Tsiviilkohtumenetlus (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Sotsiaalteaduskond
Õigusteadus
TSIVIILKOHTUMENETLUS
Referaat
Koostaja : Mati Makkar
HAJB10
Juhendaja : Lembit Auväärt
Tallinn 2009
TSIVIILKOHTUMENETLUS
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................................3
Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4
TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu ...........................................................................................5
TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6
Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7
Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.......................................8
Kohtumenetluse isiklikkuse põhimõte, võistlevuse põhimõte............................................9
Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10
Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11
Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus , hagita menetlus..................................12
Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13
Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming ......................................................................14
Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15
Nõustaja , tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud ,
isiku väljakutsumine , kutsed , menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16
Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17
Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18
Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste
lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20
Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05
-2-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
Sissejuhatus
Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks ,
milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine,
ladina keeles „ Casus “.
Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja
(casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada
analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile.
Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik , millest
varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV
Tsiviilprotsessi koodeks Tsk.
Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme,
mis määravad üldiselt kindlaks tsiviilasjade kohtumenetluse korra Eesti kohtutes. Lisaks
sisaldub tsiviilmenetluse õigust veel pankrotiseaduses puutuvalt tsiviilkohtumenetluse üle
spetsiifilise alaliigi pankrotimenetlusega(RT 2003,17, 95), samuti täitemenetluse seadustikus,
puutuvalt kohtutäituri tegevuse korraldamisega. Lisaks on tsiviilkohtumenetlusse puutuvat
regulatsiooni riigi õigusabi seaduses (RT 2004,56,403), riigilõivuseaduses (RT 2005, 27, 198)
ning puutuvalt kriminaalasja raames tsiviilhagi lahendamisega ka kriminaalmenetluse
seadustikus (RT 2003, 27,166). Tsiviilkohtumenetluse alla saab liigitada ka kvaasikohtulike
vaidluste lahendamise organite- töövaidluskomisjonide ja üürikomisjonide tegevust
reguleerivad sätted .
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse
eelnõule, mis töötati välja Justiitsministeeriumi algatusel , tehti rakendusi ajal ilmnenud
probleemide kõrvaldamiseks, tehti vajalikud muudatused eelkõige kohtute töö tõhustamiseks,
samuti suurendamaks senisest veelgi rohkem erilist kaitset vajavate isikute õigusi (eestkoste
seadmise menetluses, isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses jms).
Uus seadus jõustus 1.01.2009. (194 SE III).
-3-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
Tsiviikohtumenetluseseadustikku muudeti eelkõige järgmistest eesmärkidest lähtudes:
1) Muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine kiiremaks ja efektiivsemaks.
2) Muuta menetlusabi, mh riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele kättesaadavamaks.
3) Nn väikenõuete menetlusreeglite lihtsustamine.
4) Piiratud teovõimega isikute õiguste laiendamine.
5) Riigi vastutuse suurendamine inimestele tekitatud kahju eest.
6) Ebaprofesionaalsete esindajate ja nõustajate lihtsam eemaldamine menetlusest.
7) Kohtu järelevalve sisseseadmine tema määratud isikute üle (nt likvideerijad).
8) Mitmete naabrusvaidluste ( nt avalikule teele juurdepääsu asjad) odavamaks ja
Kiiremaks muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustik jaguneb 15 osaks, kuid 1. kuni 9. osa on võimalik vaadelda
kui üldosa, nimetatud osades sisalduv regulatsioon kehtib kogu menetlusele nii esimese astme
kohtus, ringkonnakohtus või riigikohtus, hagimenetluses või hagita menetluses.
1) Üldsätted
2) Kohtualluvus
3) Tsiviilasjahind, menetluskulud ja tagatised
4) Menetlusosalised ja nende esindajad
5 )Tõendid
6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine
7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused
8) Kohtuistung
9) Menetluse peatumine ja peatamine
10) Hagimenetlus
11) Hagitamenetlus
12) Menetlus ringkonnakohtus
13) Menetlus Riigikohtus
14) Vahekohus
15) Seadustiku jõustumine
Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1).
Tsiviilasju lahendavad maakohtud , ringkonnakohtud ja Riigikohus .
