Kriminaalmemetluse seadustik Iseseisev töö 1. Mida tähendab süütuse presumptsioon? süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas
pärimisleping, kriminaalhoolde ametnikud ( tegelevad enneaegselt vabastatud isikute jälgimine 2. astme kohus- Ringkonnakohus ( Tartu, Jõhvi ja Tallinn) Võimalus kaevata kassatsiooni korras 3. astme kohus- Riigikohus (Tartu) Edasikaebamist ei saa olla! KOHTUMENETLUS Tugineb vastavale seadusele ( kriminaalasjade arutamise seadus), Toimub vastavates kohtumajades. Menetluse asjaajamise keel eesti keel, Üldreeglina toimb avalikult ( on erandeid ). Kohtuistungid sooritatakse kuriteo koha järgi *Tsiviilmenetlus kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja-kostja Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid Kehtib reegel: kõikide tõendite/tunnistajate hankimine on asjaosalisete endi asi, mitte kohtu. Tsiviilmenetlus algab hagi esitamisega + riigilõiv, (sõltub: kui suurele rahalisele väärtusele nõue/hagi pööratakse ja hagi iseloomust).
Sellisel kohtusüsteemil on ka positiivseid külgi. Rooma õigusel on kohtunik, kes otsustab kõike. Vahel võib tulla ette olukordi, kus istungitel on emotsionaalne side otsustajal ja süütul/süüdi oleva inimesega ning see teeb asjaolu raskemaks. Ühendriikide süsteemil on 13 inimest, kes langetavad otsuseid ning kui ühel inimesel on tuttav, siis 12 liikme vastu tema ei saa. Lisaks sellele laskub Eestis kohtunikule suur raskus kuna tema peab alati karistusi määrama. Kuna kohtuistungid on väga tähtsad ning vandekogu otsustada jätta kohtuotsus on minu arust liiga riskantne. Esiteks ei tea vandekogus olev seltskond seadustest väga midagi. Neid on võimalik väga kergelt ära osta.
Hävitatakse põllumehe iseseisvus, kuna põllumees peab iga kevad ostama põllule külvatava seemne patenti omavalt suurfirmalt ning iga sügis kogu saagi ka neile tagasi müüma. Patendid, trahvid sunnivad selleks, sest patendeeritud seemet ei tohi talunik iseseisvalt kasvatada ega paljundada. Nii peab põllumees ettevaatlik olema ka juhuslikult põllunurgas kasvama hakanud taimedega, sest need võivad osutuda GMO ja seega kellegi teise varaks ning tuua kaasa pikad kohtuistungid ja suured rahatrahvid. Selliseid näiteid on olemas USAs ja Kanadas, kus on GMO kasvatamine üsna laiadaselt levinud. Seega nn tava põllumajanduse kaitseks peaks mitte ostma GMO taimi sisaldavaid tooteid ning mitte toetama patente omavaid suurfirmasid, mis üritavad kogu toiduainetööstust monopoliseerida. Geenmutatsiooniga on tegeldud juba ligemale kui sada aastat. Inimese elus on see pikk aeg, aga tajumaks GMOde mõju ökoloogiale, on see lühike aeg. GMOdesse ja sellest
Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi huvide kaitseks, kriminaal asjas ka menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. · Kohtumenetluse keel on eesti keel.Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui menetluseosalised ja kohus seda oskavad. Tagatud on tõlgi kasutamise õigus. · Kohtuistungid toimuvad kohtusaalis. · Kohtuistungi korrast peab kinni pidama. Kohtusaali on keelatud sisened tulirelva või enesekaitsevahendiga. Kuni 15- ne isik kes ei ole menetluseosalised ega tunnistajad, võivad kohtuistungil viibida üksnes kohtu loal.Kohtu koosseisu ilmumisel ja lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti. 4. Mis on süüdistuskokkuvõte? Mida see sisaldab?
- Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15) • Kohtu sõltumatus - Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) - Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena (PS § 147) • Seadusliku kohtuniku põhimõte - Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse (PS § 24 lg 1) • Õigusemõistmise avalikkus - Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3) - Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb:
Skandinaaviamaad uusajal Sissejuhatus Valisin selle, sest see teema huvitab mind ja tahan rohkem teada Skandinaaviamaadest. Skandinaaviamaad Rootsi, Taani & Norra. Uusaeg 15.sajandi lõpp kuni 20.sajandi algus. Skandinaaviamaad 18.sajandil. Rootsi 18.sajandil 1721.aastal kaotas Rootsi Uusikaupunki rahuga Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik. Erilist tähelepanu pöörati manufaktuuridele, sest enamus Teine tase kaupu tuli teha ise, et vähendada sissevedu. Manufaktuuri omanik ja tööline olid vabastatud Kolmas tase sõjaväeteenistusest ning manufaktuure toetati rahaliselt. ...
legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. 5) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip - Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse.
arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on eluaegne, sellega püütakse tagada nende ausus. Kohtus toimub vaidlus, osapoolteks on süüdistaja(prokurör) ja kaitsja(advokaat). Tavaliselt on kohtuistungid avalikud. Eestis teevad otsuse kohtunik ja kaks kaasistujat. Notar on jurist kelle ülesandeks on koostada ja kinnitada ametlikke dokumente nt. testamendid, ost-müük jm. Regionaalpoliitika ja kohalik valitsemine regionaalpoliitika on riigi erinevate piirkondade valitsemine. Regionaalpoliitikat on riigis vaja, et ükski piirkond ei ääremaastuks.Kohalik omavalitsemine on EV kahetasandiline riiklik ja kohalik tasand.
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. ...
org/wiki/Essentsialism (01.02.2007) 3 „Sotsiaalne konstruktivism“, Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_konstruktivism (17.06.2013) läbi enese välimuse. Kuigi pidev, siis kindlasti mitte igavene – Butler rõhutab, et sugu võib olla ajas kujunev.4 Säärast teooriat kutsutakse performatiivsuseks. Tuletatud inglise keelsest sõnast perform, sellega kirjeldatakse iga sündmust, mis toimub publiku juuresolekul. Sinna alla kuuluvad ka pulmatseremooniad või kohtuistungid, kus öeldes spetsiifilisi fraase nagu näiteks jah küsimusele „kas sa võtad selle inimese endale abikaasaks“ või kui kurjategia end süüdi tunnistab.5 Need on mõlemad teod, kus küll sõnadega väljendatakse mingisugust mõtet, kuid mida öeldes kaasnevad ka kõigile arusaadavad tagajärjed (keegi abiellub või saab kohtult karistuse). Et tuua sõna konteksti, on sugu samuti kui näitemäng. Inimene mängib mingisugust rolli (kas siis mehe või naise)
Kuna nad ei tahtnud minna aadlikega tülli, siis tegudeni ei jõutud. Uus olukord kujunes, kui valitsema sai nõrgamõistuslik Christian VII. Tegelikult valitses sel ajal riiki tema ihuarsti Johann Friedrich Struensee. Johann Friedrich Struensee. Reformid 1770. aasta sügisel algasidki reformid. Kaotati tsensuur ja kehtestati trükivabadus. Kuulutati välja kõigi inimeste võrdsus seaduste ees, keelati salajased arreteerimised, piinamine ülekuulamisel ning nõiaprotsessid. Kohtuistungid muutusid avalikeks. Kaotati surmanuhtlus mitmete süütegude eest. Majanduselus kehtestati vabakaubandus, mis ei meeldinud paljudele käsitöömeistritele. Vähendati õukondlaste arvu ja ehitati vähem losse. Sõjaväereformi aluseks oli seisukoht, et Taani sõdida ei kavatse ja seetõttu ei tohi ka armee ülalpidamine olla kulukas. Eri väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati. Talupoegade jaoks oli oluline pärisorjuse piiramine ja teotöö suuruse kindlaksmääramine.
3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip PS § 12 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse 6. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud
Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust, reputatsiooni kaotust jmt. Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine. Avalikkuse printsiip PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo. põhimõte). Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse.
aasta 2. septembril Jaapani alistumisega. Peale Teise maailmasõja lõppu oli suur osa Euroopast ja Aasiast varemetes, uued piirid olid kehtestatud ja toimusid massilised matmised, sest sõjas hukkus tollasest maailma populatsioonist 4% ning see kõik toimus kuue aastase ajaperioodi jooksul (Taylor, A, 2011). Võitjariigid võtsid suurel määral üle kaotajate riikide territooriumid ja sõjatööstused, et vältida nende järjekordset ülestõusu. Sõjakuritegude kohtuistungid toimusid jõudsalt, hukates ja vangistades mitmeid suuri sõjakurjategijaid. Miljoneid inimesi saadeti riikidest välja, sest nad ei kuulunud enam selle riigi koosseisu, kus nad sõja ajal elasid. Lisaks sellele olid paljud riigid täielikult laostunud ja endiselt potentsiaalsed ohud maailmarahule, mis andis ainest järgnevateks konfliktideks. Euroopas lõppes sõjategevus maailmaga võrreldes natukene varem, ehk 8. mail 1945, kui Saksamaa alistus
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
teistele ohtlik; 6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust. Artikkel 10 - § 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema
Bürokraatia kujutamine Franz Kafka teoses ,,Protsess" Franz Kafka (18831924) sündis tollal Austra-Ungari koosseisu kuulunud Prahas juudi päritolu lihakaupmehe peres. Oma tekstid kirjutas Kafka saksa keeles. Autor oli realistliku kirjandusvoolu esindaja ning paljuski olid tema teosed filosoofilised ja sümbolistlikud. Kirjanik pani lugejaid mõtlema inimloomuse sügavama olemuse üle. Kafkaga said alguse sellised nähtused nagu võõrandumine argisest reaalsusest ja maagiline realism. Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 19141915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk kirjaniku enda kogemusel ja tunnetusel põhinevaks. Lisaks Kafka etnilisele taustale ja sünni- ning elukohale Euroopa südames asuvas mitmekeelses Prahas, andsid olulise varjundi kirjaniku loomingule suhted isaga. ,,Kiri isale" (1919) on pihtimuslik kirja vormis valminud essee,...
armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud rev Ungaris ja Saksamaal; sõrg ja sarv on sirp ja vasar; Spontaane Meeleavaldus on maipühade tähistamine; Rohelipu orden on Leenini orden; sigade komitee on poliitbüroo; … viimane sigade ja inimeste vaheline kokkusaamine on Teherani konverents 1943. Orwell esitab allegooriani 3 olulist poliitilist sündmust: Stalini sundkollektiviseerimise katastroofilised tulemused (1929 – 1933), Suure puhastuse kohtuistungid ( 1936 – 1938) ja küünilised diplomaatilised suhted Saksamaaga, mis lõppesid Hitleri tungimisega Venemaale 1941. Juhtsead Napoleon (Stalin) ja Lumepall (Trotski) on teineteisega pidevalt vaenujalal. Kuigi Trotški oli Stalini ohver, leidis Orwell, et ta oleks olnud sama suur lurjus, kui Stalin. Kiunatsi geniaalne loosung – neli jalga hea, kaks jalga halb. „Linnu tiib, seltsimehed,… on edasiliikumis-, mitte juhtimisorgan. Järelikult tuleks seda käsitleda jalana.“
armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud rev Ungaris ja Saksamaal; sõrg ja sarv on sirp ja vasar; Spontaane Meeleavaldus on maipühade tähistamine; Rohelipu orden on Leenini orden; sigade komitee on poliitbüroo; ... viimane sigade ja inimeste vaheline kokkusaamine on Teherani konverents 1943. Orwell esitab allegooriani 3 olulist poliitilist sündmust: Stalini sundkollektiviseerimise katastroofilised tulemused (1929 1933), Suure puhastuse kohtuistungid ( 1936 1938) ja küünilised diplomaatilised suhted Saksamaaga, mis lõppesid Hitleri tungimisega Venemaale 1941. Juhtsead Napoleon (Stalin) ja Lumepall (Trotski) on teineteisega pidevalt vaenujalal. Kuigi Trotski oli Stalini ohver, leidis Orwell, et ta oleks olnud sama suur lurjus, kui Stalin. Kiunatsi geniaalne loosung neli jalga hea, kaks jalga halb. ,,Linnu tiib, seltsimehed,... on edasiliikumis-, mitte juhtimisorgan. Järelikult tuleks seda käsitleda jalana."
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga. Kohtuistungi kord: kui kohtunikud sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised, kuid alla 14 aastaseid isikuid saali ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: 1) Ettevalmistav ehk rakendav osa kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks
Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaal...
Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga. Kohtuistungi kord: kui kohtunikud sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised, kuid alla 14 aastaseid isikuid saali ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: 1) Ettevalmistav ehk rakendav osa kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks
· Täidesaatva võimu kontroll: o riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu, o I ja II astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu, o seaduseelnõude algatamise kaudu. Kohus põhiseaduses · Igaühe õigus pöörduda õiguste, vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS §15 · Igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. PS §24 o Kui kohtuistung poel just kinnitatud kinniseks · Kohtuistungid avalikud. PS §24 · Igaühe õigus otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 Kohtusüsteem · Kolmeastmeline hierarhiline kohtusüsteem (kokku 247 kohtunikukohta): · I astme kohus: maakohus ja halduskohus o Arutab tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju ja haldusasju. o Lahendab kohtuvaidlusi, mille üheks osapooleks on riik o Menetleb isikute tsiviilvaideid
neid, kes tunnevad vaid elu tänavatel ja kes "tõsimeeli küsivad, miks inimene loeb." Peab väga oluliseks küsimuseks, noortele õpetada mida tähendab nakatada teist inimest. 11 Juhtum 6 on 21- aastane mees, pärit ühest Ida Virumaa linnast. Kinnipidamisasutuses viibib 1. korda, kuid kohut on tema üle peetud juba mitu korda, ning mitmed kohtuistungid on veel tulemas. Kõigele vaatamata on ta üldiselt heatujuline, optimistlik, alati valmis naerma. Tal on kodu. Ema töötab lihttöölisena ühes toiduainetetööstuse ettevõtetest, isa kuulub intelligentsi esindajana regiooni tuntud inimeste hulka. "Isal on omal kui palju tegemist ja peale kõige muu on tal ilmast ilma oma mure, et kuidas mitte kuiva kurguga jääda." Ema käis tööl. Ta tuli üldiselt koju siis, kui vanemad magasid,
avalikult. Avalikkuse printsiip leiab rakendamist eelkõige kohtusüsteemis, teistes asutustes on piiratud. NT advokaadil on keelatud ilma kliendi nõusolekuta avaldada andmeid, mis talle on seoses õigusabi andmisega teatavaks saanud. Avalikkuse printsiibi jälgimine tagab: õigusliku vaidluse pooled tajuvad resultaati õiglasena üldsus tajub õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena väldib tahtlikke vigade tekkimist PS § 24: Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras istungi kinniseks kuulutada: riigi- või ärisaladuse hoidmiseks kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus, kinniseks
teo ja otsuse võimet - esindusfunktsioon- notar ise pääseb igasugustesse registritesse ja peab tegema igasugused märkused/kanded vajalikku registrisse. 14 KOHTUTE SEADUS Kehtib meil aastast 2002, viimane muudatus 2013. Õigust mõistab kohus. Meil on 3-astmeline kohtusüsteem. 1. astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud, mõlemad on võrdväärsed. Kohtu töökeeleks on riigikeelt. Kohtuistungid võivad toimuda 9.00-18.00. Igal kohtunikul on õigus pidada kohtuistungit ka kauem (vastavalt otstarbekusele). Maakohtud: arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Teeme vahet karistuste järgi, väärteod on kergemad süüteod, väärtegude korral karistusteks: arest (kohus määrab selle, max 30 ööpäeva), rahatrahv (võib määrata 3-300 trahviühikut olenevalt juhtumist), üks trahviühik = 4 eurot. Kuriteod on kirjas karistusseadustikus: vangistus
Kohtuistungi kord. Kohtuistungi osad. Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga. Kohtuistungi kord: kui kohtunikud sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised, kuid alla 14 aastaseid isikuid saali ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: *Ettevalmistav ehk rakendav osa – kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk,
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õ...
