Tsiviilkohtumenetlus eksam (3)

Tsiviilkohtumenetlus
1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded
Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust.
2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid
Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt .
Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi.
Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada.
4. tsiviilkohtumenetluse põhimõtted
Põhimõtted:
Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu .
Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed.
Seaduslikkus – kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele .
Poolte võrdsus – õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles.
Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees.
Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe.
Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel.
Menetleva kohtukoosseisu muutmatus.
Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral.
Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks.
Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega.
5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes
§ 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt.
§ 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
§ 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
6. kohtuniku taandamise alused
Kohtunik peab olema erapooletu ja sõltumatu, mis on tagatud taandamise instituudiga. Kohtunikul on kohustus teha enesetaandus, kui esinevad taandamise aluseks olevad asjaolud . Taandamise aluseks olevate asjaolude loetelu on avatud loetelu. Taandamise avaldus tuleb esitada kirjalikult. See peab olema motiveeritud ning tuleb esitada kas esimesel kohtu poole pöördumisel või kohe, kui ilmneb taandamise aluseks olnud asjaolu. Samade asjaolude alusel saab taandusavalduse esitada vaid üks kord, õigusemõistmisest põhjuseta keeldumine ei ole lubatud.
7. kohtusse kutsumise kord ja selle õiguslikud tagajärjed
§ 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel
Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel.
Kohtukutses märgitakse vähemalt:

• kohtusse kutsutava isiku nimi;
  
• kohtu nimetus ja aadress;
  
• kohtuistungi aeg ja koht;
  
• asja põhisisu;
  
• kellena isik välja kutsutakse;
  
• kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest;
  
• kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed.
  

Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline , tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.
8. protokollid , kohtuistingi protokolli parandamise kord
Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist. Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt , et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine.
Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist.
9. menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord
Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.
§ 64. Tähtaja muutmine
Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
Menetlustähtaja ennistamist on võimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, kuid menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Koos ennistamise avaldusega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt määruskaebust esitatakse). Teatud juhtudel peab kohus tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks pidama kohtuistungi. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb tasuda kautsjon . Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada.
10. menetluskulu koosseis
Menetluskulud
Menetluskulud jaotuvad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks.
Kohtukulud on riigilõiv , kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

• Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma , mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus.
  
• Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse kaebuse või teistmisavalduse esitamisel riigikohtule, menetluse taastamisel ja tähtaja ennistamisel.
  

Asja läbivaatamise kulud on menetlust toetavatele isikutele makstavad tasud (tõlgikulu, tunnistaja tasu jne), tõendite saamiseks tehtud kulutused (vaatluse läbiviimise ja asitõendi saamise kulud), kohtudokumentide kättetoimetamisega ja kohtuteadetega seotud kulud ning tsiviilasja hinna määramise kulud.
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste õigusabikulud, menetlusosalise enda kulud (sõidukulud, saamata töötasu ), kohtueelse menetluse kulud ning hagi tagamisega seotud täiturikulud.
11. menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine toimub kahes etapis . Kohtukulude jaotus määratakse kohtuotsusega ning kohtukulude summaline kindlaksmääramine toimub pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi kohtumäärusega. Kohtukulude jaotuse põhimõtetega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtuotsus, millega jaotus kindlaks määrati. Kohtukulude summalise kindlaksmääramisega mittenõustumisel tuleb vaidlustada kohtumääraus, millega summaline kindlaksmääramine toimus. Menetluskulude jaotamisel kehtib „kaotaja maksab“ põhimõte. Kohtukulude jäävad hagimenetluse kaotanud poole kanda ning hagita menetluses kannab kohtukulud isik, kelle huvides hagita menetlus algatati.
12. tõendi mõiste, liigid, tõendamise eesmärk, tõendamisese ja tõendamiskoormus
Tõendid tsiviilmenetluses on tunnistaja ütlused, poole vande alla antud seletus, asitõend, dokumentaalne tõend , vaatlus , eksperdi arvamus
Tõendite liigitus