-4-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
1.osa
Tsiviilkohtumenetluse esimene osa „Üldsätted „ sisaldab kümme peatükki.
Menetluse üldpõhimõtted . TsMS § 1 õigusemõistmine tsiviilasjades (nt Riigikohtu asi nr
3-2-1-63-07 :“ Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte
iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja
üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti).
Esimene osa käsitleb tsiviilkohtumenetluse ülesannet, milles kohtu ülesandeks on lahendada
tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). St.
tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses on
selgesti näha võistlevuse ehk kontradiktoorsuse printsiip vastandab ja eraldab pooli üksteisest
ning kohtust.
Esimesesse ossa kuuluvad kohtumenetluse printsiibid , kohtutegevuse tagamise vahendid,
kohtumenetluse keele ja menetlusosaluse välistamise sätted, samuti menetlustähtaegade
arvestamise üldregulatsioon.
2. Osa
Kohtualluvus (selle osa moodustab regulatsioon tsiviilasja kohtualluvuse määratlemiseks, sh
osa sätted rahvusvaheliste õigusvaidluste kohtualluvuse määratlemiseks. Ülejäänud
sisalduvad rahvusvahelise eraõiguse seaduses).
Teises osas regulatsioon võimaliku kohtualluvuse kokkuleppe korral, asja allumisel mitmele
kohtule ja asjade jaotus kohtumajade vahel (TsMs § 71-§ 76), samuti valikuline, erandlik ,
hagita asjade kohtualluvus ( TsMS § 79- § 121).
3.Osa
Tsiviilasja hind, menetluskulud ja tagatised.
4.Osa
Menetlusosalised ja nende esindajad ( siin käsitletakse menetlusosaliste õiguseid, poolte
määratlust tsiviilkohtumenetluses,poolte õigused, kolmandad isikud, esindamisse puutuvat).
-5-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
5.Osa
Tõendid (selles osas on tõendite nimekiri, tõendite esitamise ja vabastamise alused, tõendite
hindamise ja põhistamise üldtingimused ning eeltõendamismenetluse regulatsioon, tõendite
nimekiri ning spetsiifilised sätted eri tõendiliikidesse kuuluvate tõendite uurimiseks,
tunnistaja vastutus, eksperdi arvamus).
6.Osa
Menetlusdokumentide kättetoimetamine. ( käsitletakse menetlusdokumentide
kättetoimetamise eri viise, sh kättetoimetamine lihtkirja, faksi teel või elektrooniliselt ,
kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel).
7.Osa
Menetlusosaliste avaldused ja taotlused ( menetlusosaliste avalduste ja taotluste tegemise vormi regulatsioon ning ajastamine , elektrooniliselt dokumendi esitamine, menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise kord).
8.Osa
Kohtuistung ( sisaldab üldiseid sätteid kohtuistungi pidamise kohta).
9.Osa
Menetluse peatumine ja peatamine ( menetluse peatumise ja peatamise alused ja kord).
10.Osa
Hagimenetlus
11.Osa
Hagita menetlus
12.Osa
Menetlus ringkonnakohtus
13.Osa
Menetlus Riigikohtus
14.Osa
Vahekohus
15.Osa
Seadustiku jõustumine
-6-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
TSIVIILKOHTUMENETLUSE PÕHIMÕTTED
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on põhiseaduses sisalduvate kohtumenetluse üldiste
printsiipide vastavus, sisse on viidud ka Euroopa Liidu-st tulenevate seadusandlike aktide
sätted. Seadustikus on avalikkuse printsiip, poolte võrdsuse printsiip, kohtualluvuse
määratluse printsiip ja kohtu erapooletuse ja sõltumatuse printsiip.
MENETLUSÖKONOOMIA
TsMS § 2 ütleb: Tsiviikohtu menetluse ülesanne on tagada , et kohus lahendaks tsiviilasja
õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. (nt Riigikohtu asi nr 3-2-1-06:
„ Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei ole hüpoteegipidajale üldjuhul mõistlik
võimaldada hüpoteegi realiseerimise nõude maksmapanekut hagimenetluses, kui ta võib kohe
esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks, st kui on olemas nn kohese sundtäitmise
kokkulepe. Vastasel juhul koormataks menetlusosalisi ja kohtuid menetlusega asjatult . Sel
juhul võib kohese sundtäitmise kokkulepe TsMs § 371 lg 2 p 2 järgi olla hagi menetlusse
võtmata jätmise aluseks või TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbivaatamata jätmise aluseks,
sest sellise nõude puhul võib puududa vajadus õiguskaitse järele“).
Tsiviilkohtumenetluse üks peamine põhimõte on menetlusökonoomia printsiip, nüüd saab
dokumendi kätte toimetada selle saajale kohturuumides, lihtkirjana, faksi teel või
elektrooniliselt, kui saaja kinnitab kohtule dokumendi kättesaamise kirjalikult, faksi teel või
elektrooniliselt.
Asitõendi vaatluses on muudetud termin „paikvaatlus“ oma keeleliselt tähenduselt
laiaulatuslikumaks ning juriidilistele vajadustele vastavamaks „vaatluseks“ st. Vaatlus on
igasugune vahetu andmete kogumine väljaspool kohtu ruume sh füüsikaliste fenomenide
kohta või mingi kindla geograafilise paikkonna vaatlemine .
-7-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
Kohus võib määrata ekspertiisi omal algatusel või poole taotlusel. Eriteadmistega isiku
ülekuulamisel asjaolu tõendamiseks, mille kogemiseks on vaja eriteadmisi, kohaldatakse
tunnistaja sätteid st vastav isik ei ole ekspert (TsMS 305 lg 2).
Kohus võib ekspertiisi korraldamise eesmärgil kohustada menetlusosalist või kolmandat isikut
ekspertiisiks vajaliku asja väljaandmiseks. Põlvnemise tuvastamisel on isik kohustatud taluma
ekspertiisi toiminguid sh vereproovide võtmist, tingimusel, et ekspertiisi läbiviimine ei
põhjusta isikule eeldatavasti tervisekahjustust (TsMs § 312).
Menetlusökonoomia tähendab eelkõige praeguses seaduse tekstis mõistliku ajaga ja
võimalikult väikeste kuludega tsiviilasju lahendada.
KOMPROMISSI SOODUSTAMISE PÕHIMÕTE
Menetlusökonoomia printsiibiga on seotud ka kompromissi soodustamise põhimõte. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 rakendamine. Lihtmenetlus , kohus
menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS
seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja
hagihind ei ületa summat , mis vastab 2000 eurole . Headeks näideteks on kirjalik menetlus,
maksekäsu kiirmenetlus, lisaks on antud kohtule võimalus ilmselgelt perspektiivitutest
asjadest vabaneda menetluse võimalikult varases staadiumis , ilmselgelt perspektiivitu hagi
võib kohus jätta menetlusse võtmata, või kui see on kogemata menetlusse võetud , saab hagi
jätta läbi vaatamata.
DISPOSITIIVSUSE PÕHIMÕTE
Dispositiivsuse põhimõtet on võimalik vaadata koos menetlusökonoomiaga, st pooltel on
õigus ise menetlust käsutada, sh võib näiteks hageja hagist loobuda või kostja hagi õigeks
võtta. Juhul kui pooled on vaidluse lõpetanud, ei ole kohtul enam kohustust asja menetleda ja
lõpplahend tuleb kohtuasjale poolte tahte alusel. Pooled võivad teha ka uue
kompromisslepingu, mille õiguslikud alused on uued.
-8-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
KOHTUMENETLUSE ISIKLIKKUSE PÕHIMÕTE
Igaüks saab kaitsta kohtus oma õigusi , teise isiku nimel saab kohtusse pöörduda üksnes juhul,
kui see on seaduses selliselt sätestatud (TsMS § 3 lg 1 ja 2). Kui lapse seaduslik esindaja
nõuab teiselt vanemalt elatise väljamõistmist, siis saab teise isiku huvide kaitsel kohtusse
pöördumisena vaadelda näiteks vanemat. Eraldi on sätestatud esindaja määramine kohtu
poolt (näiteks protsessiteovõimetule isikule ja alaealisele hagita perekonnaasjades).
Lisaks advokaadiesindusele saab kasutada nõustaja instituuti (TsMs § 237).
