Tsiviilkohtumenetluse seminarid (4)

1. seminar
I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus
II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted
III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused
1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel mingit lepingut sõlmida. D-l A-le etteheiteid ei ole. Pärast järjekordset lärmakat nädalavahetust katkeb C kannatus ja kasutades aega, kui A on sõitnud perega ära, laseb paigaldada enda ja D vahelisele kinnistu piirile lukustatavad raudväravad ja liiklusmärgi „ Eravaldus “. Järgmisel päeval suvekodusse saabunud A sinna enam ei pääse.
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks?
A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus.
Pöörduda kohtu poole. PS §15
Omaabi -erandlikel olukordadel.
Esitan avalduse kohtule.
Meenutab negatoorhagi .
Maakohus - tsiviil , kriminaal
Hagita menetlus §477
Avalduses - Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine
§618 prim 3
§377 kiiremas korras läbivaatamine
§477 prim 1
Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse.
Hagi tagamise nõue §384 lg 1
Hinnatakse hüvesid
Esialgne õiguskaitse - määrus
Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah?
Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis?
TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu
2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks. Töö üleandmine venib, B ei ole rahul ka töö kvaliteediga. Seetõttu teatab B A-le, et nõuab kõigi tööde kohest nõuetekohast lõpetamist ja leppetrahvi hilinemise eest, samuti keeldub ta enne viimasena esitatud arve maksmisest. A etteheidetega ei nõustu ja leiab, et probleemid on tekkinud B enda soovitud projektimuudatustest ja lisatöödest ning nõuab A-lt arve maksmist ja täiendavat tasu lisatööde eest. Poolte väitel on neil teineteise vastu miljonitesse küündivad nõuded, mida kohtuväliselt lahendada ei õnnestu. A on huvitatud vaidluse võimalikust kiirest lahendamisest. A arvates on maakohtusse pöördumine vaid aja ja raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilõivud kõrged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapädevad ja pealegi on suur tõenäosus, et üks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi. Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse.
HALDUSKOHTUSSE
Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus ?
Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481?
§321
Kohtuotsus tuleb teha 20 päeva jooksul koos motivatsiooniotsusega. (pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi.
Variant II: Muud asjaolud samad, kuid B annab vaidluse lahendamiseks ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku?
Ikka samamoodi.
Variant III: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse Riigikohtusse?
Ikka samamoodi.
Variant IV: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks halduskohtusse või riigihangete vaidluskomisjoni?
Kuna antud vaidlus kvalifitseeruks HKMS §3 loetletud halduskohtu pädevusse siis vaataks halduskohus asja läbi.HkMS §7 alusel on see tema õigus kui ta tunneb et tema õigusi on rikutud.
Riigihangete seaduse § 117 kohaselt esitada vaide hankija vastu. (saab teha B)
Variant V: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse "Euroopa Kohtusse", kuna „Eestist ei ole õigust loota“.
Ei saa. Peab enne läbima madalamad instantsid.
Tegeleb tsiviilasjadega. Euroopa õiguse ja institutsioonide kohaldamisega tegeleb.
3. A on Soome äriühing, kes ostab Eesti tootjalt B metsamaterjali. Poolte vahel on sõlmitud leping, mille järgi „kõik vaidlused lahendatakse „Soome õiguse järgi“. Pärast lepingu sõlmimist teeb A B-le ettemaksu 35 000 EUR, kuid B lubatud tarnet ei saabu. Pärast korduvaid meeldetuletusi saadab A B-le teate lepingu lõpetamise kohta ja nõuab tasutud raha tagastamist ja saamata jäänud tulu hüvitamist kokku summas 42 000 EUR. Kuna B ei vasta kirjale ega tasu ka midagi, esitab A B vastu viimase asukoha järgselt hagi Harju Maakohtusse ja nõuab võlgnevuse väljamõistmist. Hagi esitab A soome keeles inglise keelse tõlkega. Hagis märgib A, et asja lahendamisel kehtivad Soome materiaalõiguse ja tsiviilkohtumenetluse sätted ning kui kohus seda ei aktsepteeri , siis tuleb asi lahendada vähemalt EL vastavatest reeglitest lähtudes (jättes need küll konkretiseerimata). Esmane probleem tekib A-l kohtuga, kes nõuab Eesti riigilõivu maksmist, mis ületab samasuguses asjas Soomes nõutava lõivu mitmekordselt. Lisaks nõuab kohus A-lt, et ta esitaks asjakohased Soome seaduse sätted, millele tema nõue tugineb. Lisaks on dokumendid allkirjastanud Soome advokaat , kes teatab, et kuna tal on õigus Eesti kohtus esineda, võib ta seda teha ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles.
Millest lähtudes tuleb asi lahendada?
TsKms §8 lõike kohaselt lähtub kohus asjade lahendamisel Eesti TskM seadustikust.

• Kohaldatav õigus- menetlusseadus ei reguleeri kohaldatavust. – tulenen lepingust või piiriülesest vaidlusest. Rahvusvahelise eraõiguse seadus. Pooled on huvitatud asjas ja hangivad kohaldatava õiguse.
  
• Keel- peab olema eesti keeles
  
• Menetlusõigus/EU õigus
  
• Riigilõiv- menetlusabi riigilõivu tasumiseks, juriidiline isik menetlusabi taotleda ei saa.
  
• Advokaat- advokatuuri seadus §74 peab olema eesti vandeadvokaat kõrval.
  

4. Pank A on väljastanud B-le VISA krediitkaardi limiidiga kuni 70 000 krooni, kokkuleppega, et B valib ise tagasimaksmise aja, kuid kui tagasimakseperiood on üle ühe kuu, maksab B kasutatud rahalt intressi 25 % aastas. Tagasimaksed tuleb ära teha maksimaalselt aasta jooksul. B on krediiti kasutanud 55 000 krooni ulatuses. MASU ajal kaotab ta aga töö ja elukaaslane jätab ta maha, mistõttu ei suuda ta krediiti tagasi maksta. Kui raha ei ole A-le vaatamata korduvatele meeldetuletustele laekunud ja B pangakontol raha ei ole, sulgeb A kaardi ja nõuab kogu krediiti koos lepingutingimuste järgi arvutatava intressi, viivise, leppetrahvi, saamata jäänud tulu ja menetluskuludega tagasi. A kogunõue B vastu on 123 000 krooni. A esitab selle summa sissenõudmiseks B vastu hagi.
B vastab käsikirjaliselt hagile ja väidab ka kohtuistungil, et ei pea midagi tagasi maksma, kuna temasugusele „ostuhullule“ poleks tohtinud üldse tarbimiskrediiti anda, lepingutingimused on ebaseaduslikud, pank on temaga võrreldes „päratu rikas“ ning raha sissenõudmisel kaotab ta oma ainsa eluaseme – korteri. Seetõttu leiab ta, et A nõue on vastuolus „Eesti Vabariigi ja EL seadustega“, sh põhiseadusega. Kohtunik avaldas seepeale istungil arvamust, et saadud krediidi põhisumma tuleb B-l ju nagunii ära maksta, mistõttu võiks B seda osa hagist tunnustada ja ära maksta. Muus nõude osas selgitas kohtunik A-le, et nagunii on tema nõue liigkasuvõtjalik ega saa kuuluda lepingujärgses ulatuses väljamõistmisele. Kohtunik tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi maksab B A-le võlgnevuse põhiosa ja intressi, kokku 63 000 krooni. Selle peale esitasid mõlemad pooled kohtuniku vastu taandamise avalduse, põhjendades seda kohtuniku erapoolikuse ja ebakompetentsusega. B lisas taandamisavalduse ka väite, et kohtunik on erapoolik ka seetõttu, et on interneti andmetel lõpetanud Tartu Ülikooli samal aastal A-d esindava advokaat C-ga, st nad on õppinud ühel kursusel, lisaks on kohtunikul ajakirjanduse andmetel saadud A-lt eluasemelaen 2 000 000 krooni ja ilmselt on tal ka konto A juures.
Andke esitatud asjaoludele hinnang.
TsKms §23 punkti 7 kohaselt kaheldakse kohtuniku erapooletuses. Nüüd oleneb see sellest et kas B sai nendest asjaoludest teada pärast seda kui kohtuprotsess oli toimunud või enne. Kui ta teadis seda enne siis tulenevalt TsKms §25 lõike 1 kohaselt ei saa. Kui sai teada hiljem siis §25 lõike 2 kohaselt saab. Siinjuures on määrav see kuna ta sai selle teada.

• Tsüs §86 g4
  
• Võs §42
  
• Tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui leiab et nõue on ülemäärane siis kohtunik §351 §348 – peab arutama mis normi ta kohaldab.
  

5. Pensionär A on müünud prokurör B-le eluasemeks kinnisasja majaga, kinnitades, et maja on suurepärases seisukorras ja ta on seal kõik „oma käe järgi teinud“. Mõne aja pärast selgub , et enamus A kinnitustest on valed, majas on kõik „fassaaditagused“ tööd tehtud erakordselt halvasti ja sisuliselt vajab maja kapitaalremonti. Seepeale teatab B A-le lepingust taganemisest olulise rikkumise tõttu ja nõuab tasutud raha tagasi. A teatab, et ei mõtlegi midagi tagasi maksta ja et A oli „ise loll , et kinnisvarabuumi ajal kasutatud maja eest nii palju maksis“. Seepeale esitab B A vastu hagi ja nõuab tasutud 3 500 000 krooni tagastamist. Hagi saanud B teatab seepeale, et „muudab A elu põrguks“, kuna B kui kõrge riigiametnik ei tohi „lihtsaid inimesi“ taga kiusata. A pöördubki erinevate kaebekirjadega Riigiprokuratuuri, justiitsministri ja õiguskantsleri poole, kus „mustab“ B-d erinevate väidetega. Lisaks kaebab ta linnavalitsusse, et majas tehakse ebaseaduslikke remonttöid ja kurdab oma muret ka ajalehes, samuti kutsub ta kohale tuntud telereporteri PV, et „B musti tegusid “ paljastada. Ajakirjanik PV pöördubki palvega kohtu poole võimaldada tal kohtutoimikuga tutvuda. Kohtusekretär keeldub, viidates, et selleks peaks olema ka hageja nõusolek. Seejärel saabub kohtusse A ise ja taotleb, et tal võimaldatakse tutvuda toimikuga oma nõustaja (st PV juuresolekul). Kohtusekretär keeldub ka sellest ja kutsub kohtuniku, kes tutvumist lubab.
Kuna teema vastu on tärganud „kollase meedia“ suur huvi, saabuvad asja arutamise kohtuistungile mitmed ajakirjanikud, sh telekaameraga ning B-le esitatakse „mürgiseid küsimusi“. Istungit asutakse ka kohe filmima, vaatamata B protestile, et filmimiseks tuleb saada eelnev kohtuniku luba. Istungil on A „sõiduvees“ ja kirjeldab „mahlakalt“, kuidas lugupeetud prokurör tahab vaest pensionäri „tüssata“, milline ebaaus ja ebaeetiline isik on B, kes olevat lubanud A mh „ära tappa“, ja kasutab B suhtes ka mitmeid ebatsensuurseid väljendeid, vaatamata kohtuniku korduvale hoiatamisele ja nõudmisele „rääkida midagi ka asja kohta“. Seepeale teatab kohtunik, et trahvib A-d 3000 krooniga ja keelab tal edasisi avaldusi teha ning loeb ta istungilt lahkunuks. Seepeale teatab A, et kohtunik on „ samasugune tõbras“ nagu B, „kõik on ära ostetud“ ja üldse on „tegemist vandenõuga tema vastu“. Seepeale kutsub ärritunud kohtunik politsei ja käsib A istungisaalis vahistada ja määrab talle järelemõtlemiseks viis päeva aresti . Kui A arestikambrist vabaneb, kirjutab ta kõikvõimalikesse kohtadesse kaebused kohtuniku peale ja nõuab tema taandamist ja karistamist, samuti nõuab ta, et tema asja lahendataks vähemalt kolme kohtunikuga kohtukoosseisu poolt või koos kaasistujatega. Järgmisel istungil teatab kohtunik, et taandab ennast ise ja asja arutamine antakse üle teisele kohtunikule. Kuna meediahuvi on skandaalse kohtumenetluse vastu veelgi tõusnud, on järgmisel kohtuistungil rahvast veelgi rohkem kohal. Seal teatab B esindaja, et taotleb istungi kinniseks kuulutamist, kuna normaalne õigusemõistmine ja asja arutamine on selles asjas vildaka meediahuvi ja ebaadekvaatse A tõttu oluliselt häiritud. Kohus kuulutabki istungi kinniseks ja keelab menetlusosalistel sellel räägitud avaldada. Vaatamata sellele annab A kohtu ukse taga ootavale pressile detailse ülevaate istungil toimunust.
Analüüsi olukorda. Kas ja keegi tegi midagi valesti, mis on tagajärjed?
Kinniseks kuulutamise alus §38
§42 kohaselt võib istungit filmida ainult kohtu loal.
§45 kohaselt võib kohtunik A istungilt kõrvaldada kui ta häirib istungit. Lõike 4 kohaselt võib ta A-d karistada rahatrahvi või 7 ööpäevase arestiga.
§41 kohaselt ei tohi A kohtuistungi sisu avaldada.
§27 kohaselt võib kohtunik end ise taandada kui ilmneb §23 p 1-6 esitatud asjaolu.
6. A esitas 1. veebruaril 2008 B vastu hagi 100 000 krooni sissenõudmiseks. Maakohus jättis hagi 10. detsembri 2008. a otsusega rahuldamata. A esitas 3. jaanuaril 2009 selle otsuse peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse , tasudes kaebuselt riigilõivu samas ulatuses nagu ta tegi seda hagi puhul, st 5250 krooni. Peatselt saab A ringkonnakohtu konsultandi allkirjaga kirja, mille järgi peab A maksma kaebuselt riigilõivu 10 000 krooni, kuna alates 1. jaanuarist 2009 on riigilõivu määrad tõusnud. Kirjale on lisatud hoiatus, et kui hiljemalt 1. veebruariks 2009 ei ole kogu riigilõivu tasutud, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Seepeale saadab A ringkonnakohtule 28. jaanuaril 2009 kirja, milles leiab, et ei pea täitma „ mingite kohtuametnike“ nõudmisi ja suhtleb ainult kohtunikuga. Lisaks leiab ta, et seaduse järgi ei pea ta maksma kõrgemat riigilõivu, kui selle määr tõuseb vaidluse ajal, pealegi algas apellatsioonitähtaeg ajal, mil kehtis veel madalam riigilõivumäär. Kui kohus siiski teisiti arvab , on seadus vastuolus põhiseaduse ja EIÕK-ga ning tuleks kohaldamata jätta. Ringkonnakohtu kohtunik teeb seepeale määruse ja tagastab apellatsioonkaebuse. A esitab seepeale ringkonnakohtule taotluse raha maksmise tähtaja pikendamiseks.
Kuidas pidanuks ringkonnakohus toimima ?
§147 lõike 3 kohaselt jäeti läbivaatamata
Variant II: Kas midagi muutuks, kui samal ajal oleks Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses lahendamisel taotlus suurenenud riigilõivu põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks selle ebaproportsionaalsuse tõttu? Kui suurem riigilõiv tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks, kas sel alusel saavad kaebused uuesti esitada ka need, kes kaebust riigilõivu suuruse tõttu üldse ei esitanud ?
7. Narvas asuval korteriühistul A on nõue kommunaalkulude maksmiseks korteriomaniku B vastu. Kuna nii A juhatuse liikmed kui ka B on vene rahvusest, esitatakse hagi vene keeles. Kohus hagi ei tagasta ning kutsub osalised kohtuistungile. Kohtuistungil küsib kohtunik mõlemalt poolelt, kas nad soovivad istungit vene keeles. Pooled on sellega nõus ja istung toimubki vene keeles, sh protokollitakse istung vene keeles. Kohtulahend on originaalis samuti venekeelne, toimikusse on lisatud aga allkirjastamata eestikeelne tekst, millele on lisatud pealdis „kohtuotsus eesti keeles“. Vaidluse kaotanud B esitab apellatsioonkaebuse ja nõuab maakohtu otsuse tühistamist menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
Milline on õiguslik hinnang toimunule?
§32 ja 33 võib olla ka muus keeles kuid peavad olema ka eesti keeles
8. Kohus lahkus nõu pidama , kuulutades, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolme päeva pärast kell 13.00. Seejärel lahkus kohus nõupidamistuppa ning talle järgnesid sinna ka sekretär ja istungit kuulanud üliõpilased. Nimetatud asjaolu oli hagejale, kelle nõue jäeti rahuldamata, põhjuseks, miks ta palus kohtuotsus tühistada, kuna tema arvates rikkus kohus nõupidamistoa saladust.
Kas kohus tegi õigesti?
§21 kohaselt
1) Kohtu loal võib kohtu nõupidamisel ja hääletamisel peale asja otsustavate kohtunike viibida ka samas kohtus oma juriidilise hariduse omandamise raames viibiv või nõustajana töötav isik, samuti kohtunikukandidaat , kes on selle kohtu juures täiendusõppel ja kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda.
(2) Kohtunik ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isik ei või avaldada nõupidamise ajal toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.
Variant II: nõupidamistoas viibisid kohtuniku kolleegid välismaa kohtust, kes viibisid kogemuste vahetamise programmi raames Eestis.
2. seminar
IV. Menetlusosalised , esindajad ja nõustajad
V. Kohtualluvus
1. AS A esitas hagi B vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse väljanõudmiseks Tallinna kesklinnas asuvale maatükile. B leidis, et menetluse tegelik eesmärk on tema maine kahjustamine ja „pankrotistamine“ ning taotles, et hagi allkirjastanud A juhatuse esimees C kaasataks menetlusse kolmanda isikuna. Kohus tegigi määruse C kaasamise kohta menetlusse kolmanda isikuna. C esitas selle määruse peale määruskaebuse, põhjendades seda sellega, et A esindajana puudub tal vaidlusega isiklik side, pealegi ei ole kohus märkinud, kummal poolel ta C menetlusse kaasas.
Hinnake õiguslikku olukorda.
§216 kolmanda isiku kaasamine lg 3 alusel on tal õigus esitada selle peale kaebus. Peab olema määratletud tema kaasamise põhjus.
See et C-d saaks kaasata peaks tema vastu tekkima iseseisev nõue.
Juriidilisel isikul on maine (au ja väärikust ei ole)
Tuleb kaasata A poolel . (menetluskulude tõttu on vaja märkida kaasatava isiku pool)
RK- 132-06
2. Ajaleht P avaldas A artikli, milles A esitas rea „paljastusi“ 1944. a vangilaagris surnud endise Eesti Vabariigi ministri B tegevuse kohta 1930. a-tel. Muu hulgas süüdistatakse B-d artiklis korruptiivsetes suhetes N. riigiga ja esitatakse rida solvavaid väärtushinnanguid. B poeg C ja on sellest sügavalt šokeeritud ja esitab hagi P väljaandja AS E vastu. Andmete ümberlükkamiseks, vabandamiseks ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Samasuguse hagi esitab ka erakond I, kes on aastaid esitanud B-d kui oma poliitika rajajat ja „vaimset isa“.
Mida teeb kohus?
§371 lg 2 p2
Pooled C ja I
E on avaldaja
P ajaleht (ei kuulu menetlusse)
A autor ( ei puutu siia)
I osas keelduks asja menetlusse võtmast.
Nõude alus võs §1043
§233 mittevaraline kahju. § 233. Nõude suuruse hindamine
(1) Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega , muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega.
§ 132. Hagihind mittevaralise nõude puhul
(1) Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni.
3. A on juba aastaid Eesti kohtusüsteemile tuttav. Ta on esinenud hagejana erinevates kohtumenetlustes erinevate isikute, riigi ja omavalitsuste vastu nii kommunaalvaidlustes, pressivaidlustes kui mujalgi. Samamoodi on ta erinevate kaebekirjadega „püsikliendiks“ nii Riigikogule, presidendile, õiguskantslerile kui ministeeriumitele. Enamus vaidlustest on ta kaotanud ja kandnud ka menetluskulud , võidukas on ta olnud vaid üksikutes määruskaebeasjades. Lisaks ise protsessimisele, on ta asunud tegutsema ka kolmandate isikute jaoks dokumentide koostajana. Enamus A koostatud menetlusdokumentidest lähtuvad samast põhimõttest, et „talle tehakse pidevalt erinevate isikute ja asutuste poolt liiga, ametnikud ja kohtusüsteem on korrumpeerunud ja tegemist on osaga temavastasest suuremast vandenõust, mille eesmärk on saada endale tema kahetoaline Lasnamäe korter “. Lisatud on hulgaliselt fantastilisi hüpoteese erinevate ametnike seotuse kohta asjaga. Kohtunikel on ammu tekkinud kahtlus isiku vaimses tervises.
Järjekordse vaidluse ajal, kus A hageb korteriühistut B, mis haldab maja, kus ta elab ning kellele A ei nõustu tasuma kommunaalmakseid, kuna talle ei olevat mingeid teenuseid osutatud ja ühistu juhatus koosnevat „sulidest“, teeb kohtunik A-le ettepaneku võtta endale advokaat, kes õiguslikku olukorda adekvaatselt hindaks ja suudaks näha, et esitatud hagi on lootusetu, millest A ise aga ei suuda aru saada. A, kes peab ennast igati kogenud ja pädevaks protsessijaks, on selle peale väga solvunud ega taha kuuldagi advokaadi võtmisest. Seejärel küsib kohtunik temalt, kas ta nõustuks ehk kontrollima oma menetlusteovõimet, kuna tekkinud on kahtlus, et kergekäelise protsessimisega tekitab A endale pidevalt võlgasid, mille katteks tuleb lõpuks tõepoolest tema korter realiseerida. A keeldub igasugusest ekspertiisist järsult?
Mida saab kohus teha? Kas kirjeldatud asjaolud võivad anda alust lugeda isiku menetlusteovõime piiratuks? Mis tagajärjed tulenevad isikule endale ja vastaspoolele sellest, kui kunagi hiljem siiski tuvastatakse, et isiku menetlusteovõime oli piiratud.
§368 tahab tuvastada et tal ei ole kohustust tekkinud.
§354 saab menetluse peatada kui isik on muutunud menetlusteovõimetuks.
§535 saab määrata talle esindaja.
§204 menetlusteovõime kontroll kohtu poolt.
Teeb kahju kui kogu aeg kaebab tekitab menetluskulusid. Kohus saab hakata piiratud teovõime menetlust.
§ 204. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll
(1) Kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.
(2) Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata.
(3) Kohus võib lubada menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimetul menetlusosalisel, kui menetluses osalemise takistatus seab ohtu menetlusosalise olulise huvi. Sel juhul määrab kohus talle tähtaja esindaja määramiseks. Menetlust lõpetavat kohtulahendit ei või menetluses teha enne, kui tähtaeg on möödunud.
(4) Kohus teavitab viivitamata menetlusosalise elukoha järgset valla- või linnavalitsust, kui tal tekib kahtlus menetlusosalise teovõime suhtes.
4. A ja B on OÜ X võrdse osalusega osanikud ja ühtlasi juhatuse liikmed. Nende vahel tekib aga tüli ja kumbki hakkab tegutsema selle nimel, et X enda ainukontrolli alla saada. A ja süüdistab B-d, et viimane on X väärtusliku kinnistu koormanud juhatuse liikmena A teadmata endaga seotud OÜ Y kasuks hoonestusõigusega. A esitab X nimel hagi, milles palub lugeda leping tühiseks ja kinnistusraamatu kanne tühistada. Kohtule laekub seepeale B alla kirjutatud avaldus, milles teatakse , et OÜ X loobub hagist. Seepeale kutsub kohus nii A kui B istungile ja küsib X lõplikku seisukohta. A ja B jäävad selle suhtes vastandlikele seisukohtadele.
Mida saab kohus teha?
§429 hagist loobumine
§ 429. Hagist loobumine
(1) Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
(2) Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.
(3) Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
(4) Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega , samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
(5) Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.
(6) Kui kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist, kuna see oleks ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, määrab kohus hagejale uue esindaja käesoleva seadustiku §-s 219 sätestatud korras.
§ 428. Menetluse lõpetamise alused
(1) Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui:
1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada;
2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise;
3) hageja on hagist loobunud ;
4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.
[RT I 2008, 59, 330 – jõust 1.01.2009]
(2) Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.
5. Liisinguandja S on liisinud metsaveotraktori OÜ-le A. Liisingulepingust tulenevaid kohustusi on käendanud A juhatuse liikmed B ja C. A ei suuda liisingulepingust tulenevaid kohustusi täita ning S lõpetab lepingu ja traktor tagastatakse. S realiseerib traktori, kuid nn jääkvõla ulatuses (120 000 krooni) esitab hagi selle summa solidaarselt väljamõistmiseks A-lt, B-lt ja C-lt. Ainsana vastab hagile B, kes vastustab nõutud summat ja leiab, et see on arvestatud ebaõigesti ja nõue on alusetu. Kohus nõustub B argumentidega.
Millise lahendi saab kohus sellises olukorras teha?
§134 lg 2
Võs 361 liisinguleping .
3-2-1-37-08
3-2-1-15-10
3-2-1-161-09
TsMs §207 lg 3
§407
§231 omaksvõtt
Vastuväiteid kohus ei näe- peab eeldama et asjaolud on mõlema poole poolt omaks võetud. Kui see on nii siis ta saab nende kahe puhul teha tagaselja otsuse.
Variant II: Kõik kostjad vastavad hagile, kuid hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse esitab üksnes B ning see rahuldatakse. Milline on lahendi mõju teistele kostjatele?
Siis tuleb mõista A-lt ja C-lt
Ei saa apelleerida . Peavad esitama teises astmes ka vastuväited kui seda tehtud pole siis ei saa seda apelleerida .
Variant III: C nimel vastab hagile C pojast juuratudeng X, kes nimetab ennast C nõustajaks. Kas see on lubatav?
§218 lg 6
X on alaneja sugulane §218 lg 1 punkt 5 lepinguline esindus
§221 volikiri
Sellest ei piisa et kohtunik teab et on poeg peab olema tõend selle kohta ( volitus ) §340 prim aja puuduste kõrvaldamiseks.
Võs §50
6. A üüris B-lt tähtajaliselt kinnisasja. Pooltel tekkis lepingu täitmise üle vaidlus ja B saatis A-le üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate. A ei nõustu sellega ja esitas B vastu hagi, milles palus tunnistada lepingu ülesütlemise tühisust. B vastas hagile ja vaidles selle vastu. Kohtuistungil teatas B aga, et tal ei ole vaidlusega tegelikult mingit puutumust, kuna ta on müünud kinnisasja pärast hagi esitamist C-le, kelle vastu tuleb esitada ka kõik nõuded.
Milline on menetluslik olukord?
Võs §271 üürileping
§313 erakorraline üürilepingu ülesütlemine. Mõjuv põhjus!!!!
§368 tuvastushagi
7. Inglismaal elav isa A ja Eestis elav ema B ei suuda kokku leppida ühise lapse C hooldusõiguses. Seni on laps olnud põhiliselt Eestis ema juures, kuid ema teadmata saabus A Eestisse ja võttis lasteaiast lapse kaasa ning lahkus samal päeval riigist Inglismaale .
Kuhu ja mis menetluses peaks ema pöörduma?
§550 hagita perekonnaasi – alaealise isikule eestkostja määramine lg punk 1
Lapserööv. Määruse alusel saab lapse tagasi.
Peab pöörduma Justiitsministeeriumi!!!
Tsiviilasjade atlas
E- portaal
Variant II: Laps on jätkuvalt Eestis, kuid isa on pöördunud Inglise kohtu poole ja ema pöördub sellest teada saades kohe Eesti kohtu poole. Kuidas vaidlus lahendada?
8. Pank S esitas Harju Maakohtule hagi Soome äriühingu F OY vastu, nõudes F antud garantiikirjast tuleneva 100 000 euro maksmist. Garantiikirja oli F andnud Eesti äriühingu A laenukohustuste täitmise tagamiseks S ees. Lisaks taotles S hagi tagamiseks arestida F-le kuuluv ja Eestis asuv kütus. Soomes on S esitanud Helsinki Linnakohtule taotluse arestida nõude tagamiseks Helsinkis asuv maatükk. F väitel ei ole Eesti kohus neil põhjustel pädev asja lahendama , vaid asi tuleb lahendada Soomes ning Soome õiguse kohaselt. Garantiis endas viide kohaldatavale õigusele ja vaidluste lahendamise kohale puudus.
Kellel on õigus?
§396 laenuleping
TsMS §389 vara arestimine.
3-2-1-130-08
Kui on mõlemasse kohtusse esitatud siis see ei välista kaitsemeetmeid (neid on võimalik esitada mõlemas õigussüsteemis)
ÜLDINE ALLUVUS
Valikuline alluvus
Erandlik
Kokkuleppeline
Hagi tagada võib!!!
Brüssel I järgi see hagi mis esitati hiljem selle peaks peatama (soome kohus peaks peatama)
§78 hagi esitamine erinevate maade kohtusse.
9. Telefoniteenuste osutaja A esitas võlgnevuse väljamõistmiseks pensionär B vastu hagi Harju Maakohtusse. B vaidles sellele vastu, väites, et tema elukoht on Võrus ja ta soovib, et asi lahendatakse sealses kohtus. A tugines seejärel telefoniteenuse lepingu tingimusele, mille järgi lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused A valikul , kas kliendi või tema enda asukohajärgses maakohtus .
Kuidas toimib Harju Maakohus?
A jur. Isik
§104 lg 1, 3 punkt 1 tühine kokkulepe
§79lg 1 asi tuleks lahendada Võrus
§75 lg 2 Harju Maakohus saadab selle Võrru
§105
Hageja otsustab koha!!!!!!!!!
hagiasi- ühisvara jagamine.
3. seminar
VI. Tsiviilasja hind, menetluskulud ja tagatised
Kohtukulu Riigilõiv, kautsjon , asja läbivaatamise kulu
Kohtuväline kulu- esindaja kulud
1. A esitas B vastu 3. detsembril 2008 hagi ühisvara jagamiseks. Kohus määras jagatava ühisvara hinnaks kokku 3 250 000 krooni. Maakohus otsustas 17. juunil 2009 jagada ühisvara selliselt , et jätta ühisvaras olnud kinnistu A-le ja kohustada A-d maksma B-le hüvitisena 1 500 000 krooni. A ei nõustu maakohtu otsusega ja esitab selle peale 15. juulil 2009 apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis 2. augusti 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Kui palju tuli tasuda riigilõivu hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel?
Kui palju tuleks maksta hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel kehtiva õiguse järgi? Kas A-l võiks olla riigilõivuga seoses mingeid nõudeid?
§122 (2) Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus
Riigilõivu seadus §360
§126 lg 2 prim
50 tuhat on hagihind.
§137 lg 1
Tuleb menetleda 2009 aasta redaktsiooni järgi.
2. A esitas ajalehe väljaandja P vastu hagi, milles nõudis ajalehes avaldatud tema au teotavate andmete ümberlükkamist, edasisest A kohta kirjutiste avaldamisest hoidumist, mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt kohtu äranägemisele ning viivist hüvitise maksmisega viivitamisel seaduses sätestatud suuruses.
Mis on tsiviilasja hind ja kui palju peab A maksma hagi esitamise eest riigilõivu?
Riigilõivuseaduse § 56 lõike 12 kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamise asja lõiv 5000 krooni.
§366 mittevaraline hagi
Variant II: Hagi esitavad A ja B, kelle kohta esitati au teotavaid andmeid samas artiklis, ühiselt.
§165 menetluskulude jaotus kaashagejate puhul
(1) Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse .
andmete ümberlükkamiseks (VÕS § 1047 lg 4 alusnorm) 25,000 krooni.
* keelata temast midagi kirjutada (VÕS § 1055 lg 1 *Kahju tekitava tegevuse keelamine alusnorm) (§ 132 lg 3) 25,000 krooni.
* mittevaralise kahju hüvitamine (§ 1043 alusnorm) 25,000 krooni.
KOKKU 75,000 krooni! (TsMS § 134 – nõuded liidetakse)
Viivis (VIIVIS § 133 lg1 VÕS) (kui on eraldi, siis on lõiv summalt). – meie
– meie asj
– meie asjas viivist ei arvestata.
Lõiv 75,000 kroonilt 8500 krooni!
Variant II: Hagi esitavad A ja B, kelle kohta esitati au teotavaid andmeid samas artiklis, ühiselt.
II variant
§ 134 lg (2) Kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi.
TsMS § 134 lg 2 järgi. 2 hagi või 1 hagi? Siin ajavad nad kumbki oma asja, seega on meil 2 hagi. Menetluslikult koos. 2 x 75 000 krooni – kummalgi hagejal oma hagihind.
§ 56 lg 12 – riigilõiv =
olja says (9:23):
§ 56 lg 12 – riigilõiv = hagihind 75,000 – seega – riigilõiv 50 000 pealt tuleb hind 7500 + 5000 krooni lg-st 2!
3. A taganes B-ga sõlmitud kinnistu müügilepingust ja nõuab B-le makstud 2 300 000 krooni tagastamist selliselt, et kohus mõistaks raha välja B-lt kinnistu tagastamise vastu. B esitas vastuhagi ja nõudis A-lt kinnistule tehtud muudatustega tekitatud kahju hüvitamiseks 45 000 krooni väljamõistmist.
Kuidas kujuneb tsiviilasja hind ning kes ja kui palju peab maksma riigilõivu?
Võs §209 müügileping millest taganeti.
B riigilõiv on 115 000 krooni
A riigilõiv 7500 krooni
4. Pank A oli andnud B-le 3. märtsil 2007 eluasemelaenu summas 2 450 000 krooni 15 aastaks. Tagatisena seadis B ostetavale kinnistule A kasuks hüpoteegi summas 3 000 000 krooni kohese sundtäitmise tingimusega . 2009. a sattus B majanduslikesse raskustesse ega suutnud laenumakseid enam korrektselt tasuda. Pärast korduvaid hoiatusi teatas A talle, et lõpetab laenulepingu ja nõuab, et B tasuks viivitamata kogu tasumata laenu ja lisaks intressi, viivise ja kulud summas kokku 3 250 000 krooni. Kuna B ei olnud võimeline maksma, pöördus A kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks ja kinnistu sundmüügiks. B sellega ei nõustunud, leides, et laenuleping on heade kommetega vastuolus ja panga nõue on arvestatud ebaõigesti. B väitel võlgneb ta A-le kõige rohkem tasumata põhivõla 1 980 000 krooni. Eluaseme sundmüügi takistamiseks esitas B kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Milline on tsiviilasja hind ja kui palju tuleb tasuda riigilõivu?
§378 lg 1 punkt 6
1) Hagi tagamise abinõud on:
6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks;
§125
Täitur täidab hüpoteegi ulatuses
Ülejäänu kohapealt tuleb esitada nõue
§126 lg 3
Tunnistab nõuet 1,9 milj ulatuses
Variant II: Asjaolud samad. B saab kohtult teate, et ta peab tasuma riigilõivu kogu A poolt nõutavalt summalt, vastasel juhul jäetakse hagi läbi vaatamata. Kas ja millele saab A kaevata ja/või milliseid taotlusi esitada? Mis saab, kui A lõivu ei tasu, kuna leiab, et see on ebaõigesti nõutud, seejärel kaebab aga hagi läbivaatamata jätmise määruse peale, kaebus jäetakse aga rahuldamata?
145 000 krooni
§489 maksekäsk graafiku alusel?
§371 lõige 1 punkt 10 hagi menetlusse mittevõtmine kuna ei ole tasutud riigilõivu
§340 prim või 136
5. A-l on nõue B vastu summas 700 000 krooni. Ta sõlmib lepingu inkassoteenust osutava äriühinguga J, leppides kokku, et J esindab teda nõude sissenõudmisel ja saab nn menetlustasu 5000 krooni ja sissenõutud summadest tasuna 10% endale. J saadabki B-le mitu kirja ning J töötajad kohtuvad B-ga ka isiklikult. Kuna B raha ikkagi ära ei maksa, esitab A hagi kohtusse, milles nõuab lisaks nõudele ka J-le tasutud 5000 krooni hüvitamist, samuti J-le lubatud 10 % maksmist. Hagi rahuldatakse.
Mis kulusid ja millises menetlusetapis võib A B-lt nõuda?
Saabki ainult seda 700 000 nõuda
Kas ja kuidas hüvitatakse kohtus nn tulemustasu esindajale?
§175 esindaja kulud Kas on erinev, kui J näol oleks tegemist advokaadi/advokaadibürooga?
Direktiiv 2000/35
6. A esitab B vastu hagi 450 000 krooni väljamõistmiseks. Maakohus rahuldab hagi ning otsuse saanuna esitab A kohtule avalduse tema menetluskulude kindlaksmääramiseks, paludes B-lt välja mõista kuludena kokku 75 000 krooni. Maakohus tagastab taotluse, kuna maakohus ei ole menetluskulude jaotuse kohta otsuses midagi öelnud.
Kas ja mida saab A selles olukorras teha?
§173 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus lahendis määrata kindlaks ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
§174 nõuab menetluskulude kindlaks määramist
Variant II: Maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole menetluskulude jaotuse kohta midagi märgitud, küll aga on otsuse põhjendavas osas kirjas lause: „Kulud kannab kostja.“.
VÕS §128 lg 3 materiaalõiguslik alus- hagi esemesse kuuluv nõue mille pealt tuleb maksta riigilõivu.
Apellatsioon 30 päeva alates otsuse kättesaamisest §173
§448 10 päeva menetlusosalisel
20 päeva kohtul
Kui otsus on jõustunud siis see 75 000 jääb A kanda.
Täiendav otsuse tegemise taotlus oleks siinkohal mõistlik.
7. Eluasemelaenu võtnud A soovib pank B vastu esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus teeb määruse ja nõuab temalt riigilõivu 94 000 krooni maksmist. Seepeale esitab A kohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi korras advokaat. Oma varana loetleb A korteri, mida B soovib sundtäitmisel müüa (väärtus ca 1 600 000 krooni) ja sissetulekutena igakuise palga 4500 krooni, ja erinevad sotsiaaltoetused kokku 2000 krooni kuus. Kulutustena loetleb ta eluasemelaenumaksed 4000 krooni kuus, kommunaalkulud ja kulud toidule 1500 krooni kuus, kulud lastele 1200 krooni kuus ja muud kulud 200 krooni kuus.
Kas ja mis ulatuses saab A riigi menetlusabi, eeldusel , et tema hagi ei ole ilmselgelt perspektiivitu?
Kulud kokku 6900
Sissetulek 6500
Vahe 400 krooni ei ole nii suur vahe et selle võib kanda lähisugune.
Väikse menetlusabi- menetlusabiseadus
Suur- riigi õigusabi seadus.
Riigilõivuseadus
180 lg 1 punk1
§186 lg 2 eluase ei lähe sinna alla
Sots toetus ei lähe arvesse
Abi on tegelikult laen mille kaotamise puhul tuleb see tagasi maksta
Riigilõiv 10 000
Menetluskulude jaotus. Kui menetluskulusid ei kanan siis kohtutäituri poole peab lootma et kostjal raha on.
Kautsjon .saadakse kohe tagasi.
Taotlus rahuldamata- jääb kautsjon riigile.
Tagatis 10 000- kohus rahuldab- hoiule kuni kohtumenetlus käib ja hagi rahuldatakse saab tagasi siis kui ei jääb hoiule.
§181 menetlusabi andmine lõige 1
Kui A siiski vaidluse tervikuna kaotab, kas ja millised kulud peab ta sel juhul kandma?
§ 190. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
(1) Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
(2) Menetlusosaline , kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
8. Pankrotistunud osaühingu A pankrotihaldur leiab, et A on teinud enne pankroti väljakuulutamist põhjendamatu tehingu, millega andis laenu Komoori saartel registreeritud äriühingule Y, mida tagastatud ei ole. A arvates vastutab sellise tehinguga tekitatud kahju eest lepingu A nimel sõlminud endine juhatuse liige B. A esitabki B vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 1 500 000 krooni. Maakohus nõuab sellelt riigilõivu 85 000 krooni tasumist. Pankrotihaldur taotleb seepeale riigi menetlusabi korras riigilõivust vabastamiseks, põhjendades taotlust mh sellega, et nõutakse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist ning A võlausaldajad, kelleks on põhiosas MTA, keelduvad riigilõivu maksmast. Maakohus A-d lõivu tasumisest siiski ei vabasta ja lõpuks tasub A selle ära. Seejärel esitab aga B taotluse, et nõuda A-lt B eeldatavate kulude katteks kohtu deposiitkontole 100 000 krooni.
Kas kohus lahendas õigesti menetlusabi andmisest keeldumise ja kuidas lahendada tagatise andmise taotlus?
§ 183. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
(2) Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 6200 krooni.
[RT I 2009, 68, 463 – jõust. 10.01.2010]
(3) Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või kui seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata.
§ 194. Tagatise andmise viis ja suurus
(1) Kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus. Kui kohus ei ole seda teinud ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena kohtu deposiitkontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks.
9. A-l on B vastu kolmest laenulepingust tulenevaid mitmeid nõudeid, ühe järgi kokku 110 000 krooni, teise järgi 35 000 krooni ja kolmanda järgi 145 000 krooni. Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi tõendmatuse tõttu tervikuna rahuldamata. A esitab otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb asja tagasisaatmist maakohtusse uueks lahendamiseks ja maksab riigilõivu 10 000 krooni. Ringkonnakohus jätab kaebuse käiguta ja nõuab kogu nõutavalt summalt (sh kõrvalnõuetelt), kokku 290 000 kroonilt riigilõivu 30 000 krooni maksmist, st nõuab täiendavalt 20 000 krooni maksmist, hoiatades vastasel korral jätta kaebus läbi vaatamata. A saadab seepeale ringkonnakohtule kirja, milles palub ennast vabastada osaliselt lõivu maksmisest vahendite puudumise tõttu või vaadata kaebus läbi ulatuses, mida tasutud lõiv võimaldab. Seepeale teeb ringkonnakohus määruse, millega jätab rahuldamata A taotluse menetlusabi andmiseks perspektiivituse tõttu ning jätab määruskaebuse tervikuna läbi vaatamata ja tagastab selle, kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata, millises osas saaks A kaebuse läbi vaadata.
Kas ringkonnakohus toimis õigesti?
§ 181. Menetlusabi andmise tingimused
(1) Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui:
1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja
2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
4. seminar
VII. Menetlusdokumentide kättetoimetamine
VIII. Menetlusosaliste esitatavate taotluste jm menetlusdokumentide esitamise kord
IX. Kohtuistung
1. A esitas B vastu hagi, nõudes viimaselt 75 000 krooni maksmist. Riigilõivu tasus ta 1000 krooni. Kohus saatis A-le määruse, milles kohustab A-d juurde maksma lõivu 7500 krooni ja teatama sellest kohtule hiljemalt 5. juuniks 2010. 7. juunil 2010 tegi kohus määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata ja tagastas selle, kuna A ei ole kohtu pandud kohustusi ettenähtud ajaks täitnud. A esitas määruskaebuse, mille järgi ta kandis nõutud summa 5. juunil 2010 ettenähtud kontole üle, kuid jättis kohut sellest teavitamata.
§66 menetlustoimingu tegemata jätmise tagajärjed
§372 tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks
Riigilõivuseadus §11
§147
§340
§339
3-2-1-12-09
3-2-1-130-09
5.06 on laupäeb tsüs §60? Siis ei jäänud hiljaks . –siis läheb esmaspäevale edasi
Kas kohus toimis õigesti?
Variant II: A tasus kohtu nõutud summa 6. juunil 2010. Jäi hiljaks
Riigilõivuseadus §15 tagastatakse.
Mõjuv põhjus §422
Kirjutan avalduse, miks hilines §235, kohus võib nõuda tõendeid. See et laev ei väljunud §231 üldteada asjaolud.
§64 tähtaja ennistamine
§68 peab tegema toimingu mille jaoks tähtaja ennistamist soovite .
Variant III: A tasus nõutud summa ebaõigele MTA kontole. Võib paluda aega juurde.
Võs §91
Kohustus on täidetud aga mitte nõuetekohaselt- kui saadaksid võla puhul inimesele ülekandei
§235-ei ole tähtaegselt teatanud, kui teatab siis loetakse täidetuks kui ei teata siis ei ole kohustus täidetud.
2. A nõudis B-lt hagis 78 000 krooni maksmist. Maakohus jättis 14. juuni 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja toimetas otsuse A-le 16. juunil 2010 isiklikult kätte. 18. juulil 2010 esitas A nimel otsuse peale apellatsioonkaebuse teda maakohtus esindanud advokaat C. Kaebuse järgi on apellatsioonitähtaeg järgitud, kuna kohus ei saatnud otsust C-le, kes sai otsuse kätte alles 22. juunil 2010.
§307 kättetoimetatuks lugemine
§321 kättetoimetamine esindajale
Kas kaebus on esitatud tähtaegselt?
Variant II: Kättetoimetamisteatise järgi anti otsus üle A-d esindanud advokaadiga samas büroos töötavale teisele advokaadile (ALT: advokaadibüroo sekretärile).
Variant III: Kaebus edastati e- mailiga A-d esindanud advokaadi C meiliaadressile, kuigi advokaat C oli palunud kohut eelnevalt edastada posti büroo üldisele menetlusdokumentide vastuvõtuks ette nähtud aadressile ning puhkuse ajal ta oma isiklikku postkasti ei vaadanud.
§314
Variant IV: Kohus toimetas otsuse kätte üksnes menetluses osalenud A nõustaja D-le, kelle aadressile posti saatmise soovi varem A ei ole väljendanud, kuid kelle aadress on olnud kohtule avaldatud. Kaebuse esitas A ise, arvestades apellatsioonitähtaega otsuse temani jõudmisest.
Ei tohiks
3. Kohus tegi 5. aprillil 2010 tagaseljaotsuse kostja B kahjuks, põhjendusega, et kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole hagile kohtu ettenähtud ajaks vastanud. B esitas otsuse peale kaja , põhjendades seda asjaoluga, et hagi kättetoimetamisteatisel olev vastuvõtja nimi on arusaamatu ja allkiri talle teadmata, samuti puudub viide vastuvõtja isikuandmete kohta.
Kas tagaseljaotsuse tegemine oli põhjendatud?
§407
§169 lg 2
§313 lg 3
Kui on rikutud kättesaamise korda siis §307 loetakse kätte mitte saanuks aga võimalik lugeda kättesaanuks kui isik kinnitab kättesaamist.
§306 lg 5 millised menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada
§415 peab kätte saama isiklikult hagiavalduse. – sest isik ei tea võibolla et tema vastu on hagi esitatud.
Siis tuleb käekirja ekspertiis.
Variant II: Kättetoimetamisteatise järgi võttis hagi vastu füüsilisest isikust kostja õde, kes viibinud tema korteris vaid paaripäevasel külaskäigul ega olevat hagimaterjale talle edasi andnud.
§322 lg 1
Kaja saab kindlasti esitada §415 loetakse mitte kättesaanuks.
Variant III: Hagimaterjalid anti kätte büroohoone valvurile, kus osaühingust kostjal on kontor , kuid valvur ei andnud talle kutset edasi.
§323 lg 1 ei ole kättesaanud- ei ole valvuri tööülesanded.
Variant IV: B on vene rahvusest ega mõistnud eesti keelt, mistõttu allkirjastas ta kättetoimetamisteatise, mõistmata, milliseid kohustusi see talle kaasa toob ega jõudnud õigeaegselt reageerida.
Oma mure. kätteantud
Variant V: B ei oska lugeda ning kirjutas toodud saadetisele vaid postiljoni juhise järgi alla, mõistmata selle sisu.
On piisav kui jurist on ilma suure vaevata aru saama- oma probleem kui ise aru ei saa.
Variant VI: Saadetise võttis vastu täisealise B-ga koos elav ema, kes kirja ei avanud, vaid andis selle välismaal turismireisil olnud B-le üle pärast hagile vastamise tähtaja möödumist.
kättesaanud
Variant VII: Kostja saatis kohtule hagivastuse mitte küll kohtu nõutud ajaks, kuid vastus oli kohtule laekunud eelmisel (alt: samal) päeval enne tagaseljaotsuse tegemist.
§407 eeldused tagaselja otsuseks on täidetud.
4. A-l oli õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale kuni 15. aprillini 2010 (k.a). A saatis määruskaebuse e-mailiga selle maakohtu asjaga tegelenud kohtuniku personaalsel meiliaadressil 15. aprillil 2010 kell 23.58. Kaebus jäeti läbi vaatamata, põhjendusega, et see ei laekunud õigeaegselt kohtudokumentide edastamiseks ettenähtud aadressil, mis oli avaldatud ka Justiitsministeeriumi kodulehel internetis, lisaks näitab digitaalallkirja kinnitusleht, et allkiri kinnitati kell 0:04.
Kas A-l on mõtet esitada määruskaebus?
§412 lg 3 võib taotleda
Variant II: Kaebus edastati kohtuniku sekretäri meiliaadressil.
Jah
Variant III: Kaebus edastati sama kohtu mõne teise kohtuniku või kohtuametniku meiliaadressil.
Ei
Variant IV: Kaebus edastati teise maakohtu üldisel meiliaadressil.
Ei
Variant V: Kaebus esitati õigele meiliaadressile 16. aprilli 2010. a hommikul kell 8:05, kuna äikesetormi tõttu oli A kodus elektriühendus ja internetiühendus eelmisest õhtust alates katkenud.
Vääramatu jõud
5. Maakohus tegi 4. mail 2010 otsuse, mis toimetati hagejale A kätte 6. mail 2010. A apellatsioonkaebus laekus ringkonnakohtusse 7. juunil 2010. Postitatud oli see 4. juunil 2010.
Kas kaebus on esitatud hilinenult?
§632 30 päeva ma arvan et hilines

• Elektrooniliselt §335, §336 23:59 (aga väga riskantne) §336 peab salvestatud olema kohtu andmebaasis .
  
• Posti teel/omal käel 5.august kell 17.00
  
• Taasesitatav vorm, fax, e-kirjas 23:59
  

Postiseaduses on et 95% jõuab järgmisel päeval.
6. A esitas kohtusse käsikirjalise vihikulehel hagiavalduse B vastu. Kohus tagastas selle nõudmisega, et avaldus peab olema A4 formaadis ja trükitud. A saatis kohtule uue käsikirjalise kirja, kus palus avaldus siiski vastu võtta, kuna tal ei olevat materiaalseid võimalusi lasta teksti trükkida, arvutit ta ei oma ega oska kasutada ning tema käekiri on selgelt loetav .
Kuidas toimib kohus?
Võiks arvestada seda
7. Mobiiltelefoniteenuse osutaja A esitas kohtusse kliendi B vastu hagi, kes ei olnud tasunud õigeaegselt kõnearveid. B kontaktandmetena nimetas A telefonilepingus märgitud aadressi Pärnu Koigi 5-8. Sama aadress on B kohta kantud elukohana rahvastikuregistrisse. Kohus edastas hagimaterjalid sellel aadressil, kuid need tagastati märkega, et „isik ei ela enam sel aadressil, naabrite teada võib olla kusagil välismaal“. Seepeale avaldas kohus hagile vastamise nõude väljaandes Ametlikud Teadaanded ning tegi seejärel B kahjuks tagaseljaotsuse. B esitab seepeale kaja ja väidab, et A oli hagi esitamisel teadlik, et B elab ja töötab Iirimaal ning omas tema kontakte. Selle tõenduseks esitab ta ka rea meile, mis võla tasumise üle on vahetatud. Lisaks märgib ta, et Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale isikule menetlusdokumendi kättetoimetamisel ei kohaldu Eesti õigus, vaid EL õigus, mis ei lubagi avalikku kättetoimetamist.
Kas kohus toimis õigesti? Kas ja mida saab heita ette A-le?
§316
8. A nõuab B-lt võlakirja alusel 100 000 krooni tasumist. Kohtu eelistungil esitas kostja B hulga uusi tõendeid võla puudumise kohta, mille esitamise kavatsusest ta kohut ega vastaspoolt varem ei teavitanud. Hageja A selle kohta aga selgesõnalisi vastuväiteid ei esitanud, kuna oli kindel, et need tõendid asja lahendust ei muuda ja tema hagi nagunii rahuldatakse. Kohus võttis tõendid vastu ja tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses tugines A muu hulgas sellele, et maakohus poleks tohtinud täiendavaid tõendeid enam vastu võtta, kuna need esitati hilinenult, lisaks ei võimaldanud maakohus talle piisavat aega tõenditega tutvumiseks ja neile vastuväidete esitamiseks .
Kas A väide on põhjendatud?
§237
§330, §331, §333,
Eelmenetlus algab - lubatud toiming eelistung
§341....
§397 kohtuistung hagimenetluses
Asitõendi taotlus- avaldus, asi kohtule, vastaspoolele, protokoll , küsib vastaspoolelt arvamust enne ei tohi otsust teha kui on saanud arvamuse.
Kui ei ole kohtutoiminguga rahul siis §333 vastuväide!!!!
Esitate taotluse omapoolse tõendi jaoks.
5. seminar
X. Hagi esitamine ja selle menetlusse võtmine
XI. Hagi tagamine ja esialgne õiguskaitse
1. Koostatud hagiavalduse (kodutöö) analüüs.
2. A on reisikorraldaja, kes korraldab muu hulgas odavreise Türki. Ühel päeval avastavad A töötajad reisifoorumist internetist postituse nende kliendilt B-lt, kes kirjeldab oma „üleelamisi“ viimasest reisist, kus heidab reisikorraldajale ette kõikvõimalikke rikkumisi. Samas ei ole B kordki A poole pretensioonidega pöördunud.
Kas ja millise haginõude saaks A esitada B vastu?
§366 mittevaralise kahju hüvitamise hagi
3. Kas järgmised hagid on lubatavad:
3.1. A-d hammustas tänaval koer. A arvates kuulus koer B-le ning ta nõuab B-lt varalise ja mittevaralise kahju hüvitist 25 000 krooni. B eitab kategooriliselt, et hammustajaks oli tema koer, kes olevat kogu aeg kinnises hoovis olnud. Kuna A nõudmised muutuvad üha pealetükkivamaks, esitab B kohtusse A vastu hagi, et tuvastada, et ta ei võlgne A-le 25 000 krooni koerahammustuse tõttu.
§368 jah tuvastushagi
Mille tõttu ei võlgne
Peab esitama asjaolu mis kell hammustati . miks nõue on nii suur?
3.2. Korteriühistu A esitas hagi tema hallatavas majas elava korteriomaniku B vastu. Hagi esemeks on nõue kohustada B-d täitma korteriühistu üldkoosoleku otsust, mille järgi võivad maja ette parkida autosid üksnes pensionärid ja invaliidid .
Ei ole lubatav
Heade kommetega vastuolus
Sooritushagi –kohustada midagi tegema.
Kohus saab kontrollida selle otsuse kehtivust
3.3. Autorite ühing A esitas ajalehe väljaandja E vastu hagi, milles nõuab, et E ei rikuks enam viis aastat tagasi surnud autori C õigusi ega avaldaks ilma A loata fotosid C loodud monumentidest.
Lubatav
§3 lg 2
Autori õiguse seadusest see õigus
3.4. Aktsiaseltsi A vähemusaktsionär B esitas hagi A juhatuse liikme C vastu B-le tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna C on oma tegevusega A nimel kohustuste võtmisel ja vara võõrandamisel viinud A olukorda, kus ilmselt tuleb peatselt kuulutada välja pankrot .
Äriühingu nimel –ei saa esitada.
3.5. A on laenanud B-lt 150 000 krooni. Laenu tagamiseks seadis C oma kinnistule hüpoteegi B kasuks summaga 170 000 krooni, kohese sundtäitmise tingimusega. A on jäänud võlgu B-le laenu põhiosa tasumisega summas 130 000 krooni ja intressiga summas 22 000 krooni. Lisaks arvestab A muid kõrvalnõudeid kogusummas 45 000 krooni. A esitab C vastu hagi, milles palub C-lt välja mõista kogusumma ja pöörata selle täitmiseks sissenõue C kinnistule.
EI OLE LUBATAV
3.6. A esitab 2. juunil 2010 B vastu hagi, milles nõuab viimaselt 150 000 krooni tasumist. Hagi põhjendusena tugineb A B allkirjastatud võlatunnistusele, mis on välja antud 15. mail 2001.
Tsüs §142
3.7. A sai viga tööandja B juures töötades tööõnnetuses. Kohus mõistis A nõudel B-lt välja kahjuna ravikulud 2000 krooni kuus ja saamata jäänud töötasu 7000 krooni kuus ning mittevaralise kahju hüvitisena 50 000 krooni. Kuus aastat hiljem esitab A B vastu uue hagi, milles leiab, et tegelikult tekkis tal õnnetusest mittevaraline kahju 100 000 krooni, st ta nõuab veel 50 000 krooni hüvitamist. Lisaks nõuab ta igakuise saamata jäänud sissetuleku hüvitamist veel 3000 krooni ulatuses kuus, kuna esimese hagi esitamisel ei arvestatud täiendavaid tervisekahjustusi, mis ilmnesid alles hiljem.
EI ole lubatav
3.8. A arvestuse järgi võlgneb B talle müügilepingu järgse ostuhinna tasumisega viivitamise tõttu viivist päevas 1000 krooni, kokku 150 000 krooni. Kuna A ei ole oma nõudes siiski kindel ja soovib mitte riskida suure riigilõivu tasumisega, esitab ta B vastu hagi viivise väljamõistmiseks viiviseperioodi viie esimese päeva eest, 5000 krooni ulatuses. Hagi rahuldatakse, misjärel esitab A uue hagi, milles nõuab ka ülejäänud viivise 145 000 krooni tasumist.
Ei ole lubatav
3.9. A esitas B vastu hagi võlatunnistuse järgi võlgnetava 100 000 krooni väljamõistmiseks. Hagi jäetakse rahuldamata, kuna kohus leiab, et võlatunnistus on tühistatud, sest see on antud ähvarduse mõjul. Seejärel esitab A B vastu uue hagi, milles nõuab sama summa maksmist, väites, et tegelikult võlgneb B talle raha erinevate laenulepingute järgi.
Ei ole lubatav
4. A-le kuulus korter. Kui A vabanes vanglast, kus ta kandis pikaajalist vabadusekaotust, ei pääsenud ta enam korterisse ja kinnistusraamatu andmetel oli selle omanikuks hoopis D. Asjaolusid selgitades selgus, et võltsitud volikirjaga oli tema endine kambrikaaslane B müünud korteri C-le, kes omakorda oli müünud korteri D-le, kes oli korteri omandanud laenuga ja koormanud korteriomandit ka hüpoteegiga pank S kasuks.
Kelle vastu ja millise hagi saab A sellises olukorras esitada?
Saab nõuda B-lt seda kasu mis ta sai korteri müügist- kuna ilmselt on D heauskne omandaja siis temalt ei saa nõuda.
5. A on esitanud B vastu hagi, milles nõuab B-lt kahju hüvitamist. A väidab hagis, et B poolt talle müüdud kinnistul asuv maja ei vasta lepingutingimustele ja sellel on mitmeid ehituslikke puudusi, mille kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamist ta nõuab. Pärast asjas eelistungi toimumist esitab A dokumendi, mida ta nimetab „hagi muutmiseks“. Selle järgi ei nõua A enam kahju hüvitamist, vaid nõuab tagasi tema tasutud ostuhinda, väites, et „taganeb käesolevaga müügilepingust“. Põhjendusena selgitab A, et tema „kannatus on katkenud“, kuna peale eelistungit ilmnes veel rida täiendavaid puudusi, muu hulgas ilmnes et maja kaminahi on tuleohtlik ja katus laseb vett läbi.
Kas selline hagi muutmine on lubatav?
§376 1) Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.
(4) Hagi muutmiseks ei peeta:
1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;
2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist;
3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.
6. A esitas hagi B vastu laenulepingust tuleneva võla 230 000 krooni väljamõistmiseks. Hagi tagamiseks palus A keelata B-l talle kuuluva kinnisasja käsutamine või seada kinnisasjale kohtulik hüpoteek nõude summas. Hagi tagamist põhjendas A sellega, et B kohta on maksehäireregistris üleval mitmed võlad ja vestluses B töötajatega on need kinnitanud B sisulist maksejõuetust. Kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, leides, et hagi tagamine ei ole põhjendatud, kuna B maksejõuetus ei ole selge ja A nõude rahuldamine on ebatõenäoline.
Alus §235 olemas
Nõue olemas
Kas kohus toimis õigesti? Kas ja millised võimalused on A-l kaebamiseks või nõuete esitamiseks seoses hagi tagamata jätmisega?
§383 lg 1 (1) 5% nõude summalt tasutud tagatis= §378 lg 4 viimane lause= 230 000 + 230 000 + 50 000 =510 000
Variant II: Kohus tagas hagi, kuid alles 14 päeva pärast taotluse esitamist, mille vältel oli B kinnistu juba võõrandanud.
7. Ema A esitas isa B vastu hagi, paludes mõista B-lt välja nende ühise alaealise lapse C ülalpidamiseks igakuiselt 6000 krooni. Hagi tagamiseks palus A kohustada B-d tasuma menetluse ajal igakuiselt A-le 3000 krooni. Kohus rahuldas avalduse ja tagas hagi. Seepeale esitas B määruskaebuse, väites, et enda arvates ei ole ta C isa, ta on vastuhagiga oma isaduse vaidlustanud ja enne DNA-ekspertiisi tulemuste selgumist ei saa temalt raha väljamõistmist lugeda millegagi põhjendatuks.
Kas B-l on õigus?
§ 494. Vastuväite esitamine
(2) Võlgnik võib esitada elatisnõudele üksnes vastuväite selle kohta, et:
1) ta ei ole lapse vanem;
8. A esitas B vastu hagi 500 000 krooni väljamõistmiseks. Hagi tagamiseks seadis kohus A taotlusel kohtuliku hüpoteegi B kinnistule. Hagi jäi rahuldamata. Seejärel esitas B A vastu hagi, milles nõudis hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. A väitel soovis ta menetluse ajal kinnistut müüa, kuid kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnistut ei soovinud keegi osta. Menetluse kestel langesid kinnisvara hinnad sedavõrd, et nüüd saab ta kinnistu võõrandada vähemalt 100 000 krooni odavamalt, kui ta oleks saanud menetluse ajal kohtuliku hüpoteegiga koormamata kinnistu müügist.
Kas hagi on perspektiivikas?
§ 391. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine
(1) Hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui:
1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega;
2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus;
3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt.
(2) Hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates.
Variant II: B loeb oma kahjuks seda, et menetluse ajal sai ta laenu kõrgema intressiga, kui ta oleks saanud, seades kinnistule esimesele järjekohale hüpoteegi.
9. A oli laenanud pangalt S 2 000 000 krooni ja seadnud tagatisena oma kinnistule hüpoteegi summas 2 300 000 krooni kohese sundtäitmise tingimusega. Seejärel arestitakse A kinnistu kriminaalasja raames maksuhalduri M nõude tagamiseks ja kinnistule seatakse keelumärge.
Kas S-l on võimalik oma hüpoteek realiseerida ja lasta kohtutäituril kinnistu võla katteks müüa ja keelumärge kustutada ?
jah
10. Tellija A ja töövõtja B on sõlminud ehituse töövõtulepingu. B kohustusi tagas maksegarantiiga G. A ei tasunud B-le viimase poolt nõutud summat, kuna väitis, et tööd on tehtud oluliste puudustega ja enne puuduste kõrvaldamist ta rohkem ei maksa. B keeldus puuduste kõrvaldamisest ja esitas kohtusse hagi A vastu, milles palus tasumata arved välja mõista. Hagi tagamise korras palus ta keelata G-l vaidluse ajal maksta välja garantiist tulenevaid makseid, kui A peaks pöörduma G poole.
Kas selline hagi tagamine on võimalik / lubatav?
ei
6. seminar
XII. Hagiasja lahendamine maakohtus
XIII. Tõendid
1. Hagivastuse (kodutöö) analüüs
Saadan oma vastuse sinna kust hagi tuli. Menetluslikus põhjenduses kirjutad seisukoha et ebaõige kohtualluvus on. Põhjendate miks ei ole hagejal teie vastu nõuet. Kohustus selgitada menetluse kulusid. – see soodustab kompromissi.
Hagi ese- ei tohi vaielda selle üle
Asjaolud- esitan vastuväite, toon tõendi asjaolu kohta, kui ei meeldi siis lükkan väite ümber. Kui on asjaolu aga tõendit ei ole siis võib piirduda ainult vastuväitega aga kui on tõend siis see lisada.
Kui jätan asjaolu tähelepanuta §231
Põhjendused ei meeldinud - esitan vastuväited ja tõendid. §351, §348 §436 lg 4
Kostja vastusele kirjutab alla esindaja
Advokaat- palju mängus, materiaalõiguslikult keerukas juhtum.
2. A nõudis B-lt 25 000 krooni suuruse võla tasumist. Kohus B-lt hagivastust ei nõudnud, vaid kutsus mõlemad pooled enda kabinetti ja kuulas suuliselt ära, ärakuulamist kohtuistungina protokollimata. Tõendite esitamiseks täiendavat tähtaega kohus pooltele ei andnud ja lubas järgmisel päeval otsuse teha. Eelnevalt küsis kohus pooltelt, kas neil on taotlusi või vastuväiteid menetlusele, millele pooled vastasid eitavalt. Lubatud ajal tegi kohus otsuse, millega rahuldas hagi, tuginedes põhilise tõendina poolte poolt ärakuulamisel räägitule ja märkides, et menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei esitatud, mistõttu neid ka välja ei mõisteta.
Kas ja mida tegi kohus ebaõigesti ning kuidas pooled oma õigusi kaitsta saavad?
§372 kohaselt (3) Kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist.
§477 lõike 4 kohaselt kuulatakse menetlusosalised ära isiklikult ja suuliselt ja selle jaoks pole vaja kohtuistungit korraldada
§438 lg 2 kohus otsustab menetluskulude jaotuse.
§441 §405
3. 5. jaanuaril 2003 toimus liiklusõnnetus, milles A jäi ülekäigurajal purjus B juhitud auto alla ja sai mitmeid vigastusi, millest tuleneva varalise kahju hüvitas B liikluskindlustusandja C. 17. juulil 2010 esitas A B vastu hagi, milles nõudis õnnetusega põhjustatud mittevaralise kahju (valuraha) väljamõistmist summas 50 000 krooni. B vaidles hagile vastu põhjendusega, et A peab tõendama nii mittevaralise kahju tekitamist kui kahju suurust, kuid ei ole seda teinud. Kohtuistungil küsis kohtunik B-lt, kas tema arvates ei ole nõue lõppenud või aegunud . Seepeale tugines B kohtuistungil ka nõude aegumisele. Kohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et A nõue on aegunud.
Kas kohus toimis õigesti? Millised on A võimalused oma õigusi kaitsta?
Kas selline suunamine on lubatav?
4. Liisinguandja A sõlmis B-ga liisingulepingu metsaveotraktori liisimiseks. Traktori ostuhind oli lepingu sõlmimisel 1 345 000 krooni. B ei suutnud liisingumakseid graafikujärgselt tasuda ning A ütles lepingu pärast hoiatamist erakorraliselt üles. B tagastas traktori. Tagastamisel allkirjastasid pooled akti, mille järgi oli traktori väärtus tagastamise hetkel 1 175 000 krooni. Kuna B oli tasunud enne lepingu lõpetamist A-le liisingumakseid intressita 225 000 krooni ulatuses, arvas ta, et sellega on selle lepinguga seotud küsimused lahendatud . Vaatamata sellele sai ta aasta pärast A-lt teate, mille järgi õnnestus A-l müüa traktor pärast korduvaid katseid hinnaga 850 000 krooni. Seetõttu võlgnevat B talle lepingu kui ka seaduse järgi traktori jääkmaksumusena veel 325 000 krooni.
Kuna B raha vabatahtlikult ei maksnud, esitabki A kohtusse B vastu hagi nimetatud summa väljamõistmiseks. B väidab kohtus vastu, et lähtuda ei tule traktori müügihinnast, vaid traktori väärtusest tagastamise ajal ning poolte allkirjastatud akti järgi on väärtuseks 1 175 000 krooni. Et A võõrandas traktori odavamalt, on tema probleem. Lisaks väidab B, et sellist traktori väärtust tagastamise ajal tõendavad ka sarnaste traktorite müügikuulutused erialaportaalides ja –ajakirjanduses nii Eestis kui väljaspool Eestit. Lisaks esitab B traktori tootja Eesti maaletooja arvamuse, et vaidlusaluse traktori väärtus oli müügi ajal ca 1 000 000 krooni. A omakorda väidab sellele vastu, et tagastamise ajal aktis fikseeritud hind ei ole siduv, vaid on üksnes orienteeruv, tema müüs traktori Eesti turul ning tähendust ei oma ka meie naaberriikide turgudel pakutavad hinnad. Lisaks ei tõendavat A arvates B esitatud müügikuulutused konkreetse traktori väärtust, kuna kasutatud mootorsõidukil on alati unikaalne ning konkreetsete omadustega, mis ei ole võrreldavad kuulutustes esitatutega. Samuti ei saa tootjafirma maaletooja arvamust tõendina arvestada, kuna see ei vasta eksperdiarvamusele ette nähtud tingimustele, eelkõige ei ole arvamuse andja kohtu poolt vannutatud . Kohus rahuldas hagi ja põhjendas seda muu hulgas sellega, et „üldiselt teadaolevalt ei saa vaidlusaluse traktori hind olla Eestis enam kui 850 000 krooni“.
Hinda õiguslikku olukorda.
§238 tõendi asjakohasus ja lubatavus
§122 lg 2 asja harilik väärtus? Tekibki küsimus mis oli selle asja tegelik väärtus?
§293 kuna asjaosaliste arvamused on niivõrd lahknevad siis tuleks selle § järgi küsida eksperdi arvamust, et välja selgitada traktori väärtus. Teadagi olevalt asjad kuluvad aja möödudes ja võib tekkida teatud puudusi ning seetõttu võib asja väärtus langeda. Hind sõltub konkreetse asja omadustest mis on ilmselt erinevad.
§297 ekspertiisi tegemine
5. A esitas B vastu hagi 67 000 krooni väljamõistmiseks laenulepingu alusel. B vaidles hagile vastu, väites, et on võla A-le ammugi tasunud ning nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja arutamise kohtuistungile 3. ja 4. augustil 2009, toimetades kutsed istungile pooltele isiklikult kätte. B 3. augustil 2009 istungile ei ilmunud ega teatanud ka eelnevalt puudumisest ega selle põhjusest. A taotlusel tegi kohus tagaseljaotsuse, millega mõistis B-lt 67 000 krooni välja. Tagaseljaotsuse põhjendusena märkis kohus otsuses üksnes: „Hageja nõue on hagiavalduses esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud“.
Kas ja mida on B-l võimalik oma õiguste kaitseks teha.