• Allika järgi: isikulised – tunnistaja ütlused, poole seletus, dokumentaalne tõend ja asjalised – asitõend;
  
• Vormi järgi: suulised – tunnistaja ütlus , dokumentaalsed tõendid ja asitõendid;
  
• Tajumise järgi: algsed ja tuletatud ;
  
• Teabe seose järgi: otsesed ja kaudsed ;
  

Tõendamise ese – need asjaolud või asjaolude puudumine, mille olemasolu soovitakse protsessi käigus tuvastada.
Tõendamiskoormus tähendab seda, et kumbki pool peab tõendama oma väiteid . See eeldab poolte aktiivsust. Tõendamiskoormuse selgitamine pooltele on kohtu kohustus. Juhul, kui kohus kvalifitseerib õigussuhte pooltest erinevalt, võib see muuta ka tõendamiskoormust. Tõendamiskoormuse selgitamata jätmisel võib tegemist olla üllatusliku kohtuotsusega. Tõenduslik presumptsioon on teatud asjaolude esinemise eeldamine, kui teised asjaolud on tõendatud.
13. tõendamisest vabastamise alused
Tõendada ei ole vaja asjaolusid, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib lugeda asjaolu, mille kohta on võimalik hankida teavet menetlusvälistest allikatest. Näiteks võib lugeda üldtuntuks asjaoluks matemaatilisi meetodeid. Asjaolu üldtuntuks tunnistamine peab olema poolele eelnevalt teada ja kohtu poolt aktsepteeritud nagu kõik tõenditesse puutuv. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mille vastaspool omaks võtab. Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool selgesõnaliselt asjaolu ei vaidlusta. Omaks saab võtta vaid faktilist asjaolu, mitte õiguslikku olukorda . Tõendama ei pea ka jõustunud kohtuotsusega tuvastatut, kui on tegemist vaidlusega, mis toimub samade menetlusosaliste vahel. Perekonna- ja põlvnemisasjas, samuti juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta tehtud otsus ning kohustusliku vastutuskindlustuse kohta tehtud otsus on siduv ka isikute suhtes, kes ei osalenud menetluses.
14. tõendite asjakohasus ja lubatavus
Tõendite kuuluvus
Tõend peab olema asjakohane . Kohtu otsustada on, kas poole esitatud tõend on vaidlusesse puutuv või mitte, see eeldab kohtu poolset eelotsustust õigussuhte kvalifikatsiooni kohta. Õigussuhe on vajalik kvalifitseerida selleks, et menetlust ei koormataks üle ebavajalike tõenditega asjaolude kohta, mille üle pooled ei vaidle või ajaolude kohta, mis ei ole vaidluse lahendamisel olulised
Tõendite lubatavus
Teatud õigussuhte asjaolusid saab tõendada vaid kindlat liiki tõenditega st asjaolu tõendamiseks on lubatavad üksnes seaduses sätestatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud ka kaudsed ja tuletatud tõendid.
Tõend ei ole lubatav eelkõige, kui selle saamine on seotud isiku põhiõiguse rikkumise või kuriteoga. Tõendi vastuvõtmisest võib keelduda ka menetluse ökonoomsusest tulenevatel kaalutlustel . Kohtul on õigus keelduda vastu võtmast tõendit, mis on esitatud hilinemisega, mis ei ole kättesaadav või selle vajadus on põhjendamata.
15. tõendite esitamine ja kogumine, uurimine , hindamine
Tõendite esitamine ja kogumine
Menetlusosalisel on kohustus esitada tõendid oma väidete ja vastuväidete kinnituseks . Kohtul on õigus koguda tõendeid omal algatusel üksnes abielu- ja põlvnemise asjades või lapse huvi puudutavas vaidluses, teist laadi vaidlustes on kohtul võimalus teha menetlusosalisele esitada tõendeid. Pooled võivad kokku leppida seaduses sätestatust erineva tõendamiskoormuse ning tõendi liigid, millega vaidlusaluseid asjaolusid tõendada. Tõendite esitamiseks on menetlusosalise taotluse esitamine kohtule tõendi vastuvõtmiseks ja tõendite kogumine on kohtu poolt tõendi kättesaadavaks tegemine menetlusosalistele. Kohus kogub tõendeid, mida menetlusosaline ise ei saa esitada. Tõendite kogumiseks peab menetlusosaline esitama kohtule taotluse, milles põhjendab tõendi asjakohasust ja selle kättesaamist võimaldavaid andmeid. Tõendite kogumine toimub määruse alusel, mida võib vajadusel menetluse käigus muuta.
Tõendite uurimine
Tõendeid uurib kohus vahetult ja hindab neid lahendi tegemisel. Menetlusosalisel on õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil. Kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine kohtuistungilt, kus uuritakse tõendeid, ei takista tõendite uurimist , kui kohus ei määra teisiti. Kohtuistungilt, kus uuriti tõendeid, puudunud menetlusosalise taotlusel võib kohus määrata uue või täiendava tõendite uurimise, kui menetlusosaline põhistab kohtule, et ta puudus istungilt mõjuval põhjusel ning et tema puudumise tõttu on kogutud või uuritud tõendusmaterjal oluliselt puudulik.
Tõendite hindamine
Tõendeid hinnatakse kohtu poolt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumina. Tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kõikide tõendite üle saab vaielda. Tõendi hindamisel osutub oluliseks tõendi usaldusväärsus, mida mõjutavad sellised asjaolud nagu tõendi saamise asjaolud, tõendi allikas jne. Tõendeid hindavad ainult esimese ja teise astme kohus.
16. menetlusosalised hagimenetluses ja hagita menetluses
Menetlusosalised on:
1) hagimenetluses – pooled ja kolmas isik;
2) hagita menetluses – avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.
Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus.
Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi , kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
17. kostja asendamine
Kostja määratlemine on hageja õigus. Kui hageja leiab, et ta on esitanud hagi ekslikult vale isiku vastu, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist menetlust lõpetamata. Kostja asendamisel peab hageja kandma asendatud kostja menetluskulud.
Hageja taotlusel on võimalik kostja ka menetlusse kaasata, kui selgub , et hagi ei ole esitatud kõigi kohustatud isikute vastu. Hageja kaasamine ja asendamine ei ole lubatud.
18. menetlusõigusjärglus
§ 209. Menetlusõigusjärglus
Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis .
Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.
19. kolmandad isikud tsiviilkohtumenetluses ja nende kaasamise eeldused
Kolmandad isikud jagunevad iseseisva nõudega kolmandateks isikuteks ja iseseisva nõudeta kolmandateks isikuteks.
Kolmas isik, kes esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib hagi esitamisega mõlema poole vastu menetlusse astuda kuni sisulise arutamise lõpetamiseni maakohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused. Samas aga ei tuleks iseseisva nõudega kolmandat isikut ära segada olukorraga, kus mitu hagejat esitavad ühise hagi. Antud juhul on nõue üks, ühine. Iseseisva nõudega kolmas isik aga esitab vaidluseseme (objekti) suhtes oma nõude, mis erineb hageja nõudest.
Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on kõik menetlusosalise õigused ja kohustused, kuid puuduvad need õigused, mida omavad pooled, see tähendab - tal ei ole õigust muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada nõuet, loobuda hagist või hagi õigeks.
20. esinduse liigid ja volitused
Menetlusosaline (hageja, kostja, kolmas isik) võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu.
Esinduse liigid: seadusjärgne esindus ja lepinguline esindus.
Seadusjärgne esindus. Alaealise seaduslikuks esindajaks on tema vanem või eeskostja . Piiratud teovõimega täisealisel isikul on seaduslikuks esindajaks kohtu poolt määratud eestkostja .
Juriidilisel isiku esindajaks on juhatuse või seda asendava organi liige, samuti likvideerija . Pankrotimenetluses esindab võlgnikku pankrotihaldur. Esindajaks oma volituse piires ka pärandi hooldaja või testamenditäitja, kinnisasja sundvalitseja, tedmata kadunu vara hooldaja. Esindaja ei ole protsessiosaline, kuid tal on selle protsessiosalise õigused ja kohstused keda ta esindab.
Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes, protsessiosalise üleneja või alanejasugulane, üks hageja teiste hagejate eest või kostja kostjate eest, kui lepinguline esindus tuleneb seadusest (riik), muu õigusteadmistega isik. Volitusi tõendab volikiri . Kohtul on õigus lepinguliselt esindajalt volitused ära võtta kui ta ei saa hakkama oma tööga.
21. kohtualluvus , selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus
Isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on oluline, et pöördutaks õige kohtu poole . Kohtu pädevuseks e kohtualluvuseks e kohtuvõimkonnaks nimetatakse kohtu seadusega määratud võimupiire õigusemõistmisel. Kohtualluvus tähendab isiku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama.
Valikuline
Seadus võimaldab hagejal valida asja lahendava kohtu selliselt, et lisaks üldisele kohtualluvusele on võimalik vaidluse lahendamine hageja poolt määratud kohtus. Kui alternatiivne alluvus on lubatud ja asi võib alluda mitmele kohtule, siis on see hageja õigus valida kohut.
Lepinguline
Kohtualluvuse kokkulepe on võimalik vaid juhul, kui see on sõlmitud vaidluste lahendamiseks, mis tõusetuvad mõlema poolt majandus- või kutsetegevusest. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole õiguslikult siduva, kui see on sõlmitud konkretiseerimata õigussuhte kohta, hagi esemeks on mittevaraline nõue, pool on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest.
Erandlik kohtualluvus
Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud. Selline alluvus tagab kergema ja odavama kohtuotsuse täitmise protsessi. Hagita menetluses on üldjuhul tegemist erandliku kohtualluvusega.
22. asja algatamine
- hagi mõiste, hagi ese ja alus, hagi liigitamine , hagi ühendamine, vastuväited ja vastuhagi
-hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed
Hagi on kohtule esitatud vaidlustatud või väidetavalt rikutud subjektiivsete õiguste kaitse nõue.
Hagi alus – olulised asjaolud, juriidilised faktid, millele rajaneb nõue. Materiaalõiguslik alus väljendub konkreetses seaduse sättes.
Hagi ese – materiaalõiguslik nõue kostja vastu, see tegevus, mida kostja on kohustatud hagi rahuldamise korral tegema või rahasumma, mida välja mõista.
Vastuväited ja vastuhagi
Kostja esitab oma nägemuse ja asjaolude tõlgenduse. Kohustus esitada omapoolseid tõendeid, mis välistavad hageja nõude olemasolu. Kohtule vastamine kohustuslik, kui kohus väljastab kostjale kirjalike vastuväidete kohustuse.
Kostja esitab nõude hageja vastu, mis on seotud hageja nõudega. Vastuhagi peab vastama ühele järgmistest tingimustest:

• Vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele ,
  
• Vastuhagi rahuldamine välistab hagi rahuldamise ,
  
• Vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.
  

Vastuhagi vastuvõtmise ja selle vastavuse vastuhagile esitatavatele tingimustele otsustab kohus, kuulates ära teise poole arvamuse. Vastuhagi saab esitada kuni asja arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus.
Hagist loobumine ja kompromissi õiguslikud tagajärjed
23. menetlusdokumendite kätteandmise kord ja selle tähendus
Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud.
Elokrooniline kättetoimetamine, kättetoimetamine menetlusosalise korraldamisel, menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine.
24. kompromissi sõlmimise kord ja selle eelised
Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.
Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
Kompromiss võib olla tingimuslik.
Kompromissi saab tühistada ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda. Kui kohus sellise hagi rahuldab , loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
25. hagi tagamine, selle abinõud, asendamine ja tühistamine, edasikaebamise kord
Hagi tagamine on kohtuotsuse täitmise tagamine. Selle ülesanne on tagada, et hagi rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine reaalne. Poole põhjendatud kirjaliku taotluse alusel tagab hagi kohus oma määrusega.kui kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatu, siis jätab kohus hagi tagamata ja teatab sellest kirjaga taotluse esitajale. Hagi tagamise taotlust saab esitada ka enne hagi esitamist .
Hagi tagamine toimub kohtu määrusega, mida võivad pooled vaidlustada esitades määruskaebuse ringkonnakohtule (TsMS § 390). Määruskaebuse võib esitada ka hagi tagamata jätmise määruse peale . Kostjal on õigus olla ära kuulatud vähemalt apellatsioonimenetluses.
Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS paragrahv 378 lg 1 , olulisemad:
1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine ;
2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; (vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada (TsMS paragrahv 389 lg 1); registrisse mittekantud vara arestimist korraldab kohtutäitur.
Kohus võib hagi tagamise asendada raha maksmisega või teise abinõuga või tühistada tagamise, kui hagi tagamise vajadus ära langeb.
Hagi tagamise tühistab sama kohus kui hagi jääb rahuldamata või kostja rahuldab hageja nõude vabatahtlikult täies ulatuses.
26. eelmenetluse ülesanded ja tähendus, eelistung
Eelmenetluse ülesanne on asja ettevalmistamine kohulikuks arutamiseks. Eelmenetluse käigus selgitab kohus välja:

• Hageja nõude ja kostja vastuväited, kolmanda isiku seisukoha;
  
• Tõendid mida soovitakse esitada ja mida nendega tõendatakse (tõendite lubatavus);
  
• Kas asja lahendamine muul viisil on võimali (kokkulepe);
  
• Kes on protsessiosalised ja kuidas nad kohtuistungile kutsida;
  
• Kas asja soovitakse lahendada kollegiaalsselt (kaasistujatega).
  

Eelmenetlus toimub kahes etapis – eelmenetluse toimingud ja eelistung.
§ 398. Eelistung
Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Eelistungi käigus kontrollib kohus esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti seda, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavalt seaduse nõuetele. Kostja teatab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õigeks võtta.
Eelistungil selgitab kohus pooltele, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed poolte kokkuleppe ja hagist loobumise korral, samuti kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärjed. Kohus määrab poolte arvamusi arvestades kindlaks kohtuistungi päeva, kellaaja ja koha.
27. kohtuistung
Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine . Pooltele tuleb teatavaks teha kohtuistungi toimumise aeg ja koht. Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohtuistung on tegeliult vajalik selleks, et oleks tagatud asja kohtus arutamise avalikkus. Asja sisuline arutamine toimub suuliselt või vahetult.
Asi vaadatakse asja arutamiseks määratud kohtuistungil läbi järgmises korras:
1) pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab;
2) hageja esitab oma nõuded;
3) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu;
4) menetlusosalised annavad seletused , põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta;
5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid;
6) menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks.
28. kohtulahendid:
- kohtuotsus(442), vaheotsus, osaotsus, tagaseljaotsus, täiendav otsus
Kohtuotsus on vaidluse sisuline lahend . Peab olema seaduslik ja põhjendatud. Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast.
Vaheotsus
Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsuse tegemine võimaldab vältida kulukat, aeganõudvat ning tarbetut tõendamismenetlust.
Osaotsus
Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist.
Tagaseljaotsus
Kohus võib teha ka tagaseljaotsuse, mis on käsitletab kui sanktsioon puuduvale poolele. Hageja puudumisel tehakse tagaseljaotsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kui kostja hagi õigeks võtab või on hagi vaieldamatult põhjendatud, siis võib hagi rahuldada ka hageja puudumisel.kostja puudumisel tehakse tagaseljaotsus, millega hagi rahuldatakse. Hagi peab olema õiguslikult põhjendatud – nõudel peab olema seaduslik alus.tagaseljaotsuses ei analüüsi kohus tõendeid, kuni sisulist arutamist ei toimu.
Täiendav otsus
Kui tehtud kohtuotsuses on jäänud mõni nõuetest lahendamata, ei ole määratud kohtukulude jaotust või näiteks on jäänud märkimata maksmisele kuuluv konkreetne rahasumma, teeb kohus menetlusosalise taotlusel asjas täiendava otsuse. Sisuliselt on tegemist apellatsioonimenetluse alternatiiviga, kus esimese astme kohus saab ise oma möödalaskmise parandada. Täiendava otsuse saab kohus teha omal algatusel ja seda saab taotleda ka menetlusosaline.
-kohtumäärus
Kohtumäärusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Kohtumäärused võivad olla suulised, mis tehakse kohtu eel- või põhiistungil ja protokollitakse, ning kirjalikud. Kirjalikult tuleb vormistada need määrused, mis takistavad edasist asja menetlust ja millele saab esitada määruskaebuse. Kohtumäärused, mis ei ole tehtud istungil, tuleb vormistada kirjalikult.
Määrusest peab nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu.
29. menetluse peatamine, lõpetamine ja avalduse läbivaatamata jätmine
Menetluse peatamise kohustuslikud alused:

• Kui pooleks olev füüsiline isik sureb või juriidiline isik lõpetatakse – kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni;
  
• Poole tsiviilprotsessiteovõime kaotusel – kuni eeskostja määramiseni;
  
• Kui asja ei ole võimalik läbi vaadata enne teise asja läbivaatamist – kuni teises asjas kohtuotsuse jõustumiseni;
  
• Kui dokumendid on vaja kätte anda välisriigis – kuni dokumentide kätte andmiseni;
  
• Kui sama hagi on esitatud välisriigi kohtus – kuni selgub, millise riigi pädevusse asi kuulub.
  

Kohtu valikul võib menetluse peatada:

• Poole raske haiguse korral, kui see pole krooniline – kuni tervenemiseni;
  
• Poole pikkaajalise töölähetuse korral kui tema kohaolekuta ei saa asja lahendada – kuni naasmiseni;
  
• Poole taotlusel, juhul, kui mõlemad pooled seda teevad.
  
• Menetlus peatakse määrusega, millele saab esitada erikaebuse ringkonnakohtule.
  

Kohus lõpetab asja menetlemise kui:

• Asi ei kuulu tsiviilmenetluse läbivaatamisele
  
• Ei ole kinni peetud kohtueelsest menetlusest
  
• On olemas jõustunud kohtuotsuse samas vaidluses samada poolte vahel
  
• Hagist loobutakse ja kohus võtab loobumise vastu
  
• Pooled saavutavad kokkuleppe
  
• Sõlmitakse leping asja lahendamiseks vahekohtus
  

Menetluse lõpetamine otsustatakse määrusega. Kui menetlus on asjas lõpetatud , ei saa enam sama nõudega sama isiku vastu kohtusse pöörduda. saab esitada erikaebuse ringkonnakohtule.
Kohus jätab avalduse läbi vaatamata kui:

• Vaidluse lahendamisel ei ole kinni peetud kohtueelse lahendamise võimalustest
  
• Avaldajal ei ole tsiviilprotsessiteovõimet
  
• Avalduse on esitanud volituseta isik
  
• Menetluses on juba sama asi samade poolte vahel
  
• Töövaidluskomisjoni menetluses on sama vaidlus
  

Asja läbivaatamata jätmine toimub määrusega, millele saab esitada erikaebuse. Läbivaatamata jätmine ei võta võimalust sama avaldusega uuesti kohtusse pöörduda.
30. hagita menetluse üldpõhimõtted ja hagita asjade liigitus
Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud. Hagita asjad on:
1) maksekäsu kiirmenetlus;
2) üleskutsemenetlus;
3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine ;
4) äraolija varale hoolduse seadmine;
5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine;
6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse;
7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks;
8) hagita perekonnaasjad;
9) pärandi hoiumeetmete rakendamine;
10) registriasjad;
11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine;
12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine;
13) korteriomandi ja kaasomandi asjad;
14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine;
15) kaebused kohtutäituri otsuste peale;
16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele;
17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.
31. maksekäsu kiirmenetlus
Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga või elatist välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot.
Kohus ei kontrolli nõude tõendatust vaid üksnes formaalseid nõudeid. Avaldus peab olema veenev st kui eeldada et kõik avalduses toodu on tõene, siis kulub avaldus rahuldamisele.
32. hagita menetluse erinevus hagimenetlusest (nimetada erinevused)
Hagimenetlus – esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja ), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel.
Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne.
33. ringkonnakohtu pädevus , kohtulahendise edasikaebamise kord, tähtajad , sisu ja vorminõuded
Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju.
Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e. teise astme kohtus. Tsiviilasju arutab tsiviilkolleegium, kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik.
Apellatsioonkaebusele on samuti sätestatud vormi ja sisu nõuded (TsMS § 633).
Apellatsioonkaebus tuleb vormistada A 4 formaadis, eesti keeles ja see peab sisaldama muu hulgas:
- kaevatava otsuse teinud kohtu nimetust , otsuse kuupäeva ja tsiviilasja numbrit;
- apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles tuleb ära märkida, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb;
- apellatsioonkaebuse põhjendust - millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada;
- kaevatava otsuse kättetoimetamise aega.
Üldine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 20 päeva kohtuotsuse avaldamisest.
34. apellatsioonikaebuse ja määruskaebuse menetlemise erisused ( kaebuste esitamise kord, tähtajad, läbivaatamine, tõendite esitamine)
Vastavalt TsMS §-le 630 võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kui esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või kui apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud . Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Erisused üldisest edasikaebamise tähtajast sätestavad TsMS § 632 lg-d 2 ja 3. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule.
TsMS § 660 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse.
Erinevalt apellatsioonkaebusest (TsMS § 652) võib määruskaebuses ringkonnakohtule TsMS § 662 lg 3 järgi esitada kaebuse põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja tõendeid ning määruskaebust menetleb TsMS § 663 alusel esmalt asja lahendanud maakohus ise.
35. kassatsioonimenetlus Riigikohtus
Kassatsioonimenetlus toimub Riigikohtus. Asja sisulist läbivaatamist ja tõendite hindamist kassatsioonikorras ei toimu. Antakse hinnang üksnes seaduse tõlgendamisele ja protsessinormide järgmisele. Kassatsiooni subjektiks on protsessiosalised. Kaebuse esitaja on kassaator, vastapool vastutaja. Kassatsiooni objektiks on ringkonnakohtu lahend.
36. jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine)
Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis oleks aluseks teistsugusele kohtuotsusele. Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule, selle menetlusse võtmiseks on vaja menetlusluba. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk.
37. vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted
Vahekohtu menetlus peab järgima küll üldiseid ausa menetluse põhimõtteid, kuid pooled võivad konkreetsetes menetlusreeglites, kohtu koosseisu ja tõendamisreeglites kokku leppida. Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. Pooled võivad ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust.
Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata.
38. vahekohtu pädevus
Vahekohtul on õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Seejuures tuleb vahekohtu kokkulepet käsitada ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena. Kui vahekohus on tunnistanud end ebapädevaks, taastub tavaline kohtualluvus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.