Nõustaja kaudu ( st nõustaja ise ei saa menetlusosalise nimel teha) võib menetlusosaline
sooritada menetlustoiminguid igas kohtuastmes.
VÕISTLEVUSE PÕHIMÕTE
Tsiviilkohtumenetluses on võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Tsiviilasju
menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses domineerib
võistlevuse printsiip, mis vastandab ja eraldab pooli üksteisest ja kohtust.
Hagimenetluses on pooltel vastandlikud huvid, hageja soovib, et nõue rahuldataks ja kostja
soov on vastupidine . Võistlevuse printsiibi kaudu teostatakse tsiviilasja asjaolude igakülgse
ja võimalikult täieliku väljaselgitamise eesmärki, hageja esitab kõik tõendid, mis on temale
kasulikud vastavalt esitatud hagile ja kostja esitab kõik selle, mis haginõuet ümber lükkaks.
Toon siin näite Riigikohtu praktikast ( Lisa nr 1),(Riigikohtuasi nr 3-2-113-05), milles on
selgelt näha kuidas tsiviilkohtumenetluses peab tõendeid esitama, millal võib tõendeid
esitada, millal enam ei saa tsiviilkohtumenetluses tõendeid esitada, samuti on siin ära toodud
regulatsioon tsiviikohtumenetluses juhul, kui varem jõustunud kohtuotsusega asjas, kus kostja
on esitanud sama hageja vastu hagi samal alustel ja sama eseme suhtes , kuid millele on
tekkinud uued tõendid, kas siis saab antud tsiviilasja uuesti menetleda või mitte.
-9-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
Samas lahendis riigikohus selgitab selgituste osas, et“ hagi aluse all tuleb mõista neid hageja
osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud
nõude“.
Tsiviilkohtumenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid , millele tugineb oma
nõudes või vastuväidetes, vastavalt TsMS § 230 lg 1.
(Näiteks: Inkassoteenuseid pakkuv juriidiline isik on internetis temale kuuluval kodulehel
üles riputanud reklaami, kus ta ostab kuni kümne aasta vanuseid nõudeid ning on sinna
riputanud kalkulaatori, mille abil saab välja arvutada võimaliku summa, nõude loovutamisel
sellele inkassaatorile). Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ütleb: Tehingust tuleneva nõude aegumis-
tähtaeg on kolm aastat ning TsÜS § 146 lg 4 ütleb: Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3
nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi
tahtlikult. Oletame, inkassaator ostis nõude loovutamise teel nõude, mis on vanem kui kolm
aastat, kas siis kõik vanemad kui kolm aastat nõuded on tahtlikud? Loomulikult soovib
näidata inkassaator sellisel juhul, et kohustust mitte täitev pool on tahtlikult jätnud kohustuse
täitmata. Siin tulemegi tagasi võistlevuse printsiibi juurde tsiviilkohtumenetluses, kus pool,
kes on hagejaks ja pool, kes on kostjaks, peavad omi seisukohti tõendama.
POOLTE VÕRDSUSE PRINSIIP
TsMS § 5 lg- 2 sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja
vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Võistlevuse printsiibi teine külg on
võrdväärne poolte kohtlemine. Võrdväärne võrdsuse printsiip on eelduseks võistlevuse
toimimiseks.
-10-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
UURIMISPRINTSIIP
Uurimisprintsiip kehtib hagita menetluses, st kohtul endal on kohustus tõendeid koguda ja
asjaolusid selgitada vastavalt TsMS § 5 lg 3. Siin ei saa rääkida võistlevusest, sest hagita
asjades puudub tavaliselt vastaspool .( Näiteks surnuks tunnistamise puhul).
Siin peab kohus ise erapooletult tõendeid koguma. Hagita menetluses vaadatakse läbi isiku
paigutamine kinnisesse asutusse tema tahtevastaseks ravimiseks. Peab jälgima, et seda ei
kasuta ära varalistest huvidest tingituna sugulased. Uurimisprintsiip ei välista asjast
puudutatul iskul ise kohtule tõendeid esitada.
