Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tsiviilkohtumenetlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kolm aastat nõuded on tahtlikud?
Vasakule Paremale
Tsiviilkohtumenetlus #1 Tsiviilkohtumenetlus #2 Tsiviilkohtumenetlus #3 Tsiviilkohtumenetlus #4 Tsiviilkohtumenetlus #5 Tsiviilkohtumenetlus #6 Tsiviilkohtumenetlus #7 Tsiviilkohtumenetlus #8 Tsiviilkohtumenetlus #9 Tsiviilkohtumenetlus #10 Tsiviilkohtumenetlus #11 Tsiviilkohtumenetlus #12 Tsiviilkohtumenetlus #13 Tsiviilkohtumenetlus #14 Tsiviilkohtumenetlus #15 Tsiviilkohtumenetlus #16 Tsiviilkohtumenetlus #17 Tsiviilkohtumenetlus #18 Tsiviilkohtumenetlus #19 Tsiviilkohtumenetlus #20 Tsiviilkohtumenetlus #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rob Rob Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

§ 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures eeldada tuleks, et seaduses sätestatud tähtajad on mõistlikud tähtajad, ning kogu kohtumenetlus tervikuna peab toimuma mõistliku aja jooksul. Õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole põhiseaduses sõnaselgelt väljendatud, küll võib tuletada selle õiguse põhiseaduse §-dest 13 ja 14. Mõistlik aeg on eraõiguses laialdaselt kasutatav nn sisustamata õigusmõiste. Tsiviilkohtumenetluses ei ole samuti sätestatud mõistliku aega mingi kindla ajavahemikuna. Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid:

Õigus
thumbnail
46
doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

Väikse menetlusabi- menetlusabiseadus Suur- riigi õigusabi seadus. Riigilõivuseadus 180 lg 1 punk1 §186 lg 2 eluase ei lähe sinna alla Sots toetus ei lähe arvesse Abi on tegelikult laen mille kaotamise puhul tuleb see tagasi maksta Riigilõiv 10 000 Menetluskulude jaotus. Kui menetluskulusid ei kanan siis kohtutäituri poole peab lootma et kostjal raha on. Kautsjon .saadakse kohe tagasi. Taotlus rahuldamata- jääb kautsjon riigile. Tagatis 10 000- kohus rahuldab- hoiule kuni kohtumenetlus käib ja hagi rahuldatakse saab tagasi siis kui ei jääb hoiule. §181 menetlusabi andmine lõige 1 Kui A siiski vaidluse tervikuna kaotab, kas ja millised kulud peab ta sel juhul kandma? § 190. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus (1) Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. (2) Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka

Õigus
thumbnail
23
doc

Tsiviilkohtumenetlus

I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 ­ hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�

Õigus
thumbnail
30
docx

Tsiviilkohtumenetlus eksam

Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on

Tsiviilmenetlus
thumbnail
21
docx

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võim

Õigus
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus

Äriõigus
thumbnail
20
doc

Halduskohtumenetlus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus........................................................................... 7 3. Kaebuse e

Õiguse alused
thumbnail
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid ­ on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal. o Õiglane kohtumenetlus o Piinamise keelamine o Õigus isikuvabadusele ja ­puutumatusele o Karistamine seaduse alusel o Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile o Hüvitis väära süüdimõistmise korral o Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld. EL põhiõiguste harta; PS o Kaitse riigivõimu omavoli eest

Kriminaalmenetlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun