Kriminaalmemetluse seadustik Iseseisev töö 1. Mida tähendab süütuse presumptsioon? süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas
põhinema kehtivatele seadustele *Ökonoomsus. Õiguskaitse organite ülalpidamise kulud ja saadavad tulud peavad olema bilansis. otsesed kulud: ehitiste remont, poolte vaidlustest tekkinud kulud, ekslike otsustega põhjustatud kulutused: süütu süüdi mõistmine *Moraalsus- süütu süüdi mõistmine *Avalikkus- rahvale täielik teave, õiguskaitse organi tegutsemisest, kommunikatsoonivahendid, avalikud kohtuistungid erand: eraelu kaitse, riigisaladus. Vanglates võiks olla rohkem avalikkust *Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja. Kriminaalmenetlus ( kuritegude korral ) kohtualune ning kaitsja, kahju kannatanu + süüdistja *Informeerituse põhimõte- tuleb tagada täielik teave milles süüdistatakse, miks arestiti ( 48h ) / vahistati, õigus tutvua vastaate materjalidega
Sellisel kohtusüsteemil on ka positiivseid külgi. Rooma õigusel on kohtunik, kes otsustab kõike. Vahel võib tulla ette olukordi, kus istungitel on emotsionaalne side otsustajal ja süütul/süüdi oleva inimesega ning see teeb asjaolu raskemaks. Ühendriikide süsteemil on 13 inimest, kes langetavad otsuseid ning kui ühel inimesel on tuttav, siis 12 liikme vastu tema ei saa. Lisaks sellele laskub Eestis kohtunikule suur raskus kuna tema peab alati karistusi määrama. Kuna kohtuistungid on väga tähtsad ning vandekogu otsustada jätta kohtuotsus on minu arust liiga riskantne. Esiteks ei tea vandekogus olev seltskond seadustest väga midagi. Neid on võimalik väga kergelt ära osta.
Hävitatakse põllumehe iseseisvus, kuna põllumees peab iga kevad ostama põllule külvatava seemne patenti omavalt suurfirmalt ning iga sügis kogu saagi ka neile tagasi müüma. Patendid, trahvid sunnivad selleks, sest patendeeritud seemet ei tohi talunik iseseisvalt kasvatada ega paljundada. Nii peab põllumees ettevaatlik olema ka juhuslikult põllunurgas kasvama hakanud taimedega, sest need võivad osutuda GMO ja seega kellegi teise varaks ning tuua kaasa pikad kohtuistungid ja suured rahatrahvid. Selliseid näiteid on olemas USAs ja Kanadas, kus on GMO kasvatamine üsna laiadaselt levinud. Seega nn tava põllumajanduse kaitseks peaks mitte ostma GMO taimi sisaldavaid tooteid ning mitte toetama patente omavaid suurfirmasid, mis üritavad kogu toiduainetööstust monopoliseerida. Geenmutatsiooniga on tegeldud juba ligemale kui sada aastat. Inimese elus on see pikk aeg, aga tajumaks GMOde mõju ökoloogiale, on see lühike aeg. GMOdesse ja sellest
Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi huvide kaitseks, kriminaal asjas ka menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. · Kohtumenetluse keel on eesti keel.Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui menetluseosalised ja kohus seda oskavad. Tagatud on tõlgi kasutamise õigus. · Kohtuistungid toimuvad kohtusaalis. · Kohtuistungi korrast peab kinni pidama. Kohtusaali on keelatud sisened tulirelva või enesekaitsevahendiga. Kuni 15- ne isik kes ei ole menetluseosalised ega tunnistajad, võivad kohtuistungil viibida üksnes kohtu loal.Kohtu koosseisu ilmumisel ja lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti. 4. Mis on süüdistuskokkuvõte? Mida see sisaldab?
- Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15) • Kohtu sõltumatus - Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) - Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena (PS § 147) • Seadusliku kohtuniku põhimõte - Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse (PS § 24 lg 1) • Õigusemõistmise avalikkus - Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3) - Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb:
Kaotati tsensuur ja vabakaubandus kehtestati trükivabadus. Eri väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati. Kuulutati välja kõigi Talupoegadel piirati pärisorjus inimeste võrdsus seaduste ja teotöö. ees, keelati salajased Kuulutati välja usuvabadus, arreteerimised, piinamine kuid kaotati paljud pühad ja ülekuulamisel ning tähtpäevad - näiteks jõulud ja nõiaprotsessid. lihavõtted. Kohtuistungid muutusid Asutati esimene avalikeks. vaeslastekodu, hakati sillutama Kaotati surmanuhtlus teid ning tänavatele pandi nimed. mitmete süütegude eest. Taani 18.sajandil 1771.-1772.aasta ikalduse, tööpuuduse ja näljaga, hakati rahvale müüma odavat leiba. Mõisnike sissetulek hakkas seetõttu kahanema. Rahvarahutusi põhjustas see, et kõigile ei jätkunud leiba. Reforme oli palju, kuid nende väljakuulutajad ei
legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. 5) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip - Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse.
arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on eluaegne, sellega püütakse tagada nende ausus. Kohtus toimub vaidlus, osapoolteks on süüdistaja(prokurör) ja kaitsja(advokaat). Tavaliselt on kohtuistungid avalikud. Eestis teevad otsuse kohtunik ja kaks kaasistujat. Notar on jurist kelle ülesandeks on koostada ja kinnitada ametlikke dokumente nt. testamendid, ost-müük jm. Regionaalpoliitika ja kohalik valitsemine regionaalpoliitika on riigi erinevate piirkondade valitsemine. Regionaalpoliitikat on riigis vaja, et ükski piirkond ei ääremaastuks.Kohalik omavalitsemine on EV kahetasandiline riiklik ja kohalik tasand.
Sarnased ülesanded: kohtulahendite läbivaatamine. Euroopa Kohus valvab lahendab liikmesriikidevahelisi küsimusi. aluslepingutest kinnipidamist ja Riigikohus põhiseadusest, et kõik alamad lepingud oleksid Euroopa Kohus tegeleb ELi tasandil ning ei ülemaga kooskõlas. sekku riikide siseasjadesse, aga Riigikohus tegeleb riigisiseasjadega. Riigikohus tegeleb Kohtuistungid on kinnised. karistamisega ja rakendab ka kriminaalkaristust, kuid Euroopa Kohus seda ei tee, pigem võtab vastutusele. (8) Võrdle omavahel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Too välja nende peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: loengus käsitletud teemade ulatuses. Sarnasused Erinevused
org/wiki/Essentsialism (01.02.2007) 3 „Sotsiaalne konstruktivism“, Wikipedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_konstruktivism (17.06.2013) läbi enese välimuse. Kuigi pidev, siis kindlasti mitte igavene – Butler rõhutab, et sugu võib olla ajas kujunev.4 Säärast teooriat kutsutakse performatiivsuseks. Tuletatud inglise keelsest sõnast perform, sellega kirjeldatakse iga sündmust, mis toimub publiku juuresolekul. Sinna alla kuuluvad ka pulmatseremooniad või kohtuistungid, kus öeldes spetsiifilisi fraase nagu näiteks jah küsimusele „kas sa võtad selle inimese endale abikaasaks“ või kui kurjategia end süüdi tunnistab.5 Need on mõlemad teod, kus küll sõnadega väljendatakse mingisugust mõtet, kuid mida öeldes kaasnevad ka kõigile arusaadavad tagajärjed (keegi abiellub või saab kohtult karistuse). Et tuua sõna konteksti, on sugu samuti kui näitemäng. Inimene mängib mingisugust rolli (kas siis mehe või naise)
Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust, reputatsiooni kaotust jmt. Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine. Avalikkuse printsiip PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo. põhimõte). Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Isikute võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lõikest 1. Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse.
3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip PS § 12 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse 6. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud
Kuna nad ei tahtnud minna aadlikega tülli, siis tegudeni ei jõutud. Uus olukord kujunes, kui valitsema sai nõrgamõistuslik Christian VII. Tegelikult valitses sel ajal riiki tema ihuarsti Johann Friedrich Struensee. Johann Friedrich Struensee. Reformid 1770. aasta sügisel algasidki reformid. Kaotati tsensuur ja kehtestati trükivabadus. Kuulutati välja kõigi inimeste võrdsus seaduste ees, keelati salajased arreteerimised, piinamine ülekuulamisel ning nõiaprotsessid. Kohtuistungid muutusid avalikeks. Kaotati surmanuhtlus mitmete süütegude eest. Majanduselus kehtestati vabakaubandus, mis ei meeldinud paljudele käsitöömeistritele. Vähendati õukondlaste arvu ja ehitati vähem losse. Sõjaväereformi aluseks oli seisukoht, et Taani sõdida ei kavatse ja seetõttu ei tohi ka armee ülalpidamine olla kulukas. Eri väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati. Talupoegade jaoks oli oluline pärisorjuse piiramine ja teotöö suuruse kindlaksmääramine.
