hagi esitamise õigust. G-l on teovõimeline ema, kellel on nõude esitamise õigus.
Mida peab kohus tegema?
PKS § 61 võib välja mõista ka eestkosteasutuse nõudel. KOV on see, kes täidab eestkosteasutuse funktsioone. Elatis mõistetakse lapsele selle kasuks, kes tema vajaduste eest hoolitseb. Kohus jätab taotluse rahuldamata. K vaidles ilmselt vastu kostja vastuses. Kui hagi oleks esitanud vale hageja, siis § 423 lg 2 p 2.
22. H esitas Viljandi Maakohtusse hagi K vastu pärandvara jagamiseks. Hageja esitas hagis järgmised põhjendused kohtualluvuse valikul : Hagi esitasin kohtule, kelle piirkonnas asuv notar andis välja pärimisõiguse tunnistuse. Pärandaja vara on nii Viljandi, Tartu kui Tallinna kohtu piirkonnas. Kostja K elab Tallinnas ja pärandaja viimane elukoht oli ilmselt Tallinnas, kuid ta elas põhiliselt Venemaal ja sisse on ta registreeritud Viljandisse.
Mida peab kohus tegema?

• kõigepealt tuleb küsida, ega tegemist ei ole hagita menetlusega – ei ole
  
• TsMS § 96 – pärandihagi kohtualluvus
  
• TsMS § 72 – vaieldava puhul Harju Maakohus – aga valikulise puhul ei saa vaidlust tekkida
  
• TsMS § 79 – üldine
  
• valikuline on lisaks üldisele (st hageja võib valida)
  
• üldine oleks Harju Maakohus – hagi on K vastu, kes on asjas kostja; K elab Tallinnas
  
• valikuline võib minna Tallinna, Viljandisse (küsitav – kui muud pole teada – register ei määra elukohta), Harju Maakohtusse § 96 lg 2 järgi
  
• st Harju Maakohus
  
• notari tööpiirkond ei ole oluline, sest pole hagi notari vastu
  

30. H esitas maakohtule avalduse tuvastada hagita menetluses fakt, et tema töötamine peameteoroloogina on võrdsustatav töötamisega meistrina. Nimetatud fakti tuvastamine on vajalik, et taotleda soodustingimustel vanaduspensioni.
Kas nõue kuulub tsiviilkohtu pädevusse?

• kas tegemist on hagita menetlusega?
  

• TsMS § 475 jätab loetelu lahtiseks (lg 1 p 17 – muud seaduses loetletud asjad)
  
• riikliku pensionikindlustuse seadus – ei ole lahendust
  
• RKh 3-2-1-104-03: riikliku pensionistaaži kindlaksmääramine on halduskohtu pädevuses (olemuslikult haldusasi)
  
• küsimus ei ole selles, mida ta tegi eraõiguslikus suhtes, mis on juba lõppenud, vaid selles, kas tal on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni; kuivõrd pensionimaksmine on riigi avalik-õiguslik funktsioon ja sellest tulenevad ka kõik sellesse puutuvad vaidlused, siis kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse
  

31. H esitas hagi otse ringkonnakohtule, põhjendades seda sellega, et siis vaadatakse asi kiiremini läbi.
Mida teeb ringkonnakohus?

• TsMS § 12 – ringkonnakohtu pädevusse kuulub ainult maakohtute lahendite läbivaatamine
  
• st saadab asja maakohtusse, tehes määruse § 371 lg 1 p 1—2 ja § 372 lg 7 alusel
  
• par 9 lg 3
  

33. Harju Maakohus võttis vastu hagiavalduse, milles hageja taotles omandiõiguse tunnistamist ½ osale kinnisasjast, mis asus aadressil Lossi 23 Tallinnas. Pooled elasid mõlemad Harju maakonnas ning hageja esitas hagi maakohtule.
Mida teeb kohus?
Esimene küsimus on pädevuse ja kohtualluvuse lahendamine - § 99 – erandlik kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi. Igaljuhul tuleb Harju maakohtusse see esitada.
37. Tuvasta kohtu pädevus järgnevate nõuete puhul:

• avaldus vara reaalse repressiooniohu tõttu mahajätmise fakti tuvastamises – Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus § 16 lg 2 alusel määrus, mille kohaselt kuulub asi tsiviilkohtu pädevusse. Oleks nagu haldusõiguslik.
  
• Süüme(совесть) vanne – eraldi seadus selle kohta, halduskohus
  
• kinnistusraamatu kande tühistamine – kinnistusraamatuseadus, tsiviilkohus
  
• hooneregistri kande kehtetuks tunnistamise nõue – KOV, halduskohus
  
• kaebus kohtutäituri tegevuse peale – kohtutäituri seadus, § 28, tsiviilkohus
  
• nõue liikluspolitsei poolt tekitatud kahju hüvitamiseks – riigivastutuse seadus, halduskohus
  
• kaebus kohtutäituri tasu peale – kohtutäituri seadus, tsiviilkohus
  
• nõue notari vastu kahju hüvitamises – § 14 notariaadi seadus, tsiviilkohus
  
• kinnisvarale sissenõudmise pööramise viis – täitemenetluse seadustik , sundvalitsemine, enampakkumisel.
  

40. A esitas hagi B vastu 6546 kr saamata jäänud tulu nõudes. Hagis toodud asjaolud : kahju tekkis, kuna kostja viivitas aktsiate eest tasumisega; hageja on varem esitanud korduvalt erinevaid nõudeid kostja vastu, s.h on ta hagenud ka 6646 kr kui mitteõigeaegse tasumisega tekkinud kahju, see nõue jäeti rahuldamata; hageja leiab, et tegemist on uue hagiga ja kahju seisneb tegelikult saamata jäänud tulus ning on ka 100 kr võrra väiksem. Hageja esitas ka nõude 600 kr riigilõivuks tasutud summa mittekasutamise tagajärjel tekkinud kahju nõudes (hageja tasus eelmiselt hagilt, mis rahuldati riigilõivu 600 kr, mis kohtuotsusega kostjalt välja mõisteti, kuid hageja ei saanud nimetatud summat seetõttu 2 a ja 3 kuud kasutada.)
Kas hagi kuulub menetlusse võtmisele?

• res iudicata , § 371 lg 1 p 4
  
• alus: § 363 lg 1 p 2 – sama (samad asjaolud)
  
• ese: § 363 lg 1 p 1 – saamata jäänud tulu on üks kahju liike, st sama; nõude summa muutmine ei muuda asja
  
• teeb määruse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
  

46. AS O ( pankrotis ) ja OÜ U esitasid kohtule taotluse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsuse tühistamiseks. Kohus kohustas määrusega taotlejaid tasuma riigilõivu summas 130 000 krooni. Taotlejad esitasid määruskaebuse, viidates sellele, et kohtu nõudmine ei tulene seadusest, sest riigilõivuseadus ei näe ette riigilõivu tasumist taotluselt, mis on esitatud vahekohtu otsuse tühistamiseks.
Mida kohus teeb?

• RLS § 37 lg 20 – 5% asja hinnast, aga mitte üle 10.000 krooni
  

49. H esitas 1 300 000 kr nõude K vastu. Kohus jättis hagi rahuldamata. K esitas apellatsiooni kohtulahendi motiividele, paludes jätta hagi rahuldamata apellatsioonkaebuses toodud motiividel ja tühistada maakohtu motiivid, kuna kohus oli ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja hinnanud tõendeid.
Kui palju peab K apellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivu? Esitage omapoolsed motiveeritud põhjendused viidetega konkreetsetele normidele.
TsMS § 137 lg 1 – sama riigilõiv, mis esimeses astmes , Riigilõivuseadus § 56 p 19 – samas ulatuses apellatsioonis kui esimeses astmes, arvestades kaebuse ulatust.

• kas peabki sama palju raha maksma, kuigi kohus peab vähem tööd tegema?
  
• vahet pole, kui kaotab, siis oma viga
  

50. H esitab K vastu hagi tuvastada juriidiline fakt, et H ja K vahel sõlmitud laenulepingus on laenusummaks 50 000 kr, millest H on K-le ära maksnud 7 500 kr.
Kohus võttis hagi menetlusse. Asjas toimus kaks eelistungit, kus kohus palus H haginõuet ja õiguslikku huvi täpsustada. Seejärel andis kohus H-le tähtaja riigilõivu 4400 kr tasumiseks. H ei tasunud riigilõivu kohtu poolt määratud tähtajaks, kuid teatas kirjalikult, et kuna ta on ta on pensionär, siis riigilõivu tasumiseks vahendid puuduvad.
Mis liiki hagiga on tegemist? Mida teeb kohus?

