7) Kohtu järelevalve sisseseadmine tema määratud isikute üle (nt likvideerijad). 8) Mitmete naabrusvaidluste ( nt avalikule teele juurdepääsu asjad) odavamaks ja Kiiremaks muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustik jaguneb 15 osaks, kuid 1. kuni 9. osa on võimalik vaadelda kui üldosa, nimetatud osades sisalduv regulatsioon kehtib kogu menetlusele nii esimese astme kohtus, ringkonnakohtus või riigikohtus, hagimenetluses või hagita menetluses. 1) Üldsätted 2) Kohtualluvus 3) Tsiviilasjahind, menetluskulud ja tagatised 4) Menetlusosalised ja nende esindajad 5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus 15) Seadustiku jõustumine
9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12. Vastuhagi esitamine...............................................................................................14 13. Kohtuistung hagimenetluses.................................................................................. 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine..............................15 15. Lihtsustatud menetlused.........................................................................................15 16. Hagita menetlus......................................................................................................16 17. Maksekäsu kiirmenetlus...............................................
Tõendite hindamine Tõendeid hinnatakse kohtu poolt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumina. Tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kõikide tõendite üle saab vaielda. Tõendi hindamisel osutub oluliseks tõendi usaldusväärsus, mida mõjutavad sellised asjaolud nagu tõendi saamise asjaolud, tõendi allikas jne. Tõendeid hindavad ainult esimese ja teise astme kohus. 16. menetlusosalised hagimenetluses ja hagita menetluses Menetlusosalised on: 1) hagimenetluses – pooled ja kolmas isik; 2) hagita menetluses – avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole
Kohus lahendab avalduse määrusega. 10.Menetluskulu koosseis § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus (1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. (2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. (3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kui viivisenõude lahendamiseks esitatud faktilised asjaolud oli puudulikud tulnuks ringkonnakohtul hagejale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust. Seega jättis ringkonnakohus seadusest tuleneva selgitamiskohustuse (TsMS § 348 lg 1, § 351) täitmata TsMS § 230. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus (1) Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. § 392. Eelmenetluse ülesanded
16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. (2) Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. § 476. Hagita menetluse algatamine (1) Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. (2) Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. § 477. Hagita asja läbivaatamine (1) Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 1016) alusel sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust.. 13. Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 24 sätestatud abiellumiskeeldu; 3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 24 ettenähtud vorminõudeid; 4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu;
Kui pooled ei nõustu Töövaidluskomisjoni otsusega , on pooltel õigus 30 päeva jooksul esitada kohtusse hagiavaldus (nt Töövaidluskomisjoni otsusega tööandjalt väljamõistetud palga maksmise kohustuse või nt töösuhte puudumise tuvastamiseks). Menetlus maakohtus 14 Hagiavaldus tuleb esitada tööandja asukoha järgsesse kohtusse. Töövaidlus vaadatakse läbi hagimenetluses ning lõpplahendiks võib olla kohtuotsus või kohtumäärus (mis kinnitab nt kompromissi). Tuleb panna tähele , et hagimenetluses on riigilõivu vaba ainult palk ja töölepingu tuvastamise nõue. Hüvitiste , puhkusetasude või lisatasude/kompensatsioonide nõudmisel tuleb aga tasuda riigilõivu vastavalt Riigilõivuseadusele. Riigilõivu tuleb tasuda nii töötajal hagimenetluses kui ka tööandjal apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtusse
omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12. Dispositsiooni põhimõte kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 2. Menetlusosalised nende õigused ja kohustused. Menetlusosalised hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja, muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel
vastu. Kas ja mis tingimustel Siiri ja Mart saavad abielluda? Millised võivad olla abielu sõlmimise nõuete rikkumise õiguslikud tagajärjed? Siiri ja Mart saaksid abielluda, kui kohus laiendaks Siiri teovõimet nende toimingute tegemiseks PKS § 1 lg 3, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ja abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kui nad rikuksid seda nõuet siis kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada PKS § 9 lg 1 p 1- kui on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta. Antud juhul rikuksid nad nõuet abiellumisea kohta- sest Siiri on 17.aastane. Variant a: Kui Siiri ja Mart abiellumisel rikuvad abielu sõlmimise nõudeid, siis kuidas oleks neil võimalik vältida abielu kehtetust (st. kuidas nad saavad muuta abielu kehtivaks)? Vastavalt PKS § 11 p 1, kui on rikutud abiellumisea kohta esitatud nõuet, kuid abielu
nädalat pärast sünnitust (olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte). Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? · Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. · Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. (Perekonnaseisuasutus võib abielu Milline abielu tunnustatakse kehtetuks? Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduses sätestatud abiellumiskeeldu; 3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduses ettenähtud vorminõudeid; 4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu;
protsessi · iga tsiviil asja menetlus algab esimese astme kohtule vastava avalduse esitamisest - hagiavaldus ja edasist menetlust nimetatakse hagimenetluseks. · Tsiviilkohus vaatab läbi ka hagita menetluse asju kus ei ole konkreetset teist isikut, kes saaks nõude vastu vaielda. Nt. lapsendamine, isiku surnuks tunnistamine, alaealisele abiellumisloa andmine. · Kõigil menetlusosalistel on kohtus võrdsed õigused. · Lisaks haegjale ja kostjale on hagimenetluses menetlusosaliseks ka kolmas isik - selline isik, kes reeglina ei nõua ise midagi ja kellelt ka ei nõuta midagi, kuid kelle õigusi või kohustusi võib tehtav kohtuotsus kuidagi mõjutada. Seaduses on hagiavaldusele ette nähtud kindlad sisu-ja vorminõuded, mida tuleb kindlasti järgida. · Kindlasti peavad olema kirjas tsiviilmenetluseseaduses · hagiavalduse esitamisel peab maksma ka riigilõivu, mille suurus on kirjas riigilõivuseaduses.
menetlusosalised esitavad omapoolsed argumendid ja tõendid ning kohtu roll tõendite kogumisel on üldjuhul passiivne va avaliku huviga kohtuasjades. Võistlevuse põhimõte on omane anglo-ameerika kohtusüsteemile. Võistlevuse ehk kontradiktoorsuse põhimõtte väljendusteks on nii TsMS § 5 lg 1 kui ka näiteks § 230 lg 1 ja 2. TsMS § 5 lg 1 - Hagi menetletakse poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 ja 2 Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohu võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Millal on abielu kehtetu? (1) Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu; 3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2–4 ettenähtud vorminõudeid; 4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu;
kaebuse lahendamise kohta tehtud kohtutäituri otsuseid kohtus, osaleda vara arestimise juures, osaleda enampakkumisel ja teha pakkumisi. 16. Maksekäsu kiirmenetlus Teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses. See ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega. Lihtsustatud kirjalik menetlus, mis annab võimaluse kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada rahalist võlga välja mõistev kohtulahend. Aitab kokku hoida nii sissenõudja aega kui raha ning lihtsustab oluliselt kohtumenetlust. Ei tuvasta asjaolusid, kohus teeb lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal.
