2.2 Kostja vastutus lepingurikkumiste eest Kostja vastutab lepingurikkumise eest, sest rikkumist ei põhjustanud hageja enda tegevus ning rikkumine ei ole ka vabandatav. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata summad, mille laenas talle hageja kahe laenulepingu alusel. 2.3 Intress Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb muu laenulepingu, kui selle, mis on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, korral maksta intressi juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli hagejal ja kostjal mõlemas laenulepingus olemas kokkulepe intresside tasumise suhtes, mistõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda intresside tasumist. 2.4 Viivis Kostja on rikkunud laenulepinguid, ega maksnud laenatud raha hagejale tagasi kokkulepitud tähtajaks, mis tähendab, et kostja on raha maksmisega sattunud viivitusse. Seetõttu on VÕS § 113 lg 1 alusel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras, mille pooled olid kokku leppinud (mõlemas laenulepingus on määraks 0,1% päevas).
Pikematele tööpäevadele lähetuses viitab ka see, et lähetuse vaheaegadel anti töötajatele Tallinnas vaba aega ja neid tööle ei rakendatud. Hageja on töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt õigustatud saama 28 412 krooni, millest kostja on maksnud juba päevarahana 24 675 krooni, seega võlgneb kostja hagejale 3295 krooni, mille on samuti kostja hagejale tasunud. Seega võlgneb hageja kostjale veel 2005 € ja 82 senti. Ringkonnakohus jäi seisukohale, et hagejal ei ole õigust saada kostjalt töötasu ajavahemiku 11.- 31. detsember 2009, mil hageja keeldus tööle tulemast. Hageja keeldumist tõendab juhatuse liikme A. Lepiku ütlus hageja tööle kutsumise kohta ning hageja keeldu mine tööle tulemast peale seda, kui kostja saatis 22. detsember 2009 hagejale kirja, millele hageja vastas, et ta ei tule tööle enne kui on saanud tööd Poolas. Sellest tulenevalt leiab Ringkonnakohus, et tööleping lõppes TLS § 80 lg 1 järgi 31
2.5 Lepingu punkti 3 kohaselt kohustub Kostja Hagejale tasuma intressi. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Laenulepingu punktile 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi alates lepingu sõlmimisest (28. jaanuar 2012.a.). Seadusest tulenev intress on tänase päeva seisuga 1%. Intressi saab tänase päeva seisuga (13. november 2012) nõuda 291 päeva eest. Intressisumma aastas on (10 000/100 = 100) 100 eurot. Aastas on 360 päeva, sellest tulenevalt on intress (100/360 = 0,278) 0,278 eurot päevas. Kokku tuleb kostjal intressi tasuda (291*0,278 = 80,898) 80,898 eurot.
kokku lepiti. Kuna krediidilepingud sõlmiti suuliselt, siis olid võlatunnistused ainsaks kirjalikuks tõendiks sellele, milles täpsemalt pooled omavahel kokku leppisid. Kuna kostja leiab, et laenulepingud olid tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel, siis on tühised ka mõlemad deklaratiivsed võlatunnistused. 2.3 Hageja on õigusvastaselt võõrandanud sõiduauto Mercedes-Benz. Kostja on nõus hageja väitega, et pooled sõlmisid tagatislepingu. Küll aga ei nõustu kostja hageja väitega, et hagejal tekkis sõiduauto võõrandamisõigus (hagiavalduse punktid 1.2 ja 2.3). 2.3.1. Esiteks kuna kostja leiab, et krediidilepinguid ei ole üleüldse sõlmitud, siis ei saagi saabuda tingimus, mis lubanuks hagejal sõiduauto võõrandada. 2.3.2. Juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud krediidilepingud on tühised, siis tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole sellel algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele
Tagastada Tarmo Türile kassatsioonkaebuselt 20. novembril 2006. a tasutud kautsjon 30 400 (kolmkümmend tuhat nelisada) krooni. Kohtu põhjendus Kohtud põhjendasid hagi rahuldamata jätmist sellega, et tuvastatud asjaoludel ei ole koostööleping tüüptingimustega sõlmitud leping ning seega on lepingu p 1.5 vaidlustatud osas kehtiv. Kuivõrd rentnik kinnitas koostöölepingu ps 1.5, et tal ei ole kostja vastu kapitalirendilepingust tulenevaid nõudeid ja pretensioone, siis ei ole hagejal alust nõuda kostjalt selles lepingus märgitud ja avansilise maksena rentniku tasutud 3 000 000 krooni väljamõistmist. Kokkuvõte Meie nõustume kohutotusega, sest kapitalirendilepingus oli märgitud, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral, olenemata lepingu lõpetamise alusest, ei tule rentniku juba tasutud igakuiseid rendimakseid ja muid lepingujärgseid makseid rentnikule hüvitada. Täname kuulamast!
peale toimikut ja selles olevaid tõendeid, sest TsMs § 199 järgi on menetlusosalistel, s.h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg.5), aga mitte kostjat- kui kostja on vale, siis jäetakse hagi lihtsalt rahuldamata. Kostja asendamine või uue kostja kaasamise taotluse õigus on vaid hagejal, kohus omal algatusel ei saa seda teha. Antud juhul arvan, et Ants Kassi kostja staatus kostjana võib olla õige, kuna tervisekahju loetakse VÕS järgi õigusvastaseks ja kui leiab tõendamist süü, on hagi põhjendatud, ratta kui varakahju osas võimalikud erinevad varjandid. 4. Hageja Aksel Neem ja kostja Herbert Saar lõpetasid kohtus omandiõigusliku vaidluse kokkuleppega, mille kohus kinnitas. Viis päeva peale kohtulahendi kuulutamist Herbert Saar suri
LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt
ja see viib selleni, et otsus tehakse tagaselja. Hoolimata sellest, et kohtu poolt on kasutatud ära kõikvõimalikud meetmed, et saada kontakti süüalusega. Sellest tulenevalt on jutuks tulnud sisse viia nõue, et esmased dokumendid peavad olema vormistatud selles keeles, mis on kostjale arusaadav14. Kui vaadata probleemi maailma tasemel erinevate kohtute praktikas, siis on olnud ka olukordi tsiviilkohtu menetluses, kus hagejal lasub kohustus toimetada kostjale kätte kohtumenetluse dokumendi tõlge. See tagaks teataval määral selle, et hagejal on vastutus kohtumenetluse raames tagada õiglane kohtupidamine kohtualusele, kelle ta oli kaasanud kohtumenetlusse kostja tahte vastaselt15. Kokkuvõte Käesoleva referaadi eesmärgiks oli tutvustada menetlusdokumentide kättetoimetamise viise Eesti kohtupraktikas. Autor püüdis anda ülevaate milliseid menetlusdokumentide kättetoimetamise
maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping), Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus kostja poolt esitatud väited ümber lükanud ja on tõestanud ning põhjendanud, et Ringkonnakohus käitus õigesti) TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. TsMS § 235 ei ole kostja põhistanud oma väidet, et tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks. TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 4 alusel oli hagejal kohustus põhjendada, miks ta ei esitanud väidet ega tõendit esimese astme kohtus (Hageja esitas menetluses esimest korda väite, et ta pöördus kostja poole ajalehes ilmunud töökuulutuse tõttu, ning ajalehekuulutuse koopia apellatsioonkaebuses ja selle lisana.) Riigikohtu praktika viited: Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 ja 3-2-1-9-05; Riigikohtu 31. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08; Riigikohtu 13. märtsi 2009
krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas. Hagejal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat viivise võrra. Hageja tasus kostja poolt tööde eest esitatud arve täielikult, kuu aega hiljem aga nõudis kostjalt viivist 1,5 kuulise hilinemise eest. Kostja keeldus seda tasumast, sest leidis, et kuna hagejal oli võimalus vähendada tasutud lepingusummat viivise võrra, siis nõue on alusetu. Kas hagejal on alust viivist nõuda? Kui, siis mille alusel?
taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta jm. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda) või kohtulik (kohus kinnitab määrusega).
Loomulikult ei loobutud ka viimases pidulike vormelite lausumisest, kuid formulaarprotsess oli paindlikum ning sellega võimaldati vormeli ütlemisega eksinud poolel siiski vaidluseni minna, mis legisaktsioonilises protsessis oli välistatud. Samuti oli formulaarprotsessis võimalik esitada ka mitmesuguseid vastuväiteid. Formulaarprotsessile oli iseloomulik preetori poolt pooltele formula väljastamine, see võimaldas hagejal üldse protsessi alustada. Sarnasusena saab legisaktsioonilise ja formaarprotsessi juures välja tuua niiöelda protsessiprogrammi sisu kinnitamise peale poolte vahelise õiguslüli kindlaks määramist. Kui legisaktsioonilises protsessis oli täitemenetlus legis actio per manus iniectionem, siis formulaarprotsessi puhul, kui kostjal tuli maksta teatud rahasumma, ent ta ei teinud seda, tuli hagejal alustada uut protsessi actio iudicati alusel. Selles
krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas. Hagejal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat viivise võrra. Hageja tasus kostja poolt tööde eest esitatud arve täielikult, kuu aega hiljem aga nõudis kostjalt viivist 1,5 kuulise hilinemise eest. Kostja keeldus seda tasumast, sest leidis, et kuna hagejal oli võimalus vähendada tasutud lepingusummat viivise võrra, siis nõue on alusetu. Kas hagejal on alust viivist nõuda? Kui, siis mille alusel? VÕS § 644 lg
Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
on suunatud sellele, et hageja saaks kasutada elamu kaasomandis olevat osa. Seejuures pidi hageja tõendama, et kostjad takistavad tal neid ruume nende otstarbe kohaselt kasutamast (vt KOS § 10 lg 2). Kuna see oli tõendatud, kostjad pidid tõendama, et hageja on kohustatud sellist takistust taluma. o Eelkõige saaks selline kohustus tuleneda kaasomandi kasutuskorrast. Ainuüksi asjaolu, et hagejal on alternatiivsed võimalused enda korterisse pääsemiseks ning tualettruumi kasutamiseks, ei tähenda, et hageja nõue kaasomandis oleva teise korruse trepikoja, koridori ja tualettruumi kasutamiseks oleks hea usu põhimõtte vastane. Kohtud ei hinnanud, kas on olemas kaasomandi kasutuskord või muu õiguslik alus, mis lubaks kostjatel takistada hagejal kaasomandis olevate ruumide kasutamist. Asja
on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. 17. kostja asendamine Kostja määratlemine on hageja õigus. Kui hageja leiab, et ta on esitanud hagi ekslikult vale isiku vastu, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist menetlust lõpetamata. Kostja asendamisel peab hageja kandma asendatud kostja menetluskulud. Hageja taotlusel on võimalik kostja ka menetlusse kaasata, kui selgub, et hagi ei ole esitatud kõigi kohustatud isikute vastu. Hageja kaasamine ja asendamine ei ole lubatud. 18. menetlusõigusjärglus § 209. Menetlusõigusjärglus Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib
mille kohaselt üldjuhul keegi ei saanud sõlmida kokkulepet täitmiseks kellegi kolmanda kasuks (D. 45.1.38.17). Rooma juristid püüdsid reegli mõtet seletada sellega, et kokkuleppe seadjal (stipulaatoril) 11 puudus hagiga kaitstav otsene huvi taolist kokkulepet sõlmida. Reegel tulenes osalt Rooma protsessiõiguse eripärast, mille kohaselt stipulaatoril kui hagejal puudus hagemiseks alus, kuna nõudeõigus ei kuulunud otseselt talle. 12 Reeglil oli kaks erandit, mille puhul kolmanda isiku kasuks sõlmitud kokkulepe oli kehtiv. Esiteks juhul, kui stipulaatoril oli finantshuvi kolmanda isiku kasuks sõlmitud tingimuse suhtes ja teiseks, kui kokkuleppesse lisati leppetrahvi klausel. 13 Antud kaasuses ei ole stipulatsioon seotud kumbagi erandiga, mistõttu pole sellel kaasuse lahendamisel õiguslikku tähtsust
teises liikmesriigis. Kohtualluvuse kontroll on kohtu kohustus, seega lasub kohtul asja menetlusse võtmisel kohustus kontrollida, kas vaidlus allub vaidlust lahendavale kohtule. Vale kohtu poolt asja lahendamine toob kaasa lahendi tühistamise, sest vale menetlusõiguse valik on oluline menetlusnormi rikkumine. Kui hagi esitatakse mitme kostja vastu, kes elavas või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas, on hagejal õigus valida kohut. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse sellesse kohtusse kus vaadatakse läbi põhihagi. Valele kohtule esitatud avalduse võib kohus kas õigele kohtule edasi saata või keelduda määrusega asja menetlusse võtmisest ning saata see koos selgitustega hagejale tagasi. Isikul on õigus paluda kohtul eelnevalt kindaks määrata kohtualluvus, kui kohtualluvuse küsimus ei ole selge. Taotluse saab esitada koos tulevase hagiga.
