E uue toote arendamine S lõppkontroll finantsarvestus S ladustamine müük Protsessijuhtimine Protsessijuhtimise põhiidee seisneb selles, et igat liiki tootmine, teenus, turustamine jne. koosneb üksikutest järjestikku või paralleelselt kulgevatest protsessidest. Need protsessid kulgevad horisontaalselt ja läbivad ettevõtte erinevaid üksusi. Efektiivne protsessijuhtimine on: Vigu ennetav Protsessile orienteeritud Protsessi pidev parendamine Valdkondi hõlmav, kogu süsteemi optimeerimine Suunatud kõigile horisontaalprotsessidele Protsessijuhtimine PROTSESSSIKESNE JUHTIMINE SEOB ORGANISATSIOONIS KÕIK ÜKSIKUD PROTSESSID ÜHTSEKS JA LOOGILISEKS TERVIKUKS NING SELLE TULEMUSENA JUHITAKSE SEDA TERVIKUT IGA TÖÖETAPI TEGIJAT VAADELDAKSE PROTSESSIS KUI KLIENTI, KELLEL ON ÕIGUS OLLA RAHUL VÕI RAHULOLEMATU SAADUD
tippjuhtkonna tasandil Taktikaline,kus juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid, Operatiivne tasand,mis on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest.Nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele on väiksem. 2.Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimistasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele? Logistikat mõjutavad juhtimise valdkonnad on toimingute juhtimine, (lean production), aja ja kvaliteedi juhtimine, protsessijuhtimine ning kliendi poolt juhitav tegutsemine. Logistika juhtimine peab sisaldama logistiliste süsteemide ja protsesside terviklikku planeerimist, teostamist ning toimingute jälgimist ja juhtimist. Rõhuasetuspunktid on strateegilisel ja taktikalisel tasandil. Logistika juhtimisele esitavad pidevalt uusi väljakutseid tegutsemiskeskkonna muutumine, oma ettevõtte minevik ja seisund, koostööpartneritevalmidus ja soov tegevusi arendada, hilinenud ja vale informatsioon, viivitused toimingute
3) Keskendumine kliendile ja turule (Customer and market focus) – kuidas organisatsioon loob ning hoiab oma klientidega pikaaegseid suhteid; 4) Informatsioon ja analüüs (Measurment, analysis and knowledge management) – kuidas organisatsioon kasutab andmeid ja informatsiooni toetamaks võtmeprotsesse ja haldamaks tulemusi; 5) Keskendumine inimressurssidele (Human resource focus) – kuidas organisatsioon kaasab oma töötajaskonda; 6) Protsessijuhtimine (Process management) – kuidas organisatsioon kujundab, juhib ja parendab võtmeprotsesse; 7) Äritulemused (Business/organizational performance results) – Kuidas organisatsioon haldab kliendisoove, finants eesmärke, inimresursse, suhteid 6 tarnijate ja partnerite vahel, igapäevatoiminguid, sotsiaalset ühiskondlikku vastutust ning kuidas organisatsioon end konkurentidega positsioneerib.
Tarneahelate juhtimine Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarneahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minmaalsete kogukuludega. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarneahelate juhtimine keskendub kogu tarneahela, ostutegevuse, tootmise, tarnete ja tagastuste planeerimisele ning täideviimise juhtimisele. Iga strate...
Tarneahela juhtimise kujutab endast toote või teenuse tootmise ja lõpptarbijale tarnimisega seotud äriüksuste tegevuse koordineeritud juhtimist eesmärgiga tõsta ahela kui terviku ja kõigi tema liimete efektiivsust ja nende poolt loodavat väärtust. SCM on sisseostu-, logistika-, tootmise-, finantsjuhtimise, müügi ning klienditeeninduse integreeritud ühisosa üle kõigi tarneahelas osalevate ettevõtete. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle klassikalisel kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. ERP ehk ettevõtte ressursiplaneerimise süsteem Ettevõtte terviklikud majandustarkvara lahendused (ehkERP - Ettevõtte ressursiplaneerimine - ingl k Enterprise resource planning) kujutavad endast
1 TARNEAHELA JUHTIMINE Tarneahela juhtimine on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tähtsat muutust tarneahela juhtimise strateegias on põhjustanud viimasel kümnenil juurdunud põhimõtete muutused. Nimelt on tootjakeskne turg on muutunud ostjakeskseks ning toodete ja teenuste konkurents on asendunud globaalsete tarneahelate konkurentsiga. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsiooni struktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Keskne mõtteviis logistikas on, et otsuste tegemisel ei võeta aluseks keskväärtusi, toimingutes leidub alati rõhuasetuspunkte (tähtsamaid valdkondi), erinevaid valdkondi tuleb juhtida erinevatest põhimõtetest lähtudes, kontsentreerides suuremad
9.KVALITEEDIEDEND AMINE KVALITEEDIEDENDAMINE Kvaliteediühingud Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) (asut. 1956) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond (European Foundation for Quality Management; EFQM) (asut. 1988) Euroopa Kvaliteedipoliitika Euroopa Kvaliteedipoliitika (European Quality Policy, EQP) algatas Euroopa Komisjon 1990-ndate aastate alguses. Euroopa Kvaliteedipoliitika eesmärkideks on : Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine Euroopa konkurentsivõime tõstmine, luues ettevõtetele soodsa keskkonna arenguks Sotsiaalse olukorra ja keskkonna seisundi parandamine. Euroopa kvaliteedivisioon Võidame üheskoos Rakendame Tuginedes edule ...
suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud). Tarne ahela juhtimine Tarne ahelate juhtimise (SCM Supply Chain Management) paradigma on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omav ahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarne ahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarne ahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarne ahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Tarne ahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarne ahelate
kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud). Tarneahela juhtimine Tarneahelate juhtimise (SCM Supply Chain Management) paradigma on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarneahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarneahelate
leppida. Pahatihti võib sekkuja osutuda just selleks, kes ei lepita, vaid toetab konflikti eskaleerimist. Lepitamise eripära oleneb ka sellest, kui kaugele on konflikt eskaleerunud. 13 Tabel. Konflikti eskalatsiooniastmed ja vastavad sekkumismeetodid Astmed (incl) Meetod 1-3 Moderatsioon 3-5 Protsessijuhtimine 4-6 Sotsioterapeutiline protsessijuhtimine 5-7 Lepitamine 7 Lahutusmeetodid või jõuga sekkumine Lepitamine toimud astmelise protsessina. Protsessikirjeldused erinevad oma detailsuse astmelt ja rõhuasetuselt, kuid põhimõtteliselt järgivad nad ühte mudelit. Lihtsustatult, ent sisuliselt on lepitusprotsessi astmed sissejuhatus, oma seisukoha esitamine, põhiküsimuse määratlemine, lahendusvõimaluste vaagimine ja kokkuleppe sõlmimine
- töötoimingud juhtimise, opereerimise ja parendamise meetod, mida tuleks rakendada - tööliigutused enne protsessipõhisele juhtimisele üleminekut. Töövõte: töötoimingute kogum, mida seob ühine sihtotstarve ja mõjurid (nt autojuhil mootori · Protsessijuhtimine / protsessipõhine juhtimine (process management / tööreziimi optimeerimine (mõjuriteks teeolud jms) management by processes) on organisatsiooni kui omavahel seotud Töötoiming: samalaadsete ja ühise sihtotstarbega tööliigutuste kogum (nt käiguvahetus) protsesside süsteemi juhtimine, mille eesmärk on äritegevuse tulemuste ja Tööliigutus: jäsemete või keha ühekordne ümberpaigutus (nt vajutus lülitile vms)
...........16 3.2.Protsessijuhtimine...........................................................................................17 3.2.1.Protsessijuhtimise astmed.......................................................................17 3.2.2. Protsesside hindamine...........................................................................18 3.3.Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine.....................................................20 3.3.1. Protsessijuhtimine ja kvaliteedijuhtimissüsteem...................................20 4. Kvaliteedijuhtimine..........................................................................................21 4.1.Kvaliteedijuhtimise olemus............................................................................21 4.2.Kvaliteedijuhtimise ajalugu............................................................................23 4.3.Erinevad kvaliteedikontseptsioonid ja nende omavahelised seosed..