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtesta...
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemu...
Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia min sum (OK + VH + MK) seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK). Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või Protsessi kasusid arvesse võttes kujuneks eesmärgiks: ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui
Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia summaarseks valemiks seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. min sum (OK + VH + MK) Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK). korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
moslemid) keskaegses Euroopas jms. Tema kuulsaimaks teoseks on aga "Martin Guerre'i tagasitulek" 1983 Raamat analüüsib tavatut tõsielujuhtumit 1540. aastate Lõuna- Prantsusmaal, kui üks talupoeg Martin Guerre jätab maha oma naise, lapse ja varanduse ning kaob jäljetult. Mõned aastat hiljem ilmub ta uuesti välja, et jätkata kooselu oma perega. Kuid varsti hakkavad levima kuulujutud, et tegemist polegi õige Martiniga, vaid kellegi petturiga. Järgnevad ülekuulamised ja kohtuistungid. Mehel õnnestub kohtunikke oma õiguses peaaegu veenda, kui ootamatult ilmub välja tegelik Martin Guerre... Läbi konkreetse juhtumi õnnestub autoril esitada veenev sissevaade 16. sajandi külaellu ja avada tollase rahvakultuuri ja -kommete iseloomu. JAQUES REVEL (s1942) ,,Mässu loogika: lasteröövide afäär Pariisis 1750" Analüüs 1750. aasta kevadel Pariisis levinud hirmulainest, et politsei röövib tänavatelt lapsi
Rodriguez Iglesias. Ka kohtujuriste-advokaate võib osaliselt iga 3 aasta tagant välja vahetada samadel alustel kui kohtunikke. Kohtujuristid- advokaadid esitavad kohtule suuremate kohtuasjade kohta kirjalikud raportid, kus teevad ettepanekuid antud kohtuasjade võimalike lahendustehnoloogiate ja lahendite kohta. Sageli võivad need raportid olla kuni 100 lehekülge pikad ja nad võivad olla määrava tähtsusega lõpliku kohtulahendi väljakuulutamisel. Kohtuistungid toimuvad reeglina Euroopa kohtu peamajas Luxembourgis Kirchbergi platool. Ametlikult on Euroopa Kohtus kasutusel kõigi 27 liikmesriigi ametlikud riigikeeled, ent kohtu praktiliseks töökeeleks on siiski valdavalt prantsuse keel, millele peale viimast laienemisvooru on hakanud sekundeerima ka inglise keel. Euroopa Kohtu põhifunktsioonid -------------------------------------------- Euroopa Kohus tegeleb laias laastus võttes kahesuguste küsimustega :
kehtivale seadusele. Eestis tehtud riikliku kohtu otsuseid ei saa uldjuhul sama lihtsalt täitmisele pöörata välisriikides. Menetluse neutraalsus Vaidlustes, kus pooled on pärit erinevatest riikidest, võivad kusimused keele, erapooletuse, kultuuriliste erinevuste osas avaldada negatiivset mõju erimeelsuste lahendamisel. Lisades arbitraaziklausli lepingusse, saavad pooled eelnevalt kokku leppida kõigis vaidluse võtmekusimustes, näiteks: millises riigis/linnas toimuvad kohtuistungid, milline on menetluse keel, millise riigi materiaalõigust rakendatakse, arbiteride rahvus või eriala jne. 44 Arbitraazimenetluse konfidentsiaalsus Arbitraazikohtu menetlus on konfidentsiaalne. Asja arutamine toimub alati kinnisel istungil. Arbitraazikohtu otsust võib avalikustada vaid poolte kirjalikul nõusolekul. Menetluse kiirus Tänu mitteformaalsele iseloomule ning arbiteride professionaalsusele võib otsuseni jõudmine
sisu ning tagajärgi. Suuline ja vahetu asja arutamise põhimõte Kohtuasja arutamine esimeses astme kohtus toimub üldjuhul kohtuistungil menetlusosaliste osavõtul ning esimese astme kohtus uuritakse kõiki esitatud tõendeid vahenditult st kohtuistungil. Menetluse läbi viinud kohtunik teeb ka asjas otsuse. Kohtuasja suulisuse ja avalikkuse põhimõtet võib pidada iga kohtumenetluse aususe ja legitiimsuse garantiiks. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid on avalikud ning kohtuistungi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid kindlate kriteeriumide esinemisel. Õigus avalikule kohtupidamisele kindlustab, et kohtu tegevuse üle eksisteerib avalikkuse kontroll igaüks võib saali astuda ning kohtupidamist jälgida, veendumaks, et kohus tõesti talitab õiglaselt ja erapooletult kehtiva õiguse kohaselt, mitte ei lase end suunata. Avalikkuse põhimõte kätkeb endas isiku subjektiivset õigust avalikule kohtuistungile ja teisalt konkreetse
Millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub ning milline kohtunik seda menetlema hakkab, peab olema eelnevalt seaduse või selle alusel kindlaks määratud - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) Kohtumenetluses osalejal peab olema võimalik kohtuasja arutamisest osa võtta kas isiklikult või esindaja kaudu. - Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg-d 3, 4) (istung, otsus) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuostus kuulutatakse avalikult. 9.2. Kohtusüsteemi ülesehitus Kolmeastmeline. I astme kohtud (180 kohtunikku) -maakohtud (Harju 66, Pärnu 21, Viru 30, Tartu 35);
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
lahendamiseks Rahvusvahelisse Kohtusse hagis) - Ühepoolne deklaratsioon (Ebatavaline viis. Riik võib igal ajal deklareerida, et tema on valmis minema Rahvusvahelisse Kohtusse hagis ja tema käest ei ole enam vaja uuesti üle küsida. Seda saab ära kasutada ainult riik, kes on ISE sarnase ühepoolse deklaratsiooni teinud) ❏ Kohtumenetlus koosneb kirjalikust ja suulisest osast ❏ Kohtuistungid on reeglina avalikud ❏ Kohtuotsus langetatakse enamushääletuse alusel, kui võrdsete häälte korral on presidendi või tema asendaja hääl otsustav (hääletakse vanuse järjekorras) ❏ Menetlus toimub ja kohtuotsus avaldatakse inglise- ja prantsuse keeles ❏ Kohtuotsus on selle osapooltele õiguslikult siduv ja lõplik, sest apellatsiooni võimalus puudub(siduvad ainult kohtuasja osapooltele, vähemalt ametlikult)
Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik dokumendid peavad olema eesti keelsed või tõlgitud eesti keelde. 7) Kohtuistungi avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole esitanud taotlust istung kinniseks kuulutada, sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve. 8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon (prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne)
Igapühapäevane kirikus käimine muudeti kõigile kohustuslikuks. Christian VII valitsusaeg [1766 1808] tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friedrich Struensee (173272). Aastatel 177072 kaotati tsensuur ja kehtestati täielik trükivabadus. Taanis sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine. Kohtuistungid muudeti avalikuks ning deklareeriti kõigi inimeste võrdsust seaduse ees. Majanduses viidi läbi füsiokraatlikus vaimus ümberkorraldused: kaotati tsunftikorraldus, suleti kahjumit andvad riiklikud manufaktuurid ning kaotati kaubanduspiirangud. Piirati ka sõjalisi kulutusi. Taani kuulutas, et ei kavatse enam kunagi vallutussõdu pidada. Tuues ettekäändeks Struensee suhted kuningannaga õnnestus aristokraatial 1772 Struensee vahistada ja hukata
Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