Kolmandad isikud on isikud, keda võib see nõue veel puudutada, nt kindlustusfirma. Hagita asjad avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Õigused õigus tutvuda toimikutega (kohtukantseleis); ...teada kohtu koosseisu; ... esitada taandusi ja taotlusi (tunnistaja kutsumiseks); ... anda selgitusi istungil tõusnud küsimuste kohta; esitada tõendeid; ... vaielda vastu teiste taotlustele; ... esitada küsimusi; ...edasi kaevata; lisaks veel hagejal: õigus muuta hagi(suurendada/vähendada), õigus hagist loobuda. Kohustused kasutada menetlusõigusi heauskselt. 31) Tõendid tsiviilkohtupidamises Igasugune teave, mille alusel saab kohus oma otsused teha, esitavad menetlusosalised (hageja ja kostja). · Tunnistajate ütlused · Menetlusosalise vande all antud seletused · Dokumendid · Asitõendid · Vaatlus · Eksperdiarvamus
heauskne, et toimuks tema poolt vallasasja heauskne omandamine? Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. 22. Millised on võõra vallasasja leidja kohustused? § 98. Teatamiskohustus (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. (2) Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik
Heauskne valdus - kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS 35 lg 1). Pahauskne valdus - kui valdaja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS 35 lg 2). Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne (AÕS 35 lg 3). Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. VALDUSE FUNKTSIOONID: 1) Avalikkuse funktsioon - Valduse kaudu realiseeritakse ennekõike vallasasjaõiguses avalikkuse printsiipi. Valdus täidab heauskse valduse funktsioone. Eeldatakse, et valdaja on ka asja omanik. 2) Säilitamis- ja kontinuiteedifunktsioon - kujutab endast olukorda, kus teatud juhtudel üritab seadus säilitada senist situatsiooni. Ennekõike vallasasja või kinnisasja omandamine igamise
Vastava avalduse võib teha ka suuliselt. Tasaarvestusavalduse vorm on seega tasaarvestada sooviva isiku otsustada. Väide, et on tingimuslik tasaarvestusavaldus => Riigikohus on oma otsuse 3-2-1-116-10 punktis 44 öelnud, et lubatav on tasaarvestusavalduse esitamine menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st tegemist ei ole tingimusliku avaldusega VÕS § 198 teise lause mõttes. VÕS-i kommentaarides on lisaks seletatud, et selline vajadus võib tekkida, kui hagejal on tasaarvestuse avalduse teinud isiku vastu vaieldav nõue, mille olemasolu või suurus on ebaselge, ja tasaarvestuse avalduse tegev kostja soovib end sellise nõue esitamise vastu kaitsta tasaarvestusavalduse tegemisega. Seega ei ole Beni tasaarvestusavaldus tingimuslik, kuna see on esitatud alternatiivselt juhuks, kui kohus tuvastab Arturi nõude. VÕS § 198 alusel tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab nõude, milles osas kohtule kellegi vastu) , kostja( vastaspool, kelle vastu esitatakse nõue või hagi) ja kolmandad isikud( keda see nõue vb veel puudutada). Õigused: õigus tutvuda toimikuga; õigus teada kohtukoosseisu; õigus esitada taandus ja taotlusi; õigus adna selgitusi; esitada tõendeid; vaielda vastu teistele; õigus esitada küsimusi ja õigus edasi kaevata. Hagejal lisaks veel õigus muuta hagi ja sellest loobuda. Kohustused: kasutada oma menetlusõigusi heausklikult; kohut ei tohi eksitusse viia, ei tohi valetada; kohtus ise õigus ennast esindada võtta ise esindaja; riigikohtus peab olema advokaat. 31.Tõendid tsiviilkohtupidamises: igasugune: igasugune teave, mille alusel kohus saab oma otsuse teha, tõendeid esitlevad menetlusosalised(hageja, kostja); tunnistajate ütlused; ütlustest
kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1. Kohtulahendi peale kaevata 2. Lõpetada asi kompromissiga 3. Nõuda kohtulahendi sundtäitmist. 3. Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel.
Pooltel, liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel on kaks kuud aega Euroopa Kohtule oma kirjalike märkuste esitamiseks. Hagimenetluses 11 Hagi esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega. Kohtusekretär avaldab teatise hagi kohta Euroopa Liidu Teatajas, täpsustades hagi alused ja hageja nõuded. Samal ajal edastatakse hagi vastaspoolele, kellel on aega üks kuu kostja vastuse esitamiseks. Hagejal on õigus esitada repliik ning kostjal oma vasturepliik, mida tuleb teha ühe kuu jooksul. Nimetatud dokumentide esitamist puudutavaid tähtaegu tuleb täpselt järgida, välja arvatud kohtu presidendi poolt lubatud erandi korral. Mõlema menetlusliigi puhul määravad vastavalt president ja peakohtujurist ettekandja-kohtuniku ning kohtujuristi, kelle ülesanne on kohtuasja menetluse käigu jälgimine.
N. Parrest 4. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel; Nn adekvaatsuse teooria: tuleb leida vastus küsimusele, milline oleks olukord siis, kui ametnik oleks oma kohustuse täitnud. Ehk teiste sõnadega, kas kahju oleks tekkinud, kui ametnik oleks käitunud õiguspäraselt. RKTK 3-2-1-78-06: Põhjusliku seose kindlakstegemisel hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud.
Eelkõige tähendas see loobumist pidulikest protsessivormelitest. Sellega võimaldati isegi vormeli ütlemisega eksinud poolel siiski sisuliselt vaidluseni minna. Ühine oli mõlemale protsessiliigile siiski seos konkreetse vormeliga, kuigi formulaarprotsessis oli see hoolimata protsessi nimest vähem range. Formulaarprotsessi kõige iseloomulikumaks jooneks oli preetori poolt pooltele formula väljastamine. See oli lühike, alguses suuline, hiljem kirjalik actio, mis võimaldas hagejal protsessi alustada. Formulaarprotsess võimaldas ka erinevate vastuväidete esitamist, mis legisaktsioonilises protsessis poleks võimalik olnud. Uute formula’te väljatöötamine aga võimaldas tegeleda ka areneva majanduse vajadusi rahuldada. Formula seisnes nö olemasoleva materiaalõiguse (ius civile) tõlkimises kohtukeelde. Kui seaduses või preetori ediktis sisaldus üldine reegel, siis formulas oli see ümber sõnastatud konkreetse üksikjuhtumi jaoks.