• tegemist on rahaliselt hinnatava hagiga
  
• hagihind on tuvastushagi korral vastavalt § 125 hüve väärtus, mille hageja on õigustatud saama, kui hagi rahuldatakse
  
• § 147 räägib riigilõivu tasumisest, 147 lg 1 ls 2 – võib hagi läbi vaatamata jätta
  
• pensionär olemine iseenesest ei ole aluseks riigilõivust vabastamisele (RK), kuid tuleb vähendada.
  
• Võib anda menetlusabi, kuid see, et ta andis 50000 kr laenuks räägib sellest, et tal on raha.
  
• tuleb tõendada, et ei ole suuteline tasuma riigilõivu
  

52. A esitab B vastu hagi lepingu muutmise nõudes ja tasub riigilõivu 200 kr. Hagis esitatud nõue: muuta A ja B vahel sõlmitud notariaalse lepingu punkti 6 ja lugeda elamu müügihinnaks 160 000 kr asemel 480 000 kr. Asjaolud: lepingusse märkisid pooled ebaõige hinna A soovil, et varjata tegelikku hinda ja optimeerida sellega maksude tasumist.
Mida kohus hagi vastuvõtmisel teeb?

• kontrollib kohtualluvust
  
• kas on tasutud riigilõivu piisavas summas?
  

• vist tuvastushagi – § 125 – hüve väärtus, mille hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral
  
• st 320 000? – võib ka hiljem, kui hagi on sisuliselt läbi vaadatud, muuta vajalikku riigilõivusummat (st vähendada ja osa tagasi maksta või suurendada ja juurde nõuda). Kohus määrab tasumisele kuuluva riigilõivu ja hagihind on siin 320 000 – 16 000
  

54. AS O (pankrotis) esitas kohtule hagi ja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Taotlusele oli lisatud: 2 kuud enne hagi esitamist välja antud äriregistri B- kaardi koopia.
Mida teeb kohus?
§ 180, 181, § 183 lg 2 – tuleb tuvastada, kas on piiranguid. Teame: on pankrotis, on registrisse kantud – kellel on põhistamise kohustus? Kas kohus peab ise otsima või pool koos taotlusega esitama? Ikka taotleja ise. Kohus annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
56. H esitab OÜ U vastu hagi elamu tagahoovis asuvate ajutiste takistuste kõrvaldamise nõudes ja sellest tuleneva moraalse kahju väljamõistmise nõudes 200 000 kr ulatuses. Samas esitab H riigilõivust vabastamise taotluse. Põhjustena esitab H järgmised asjaolud: Olen 35 aastane mees, töötan edukas büroos, minu igakuine sissetulek on 10 000 krooni, minu ülalpidamisel on kolm minu naistuttavat, ma pean igakuiselt tasuma 3-toalise korteri ja auto liisingumakseid. Lisan juurde vastavad dokumendid , millest nähtub, et seoses minu kohustustega napib mul vahendeid elementaarsegi toimetuleku tarbeks, rääkimata riigilõivu tasumisest. Lisatud on asjaolusid tõendavad tõendid.
Kas H taotlus on põhjendatud?
§ 182 lg 2 – ei tuleks menetlusabi anda. § 181 lg 1 p 2 – käesolev menetlus ei tohiks eriti edukas olla:D Moraalset kahju antud kaasuses – ei ole!!!
57. AS O esitas kohtule hagi KÜ Lepanina vastu lepingujärgse võla nõudes summas 2 miljonit krooni ning palus teda vabastada seoses tema makseraskustega ja majandusliku situatsiooniga kohtukuludest, sealhulgas riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ning tagastas määrusega materjalid hagejale, viidates sellele, et seadus ei näe ette juriidiliste isikute vabastamist riigilõivu tasumisest ning kohtukulude tasumisest vabastamist.
Kas kohus tegi õigesti?

• § 183 lg 1: mitte kõik jur. Isikud, vaid SA-d ja MTÜ-d
  
• § 372 lg 2: võib olla ei tule kohaldamisele
  

61. H esitas apellatsioonkaebuse elatise väljamõistmise asjas, vaidlustades väljamõistetud elatise suuruse, leides, et elatis peaks 500 kr võrra väiksem olema. H tasus riigilõivu 1 500 kr. Ringkonnakohus teatas H-le määrusega, et käesolevas asjas on vajalik tasuda 2000 kr riigilõivu. Kohus andis puudu jääva 500 kr riigilõivu tasumiseks 20 päevase tähtaja ja selgitas, et kui riigilõivu ei tasuta tähtpäevaks, siis tagastatakse apellatsioonkaebus läbivaatamatult. H kohtu kirjale ei vastanud ja täiendavat riigilõivu ei tasunud.
Ringkonnakohus tagastas kaebuse läbivaatamatult. H taotles riigilõivu tagastamist, või alternatiivselt tasutud riigilõivu ulatuses kaebuse läbivaatamist.
Kas H taotlused on põhjendatud?

• 637 lg 1 p 3 määruskaebusega võib vaidlustada sellist määrust, mis takistab asja edasist menetlust
  
• TsMS § 638 lg 9, § 696 lg 1 määruskaebus menetlusse võtmisest keeldumise korral
  
• TsMS § 137 lg 1 apellatsioonkaebuse hind
  
• TsMS § 129 lg 2 => 18 000 krooni => RLS lisa2 => 1 250 krooni
  
• TsMS § 150 lg 1 p 2 riigilõivu tagastamine
  
• TsMS § 630 ja § 632 – kuni on kukkunud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, on võimalik apellatsioonkaebust muuta
  

• kui tähtaeg on kukkunud, võib nõuda selle ennistamist (kui oli mõjuv põhjus – TsMS § 67)
  
• antud juhul mõjuvat põhjust ei ole
  

63. H esitas K vastu hagi lepingu rikkumisest tuleneva 150 000 kr kahju hüvituse nõudes.
K esitas vastuhagi 50 000 kr lepingu mitteõigeaegsest täitmisest tuleneva kahju ja 6300 kr õigusabi kulu välja mõistmise nõudes.
Kohus jättis H hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldas K vastuhagi täies ulatuses.
Kui suures ulatuses tuleb K kasuks välja mõista õigusabikulu?

• TsMS § 138 loetleb menetluskulud
  
• TsMS § 143 asja läbivaatamise kulud
  
• TsMS § 144 kohtuvälised kulud
  
• õigusabikulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1)
  
• TsMS § 162 lg 1 ja 4: hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik
  
• TsMS § 175 lg 1: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses
  

• mis on põhjendatud ja vajalik ulatus? (varem oli 5% hagihinnast, aga see on ebamõistlikult väike)
  
• RKh kriminaalkolleegiumi praktika (koos EIÕK praktikaga) – määrab mh, kui keerukas on asi, milline on vastaspoole tegevus, kellest või millest on tingitud istungite arv ja keskmine turuhind
  

• TsMS § 175 lg 3 – valitsus kehtestab piirmäärad
  

66. Kohus vabastas kostja oma advokaadile tasu maksmisest, kuna kohus leidis, et advokaat põhjustas kostja kohtukulude suurenemise kohtusse mitteilmumise tõttu.
Kas kohus tegi õigesti?

• lepinguline suhe advokaadi ja kostja vahel; kostja võttis endale kohustuse advokaadi teenuste eest tasuda
  
• kas kuskil on sellist sätet, mille alusel kohus võiks seda teha?
  

• § 169 lg 1? – ei, kostja esindaja ei ole pool!
  
• ei!
  