aasta 2. septembril Jaapani alistumisega. Peale Teise maailmasõja lõppu oli suur osa Euroopast ja Aasiast varemetes, uued piirid olid kehtestatud ja toimusid massilised matmised, sest sõjas hukkus tollasest maailma populatsioonist 4% ning see kõik toimus kuue aastase ajaperioodi jooksul (Taylor, A, 2011). Võitjariigid võtsid suurel määral üle kaotajate riikide territooriumid ja sõjatööstused, et vältida nende järjekordset ülestõusu. Sõjakuritegude kohtuistungid toimusid jõudsalt, hukates ja vangistades mitmeid suuri sõjakurjategijaid. Miljoneid inimesi saadeti riikidest välja, sest nad ei kuulunud enam selle riigi koosseisu, kus nad sõja ajal elasid. Lisaks sellele olid paljud riigid täielikult laostunud ja endiselt potentsiaalsed ohud maailmarahule, mis andis ainest järgnevateks konfliktideks. Euroopas lõppes sõjategevus maailmaga võrreldes natukene varem, ehk 8. mail 1945, kui Saksamaa alistus
2. Milles avaldub kohtuvõimu sõltumatus? Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevyses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. 3. Riigikohtu ülesanded? Ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust Kassatsioonikohus 4. Kuidas mõistad väljendit „õiglane kohtupidamine“? Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia sedusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse Igal ühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures Kohtuistungid on avalikud Kohtuotsust kuulutatakse avalikult Igal ühel on õigus kohtu otsus edasi kaevata kõrgema astme kohtusse. 5. Mis on prokuratuur? Selle ülesanded? Millise ministeeriumi alluvusse kuulub? Prokuratuur-on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. esindab kohtus riiklikku süüdistust juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust,
teistele ohtlik; 6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust. Artikkel 10 - § 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema
poolel, teised tema vastu. Hiljem aga selgub, et mõlemad pooled on siiski tema vastu. K. püüdis olla võimalikult aus, kuid võttes protsessi endiselt huumoriga, suhtus ta tobedasse süsteemi üleolevalt ja irooniliselt. Igatahes lahkus K. kohtust teadmisega, et ta on oma parima võimaluse käest lasknud. Kolmandas peatükis on kätte jõudnud järgmine pühapäev, mil K. otsustab uuesti kohtusse minna. Tuleb aga välja, et seekord istungit ei toimugi. Esiteks on kummaline asjaolu, et kohtuistungid toimuvad pühapäeviti. Sellega püüab autor ehk lugejat normaalsest reaalsusest veelgi võõrandada. Fakt, et istungit ei toimu (K-le pole selle toimumise või ära jäämise kohta ka eelnevalt teadet tulnud) on märk sellest, et inimest hoitakse bürokraatlikus süsteemis teadmatuses ja jooksutatakse asjatult. Et K. aga oma tulemisele mingigi mõtte leiaks, püüab ta vaadata laual asetsevaid kohturaamatuid, kuid seda ei lubata tal teha. Selle sümboli idee võtab kokku K
armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud rev Ungaris ja Saksamaal; sõrg ja sarv on sirp ja vasar; Spontaane Meeleavaldus on maipühade tähistamine; Rohelipu orden on Leenini orden; sigade komitee on poliitbüroo; … viimane sigade ja inimeste vaheline kokkusaamine on Teherani konverents 1943. Orwell esitab allegooriani 3 olulist poliitilist sündmust: Stalini sundkollektiviseerimise katastroofilised tulemused (1929 – 1933), Suure puhastuse kohtuistungid ( 1936 – 1938) ja küünilised diplomaatilised suhted Saksamaaga, mis lõppesid Hitleri tungimisega Venemaale 1941. Juhtsead Napoleon (Stalin) ja Lumepall (Trotski) on teineteisega pidevalt vaenujalal. Kuigi Trotški oli Stalini ohver, leidis Orwell, et ta oleks olnud sama suur lurjus, kui Stalin. Kiunatsi geniaalne loosung – neli jalga hea, kaks jalga halb. „Linnu tiib, seltsimehed,… on edasiliikumis-, mitte juhtimisorgan. Järelikult tuleks seda käsitleda jalana.“
armeed, kes üritasid tsaarimeelseid toetada; mässulained teistes maakohtades on nurjunud rev Ungaris ja Saksamaal; sõrg ja sarv on sirp ja vasar; Spontaane Meeleavaldus on maipühade tähistamine; Rohelipu orden on Leenini orden; sigade komitee on poliitbüroo; ... viimane sigade ja inimeste vaheline kokkusaamine on Teherani konverents 1943. Orwell esitab allegooriani 3 olulist poliitilist sündmust: Stalini sundkollektiviseerimise katastroofilised tulemused (1929 1933), Suure puhastuse kohtuistungid ( 1936 1938) ja küünilised diplomaatilised suhted Saksamaaga, mis lõppesid Hitleri tungimisega Venemaale 1941. Juhtsead Napoleon (Stalin) ja Lumepall (Trotski) on teineteisega pidevalt vaenujalal. Kuigi Trotski oli Stalini ohver, leidis Orwell, et ta oleks olnud sama suur lurjus, kui Stalin. Kiunatsi geniaalne loosung neli jalga hea, kaks jalga halb. ,,Linnu tiib, seltsimehed,... on edasiliikumis-, mitte juhtimisorgan. Järelikult tuleks seda käsitleda jalana."
Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, kaotati kaubanduspiirangud; piirati sõjalisi kulutusi ning 1788. aastal kaotati Taanis pärisorjus. Taani kuulutas, et ei kavatse enam kunagi vallutussõdu pidada. 3) Nimeta olulisemad Peeter I läbiviidud reformid
Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga. Kohtuistungi kord: kui kohtunikud sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised, kuid alla 14 aastaseid isikuid saali ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: 1) Ettevalmistav ehk rakendav osa kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks
Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk on panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud. Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse
Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga. Kohtuistungi kord: kui kohtunikud sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised, kuid alla 14 aastaseid isikuid saali ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: 1) Ettevalmistav ehk rakendav osa kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk, seejärel tehakse selgeks
· Täidesaatva võimu kontroll: o riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu, o I ja II astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu, o seaduseelnõude algatamise kaudu. Kohus põhiseaduses · Igaühe õigus pöörduda õiguste, vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS §15 · Igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. PS §24 o Kui kohtuistung poel just kinnitatud kinniseks · Kohtuistungid avalikud. PS §24 · Igaühe õigus otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 Kohtusüsteem · Kolmeastmeline hierarhiline kohtusüsteem (kokku 247 kohtunikukohta): · I astme kohus: maakohus ja halduskohus o Arutab tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju ja haldusasju. o Lahendab kohtuvaidlusi, mille üheks osapooleks on riik o Menetleb isikute tsiviilvaideid
avalikult. Avalikkuse printsiip leiab rakendamist eelkõige kohtusüsteemis, teistes asutustes on piiratud. NT advokaadil on keelatud ilma kliendi nõusolekuta avaldada andmeid, mis talle on seoses õigusabi andmisega teatavaks saanud. Avalikkuse printsiibi jälgimine tagab: õigusliku vaidluse pooled tajuvad resultaati õiglasena üldsus tajub õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena väldib tahtlikke vigade tekkimist PS § 24: Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras istungi kinniseks kuulutada: riigi- või ärisaladuse hoidmiseks kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus, kinniseks
neid, kes tunnevad vaid elu tänavatel ja kes "tõsimeeli küsivad, miks inimene loeb." Peab väga oluliseks küsimuseks, noortele õpetada mida tähendab nakatada teist inimest. 11 Juhtum 6 on 21- aastane mees, pärit ühest Ida Virumaa linnast. Kinnipidamisasutuses viibib 1. korda, kuid kohut on tema üle peetud juba mitu korda, ning mitmed kohtuistungid on veel tulemas. Kõigele vaatamata on ta üldiselt heatujuline, optimistlik, alati valmis naerma. Tal on kodu. Ema töötab lihttöölisena ühes toiduainetetööstuse ettevõtetest, isa kuulub intelligentsi esindajana regiooni tuntud inimeste hulka. "Isal on omal kui palju tegemist ja peale kõige muu on tal ilmast ilma oma mure, et kuidas mitte kuiva kurguga jääda." Ema käis tööl. Ta tuli üldiselt koju siis, kui vanemad magasid,