§ 410. Kostja puudumine kohtuistungilt

Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
§413 tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtusse ilmumata jätmisel lg 1 oli piisavalt põhjendatud
§415 saab esitada kaja tagaseljaotsuse peale kui lg 1 kohaselt oli tal puudumiseks mõjuv põhjus.
Kui kohus ei võinud teha tagaseljaotsust siis kautsjoni ei määrata
§403
Kirjalikku menetlust on mõistlik taotleda kui ei vaielda vastu
Kohus ise ei tohi teha tagaseljaotsuse ettepanekut ainult POOLe taotlusel
6. Töötajal A kujunes tööandja B juures töötades välja kutsehaigus – ülekoormushaigus. A esitas B vastu hagi, milles nõudis kutsehaigusest tingitud kahju – ravikulude ja saamata jäänud töötasu hüvitamist igakuiste maksetega. Konkreetsele õigusnormile ta seejuures ei viidanud. B vaidles hagile vastu, väites, et A haigus ei pruugi olla kujunenud tema juures töötamise tulemusena, pealegi ei olevat ta rikkunud mingeid töökaitsenorme, mida ei olevat talle ette heitnud ka A. Maakohus pooltega istungil haginõuet eraldi ei arutanud, vaid kuulas üksnes ära poolte kirjalikke seisukohti kordavad suulised ettekanded . Otsuses leidis kohus, et A nõue tuleb jätta rahuldamata VÕS § 115 lg 1 alusel, kuna A ei ole tõendanud töölepingu rikkumist B poolt, mis on igasuguse lepingulise kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks.
Kas ja mida saaks B apellatsioonkaebuses maakohtule ette heita?
7. A esitas osaühingu B vastu hagi võlatunnistusest tulenevalt 125 000 krooni maksmiseks. Kohtuistungil selgitas kohus, et tõendid kinnitavad nõuet ja B huvides oleks ilmselt kompromissi sõlmimine vähemalt osaliselt võla tunnistamiseks. Kuigi B algselt võlga nõus maksma ei olnud, nõustub B-d esindav juhatuse liige C lõpuks otstarbekuse kaalutlustel kompromissiga, mille alusel lubas B A-le maksta 95 000 krooni ja menetluskulud summas 15 000 krooni. Seda kohustust käendas C kompromissis ka isiklikult. Tuttava advokaadiga asja hiljem arutades mõistab B, et tegelikult kallutati teda kompromissi alusetult sõlmima ja temalt ei oleks võimalik mingit raha enam nõuda, kuna nõue on ammu aegunud.
Kas B-l ja C-l on mingeid võimalusi oma õiguste kaitseks?
§430 lg 8 kompromissi saab tühistada.
8. A esitas B vastu hagi 450 000 krooni väljamõistmiseks. Kohus määras asja arutamiseks istungi 9. aprillile 2009 kell 10.00. Nimetatud kellaajal saabusidki pooli esindavad advokaadid kohtusse, kuid ettenähtud ajal kohtunikku istungisaali ei ilmunud ega teatanud keegi kohtuametnikest ka esindajaid istungiga seonduvast. Oodanud kuni kell 10.30-ni, otsustasid advokaadid kohtuniku sekretärile helistada, et selgust saada istungi toimumise osas. Telefonile vastas ärritunult kohtunik ise, kes teatas, et tal polevat sekretäri ja kui ta kedagi leiab, küll ta siis tuleb. Oodanud veel 11.00-ni, pidi B-d esindav advokaat lahkuma teisele kohtuistungile. Ebameeldiva üllatusena jõudis paari päeva pärast temani tagaseljaotsus, kus A hagi oli rahuldatud A taotlusel põhjusel, et B esindaja ei ilmunud kohtuistungile.
Kas ja mida saab B oma õiguste kaitseks teha?
§415 kaja esitamine
9. Töövõtja A esitas tellija B vastu hagi ehituse töövõtulepingu järgse tasumata tasu väljamõistmiseks. B arvates ei võlgne ta A-le midagi, kuna tehtud töö on puudustega ja osaliselt tegemata ning osalt viivituses, mistõttu võlgneb A talle raha puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks ja leppetrahvina. Oma nõuded on ta tasaarvestanud A nõudega. A vaidleb tasaarvestusele vastu ja märgib muu hulgas, et tasaarvestuseks tuleb esitada vastuhagi ning pealegi on B nõuded ebaselged ja ta saab esitada neile vastuväiteid.
Milline hinnang anda õiguslikule olukorrale?
10. Erakonna R liige A esitas R vastu hagi erakonna üldkogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, kuna üldkogu kokkukutsumisel rikuti oluliselt seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Pärast hagi esitamist heitis R juhatus A erakonnast maine kahjustamise tõttu välja. Lisaks taotles R A hagi osas menetluse lõpetamist või hagi läbivaatamata jätmist, kuna A-l puuduvat õiguskaitsevajadus ja hagemisõigus, sest ta ei ole enam erakonna liige.
Kas R taotlus tuleb rahuldada? Kas olukord oleks erinev, kui A oleks oma väljaarvamise erakonnas kohtus vaidlustanud.
11. A esitas hagi B vastu 50 000 krooni väljamõistmiseks suulise laenulepingu alusel. Laenusuhte tõendamiseks esitas A telefonikõnede, milles B võlga tunnistas , salvestised, samuti taotles ta kohtult kahe tunnistaja ülekuulamist, kes olevat baaris koos B-ga viibides ise kuulnud , kui B kinnitas, et on A-le vaidlusaluse summa võlgu, kuid ei kavatase seda tagasi maksta.
Kuidas olukorda hinnata?
12. Töövõtja A ja tellija B sõlmisid ehitise töövõtulepingu. Kirjalikus lepingus on tasu kohta märgitud, et see tuleneb kalkulatsioonist ja kokkulepetest. A on esitanud B-le allkirjastamiseks kokku neli akti, millest kolm on B allkirjastanud ja kaks neist ka tasunud. Ülejäänuid on B keeldunud tasumast, väites, et selles nimetatud tööd on osaliselt tegemata, osaliselt tehtud puudustega ja osaliselt hilinenud . Seetõttu ei olevat tal kohustust allkirjastatud, kuid tasumata akti tasuda ning vastu võtmata akti vastu võtta ega seal kirjeldatud tööde eest tasuda.
Kuidas poolte väiteid hinnata? Milline on tõendamiskoormis?
Tõendamiskoormis- kes esitab väiteid peab ka neid tõendama. Kokku võib leppida et tõendamiskoormis on teistsugune.
7. seminar
XIV. Hagita menetluse erisused
1. Isa A ja ema B ei jõua kokkuleppele ühise alaealise lapse C hooldusõiguse suhtes. A avalduse alusel lahendab kohus hooldusõiguse küsimuse selliselt, et määrab lapse ainuhooldusõiguse B-le, st jätab lapse ema juurde elama, kuid näeb ette lapse regulaarsed kohtumised isaga. Paraku ei täida B kohtu määrust ega võimalda A-l ettenähtud ajal lapsega kohtuda.
Kuidas peaks A toimima, et saada lapsega kohtuda? Kas ja milliseid sanktsioone saab B suhtes rakendada?
§ 563 lg 1 järgi kohtule teatama.
Ainulaadne kohtulahend – sundtäitmine pole kohe lubatav. Kui esimene hooldusmäärus on tehtud, siis sellega ei saa täiturile minna ja selle alusel sunnivahendeid rakendada. Tuleb minna uuesti kohtusse ja kurtma, et määrust ei täideta.
Mida kohus edasi teeb? – Kogub kokku mõlemad vanemad uuesti. Kui üks vanematest keeldub aktspeteerimast seda, mida kohus on öelnud, siis § 563 järgi peaks kohus tegema teise määruse, millega ütleb, et rohkem vaenmaid ei lepit, vaid pöörab nüüd esimese määruse sundtäitmisele. Ja kui ema ei näita last, saab nt. 5000 trahvi . Kui isa saab paberi ja IKKA last ei näidata, siis teatab isa kohtule, et last ei näidatud. Isa jutu peale trhavi teha ei saa; isa peab lapse juurde minnes tätiuri kaasa võtma. Trahvida saab kohus vanemat ainult täituri ettepanekul. Täitemenetluse seadustik (§-d 179, 183). Kohtutäituri põhifunktsioon on tõendada, et last ei näidatud vanemale.
Kas last võib jõuga ära võtta? – Põhimõtteliselt saab. § 179 lg 4 lubab jõudu kasutada, aga kohus peab olema jõu määruses eraldi sanktsioneerinud.
Muidu võib alati võib ikka minna täituri juurde, antud juhul peab lihtsalt teise määruse ka saama (eripära!).
Hooldus - isiku ja varahooldus
Võib kirjutada avalduse et soovin lahendada hooldusõiguse küsimus
Laps väh 10 aastane siis tuleb tema arvamusega arvestada.
Täitemenetluse §174
2. A surma järel pärib tema vara testamendi järgi 14-aastane vennapoeg B. Muu hulgas omandab B A üürile antud korteri Tallinna Vanalinnas ja küllaltki väärtusliku väärtpaberiportfelli. B vanemad C ja D leiavad, et kuna nende laps on nüüd neist rikkam, peaks ta samuti panustama perekonna ülalpidamisse, seda enam, et pereisa C on hiljuti kaotanud töö ja perel on raskusi oma senise korteri laenu-ja kommunaalmaksete maksmisega. Seetõttu soovivad C ja D vanalinna korteri ja osa väärtpaberiportfellist võõrandada, et maksta võlad. Selleks otsustavad nad pöörduda kohtu poole.
Kas ja kuidas peaks kohus avalduse lahendama? Milline tähendus on lapse B enese nõusolekul taotletuga?
§ 552’ lg 1 – kohus peaks lapse ära kuulama . Kui süviti peaks kohus minema hagita menetluses uurimisse ? Lihtsalt niisama avalduse peale nõusolekut kohus anda ei tohiks. Kohus peaks lisaks lapse ärakuulamisele ka vanemad ära kuulama; kas lapse vara müük on hädavajalik jne.
Kas sisulised väited, et lapsel on vara küll, aga ülejäänd pere on vaesuses , õigustaks lapse vara kasutamist? – See väide, et laps peaks panustama pere ülalpidamisse, pole päris õige, vanematel on ikka ülalpidamiskohustus.
Kas põhimõtteliselt oleks mõistlik lapse vara müüa? – Jah, see võib kõne alal tulla küll. Päris sellist luba, et müüga ja tehke mis tahate, kohus anda ei tohks. Tuleks tasakaalustada pere ja lapse huvid, st. kohus võiks öelda, kuhu raha pannakse ja mis sellega tehakse. Kinnistu müügi kohta saaks öelda nt. et kinnistu müügist saadud raha tule lapse jaoks kõrvale panna. Osa raha võib võtta, aga mitte kõike. Kuidas tagada? - Selle määruse võib anda pangale ja öelda, et kontot käsutatakse nii nagu kohus on ette öelnud.
§ 480 – määrust võib muuta ka.
Kohtul on hagita menetluses suht lai diskretsiooniõigus.
Perekonnaseadus §188
Kohus tellib hindaja
Ülalpidamise kulud üleatvad piiri siis võib ära müüa.
3. A on võtnud pangalt B tarbimislaenu 78 000 krooni. Laenu käendasid C ja D. A satub maksetega raskustesse ning B lõpetab laenulepingu ja nõuab kogu jääkvõla 54 000 maksmist, lisaks kõrvalnõuete maksmist summas 95 000 krooni. B esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse A, C ja D vastu ning palub neilt nimetatud summad solidaarselt välja mõista. Maakohus teeb kõigile kolmele makseettepaneku tasuda võlg või esitada vastuväide 15 päeva jooksul alates makseettepaneku kättetoimetamisest. A esitab tähtaegselt vastuväite, kuid C ja D mitte. Kohus teeb määruse, millega otsustab jätkata nõude menetlemist nii A, C kui D vastu hagimenetluses.
Kas kohus toimis õigesti?
Maksekäsu kiirmenetlus – eriline formularmenetlus rahalisete nõuete sissenõudmiseks; kui võlgnik ei vasta, tunnistab sellega, et ta on võlgu ja temalt võib raha välja mõista. Mille poolest eristub see tagaseljaotsusest? – Ka seal on põhimõte, et kui ei vasta, võidakse sinu vastu teha otsus. Tagaseljaotsuse puhul ei hinnata tõendeid samamaoodi; tagaseljaotsuse puhul, et haig rahudlada, peab avaldus olema õiguslikult põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse puhul ei vaadata sisuliselt midagi. Võlgnikule on maksekäsu kiirmenetlus ohtlikum.
Materiaalõiguslik olukord: tegu on tüüpilise võlaõigusliku vaidlusega. Kui oled võtnud laenu ja tagasi ei maksa, võib lepingu lõpetada ja laen tagasi maksta. Käenduslepingu järgi peaksid käendajad tasuma. Pmst võiks sellise nõude esitada.
Kas maksekäsu kiirmenetluse eeldused on täidetud?
Mis tüüpi nõudeid saab maksma panna? - § 481 lg 1; kindel rahasumma eraõiguslikus suhtes.
§ 481 lg 2’ – kui ületab põhinõuet; meie oma ületab kõvasti põhinõuet. Kuidas kohus peaks käituma? - § 484’ lg. Kohus ise nõuet osadeks jaga ei saa.
....
Kaks olulist tingimust, mis on mõeldud liigkasuvõtjalike nõuete vastu!
Ületav sa läheks tõenäoliselt kohtus vaidluse alla.
Kas avalduse tegija võiks teha kaks avaldust ? Et ühe järgi võlg, teise järgi kõrvalnõuded? Aluseks on laenuleping.
Kohus pole käitunud õigesti, kui tegi makseettepaneku.
Kui see oleks lubatav olnud (makseettepaneku saatmine ). A esitab vastuväite, mis on selle tagajärg? - § 486 lg 1  läheb hagimenetlusse. Mis teistest saab? - vt. ka § 489 lg 1.
KuKuidas kohus peaks käituma? - § 477 lg 1, edasi § 207 lg 2. Ehk siis A suhtes hagimenetlus ;
RK lahend: 3-2-1-120-08 p 18.
Kohtule heidame ette: ei kontrollinud maksekäsu kiirmenetluse eeldusi ; poleks tohitunud makseettepanekut teha; saatis hagimenetlusse.
Mida isikud saaks teha, et menetlust tagasi pöörata? Kui maksekäsk oleks tehtud, siis saaks kaevata. Kuna läks hagimenetlusse, siis peab kohus hindama , kas asi on hagimeneltuses kõlbulik ja hindama olukorda.
kohus Pidigi tegema maksekäsu
4. A esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse B vastu, paludes viimaselt välja mõista 50 000 krooni, nõude alusena nimetab ta „võlatunnistuse“. Makseettepanek toimetatakse kätte B-ga koos elavale emale, kes võtab kirja vastu, kuid ei ava seda. B ise on pikemal turismireisil, kust naastes „ootab“ teda kodus juba maksekäsk nimetatud summale. B on nördinud, kuna saab aru, et tema „vihamees“ A on talle nii „kätte maksnud“ varasemate lahkhelide eest. Mingit rahalist võlga tal A ees tegelikult ei ole.
Kas ja kuidas saab B oma õigusi kaitsta?
Kas see olukord on põhimõtteliselt võimalik?
Mida kohus maksekäsu kiirmenetluses kontrollib? – Kas on kindel rahasumma (rahaline nõue); kas võlatunnistuse olemasolu on piisav.. § 481 lg 1’ p 2 – võlatunnistus on piisav, ka siis kui seeon natud lepinguvälise asja kohta  +
Kas kõrvalnõuded ületavad põhinõuet? – Ei +
Ei ületa 100 000? – Ei ületa +
Materiaalsed eeldused olemas.
Võlgnik peab formularil kinnitama, et § 482 lg 1 p 6 järgi on nõue sissenõutav. Lisaks p 4 järgi andma asjade lühikirjelduse. Kinnitusena p 6’, et on teadlik ja aus ja et kui valetab, võib see kaasa tuua kriminaalvastutuse .
Paberi järgi saaks makseettepaneku teha.
Paberi lugejal ei pea tekkima avalduse pinnalt mingit kahtlust; formaalselt võib selline asi okei olla.
Makseettepanek on kätte toimetatud. Kooselav ema? - § 322 lg 1. Kas omab tähtsust, millal ise kohale jõudis? Mis aja jooksul võis teha maksekäsu ? – 15 päeva kättetoimetamisest, § 489 prim . Formaalses mõttes pole kohus eksinud . §484 lg 3
Kas maksekäsk tuleks tühistada? Saata hagimenetlusse? –
Tuleb pöörduda prokuratuuri või politsei poole (kriminaalvastutuse küsimuse juures). Kas see kelmuse alal ei läheks? - § 209, § 280? Valeandmete esitamine hüve saamise eesmärgil (see ei hõlma küll õiguse mõistmise takistamist mingi RK lahendi järgi, 3-1-1-48-09). Kelmus ? – Ilmselt mahuks sinna alla. Varalise kasu saamise eesmärgil valeandmete esitamine jne.
TÄHTAEG- tähtaja ennistamine
Ennistamisavaldus- määruskaebuse esitamine, riigilõiv, kautsjoni tasumine. §174 prim
5. A kinnisasi piirneb B, C ja D kinnisasjadega, mis kõik külgnevad avaliku teega . Seni on A jõudnud oma maatükilt avalikule teele üle B maatüki, kuid B on juurdepääsu sulgenud. A esitab avalduse kohtule, et kohustada B-d jätkama piiramatut juurdepääsu A kinnisasjale. Kohus küsib menetluses B seisukoha ja teeb paikvaatluse ning teeb määruse, millega jätab avalduse rahuldamata. Määrust põhjendab kohus B argumentidega, st sellega, et juurdepääs koormab B-d liigselt, A-l on võimalik rajada uus juurdepääs mõistlikel tingimustel üle C kinnisasja ja ta on taotlenud selleks ka luba kohalikust vallavalitsusest.
Kas ja mida saab kohtule ette heita?
Juurdepääsuõigus. AÕS § 156. lg 1, 2
Menetluslik küsimus; kas kohtule saab midagi ette heita? – On jätnud menetlusosalised kaasamata. Teiseks, oleks pidanud ka valla- ja linnavalitsuse juurde võtma. Kas need on piisavalt olulised aspektid, et lahend tühistada? Miks on vaja kõiki neid kaasata? –
C positsioon. C pole menetluses olnud, aga kohus on öelnud, et A võiks sõita üle tema kinnistu. Lahend ei kehti siis ju C suhtes. Juba selle pärast, et C menetluses polnud, tuleks lahend tühistada. Tegu on põimõttelise eksmusega.
Aga omavalitsus ? Meie kaasuses oleks kindlasti pidanud kaasama; omavalitsuse arvamus asjas võiks olla oluline. Uue tee tegemiseks on vaja nagunii omavalitsuse lube.
Lahend tuleks tühistada, asi uuesti läbi vaadata.
RK lahend: 3-2-1-42-10.
§475
KOV tuleb ka kaasata.
Avalikule teele juurdepääs tuleb rahuldada- tuleb valida kõige mõistlikum lahendus.
Kohus tegi valesti? Ei saa jätta rahuldamata.
6. A on vaimse häirega. Ta häirib muu hulgas samas majas elavaid naabreid, kuna karjub öösiti trepikojas ja reostab seda, samuti kogub ta prügi oma korterisse, mis tekitab haisu ja parasiite. Lisaks keeldub A sageli võtmast psühhiaatri kirjutatud ravimeid. Ühel õhtul, kui A on taas trepikojas lärmanud ja urineerinud, katkeb naabrite kannatus, kes kutsuvad talle politsei. Politsei toimetab A jõuga psühhiaatriahaiglasse, kes esitab avalduse A paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse.
Kuidas peaks kohus avalduse lahendama? Millised on A õigused?
Tüüpjuhtum.
TsMS § 533. Kinnisesse asutusse paigutamine .
Põhimõtteliselt kas see asi allub maakohtule?
Sisuliselt. Asi hakkab tegelikult pihta Põhiseadusest – millal võib inimese tahtevastaelt kuhugi paigutada? Kõigi selliste menetluste puhul peab arvestama § 20-ga. Vabaduse võib võtta teatud tigimustel, kui ta on endale või teistele ohtlik.
Kas meil kaasuses on endale või teistele ohtlik? – Ei vasta nendele kriteeriumitele. Psühhiaatrilise abi seadus annab komponendid. Kas ohustab elu, tervist või julgeolekut? Ja siis saame hinnata, kas isiku paigutamine oli lubatud? – Ilmselt see alus pole piisav.
Samas on teistel õigus, et majas ei röögitaks ja laaberdataks. Mis siis teha saab? – Kui kaalukausil on avalikud huvid ja indiviidi vabadused , siis eelistatakse indiviidi vabadust.
Kui A on ära viidud ja tulist viha täis. Kui inimene on tõesti alusetult paigutatud, mis siis teha? Seaduses on ette nähtud võimalus määruskaebuse korras, § 543 alusel lasta tuvastada ebaseaduslikkus. Edasi võiks loogiline samm olla riigilt raha küsida. Selleks aga selget alust ei ole. Ilmselt peaks mahutama riigivastutuse seaduse alla. Nõude alus tuleb igaljuhul leida!
Haigla peaks teatama!!!!!!
Psühiaatrilise abi seadus 24h jooksul peab teatama. Haigla taotleb esialgset õiguskaitset
7. A on ainuosanik C poolt määratud „tankistina“ osaühingu B juhatuse liikmeks kolmeks aastaks. Tasapisi hakkab A mõistma, et samamoodi jätkates (st etteantud pabereid allkirjastades) „tõmbab ta endale kaela“ nii politsei kui MTA. Pealegi ei ole A talle lubatud tasu tervikuna kätte saanud. Seetõttu leiab A, et tal on õigus juhatuse liikme kohalt tagasi astuda. Ta saadab vastava avalduse C-le ja teeb seejärel B nimel avalduse kohtule äriregistrist enda kui juhatuse liikme kustutamiseks. Kohus jätab avalduse rahuldamata. Määruse järgi ei ole A-l õigust tema enda avalduse järgi esitada B nimel avaldusi, kuna ta ei ole enam juhatuse liige ning pealegi ei saa juhatuse liiget registrist kustutada, kui samaaegselt ei nimetata sinna uut juhatuse liiget.
Kas kohus toimis õigesti? Mida peaks A oma õiguste kaitseks tegema?
RK lahend 3-2-1-39-05.
8. USA-s elanud abielupaar A ja B lahutavad abielu ning B (ema) kolib koos USA-s sündinud ühise lapse C-ga Eestisse tagasi. USA-s toimub A ja B vahel ka kohtumenetlus, mille tulemusena jäetakse lapse C hooldusõigus emale B, isale A antakse aga õigus kohtuda lapsega kolmandas riigis Euroopa Liidus kolm korda aastas. Kuna isa A ei lepi sellise lahendiga, üritab ta last Eestist salaja enda juurde viia, mis siiski ebaõnnestub. Seejärel õnnestub tal USA-s algatada uus kohtumenetlus suhtlemiskorra ülevaatamiseks. Eestisse laekub Harju Maakohtu vahendusel B-le eestikeelne kutse ilmuda isiklikult USA-sse Florida kohtusse. B keeldub esmalt kutset vastu võtmast, kuna see ei ole eestikeelne. Seejärel saadab USA kohtunik teate, et ta loeb sellele vaatamata ingliskeelse kutse vastuvõetuks, kuna B ilmselt oskab inglise keelt. Edasi teatab B, et ei nõustu hooldusõiguse muutmisega, kuid tal puudub raha USA-sse sõiduks ning ta saaks isiklikult kohtusse ilmuda üksnes juhul, kui nt A kannaks tema sõidukulud. Seepeale teatab USA kohtunik, et kui ta kohtusse ei ilmu, lahendatakse asi temata. Edasi saabki B USA kohtulahendi, millega on esimene lahend ära muudetud ja määratud lapse hooldusõigus hoopis A-le, põhilise põhjendusega, et B ei ilmunud kohtuistungile ega esitanud A seisukohtadele vastuväiteid ega tõendeid.
Hinnake õiguslikku olukorda. Kas ja kuidas saab B ennast kaitsta Eestis?
TsMS 62. peatükk.
Välismaise asja puhul peaks kõigepealt kontrollima kas on olemas riikidevahelisi kokkuleppeid, kõige tähtsamatena mingeid konventsioone. Kõigepealt peaks alustama EL õigusest, siis vaatama konventsioone ja seejärel kahepoolseid lepinguid, seejärel tuleksime TsMS-i juurde.
EL õigus ei reuleeri Eesti-USA suhteid.
Ega pole mingit konventsiooni, mille osalised on nii USA kui Eesti? – Ei. USA ei ole ühinenud vastastikuse kohtulahendite tunnistamise küsimuses mingi konventsiooniga. USA on ühinenud vaid lapseröövi konventsiooniga.
Kahepoolset lepingut USA-ga samuti pole (on ainult Ukraina ja Venemaaga).
Seega, vaatame TsMS-i.
Mis tingimustel tunnustatakse välisriigi kohtulahendeid Eestis? Mis põhjustel võiks keelduda tunnustamisest? – Eesti on suhteliselt avatud välismaiste kohtuotsuste tunnustamisele. § 620.
Meil pole alust kahelda USA kohtu pädevuses, vähemalt esimesel juhul. Vt. Eesti kohtualuse sätteid. Primaarselt lahendatakse lapse hooldusõiguse asjad seal, kus on lapse elukoht. Kui esimest korda lahutati USAs, siis esimene määrus on ka meie õiguse järgi pädev.
Esimene lahend. Tunnustamise eeldused, § 620. Kas on midagi halvas mõttes erakorralist? – ei. Kas on kahtlust, et ei saanud igusi kaitsta? – Ei. Pole varasema Eesti / välisriigi kohtulahendiga vastuolus. Meie kohtul polnud ainupädevust  Esimest lahendit peaks tunnustama .
Teine lahend. Mis nüüd ema võiks öelda? TsMS § 620 p 4. Vastuolus varem Eestis tunnustatud lahendiga. Punkt 2 – ei saanud õigus kaitsta (kohtuvaidlus toimus nii kaugel; mõitslikult võttes oli sinna kallis sõita; olulisim – kohus ütles, et lahendi põhjus oli see, et ema ei tulnud kohale; kohale ei saanud tulla, sest emal polnud raha. Kas ta kohtule teatavaks tegi, et tuleks, kui saaks? Jah, aga kohus sellest välja ei teinud). Lisaks, selline lahendus protsessuaalselt võiks olla vastuolus punktiga 1. Ostus on vastupidine sellega, mis varem tehti.  Eesti kohtul oleks iseenesest alust öelda, et ei tunnusta lahendit.
Millega peab ema arvestama. Kui lahend jääb tunnustamata, siis emal ei tasu USA-sse sõita, seal on lahend ju olemas.
9. Soome äriühingu A esitatud hagi alusel on Eesti osaühingult B-lt Soomes Helsinki Linnakohtu otsusega välja mõistetud 100 000 eurot. A pöördub Harju Maakohtu poole ja palub Soome kohtu otsust tunnustada ja täita. Avaldusele on lisatud Soome kohtu teatis , et lahend kuulub täitmisele. Harju Maakohus tunnistabki Soome kohtu otsuse täidetavaks, ilma et ta kuulaks eelnevalt ära B seisukoha.
Kas ja kuidas saab B ennast kaitsta, kui ta on Soomes esitanud esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse?
RK lahend: 3-2-1-47-09.
10. Kohtutäitur A on B avalduse alusel algatanud täitemenetluse C suhtes maakohtu otsuse täitmiseks. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi ja teeb ka otsuse täitekulude väljamõistmise kohta C-lt. C arvates on täituri arvestatud täitekulud põhjendamatud ja ta saadab ka vastava e-kirja täiturile. Täitur sellele ei reageeri ja laseb kanda kulud C kontolt endale. Seepeale pöördub C kohtu poole ja palub täituri otsus tühistada. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata ja tagastab selle, põhjendades seda sellega, et kaebuse pidanuks esmalt lahendama kohtutäitur ise.
Kas kohus tegi õigesti? Kas ja mida saaks C teha?
Masskaasus.
Põhiliselt kaebavad võlgnikud, kes üritavad täitmenetlust vältida või edasi lükata.
Täitmenetluse seadustik § 217 lg 1 – kui pole rahul otsusega, võib esitada 10 päeva jooksul kohtutäiturile kaebuse. Tegu on siis kohustusliku kohtueelse menetlusega. Kui kohtusse tuleb avaldus, mis tuleb enne kohtueelselt läbida, siis kohus ei võta seda menetlusse, otse sellist sätet pole, aga saab teha järelduse tuginedes §-dele 371 lg 1 p 3 (hagi ei võetaks menetlusse), siis tuleb lisada § 477 lg 1. Mõtte kohaselt peaks hagi asja kohta käivad kohaldama ka teistele menetlusdokumentidele.
Kui antakse tagasi ja täitur ei tee midagi ja ei vastagi, siis saaks öelda, et § 218 järgi võib tulla kohtusse. Asi seisma jääda ikkagi ei saa. Tuleb võtta nii nagu kohtutäitur oleks asja lahendanud.
11. A on osaühingu B üks kolmest juhatuse liikmest. Kohus kuulutab välja B pankroti. Kuna A ei tee pankrotihalduriga viimase arvates piisavalt koostööd, teeb haldur kohtule ettepaneku kohaldada A suhtes ärikeelu. Kohus määrabki pikema põhjenduseta ja A-d ära kuulamata talle ärikeelu kuni B pankrotimenetluse lõpuni.
Kas ja kuidas saab A end selles olukorras kaitsta?
RK lahend: 3-2-1-124-09 kirjeldab, kuidas ärikeeldu seada.
Nii nagu siin kaasuses on, ei tohi seada.
Need kes on pankrotis . Juhatuse liikmetel ärikeeldu pole.RK peab olema erandlik ja põhjendatud et panna ärikeeld. Soomes saab taotleda eluaegset ärikeeldu.
12. A esitab kohtule avalduse, milles palub tuvastada, et A alaealise lapse B sünnikoht ei ole mitte Tartu, vaid Viljandi. Avalduse põhjendusena märgib A, et B sünniaktis on ekslikult märgitud vale sünnikoht ja et „ajalooline tõde“ tuleb taastada ja isiku õige sünnikoht sünniakti märkida.
Kas selline avaldus on lubatav?
RK lahend:
Kas täna saab hagita menetluses esitada selle avalduse? – Selline asi pole antud seadusega kohtu pädevusse. Kohtult kõike ikka küsida ei või.
Kui inimesel võiks teoreetiliselt olla õigus muuta, siis kohtumenetlus pole õige koht, kus oma sünnikohta muuta.
Vanas seaduses oli mingi säte “juriidilise fakti tuvastamise” kohta. Nüüd seda sätet enam ei ole. Meil kehtib põhimõte, et kohus lahendab asju, mis seadusega on kohtu pädevusse antud.
Muuhulgas , perekonnaseisukannetega tegelevad perekonnaseisuametid. Selle kohta on ka erladi seadus: perekonnaseisu toimingute seadus. Perekonnatoimingute kajastamine olemuselt on haldusmenetlus . Haldusmenetluses on kohustus tuvastada igasuguseid asju.
8. seminar
XV. Kohtulahend
XVI. Kohtulahendi täitmine ning jõustunud lahendi muutmise ja tühistamise võimalused
TÕENDID
Kirjalik tõend, tunnistajad, vaatlus , eksperdi arvamus, asjatundja arvamus.
Vande all selgitus
1. Briti Neitsisaartel registreeritud äriühing A ja Eesti osaühing B on sõlminud Eesti aktsiaseltsi C aktsiate müügilepingu. Müüja A esitab Eesti kohtusse hagi B vastu, väites, et ta on müügilepingust taganenud ja nõuab tasutud 4 500 000 krooni tagastamist olulise lepingurikkumise tõttu. Kohtutoimikus oleva müügilepingu järgi kohaldatakse lepingule Briti Neitsisaarte õigust, kuid kumbki pool sellele eraldi ei tugine ja esitab oma seisukohad Eesti õiguse alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata, põhjendusega, et võlaõigusseaduse järgi ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annaks A-le õiguse lepingust taganemiseks.
Kas kohus tegi õigesti? Kas ja kuidas A-l on võimalik oma õigusi edasi kaitsta? Kas ja kuidas tõendada välismaa õigust?
Ära on jäetud §444 põhjendatus
Välisriigi õiguse sisu tõendatakse uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud meetoditega (eksperdiarvamus, poolte esinemine kohtus, tõendite taotlemine kolmandalt isikult jne).
Tavapäraselt oli välisriigi õiguse sisu selgitamine ja eelkõige tõendamine, et Prantsusmaa õiguse kohaldamine ei annaks samaväärset tulemust, välisriigi õiguse kohaldamist taotlenud poole kohustus.
Õigus kohtualluvust, kohaldatavat õigust kokku leppida.
Kohus oli pädev! Alluvus §105 menetlusökonoomia mõttes enam edasi kaevata ei saa. §436 lg 7
Kui läheb meie praktika ja arusaamadega väga vastuollu siis ei pea välisr. Õigust kohaldama.
165-04
Apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul
24.11 tähtaeg enne kella 17.00 elektrooniliselt umbes 23.00 peab olema laekunud kohtu infobaasi enne 24.00. §335, §336 taasesitatav kuni 23:59
Välisõiguse tõendamine: järelpärimine , notari poolt kinnitatud eesti keelde tõlgitud
2. Hagi tagamise määruses on selle peale määruskaebuse esitamise tähtajana ekslikult märgitud 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
Mis tagajärjed on määruskaebusel, mis esitataksegi 30. päeval?

§698 lg 2 15 päeva

§ 387. Hagi tagamise määruse edastamine

§ 390. Määruskaebuse esitamine

Mõjuv põhjus? Tähtaja ennistamine
3. A on kriminaalmenetluses süüdi mõistetud usalduse kuritarvitamises osaühingu B juhatuse liikmena kahjulike tehingute tegemises, millega põhiosa B varast võõrandati alla turuhinna kolmandatele isikutele. Pankrotis B pankrotihaldur esitab seepeale hagi nõudega mõista A-lt välja kuriteoga tekitatud kahju 500 000 krooni. Selle summa arvestab B pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata jäänud ulatuses. Haginõuet põhjendab B üksnes kriminaalmenetluses tehtud otsusega.
Kas esitatud hagi saab neil asjaoludel rahuldada, eeldusel, et A vaidleb hagile vastu. Milline on kriminaalasjas tehtud otsuse tähendus?
Tsiviilkohtumenetluses saab kohus arvestada ainult tsiviilasjas kogutud tõenditest.
EI SAA
Peaks esitama tsiviilhagi kriminaalmenetluses. KrMK § 41 lõige 1 sätestatab, et tsiviilhagi vaadatakse kohtus koos kriminaalasjaga läbi KrMK-s ettenähtud korras.
4. Linn T on müünud enampakkumisel kinnistu osaühingule B. Kaaspakkuja osaühing C avalduse alusel tunnistab halduskohus kehtetuks T otsuse enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta, kuna B ei teinud parimat pakkumist. Otsuse põhjendavas osas märgib halduskohus, et leping T ja B vahel on kehtetu . Seepeale pöördub T hagiga kohtusse B vastu ja palub tuvastada B-ga sõlmitud müügilepingu ja omandi üleandmise asjaõiguslepingu tühisust ning omandi tunnustamist kinnisasjale. Hagis tugineb T üksnes halduskohtu otsusele. B vaidleb hagile vastu.
Analüüsige õiguslikku olukorda.
§368 esitas tuvastushagi

§ 425. Hagi läbivaatamata jätmise kord

(4) Kui kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi.
Haldusakti alusel sõlmitud leping- ei ole tema pädevuses HALDUSKOHUS ületas pädevuse piire.
5. Ostja A esitas müüja B vastu 2. juulil 2010 hagi 350 000 krooni väljamõistmiseks kahju hüvitamiseks. Hagis tugineb ta 2001. a sõlmitud müügilepingule, väites, et ta alandas hinda ilmnenud varjatud puuduste tõttu ja nõuab tasutud ostuhinna osalist tagastamist. B leiab, et nõue on aegunud, samuti on see ka sisuliselt põhjendamatu. Ta taotleb kohtult vaheotsuse tegemist aegumise kohta kui alternatiivselt ka nõude sisulise puudumise kohta. Kohus teeb vaheotsuse, milles leiab, et nõue ei ole aegunud ja põhimõtteliselt on A-l õigus ostuhinda alandada ja B peab osa tasutud rahast tagastama.
Kas kohus võis sellise otsuse teha? Milline on õiguslik olukord?

§ 449. Vaheotsus

(1) Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.
(3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Vaheotsusele saab edasi kaevata millel öeldi et nõue ei ole aegunud 30 päeva jooksul. 24 nov.
Üldjuhul ei menetleta edasi.
6. A hagi alusel B vastu tegi maakohus 7. augustil 2007 otsuse, millega mõistis B-lt A kasuks välja 40 000 krooni kahju hüvitamiseks. Lisaks märkis kohus otsuses, et põhinõudelt tuleb tasuda ka seadusjärgset viivist 11 % aastas (mis on otsuse tegemise aegne VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne määr). Apellatsioonitähtaja möödumisel pöördus A maakohtu poole, et otsusele lisataks jõustumismärge, et ta saaks pöörduda otsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Otsusele lisataksegi jõustumismärge ning B suhtes algatatakse täitemenetlus ja arestitakse tema korteriomand. Nüüd selgub, et B on esitanud taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks ja see rahuldatakse.
Milline on õiguslik olukord ja poolte õigused? Kas teostatud täitetoimingud on ebaseaduslikud? Kuidas hinnata olukorda, kui korter oleks täitemenetluses juba realiseeritud?

§ 632. Apellatsioonitähtaeg

(4) Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 458. Otsuse jõustumismärge

7. A ostis B-lt korteriomandi, kuid peagi ilmnevad puudused. Nimelt esineb sadevete läbijooks, samuti ei vasta korteri müratase lepingus ja normides ettenähtule. Seepeale esitab A B vastu hagi kahe nõudega:
1) lahendada korteri sadevete läbijooksu probleem;
2) viia korteri heliisolatsioon vastavusse lepingu nõuetega.
Täpselt sellise sõnastusega maakohus ka hagi rahuldab. Kuna A ja B ei jõua üksmeelele, mida B peaks selle otsuse alusel reaalselt tegema, esitab A täiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Seepeale esitab B A vastu hagi, milles palub tuvastada:
1) et ta on täitnud kohustuse kõrvaldada kohtuotsusega talle pandud kohustuse kõrvaldada sadevete läbijooksu probleem;
2) millistes ruumides tuleb lagede heliisolatsioon kohtuotsuse järgi lepinguga vastavusse viia ning milliseid töid tuleb selleks teha.
Nõude esitamisel tugines ta TsMS § 368 lg-tele 1 (esimese nõude puhul) ja 2 (teise nõude puhul).
Hinda õiguslikku olukorda.
8. Pank A laenas osaühingule B 1 500 000 krooni. Laenu käendasid B juhatuse liikmed C ja D. Kummagagi sõlmitud käenduslepingus oli märgitud vastutuse maksimumsummaks 750 000 krooni. B jäi laenumaksetega võlgu ja A lõpetas laenulepingu ning esitas B, C ja D vastu hagi solidaarselt 1 250 000 krooni (põhivõlga ja kõrvalnõuded) väljamõistmiseks.
Millise lahendi saab teha kohus?
Ilmselt saab välja mõista siis ainult seda 750 000
24-
9. A-le kuulus hoonestatud kinnistu. Oma testamendiga pärandas ta selle oma kolmele lapsele – B-le, C-le ja D-le. Testamendi järgi pidi maja esimese korruse vasakpoolne tuba jääma C omandisse, teine korrus D omandisse ning ülejäänud maja ja maa B omandisse. Reaalselt elas majas oma perega B, kes C-d ja D-d aga sinna sisse ei taha lasta. C ja D soovivad oma testamendijärgseid õigusi kohtulikult maksma panna.
Millise hagi saaksid C ja D esitada ning millise otsuse saaks kohus teha?
§368 tuvastushagi. Tunnustada nende omandiõigust.
10. A on ostnud B-lt kinnisasja kaasomandi mõttelise osa ja selle eest ka tasunud. Saanud müügilepingu ärakirja, teostab teine kaasomanik C ostueesõigust ja nõuab mõttelise osa endale kandmist. Kohtuväliselt pooled kokkuleppele ei jõua. Seejärel esitab C kohtusse A ja B vastu hagi ja nõuab oma omandi tunnustamist kaasomandiosale.
Milliseid vastuväiteid saavad nõudele esitada A ja B ning millise otsuse saab teha kohus?
Nt. et C ei ole kasutanud enne oma ostueesõigust.
11. A esitab kohtule avalduse füüsilise isiku B pankroti väljakuulutamiseks. A väitel on B rikkunud temaga sõlmitud müügilepingut, millest on A-le tekkinud tema vastu kahju hüvitamise nõue 230 000 krooni. B vaidleb nõudele vastu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A nõue on küsitav, kuid sõltumata A nõudest on B majanduslik seisund selline, et teda saab lugeda maksejõuetuks ja tema pankrot oleks mõistlik välja kuulutada.
Kui kohus leiab, et A nõuet tuleks arutada esmalt hagimenetluses, kas ta saab B pankroti välja kuulutada?
Mõistlik on esitada pankrotiavaldus, kui võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt on alust arvata, et enne kui hagimenetluses jõutakse otsuseni, kuulutatakse nagunii välja võlgniku pankrot. Sellisel juhul jätab kohus hagimenetluses nõude läbi vaatamata.
Pankrotiseadus §22 lg 2 võib sellise hinnangu anda
12. A pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmisel vaidlesid E nõudele võlgniku A vastu summas 1 500 000 krooni vastu võlausaldajad C (enda nõue 50 000 krooni) ja D (nõue 5000 krooni). E esitas mõlema vastu hagid nõude tunnustamiseks. Hagi menetlemisel D vastu kandis E talle menetluse ajal üle kontole 5000 krooni selgitusega: „A võla katteks.“ ja leidis, et hagi tuleb rahuldada, kuna D-l ei ole enam motiivi A nõude vaidlustamiseks. Kohus rahuldabki E nõude D vastu ja tunnustab E nõuet tervikuna. Sellega ei ole rahul C.
Kas ja kuidas saab C oma õigusi kaitsta?
Peaks olema osaliselt?