HEA USU PÕHIMÕTE
Kohtumenetlus toimib hea usu põhimõttel. Et vältida pahatahtliku hageja tegevusest
lähtuvaid kostja kulutusi, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kolmandas osas reguleeritud
menetluskulud ja tagatised sh riigilõiv , kautsjon ja kohtuvälised kulud, eksperditasu.
TsMS § 162 lg 1 ütleb:“ Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti“.
Kohus jälgib, et kohtuvõimu kätega ei põhjustataks teisele isikule asjatut ja õigustatmatut
kahju. Kohtul on õigus pooli distsiplineerida, kui kohtupidamist asjatult venitatkse või
eksitatakse.
SUULISUSE JA AVALIKKUSE PÕHIMÕTE
Suulisus ja avalikkus on eelkõige õigus avalikule kohtupidamisele, mida tagab avalikkuse
kontroll. Samuti kohtulahendite avalikkus. TsMS §- de 403-406 sätestatud lihtsustatud
menetlused hülgavad suulise menetluse printsiipi , kuid kui pooled on nõus kirjaliku
menetlusega, siis ei ole nende õiguseid rikutud. Põhiseadus annab ka loetelu, millal võib
istungi kuulutada kinniseks.
-11-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
RIIKLIKU ÕIGUSMÕISTMISE MONOPOLI PÕHIMÕTE
TsMS 14. osa näeb ette võimaluse vaidlevatel pooltele moodustada omavahelisel kokkuleppel
vahekohtu , mis riikliku kohtu asemel nende vaidluse lahendaks. Eristatakse alaliselt
tegutsevaid vahekohtuid (näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohus) ja vahekohtuid
mille pooled võivad vastastikusel kokkuleppel sõlmida, sellise vahekohtu lahendi peab
täidetavaks tunnistama riiklik kohus TsMS § 753 lg 1.
HAGIMENETLUS
Hagimenetluse näol on tegu klassikalise tsiviilasjaga, kus poolte vahel on eraõiguslikust
õigussuhtest tulenev vaidlus, mida kohtul palutakse lahendada. See sisaldab eelmenetlust,
tõendite esitamise kohustust kostja ja hageja poolt. Peale eelmenetlust saavad pooled omi
seisukohti avaldada kohtuistungil. Hagimenetluse igas faasis on pooltel õigus kasutada
dispositsiooniõigusest tulenevaid volitusi ( hagi õigeksvõtt, omaksvõtt, hagist loobumine,
komromiss). Hagimenetlust võib läbi viia lihtsustatud korras TsMS 43 peatükk.
TsMS § 403 ja 404 näeb ette hagiasja kirjaliku menetlemise võimaluse.
HAGITA MENETLUS
Hagita menetluse puhul kehtib numerus claususe põhimõte- kõik tsiviilasjad , mis ei ole
seadusega ostseselt hagita menetlusse määratud, menetletakse hagimenetluses.Hagita
menetluses rakendab kohus ise uurimispõhimõtet ning kogub tõendeid ise.
Maksekäsu kiirmenetluse puhul on tegemist Saksamaa nn tsiviilhoiatusmenetluse
eestindusega, mille puhul kohtuistungit ei peeta ning kohtulahend tehakse võlgnikupoolsete
vastuväidete puudumisel tagaselja nõude pinnalt.
-12-
TSIVIILKOHTULAHENDUS
AUSA KOHTUMENETLUSE PÕHIMÕTE
See küsimus tekib tsiviikohtumenetluses üles mitmes konstektis, esmalt on
tsiviilkohtumenetluses võimalik teha tagaseljaotsuseid, mille näol on tegemist õiguse riivega.
Sama põhiõiguse tagamise probleem on üleval seoses kättetoimetamise õigusliku
regulatsiooniga. Nüüd näeb TsMS § 326 ette korda kuidas saab dokumenti kätte toimetada
menetlusosalisele elektrooniliselt, lihtkirja või faksi teel.
Menetluses peab olema tagatud võrdsuseprintsiip, õigus olla oma asja arutamise juures, õigus
esindaja abile ja nõustajale.
