Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hagejal" - 45 õppematerjali

hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni (kohtuvaidlus on sätestatud TsMS paragrahvis 402) hagi muuta (TsMS § 376). Muuta võib hagi nõuet (eset) ja hagi alust (asjaolusid).
thumbnail
11
doc

Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Hagita asjad ­ avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Õigused ­ õigus tutvuda toimikutega (kohtukantseleis); ...teada kohtu koosseisu; ... esitada taandusi ja taotlusi (tunnistaja kutsumiseks); ... anda selgitusi istungil tõusnud küsimuste kohta; esitada tõendeid; ... vaielda vastu teiste taotlustele; ... esitada küsimusi; ...edasi kaevata; lisaks veel hagejal : õigus muuta hagi(suurendada/vähendada), õigus hagist loobuda. Kohustused ­ kasutada menetlusõigusi heauskselt. 31) Tõendid tsiviilkohtupidamises Igasugune teave, mille alusel saab kohus oma otsused teha, esitavad menetlusosalised (hageja ja kostja). · Tunnistajate ütlused · Menetlusosalise vande all antud seletused · Dokumendid · Asitõendid · Vaatlus · Eksperdiarvamus...

Tsiviilõigus
160 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik ­ 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses ­ õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses ­ kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...

Õigus
394 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tsiviili vastused

Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab nõude, milles osas kohtule kellegi vastu) , kostja( vastaspool, kelle vastu esitatakse nõue või hagi) ja kolmandad isikud( keda see nõue vb veel puudutada). Õigused: õigus tutvuda toimikuga; õigus teada kohtukoosseisu; õigus esitada taandus ja taotlusi; õigus adna selgitusi; esitada tõendeid; vaielda vastu teistele; õigus esitada küsimusi ja õigus edasi kaevata. Hagejal lisaks veel õigus muuta hagi ja sellest loobuda. Kohustused: kasutada oma menetlusõigusi heausklikult; kohut ei tohi eksitusse viia, ei tohi valetada; kohtus ise õigus ennast esindada võtta ise esindaja; riigikohtus peab olema advokaat. 31.Tõendid tsiviilkohtupidamises: igasugune: igasugune teave, mille alusel kohus saab oma otsuse teha, tõendeid esitlevad menetlusosalised(hageja, kostja); tunnistajate ütlused; ütlustest...

Tsiviilõigus
103 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess

Loomulikult ei loobutud ka viimases pidulike vormelite lausumisest, kuid formulaarprotsess oli paindlikum ning sellega võimaldati vormeli ütlemisega eksinud poolel siiski vaidluseni minna, mis legisaktsioonilises protsessis oli välistatud. Samuti oli formulaarprotsessis võimalik esitada ka mitmesuguseid vastuväiteid. Formulaarprotsessile oli iseloomulik preetori poolt pooltele formula väljastamine, see võimaldas hagejal üldse protsessi alustada. Sarnasusena saab legisaktsioonilise ja formaarprotsessi juures välja tuua niiöelda protsessiprogrammi sisu kinnitamise peale poolte vahelise õiguslüli kindlaks määramist. Kui legisaktsioonilises protsessis oli täitemenetlus legis actio per manus iniectionem, siis formulaarprotsessi puhul, kui kostjal tuli maksta teatud rahasumma, ent ta ei teinud seda, tuli hagejal alustada uut protsessi actio iudicati alusel. Selles...

Õigus
193 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Asjaõiguse konspekt

Juurdepääsutee võimaldamisega ei kaasne ka õigust nö püsivale parkimiskohale. See saab toimuda üksnes kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Päästesõidukitele on tagatud juurdepääshageja hoone juurde üle kostja kinnisasja PäästeS § 16 lg 3 kohaselt. Hädaseisundis tagab kostja kinnisasja kasutamise ka TsÜS § 141. Lisaks võimaldab AÕS § 147 kasutada hagejal kostja kinnisasja oma hoone remontimiseks. Rko: juurdepääsutee nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu puudumine juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus, juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega. Lisaks on juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks asjaolu, et senine...

Asjaõigus
626 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv

Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda) või kohtulik (kohus kinnitab määrusega)....

Õigusteadus
301 allalaadimist
thumbnail
12
doc

TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED

h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg.5), aga mitte kostjat- kui kostja on vale, siis jäetakse hagi lihtsalt rahuldamata. Kostja asendamine või uue kostja kaasamise taotluse õigus on vaid hagejal , kohus omal algatusel ei saa seda teha. Antud juhul arvan, et Ants Kassi kostja staatus kostjana võib olla õige, kuna tervisekahju loetakse VÕS järgi õigusvastaseks ja kui leiab tõendamist süü, on hagi põhjendatud, ratta kui varakahju osas võimalikud erinevad varjandid. 4. Hageja Aksel Neem ja kostja Herbert Saar lõpetasid kohtus omandiõigusliku vaidluse kokkuleppega, mille kohus kinnitas. Viis päeva peale kohtulahendi kuulutamist Herbert Saar suri...

Äriplaan
47 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

II variant § 134 lg (2) Kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. TsMS § 134 lg 2 järgi. 2 hagi või 1 hagi? Siin ajavad nad kumbki oma asja, seega on meil 2 hagi. Menetluslikult koos. 2 x 75 000 krooni ­ kummalgi hagejal oma hagihind. § 56 lg 12 ­ riigilõiv = olja says (9:23): § 56 lg 12 ­ riigilõiv = hagihind 75,000 ­ seega ­ riigilõiv 50 000 pealt tuleb hind 7500 + 5000 krooni lg-st 2! 3. A taganes B-ga sõlmitud kinnistu müügilepingust ja nõuab B-le makstud 2 300 000 krooni tagastamist selliselt, et kohus mõistaks raha välja B-lt kinnistu tagastamise vastu. B esitas vastuhagi ja nõudis A-lt kinnistule tehtud muudatustega tekitatud kahju hüvitamiseks 45 000...

Õigus
553 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Tsiviilprotsess

· asi ei allu sellele kohtule; · avalduse on esitanud isik, kellel ei ole tsiviilprotsessiteovõimet; · avalduse on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust; · on olemas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. 8. Kostja kaitse hagi vastu Kostjal peab olema võimalus end hagi vastu kaitsta. See tuleneb menetlusosaliste võrdsuse printsiibist. Kui hagejal on õigus nõudeid esitada, on kostjal õigus ennast kaitsta. Seni kuni hageja ei esita ühtegi aksepteeritavat tõendit oma nõude kinnituseks, ei pea kostja esitama ühtegi vastuväidet ega tõendit. Kostjale piisab vaid sellest, et ta ei tunnista hagi. Kui hageja tõendeid ei esita, jääb hagi rahuldamata. Kostja esitab oma nägemuse ja asjaolude tõlgenduse. Ta esitab omapoolseid tõendeid vastuväidete kinnitamiseks ja hageja nõude välistamiseks....

Tsiviilõiguse üldosa
138 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Kohtulahend

novembril 2006. a tasutud kautsjon 30 400 (kolmkümmend tuhat nelisada) krooni. Kohtu põhjendus Kohtud põhjendasid hagi rahuldamata jätmist sellega, et tuvastatud asjaoludel ei ole koostööleping tüüptingimustega sõlmitud leping ning seega on lepingu p 1.5 vaidlustatud osas kehtiv. Kuivõrd rentnik kinnitas koostöölepingu ps 1.5, et tal ei ole kostja vastu kapitalirendilepingust tulenevaid nõudeid ja pretensioone, siis ei ole hagejal alust nõuda kostjalt selles lepingus märgitud ja avansilise maksena rentniku tasutud 3 000 000 krooni väljamõistmist. Kokkuvõte Meie nõustume kohutotusega, sest kapitalirendilepingus oli märgitud, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral, olenemata lepingu lõpetamise alusest, ei tule rentniku juba tasutud igakuiseid rendimakseid ja muid lepingujärgseid makseid rentnikule hüvitada. Täname kuulamast!...

Majandusõigus
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tsiviilmenetlus - Kohtuotsuse analüüs

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus kostja poolt esitatud väited ümber lükanud ja on tõestanud ning põhjendanud, et Ringkonnakohus käitus õigesti) TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. TsMS § 235 ei ole kostja põhistanud oma väidet, et tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks. TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 4 alusel oli hagejal kohustus põhjendada, miks ta ei esitanud väidet ega tõendit esimese astme kohtus (Hageja esitas menetluses esimest korda väite, et ta pöördus kostja poole ajalehes ilmunud töökuulutuse tõttu, ning ajalehekuulutuse koopia apellatsioonkaebuses ja selle lisana.) Riigikohtu praktika viited: Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 ja 3-2-1-9-05; Riigikohtu 31. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08; Riigikohtu 13. märtsi 2009...

Tsiviilmenetlus
149 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ehitusõiguse lahendatud ülesanded/kaasused

Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas. Hagejal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat viivise võrra. Hageja tasus kostja poolt tööde eest esitatud arve täielikult, kuu aega hiljem aga nõudis kostjalt viivist 1,5 kuulise hilinemise eest. Kostja keeldus seda tasumast, sest leidis, et kuna hagejal oli võimalus vähendada tasutud lepingusummat viivise võrra, siis nõue on alusetu. Kas hagejal on alust viivist nõuda? Kui, siis mille alusel? VÕS § 644 lg...

Ehitusõigus
271 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kaasuse lahendamine Rooma eraõiguse võlaõigusest

45.1.38.17). Rooma juristid püüdsid reegli mõtet seletada sellega, et kokkuleppe seadjal (stipulaatoril) 11 puudus hagiga kaitstav otsene huvi taolist kokkulepet sõlmida. Reegel tulenes osalt Rooma protsessiõiguse eripärast, mille kohaselt stipulaatoril kui hagejal puudus hagemiseks alus, kuna nõudeõigus ei kuulunud otseselt talle. 12 Reeglil oli kaks erandit, mille puhul kolmanda isiku kasuks sõlmitud kokkulepe oli kehtiv. Esiteks juhul, kui stipulaatoril oli finantshuvi kolmanda isiku kasuks sõlmitud tingimuse suhtes ja teiseks, kui kokkuleppesse lisati leppetrahvi klausel. 13 Antud kaasuses ei ole stipulatsioon seotud kumbagi erandiga, mistõttu pole sellel kaasuse lahendamisel õiguslikku tähtsust...

Rooma eraõiguse alused
352 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...

Asjaajamine
45 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ehitusõiguse kaasused 1-20

Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas. Hagejal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat viivise võrra. Hageja tasus kostja poolt tööde eest esitatud arve täielikult, kuu aega hiljem aga nõudis kostjalt viivist 1,5 kuulise hilinemise eest. Kostja keeldus seda tasumast, sest leidis, et kuna hagejal oli võimalus vähendada tasutud lepingusummat viivise võrra, siis nõue on alusetu. Kas hagejal on alust viivist nõuda? Kui, siis mille alusel?...

Ehitusõigus
158 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Heauskne ja pahauskne valdus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal . Täis- ja osavaldus Valdaja võib vallata tervet asja (täisvaldus), kuid tema valdus võib piirduda ka asja reaalosaga (osavaldus). Eesti õiguses ilmneb see jaotus kaudselt sättes, mille kohaselt valdaja võib oma osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel Ainu- ja kaasvaldus Asja võib vallata üks või mitu isikut. Ühe valdaja korral on tegemist ainuvaldusega, mitme valdajaa korral, kes valdavad asja ühiselt, aga kaasvaldusega...

Õigus
796 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade...

Õigusteadus
370 allalaadimist
thumbnail
52
doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...

P�rimis�igus
132 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...

Õigussüsteemide ajalugu
592 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade...

Riigiõigus
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun