Andmeturve Üldosa Millest räägime? Infoturbe põhimõisted Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine
Kasutaja tuvastab ühiselt teada olev võti. ap5.0) Kasutaja saadab kasutajanime. Vastuvõtja saadab mingi signatuuri, mille saatja krüpteerib kasutades oma salajast võtit. Saadab selle vastuvõtjale. Vastuvõtja küsib kasutaja avalikku võtit, millega ta dekrüpteerib kasutaja poolt krüpteeritud bitijada. Kui need vastavad, on kasutaja tuvastatud. /// ((((( ==> Turvalisuse auk on see, kui keegi C esineb A-le B-na ning B-le A-na. /// On olemas veel Diffie-Hellman protocol. )))) 52. DIGITAALALLKIRI ==> See on krüptograafia tehnika, mis on analoogne käsitsi kirjutatud allkirjaga. Saatja allkirjastab dokumendi digitaalselt ja sellega ta kinnitab, et tema on dokumendi omanik/ looja. Vastuvõtja saab teha kindlaks, et ainult see kindel saatja allkirjastas dokumendi digitaalselt. Kui vastuvõtja saab andmed dekrüpteeritud, siis ta on teinud kindlaks, et saatja allkirjastas digitaalselt need andmed, keegi teine ei allkirjastanud neid andmeid, et justnimelt allkirjastati
vajalikud nõuded. Arvutivõrkude ja nende kaitsmise jms. kohta on kirjutatud mitu määrust mis annavad ette kindlad tingimused ja nõuded näiteks salasõnade, isikuandmete ja muu salajase info edastamise ja kirjutamise nõuded. Üks turvalisuse seadusandlusest on digitaalne allkiri ja kõiksugused sertifikaadid. Kuna digiallkirja kasutamine on suurenenud siis on ka sellekohta kirjutatud üles vajalikud seaduseread. Näiteks üks lõik: § 2. Digitaalallkiri (1) Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. (2) Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (edaspidi isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (edaspidi avalik võti). [RT I 2009, 1, 3 jõust. 12.01.2009]
kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega. Lisaks sellele on võltsitud dokumendi kasutamine kuritegu. Nimelt, võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega. Digitaalallkiri on tavalise allkirja analoog digitaalsel kujul oleva info allkirjastamiseks. Digitaalallkirja abil on tuvastatav seos dokumendi ja allkirjastaja vahel. Digitaalallkiri koos ajatempliga moodustab dokumendiga ühise andmekogumi, mille koostisosi ei ole hiljem võimalik eraldi muuta. Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. Toon välja ka paar asja, mis teevad digitaalallkirja kasutamise mugavamaks ja paremaks
11. Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest? Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra. Asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik - vastutab selle eest, et kõik dokumentidega kokkupuutuvad asutuse töötajad teavad oma kohustusi, ülesandeid ja õigusi dokumentide haldamisel ning täidavad asjaajamiskorras kehtestatud nõudeid. 12. Mis on digitaalallkiri? Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Elektroonilises keskkonnas dokumentide autentsust tõestav kood (numbrijada). Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal. digitaalallkiri ei ole käsitsikirjutatud allkirja arvutisse skaneeritud variant. Digitaalallkiri peab võimaldama: - üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud;
(1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. (3) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud isikuandmete töötlemise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 26. Digitaalallkiri (1) Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. (2) Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (edaspidi isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (edaspidi avalik võti). (3) Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab:
12. Milline dokument on vajalik (soovitatav) kehtestada organisatsiooni dokumenditöö reglementeerimiseks? 13. Millises dokumendis määratakse kindlaks asjaajamisperioodi pikkus? 14. Mitu korda võib dokumenti dokumendiregistrisse kanda? 15. Millised kontaktandmed kirjutatakse ametliku E-kirja lõppu? 16. Kuhu vormistatakse ametikirjal seosviit (viide Teie)? 17. Kui pika aja jooksul peale e-kirja saamist on tarvis vastata, et firma maine püsiks laitmatu? 18. Mis on digitaalallkiri? 19. Mis on autentimine? 20. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 21. Millisel kujul kirjutatakse käskkirja kuupäev? 22. Mitmes eksemplaris vormistatakse üldjuhul käskkirja originaal? 23. Protokolli koostamise eesmärk ja sisu. 24. Milline kuupäev pannakse protokolli kuupäevaks? 25. Kus viidatakse protokolli lisadele? 26. Kes allkirjastab protokolli? 27. Mis on pitsat, pitser ? 28. Mis on tempel ? 29. Mis on viseerimine ? 30. Selgita resolutsiooni sisu. 31
kirjutaja allkirjast. Dokumendi läbivaatamise tulemused märgitakse dokumendiregistrisse. Hea töötaja hoiab dokumente nii, et võõrad neid ei näeks. Väljasaadetavade dokumentide ringluses on dokumendi kavandi koostamiseks vajalikud: ● täitja, ● isik, kelle ülesannetest tuleneb dokumendi koostamine ● isik, kellele on ülesanne tehtud, ● algatuskiri Dokumentide allkirjastamise õigus tuleb digitaalallkirja seadusest. Digitaalallkiri on seotud isikuga. Tempel organisatsiooniga. Alati peab olema tuvastatav allkirjastaja isik. Dokumentide registreerimine on asutuses kohustulik ülesannete täitmisel ja saadud dokumentidel. Registreerimisele kuuluvateks dokumentideks on: ● asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; ● asutuses koostatud protokollid ja aktid; ● lepingud; ● saabunud ja väljasaadetavad dokumendid ● suulised teabenõuded
tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine; teabele juurdepääsu, asjaajamise üleandmise jms korraldamine (AÜA põhjal) Autentsus dokumendi omadus, mille puhul saab kindlaks teha järgmist: a) dokument on just see, mis ta on mõeldud olema; b) dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma; c) dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Digitaalallkiri tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaaldokument dokument, mis on salvestatud digitaalselt ja mida saab arvuti abil kasutada, edastada ja töödelda. Dokumendimall dokumendi näidisvormingu järgi kujundatud fail või veebivorm, mis dokumenteerimisel täidetakse sisulise informatsiooniga (MS Wordis on digitaalsed dokumendimallid .dot failid).
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest. 17. Milline dokument vormistatakse asutuses asjaajamise üleandmiseks - vastuvõtmiseks? Vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisakt 18. Kui pika aja jooksul peale e-kirja saamist on tarvis vastata, et firma maine püsiks laitmatu? 24h 19. Milline erinevus on kirjaplangil ja üldplangil? Kirjaplangil on kontaktandmete kast 20. Mis on digitaalallkiri? Tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja anda kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. 21. Mis on autentimine? Ehk autoriseerimine 22. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 10 aastat-lühiajaline 23. Mis on pitsat, mis on pitser? Pitseriga kinnitatakse dokumendi allkiri. 24. Mis on tempel? Vahend korduva info / teabe kandmiseks dokumendile (nt.rekvisiidid) 25. Mis on viseerimine?
kasutamismärge – on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. 4. adressaat – on org või isik, kellelele kiri suunatakse 5. aadress – sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini 6. pealkiri – kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest dokumentidest. 7. Tekst – kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. 8. allkiri – kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline või digitaalallkiri 9. allkirjastaja – füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorina või autori nimel 10. lisamärge – märge kirjale lisatud dokumendile osutamiseks 11. lisaadressaat – on org või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks. Eesmärk on kolmanda osapoole teavitamine kirja sisust ja adressaadi teavitamine kolmandast osapoolest. 12. Koostaja – kirja kavandi ettevalmistanud isik. 13
Garantiikirja adressaadiks võib olla üldjuhul organisatsioon või organisatsiooni allüksus. Adressaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, et aknaga ümbriku puhul peab olema adressaat aknast tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljal ei tohi ületada 7,6 cm plangi vasakust veerisest. Näiteks: AS Nööp Raamatupidamise osakond Tallinna Tehnikakõrgkool Allkiri- kirja sisu selle eest vastutajaga siduv kas omakäeliselt kirjutatud allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust. Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgitakse omakäelise allkirja kohale sulguses allkirjastatud digitaalselt. Omakäelise allkirja jaoks jääb vabaks vähemalt 3 rida. Allkiri kirjutatakse täpselt ees- ja perekonnanime kohale (mitte kõrvale), kasutades sinist tindi- või pastapliiatsit. Allkirjastaja-füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorina või autori nimel. Garantiikirjal on kaks allkirjastajat
o Teave, millele tagatakse juurdepääs teabenõudega o Juurdepääsupiiranguga teave Nt. karistusregister, kinnistusregister, väärtpaberiomanige register, jne Avaliku teabe juurdepääsupiirangud on enamasti inimeste eraelu kaitseks. Digitaalallkirja seadus ...digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelvalve teostamise kord Digitaalallkiri seob endasse allkirja andnud inimese isikuandmed, allkirja andmise ajahetke ja tehnilised andmed, mida on vaja allkirja õigsuse kontrollimiseks tagantjärele. Isikuandmete kaitse seadus ...kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja –vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele Põhiseaduse §26 – õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Isikuandmete jaotus: Nn tavalised isikuandmed o Nimi
1) isikuandmete töötlemise lõpetamist; 2) isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist; 3) kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. Delikaatsete isikuandmete töötlemine registreeritakse viieks aastaks Digitaalallkirja seadus Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (avalik võti). Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab:
Kuupäev on kirja lõpliku valmimise kuupäev, ajahetk, kui allkirjastaja on kirja aktsepteerinud. 23. Mis on personaalne adresseerimine, selgitage selle vajalikkust? 24. Mis on viit ja milleks see on vajalik? Viit on kirjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis. 25. Millised nõuded on kehtestatud dokumentide allkirjastamisele? Allkiri on kirja sisu eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust. 26. Mis on arhiivijärelevalve ja mida kontrollib arhiivijärelevalve teostaja organisatsiooni arhiivijärelevalve käigus? Arhiivijärelevalve on meetmete süsteem, mis tagab kontrolli avalike arhivaalide kogumise, arhiveerimise, säilitamise, kaitse, juurdepääsu korraldamise, arhivaalide kohta andmete arhiiviregistrisse kandmise ning hävitamise
Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus
· Ära anna oma ID-kaarti teiste isikute kätte. · Hoia oma ID-kaardi koode teiste eest salajas. · ID-kaardi kadumisest tuleb kohe teatada ID-kaardi abiliini numbril 677 3377 või lühiliini numbril 1777. · Kadumise korral tuleb hiljem esitada avaldus isiklikult Kodakondsus- ja Migratsioonibüroosse kehtetuks muutmise alusel. · Kui on kadunud või varastatud ainult PIN-koodid, siis piisab teatamisest lühinumbril 1777. · Tea, et ID-kaardi abil antav digitaalallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ja sellega kaasneb vastutus. · PIN2-kood on võrdne käsikirjas oleva allkirjaga. Tuleb olla veendunud partneri usaldusväärsuses dokumendi allkirjastamisel. · Võimalusel muuda oma PIN1-, PIN2- ja PUK- koodid kohe pärast kaardi kätte saamist. · Ära muuda PIN1- ja PIN2-koode parema meeldejäävuse nimel ühesugusteks. · Kanna kaarti endaga alati kaasas. Ei tohi jätta ID-kaarti koju laokile turvalisuse eesmärgil
Andmeturve ja viirusekaitse. Üldosa Millest räägime?? 1. Infoturbe põhimõisted 2. Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid 3. Viirused ja viirusekaitse 4. Turvameetmed 5. Volitustõendid 6. Krüptograafia 7. Digitaalallkiri ja selle kasutamine Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) · andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) · infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) · teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Mis on infoturve? · Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. · Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus.
Näited: Pr Ruuta Ratas Prof Ruuta Ratas Vastuskirjad adreseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adresaati. Asukoht: adresaadi esimene rida trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adresaat aknast tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljakul ei tohi 7,6 cm plangi vasakust veerisest. 3. Allkiri- on kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust. Kirjal võib olla mitu allakirja. E-kirjal on allkiri kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kirjaga võetakse kohustusi või kirjaga antakse õigusi. Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjades. Siis piisab üksnes allkirjastaja andmetest. Digitaalselt allkirjastataval kirjal märgistatakse omakäelise allkirja kohale sulgudes allkirjastatud digitaalselt. Näide: (allkirjastatud digitaalselt)
21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus 1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht.
Võimalik on mitme allkirja andmine
DIGIDOC-XML fail võib sisaldada suvalisel arvul signatuure.
Kliendi allkiri sisaldub elemendis
· arvutite ja lukusüsteemide logifailid. logifailide automaatanalüüsi vahendid · mitmesugused diagnostika- ja testimisvahendid · läbivaatuse, verifitseerimise ja auditeerimise meetodid 56. Tõendtuvastus põhineb mitmesugustel andmekogumitele lisatavatel turvaelementidel, mis võimaldavad kontrollida terviklust ja/või konfidentsiaalsust Näited: · paarsusbitt, kontrollsumma, tsükkelkood, krüptograafiline sõnumilühend · digitaalallkiri ja ajatempel · steganograafiline vesimärk (lisatakse originaali loomisel) · steganograafiline sõrmejälg (tekib kopeerimisel) · füüsilised (nähtavad või vähemärgatavad turvakiled, -niidid, -pitserid, värvust muutvad märgised jms) 57. Taastavad turvameetmed - Objekti (infovara) turvalisust kahjustanud turvaintsidendi järel tuleb taastada objekti normaalne talitlus seda kiiremini ja seda suuremas ulatuses, mida olulisem on objekt Peamised liigid:
Kodeerida plokid järjestikku ja lisada autentimisvõimalus Kogu lähteteksti kodeerimiseks kodeeritakse kõik plokid eraldi: koodiraamatu reziim.(ECM) Kogu lähteteksti kodeerimiseks saab kasutada plokkide järjestikust kodeerimist: ahelreziim(CBC) CBC (Cipher Block Chaining)-plokkide abel IV (Initial Value) algsuurus, valitakse juhusliku suurusena. Jadasifrid Jadasifri korral leitakse salajasest võtmest teatud algoritmi alusel võtmejada, mis liidetakse krüpteerimiseks avatekstile. Digitaalallkiri ja sertifitseerimine Asümeetriline krüptograafia. Kui salajase võtme kokkuleppimiseks või edastamiseks puudub aja B vahel turvaline kanal, võib võtme jagada kaheks: *avalikuks võtmeks, mida võivad teada kõik. *isiklikuks, ehk salajaseks võtmeks, mida teab vaid võtme omanik.(ja isegi mitte kommunikatsiooni partner) Ühe võtmepoolega kodeeritud infot saab lugeda ainult teise (mitte sellesama) võtmepoole abil. Sellisel põhimõttel töötavaid.
Kasutusmärge adressaadi kohal SUURTÄHTEDEGA (nt KIIRE) kohustuslikud elemendid: Pealkiri nimetavas käändes, vormistatakse ALATI (va õnnitlus- ja postiaadress tänukirjad, tõendid, avaldused, õiendid) telefon, faks Allkiri - kirja sisu eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri (tagab dokumendi autentsuse, usaldusväärsuse) e-posti aadress Allkirjastaja tuvastada allkirja andnud isik (trükitakse -eesnimi, + seadustest tulenevad elemendid (reg.kood jm) perenimi, amet, organisatsioon); element on KOHUSTUSLIK, sõltumata allkirja Sõpruse pst 258 Telefon 652 4567 Arvelduskonto 221113456000
Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete olemasolul tuleb neid kasutada. Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, adressaadi eesnime, kirjavahemärke pöördumise lõpus. Näited: Lugupeetud härra minister Austatud professor Lugupeetud härra Must Austatud härra Vabariigi President Lõputervitus on seda lühem, mida ametlikumad on suhted. ALLKIRI - On kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust. Kirjal võib olla mitu allkirja. E-kirjal on allkiri kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kirjaga võetakse kohustusi või kirjaga antakse õigusi. Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjade. Siis piisab üksnes allkirjastaja andmetest. Omakäeline allkiri kirjutatakse leotavalt ja koosneb üldjuhul eesnime esitähest ja perekonnanimest.
sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. Avalik arhiiv - arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; Avalik teave - mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Digitaalallkiri - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalne dokument- masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument Digitaalne tempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida digitaalse templi sertifikaadi omanik kasutab tõendamaks digitaalse dokumendi terviklust ning oma seost sellise dokumendiga.
seadus, Töölepinguseadus); Vabariigi Valitsuse määrused (näiteks, Asjaajamiskorra ühtsed alused , Arhiivieeskiri); ministri määrused ja käskkirjad; kohaliku omavalitsuse määrused; eesti ja rahvusvahelised standardid (näiteks, EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas); soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid. 11. Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest? 12. Mis on digitaalallkiri? Digitaalallkiri on elektroonilises keskkonnas dokumentide autentsust tõestav kood (numbrijada). Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. (DAS § 2 lg 1) 13. Millised erinevused on asjaajamise korraldamisel eraettevõttes ja riigiasutuses (puhtalt isikliku kaemuse kirjeldamine, siin ei ole õiget ega vale vastust, loeb arvamuse põhjendatus)? 14
. 1.0 , , , , , 2.0 , , (, IP- ), IP-. . (, , , , Linux , ). IP- IP- (, IP- ). 3.0 . PIN-, , . , -- , , , . 3.0 (. 7.9). , , 3.0 . . . , , . TELNET . 4.0 3.1 , . , . ( ) . S/KEY , . 5.0 , ( ). , , . 52. Digitaalallkiri - , , , , , . , . . , - -, ( "" ). - . - , . "" , . . - . -, . -. . 53. Sertifitseerimine - (certificate). : ( ) , ( ) "" ( ), . (Certification Authority, ). , (, . .) , . , . (, IP-). . , , web- . , , Digital Signature Trust Company Verisign . 54
vältimisega; digitaaldokument võib olla allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud ID-kaardi või paroolide abil süsteemi sisenemisel autenditud töötaja poolt; dokumendi liik dokumendi laad, mis tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest; dokumendi liik on tavaliselt nimetatud 1 Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud digitaalne andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Visuaalselt on digitaalallkiri tähtede, numbrite ja tähemärkide suvaline jada dokumendi lõpus. Digitaalallkiri ei ole käsitsikirjutatud allkirja arvutisse skaneeritud variant ega ka mingil muul moel omakäelise allkirja kujutis ekraanil. 5
1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. (3) Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine (1) Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. (2) Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. § 82. Tehingu notariaalne tõestamine
sellist saadetud ja kättetoimetamine peab toimuma viisil, et inimesel on võimalik veenduda selles millised on tema õigused ja kohustused. Seega see ei anna teada, millised on inimese õigused ja kohustused. Üks nüanss on veel, nimelt HMS § 27 lg 1 ütleb, et kui dokument saadetakse elektrooniliselt, siis peab olema lisatud digitaalallkiri. Seega see ei kehti. b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3) II. Tühisuse aluste puudumine + 1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2) 2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03) III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) + 1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt 2. Tühistamine kohtu poolt 3. Kehtivusaja lõpp 4
· Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. 3. Elektrooniline vorm Erinevus taasesitamise ja elektroonilise vahel: Elektrooniline vorm peab olema tehingu sõlminud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Taasesitamist võimaldav vorm peab sisaldama tehingu teinud inimeste nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri ei ole digitaalallkiri. Elektrooniline - laiem mõiste, mille osaks on ka digitaalne allkiri. Elektrooniline allkiri, mis ei ole digitaalne: paroolikaart, pin-kalkulaator, pangakaardi pin-kood. 4. Notariaalne kinnitamine 5. Notariaalne tõestamine (sarnane termin tõendamine, tõendamine kohtus tõendite esitamine.) Erinevus: Notariaalne kinnitamine kinnitab ainult allkirja, (et see isik andis allkirja), mitte sisu. Notariaalne tõestamine kinnitab terve sisu. See on terve tehing. Sisu selgitamine.
1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. (3) Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine (1) Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. (2) Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. § 82. Tehingu notariaalne tõestamine
sisaldama isikute nimesid. Elektrooniline vorm-samasugune mison kirjalikult taasesitatav vorm, peab olema väljaprinditav,nimed kirjas ja peab olema ka elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri-Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Pin-koodid. Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole-kohtupraktika võrdsustab nendega. Notariallne kinnitamine-allkiri.Notar kinnitab ainult allkirja mitte tehingu sisu. Notariaalne tõestamine.-kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar, selgitab pooltele õigusi ja kohustusi. Tõendamine-tõendi esitamine. Kohtus oma väite usutavaks tegemine. Tõestamine on see mida notar teeb, sellega mina ei tegele.