• kostja läheb advokaadi vastu kohtusse (õigusabilepingu rikkumise tõttu)
  

68. Hageja esitas eelistungil kaks taotlust: 1. palun menetluse lõpetada põhjusel, et kostja tasus võla 5000 kr pärast hagi esitamist; 2. palun kohtukulud vastavalt lisale välja mõista kostjalt.
Lisas olid nimetatud järgmised kohtukulud:
1. riigilõiv hagi esitamisel;
2. tähitud kirjade kulu enne kohtuistungit;
3. hooneregistri õiendi taotlemine korterile Pähna 13-3;
Kas taotlus on põhjendatud?
Mis vormis ja millele tuginedes teeb kohus lahendi?
Hageja hagist on loobunud , määrusega.
§ 150 lg 2 p 2 – pool riigilõivu tagasi kui hageja loobub hagist. § 168 lg 5 – kui loobus kuna kostja tasus võla, siis võib kostjalt sisse nõuda.
Kas tegemist on menetluskuluga tähitud kirja puhul? Ei ole menetluskulu .
Hooneregistri õiend on, § 143 p 1.
70. Pooled olid vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kohtuotsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt välja riigilõiv ja tunnistajatasu hageja kasuks.
Kas kohus tegi õigesti?
§ 190 lg 2 lause 2. riigilõiv riigi kasuks.
Tunnistaja tasu: on asja läbivaatamise kulu, pooled on vabastatud ainult riigilõivust. § 162 lg 1 – hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhul kui on ette ära makstud kohtule, siis läheb see raha hagejale. Kui tunnistajatasu on veel maksmata , siis tuleb maksta riigile.
§ 150 lg 5 – enammakstud tasu tagasinõudmine.
71. Hageja taotles kostja kohtusse kutsumist Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus kohustas hagejat tasuma ajalehes kutse avaldamise kulud ette. Hageja keeldus sellest ning palus jätta kohtukulud kostja kanda.
Mida teeb kohus?

• TsMS § 317 lg 1 p 1 – avalik kättetoimetamine
  
• TsMS § 146 lg 1 p 1: menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik
  
• TsMS § 148 lg 2: väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud tasub ette hageja või muu avaldaja
  
• lg 4: kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata
  
• TsMS § 423 lg 1 p 8: hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada
  

• kohus pöördub hageja poole ja küsib, kus on kostja tegelik elukoht
  
• kontrollitakse erinevaid registreid jm andmeallikaid
  
• kui ei leita, siis jäetakse hagi läbi vaatamata (kui ei soovi avalikku kättetoimetamist)
  

76. A esitas hagi nõudes, et B kõrvaldaks tehtud takistused, mis ei võimalda tal renditud ruume sihipäraselt kasutada. Aasta pärast menetluse alustamist A loobus hagist. A väidete kohaselt ütles ta rendilepingu nõuetekohaselt üles ja vabastas vaidlusalused ruumid omal algatusel , sest sõlmis soodsama rendilepingu ning hagimenetluse jätkamiseks ei ole tal enam huvi.
B nõudis alusetu kohtusse pöördumisega seoses 5300 kr, s.h. tasu 2001. a. sõlmitud rendilepingu koostamise eest, läbirääkimiste eest kolme isikuga ning hagi ja istungitega seoses 3250 kr.
Mida teeb kohus?

• § 150 lg 4 – võib nõuda menetluskulude tagastamist
  
• 5300 krooni ei saa kindlasti tagasi – ei ole seotud menetlusega
  
• 3250 krooni on menetluskulu, § 168 lg 4 – st saab tagasi
  

77. A esitas B ja C vastu hagi. Hagis palus A tunnustada A ja B vahel üürisuhte olemasolu.
Alternatiivselt palus A, juhul kui kohus leiab, et A ja B vahel üürisuhe puudus, tuvastada, et samas perioodil oli A-l üürisuhe C-ga. Maakohus jättis otsusega B vastu hagi rahuldamata, kuid rahuldas hagi C vastu. C esitab apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldamise osas kohtuotsus tühistada. Teised menetlusosalised apellatsioonkaebust ei esitanud. B esitab ringkonnakohtule nõude: palun apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest välja mõista apellandilt 9000 krooni.
Kohtuistungil menetlusosalised vastuväiteid kohtukulude osas ei esitanud.
Kas B kohtukulu on põhjendatud?
Kui jah, siis kellelt tuleks kulu B kasuks välja mõista?

• TsMS § 165 lg 2: kaashageja või –kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid
  
• TsMS § 641 lg 2: kohus selgitab teistele apellatsioonimenetluse osalistele nende õigust esitada apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukoht vastustajale antud vastamise tähtaja jooksul
  
• st B-lt vastust ei nõuta, see on tema õigus
  
• järelikult B 9000 krooni menetluskulu ei ole põhjendatud
  

80. Kohus kohustas K-d kohtuistungile ilmuma. K istungile ei ilmunud, mistõttu kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohus määras K-le trahvi . K esitas määruskaebuse, milles taotles trahvi määramise tühistamist, kuna teda ei hoiatatud nõuetekohaselt. Samas möönis K, et ta teadis istungi toimumisest ja nõustus ka H väitega, et tema mitteilmumisega kaasnesid kahjud 2 000 kr suuruses summas.
Mida kohus teeb?
Kui kohus saadab kutse, siis kutsele märgitakse, mis võib juhtuda, kui ei ilmu . Ühest korrast aitab hoiatamisel. Kui ühel kutsel oli, siis järgnevale pole enam vaja.
§ 169 – venitamisest tekkinud täiendavad menetluskulud kannab pool, kes need tekitas.
86. Nimeta järgnevas loetelus need isikud, kes on/saavad olla menetlusosalisteks tsiviilkohtumenetluses ning põhjenda oma valikut seadusest lähtuvalt. (TsMS § 198)
hageja, kostja, pooled, kohtuistungisekretär (ei saa olla samal istungil sekretär ja pool), iseseisva nõudega kolmas isik, iseseisva nõudeta kolmas isik, prokurör (ei ole tsiviilkohtumenetluses – nõukogude ajal avalike huvide kaitseks võis olla), avaldaja, rahvakohtunik (ei ole enam – vana seaduse järgi oli ette nähtud, et kui pooled soovisid , siis võis kaasata), esindaja, muu asjast huvitatud isik (hagita menetluses), tunnistaja, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik (nt eestkosteasutused), muu seaduses nimetatud isik, tõlk, kohtunik (ei tohiks olla esindaja, eetikakoodeksis või kohtute seaduses võiks midagi sellist olla; vanas seaduses oli otsesõnu öeldud, et ei tohi), kohtukordnik, ekspert, spetsialist (tsiviilmenetluses ei ole sellist isikut; KrMS kohaselt isik, kes abistab uurijat), kannatanu (KrMS, väärteomenetluses ei ole), kohtualune (KrMS), kaitsja (KrMS), kohtu konsultant (saab pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, aga mitte samasse kohtumajja ilmselt), Riigikohtu nõunik (sama)
87. H laenas K-le 2000 krooni, mille kohta nad koostasid kirjaliku laenulepingu. H teadmisel andis K hiljem raha edasi S-ile ja see omakorda soovides saada intressitulu, laenas raha välja Ole, kes raha kasiinos maha mängis. K ei tagastanud laenu tähtajaks ja H esitas hagi kohtusse.
Määratle protsessiosalised.
H – hageja, K – kostja, O ja S puhul puudub õigussuhe.
88. H esitas hagi kohtusse abikaasa K vastu elatise nõudmiseks kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. K-lt oli varem kohtuotsusega välja mõistetud elatis ühe lapse ülalpidamiseks endise abikaasa kasuks.
Määratle protsessiosalised.

• H on hageja (tegelikult laste, st hageja seaduslik esindaja); K on kostja; endine abikaasa on iseseisva nõudeta kolmas isik? – ilmselt mitte, liiga kauge huvi; rangelt võttes lapsed on tegelikult hagejad ja H nende esindaja.
  

89. H-ga lõpetati tööleping OÜ U juhatuse liikme/direktori K korraldusel töödistsipliini rikkumise tõttu. H esitas kohtusse hagi, taotledes tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest töötasu väljamõistmist. H sõlmis ka kokkuleppe vandeadvokaadiga, et viimane esindaks teda kohtus.
Määratle protsessiosalised.
H on hageja, OÜ U on kostja, juhatuse liige K on kostja esindaja, vandeadvokaat on hageja lepinguline esindaja
90. OÜ U autojuht K põhjustas tööülesannete täitmisel liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati V sõiduautole tehnilisi vigastusi remondimaksumusega 5000 krooni.
Määratle protsessiosalised.
V – hageja
OÜ U – kostja
Kui isik tööülesandeid täites põhjustab kahju, vastutab selle eest tööandja.
92. Kolm töötajat H, E ja G soovivad esitada kohtule hagi oma endise tööandja AS O vastu.
Mitu hagi, mitme nõudega tuleb esitada?

• TsMS § 207 lg 1: H, E ja G võivad esitada ühise hagi, kui on sarnased nõuded või tulenevad sarnasest alusest
  
• muidu eraldi 3 hagi 3 nõudega
  

§ 207 lg 1 – kui on seal esinevad asjaolud, siis üks hagi.
94. H esitas K vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Maakohus keeldus määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Hageja esitas määrusele määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. K esitas Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale.
Kas K-l on edasikaebeõigus?

• TsMS § 696 lg 1: ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust
  
• TsMS § 372 lg 5: hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse; määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel
  
• TsMS § 371 lg 1 p 9, 11 ja 12: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist; õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu
  
• st sõltub alusest, miks maakohus keeldus asja menetlusse võtmast
  

100. Maakohtu 2001. a otsusega rahuldati OÜ U hagi renditud vara parendamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamises K ja H vastu, mõistes neilt solidaarselt välja kahjusumma . Samas suuruses rahuldas kohus kostjate regresshagi kolmanda isiku I vastu. I esitas apellatsioonkaebuse põhjendusega, et üheaegselt ei olnud kohtul õigus nõudeid rahuldada.
Kas taotlus on põhjendatud?
I on siin kolmas isik. Hagi esitatakse ju kostja vastu. Ei tohi lahendada laiemalt. Ainult haginõude piirides on vaja. Samas on võimalik, et K ja H esitasid kohe hagi I vastu. Sellist regresshagi ei oleks kohus saanud arutadagi, samasse menetlusse liita ei olnud alust (§ 374)
102. Asja arutamisel kaasas kohus kostjaks isiku, kelle vastu hageja oli nõude küll suunanud ja kes oli vaidlustatud õigussuhte osaline, kuid keda ei olnud hagiavalduses kostjana märkinud.
Hageja ei olnud sellega nõus. Kohus jättis hageja vastuväite tähelepanuta ning kohustas hagejat esitama kohtule kaasatud kostjale üleandmiseks hagiavalduse koos lisadega.
Kas kohus tegi õigesti?

• TsMS § 208 räägib ainult sellest, et kohus võib hageja nõudel asendada kostja
  
• ka üldine põhimõte (§ 5 lg 1): hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest
  

108. A soovib esitada nõude AS Opku üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolud:
O. P ja K. U on ainsad AS Opku aktsionärid, kes hääletasid vaidlustatud üldkoosolekul ebaõige otsuse poolt.
Kes on menetlusosalised?

• A on hageja, AS Opku on kostja
  

110. H esitas hagi K vastu eluruumi vabastamise nõudes. Asjaolud: K kasutab H-le kuuluvat eluruumi ilma õigusliku aluseta ja tasuta koos elukaaslase P ning viimase alaealiste lastega C, G ja E-ga.
Kes on menetlusosalised?

• H on hageja, K on kostja, P, C, G ja E on kolmandad isikud? – hageja seisukohast peaks olema kasulik esitada hagi kõigi vastu, sest kõik valdavad eluruumi õigusliku aluseta
  
• Saab aga esitada nõue P, C, G, E vastu, laieneb ainult märgitud isikutele.
  

122. Tartu Maakohtu kohtunik V esindas Tallinna Linnakohtus oma sõpra H-d volikirja alusel. Kohus ei pööranud/ei osanud pöörata nimetatud asjaolule tähelepanu ning protsess jätkus kuni kohtuotsuse tegemiseni asjas. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles märkis, et V ei saanud asjas olla esindaja.
Mida peab kohus tegema?

• kohtute seadus: kohtunik võib oma ameti väliselt tegutseda ainult õppe- või teadustööl
  
• aga antud kaasuses ei ole tegemist töötamisega – kui ei ole teada, et võtab raha selle eest
  
• järelikult ei ole menetlusnormi rikkumist
  

123. Apellanti esindas ringkonnakohtus korteriühistu juhatuse liige A. Vastustaja esitas vastuväite, et kuna A kuulati tunnistajana üle maakohtus, siis ei saa ta esindajana ringkonnakohtus osaleda.
Mida kohus teeb?

• TsMS § 251 lg 1: tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja – sisuliselt ütleb see seda, et neid kahte rolli ei ole võimalik ühildada
  
• see kehtib ka järgmistes astmetes
  
• RK: kord tunnistaja on juba lõpuni tunnistaja
  
• kohus peab esindaja protsessist kõrvaldama
  

128. Hageja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse asja lõpetamise kohta TsMS § 217 p 4 järgi põhjendusel, et hagist loobumise esitas kohtus tema esindaja, kellele ta sellist õigust andnud ei olnud.
Kas taotlus on põhjendatud?
Kui piirangut pole teatavaks tehtud, siis kehtib kogu esindusõigus.
131. Kohus leidis, et kostja K esindaja vandeadvokaat V ei tunne asja ja tühistas määrusega esindaja volitused menetluses osaleda. K esitas seejärel taanduse kohtuniku vastu põhjendusega, et kohus ei taga talle seaduslikku võimalust kasutada kohtus esindajat.
Mida teeb kohus?

• TsMS § 45 lg 2: kohus võib keelata menetlusosalise esindajal või nõustajal teha menetluses avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna
  
• lg 5 järgi tuleb sellest teatada advokatuurile
  
• st kohus saab keelata esindajal kohtus esinemise, aga ei saa tühistada volitust (tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga)
  
• võib olla taandamise alus § 23 p 7: muu alus kahelda erapooletuses
  
• taanduse või apellatsiooni vältimiseks tuleks korduvalt hoiatusi teha jne ja need korralikult protokollida lasta, et saaks tõendada, et tõesti on põhjendatud eemaldamine
  
• mida teha, kui menetlusosaline ise väga tahab, et see esindaja jääks protsessi?
  

• kui ikkagi eemaldada, siis menetlusosaline saab pahaseks, esitab taandamisavalduse, apellatsiooni, hagi EIÕKh-sse jne
  

132. OÜ U (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtusse hagi võla tagasinõudes kostja AS O vastu.
Hagejana oli kirjas pankrotihaldur. Kohus rahuldas hagi ning mõistis pankrotihalduri kasuks välja nõutud summa. OÜ U (pankrotis) juhatuse liige esitas apellatsioonikaebuse.
Mida teeb kohus?
AS-l O pole midagi selle vastu, aga hagejaks oli pankrotihaldur. Haldur ei ole iseseisev subjekt , läheb sinna, et asendada käparditest juhatus. OÜ U juhatuse liikmel on õigus esitada – teda ei olnud kaasatud menetlusse. Lisaks on ka kaebus pankrotihalduri peale.
139. H tegi K kasuks ehitustöid; töövõtulepingu täitmise eest tasu saamise nõude loovutas ta pangale. Pank andis H-le volituse nõuda tasu (H enda nimel) K-lt sisse. K esitab protsessis vastuväite, et vaeselt H-lt ei ole hagi rahuldamata jätmise korral võimalik kohtukulusid sisse nõuda.
Kuidas lahendab kohus vastuväite?

• kostja ei saa endale hagejat valida
  

141. Ansambel «Rock-Bänd» koosseisus K, L ja M esineb B tellimuse alusel kooli lõpetamise peol. B jätab ansamblile esinemistasu maksmata. Hagi B vastu esitab L.
Kas hagi on lubatav?

• bändiliikmete vahel tõenäoliselt seltsinguleping
  
• vbl ka töövõtu- või teenuse osutamise leping kõigi bändi liikmetega eraldi
  
• järelikult on igaühel eraldiseisev nõue
  
• vbl nõuab ainult enda osa
  
• L saab vaid enda osa välja nõuda. Bänd ei ole õigusvõimeline isik. Hagi on lubatav, aga L ainult enda nimel.
  

142. A esitas hagi B vastu 200 000 kr välja mõistmiseks TsK alusel. Maakohus rahuldas hagi.
Kohtuotsus jõustus. 1996. a pöörati otsus täitmisele ja täitur täitis selle 200 000 ulatuses.
Täitemenetlus lõpetati täitmisega keegi vastuväiteid ei esitanud. 2002 esitas A hagi B vastu nõude välja mõista 200 000 kr alusetu omandamise sätete alusel, esitades väited, et täitmine oli ebaõige ja maakohus tõlgendas lepingut vastuolus seadusega.
Eeldusel, et A väited on õiged, mida peab maakohus tegema?
Jätaks menetlusse võtmata. § 371 lg 2 p 1 – hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Varalised õigused ei ole rikutud enam.
147. Hageja pöördus maakohtu esimehe poole palvega vahetada välja tema asja menetlev kohtunik, kuna talle tundub, et kohtunik on teda mõnitanud ja solvanud. Samuti ei ole kohtunik erapooletu, sest hageja arvates annab ta pigem nõu vastaspoolele, kui lahendab asja.
Mida kohtu esimees teeb?

• taandamisavaldus tuleb vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 ja § 26 lg-le 1 esitada sellele samale kohtunikule, kes asja arutab
  
• kui kohtunik ise ennast ei taanda, siis läheb avaldus lahendamiseks kohtu esimehele
  
• kohtunik teab paremini, mis protsessis toimub – esimehel on väga raske asja lahendada, protokolli sõimamine enamasti sisse ei lähe
  

148. H esitab K vastu müügihinna tagastamise nõude. Kohtuistungil (toimub 1.02.2003) esindavad mõlemaid pooli vandeadvokaadid, H ja K ise istungil ei viibi. Kohtumenetluse käigus teatab kohtunik, et tema arvates pani K toime kelmuse ning ta kavatseb esitada vastava teate õiguskaitseorganitele. Seejärel toimuvad asja arutamine ja kohtuvaidlused, kus advokaadid esitavad oma protsessuaalsed taotlused. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.
5.02.2003 esitab K advokaat kohtuniku vastu taandamisavalduse – erapoolikuse tõttu. Ta väidab, et K sai kohtuniku tegevusest teada alles samal päeval tema, st advokaadi käest ja seega ei olnud võimalik avaldust varem esitada.
Mida kohus teeb?

• (lahendada enne see küsimus, mis on lihtsam ja kindlam)
  
• kas avaldus on esitatud tähtaegselt?
  

• TsMS § 25 lg 1: menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada [käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 ettenähtud juhul], kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud
  
• TsMS § 198 räägib, kes on menetlusosalised; advokaat ei ole menetlusosaline, vaid esindaja
  
• TsMS § 217 lg 5 2. lause: esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt
  
• st kohus jätab taandamisavalduse läbi vaatamata (sisuliselt ei lahenda – isikul ei ole õigust avaldust esitada)
  

• kas on alust taandamiseks? – ei pea lahendama
  

149. A taotles kohtuniku taandamist. A põhjendas oma taotlust sellega, et kohtunik ähvardas tema suhtes ilma igasuguse põhjenduseta kohaldada rahatrahvi. Kohtunik selgitas kohe asja arutamise alguses TsMS § 24 toodud abinõusid ja selgitas, et kohus eemaldab iga korrarikkuja saalist. Pärast asjaolude ettekandmist viitas kohtunik taas TsMS § 24 lg 4 öeldes, et tal on õigus määrata mitteallujale trahv . Enne asja arutamise edasilükkamist ütles kohtunik, et tal on õigus TsMS § 25 trahvida iga isikut, kes avaldab kohtu suhtes lugupidamatust. Istungi protokollist nähtub, et istungil viibis üksnes A. Protokollist ei nähtu, et A oleks kohtu korraldusi eiranud või istungit seganud.
Kas taotlus on põhjendatud?
Milliste sätete alusel taotlus lahendatakse?

• praegu § 45
  
• see, kui kohtunik on kuri, ei ole taandamise alus, vaid on ainult see, kui ta on ühe suhtes kurjem ja kui teise suhtes
  
• praegu oli kohtuistungil ainult üks inimene, järelikult oli ainult tema peale kuri?
  
• tõen. oli A lihtsalt ülitundlik ja taandamise alust ei ole
  
• kohtuistungi korra mõttes oli see pigem positiivne, et hoiatas kohe
  
• 4. ptk räägib taandamisest – kõigepealt vaatab avalduse läbi kohtunik ise ja, kui ta ennast ei taanda, siis kohtu esimees
  

151. Linnavalitsus esitas K vastu hagi võla nõudes, märkides hagiavalduses, et kostja aadress on Tartu Kase 16-2, kuid kuna ta seal ei ela ja ei ole teada kus ta on, siis palun kostja kutsuda kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu.
Maakohtu määrusega anti hagejale tähtaeg, et hageja esitaks kohtule andmed, mis võimaldaksid kostja kohtusse kutsuda. Hageja määratud tähtajaks ei vastanud. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata.
Hageja esitas määruskaebuse, millele olid lisatud kõik teadaannetes avaldamiseks vajalikud dokumendid, mis kandsid varasemat kuupäeva kui kohtu määratud tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt saatis hageja kohtule nõutud tähtajaks kõik vajalikud dokumendid lihtpostiga. Seda, et need kohale ei jõudnud, ta ei teadnud. Õigeaegset saatmist tõendavad ka kuupäevad dokumentidel. Hageja taotles lugeda andmete esitamine tähtaegselt toimunuks.
Kas määruskaebus on põhjendatud?

• dokumendi kättesaamine on saatja vastutus
  
• kõige kindlam ise kohale viia või tähitud kirjaga , koopiale tempel
  
• § 362 lg 3 – nõude või taotluse esitamise ajaks loetakse selle kohtusse jõudmise aeg
  

153. Ringkonnakohtu otsus H hagis K vastu tehti avalikult teatavaks 01.06.2002. a. H esitas 03.09.2002. a taotluse ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Põhjendused: 31.05.2002. a suunati H kliinilisele ravile ja ta oli kuni 21.07.2002 a seoses operatsiooniga töövõimetuslehel. 22.07.2002 – 31.08.2002 oli ta trauma tagajärjel töövõimetuslehel. Taotluse lisad: töövõimetuslehed; arsti õiend millest nähtub, et opereeriti kahte parema käe sõrme.
Kas taotlus on põhjendatud?

• TsMS § 67 lg 1
  
• tähtaja ennistamiseks peaks olema mõjuv põhjus – mis on mõjuv põhjus?
  

• koomas
  
• vääramatu jõud – loodusõnnetus, mis takistab inimest tähtajaks menetlustoimingut tegemast
  
• pantvangis olemine
  

• point on selles, kas asi takistab isikut menetlustoimingut tegemast või ei
  

• kui nt toiming tuleb teha kohtus, siis on takistavaid põhjusi juba rohkem
  
• ka haigus peab olema piisavalt tõsine, et takistada menetlustoimingut tegemast
  

• mingi osa sellest ajast on kindlasti adekvaatselt loetud mõjuva põhjuse hulka
  

• tõenäoliselt kohalik tuimestus
  
• valude vastu saab valuvaigisteid
  
• kui oleks haiglas olnud pikemalt, siis see oleks mõjuv põhjus ilmselt
  

156. Maakohus andis kohtualluvuse korras määrusega tsiviilasja üle teisele kohtule 16. jaanuaril 2003. a. Hageja esitas määruse peale määruskaebuse 27. jaanuaril 2003. a.
Mida teeb kohus?

• TsMS § 76 lg 1 ja 2: võib esitada määruskaebuse
  
• määruskaebus esitatakse Maakohtusse, kohtunikule, kes määruse tegi
  
• TsMS § 661 lg 2: määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva
  
• TsMS § 62 lg 1 räägib, et tähtaja arvutamisel kohaldatakse TsÜSi
  
• TsÜS § 135
  

II Eelmenetluses esitatavad taotlused ja kohtu toimingud

165. H esitas hagi AS O vastu nõudega tunnistada rendilepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista 30 000 kr kui alusetult omandatud summa AS-ilt ning vabastada arestist hagejale kuuluv elamu Tartu maakonnas. Hagis esitatud asjaolud: AS O esitas 2001. a H vastu hagi kommunaalteenuste ja rendivõla väljamõistmise nõudes perioodi eest 2000.-2001. a. Maakohus rahuldas hagi ja H-lt mõisteti välja 50 000 kr. H esindaja vea tõttu jäi AS-i O hagimenetluses H poolt õigeaegselt vastuhagi esitamata 30 000 kr nõudega 1999. a alusetult tasutud rendi osas, millise nõude hageja nüüd iseseisvas hagis esitab. Hageja leiab, et AS-il O puudus õigus nõuda kohtu poolt väljamõistetud summasid.
Mida peab kohus tegema?

• vastuhagi TsMS § 373
  
• kui vastuhagi tähtaeg on mööda lastud , on võimalik nõue esitada eraldi hagina
  
• järelikult kohus kontrollib, kas on teisi menetlusse võtmist takistavaid asjaolusid
  

• samas asjas juba otsus olemas (§ 371 lg 1 p 4)?
  

• peaks olema sama alus ja sama ese – antud juhul on juttu erinevatest perioodidest, vastuhagi põhiline põhjus oleks olnud tasaarvestuse nõudmine, aga faktilised asjaolud, millel hagi põhineb, on erinevad
  

• st kohus võib hagi menetlusse võtta 30 000 krooni nõude osas
  

167. H esitas K vastu hagi 100 000 kr suuruse moraalse kahju hüvitamise nõudes. Kohus lõpetab menetluse põhjendusega, et H hagi K vastu 100 000 kr moraalse kahju hüvitamiseks on maakohtu aasta tagasi tehtud otsusega rahuldatud. H esitab määruskaebuse. Määruskaebuse põhjendused: soovisin aasta tagasi esitatud hagis kahju hüvitamist 200 000 kr ulatuses, kuid mind ei vabastatud riigilõivu tasumisest ja ma olin võimeline tasuma lõivu üksnes 100 000 kr eest, nüüd on eelmine otsus täidetud ja seega sain tasuda lõivu nõudmata jäänud 100 000 kr eest.
Mida peab kohus tegema?

• TsMS § 428 lg 1 p 2: määruse alus
  
• TsMS § 433 lg 1: määruskaebuse alus
  
• hagi alus (asjaolud) on sama, hagi ese (see, mida nõutakse) samuti sama (kahju hüvitamine)
  
• järelikult ei saa sellisel alusel nõuda uut menetlust
  

179. H esitas 01.02.2003. a hagi K vastu 25 000 kr väljamõistmiseks. Hagiavaldusele lisas hageja 01.08.1998. a sõlmitud laenulepingu, mille punkt 2 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 01.07.1999. a.
Mis liiki hagiga on tegemist? Nimetada hagi elemendid (alus ja ese).

• väljamõistuhagi
  
• hagi alus on laenuleping ja see, et raha ei ole siiamaani tagastatud
  
• hagi ese on laenu tagastamine
  

180. Hageja H esitas kohtule 01.12.2002. a hagi üürniku K vastu eluruumist väljatõstmiseks ES § 54 lg 1 p 3 ja VÕS § 271 ja § 313 alusel, kuna üürnik ei ole maksnud üüri alates 1999. a algusest.
Üürilepingu järgi pidi üürnik maksma üüri igakuiselt üürileandja poolt esitatud üüriarvete järgi.
Mis liiki hagiga on tegemist? Nimetada hagi elemendid.

• väljamõistuhagi/täitehagi on sundtäidetav, tuvastushagi ei ole
  
• väljamõistuhagi
  
• hagi alus on üürisuhe (üürileping)
  
• hagi ese on K väljatõstmine
  

181. H esitas kohtule hagi tööle ennistamises ja sunnitud töölt puudumise aja eest saamata jäänud töötasu nõudes. Kohtus ilmnes kostja K ütlustest, et hageja on esitanud sama avalduse enne kohtusse pöördumist töövaidluskomisjoni.
Mis liiki hagiga on tegemist? Nimetada hagi elemendid.
Sisuliselt pigem väljamõistuhagi kui tuvastushagi, aga tegelikult segajuhtum. Hagi ese: saamata jäänud töö tasu ja tööle ennistamine. Hagi alus: ebaseaduslik töölepingu lõpetamine. Kui on töövaidluses ära lahendatud, on de novo lahendamine. Esitatakse hagiavaldus. Maakohus hakkab hagi lahendama algusest peale. Formaalselt kuulub komisjon täidesaatva võimu juurde.
183. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt viimaselt ostetud asja ostuhinna alandamist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 112. Eelmenetluse käigus hageja esitas kirjaliku avalduse, milles taotles ostetud asja parandamist või asendamist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 222 lg 1.
Mis liiki hagiga on tegemist? Nimetada hagi elemendid.
Väljamõistuhagi. Kirjalik avaldus: hagi muutmine. Võib muuta kas alust või eset. Siin muutis eset. Hagi alus: asi ei vasta lepingutingimustele.
185. Hageja esitas kohtule käsikirjalise hagiavalduse abielu lahutamiseks koos ärakirjaga, mis oli samuti käsikirjas. Hagiavaldusele lisas hageja abielutunnistuse originaali, alaealiste laste sünnitunnistuste originaalid koos ärakirjadega ja kviitungi riigilõivu tasumise kohta. Kohus nõudis määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamist, märkides, et: 1) hagiavaldus ei olnud esitatud selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4 koos selgesti loetavate ärakirjaga; 2) puudusid abielutunnistuse ja sünnitunnistuste ärakirjad vastaspoole jaoks; 3) puudus riigilõivu kviitungi ärakiri vastaspoole jaoks.
Mis liiki hagiga on tegemist? Nimetada hagi elemendid.

• täitehagi
  
• hagi alus – abielu, halb läbisaamine.
  
• hagi ese on abielu lahutamine
  
• (1) puuduse kohta on RKh öelnud, et masinkirja puudumine ei ole oluline – loobuda saab ainult siis, kui segab asja läbivaatamist, peaasi on selge loetavus.
  
• (2) – tuleb küll esitada ärakirjad, sest üldpõhimõte on, et protsessiosalised peavad teadma, mille üle protsess käib – ärakirjad on tõendid
  
• (3) – riigilõivu kviitungi
  

187. Hageja esitas hagiavalduse abielu lahutamiseks, taotledes ühe lausega ka alaealiste laste (üks laps alla ühe aasta vanune) elukoha kindlaksmääramist peale abielu lahutamist ja ühisvara jagamist.
Kohus nõudis määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamist, märkides määruses, et märkimata on abikaasade sünniaastad, samuti ettepanek laste elukoha ja elatise väljamõistmise suhtes ning lisamata ühisvara nimekiri, selle vara asukoht, hinnangut iga eseme kohta eraldi ning vara jagamise ettepanekut.
Mis liiki hagiga on tegemist? Nimetada hagi elemendid.

• täitehagi
  
• hagi esemed on abielu lahutamine, lapse elukoha kindlaksmääramine ja ühisvara jagamine
  
• hagi alused on kõikvõimalikud faktilised asjaolud
  
• täpsustada tuleks ettepanekut laste elukoha kohta,
  
• elatisest ei ole üldse vaja rääkida, hageja ei ole nõudnud (dispositiivsuse printsiip!)
  
• vana seadustik nõudis ka ühisvara nimekirja
  
• hagiavalduse sisu: TsMS § 364(?)
  

200. par 377.
202. H esitas hagi K vastu õiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja tekitatud kahju eest hüvitise saamise õiguse tunnustamiseks. Hagis nõudis H, et K kõrvaldaks Tartus Piiri 408 elamus ilma hageja kui kaasomaniku kooskõlastuseta tehtud lammutus - ja ümberehitustööd, ennistaks rikkumiseelse olukorra ja tunnustataks õigust saada kostjalt tasu 12,95 m2 kasuliku pinna kasutamise eest. Hagi tagamiseks palus hageja keelata kostjal kõik tehingud kinnisasja mõttelise osaga. Hagi eesmärgiks on ka Piiri 408 kinnistu kasutuskorra kandmine kinnistusraamatusse.
Kas taotlus on põhjendatud?
Saaks hagita menetluses § 475 lg 1 p 13.
Samas kui käib hagita menetlus, siis asjast puudutatud isik üritaks oma varast lahti saada ja uue omaniku vastu ei saaks enam selle nõudega minna.
Seega avaldust on vaja tagada. Hagita menetluse läbiviimisel lähtutakse hagimenetluse sätetest niipalju kui see ei ole vastuolus selle põhimõtetega ja seega võiks kasutada hagi tagamist.

III Tõendamine ja asja arutamine

231. Kahju suurust tõendas hageja esitatud kalkulatsiooni ja seletusega. Hageja esitatud kalkulatsiooni kohaselt tehti autole remonditöid 37 000 kr ulatuses. Hageja seletuse kohaselt lasi ta remontida lisaks kostja tekitatud vigastustele ka varem autol esinenud olulised vigastused. Kostja vaidles hagile vastu leides, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi, kahju suurust kostja ei vaidlustanud.
Mida kohus peab tegema?
37 000 ei saa nõuda – varem esinenud olulised vigastused. Võiks katsuda kompromissi sõlmida. Kohus peab selgitama asjaolusid, mis vajavad täiendamist – mis on hagielemendid, milliste kohta on tõendid esitatud, milliste kohta ei ole. Millised vigastused tekitas väidetavalt kostja ja millised olid varem. Kui palju remonttöödest langevad kostja poolt tekitatud kahjude hulka. Kui ta ei ole öelnud, et ta kahju suurust ei vaidlusta – kui ta seda ei ütle, siis on see omaksvõtt ja siis on see tõendatud ja kõik saab läbi. Rohkem ei saa välja nõuda, kui hageja nõuab ja põhjendab.
236. Hageja esitas pärast eelmenetluse lõpetamist, vahetult enne kohtulikke vaidlusi uue tõendi.
Kohus küsis kostjalt, kas ta soovib tõendiga tutvuda ja omapoolsed vastuväited esitada ning kas kostjal on vaja täiendavat aega oma seisukoha kujundamiseks. Kostja ei soovinud uue tõendi osas vastuväiteid esitada ega ka sellega tutvuda leides, et kohus peab pärast määratud tähtaega esitatud tõendid tagasi lükkama sõltumata selle sisust, kuna hageja soovib sellega venitada protsessi ja üllatada vastaspoolt. Maakohus rahuldas hageja taotluse ja võttis tõendi asja juurde.
Kas kohus tegi õigesti?
Tähtaeg on mõeldud selleks, et kohtuasi ei veniks ja et pooled esitaksid õigeaegselt oma asju. § 237 lg 1, mis viitab §-le 331 – võib vastu võtta ka ilma mõjuva põhjuseta, kui see ei venita menetlust.
237. K mõisteti süüdi kohtuotsusega kuritahtlikus huligaansuses, mis seisnes H peksmises tänaval ja talvemantli lõhkumises. H tsiviilhagi jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Peale kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist esitas H kohtule hagiavalduse, milles taotles K-lt mantli lõhkumisega tekitatud kahju 1000 krooni väljamõistmist. K vaidles hagile vastu väites, et ta ei ole H-le kahju tekitanud.
Kes mida peab tõendama?
§ 272 lg 2 – kohtuotsus on dokumentaalne tõend. Tsiviilkohus on pädev asja lahendama ka selliselt , et ei ole tuvastatud kahju tekitamine, juhul kui on mingisugune tõenduslik baas kostja väidetel, mis lükkaks ümber selle tõendi.
240. Hageja esitas kohtule ühisvara jagamise nõude, viidates asjaolule, et poolte abielu on kohtu poolt juba varem lahutatud, kuid ühisvara osas pooled tookord seisukohta ei võtnud. Kohus jättis hagi rahuldamata, kuna abielu lahutamisel pooltel ühisvara jagamises vaidlust ei esinenud, vaid nende kokkuleppel jäi kostjale korteri osamaks ja hagejale sõiduauto. Kostjal on praeguseks hetkeks korterile korteriomand seatud ja hageja on sõiduauto juba võõrandanud. Ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse ja tunnistas hageja omandiõigust korteriomandile, mõistes kostjalt hageja kasuks välja rahaline kompensatsioon enamsaadud ühisvara arvelt. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohus asus ekslikult seisukohale, et pooled jagasid ühisvara abielu lõppemisel, sest mingit dokumentaalset tõendit kokkuleppe kohta kohtule ei esitatud. Suuline kokkulepe, mida tõendavad ka tunnistajad, ei tähenda ühisvara lõplikku jagamist.
Kes mida peab tõendama?
Hageja peab tõendama, et oli ühisvara, kostja peab tõendama, et oli tema oma, et ei olnud ühisvara, kostja võib tõendada, et tema panus varasse oli suurem ja ta peaks ühisvara jagamisel rohkem kui poole saama, lisaks ka erilised vajadused (majanduslikult tervik, ühisvara ei ole mõttet jagada nii, et on mingi kaasomand). Korteri suhtes ei saa suulist kokkulepet olla – peab olema notariaalselt tõestama. Auto suhtes on kahtlane – suulise lepingu alusel ei saa vist nagu võõrandada, eriti kui ta on autoregistris ühisvarana.
253. Advokaat esitab kohtuistungil taotluse – palun lükata asja arutamine edasi, kuna eile lõppesid ekslikult minu volitused ja minu esindatav kostja K libises täna hommikul nii õnnetult, et pidin ta kohtusse toomise asemel haiglasse viima. Advokaat esitab traumapunkti tõendi, millest nähtub, et K jalg on kohtuistungi kuupäevast alates kipsis ja eeldatav paranemine võtab aega 3,5 kuud.
Mida peab kohus tegema?
Kipsjalaga saab istungil osaleda küll. Samal päeval ei pruugi olla tõesti inimene suuteline istungil osalema .

IV Kohtulahendid

266. H esitas maakohtule hagi K vastu. Hagile oli lisatud hageja esindamiseks volikiri B-le. Hagis kostja elukohana märgitud aadressilt saadeti hagimaterjalid tagasi märkega: ei ela antud aadressil. Kohus saatis hageja esindajale B kirja, paludes teatada kostja aadress kohtu määratud tähtpäevaks hoiatusega, et kohtul on õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui tähtpäevaks vastust ei tule. Kirjale ei vastatud. Maakohus jättis määrusega hagi läbi vaatamata. H esitas määruskaebuse: tühistada määrus ja võtta hagi menetlusse. Asjaolud: B ei ole enam H esindaja. H annulleeris volikirja kohe pärast hagi esitamist ja leppis B-ga kokku, et too teatab sellest kohtule. Kohus oleks pidanud volitusi kontrollima enne, kui saatis kirjad B-le.
Mida peab kohus tegema?
§ 225 lg 1 – hageja enda probleem.
Kui asi jäeti läbi vaatamata, siis kas hagi saab uuesti kohtusse esitada? § 426 – loetakse, et hagi ei ole menetluses olnud ja seda võib uuesti esitada. Mis saab riigilõivust? Tagastatakse § 150 lg 1 p 3.
267. Maakohtu määrusega menetlus lõpetati, sest hageja esindaja advokaat loobus hagist. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt advokaat hagejaga ei kontakteerunud ja hageja ise ei ole hagist loobunud. Hageja ei ole andnud ka advokaadile volitusi hagist loobumiseks.
Mida peab kohus tegema?
§ 428 lg 1 p 3 alusel lõpetatakse menetlust, kui hageja hagist loobub. § 222 lg 1 p 3, § 223 järgi on võimalik piirata, piiramine kehtib üksnes ulatuses, mis on seotud blablaga, aga sellest tuleb menetlusosalistele ja kohtule teatavaks teha. I astme kohus jätab kaebuse läbi vaatamata ja saadab selle ringkonnakohtusse.
271. H esitab hagi nõudega välja mõista solidaarselt K-lt ja C-lt 15 000 kr. K vastab hagile ja väidab, et H nõue on põhjendatud ainult tema osas, kuna kahju tekitas ta C teadmata. C hagile ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu. H ja K taotlevad kohtuistungil kohtult vaheaega , et sõlmida kokkulepe.
Mida kohus peab tegema?
H peaks taotlema ka hagist loobumisest C osas. Juhul kui ta ei loobu, siis K on sisuliselt hagi õigeks võtnud. Tema suhtes saab teha õigeksvõtul põhineva otsuse, teise suhtes tagaselja otsus. Kohus võib asja eraldada määrusega ja ühes asjas teeb kompromissi ja teises teeb tagaselja otsuse.
272. Pooled esitasid kohtuistungi käigus kohtule kirjaliku kokkuleppe, milles nad soovisid menetlust lõpetada. Kohus võttis kokkuleppe vastu, kinnitas selle ja lõpetas menetluse. Järgmisel päeval pärast menetluse lõpetamist esitas hageja kohtule apellatsiooni korras määruskaebuse ringkonnakohtule, milles palus kohtu määrus asja lõpetamise kohta tühistada, kuna kohus ei olnud temale selgitanud poolte kokkuleppe kinnitamise protsessuaalseid ja õiguslikke tagajärgi, mis nähtub ka kohtuistungi protokollist, samuti ei võetud temalt allkirja.
Mida peab kohus tegema?
§ 431 – tuleb selgitada protsessuaalseid ja õiguslikke tagajärgi. Kui seda protokolli ei ole kantud, siis seda ei ole toimunudki. Kohus peab läbi vaatama määruskaebuse ja tühistama ja kutsub tagasi kompromissi sõlmimiseks.
276. Hageja esitas kohtuvaidluse käigus kolm uut varasemas menetluses käsitlemata väidet. Kostja palus kohtul jätta uued, kuigi asjas olulised ja tähtsust omavad asjaolud tähelepanuta, kuna hageja soovib oma käitumisega protsessi venitada.
Mida kohus teeb?
§ 331 – ei pea arvesatma. § 402 lg 2 kohtuvaidlused peaksid põhinema kohtulikul uurimisel põhineval asjaolul. Kohus üldiselt kohtuniku vaidluse juures sisulise vaidluse juurde tagasi ei tule. Kohus rahuldab vastuväite ja jätab uued asjaolud tähelepanuta.
278. Kostja ei vastanud hagile. Kohus tegi hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja esitas kaja ja kohus taastas menetluse. Kohus määras eelistungi, hageja ei ilmunud istungile. Kohus tegi tagaseljaotsuse - jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas menetluse taastamise avalduse. Kohus taastas menetluse. Määras istungi, kostja ei ilmunud istungile. Kohus tegi hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja soovib edasi kaevata.
Millistel alustel saab kostja esitada kaebuse?
§ 420 lg 2.
280. H esitas K vastu hagi kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmiseks. K hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud. Kohus tegi tagaseljaotsuse. K esitas kaja ja tõendi, millest nähtub, et K-l algas nädal enne kohtu määratud vastuse esitamise tähtaega statsionaarne ravi Tallinna kliinikus ja see lõppes pärast tagaseljaotsuse tegemist.
Mida peab kohus tegema?
§ 415 tagaselja otsuse peale kaja esitamine.
281. H esitas K vastu hagi kommunaalteenuste võlgnevuse 8000 kr ja riigilõivu ning õigusabikulu 7000 kr väljamõistmiseks. K hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud. Kohus tegi tagaseljaotsuse, millega mõistis H kasuks K-lt välja 8000 kr. H esitas kaja: Palun asi uuesti üle vaadata. Kohus rahuldas küll minu hagi, kuid riigilõivu ja õigusabikulu osas seisukohta ei võtnud.
Lisa: õigusabileping, kohtukulude nimekiri.
Mida peab kohus tegema?
Kohus teeb täiendava otsuse omal algatusel – võtab kaja ja teeb hoopis sellest täiendava kohtuotsuse.
291. Kostja esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi alamalseisvale kohtule uueks läbivaatamiseks, viidates sellele, et kohtuotsus on motiveerimata.
Millele kostja tugines?
§ 442 lg 8

