Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

docx

Tsiviilkohtumenetlus eksam

reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada. 4. tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Põhimõtted: Objektiivsus – kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed.

Tsiviilmenetlus

194

pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist

Õigus

27

doc

Tsiviilprotsess

Mittevastava poole asendamine ­ kui hagi pole esitanud isik, kellele kuulub nõudeõigus või kui hagi pole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja taotlusel asja lõpetamata asendada hageja või kostja õige hageja või kostjaga. Hageja asendamine toimub hageja nõusolekul. Kostja asendamine toimub hageja taotlusel. 4. Esindamine kohtus. Esindaja. Esindamine kohtus Perekonnaõiguslikud küsimused, vähekaitstud isikud, füüsilised isikud, piiratud teovõimega isikud, väheste juriidiliste teadmistega isikud, esindaja kohtu määramisel - menetlusteovõimeta isikud, alaealised hagita perekonnaasjades. Füüsilise isiku esindus Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja

Tsiviilõiguse üldosa

42

doc

Tsiviilkohtumenetlus

Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009  TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.....................

Tsiviilõigus

25

doc

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv

..............................25 2 Sissejuhatus Käesolevas töös on refereeritud raamat "Hagimenetlus tsiviilasjas" kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õigusemõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, viitab muuhulgas ka uuendustele, mida seaduse uus redaktsioon on kaasa toonud, sealhulgas näiteks 43. peatükk "Lihtsustatud menetlused", 49. peatükk "Maksekäsundi kiirmenetlus", 50. peatükk "Üleskutsemenetlus, 55. peatükk "Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks" ning 61. peatükk

Õigusteadus

23

doc

Tsiviilkohtumenetlus

I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 ­ hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�

Õigus

12

doc

TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED

VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse Lihatööstuse vastu VÕS § 1054 alusel- kolmas isik Ants Kass, kes juhul, kui selgub, et põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult liikluseeskirju, peab hüvitama omakorda regeressnõude alusel oma tööandjale viimase poolt Aime Koorele hüvitatud kahju ( Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 216 lg.1 alusel kolmanda isikuna kaasamine. Kohus rikkus protsessinorme, kui ei näidanud kostja taotluse peale toimikut ja selles olevaid tõendeid, sest TsMs § 199 järgi on menetlusosalistel, s.h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg

Äriplaan

46

doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d

Õigus

Kommentaarid (0)