Kohtuistungi kord. Kohtuistungi osad. Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohal peab olema kohtualune, muidu lükatakse edasi. Kui on andmed, et ta on lahkunud riigist sihilikult eemale hoidumisega kohtust, siis lahendatakse asja ilma kohtualuseta. Kui kannatanu ei ilmu kohtusse, siis arutatakse asja kohtus, kas lükatakse edasi või mitte. Sama lugu tsiviilkostjaga. Kohtuistungi kord: kui kohtunikud sisenevad või väljuvad saalist, siis kõik saalis viibivad isikud tõusevad püsti. Enamus kohtuistungid on lahtised, kuid alla 14 aastaseid isikuid saali ilma põhjuseta ei lubata. Kohtusse ei tohi ilmuda relvaga. Kohtunikul on õigus piirata saalis viibivate isikute hulka, visata iga korrarikkuja saalist välja, k.a. kohtualune ja keelata kohtusaalis fotografeerimine ja filmimine. Kohtuistungi osad: *Ettevalmistav ehk rakendav osa – kohtunik kuulutab istungi avatuks, tutvustab mis asi tuleb arutamisele, kes on kohtu koosseis, kes on tõlk,
teo ja otsuse võimet - esindusfunktsioon- notar ise pääseb igasugustesse registritesse ja peab tegema igasugused märkused/kanded vajalikku registrisse. 14 KOHTUTE SEADUS Kehtib meil aastast 2002, viimane muudatus 2013. Õigust mõistab kohus. Meil on 3-astmeline kohtusüsteem. 1. astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud, mõlemad on võrdväärsed. Kohtu töökeeleks on riigikeelt. Kohtuistungid võivad toimuda 9.00-18.00. Igal kohtunikul on õigus pidada kohtuistungit ka kauem (vastavalt otstarbekusele). Maakohtud: arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Teeme vahet karistuste järgi, väärteod on kergemad süüteod, väärtegude korral karistusteks: arest (kohus määrab selle, max 30 ööpäeva), rahatrahv (võib määrata 3-300 trahviühikut olenevalt juhtumist), üks trahviühik = 4 eurot. Kuriteod on kirjas karistusseadustikus: vangistus
õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. § 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras
territooriumi. Kohtukoda jagunes kahte osakonda, üks tsiviil- ja teine kriminaalasjade jaoks. Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende
territooriumi. Kohtukoda jagunes kahte osakonda, üks tsiviil- ja teine kriminaalasjade jaoks. Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond. Kohtukoja otsused, mis ta tegi II astme kohtuna, olid lõplikud ning nende
õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis. Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatliku kontrolli ja poliitilise vastutuse hädavajalik element on informatsiooni olemasolu täitevvõimu tegevuse kohta. (avalikud kohtuistungid) . Inormatsiooni riigi tegevuse kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust.- nende tegevus on avalik . 2.1.2 Demokraatlikud otsustusmehhanismid. ..need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel. See on võimalik nii otseselt(vahetu demokraatia) kui ka kaudselt(esindusdemokraatia) .Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust. 2.1.2.1 Demokraatlik võrdsus
ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. § 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata
Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia min sum (OK + VH + MK) seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK). Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või Protsessi kasusid arvesse võttes kujuneks eesmärgiks: ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui
moslemid) keskaegses Euroopas jms. Tema kuulsaimaks teoseks on aga "Martin Guerre'i tagasitulek" 1983 Raamat analüüsib tavatut tõsielujuhtumit 1540. aastate Lõuna- Prantsusmaal, kui üks talupoeg Martin Guerre jätab maha oma naise, lapse ja varanduse ning kaob jäljetult. Mõned aastat hiljem ilmub ta uuesti välja, et jätkata kooselu oma perega. Kuid varsti hakkavad levima kuulujutud, et tegemist polegi õige Martiniga, vaid kellegi petturiga. Järgnevad ülekuulamised ja kohtuistungid. Mehel õnnestub kohtunikke oma õiguses peaaegu veenda, kui ootamatult ilmub välja tegelik Martin Guerre... Läbi konkreetse juhtumi õnnestub autoril esitada veenev sissevaade 16. sajandi külaellu ja avada tollase rahvakultuuri ja -kommete iseloomu. JAQUES REVEL (s1942) ,,Mässu loogika: lasteröövide afäär Pariisis 1750" Analüüs 1750. aasta kevadel Pariisis levinud hirmulainest, et politsei röövib tänavatelt lapsi
Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia summaarseks valemiks seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. min sum (OK + VH + MK) Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK). korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui
Menetlus Kohtumenetlus koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kõigepealt kogutakse kokku kirjalikud arvamused erinevate riikide poolt, kus nad nn kirjadena esitavad oma vastused ning siis suuline voor, kus eeldatakse et osapooled keskenduvad kõige olulisemale ja küsimustele, mis on lahtiseks jäänud. Kohtuistungid on reeglina avalikud. Kohtuotsus langetatakse enamushääletuse alusel (vanuse järjekorras, noorim enne, vanim kõige viimasena), kuid võrsete häälte korral on presidendi või tema asendaja hääl otsustav. Kui eesti peaks minema kohtusse ja tema kodakondsusest kohtu pole, siis Eesti
kehtivale seadusele. Eestis tehtud riikliku kohtu otsuseid ei saa uldjuhul sama lihtsalt täitmisele pöörata välisriikides. Menetluse neutraalsus Vaidlustes, kus pooled on pärit erinevatest riikidest, võivad kusimused keele, erapooletuse, kultuuriliste erinevuste osas avaldada negatiivset mõju erimeelsuste lahendamisel. Lisades arbitraaziklausli lepingusse, saavad pooled eelnevalt kokku leppida kõigis vaidluse võtmekusimustes, näiteks: millises riigis/linnas toimuvad kohtuistungid, milline on menetluse keel, millise riigi materiaalõigust rakendatakse, arbiteride rahvus või eriala jne. 44 Arbitraazimenetluse konfidentsiaalsus Arbitraazikohtu menetlus on konfidentsiaalne. Asja arutamine toimub alati kinnisel istungil. Arbitraazikohtu otsust võib avalikustada vaid poolte kirjalikul nõusolekul. Menetluse kiirus Tänu mitteformaalsele iseloomule ning arbiteride professionaalsusele võib otsuseni jõudmine
Rodriguez Iglesias. Ka kohtujuriste-advokaate võib osaliselt iga 3 aasta tagant välja vahetada samadel alustel kui kohtunikke. Kohtujuristid- advokaadid esitavad kohtule suuremate kohtuasjade kohta kirjalikud raportid, kus teevad ettepanekuid antud kohtuasjade võimalike lahendustehnoloogiate ja lahendite kohta. Sageli võivad need raportid olla kuni 100 lehekülge pikad ja nad võivad olla määrava tähtsusega lõpliku kohtulahendi väljakuulutamisel. Kohtuistungid toimuvad reeglina Euroopa kohtu peamajas Luxembourgis Kirchbergi platool. Ametlikult on Euroopa Kohtus kasutusel kõigi 27 liikmesriigi ametlikud riigikeeled, ent kohtu praktiliseks töökeeleks on siiski valdavalt prantsuse keel, millele peale viimast laienemisvooru on hakanud sekundeerima ka inglise keel. Euroopa Kohtu põhifunktsioonid -------------------------------------------- Euroopa Kohus tegeleb laias laastus võttes kahesuguste küsimustega :
Kaebemenetluses ei ole õiguste garantii nii lai, eelkõige seetõttu, et uute tõendite eitamine on kaebemenetluses piiratud. Avalikkus Kohtumenetluse ja kohtulahendi avalikkus tagab kohtumenetluse läbipaistvuse ning avalikkuse kontrolli kohtute tegevuse üle. Kohtuotsuste avalikkus peab tagama ka õiguskindluse, sest isikul on võimalik tutvuda kohtupraktikaga ning analüüsida enda käitumist ja tuvastada enda õiguste võimalikku rikkumist. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid ja kohtulahendid on avalikud ning kohtuistungi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid kindlate kriteeriumide esinemisel. Samas ei ole avalikkuse põhimõte absoluutne, sest menetlusseadus võimaldab kohtuasja kirjalikku menetlemist kõigis kohtuastmetes, kuigi esimeses astmes on see võimalus piiratud. Kohtuistungi kinniseks kuulutamisel kaalub menetlusosalise isiklik õigus või eraeluline asjaolu üles avalikkuse huvi kohtuasja vastu.
lahendamiseks Rahvusvahelisse Kohtusse hagis) - Ühepoolne deklaratsioon (Ebatavaline viis. Riik võib igal ajal deklareerida, et tema on valmis minema Rahvusvahelisse Kohtusse hagis ja tema käest ei ole enam vaja uuesti üle küsida. Seda saab ära kasutada ainult riik, kes on ISE sarnase ühepoolse deklaratsiooni teinud) ❏ Kohtumenetlus koosneb kirjalikust ja suulisest osast ❏ Kohtuistungid on reeglina avalikud ❏ Kohtuotsus langetatakse enamushääletuse alusel, kui võrdsete häälte korral on presidendi või tema asendaja hääl otsustav (hääletakse vanuse järjekorras) ❏ Menetlus toimub ja kohtuotsus avaldatakse inglise- ja prantsuse keeles ❏ Kohtuotsus on selle osapooltele õiguslikult siduv ja lõplik, sest apellatsiooni võimalus puudub(siduvad ainult kohtuasja osapooltele, vähemalt ametlikult)
Millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub ning milline kohtunik seda menetlema hakkab, peab olema eelnevalt seaduse või selle alusel kindlaks määratud - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) Kohtumenetluses osalejal peab olema võimalik kohtuasja arutamisest osa võtta kas isiklikult või esindaja kaudu. - Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg-d 3, 4) (istung, otsus) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuostus kuulutatakse avalikult. 9.2. Kohtusüsteemi ülesehitus Kolmeastmeline. I astme kohtud (180 kohtunikku) -maakohtud (Harju 66, Pärnu 21, Viru 30, Tartu 35);
Pärisorjus kaotati Venemaal 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Taani kui Põhjamaa valgustuse sümbol. Christian VII valitsusaeg [1766–1808) tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friedrich Struensee (1732–1772). Aastatel 1770–1772 kaotati tsensuur ning kehtestati täielik trükivabadus. Taanis sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine. Kohtuistungid muudeti avalikuks ning deklareeriti kõigi inimeste võrdsust seaduse ees. Majanduses viidi läbi füsiokraatlikus vaimus ümberkorraldused: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad riiklikud manufaktuurid ning kaotati kaubanduspiirangud. Piirati ka sõjalisi kulutusi. Taani kuulutas, et ei kavatse enam kunagi vallutussõdu pidada. Jesuiitide väljasaatmine Hispaaniast ja Portugalist. Valgustatud absolutismi kriitika. Valgustatud absolutismi kriitika lähtus peamiselt kahelt aluselt
Isiku perekonna- või eraellu on lubatud ainult Kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kurjateo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. 6) Kriminaalmenetluse keel (§ 10) – kriminaalmenetluse keel on eesti keel, vajadusel tagatakse tõlgi abi. Kõik dokumendid peavad olema eesti keelsed või tõlgitud eesti keelde. 7) Kohtuistungi avalikkus (§ 11) – kõik kohtuistungid on avalikud, kuni kohus ei ole esitanud taotlust istung kinniseks kuulutada, sest on vaja kaitsta: *äri- või riigisaladust või salastatud välisteavet; *perekonda või eraelu; *kannatanu või alaealise huve; *õigusemõistmise huve. 8) Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (§ 14) – süüdistusfunktsioon (prokuröri ülesanne) ja kaitsefunktsioon (kaitsja ülesanne)
Igapühapäevane kirikus käimine muudeti kõigile kohustuslikuks. Christian VII valitsusaeg [1766 1808] tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friedrich Struensee (173272). Aastatel 177072 kaotati tsensuur ja kehtestati täielik trükivabadus. Taanis sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine. Kohtuistungid muudeti avalikuks ning deklareeriti kõigi inimeste võrdsust seaduse ees. Majanduses viidi läbi füsiokraatlikus vaimus ümberkorraldused: kaotati tsunftikorraldus, suleti kahjumit andvad riiklikud manufaktuurid ning kaotati kaubanduspiirangud. Piirati ka sõjalisi kulutusi. Taani kuulutas, et ei kavatse enam kunagi vallutussõdu pidada. Tuues ettekäändeks Struensee suhted kuningannaga õnnestus aristokraatial 1772 Struensee vahistada ja hukata
Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju
annaabi.ee 