V Menetlus ringkonnakohtus ja Riigikohtus

301. Kostja A esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas kahju hüvitamise suurust asjaolude alusel, mida maakohtus arutusel ei olnud. Kostja põhjendas oma õigust uusi asjaolusid esitada viitega TsMS § 319 lg 2 esimesele lausele ning kuna see kehtib ainult hageja kohta, võib kostja esitada oma uusi argumente piiramatult, kui apellatsioonkaebuse esitab tema.
Kas apellandi põhjendused on õiged? Lahendamine venib , I astme kohtulahendeid ei aktsepteerita – ei saa nii teha. Asja tuleb arutada kaebuse piirides ja II aste peab tuginema I astme lahendusele. § 652 lg 3 – kui I aste rikkus menetlusõigust või muu asjaolu, et hiljem tekkis.
302. Apellatsioonimenetluses oli läbivaatamisel OÜ A hagi K vastu. Menetluses esitas OÜ F taotluse kaasata teda protsessi hageja poolel kolmanda isikuna, kuna hageja OÜ A võõrandas hoonestusõiguse OÜ-le F pärast esimese astme kohtu otsuse tegemist.
Kas taotlus on põhjendatud?
On küll § 216 – kuni lahendi jõustumiseni. Kui riigikohtusse tuleb kolmas isik ja midagi nõuab, siis saadab riigikohus asja tagasi – võib olla nii I kui II astmesse § 692 lg 5 - § 669
303. Ringkonnakohtu otsusega 20.03.2004 rahuldati A hagi B vastu. 30.03.2004 tegi ringkonnakohus kohtukulude osas A taotlusel asjas täiendava otsuse.
Millal jõustub ringkonnakohtu otsus, millele on tehtud täiendav otsus. Millal lõppeb edasikaebe tähtaeg? Kas täiendava otsuse peale esitatud edasikaebuses saab vaidlustada ka esialgset otsust?
§ 632 lg 3 – kättetoimetamisest algab 30 päeva kulgema. Et kui 30.03.2004 toimetati kätte, siis 31.03.2004 hakkab tähtaeg kulgema. Muidugi saab, tähtaeg hakab ju uuesti kulgema.
304. Apellant ei ilmunud 16.04.2003. a kell 15.00 määratud kohtuistungile, kohtule teadaolevalt ei olnud apellant kohtuga ühendust võtnud ega taotlusi esitanud.
Ringkonnakohus tegi määruse, millega jättis asja läbivaatamata. 20.04. 2003. a esitas apellant menetluse uuendamise taotluse, milles esitas järgneva selgituse: 14.04. helistas apellant ringkonnakohtu kantseleisse ja palus 16.04. määratud kohtuistung edasi lükata, kuna apellandi lepinguline esindaja advokaat U oli haigestunud. Kohtukantseleist öeldi, et esindaja haigestumine ei ole istungi edasilükkamise põhjuseks, kuid paluti siiski esitada kirjalikult vormistatud taotlus, apellant lubas, et kirjalik taotlus esitatakse, kui advokaat terveneb. Advokaat enne istungit ei tervenenud, mistõttu kirjalik taotlus jäigi esitamata.
Kas taotlus on põhjendatud?
§ 649 – apellant ei ilmunud välja, 422 viide , ilmselt ei ole esindaja haigestumine mõjuvaks põhjuseks 422 järgi. Aga ebamõistlik, et isik peaks ise ennast ringkonnakohtusse esindama minema. See peaks olema põhjendatud. Aga kas kirjalikult esitatava taotluse jaoks on vaja advokaadi abi? Oleks pidanud avalduse kirjutama! Palun kohtuistung edasi lükata, sest esindaja on haige jne
308. Maakohus mõistis A kasuks B-lt välja 200 000 kr ja jättis õigusabikulud poolte kanda. A esitas apellatsioonkaebuse vaidlustades kohtukulude osa. B apellatsioonkaebust ei esitanud, kuid vastuses kaebusele esitas taotlused seoses täiendavate tõendite väljanõudmisega ning asjaolud, mille kohaselt hagi rahuldamine oli ebaõige. Samuti taotles B tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
Millises osas ringkonnakohus asja läbi vaatab? Kas on vastuapellatsioon ?
Ei ole, sõltub riigilõivust, sõltub hagihinnast. Ei ole riigilõivu makstud. § 642 – vastus ei saa olla iseseisev apellatsioonkaebus, tuleks maksta riigilõivu ja mitte vastata. Kui üks apelleerib, siis saaksid teised ka riigilõivuvabalt apelleerida . § 651 ringkonnakohus ainult kaebuse ulatuses vaatab läbi – kohtukulud.
310. A esitab apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 22.11.2000 otsuse peale esitades muuhulgas järgmised taotlused
1. taotlen maakohtu otsuse viivitamatult täitmisele pööramist; Tartu maakohus vaatab läbi, § 467, määrus, võib olla ka ringkonnakohus
2. taotlen I astmes tunnistaja, kelle osas kohus taotluse rahuldas, kuid kes jäi istungile mitteilmumise tõttu ülekuulamata, ülekuulamist; taotluse võib esitada, kas ringkonnakohus peab selle taotluse rahuldama? § 652 lg 3, 4 – kas I astme kohus rikkus menetlusnorme, kui ei lükanud istungit edasi?
Kui pool kutsub tunnistaja, aga tunnistaja lihtsalt kohale ei ilmu ja kohus arutab asja lõpuni, siis mis saab? Kohus ei taganud tunnistaja ilmumist, sest poolel endal ei ole seda võimalik teha. Kohus peaks trahvima või sundkohale toomist rakendama . Pool ise ei saa ju midagi teha tglt. Eriti kui pool taotleb menetluse edasilükkamist.
3. taotlen kahe uue tunnistaja ülekuulamist /põhjuseid ei esita/ § 652 lg 4 – kui ei ole põhistatud, siis ei võeta vastu.
4. asja arutamist kohtuistungil ei soovi ja vastaspoole osavõttu vajalikuks ei pea. § 647 – samas peaks teine pool ka nõus olema, muidi rikutakse tema õigusi, oma asi, kui ei taha ise. § 253 – tunnistajate kirjalik ülekuulamine – ebamõistlikult koormav:D seda vist ei ole ju.
5. taotlen hagi tagamist /esitab veenvad põhjendused/ § 377 lg 4
6. taotlen riigilõivust vabastamist /lisatud tõendid ja põhjendused/ ringkonnakohtusse, võib taodelda vabastamist menetluseabide §-de alt § 180.
7. taotlen õigusabi tasumisest vabastamist
Kui antakse riigiõigusabi I astme kohtus esindamiseks, siis on hõlmatud ka apellatsioonkaebuse esitamine. Maakohus on selle asja ära lahendanud. Kui asi läheb ringkonnakohtu menetlusse, siis tema lahendab.
Milline kohus ja kuidas esitatud taotlused läbi vaatab?