MENETLUSESE
Menetluse esemeks tsiviilkohtumenetluses on eraõigussuhtest tulenev ese näiteks: võla-
,perekonna-,pärimis- ja asjaõiguslike kohtuvaidluste puhul. Problemaatiliseks võib osutuda
tsiviilasja piiritlemine haldusasjast näiteks vaidlused töösuhetes munitsipaalkooliga,
kahjunõuded notari vastu, kaebus kohtutäituri tegevuse peale, vara õigusvastase võõrandamise
fakti tuvastamine , riikliku pensioni maksmise aluseks oleva tööstaazi
kindlakstegemine ,maksunõuded pankrotimenetluses, avalik-õiguslike isikute eraõiguslik
tegevus (nt vara väljaüürimine). Kriteeriumiteks eraõiguslike ja avalik-õiguslike vaidluste
piiritlemisel on nii asjaosaline õigussubjekt kui õigussuhe ise, kusjuures hinnatakse mõlemat
kriteeriumi.
Tsiviilkohtumenetluses tuleb menetleda ka asju, mida prokuratuur keeldub kriminaalasjana
menetlemast ning prokuratuur leiab, et seda eset tuleb menetleda tsiviilkorras.
Näiteks: Juriidilise isiku juhatuse liige, teiste juhatuse liikmete teadmata viib laost minema
valmistoodangu, mille maksumus jääb alla 500 000.-krooni. Prokuratuur keeldub
kriminaalasja algatamast kuna leiab, et tegu on olnud varem juhatuse liikmete vahelise
vaidlusega antud eseme suhtes, seega leiab, et eseme suhtes olevat vaidlust tuleb lahendada
tsiviilkorras. Tekib küsimus, kui tegu oleks kaubamaja aktsionäriga, kelle aktsia hind „masu“
ajal kukkus, tegi selle kohta pretensiooni kaubamaja juhtkonnale ning võttis
-13-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
kompensatsiooniks omavoliliselt kaasa öösel televiisori vm eseme, kas siis turvameeste poolt
kinnipeetud väikeaktsionäri tegu tuleks samuti menetleda tsiviilkorras?
KOHTUMENETLUSE SUBJEKTID
Õigusemõistjad- tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Maakohtus lahendab tsiviilasja
kohtunik ainuisikuliselt, ringkonnakohus kolmest kohtunikust koosnevas kohukoosseisus ning
Riigikohus kas kolmeliikmelises koosseisus , tsiviilkolleegiumi kogu koosseisuna, erikoguna
või Riigikohtu üldkogu. Registriasjades ja maksekäsu kiirmenetluse asjades on menetlejaks
kohtunikuabi. Üürikomisjon ja töövaidluskomisjon käivad samuti õigusemõistmise alla.
Vaidlejad- asjaosalised kelle vahel on tekkinud vaidlust lahenab kohus nimetatakse poolteks.
Hagimenetluses on poolteks hageja ja kostja, hagita menetluses avaldaja ja asjast puudutatud
isikud. Kolmas isik on tsiviilkohtumenetluses vaidlejate hulka liigituv menetluse subjekt .
Pankrotimenetluses – pankrotivõlgnik ja võlausaldaja.
Abilised - ekspert, pankrotihaldur , tunnistaja, kohtukordnik, kohtutäitur, kohtuistungi sekretär.
MENETLUSTOIMING
Tsiviikohtumenetluses on hagi tagamine menetlustoiming.
TÕENDAMINE JA TÕENDATUS
Tõendeid ja tõendamist käsitleb TsMS 5 osa.
Tõendamise kohustuse osas on seadustik küllaltki selge: vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab
kumbki pool tõendama neid asjaolusid , millele tugineb oma nõudes või vastuväidetes.
Näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 seletuses määrtleb kohus selgelt hagi aluseks olevat
faktilist asjaolu ja kui sama fakti või tõendi alusel on juba varem jõustunud kohtuotsus, siis
uues menetluses sama tõendit mida kasutati varasemas menetluses ja millele on lisatud uusi
faktilisi asjaolusid , ei ole enam aluseks uuele menetlusele (Lisa 1).
TÕEND
Tõendi mõiste annab TsMS §229lg 1 .
-14-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
ÜTLUS
TsMS § 251 tunneb tõendi liigina tunnistaja ütlust, mis on suulised , võivad olla otsesed või
kaudsed, nii esmased kui tuletatud . Üldreeglina saadakse tunnistaja ütlused tunnistaja vahetu
ülekuulamise teel kohtus.
SELETUS
Tõendikvaliteediga seletus on vande all antud seletus.
Ekspertiis, eksperdi arvamus ja eksperdi ütlus
Ekspertiisi ja eksperdi arvamusi,õiguseid reguleerib TsMs 32 peatükk.
TUNNISTAJA
Tunnistajana võib TsMS § 251 lg 1 kohaselt üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada
asjas tähtsust omavad asjaolud , kui ülekuulatav ei ole asjas menetlusosaline või
menetlusosalise esindaja.
ÄRAKUULAMINE
Ärakuulamist kasutatakse tsiviilkohtumenetluses peamiselt hagita menetluses, aga ka
lihtmenetluses.
EELTÕENDAMISMENETLUS
Eeltõendamismenetlust reguleerib TsMS 26 peatükk. Eeltõendamismenetlust rakendatakse
eelkõige siis kui vastaspool ei ole teada.
PÕHISTAMINE
Tsiviilkohtumenetluses põhistamine on tulnud saksamaalt tsiviilprotsessi raames
Zivilprozessordnung, mille eesmärk on väite õigsust eeldades lugeda tõendiks tõend, mida ei
ole seaduses tõendiks loetud.
-15-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
NÕUSTAJA
Nõustaja instituudi sisseviimise tingis esindajate regulatsiooni muutmine, millega võeti
õigushariduseta isikutelt esindajaks olemise õigus.
Esindaja ja nõustaja vaheline peamine erinevus seisneb asjaolus, et esindaja võib kohtus
menetlusosalise asemel esineda ka menetlusosalise kohalolekuta; nõustaja saab tegutseda aga
ainult menetlusosalise enda juuresolekul ja heakskiidul. Samuti ei saa nõustaja teha
menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.Nõustaja kaudu saab menetlusosaline teha toiminguid
igas kohtuastmes.
TÕKENDID JA MUUD MENETLUST TAGAVAD SUNNIVAHENDID
TsMS sarnaselt teiste menetlusseadustikega näeb ette hulgaliselt võimalusi õigusemõistjale nii
vaidlejaid kui abilisi distsiplineerida . Hagi tagamine, hagi tagamist reguleerib TsMS 40
peatükk.
MENETLUSKULUD
Menetluskulud jaotuvad menetlusosaliste kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks.
Kohtukulud koosnevad asja läbivaatamise kuludest , kautsjonist ja riigilõivust.
Menetluskulude kohta on TsMS 18 peatükis.
ISIKU VÄLJAKUTSUMINE, KUTSED, MENETLUSDOKUMENTIDE
KÄTTETOIMETAMINE
Vastavalt PS § -le 24 on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Selle õiguse
teostamise võimaldamiseks on oluline, et isikule oleks teatavaks tehtud, millal ja kus tema
kohtuasja arutama hakatakse. Seda funktsiooni täidavad tsiviilkohtumentluses kohtukutsed.
Reguleeritud kord on TsMS kuuendas osas.
-16-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
VAHEKOHUS
Tsiviilkohtumnetlus on ainus kohtumenetlus , kus menetlusseadustik sätestab
kõrvalekaldumise riiklikust õigusemõistmise monopolist. Nimelt näeb TsMS § 717 ette, et
pooled võivad sõlmida kokkuleppe lahendada nende vahel eksisteeriv või tekkida võiv vaidlus
vahekohtus. TsMS § 718 kohaselt on vahekohtule võimalik allutada kõik varalised nõuded
ning need mittevaralised nõuded, mille suhtes pooled võivad sõlmida kompromissi.
VAHEOTSUS
Kui hagimenetluses on nõutava rahasumma suuruse tõendamine kulukas, keerukas ja nõude
põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsus teha, võib kohus teha poole
taotlusel vaheotsuse. Kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise taotluse korral.
OSAOTSUS
TsMS § 450 käsitleb osaotsuse tegemise võimalust. Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu
omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või
osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks
osutamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja
läbivaatamist.
