KOHTUOTSUS 3-2-1-34-06 · Kohtuasja nr: 3-2-1-34-06 · Otsuse kuupäev: Tartu, 3.mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja
on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest. Erandlik kohtualluvus Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud. Selline alluvus tagab kergema ja odavama kohtuotsuse täitmise protsessi. Hagita menetluses on üldjuhul tegemist erandliku kohtualluvusega. 22. asja algatamine - hagi mõiste, hagi ese ja alus, hagi liigitamine, hagi ühendamine, vastuväited ja vastuhagi -hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed Hagi on kohtule esitatud vaidlustatud või väidetavalt rikutud subjektiivsete õiguste kaitse nõue. Hagi alus – olulised asjaolud, juriidilised faktid, millele rajaneb nõue. Materiaalõiguslik alus väljendub konkreetses seaduse sättes. Hagi ese – materiaalõiguslik nõue kostja vastu, see tegevus, mida kostja on kohustatud hagi rahuldamise korral tegema või rahasumma, mida välja mõista. Vastuväited ja vastuhagi
toimingu võib teha muus kohtus. (3) Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. (4) Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 22. Asja algatamine -hagi mõiste, hagi ese ja alus hagide ühendamine, vastuväited ja vastuhagi, -hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed, hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) § 373. Vastuhagi esitamine (1) Kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele;
.......9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12. Vastuhagi esitamine...............................................................................................14 13. Kohtuistung hagimenetluses.................................................................................. 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine..............................15 15. Lihtsustatud menetlused.........................................................................................15 16. Hagita menetlus.........................................
pöörduda. Kokkuleppeline kohtualluvus: pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, st et nad on sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kindlas kohas. Kohtualluvuse kokkulepe võib olla ka tühine ega oma pooltele õiguslikult siduvaid tagajärgi. Seosalluvus: hagimitme kostja vastu, kes elavad või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas, esitatakse hageja valikul ühe kostja elu- või asukohajärgsele kohtule. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse kohtusse, kus vaadatakse läbi põhihagi. Tsiviilasja üleandmine teise kohtusse: Kohus ei saa anda asja teise kohtule üle omal algatusel enne, kui ta on selle asja menetlusse võtnud. Kui hageja ei ole kinni pidanud kohtualluvuse reeglitest, ei kuulu asi selle kohtu pädevusse ning kohus peab keelduma seda menetlusse võtmast. Kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule,
Järelikult kohus tagastas avalduse valesti ( juhul, kui tagastamise põhjuseks oli märgitud vale kohtualluvus). Hagejal õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse saamisest Tartu Ringkonnakohtule ja paluda tagastamise märuse tühistamist ning hagi menetlusse võtmist Tartu Maakohtus. 12. Kaupo Rehemaa, kes elab Tallinnas, esitas hagi Pärnu Linnakohtusse Pärnus elava Sulev Sule vastu 10000 kroonise võla nõudes. Kohtuistungi alguses esitas S. Sule vastuhagi, milles palus välja mõista K.Rehemaalt 8400 krooni. Millises kohtus vastuhagi lahendatakse? TsMS § 98 järgi võib vastuhagi esitada hagiga samasse kohtusse, välja arvatud, kui vastuhagile kohaldub erandlik kohtualluvus ( TsMS ptk 14.). 13. Kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud hageja esitas hagi 7500 krooni nõudes. Kohus algatas asja, kuna polnud teadlik hageja teovõimetusest. Millist kaitsevahendit võib kostja kasutada?
lõikes nimetatud asjaolusid. 3.2. Võlgnevuse tasumisest vabastamine Kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. 3.3. Tasaarvestuse ja tagasinõudmise lubamatus Elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. 3.4. Perekonna raskesse majanduslikku olukorda pannud isiku sissetuleku arestimine Kui isik paneb pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda, võib kohus abikaasa või
смягчающие обстоятельства kergendavad asjaolud отягчающие обстоятельства raskendavad asjaolud приговор kohtuotsus вынесение судебного приговора kohtuotsuse langetamine иск о взыскании алиментов, ...elatisraha väljanõudmise hagi о наследстве pärandushagi гражданский иск tsiviilhagi встречный иск vastuhagi в исковом порядке hagikorras истец, истица hageja исковое заявление hagiavaldus ответчик, ответчица kostja доверенное лицо usaldusisik, volitatud isik через доверенное лицо usaldusisiku kaudu свидетельствовать tunnistama свидетель, свидетельница tunnistaja
TsMS § 150 lg 1 p 2 riigilõivu tagastamine TsMS § 630 ja § 632 kuni on kukkunud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, on võimalik apellatsioonkaebust muuta o kui tähtaeg on kukkunud, võib nõuda selle ennistamist (kui oli mõjuv põhjus TsMS § 67) o antud juhul mõjuvat põhjust ei ole 63. H esitas K vastu hagi lepingu rikkumisest tuleneva 150 000 kr kahju hüvituse nõudes. K esitas vastuhagi 50 000 kr lepingu mitteõigeaegsest täitmisest tuleneva kahju ja 6300 kr õigusabi kulu välja mõistmise nõudes. Kohus jättis H hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldas K vastuhagi täies ulatuses. Kui suures ulatuses tuleb K kasuks välja mõista õigusabikulu? TsMS § 138 loetleb menetluskulud TsMS § 143 asja läbivaatamise kulud TsMS § 144 kohtuvälised kulud õigusabikulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1)
põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsus teha, võib kohus teha poole taotlusel vaheotsuse. Kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise taotluse korral. OSAOTSUS TsMS § 450 käsitleb osaotsuse tegemise võimalust. Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks osutamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. TÄIENDAV OTSUS Täiendava otsuse tegemist reguleerib TsMS § 448. Kui kohtuotsuses on jäänud mõni nõuetest lahendamata, ei ole määratud kohtukulude jaotust või näiteks on märkimata konkreetne rahasumma, teeb kohus menetlusosalise taotlusel asjas täiendava otsuse. KAEBEÕIGUS TSIVIILKOHTUMENETLUSES
suheldes, mitte läbi inkassofirma. III Menetluslikud taotlused 3.1 Kostja taotleb Renate Varamu ülekuulamist. Renate Varamu töötab raamatupidajana hageja juures ning viibis hageja kontoris samal ajal, kui hageja ja kostja arutasid krediidilepingute sõlmimist. Ta oskab anda ütlusi selle kohta, et lepingute sõlmimiseni ei ole jõutud ning raha üleandmist pole toimunud. Renate Varamu telefon: 5344544. 3.2 Kostja ei soovi esitada vastuhagi. 3.3 Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 3.4 Kostja arvates ei ole võimalik asi lahendada kompromissiga. 3.5 Kostja arvates tuleks palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja kandis menetluskulusid suuruses 700 eurot (esindaja õigusabitasu- tunnitasu 100 eurot koos käibemaksuga, õigusabile kulus 7 tundi, lisa 3 menetluskulude nimekiri). Kostja leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud, v.a riigilõiv, mida on makstud rohkem (hageja on
teises liikmesriigis. Kohtualluvuse kontroll on kohtu kohustus, seega lasub kohtul asja menetlusse võtmisel kohustus kontrollida, kas vaidlus allub vaidlust lahendavale kohtule. Vale kohtu poolt asja lahendamine toob kaasa lahendi tühistamise, sest vale menetlusõiguse valik on oluline menetlusnormi rikkumine. Kui hagi esitatakse mitme kostja vastu, kes elavas või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas, on hagejal õigus valida kohut. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse sellesse kohtusse kus vaadatakse läbi põhihagi. Valele kohtule esitatud avalduse võib kohus kas õigele kohtule edasi saata või keelduda määrusega asja menetlusse võtmisest ning saata see koos selgitustega hagejale tagasi. Isikul on õigus paluda kohtul eelnevalt kindaks määrata kohtualluvus, kui kohtualluvuse küsimus ei ole selge. Taotluse saab esitada koos tulevase hagiga. Kohtuvõimkond asja liikide järgi
................................................................................... 8 9. Kaubamärgi absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud...............................10 10. Kaubamärgiomaniku ainuõigus (kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvad toimingud)....12 11. Kaubamärgi õiguskaitse taotlemise võimalused (siseriiklik, EÜ, rahvusvaheline taotlus) 12 12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi.....13 13. Tööstusdisainilahenduse mõiste..........................................................................................15 14. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kriteeriumid..............................................................15 15. Tööstusdisainilahendusena mittekaitstavad tooted (toote väliskujud, mille puhul toode pole kaitstav).............................................................................................................................15 16
2. kostja vastuväited – defences of the defendant 3. kostja vastus – answer of the defendant 4. protsessiosalisi kohtusse kutsuma – to summon the participants to the court 5. eelistungit pidama – to hold a preliminary hearing 6. kohtukutset kättetoimetama/üle andma – to deliver a summons 7. tunnistaja ütlused – testimony of witness 8. kontrollima tõendite kuuluvust ja lubatavust – to verify relevance and admissibility of the evidence 9. vastuhagi esitama – file a counterclaim 10. asja sisuliselt arutama – adjudication of the matter on merits 11. asitõendid – physical evidence 12. nõudeid esitama – submit the claims 13. nõuet vaidlustama - contest the claim 14. kohtukõneks sõna andma – give the floor for summations 15. õigusemõistmist takistama – hinder the administration of justice 16. kohtuistungit kinniseks kuulutama – declare the session to be
8. kohtunikku taandama challenge a judge 9. kohtus ütlusi andma give statements to a court 10. tõendeid esitama submit evidence 11. kohtuotsuse või määruse peale edasi kaebama appeal against judgment or court ruling 12. seaduses sätestatud korras pursuant to the procedure provided by law 13. nõuet tagasi võtma withdraw a claim 14. hagist loobuma discontinue an action 15. vastuhagi esitama file a counterclaim (against) 16. seadusega vastuolus olema be inconsistent with law 17. hagita asju lahendama resolve matters on petition 18. avaldaja (hagita asjas) petitioner 19. keelduma hagi menetlusse võtmast refuse to accept a statement of claim 20. isiku surnuks tunnistamine declaration of a person dead 21. piiratud teovõime laiendamine extension of the restricted active legal capacity 22
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 III seminar Tüüptingimused, võlatunnistus 1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale piireteta vaateplatvormile. Kõik kliendid peavad allkirjastama ka lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist: 18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.” 19. “Klient võtab teadmiseks, et kannab võimalike tervisekahjustuste riski ise.” Ülesanne: hinda, kas lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, saanud lepingu osaks ning kehtivad. Hüpotees: lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, kuid tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 järgi Eeldused: 1) tingimus on tüüptingim...
suhtes, on laenuandjal käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata sellest, kas käendaja teavet nõuab. Kui võlausaldaja ei teavitanud käendajat käenduslepingu sõlmimisel olulistest asjaoludest ja talle tekkis teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahju, siis on tal õigus esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea käendaja esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Seega ei ole käendaja VÕS § 14 lg 2 rikkumisest tuleneva laenuandja vastu suunatud iseseisva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) puhul küsimus mitte selles, kas laenuandja on laenusaaja suhtes täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevat kohustust kontrollida laenusaaja krediidivõimet, vaid kas laenuandja on nõuetekohaselt täitnud teavitamiskohustuse
Õiguslik probleem ja RK seisukoht: RK: „Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel“ RKTKo 3-2-1-147-15, p 13-15 kaitsekohustus, nn Arumäe kaasus Asjaolud: Anti Kuuse (hageja) hagi Urmas Arumäe (kostja) vastu võlatunnistusest tuleneva võla ja viivise saamiseks ning Urmas Arumäe vastuhagi Anti Kuuse vastu alusetult saadu tagastamiseks ja võlatunnistuse lõppenuks lugemiseks Pooled sõlmisid võlakokkuleppe, millega kostja kinnitas, et võlgneb hagejale raha. Õiguslik küsimus ja riigikohtu seisukoht: Kaks konstitutiivse võlatunnistuse liiki Konstitutiivne võlatunnistus – leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus (sõlmitakse mingi aluskohustuse kõrvale)
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
tõenduskoormus lasub sellel poolel, kes viitab nendele faktidele. Hagi aegumistähtaja kulg ei peatu samal alusel edasiste nõuete esitamise tõttu. 3. Käesoleva artikli punkti 2 sätteid järgides reguleeritakse hagi aegumistähtaja pikendamist asja läbivaatava kohtu asukoha riigi seadusega. Sama seadusega reguleeritakse vaheaeg hagi aegumistähtaja kulgemises. 4. Nõudeid, mille hagi aegumistähtaeg on möödunud, ei või esitada vastuhagi või vastuvaidluse korras. Artikkel 33 Veoleping võib sisaldada artikli, milles tunnustatakse vahekohtu pädevust, kui artiklis nähakse ette, et vahekohus peab kohaldama käesoleva konventsiooni sätteid. VI peatükk JÄRJESTIKKU MITME VEDAJA KORRALDATAVAID VEDUSID PUUDUTAVAD SÄTTED Artikkel 34
Tulenevalt PKS § 84 lg 2 ei ole Raimo seaduslik isa, sest ta on doonor kelle seemnerakke on kasutatud viljastamiseks. Tulenevalt PKS § 86 lg 1 kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees ning tulenevalt PKS § 91 lg 1 saab Rauno isaduse vaidlustada. Variant: Lahutamise järel Raimo esitab kohtusse nõude tuvastamaks, et tema ei ole lapse isa ning Agnes kartuses, et ta peab hakkama last üksinda ülal pidama, esitab kohtule vastuhagi, milles palub tuvastada lapse isana Raimo. Analüüsi olukorda. Midagi pole teha, raimo isadust kohus nkn ei tühista 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 8. Põlvnemine ja lapsendamine Kaido ja Riina on abielus ning Riina jääb rasedaks
38) Menetluskulud ja nende tasumine Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist. Kassatsioonikautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni
temata ja tehakse tagaseljaotsus- põhjendus esitatakse lühivormis, jõustub kui selle vastu ei esitata kaja kaebust, õigus esitada 10 päeva jooksul sellele samale kohtule või apellatsioon ringkonnakohtule. 38. Menetluskulud ja nende tasumine: 1). menetlusosaliste kohtukulud( riigilõiv, kassatsioonikautsjon, asja läbivaatamise kulud) 2). Kohtuvälised kulud. 1). Riigilõiv menetlustoimingu teostamise eest riigile makstav summa. Tasutakse hagi esitamise korral, vastuhagi kaebuste korral. Kassatsioonikautsjon riigikohtule spetsiaalsele kontole; summa on 1% vaidlustatavalt summalt ehk tsiviilasja hinnalt aga mitte vähem kui 400.- ja mitte rohkem kui 40 000.- Kui tegemist mittevaralise hagiga või määruse peale siis 400.- Asja läbivaatamise kulud ( tõlgi kulud, tunnistaja eksperdi, dokumentide ja asitõendite saamise kulud, vaatluse, menetlusdok saatmise kulud jne.). 2). Menetlusosaliste esindajate kulud(advokaat); menetlusos sõidukulud;
alljärgnevas: 1. Pooled leidsid: 1.1. OÜ BCD esitas "...."....................a. Tallinna Linnakohtusse hagiavalduse kokku 943 520.- krooni nõudes, millest tasu toodangu eest 824 779.- krooni, viiviste nõue 118 740.- krooni ja tasutud riigilõiv 44000.- krooni. 1.2. Vastuses hagiavaldusele esitas kostja AS ABC pretensioone tarnitud kauba kvaliteedile ning osutas sellest tekkinud kahjule, taotledes nõude vähendamist tekitatud kahju 139 824.- krooni võrra. Vastuhagi ei esita. 2. Pooled leppisid kokku: 2.1. AS ABC tasub OÜ-le BCD võlgnevuse 803 696.- krooni võrdsetes osades igakuuliselt 12 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist. 2.2. OÜ BCD loobub viiviste 118 740.- krooni ja riigilõivu hüvitamise 44000.- krooni nõudest. 2.3.Esitada käesolev kokkulepe vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 217 p.5 kinnitamiseks kohtule. OÜ BCD __________________ AS ABC __________________
valdusse võttis. Valdajal on õigus esitada nõudele vastuväiteid. Ta võib tõendada: et hageja ei ole omanik ja seega ei ole tal ka õigust esitada vindikatsiooninõuet, kusjuures valdaja peab tõendama, kes on omanik; et ta on asja omanik ja seega ei ole õigust esitada tema vastu vindikatsiooninõuet; et valdajal on õigus asja vallata aõ kohaselt; et valdajal on õigus asja vallata võlaõ või muu õiguse kohaselt. Vastuväidete esitamine ei eelda vastuhagi esitamist. Valdajal võib kyll olla õigus asja vallata, kuid valduse lõppemine ja asja väljaandmine sõltub ülesütlemisttähtajast ning sellisel juhul puudub valdajal vastuväite õigus kuna omanikul on olud kogu aeg nn allasurutud väljaandmisnõue. Valduseks on õigustatud ka kinnisasja valdaja kui asja valdus on omandajale üle antud, kuid kanne kinnistusraamatusse on veel tegemata. Otsene valdaja võib tõrjuda nõude õigusel rajanevate
Mida peavad A ja B nõudma, et saada oma tahtmist ja kui palju raha saavad nad hüvitisena nõuda? A : ½ ; HP 20 000, nõuded 10 000; kasutab 150 m2 B : ½ ; HP 50 000, nõuded 5 000; kasutab 50 m2 Kui hüpoteeke kaasomandil pole, siis saaks A või B ainsaks omanikuks ning poleks võimalik seda osaliselt koormata. Kui B tahab vastu vaielda ja tahab midagi endale tuleb tal esitada vastuhagi !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Lahendus: (1)Hüpotees: Kas A saab nõuda B käest asjaõiguslepingu jaoks vajalike tahteavalduste andmist AÕS § 76 lg 1koosmõjus AÕS § 77 lg-ga 2? Eeldused: 1. Kas nõude esitaja ehk A on kaasomanik? (+) - kaasusest tuleneb, et A on kaasomanik 2. Kas isik, kelle suhtes nõude esitatakse, on kaasomanik? (+) - kaasusest tuleneb, et B on kaasomanik 3. Kas puudub kokkulepe kaasomandi lõpetamise osas
31 4) kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda 5) kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt Hagiavalduse ärakiri kostjale ja kaasa ka kiri, et millistele küsimustele vastata võiks. Vastus peab sisaldama: kas kostja tunnistab hagi kas on vastuväiteid kas soovib vastuhagi esitada millised tema poolsed tõendid 30 päeva on õigus tutvuda kostjal. 2. kohtuistung võidakse teha tagaselja otsus, kui kostja ei ilmu kohtuistungile või ei ole vastanud kohtu poolt saadetud kirjale. Saadetakse kostjale kohtuistungi tulemus ja 10 päeva jooksul võimalik esitada kaja menetluse taastamise avaldus. 32
korraldab asju aga sellist õigust tal ju tegelikult pole seega see võiks vb olla alus nõude rahuldamata jätmiseks. 167 kohaldamine on on väga raske kuna eelduste olemasolu on raske! See väljaarvamine- no mid ahinnata oliulise muu kahjustamisena? Et ilmselt tuleb lepinguõiguslik kontseptsioon sisse et nt kui osanik konkureerib ühinguga vms. OÜl võib olla õigus esitada hagi (ei ole vastuhagi, sest osaniku poolt on hagita menetlus) tuvastushagi, et teha kindlaks õiguste kuritarvitamine osaniku poolt 5. A oli osaühingu ainuosanik ja juhataja. Osaühingu põhikirja kohaselt vajas osaühingu juhatus osaühingu kinnisasjade võõrandamiseks osanike nõusolekut. A võttis vastu otsuse, millega andis osaühingu juhatusele õiguse võõrandada osaühingule kuuluv kinnisasi. Seejärel võõrandas A oma osa B-le
3) kas seda on võimalik lahendada kokkuleppega 4) kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda 5) kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt Hagiavalduse ärakiri kostjale ja kaasa ka kiri, et millistele küsimustele vastata võiks. Vastus peab sisaldama: kas kostja tunnistab hagi kas on vastuväiteid kas soovib vastuhagi esitada millised tema poolsed tõendid 30 päeva on õigus tutvuda kostjal. 2. kohtuistung võidakse teha tagaselja otsus, kui kostja ei ilmu kohtuistungile või ei ole vastanud kohtu poolt saadetud kirjale. Saadetakse kostjale kohtuistungi tulemus ja 10 päeva jooksul võimalik esitada kaja menetluse taastamise avaldus.
§415 kaja esitamine 9. Töövõtja A esitas tellija B vastu hagi ehituse töövõtulepingu järgse tasumata tasu väljamõistmiseks. B arvates ei võlgne ta A-le midagi, kuna tehtud töö on puudustega ja osaliselt tegemata ning osalt viivituses, mistõttu võlgneb A talle raha puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks ja leppetrahvina. Oma nõuded on ta tasaarvestanud A nõudega. A vaidleb tasaarvestusele vastu ja märgib muu hulgas, et tasaarvestuseks tuleb esitada vastuhagi ning pealegi on B nõuded ebaselged ja ta saab esitada neile vastuväiteid. Milline hinnang anda õiguslikule olukorrale? 10. Erakonna R liige A esitas R vastu hagi erakonna üldkogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuna üldkogu kokkukutsumisel rikuti oluliselt seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Pärast hagi esitamist heitis R juhatus A erakonnast maine kahjustamise tõttu välja. Lisaks
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja se...
positsiooni kuna käib igapäev kohal ja korraldab asju aga sellist õigust tal ju tegelikult pole seega see võiks vb olla alus nõude rahuldamata jätmiseks. 167 kohaldamine on on väga raske kuna eelduste olemasolu on raske! See väljaarvamine- no mid ahinnata oliulise muu kahjustamisena? Et ilmselt tuleb lepinguõiguslik kontseptsioon sisse et nt kui osanik konkureerib ühinguga vms. OÜl võib olla õigus esitada hagi (ei ole vastuhagi, sest osaniku poolt on hagita menetlus) tuvastushagi, et teha kindlaks õiguste kuritarvitamine osaniku poolt 31. Osaühingu juhatus saatis osanike koosoleku kokkukutsumise teated osanikele välja 20. juunil. Koosolek toimus 28. juunil. Osanik esitas kohtule hagi osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et ta sai koosoleku toimumisest teada 22. juunil ja oli palunud seda edasi lükata, kuna ta ei saanud 28. juunil toimunud koosolekul osaleda. Kuidas peab vaidluse
positsiooni kuna käib igapäev kohal ja korraldab asju aga sellist õigust tal ju tegelikult pole seega see võiks vb olla alus nõude rahuldamata jätmiseks. 167 kohaldamine on on väga raske kuna eelduste olemasolu on raske! See väljaarvamine- no mid ahinnata oliulise muu kahjustamisena? Et ilmselt tuleb lepinguõiguslik kontseptsioon sisse et nt kui osanik konkureerib ühinguga vms. OÜl võib olla õigus esitada hagi (ei ole vastuhagi, sest osaniku poolt on hagita menetlus) tuvastushagi, et teha kindlaks õiguste kuritarvitamine osaniku poolt 31. Osaühingu juhatus saatis osanike koosoleku kokkukutsumise teated osanikele välja 20. juunil. Koosolek toimus 28. juunil. Osanik esitas kohtule hagi osanike koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et ta sai koosoleku toimumisest teada 22. juunil ja oli palunud seda edasi lükata, kuna ta ei saanud 28. juunil toimunud koosolekul osaleda. Kuidas peab vaidluse
tööd. 3-2-1-9-05: Kostja (T. Liivak) ja hageja (TÜ spordiklubi) vahel oli stipendiumileping, mille hageja lõpetas ennetähtaegselt, sest ei olnud kostja saavutustega rahul. Kostja: tegemist on töölepinguga ning talle tuleb maksta hüvitist. Hageja: Tegemist on stipendiumilepinguga, sest spordiklubi ei saanud kasumit, sportlasele ei makstud tasu ega makse. Sportlase spordi tegemise aeg ja koht ei olnud kindlaks määratud. T. Liivak esitas vastuhagi, ja ütles, et oli kokku lepitud palga netosummas, töö koht, aeg ja viis olid kindlaks määratud ning ta allus spordiklubi korraldustele. Maakohus: Ei ole tööleping, sest T. Liivakut juhendas treener, spordiklubi ei juhtinud tema tegevust. Ringkonnakohus: Ei ole tööleping. RK: Treener ei ole eraldiseisev kolmas isik, vaid tegutseb spordiklubi huvides. Treener korraldas T. Liivaku tegevust ning seega oli viimane allutatud kontrollile, oli tööleping. 11
vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel; 4) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas järgmisi: 1) hagi või muu avalduse esitamine; 2) asja üleandmine vahekohtule; 3) hagist loobumine; 4) hagi õigeksvõtmine; 5) hagi aluse või eseme muutmine; 6) vastuhagi esitamine; 7) osalemine iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi menetlemisel; 8) kompromissi sõlmimine; 9) volituse edasiandmine teisele isikule (edasivolitus); 10) kohtulahendi peale kaebuse esitamine; 11) esindamine hagi tagamisel ja täitemenetluses; 12) hüvitatavate menetluskulude vastuvõtmine. Nõustaja. Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. TÕENDID Tõendi mõiste
viide 3. 29.03.2006) 38 36 Viide 3. RKTKo 3-2-1-121-05, 8. veebruarist 2006. a. A.M. hagis I.K., R.M. ja T.M. vastu pärandavara 39 jagamiseks ning I.K., R.M. ja T.M. vastuhagi A.M vastu kaasomandi korra kindlaksmääramiseks. Viide 3. 40 (Kättesaadav: http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,2,176,1292&tekst=222485113, 29.03.2006). U. Liin Uus pärimismenetlus kuidas edasi? Juridica. 2009, lk 31.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
