9. Menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord MENETLUSTÄHTAEG ON TÄHTAEG, MILLE JOOKSUL TULEB TEHA MENETLUSTOIMING. Menetlustähtaeg määratakse kindlaks:1. seadusega ( näiteks apellatsioonkaebuste esitamise tähtaeg jne); või 2. kohtu poolt (puuduste kõrvaldamine, tõendite esitamine jne ) Nõuded menetlustähtaja ennistamiseks Mõjuva põhjuse olemasolu, miks ei olnud võimalik menetlustoimingut teha- TsMS § 422- mitteammendav loetelu; Põhistatud avalduse esitamine- TsMS § 235 põhistamise mõiste; (§ 235. Põhistamine Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.)
Menetlustähtaja ennistamist on võimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, kuid menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Koos ennistamise avaldusega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt
.................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks, milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud
Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega tekitatud kahju). Eesti Haigekassa hagi Karl Kase vastu kannatanule hüvitatud ravikindlustuse regeress-ehk
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist. - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). 7 Page 8 of 24 TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik. kohtuistungil. (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks. (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses,
- menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus kohtuistungil. (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik. (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses, (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks. sõltumata protsessiosaliste taotlustest.
välistamise seadust. Miks pankrotivara on oluline? Sest võlausaldajad saavad vara arvel rohkem nõudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguväärtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde saamiseks vara tagasivõitmine ehk tunnistatakse kehtetuks tehingud millega on kahjustatud võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi. § 110 annab üldalused ja § 111-117 erialused(tegemist ammendava loeteluga). Tagasivõitmine käib hagi alusel, haldur esitab hagi kohtule. Halduril on kohustus tõestada kohtule, et eelnevalt tehtud tehing kahjustab võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi ehk siis kes hagi esitab see ka tõendab. NB! Kui võlgnik saab pärandi, siis võlgnik otsustab kas võtab vastu või mitte, ent kui võtab vastu, siis kuulub pärand pankrotivara hulka. Vara valitsemine. § 124 e haldur võtab vara valitsemise ja haldamise üle. Haldur koostab detailse varade ja võlgade nimekirja (k.a. nõuded)
Kohtuotsus 3-2-1-5-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Hansapank hagi Mart Susi vastu 2 252 117 krooni 24 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22/1189/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2
kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele". 3 Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma. 2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID.
asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) §711 lg 1 järgi seaduses sätestatud juhul määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. TsMS §711 lg 5 järgi kui Riigikohtu erikogu leiab, et asi ei kuulu lahendamisele tsiviil- ega halduskohtumenetluses, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 4 Kaljumäe tuginedes Riigikohtu praktikale väidab, et halduskohtu pädevuse piiritlemine üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on
TsMS § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 41) asja lahendamisele kohaldatava õiguse; 5) kas asja
Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2
kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67 kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata. Kohtud on käsitlenud ja apellatsioonikohus leidnud vaid seda, et hageja pole tõendanud, et ehitise kaasomanikud ei ole kasutuskorra kokkulepet sõlminud. AÕS § 74 kohaldamise seisukohalt pole aga oluline mitte see, kas kaasomanikud on kasutuskorras kokku leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist,
- Vastutõendamine kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal.
Tallinna linn läbi Mustamäe LOV SHO toetasid lapse elukoha määramise nõuet. 28.06.2010. a toimunud ärakuulamisele puudutatud isik RK ei ilmunud. Puudutatud isik on telefoni teel ära kuulatud, samuti on talle võimaldatud oma seisukohta kirjalikult esitada. RK vaidles suhtlemise korrale, mida avaldaja välja pakkus, vastu. Lapse elukoha suhtes ei ole RK otseselt vastuväiteid esitanud. Kohtu seisukohad TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu on kohaldatav ka hagita menetluses. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1
valdavalt kasutab. Avalikkus asjade arutamine on avalik, otsuste kuulutamine avalik. Kinniseks võib kuulutada terve istungi või osaliselt: riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; asutuse siseteabe kaitseks; isiku eraelu kaitseks; lapsendamine; alaealise huvides; õigusemõistmise huvides; kuni 15 aastase isiku ülekuulamisel või psüühika häiretega isikute puhul. 30) Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Pooled ja kolmandad isikud. Pooled on hageja (isik, kes esitab nõude milleski osas kohtule kellegi teise vastu) ja kostja (isik, kelle vastu on nõue(hagi) esitatud). Kolmandad isikud on isikud, keda võib see nõue veel puudutada, nt kindlustusfirma. Hagita asjad avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Õigused õigus tutvuda toimikutega (kohtukantseleis); ...teada kohtu koosseisu; ... esitada taandusi ja taotlusi (tunnistaja kutsumiseks); ... anda selgitusi istungil tõusnud
[email protected] Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53648561 HAGIAVALDUS 2250 EURO PÕHIVÕLA, 3200 EURO INTRESSI, SISSENÕUTAVAKS MUUTUNUD VIIVISE JA VIIVISE KUNI PÕHIVÕLA TÄITMISENI NÕUDES Hagihind: 6666,35 eurot Riigilõiv: 450 eurot I Asjaolud 1. Hageja Jana Tasane ja kostja Kuuno Kloop sõlmisid 28.05.2015 suulise laenulepingu (lisa 1 vestlus hageja ja hageja töötaja vahel). Lepingu alusel laenas hageja kostjale 900 eurot sularahas, mille kostja kohustus tagasi maksma hiljemalt 28.06.2015 koos 900 euro suuruse intressiga ning kostja koostas võlgnevuse kohta samal päeval ka kirjaliku võlatunnistuse (lisa 2 võlatunnistus). Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 2. Hageja ja kostja sõlmisid 19.06
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus 1. Analüüsi objekt: Alexander Sinotovi hagi Intertakso OÜ vastu töötasu ja lõpparve saamiseks ning kohustamaks kostjat väljastama tööraamatut (nr 3-2-1-160-09) 2. Analüüsi skeem Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma
Kapitali vähendamise kohta peab olema otsus ÄS § 197 1 ja avaldus § 200. Suurendamisel otsus § 1921, avaldus § 196 ning sissemakse § 194 (§ 140 lg 1). Kõik vastab seadusele, seega tuleb kanne ära teha. Antud juhul tuleks kanne tühistada. Kas varjatakse ML? Eraõiguse üks osa on lepinguvabadus, seega võivad valida, kuidas soovivad tehinguid teha. Ei saa suunata isikud ainult ML-d sõlmima. Tegemist on kandemäärusega TsMS § 598 järgi ja kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse (TsMS § 599). Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Kohtunikuabil ei olnud õigust kannet tegemata jätta ja seega tuleks määrus tühistada.
Otsuse põhjendustel on PankrS § 26 lg 4 kohaselt halduri pädevuses temal olevate dokumentide alusel võlausaldajatele häälte arvu määramine ja sellest tulenevalt on halduril, võlausaldajate üldkoosolekul ja kohtul õigus hinnata nõude õigsust enne häälte arvu määramist. Võlausaldaja 6 võib nõude õigsust tõendada nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis otsuses, et R. Paala nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et AS TSC Henry Motors võlast 2 401 389 krooni on R. Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R
teine funktsioon. Vahel jääb selgusetuks, kas KIS tegelikult ka ei tööta või ainult tundub, et ei tööta, sest kolleegil üle laua või kõrvalkabinetis tundub kõik toimivat. (Kohtute ...2011) Teine kasutatud meetod otsing Kohtute Aastaraamatutest andis mõned statistiliselt andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat 2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita menetluses. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda.
hüvitamist võrdeliselt nende osadega. OMANDI KAITSE Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. VALLASOMAND 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale
*11 Vahekohus ei sea piiranguid vahekohtuistungi toimumise kohale (istungid võivad toimuda Notarite Kojas või poolte määratud kohas), vaidluste lahendamine on kiirem (otsus tehakse 3 kuu jooksul ning edasikaebamisele ei kuulu), diskreetsem (kinnine istung tagab konfidentsiaalsuse), lihtsam (pooled võivad menetlusreeglites ise kokku leppida) ja mitmel juhul odavam (menetluslõivud ja õigusabikulud). Vahe- kohtu otsuse tühistamist saab taotleda üksnes TsMS §-s 751 toodud juhtudel, kui tekib vaidlus selle üle, kas asja vahekohtule lahendamiseks andmise kokkulepe (vahekohtu kokkulepe või klausel) on tühine, või kui poolele ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtumenetlusest. Pooltel, kes soovivad vaidluse lahendada vahekohtus, on võimalus valida ise vahekohtunikud, menet- luse keel, kohtuistungi toimumise koht ja menetlusviis (kirjalik või suuline). Kui pooled ja vahekohtunik(ud)
Pankrotiõigus Loeng I 08.09.2008 Pankrotiseadus Vt viidatud kohtupraktika! I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed. 1.1 p olemus ja p menetluse üldiseloomustus PaS mõiste on esimene säte. P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p?
o Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus ei peatu!) o Lepingu muutmise / pikendamise tasu o Korduvanalüüsi tasu (korduvpäring maksehäireregistrisse) o Inkassotasu 6 Meeldetuletus-, nõude- jm kirjade tasu võib ulatuda 50 euroni tükist 9 o Kohtukulud: o Maksekäsu riigilõiv (kiirmenetluse korral o Hagi alustamise tasu (hagimenetluse korral) o Täitemenetluse alustamise tasu o Täituri tasu Seaduslikud õigused nõuet vaidlustada või vastuväiteid esitada on võlgnikul olemas, aga reeglina ei osata ega suudeta neid kasutada, kuna kas ei saada kohtuteadet kätte, ei saada aru, millega on tegemist ja püütakse probleemist vabaneda selle ignoreerimisega (madal õigusteadlikkus), ei suudeta kanda õigusabikulusid, et oma õigusi realiseerida vms. 2.3
5 Koondumine eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine ÄS tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine, samuti ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle. Tavaliselt toimub koondumine kas aktsiate või osade müügi teel või ettevõtte müügi teel. V) Seos tsiviilkohtumenetlusega Ühinguõigusega seotud nii hagi kui ka hagita menetlused. Hagimenetlustes lahendatakse muuhulgas: a) Osanike, aktsionäride ja liikmete nõuded ühingu vastu (nt organi otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms) b) Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) c) Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