TÄIENDAV OTSUS
Täiendava otsuse tegemist reguleerib TsMS § 448. Kui kohtuotsuses on jäänud mõni nõuetest
lahendamata , ei ole määratud kohtukulude jaotust või näiteks on märkimata konkreetne
rahasumma, teeb kohus menetlusosalise taotlusel asjas täiendava otsuse.
KAEBEÕIGUS TSIVIILKOHTUMENETLUSES
Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalistel võimalus kaevata nii esimese kui teise astme
kohtu otsuste peale kõrgemalseisvale kohtule. Lisaks menetlust takistavate või menetlust
lõpetavate määruste peale võimalik kaevata määruskaebe korras ning juba jõustunud
kohtulahendeid on erakorraliste asjaolude ilmnemisel võimalik vaidlustada teistmise korras.
-17-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
Olukorras kus kohus on lahendanud asja poolikult, saab kohus menetlusosalise taotlusel või
omal algatusel teha asjas täiendava otsuse. Regulatsioon on TsMS § 448.
VIGADE PARANDAMINE OTSUSES
Vastavalt TsMS § 447 ei saa avalikult teatavaks tehtud otsust kohus enam muuta. Sellest
hoolimata on kohtul võimalus igal ajal oma otsuses ilmseid arvutus- ja õigekirjavigu, samuti
ebatäpsusi, mis ei muuda otsuse sisu parandada. Vigade paranduse kohta tehakse määrus.
APELLATSIOONI KORRAS EDASIKAEBAMINE
Appelatsioonimenetlus on TsMS 64. peatükis. Apellatsioonikaebuses saab vaidlustada nii
fakti – kui õigusküsimusi.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUS
Määruskaebus ringkonnakohtus on TsMS 65. peatükis. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib
menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse.
KASSATSIOONIMENETLUS
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule.
Vastavalt TsMS 66.peatükk.
MÄÄRUSKAEBUS RIIGIKOHTUS
Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 vaatab määruskaebusi ringkonnakohtute tehtud määruste peale
Riigikohus läbi juhtudel, kus:
1) määruskaebuse esitamise võimalus on seaduses ette nähtud TsMS § 433 lg 2
2) määrus takistab asja menetlemist
-18-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
TEISTMINE
Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendite vaidlustamine, on ka
jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada
teistmise menetluses. Teistmismenetlust käsitleb TsMS 68.peatükk.
APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID
TsMS § 631 sätestab piirangud apellatsiooni korras kohtulahendi peale edasikaebamisele.
KASSATSIOONIMENETLUSE PIIRID
Vastavalt TsMS § 688 lg-le 1 kontrollib Riigikohus kaevatavat kohtuotsust vaid osas, mille
kohta on kaevatud. Riigikohus ei uuri ega kogu tõendeid, välja arvatud tõendid
menetlusnormi rikkumise kohta rinkonnakohtus.
Riigikohtule esitatud kaebuses saab tugineda vaid sellistele nõuetele, mis olid
apellatsioonimenetluses esitatud.
Riigikohus võib ringkonnakohtu otsuse tühistada TsMS § 692 lg 1 kohaselt kahel alusel-
menetlusnormi olulise rikkumise tõttu, kui see võis kaasa tuua väära lahendi (vt Lisa 1)
Ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu.
RIIGIKOHTUS MENETLUSTAOTLUSTE LAHENDAMINE TSIVIILASJADES
Riigikohus võtab asja menetlusse, kui:

ringkonnakohus on oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja selle normi vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige otsuse;

ringkonnakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Lisa1 ) ja see võis kaasa tuua ebaõige otsuse.

Kassatsioonikaebuse lahendamisel on sõltumata punktides 1 ja 2 kriteeriumide esinemisest põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.
-19-
TSIVIILKOHTUMENETLUS
Kasutatud kirjandus:

„TSIVIILSEADUSTE KOGUMIK“ seisuga 1. jaanuar 2009

„ TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK“ koostanud, Siim Tammer ja
Margus Miller
3) „ KOHTUMENETLUS“ koostanud, Eerik Kergandberg, Andreas Kangur, Sten Lind,
Katrin Saaremäel-Stoilov, Virgo Saaremets
-20-