pankrotiseadus§ 176.  Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed

(3) Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.
13. Kohus algatas aktsiaseltsi A saneerimismenetluse ja määras esitada saneerimiskava 25 päeva jooksul kohtule kinnitamiseks. Kuna osa võlausaldajaid oli välismaal ja läbirääkimised nendega venisid, taotlesid saneerimisnõustaja ja A juhatus kohtult tähtaja pikendamist. Kohus pikendaski kava kinnitamiseks esitamise aega 50 päevani. Selleks ajaks kava esitati ja kohus kinnitas selle. Seejärel esitasid võlausaldajad B ja C määruse peale määruskaebuse, põhjendades seda sellega, et kohus ei oleks tohtinud saneerimiskava esitamise aega selliselt pikendada ja pidanuks saneerimismenetluse lõpetama.
Hinnake õiguslikku olukorda.
9. seminar
XVII. Menetlus ringkonnakohtus
XVIII . Menetlus Riigikohtus
XIX. Tsiviilasjade tsiviilkohtumenetluse välise lahendamise võimalused
Menetluslik taotlus-kirjalik , suuliselt( istungil), tähtajad- seadusest, kohtu poolt määratud
1. Tellija A esitas töövõtja B vastu nõude ehitise puuduste kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamiseks. Üks nõue on suunatud sellele, et töövõtja kannaks kulud, mis on vajalikud puudulikult kinnitatud katusekivide uuesti kinnitamiseks. Maakohus jätab selle nõude otsusega rahuldamata, põhjendusega, et A ei ole katusekivide halba paigutust tõendanud. A esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille kohaselt kukkusid halvasti kinnitatud kivid pärast maakohtu otsuse tegemist katuselt alla. Kaebusele lisab A vastavad fotod ja palub üle kuulata seda kinnitavad tunnistajad. B taotleb ringkonnakohtult uute tõendite vastuvõtmisest keeldumist.
Kuidas peaks ringkonnakohus asja lahendama?
Esmalt peab ringkonnakohus otsustama §638 apellatsioonikaebuse menetlusse võtmise.
MA arvan, et peaks võtma menetlusse ja §640 lõige 1 punkt 6 määrab aja et asja kohtuistungil lahendada. Et ta saaks kuulata üle tunnistajad.
56-02
§652 lg 2 SAAB ESITADA
tõendab juba esinenud asjaolusid.
2. Kiirlaenuühing A andis B-le viieks kuuks tarbimislaenu summas 50 000 krooni. Erinevate tasude, intressi ja kulude arvestusena, oli selle krediidi kulukuse määraks 125% aastas. Lisaks oli laenuandja tüüptingimustes nähtud ette viivise nii laenu- või muude maksetega hilinemise korral suurusega 1% võlgnetavast summast päevas, samuti ühekordne leppetrahv 20 000 krooni ja nn käitluskulud 5000 krooni. A esitaski kõigi nõuete osas B vastu hagi, nõudes viimaselt kokku 145 000 krooni tasumist. B vaidles hagile vastu põhiliselt väitega, et tal on ajutine raske majanduslik olukord ja laenulepingu lõpetamine on ebaõiglane. Maakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi, põhjendades otsust sellega, et laenulepingu lõpetamine oli seaduslik ning muid vastuväiteid hageja nõuetele B ei esitanud. Apellatsioonkaebuses väidab B aga, et maakohus pidanuks tuvastama , et laenuleping on tühine ja kõrvalnõuded seadusevastased ja tühised. A vaidleb sellele omakorda vastu, põhjendusega, et B pidanuks neile asjaoludele varem tuginema.
Kuidas lahendab asja ringkonnakohus?
§631 apellatsioonkaebuse alus §631 lg 2
§351 vajalikus ulatuses- saab peaaegu kõigile maakohtu otsustele ette heita.
§436 lg 4 ei või tugineda asjaolule mida menetluses ei ole arutatud
Faktiline asjaolu oli esitatud
lg 7 kohus ise leiab materiaalõiguse normi. Tsüs §86 lg 3 oleks pidanud arutama, tüüptingimused §42
rikkus §351 õigus otsuses avastada et kohaldamisele kuulu §82 vms.
VÄIDE ON LUBATUD!
3. Korteriühistu A nõudis korteriomanikult B-lt 15 000 krooni suuruse kommunaalvõla tasumist. Maakohus tegi otsuse hagi rahuldamise kohta, põhjendades seda vaid lühidalt, et B vastuväited võlale on põhjendamatud. B esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis aga kaebuse menetlusse võtmata, põhjendades määrust sellega, et maakohus ei ole asja ilmselgelt ebaõigesti lahendanud ja tegemist on väikese rahalise nõudega asjaga, mistõttu ei pea kaebust sisuliselt läbi vaatama.
Kas ringkonnakohus rikkus seadust? Mis on B võimalused oma õigusi kaitsta?
§442 lg 8 on välja jäetud otsuse põhjendav osa. §638 lg 4 menetlusse keeldumisel tuleb märkida põhjus.
See et on väike rahaline nõue ei ole põhjendatud väide!!!!!!!!!!
4. A töötas äriühingu B kaubalaeval tüürimehena. Laev oli registreeritud Küprosel ja sõitis sealse lipu all. B-le ei makstud tervikuna kokkulepitud töötasu ja ta esitas Harju Maakohtusse selle väljamõistmiseks hagi B vastu. Maakohtus ei vaielnud kumbki pool asja lahendamisele seal vastu, samuti esitasid nad oma õiguslikud argumendid Eesti õiguse alusel. Kohtuistungil kinnitasid pooled kohtu küsimusele vastates, et kohaldatava õiguse suhtes neil vaidlust ei ole. Kohus tegi otsuse ja jättis hagi Eesti õigusest lähtudes rahuldamata. Apellatsioonkaebuses väitis A, et tegelikult pidanuks maakohus kohaldama Küprose õigust, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise ja asja uue läbivaatamise.
Kas A-l on õigus?
Õigus kohtualluvust, kohaldatavat õigust kokku leppida.
Kohus oli pädev! Alluvus §105 menetlusökonoomia mõttes enam edasi kaevata ei saa.
Oleks pidanud sellele ennem mõtlema ja see, et Eesti õiguse alusel esitati argumendid seda enam tegi kohus õigesti et eesti õiguse kohaselt asja lahendas.
Tühistamine käib §658 alusel
5. A esitas kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, mis oli tehtud tema ja B vahelises vaidluses. Kassatsioonkaebuse argumendid ei ole Riigikohtu arvates ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks piisavad , kuid Riigikohus avastab, et ringkonnakohtu otsuse allakirjastanud ja istungi protokolli järgi istungil osalenud kohtunikud erinevad, st ühe kohtuniku nimi erineb. Samas ei ole pooled sellele kassatsioonimenetluses tuginenud ning ilmselt on tegemist veaga protokollis.
Mida peab Riigikohus selles olukorras tegema?
Ei ole §679 lõikes 3 olevaid aluseid mille alusel RK menetlusse asja võtaks.
§ 688. Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
(1) Riigikohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
§ 437. Asja arutamise uuendamine
Kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist:
1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada;
6. A esitas B vastu hagi laenusumma 50 000 krooni väljamõistmiseks. Maakohus rahuldab hagi. B esitab seepeale otsuse peale apellatsioonkaebuse. A ei vaidle apellatsioonivastuses B apelleerimisõigusele vastu. Ringkonnakohtu istungil „avastab“ kohtukoosseis maakohtu istungiprotokolli lugedes , et selles sisaldub järgnev lause: „Pooled avaldavad ja kinnitavad, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.“. Hämmeldunud B teatab, et sellist juttu polevat maakohtu istungil küll olnud, mistõttu ei lugenud ta ka maakohtu protokolli eelnevalt detailselt läbi ning ilmselt peab olema maakohtu poolse „apsakaga“. Ka A ei suuda ringkonnakohtule veenvalt kinnitada, et maakohtus apellatsioonkaebuse õigusest loobumine oleks toimunud.
Kuidas peaks toimima ringkonnakohus?
§643 lg 1
§ 437. Asja arutamise uuendamine
Kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist:
1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada;
§ 447.  Vigade parandamine otsuses
(1) Pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2) Kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata.
(3) Otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. Kohus toimetab vea parandamise määruse kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus.
(4) Otsuse parandamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.
7. A on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti tema hagi B vastu rahuldamata. Asja arutamiseks määratud kohtuistungile A ei ilmu ega teata ka sellest ega selle põhjusest. Apellatsioonkaebus jäetakse seetõttu läbi vaatamata.
Mida saab A teha, kui ta ei jõudnud kohtuistungile seetõttu, et oli lumerohkuse tõttu teel ummikus ega jõudnud õigeaegselt kohtuhoonesse.
§422
§650 taotleb uuendamist
§ 649. Menetlusosalise istungilt puudumise tagajärjed
(1) Kui apellant või vastustaja kohtuistungile ei ilmu, lahendab ringkonnakohus kaebuse tema osavõtuta või lükkab asja arutamise edasi. Muu menetlusosalise kohtuistungile ilmumata jäämise korral lükkab ringkonnakohus kohtuistungi edasi ainult mõlema poole ühisel taotlusel.
(2) Kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest (käesoleva seadustiku § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema osavõtuta.
8. A on reisijaks väikereisilennukis, mis kukub maandumisel metsaserva. Osa reisijaid hukkub, osa saab vigastusi. Vigastusi saab ka reisija A, kes esitab lennukorraldaja B vastu hagi tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, Maakohus rahuldab hagi osaliselt. B esitab apellatsioonkaebuse, milles taotleb mh asjaolude selgitamiseks kuulata üle lennuki kapten, kes olevat maakohtu menetluse ajal olnud šokis ega osanud adekvaatseid ütlusi anda, kuid nüüd on tema olukord paranenud .
Kas B taotlus tuleks rahuldada?
§ 652. Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
(3) Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui:

1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta;
2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
9. A esitas B vastu hagi, mille maakohus otsusega rahuldas ja jättis menetluskulud B kanda. B esitatud apellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus otsusega samuti rahuldamata. Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 27. mai 2009. a määrusega menetlusse võtmata. 29. juunil 2009 kell 23:57 esitas A maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata ja tagastas selle, kuna see oli esitatud hilinenult.
Kas maakohtu lahend on põhjendatud?
Siis oleks pidanud ju 27 aprill esitama.
Võib alati esitada kohtulahendi saamisel!
Jah oli lahend põhjendatud
Saab taodelda ennistamist- põhjendusega
§ 174. Menetluskulude kindlaksmääramine
(1) Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
10. A esitas 5. juunil 2009 hagi müügilepingu järgse ostuhinna 540 000 krooni väljamõistmiseks B-lt. Seejuures maksis A riigilõivu 55 000 krooni. 4. veebruari 2010. a otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata. Otsus on jõustunud. 6. augustil 2010 tegi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsuse, millega tunnistas TsMS ja RLS vastuolus olevaks põhiseadusega ja kehtetuks osas, milles need näevad koostoimes ette ebaproportsionaalselt kõrge riigilõivu tasumise rahalistelt nõuetelt. Selle otsuse järgi saaks proportsionaalseks pidada tabeli järgsetest kaks korda väiksemaid lõive.
Kas sellele otsusele tuginedes on ka A-l mingi võimalus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist?
Ma arvan et tagasiulatuvalt ei saa.
11. Kriminaalasi oli algatatud mitme autodesse sissemurdmise sündmuse suhtes. Seejuures kuulati üle eeluurimisel kannatanud, sh A, kelle autost oli varastatud raadio ja lõhutud ukseklaas, kes teatas ülekuulamisel protokolli: „Soovin esitada süüdlase vastu tekitatud kahju 10 000 krooni hüvitamiseks tsiviilhagi.“ Mõne kuu pärast tabati autosse sissemurdjate grupp, kokku 12 isikut. Eeluurimisel tuvastatakse, et sellesse kuulunud isikud murdsid sisse ka A autosse, kuid ebaselgeks jääb, kes täpselt ja millal seda tegi. Kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetakse kõigilt 12-lt solidaarselt A kasuks välja 12 000 krooni, ilma et A oleks rohkem midagi eeluurimisel või kohtus esitanud nagu seda ei teinud ka süüdimõistetud isikud, st sellest nõudest rohkem juttu ei olnud.
Kas selline lahendus on kriminaalmenetluses põhimõtteliselt võimalik?
KrMs §38 lg (3) Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba.
§ 38. Kannatanu õigused ja kohustused
(1) Kannatanul on õigus:
9) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta;
12. A esitab B vastu hagi maakohtusse, milles nõuab viimaselt 500 000 krooni maksmist. Hagi alusena tugineb A esmajoones B allkirjastatud võlatunnistusele. B vaidleb hagile vastu, põhjendusega, et tegelikult ei ole B-l võlatunnistuses märgitud võlga, kuna pooltevahelised eelnevad ärilised ja kinnistu omandamisele suunatud suhted on lahendatud. Seepeale väidab A, et nimetatud suhete osas on pooled kokku leppinud, et neist tulenevad vaidlused lahendatakse vahekohtus, mistõttu ei saagi maakohus kindlaks teha, kas võlatunnistusega väljendatud võlg on olemas või puudub.
Kuidas vaidlus lahendada?
Ma arvan et ei saa jah kui on kokkulepe vahekohtu osas.
104-02
13. Töötaja A esitas töövaidluskomisjonile tööandja B vastu nõuded saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks ning töölepingu ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lugemiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas A nõuded. Seepeale pöördus B kohtusse taotlusega lahendada A nõuded hagimenetluses. Samas menetluses esitas A ka uue haginõude saamata jäänud puhkusetasu väljamõistmiseks.
Kas töötaja täiendava nõude esitamine selle menetluse raames on lubatav?
Ei saa.
14. A oli osaühingu B juhatuse liige. Kuna ta oli teinud B nimel mitmeid viimasele kahjulikke tehinguid , ähvardas B „anda asja politseisse“. A ja B leppisid siiski kokku, et A maksab B-le tekitatud kahju katteks 100 000 krooni 7. augustiks 2009 ja „asi unustatakse“. Selle kohta andis A ka omakäelise võlatunnistuse. Nimetatud ajaks ei olnud A lubatud summat siiski tasunud, vaid palus B-lt täiendavat aega. Nüüd läksid pooled notari juurde, kus 10. augustil 2009 allkirjastati notariaalselt tõestatud „võla tunnistamise ja maksmise“ kokkulepe, milles viidati varasemale võlatunnistusele ja lepiti kokku, et A tasub oma võla hiljemalt 1. septembriks 2009 ning kui ta seda ei tee, võib B pöörduda tema suhtes sundtäitmise läbiviimiseks selle summa kättesaamiseks. Kuna raha ei laekunud ka 1. septembriks 2009, pöördus B kohtutäituri poole lepingu alusel A suhtes sundtäitmise läbiviimiseks. A esitas aga hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, väites, et sundtäitmine olnuks lubatav vaid juba sissenõutavaks muutunud võla puhul, kuid 10. augusti 2009. a järgne võlg muutus sissenõutavaks alles 1. septembril, mis tähendab, et sellist kokkulepet ei oleks võinud teha kohese sundtäitmise tingimusega.
Kellel on õigus?