Variant II: Hagi esitavad A ja B, kelle kohta esitati au teotavaid andmeid samas artiklis, ühiselt. II variant § 134 lg (2) Kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. TsMS § 134 lg 2 järgi. 2 hagi või 1 hagi? Siin ajavad nad kumbki oma asja, seega on meil 2 hagi. Menetluslikult koos. 2 x 75 000 krooni kummalgi hagejal oma hagihind. § 56 lg 12 riigilõiv = olja says (9:23): § 56 lg 12 riigilõiv = hagihind 75,000 seega riigilõiv 50 000 pealt tuleb hind 7500 + 5000 krooni lg-st 2! 3. A taganes B-ga sõlmitud kinnistu müügilepingust ja nõuab B-le makstud 2 300 000 krooni tagastamist selliselt, et kohus mõistaks raha välja B-lt kinnistu tagastamise vastu. B esitas vastuhagi ja nõudis A-lt kinnistule tehtud muudatustega tekitatud kahju hüvitamiseks 45 000
omavalitsusüksus või pärimisseaduse §-s 18 nimetatud juhul riik. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on pärandaja poeg, s.o tema seadusjärgne pärija. Samuti ei vaielda selle üle, et pärandaja oli teinud 1993. aastal hageja kasuks testamendi. Seega on hagejal Pärandist loobumise tähtaja sätestab PärS 119 lg 1, mille kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg 2002. aasta testamendi tühisuse korral õigus pärida pärandaja vara ja on ilmne tema õiguslik huvi kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil pärija saab teada või peab teada saama pärandaja testamendi tühisuse tuvastamiseks. surmast ning oma pärimisõigusest. Suureks erinevuseks võrreldes vana pärimisseadusega on aegumistähtaeg
ilmunud koolitusele. 17.02 avaldus, 18.02 lükkas kohtunik selle tagasi, jättes rahuldamata. 19.02 mindi uuesti, kohtunik Viivi Villemson, kes kirjutab, et arestimise hetkel omanik on sama, kes oli nõude tekke ajal, tegu merinõudega. Kuna selge on, et kostja pole tasunud töötasu 3 a jooksul, selge, et varaks on ainult laev ise, on ainus lahendus laeva arestimine, seetõttu konv, mille ratif seadus jõustus 15.04.01 ei nõua laevaomaniku maksejõuetuse tõendamist. Merinõue on hagejal olemas. Laev kavatseb EV-st lahkuda, võib muutuda võimatuks otsuse täideviimist, juhindudes TSMS § 152, määras kohus: arestida laev. Tänaseks on meie TSMS-i täiendatud, kahjuks halvemas suunas. Sisse toodud säte, et laeva ei saa arestida, kui nõue on väiksem kui 10 000 krooni. Teine küsimus hullem, konv kirjas, et kohtunik võib (pole laeva AÕS-s sees) laeva arestimisel nõuda kautsjoni esitamist taotleja
avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas. Juurdepääsutee võimaldamisega ei kaasne ka õigust nö püsivale parkimiskohale. See saab toimuda üksnes kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Päästesõidukitele on tagatud juurdepääshageja hoone juurde üle kostja kinnisasja PäästeS § 16 lg 3 kohaselt. Hädaseisundis tagab kostja kinnisasja kasutamise ka TsÜS § 141. Lisaks võimaldab AÕS § 147 kasutada hagejal kostja kinnisasja oma hoone remontimiseks. Rko: juurdepääsutee nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu puudumine juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus, juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega. Lisaks on juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks asjaolu, et senine
Otsuse kinnitamine: otsuse kehtetuks tunnistamist ei ole võimalik nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse vaidlustamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi (ÄS § 178 lg 2). Tühisuse tuvastamise nõue (tuvastushagi) ja kehtetuks tunnistamise nõue (kujundushagi) kui ühtne õiguskaitsevahend Otsuse kehtivuse tuvastamise nõue: tuvastushagi esitamine, kui hagejal on tuvastamise vastu õiguslik huvi (huvi puudub, nt siis, kui osanike otsust pole keegi kahtluse alla seadnud). Otsuse kehtetuse kontrollskeem Selleks, et otsuse saaks kehtetuks tunnistada või selle tühisuse tuvastada, peavad kõik formaalsed eeldused olema täidetud. Materiaalsetest eeldustest peab esinema vähemalt üks alus. Tühine otsus (ÄS § 1771) I) Formaalsed eeldused: Kas kohus on tühisuse tuvastanud (TsÜS § 38 lg 2 II ls)
V1: Rikutud on ÄS § 297 lg 1 alusel kvooruminõuet ehk üldkoosolek on õigustatud otsuseid tegema kui on esindatud üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kohal oleks pidanud olema üle poole aktsionäridest. Rikutud on § 297 lg-t 1. Seega esineb kehtetuks tunnistamise alus - ÄS § 302 lg-s 1 sisalduv eeldus ehk “vastuolu seadusega”, sest ÄS § 297 lg 1 kohaselt pole vajalikku häälteenamust otsuse tegemiseks saadud. § 302 lg 2 järgi on alus ära langenud. TsMS § 168 lg 5, hagejal ainuke mõistlik võimlaus hagi tagasi võtta. Kui kohus jätab rahuldamata või läbi vaatamata, siis menetluskulud poolte kanda. Hagi on esitatud õigel ajal. Kohus saab tulenevalt ÄS § 302 lg-st 4 hakata asja arutama siis, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Hagi esitamise viimane päev on 01.09. ÄS § 302 lg 3 järgi on õigustatud isikuks juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige. Koosolekust
kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 51 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6
kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 53 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6
kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3
suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 – inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) – kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 – saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3
2.See nõue tehti teatavaks kostjale ning anti talle võimalus esitada oma vastuväiteid; 3.Kui kostja kohtusse ei ilmunud, pidi ta maksma trahvi legislatsioonilise protsessiga- seal oli kostja kohtusse toimetamine hageja mure; 4.Hagi lükati kogu ulatuses tagasi ning hageja ei võinud samas asjas enam hagi esitada juhul, kui kohtuniktegi kindlaks, et hageja nõue on tegelikkuses väiksem, kui ta on seda hagis väitnud.Kohtuotsuse täideviimist ei täitnud riiklikud organid. Hagejal oli õigus kuni 326.aastani müüa ja tappa kostjat.Edasikaebamine - praktiliselt puudus.Impeeriumi periood - hakkas arenema ekstraordinaarne cognito-protsess -protsess ühes staadiumis, kõik fikseeriti kirjalikult protokollis, otsuse tegemisel lähtuti kirjalikest tõenditest jatunnistajate ütlustest, asja arutamine kinnine , kohtuotsuse täitmiseks administratiivorganid, kostjat ei antudenam hageja võimu alla juhul, kui kostjal puudusid vahendid otsuse täitmiseks, paigutati ta vanglasse.
möödunud, kuid isik on selle kahju tekitamise tõttu ka veel alusetult rikastunud, sellisel juhul võib kahju tekitamisest tulenev hagi olla aegunud, aga samas ei pruugi olla aegunud alusetust rikastumisest tulenev hagi ( §150 lg 2 ). 3) eritähtajad ( 10.ptk 4.jagu + muudest seadustest tulenevad tähtajad). Kui on tegemist erijuhtumiga ( surm vms), siis tuleb lähtuda 10.ptk 4.jaost. Siin on soodsamad tingimused hagejal nt vindikatsioonihagi ( 30 aastat ). Tähtaegade juures on oluline läbi lugeda Rakendusseaduse § 9. Kui nõue ei ole aegunud 1.juuliks 2002 , siis kohaldatakse juba uut seadust ( uut TsÜSi ja VÕSi ). Juhul, kui uus tähtaeg on lühem kui varasem tähtaeg, siis tuleb seda lühemat tähtaega hakata arvutama 1.juulist 2002. Kui tähtaeg oli lõppenud enne seda, siis nad ikka lõppevad varem. 12.3 Hagi aegumise kulgemise katkemine
esimese astme kohtus) arvestatavat tõendit. EL direktiivist tuleneb ka nõue, et soolise võrdõiguslikkuse komisjonile esitatud kaebuse või avalduse esitamise puhul on tõenduskoormus pandud isikule, kelle vastu on kaebus esitatud (§ 6). Selle eesmärgiks on lihtsustada üksikisikutele soolise diskrimineerimise esinemise tõendamist (mis seletukirja järgi "sageli on võimatu"). Õiguspraktikast on teada, et kostjal on tunduvalt raskem tõendada teo mittetoimumist, kui hagejal teo toimumist. See aga paneb komisjoni olukorda a priori, kus on toimunud diskrimineerimine hageja suhtes. Ümberpööratud tõenduskoormuse erandlikkust Eesti õigusruumis on tunnistanud ka põhiseaduskomisjoni liige Liia Hänni ning veelgi enam ta on pidanud seda potentsiaalseks probleemiks, kuid siiski väitnud, et "õiguskorda Euroopa Liidu õigusega harmoneerides meil tuleks ka see põhimõte omaks võtta7". Võiks tõstatada küsimuse, kas sellise regulatsiooniga on
6.1.2 Õigusvastasus 48. Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus? Õigusvastasus tuleb tuvastada kahes etapis: 1. õigusvastasuse eeldused Eeldused sisalduvad VÕS 1045 lg 1-s. Kontrollitakse või selgitatakse, kas esinevad õigusvastasuse eeldused ehk kas objektiivne teokoosseis vastab õigusvastasuse tunnustele. Tõendamiskoormis kannatanul ehk hagejal. 2. õigusvastasust välistavad asjaolud 1045 lg 2 Tõendamiskoormis nüüd kostjal (kahju tekitajal) Nt A tekitab B-le kehavigastuse, siis tuleb kontrollida kas on õigusvastane. etapp 1: 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kehavigastuse tekitamine õigusvastane. etapp 2: kas esineb õigusvastasust välistav asjaolu, nt A tegutses hädakaitseseisundis? Sellisel juhul oleks
hüvutama kahju. Heauskne ja pahauskne valdus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. Täis- ja osavaldus Valdaja võib vallata tervet asja (täisvaldus), kuid tema valdus võib piirduda ka asja reaalosaga (osavaldus). Eesti õiguses ilmneb see jaotus kaudselt sättes, mille kohaselt valdaja võib oma osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel Ainu- ja kaasvaldus Asja võib vallata üks või mitu isikut. Ühe valdaja korral on tegemist ainuvaldusega, mitme valdajaa korral, kes valdavad asja ühiselt, aga kaasvaldusega
rendivõlgnevuse 60 000.- krooni nõudes. Leiame, et nõue ei vasta seadusele. Renditasu maksmises tekkis segadus kostja hooletuse tõttu. Käibemaksuseaduse paragrahv 24 sätestab üheseltmõistetavalt arvete esitamise kohustusse. Nimetatu on oluline raamatupidamise algdokument vastavalt Raamatupidamise seaduse paragrahvile 8. Ilma algdokumendita ei ole Tulumaksuseaduse paragrahv 23 sätestatud kulusid võimalik ettevõtte tulust mahaarvata. Seega puudus hagejal alus väljamaksete tegemiseks rendisummade näol. Hageja on saatnud kostjale tähitud kirja renditasude osas selgituste saamiseks, kuid kostja ei ole sellele vastanud (lisatakse vastuhagile). Võttes arvesse asjaolu, et rendilepingu mittetäitmine oli tingitud hagejast mitteolenevast asjaolust ja kostja süülisest käitumisest, samuti arvestades asjaolu, et hageja Melson OÜ ei keeldu oma lepinguliste kohustiste täitmisest ning on nõus koheselt vastavate arvete saamisel tasuma
Kostjal oli õigus vastuvaieteks exceptions. Ta võis tuua asjaolu, miks selle nõudeõiguse täitmine on kostja jaoks ebaõiglane. Kohtuotsuse täitmine Rooma tsiviilprotsessis ei täida riiklikud organid kohtu otsust ei legisaktsioonilises kui formulaarprotsessis. Kohus andis otsuse täitmise õiguse hagejale. Legisaktsioonilises protsessis oli selleks kostja oma võimu alla võtmine (manus iniectio). Samuti oli hagejal oma võimu alla sattunud isikut õigus müüa trans tiberim orjusesse. Formulaarprotsessis pidi hageja peale 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest esitama uue hagi, kui kostja pole vabatahtlikult nõuet täitnud (action iudicati). Siis maksti eelneva kohtuotsusega mõistetud summa kahekordselt trahvina. Alates 2.saj e.Kr hakati pöörama tähelepanu varanduslikule vastutusele. Algul anti kogu võlgniku varandus võlausaldaja kätte. Võlgnik võis
annaabi.ee 