ARHIIVIMOODUSTAJA on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. SÄILIK on korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Säiliku võib moodustada: ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud (toimik, mapp, karp jms) arhivaalidest; üksikarhivaalist (kiri, foto jne). Paberdokumentide füüsilise haldamise üksus avalikus arhiivis (toimik, mapp vms) NIMISTU on arhiivikirjelduste kogum. Nimistu on arhivaalide peamine otsi- ja juurdepääsuvahend avalikus arhiivis. DIGITAALALLKIRI on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. DIGITAALNE TEMPEL on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida digitaalse templi sertifikaadi omanik kasutab tõendamaks digitaalse dokumendi terviklust ning oma seost sellise dokumendiga.
lehe ülaservast, rea pikku ei tohiks ületada täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega: AVALDUS, TÕEND, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, VOLIIRI, ÕIEND jne. Sellistel kirjadel pealkiri puudub. 7. Tekst- on kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Asukoht: kaks kuni neli põhireavahet pealkirjast allpool. 8. Allkiri- on kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline allkiri või digitaalallkiri. Allkiri kinnitab dokumendi autentsust ja usaldusväärsust.Allkiri ei ole kohustuslik informatiivse sisuga kirjades. Siis piisab allkirjastaja andmetest. Aduoht: omakäeline allkiri asub pärast lõputervitust ja enne allkirjastajat selleks jäetud tühjadel põhireavahedel. Allkiri kirjutatakse täpselt ees-ja perekonnanime kohale, kasutades tindisulepead. 9. Allkirjastaja- on füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirjja autorina või autori nimel
276. Mis asendab tehingu kirjalikku vormi? Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. 277. Mis on elektrooniline allkiri? Elektrooniline allkiri-Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Pin-koodid. 278. Kas kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustatavad? Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole-kohtupraktika võrdsustab nendega. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 279. Mis on tõendamine? Tõendamine-tõendi esitamine. Kohtus oma väite usutavaks tegemine 280. Mis vahe on tõestamisel ja tõendamisel?
26. Mis moodi käsitletakse info turvalisust? Efektiivsus on äärmiselt oluline kulutused vara kaitsmiseks ei tohi ületada varade väärtust. Võimalikud vahendid IKT turvalisus tagamiseks ja rünnete ära hoidmiseks on kasutada järgnevaid lahendusi: · Antiviiruse tarkvara paigaldada arvutisse ja uuendada regulaarselt; · Tulemüür; · Rämpsposti filter; · Elektroonilised isikutunnistused/ sertifikaadid; · Krüpteeritud autentimine; · Digitaalallkiri ja ID tuvastus; · Internetis liikudes hoidu nuhkvara eest. Usaldusväärsus ja turvalisus on igal juhul eduka äri toimimisel eelduseks. E-äris on suur tähtsus usaldusel ja kommunikatsiooni selgusel. Interneti laialdane levik on andnud ettevõtetele uue ärisuhete algatamise koha, mis on viinud kõik äriprotsessid on-line keskkonda. Järgneval joonisel e-äri suhete võrgustikust on näha, kuidas toimub ühenduse võtmine mitme äripartneri vahel. 27
ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (vt TsÜS § 79). Elektroonilise vormi põhierinevuseks kirjalikust vormist on see, et elektroonilise vormi puhul allkirjastatakse tahteavaldus elektrooniliselt. Õiguslikult loetakse elektrooniline vorm võrdseks tehingu kirjaliku vormiga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt TsÜS § 80 lg 1). TsÜS-i alusel saab väita, et elektrooniline allkiri on üldmõiste ja digitaalallkiri üks elektroonilise allkirja liike (vt TsÜS § 80 lg 3). 28. Mis on tingimuslik tehing ja milliseid tingimusi TsÜS eristab? Tingimuse all mõistetakse tulevast sündmust, mille toimumine ei ole kindel. On tehing , mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.(TsÜS § 102) Eristatakse edasilükkavat ja äramuutvat (lõpetavat) tingimust (vt TsÜS § 102 lg 1) ning võimatut ja seadusevastast tingimust (vt TsÜS §-d 108 ja 109). Tehing on tehtud (vt TsÜS § 102 lg-d 2 ja 3):
Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas. Kui vastuvõtja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale. Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt (man-in-the-middle attack). 52. Digitaalallkiri teade krüpteeritakse salajase võtmega, dekrüpteeritakse aga avaliku võtmega (nt panen kirja vanaema isikukoodi, ning ainult mina ja vanaema saame teadet lugeda). Kasutatakse RSA algoritmi. Allkirjastatud faili formaat on .ddoc Digitaalallkiri on krüptograafia tehnoloogial põhinev meetod, mis võimaldab tuvastada dokumendi omaniku või looja. Toimib see järgnevalt: 1) Saatja krüptib sõnumi m oma privaatvõtmega db, saades tulemuseks sõnumi m ja digitaalallkirja db(m)
algatusel, mistõttu ta isiku soove ei tea, tuleb dokument isikule kätte toimetada registreeritud elu- või asukoha aadressil. Kui dokument on isikule tema elu- või asukoha aadressil kätte toimetatud või postiasutuses allkirja vastu üle antud, on dokument isikule kätte toimetatud. Elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotluses nimetatud elektronposti aadressil; dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri. Sel viisil võib dokumendi kätte toimetada juhul, kui isik on andnud selleks oma nõusoleku. Isikule dokumendi kätteandmine tähendab, et haldusorgani ametnik annab dokumendi isiku elu- või asukohas või ettevõtja tegevuskohas üle allkirja vastu teatisel. Nimetatud sätetes on täpselt reguleeritud, kellele ja millal võib dokumendi üle anda ning kuidas toimida juhul, kui isik keeldub dokumenti vastu võtmast. Avalikult teatavaks tegemise juhud:Dokument tehakse avalikult teatavaks, kui:
allkiri) Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – peavad olema isikute nimed ja peab olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil (tavaline e-kiri) E-kirjaga on võimalik muuta kirjalikku lepingut §78 (3) Elektrooniline vorm – peab olema välja prinditav, peab sisaldama nimesid, peab olema tehingut sõlmivate osapoolte poolt digitaalselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri ei ole digitaalallkiri Panga pin-koodid, panga koodikaardid on elektroonilised allkirjad. Notariaalsed vormid: Notariaalne kinnitamine – notar kinnitab ainult allkirja, tehingu sisu ei kinnita Notariaalne tõestamine – täis notariaalne toiming, notar selgitab poolte õigused ja kohustused jne. Tõestamine – notariaalne toiming Tõendamine – oma väite usutavaks tegemine (toimub kohtus) TEHINGU KEHTETUS Kehtetu tehing – tehing millel ei ole õiguslikke tagajärgi
sõnastust „posti teel“, siis tuleb kasutada tähtkirja; 2. lihtkiri – võib kasutada vaid juhul, kui seda lubab eriseadus või määrus; 3. tähtkiri väljastusteatega – võib kasutada juhul, kui seda nõuab seadus või määrus. 2.4. Elektroonilise kättetoimetamise (HMS § 27) ... korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil; dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajadusel digitaalne tempel. Seda kättetoimetamise viisi võib kasutada vaid juhul, kui isik on andnud selleks oma nõusoleku. Elektroonilist kättetoimetamist tuleb eristada juhtudest, kui haldusakt vormistatakse üksnes elektrooniliselt. 2.5. Haldusorgani poolt kättetoimetamine (HMS §-d 28-30) ... seisneb haldusorgani ametniku kohale minekus isiku elu- või asukohta ning dokumendi üleandmises isikule allkirja vastu teatisel. Sellist kättetoimetamise viisi kasutatakse eelkõige
mistõttu ta isiku soove ei tea, tuleb dokument isikule kätte toimetada registreeritud elu- või asukoha aadressil. Kui dokument on isikule tema elu- või asukoha aadressil kätte toimetatud või postiasutuses allkirja vastu üle antud, on dokument isikule kätte toimetatud. Elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotluses nimetatud elektronposti aadressil; dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri. Sel viisil võib dokumendi kätte toimetada juhul, kui isik on andnud selleks oma nõusoleku. Isikule dokumendi kätteandmine tähendab, et haldusorgani ametnik annab dokumendi isiku elu- või asukohas või ettevõtja tegevuskohas üle allkirja vastu teatisel. Nimetatud sätetes on täpselt reguleeritud, kellele ja millal võib dokumendi üle anda ning kuidas toimida juhul, kui isik keeldub dokumenti vastu võtmast.
Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas. Kui vastuvõtja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale. Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt (man-in-the- middle attack). 52. Digitaalallkiri Digitaalallkiri on krüptograafia tehnoloogial põhinev meetod, mis võimaldab tuvastada dokumendi omaniku või looja. Toimib see järgnevalt: 1) Saatja krüptib sõnumi m oma privaatvõtmega db, saades tulemuseks sõnumi m ja digitaalallkirja db(m). Saatja saadab sõnumi m ja digitaalallkirja db(m) vastuvõtjale. 2) Vastuvõtja kasutab saatja avalikku võtit, et arvutada välja eb(db(m)) = m, mis on võrdne algse sõnumiga m. Kes iganes digiallkirjastas sõnumi, kasutas saatja privaatvõtit
krüpteerib kasutades oma salajast võtit. Saadab selle vahel. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse SNMP sõnumite vastuvõtjale. Vastuvõtja küsib kasutaja avalikku võtit, millega krüpteerimist DES-iga ning autentimiseks kaasut. Salajast võtit ta dekrüpteerib kasutaja poolt krüpteeritud bitijada. Kui need ning räsifunktsiooni. vastavad, on kasutaja tuvastatud. 70. Asünkroon– ja sünkroonedastus 60. Digitaalallkiri Elektroonilisele sõnumile lisatav digitaalne Asünkroonülekanne - Andmete edastusviis, kus edastatakse üks kood, mis üheselt identifitseerib sõnumi saatjat. Nagu tavalise märk korraga ja ajavahemik kahe märgi edastamise vahel on käsitsi kirjutatud allkirja puhul, nii on ka digitaalallkirja ebaühtlane. Algus bitt ja lõpubitt annavad arvutile teada, millal ülesandeks garanteerida, et sõnumi saatnud isik on tõepoolest märgi edastus algab ja millal lõpeb
Mõlemad kasutajad mõtlevad välja ühe juhusliku arvu. Esimene kasutaja mõtleb välja arvu X ja teine kasutaja mõtleb välja juhusliku arvu Y. Krüpeerimine ja võtmete saamine käib selliselt, et esimene kasutaja arvutab välja jäägi R1=GXmodN ja saadab selle teisele kasutajale. Teine kasutaja arvutab jagamise jäägi R2=GYmodN. Nüüd esimene kasutaja arvutab jagamise jäägi võtme K=R2XmodN ning teine kasutaja arvutab jagamise jäägi võtme K=R1YmodN. 52. Digitaalallkiri Digitaalallkiri on selline asi, mis peab garanteerima selle, et sõnumi on kirjutanud see inimene. Digitaalallkiri peab olema sama tõeväärtuslik ja kõlbama kasutada nagu käsitsi kirjutatud allkiri. Digitaalallkiri peab olema seotud selle isikuga, kes selle allkirja annab. Allkirjastamine käib privaatvõtmega. Esimene kasutaja kirjutab kirja teisele kasutajale. Esimene kasutaja kasutab avaliku võtme krüptograafia algoritmi ning oma privaatvõtmega krüpteerib selle sõnumi ära
Võib kasutada juhusõna koos avaliku võtme krüptograafiaga. Turvalisuse auk on see, kui keegi C esineb A-le B-na ning B-le A- see luba tema käes olla. Enne igat edastamissessiooni käib terve siini läbi reserveerimispakett, mis on täpselt nii pikk kui palju aega na. On olemas veel Diffie-Hellman protocol. kulub signaali levikul siini ühest otsast teise. See välistab kokkupõrke võimaluse. Reserveerimispakett teeb siis iga saatja , kel on soovi ja 52.Digitaalallkiri kui reserveerimispakett on terve siini läbinud algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on jälle reserveerimispaketikord See on krüptograafia tehnika, mis on analoogne käsitsi kirjutatud allkirjaga. Saatja allkirjastab dokumendi digitaalselt ja sellega ta jne. kinnitab, et tema on dokumendi omanik/ looja
sisaldama isikute nimesid. 4) Elektrooniline vorm- samasugune mis on kirjalikult taasesitatav vorm, peab olema väljaprinditav,nimed kirjas ja Elektrooniline allkiri-Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Pin-koodid.peab olema ka elektrooniliselt allkirjastatav. Panga pin-koodid, panga koodikaardid on elektroonilised allkirjad. Kirjalik vorm: Omakäeliselt allkirjastatud Allkirja mehhaaniliselt teel jäljendamine (tempel, pitsat, arvele prinditud allkiri) Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – peavad olema isikute nimed ja peab olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil (tavaline e-kiri) E-kirjaga on võimalik muuta kirjalikku lepingut §78 (3)
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilises vormis tehing peab: olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil; sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri Notariaalne vorm (TsÜS) § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari või seaduses sätestatud juhtudel muu isiku poolt kinnitatud. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine § 82. Tehingu notariaalne tõestamine Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juh-tudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud
annaabi.ee 