nõuetele, makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada (füüsilisest isikust võlgnikule on keelatud makseettepaneku avalik kättetoimetamine) ning avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, avaldaja ei teavita kohut kättetoimetamise tulemustest määratud tähtaja jooksul, ilmnevad muud menetluse peatumise alused. Edasikaebamise tähteg hagimenetluses on 30 päeva. Otsus jõustub, kui edasikaebamise tähtaja jooksul edasi kaevatud ei ole. Jõustunud kohtuotsuseid tuleb täita. Täidetakse kas vabatahtlikult või toimub sundtäitmine. Seda reguleerib täitemenetluse seadus ja keskseks figuuriks seal on kohtutäitur. Kohtuasjadelt tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu ei võeta tsiviilasjades järgmiste toimingute eest: töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise,
Kohus võttis tõendid vastu ja tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses tugines A muu hulgas sellele, et maakohus poleks tohtinud täiendavaid tõendeid enam vastu võtta, kuna need esitati hilinenult, lisaks ei võimaldanud maakohus talle piisavat aega tõenditega tutvumiseks ja neile vastuväidete esitamiseks. Kas A väide on põhjendatud? §237 §330, §331, §333, Eelmenetlus algab - lubatud toiming eelistung §341.... §397 kohtuistung hagimenetluses Asitõendi taotlus- avaldus, asi kohtule, vastaspoolele, protokoll , küsib vastaspoolelt arvamust enne ei tohi otsust teha kui on saanud arvamuse. Kui ei ole kohtutoiminguga rahul siis §333 vastuväide!!!! Esitate taotluse omapoolse tõendi jaoks. 5. seminar X. Hagi esitamine ja selle menetlusse võtmine XI. Hagi tagamine ja esialgne õiguskaitse 1. Koostatud hagiavalduse (kodutöö) analüüs. 2
Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1. novembril 1993 kuni viimase ajani samalaadne, notar võis tehingute tõestamise ja kinnitamis- toimingute tegemise kõrval tegeleda vaid teadusliku või pedagoogilise tööga. Klassikalised notariametis tehtavad toimingud jagunevad tõestamiseks (täistõestusega lepingud: kinnisasja müük või koormamine, äriühingu asutamine jne) ja kinnitamiseks (lihttõestused: allkirja kinni- tamine, ärakirja kinnitamine jne). Täistõest...
suri. Tema poeg ei tunnistanud isa sõlmitud kokkulepet ja nõudis asja uut läbivaatamist. Kuidas toimida? Kas Herbert Saare pojal on õigus edasi kaevata? TsMS § 209 lg.2 järgi on kõik varem tehtud menetlustoimingud ,s.h. kompromissi sõlmimine ja kinnitamine kohustuslikud ka õigusjärglasele ( Herbert Saare poeg), samas on tal ka samad õigused samadel alustel vaidlustada kohtulahendit nagu oleks olnud H. Saarel. Vastavalt TsMS § 660 ja § 661 lg 2. võib hagimenetluses menetlust lõpetava määruse peale esitada ringkonnakohtule määrusekaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Kuna määrus ei olnud kindlasti veel jõustunud ( eeldusel et pooled ei olnud lühendatud kaebetähtaega kokkuleppel), siis on õigusjärglasel kindlasti protsessiõiguslikult võimalik edasi kaevata. Materjaalõiguslikult oleneb määruskaebuse nõudest ja selle põhjendustest, kas kompromissi määrus tõesti tühistatakse. 5
..2011) Teine kasutatud meetod otsing Kohtute Aastaraamatutest andis mõned statistiliselt andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat 2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita menetluses. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUS Sandra Tross PANKROT JA SANEERIMINE Referaat Tallinn 2011 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED................................................................................
a. kohtulikult tuvastatud põlvnemise puhul); 2) lapse ema; 3) laps ise; 4) siseminister; 5) ,,isa" pärija. Põlvnemise tuvastamine toimub kohtus eelkõige seoses vaidlustega lapse ülalpidamiskohustuse üle, seadusjärgse pärimisõiguse üle, omandireformi käigus vara tagastamise ja kompenseerimise üle. Isaduse võib kohtus vaidlustada 1 aasta jooksul arvates sellest teadasaamisest. Väljaspool tähtaega saab isadust vaidlustada laps ise pärast täisealiseks saamist. Toimub hagimenetluses v.a. surnud isiku isaduse vaidlustamine. Lapsendamine- on lapse perre võtmine, jaguneb õiguslik lapsendamine (tekib täielik vanema ja lapse õigussuhe) ja faktiline lapsendamine (tekivad vaid teatud piiratud õigused ja kohustused-eestkoste lapse üle, kasuvanem/kasupere). Lapsendamine on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe
Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (s.o neid ei tarvitseta välja mõista kogu ulatuses). Võtmesõnadeks hagimenetluses on tõendid ja tõendamiskoormus. Hagiavalduse sisust peab nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms. Uldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praktikas jäävad paljud hagid rahuldamata põhjusel, et ei suudeta oma väiteid tõendada. Kolmas moment, millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv aeg
Reeglid: 1. võ hagi kellegi kostja vastu- seda menetlust tuleb jätkata. Haldur võib astuda protsessi võ seadusliku esindajana. Kui jur iskust võ p välja kuulutatakse- juhtorganid jäävad alles, kuid nad kaotavad oma juhtimisalased kohustused. Nõukogu võib juh liikme tagasi kutsuda ja uue juhatusse panna, see õigus on olemas küll. 2. hagi võ vastu (võ kui kostja)- kõik nõuded tuleb esitada p menetluse raames. Kui ei saa enam esitada hagimenetluses, mis on esitatud, aga kus pole veel otsust, seal tuleb men lõpetada ja nõue tuleb esitada p men-s § 43 lg 2. kui otsus on tehtud- võimalik selle peale edasi kaevata § 43 lg 5- see tuleb lõpuni vaielda. Haldur saab võ asendada. Juhul kui on võ vastu esitatud vindikatsiooninõue (mitte rahaline nõue), siis see tuleb lõpuni vaielda. P men käsitleb rahalisi nõudeid, muid nõudeid peab väljaspool men- lep täitmise nõuded, vindikatsiooninõue. Maksunõue- see tuleb ka lõpuni vaielda.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS...................................................................................5 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri..........................................................................................6 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS.................................................................
165. H esitas hagi AS O vastu nõudega tunnistada rendilepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista 30 000 kr kui alusetult omandatud summa AS-ilt ning vabastada arestist hagejale kuuluv elamu Tartu maakonnas. Hagis esitatud asjaolud: AS O esitas 2001. a H vastu hagi kommunaalteenuste ja rendivõla väljamõistmise nõudes perioodi eest 2000.-2001. a. Maakohus rahuldas hagi ja H-lt mõisteti välja 50 000 kr. H esindaja vea tõttu jäi AS-i O hagimenetluses H poolt õigeaegselt vastuhagi esitamata 30 000 kr nõudega 1999. a alusetult tasutud rendi osas, millise nõude hageja nüüd iseseisvas hagis esitab. Hageja leiab, et AS-il O puudus õigus nõuda kohtu poolt väljamõistetud summasid. Mida peab kohus tegema? vastuhagi TsMS § 373 kui vastuhagi tähtaeg on mööda lastud, on võimalik nõue esitada eraldi hagina järelikult kohus kontrollib, kas on teisi menetlusse võtmist takistavaid asjaolusid
olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset TsMS EN § 207. Menetlusosalised kohtlemist pidada siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust (RKPJKo 03.04.2002 RT III 2002, 11, 108). (1) Menetlusosalised on: 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; KS § 64. Ettevalmistusteenistusest vabastamine 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. ja teenistusaja lühendamine (2) Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku
Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel Ajutine haldur või haldur teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ja tal on täituri õigused ja kohustused. Kohtute pädevus ■ Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse.
- pooltel. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või TsMS EN § 207. Menetlusosalised olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist pidada siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust (RKPJKo 03.04.2002 – RT (1) Menetlusosalised on: III 2002, 11, 108). 1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik; 2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud. KS § 64. Ettevalmistusteenistusest vabastamine (2) Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku ja teenistusaja lühendamine huvi kaitsma õigustatud asutus.
Seejärel läheb komisjon nõu pidama. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. 25. Hagi esitamine kohtusse (millisel juhul esitatakse, kes on poolteks jne) Hagi ehk kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Osalised on hageja ja kostja. Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega, millele võib eelneda või järgneda hagi tagamise taotlus: pool võib taotleda hagi tagamiseks varale aresti seadmist, toimingute tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks
частная жалобаmääruskaebusподача частной жалобы määruskaebuse esitamine предварительное производство eelmenetlus извещение участников процесса об иске menetlusosalistele hagist teatamine ответ ответчика на иск kostja vastus hagile судебное заседание в исковом производстве kohtuistung hagimenetluses предварительное заседание eelistung объяснения участников процесса menetlusosaliste seletused окончание рассмотрения дела по существуasja sisulise arutamise lõpetamine судебные прения kohtuvaidlus упрощённое производствоlihtsustatud menetlused
lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. Kuigi TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kinnisasja, millel asub elamu, kaasomanike kasutuskorra vaidlused üldjuhul hagita menetluses, ei ole nende lahendamine hagimenetluses iseenesest selline protsessiõiguse normi rikkumine, mis võiks ainuüksi olla aluseks otsuse tühistamisele, kuid kaasomanike kasutuskorra määramise vaidlusse peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud. Riigikohtu otsus 3-2-1-84-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-10 o Asjaolud: Kinkelepingu ja isikliku kasutamise leping. 1/2 mõttelise osa kaasomanikuna kinnistusraamatusse D. Rosenthal ning kanda sellele mõttelisele osale kinnistusregistriosa
seadusjärgse (sh. sundosa) pärimise üle omandireformi käigus vara tagastamise ja kompenseerimise üle · Isadus määramata Kui isadust ei ole halduskorras ega kohtus kindlaks tehtud (PKS § 43): isa kanne sünniaktis puudub isa kanne ema ütluse kohaselt 2.3 Põlvnemise vaidlustamine Kohus tunnistab vanema kande ebaõigeks, kui laps ei põlvne vanemana sünniakti kantud isikust (PKS § 44): hagimenetluses, vaidlustamiseks õigustatud subjektid (PKS): · isik, kes on sünniakti vanemana kantud v.a isik, kes sünniakti koostamisel teadis, et ei ole lapse tegelik vanem; isik, kes andis nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks (nõusoleku vaidlustamine) · isik, kes nõuab enda sünniakti kandmist v.a kunstliku viljastamise doonor
Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagivaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, millele on viidatud hagiavalduses. Kohtusse hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõiv. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. Hagi või avalduse juurde lisatakse töövaidluskomisjoni otsuse ärakiri. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid kogudaning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega. Järgmisena kontrollib kohus hagi vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumist. võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes
Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik
1) Osutamistõendid – tõendavad aktuaalselt olemasolevaid asju või jätkuvaid sündmusi. 2) Rekonstruktsioonitõendid – tõendavad möödunud-lõppenud sündmusi 3) Prognoositõendid – tõendavad tulevasi sündmusi (nende olemasolevaid põhjusi ja tõenäosust). 50. Mida tähendab õigusemõistmises ’asjaolu’? Mis on asjaolu ja tõendi seos? Mis on ’tõendamisese’? Mis määrab tõendamiseseme kriminaalmenetluses? Mis määrab tõendamiseseme hagimenetluses? Tõendite hulga printsiip: tõendite suurem hulk üldiselt kinnitab hüpoteesi tõepärasust paremini kui väiksem osahulk, eeldusel, et kõik tõendid pärinevad usaldusväärsetest allikatest, ei tulene üksteisest ja tõendamis-järeldused on korrektsed. St, et sündmuse asjaolud saavad seda kindlamalt tõendatud, mida enam põhjuslikult seotud, kuid järelduslikult sõltumatuid jälgi (ehk "erinevate ahelate otsi") leidub. Tõendamiseseme asjaolud on: a
kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant. 63. Iseloomustage eraisiku pankrotti ja võlakaitse seadust Eestis. Pankrotimenetlus võib kesta väga pikalt, sõltuvalt halduri töö kiirusest, võimalike kohtuvaidluste arvust ja kulgemise kiirusest jms. Hagimenetluses on aega võlga sisse nõuda 10 aastat, pankrotimenetluses vaid 5 aastat. Lisaks peatuvad intressid ja viivised. Vara läheb müüki (va väga isiklik ja "vajalik" vara). 5 aasta jooksul peab ära andma peaaegu kogu palga. Alles jääb min palk + kolmandik iga ülalpeetava kohta (suurepalgalistel %). Pangad reeglina eraisikutele pankrotti ei soovita (peatuvad intressid, viivised, suured kulud, laenu ei saagi kõike tagasi ajamahukas). Võlakaitseseadus hakkab Eestis kehtima 5. aprill 2011
Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2). Kohus ei tuvasta lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist (PKS § 84 lg 2). 37 Põlvnemise vaidlustamine Emaduse vaidlustamine? Isaduse vaidlustamine: enda isadus või teise mehe isadus à laps ei põlvne rahvastikuregistrisse kantud mehest Hagimenetluses, vaidlustamiseks õigustatud subjektid (PKS § 91): Mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud (va kohtus tuvastatud isadus); kunstliku viljastamise nõusolekuga tekkinud isadust (nõusoleku vaidlustamine). Mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist 1 a lapse sünnist või seaduslike vanemate/kohtu nõusolekul, v.a: kohtus tuvastatud isadus, kunstliku
kiita otsust heaks (vt ÄS § 296). Kokkukutsumise kord on kitsam mõiste kui otsuste vastuvõtmise kord (vt TsÜS § 38 lg 2 esimene lause), hõlmates kokkukutsumise teate edastamist, päevakorra määramist, nõudeid toimumise aja ja koha osas. 5) Tühisus on tagajärjena seaduses ette nähtud (ÄS § 301.1 lg 2). Kehtetuks tunnistamise nõude läbivaatamise erisused Nõue vaadatakse läbi hagimenetluses. Kui nõude esitajaks on juhtorgani liige, siis määrab juriidilise isiku esindaja antud vaidluses vastavast juhtorganist kõrgemalseisev organ. Kehtetuks tunnistamise nõue vaadatakse läbi, kui on möödunud otsuse vaidlustamise tähtaeg. Mitme hagi korral need liidetakse ühte menetlusse. Puudustega otsust on võimalik selle vastuvõtnud organil kinnitada (ÄS § 302 lg 2), seda eelkõige juhtudel, kui tegu on menetlusliku või vormiveaga
vastutab ta solidaarselt notariga, keda ta asendas. See omakorda mõjutab positiivselt notari 85 Vt. Samas. 86 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garweb.ru/project/law/doc/10064072/10064072-001.htm . 87 , . . , . . . Lk 82. 38 asendaja töökvaliteeti. Teiselt poolt, Venemaa notaril on alati õigus nõuda hagimenetluses tekitatud kahju suuruse hüvitamist.885. Järelevalve notari üle 5. Järelevalve notari üle 5.1 Järelevalve notari üle Eestis Kuna notar on ametiisik ja temale on usaldatud avalike funktsioonide täitmine, siis peab riik garanteerima, et notar täidaks neid funktsioone kooskõlas seadusega. Kuna notar ei ole riigiteenistuses olev ametnik, rakendatakse tema suhtes erinevat kontrolli, kui kontroll avalike teenistujate üle. Samal ajal on notar kohustatud kontrolliorganitele kaasabi osutama
vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule 28 taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. TVK-le esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Otsuse vaidlustamise kord Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus TVK-st välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.
15 lg 1). Kontrollitakse peamiselt nõuet ( 15 lg 3). * kas nõue on olemas? * kas nõue on selge? · kui tugineb pankrotihoiatusele, siis nõue peab olema ka sissenõutav. · kui nõudes esineb palju küsitavusi, siis pigem hakatakse seda lahendama eraldi hagimenetluses, ja praegu ajutist haldurit ei määrata. * ega nõue ei ole pandiga tagatud? (pandiga täielikult tagatud nõue ei anna alust panrkoti väl- jakuulutamist, kuna see ei saa nii lihtsalt kaduma minna ( 15 lg 3 p 2)). * kas võlausaldaja nõue on piisavalt suur? ( 15 lg 3 p 3). * Mida võlausaldaja saaks teha et edasist menetlust vältida?
14% kohtuotsustes on lubatud viivist arvestada ainult tasumata laenusummalt, sealjuures 30% kohtuotsustes seab kohus viivise summa piiranguks põhivõla summa ning 10% juhtudest laenu põhisumma. Ühest näitest (2-11-17279/4) selgus, et kohus kehtestas kostjale tagaseljaotsusega viivisearvestuse ka menetluskulude pealt, kuigi hageja ei olnud seda avalduses nõudnud. 4) Menetluskulud jaotab kohus vastavalt TsMS § 162 lõikele 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seejuures, kui hagi on rahuldatud osaliselt, jaotab kohus menetluskulud hageja ja kostja vahel proportsionaalselt. Kõikidel juhtudel, kui menetluskulud on tõestatud ja hageja tegutsenud vastavalt tähtaegadele, leiab kohus, et need võib kostjalt proportsionaalselt välja mõista. Kohtuväliste kulude nõuded, eelkõige kulud õigusabi kasutamise eest, on kohus tagasi
· Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. · Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. · Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. · TVK-le esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. · Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Otsuse vaidlustamise kord · Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida TVK on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. · Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus TVK-st välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. · Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.
maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. RKTKo 3-2-1-23-11, p 10-12 - tasaarvestus kohtumenetluses Asjaolud: Svetlana Osminkina hagi Nelja Simonova vastu 150 000 krooni saamiseks. Kostja ja hagejal on üksteise vastu nõuded. Õiguslik probleem: VÕS § 198 käsitletud hagiavalduse võib esitada ka kohtumenetluse käigus. RK: “kostja tehtud tasaarvestuse avaldus on tingimuslik ja seega tühine. Hagimenetluses tasaarvestuse avalduse esitamine alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, ei ole tingimuslik VÕS § 198 teise lause mõttes, st selline tasaarvestuse avaldus on lubatav. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama” RKTKo 3-2-1-112-16 p 21, 20 – tasaarvestuse tagasiulatuv mõju; leppetrahvi vähendamine ainult poole nõudel Asjaolud:
Kohus jättis tähelepanuta, et H. Porgandi avalduses kohtule räägitakse pärandvarast ja selle kasutama asumisest pärast Karl Seppeli surma, kuid neid suhteid ei reguleerita TsKS §-ga 255. Selleks on TsKS § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja pärimisõiguse normid, millede alusel õiguslik vaidlus lahendatakse hagimenetluses. riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Linnakohtule esitatud avalduse kohaselt vajas avaldaja juriidilise fakti tuvastamist selleks, et esitada varade tagastamise avaldus XI teema. SUNDOSAÕIGUS linnavaraametile. Linnakohtule esitatud ja Tallinna Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonile adresseeritud avalduses, on isikuna, kellel on ka õigus 64. Sundosaõiguse erinevad süsteemid
aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p-d 13 ja 15). Asja uuel läbivaatamisel tuleb sellega arvestada. 3-2-1-23-11, p 10-12, Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 198, leides, et kostja tehtud tasaarvestuse avaldus on tingimuslik ja seega tühine. Hagimenetluses tasaarvestuse avalduse esitamine alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, ei ole tingimuslik VÕS § 198 teise lause mõttes, st selline tasaarvestuse avaldus on lubatav. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud ka 5. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10 tehtud otsuse p-s 44. 11. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud esitama vastuhagi, kui ta soovis kohtumenetluses tasaarvestuse võimalust puhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab. Riigikohus on
õiguse või huvi kaitseks. (3) Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. § 4. Menetlusõiguste käsutamine (1) Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. (2) Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. (3) Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). 38
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