Struktuuri- ja (vs) protsessiorganisatsioon vertikaalse ja horisontaalse ristumised (ehk konflikt) struktuuriorganisatsioon ülesehituse ehk struktuuri (nt töökohad, osakonnad jne) ning nendevaheliste seoste kujundamine protsessiorganisatsioon tegevuste (ehk protsesside) ja sündmuste organiseerimine organisatoorse struktuuri raames Reaalsuses on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. Protsessijuhtimine ja protsesside juhtimine on täiesti erinevad mõisted! Üldised mõisted Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on ...
õigustatud ,kui on olemas sisulised, protseduurilised või suhtlemisbarjäärid. Lepitamine ei ole võimalik, kui osapoolte suhted on niivõrd halvad, et nad keelduvad mis tahes koostööst. Mida kaugemale on konflikt arenenud ,seda suurem on sekkuja roll konfliktis. Konflikti arenguastmete ja nendele vastavate sekkumismeetodite loetelu on järgmine. Tabel 2 Sekkumismeetodite loetelu Astmed (incl) Meetod 1-3 Moderatsioon 3-5 Protsessijuhtimine 4-6 Sotsioterapeutiline protsessijuhtimine 5-7 Lepitamine 7 Lahutusmeetodid või jõuga sekkumine 30 Moderatsioon aitab osapooltel mõista teineteise eesmärke, motiive, mõistekäsitlusi ja võib piirduda ühekordse vestlusega. Protsessijuhtimise puhul arutatakse läbi konflikti pöördepunktid, tegeldakse osapoolte
üksiktarbijad, toote kasutajad või muud sihtgrupid. Tarneahela juhtimine koos suhteturundusega asetab tarneahela sotsiaalsesse keskkonda. 2.1.Tarneahelate juhtimine Tarneahelate juhtimine (SCM Supply Chain Management) on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarneahelate juhtimine keskendub kogu tarneahela, ostutegevuse, tootmise, tarnete
Kosmeetik/1 12 500 165 7 672 8064 Küünetehnik/2 12 370 122 5 497 11 928 Treener/3 12 600 198 8 806 29 016 Klienditeeninda 12 278 92 4 374 17 952 ja/4 Ilusaim klubi 7.5 Protsessijuhtimine Selleks, et tagada klubi jätkuv tegutsemine ning pidev teenuse pakkumise kasv, on klubil paigas kindel klienditeenindusprotsess, mis peaks tagama klub eesmärkide saavutamise ehk klientidearvu suurenemise ning süstemaatilise külastatavuse. Klienditeeninduse protsess on jaotatud alljärgnevatesse etappidesse ning tegevustesse: Enne külastaja saabumist: 1. Kui klubi saab broneeringu, siis klubi peab tagama, et kliendi poolt soovitud kuupäeval
kvaliteedijuhtimise raamistikke kaalutlemiseks Esimene kontseptsioon kaasaegses projekti kvaliteedijuhtimises on huvigruppide rahulolu. – Projekti huvigruppide mõistmine – Huvigruppide vajaduste prioritiseerimine – Juhtimine vastavalt huvigruppide vajadustele – Tugevate suhete hoidmine – Kindlustamine, et klient on võimeline kasutama projekti tulemit. Teine kontseptsioon on protsessijuhtimine – Nii pideva parendamise kui läbimurde juhtimise metoodika valdamine – Probleemide juurpõhjuste otsimine – Asjakohase mudeli, nagu DMAIC kasutamine. Kolmas kontseptsioon on faktipõhine juhtimine. – Variatsioonide mõistmine – Põhjalikult läbimõeldud otsused sellest, mida mõõta – Korralik andmete kogumine ja analüüs – Avatud ja aus otsustusviis informatsiooni kasutamisel.
ole üldjuhul suur. 17 Logistika juhtimise areng peegeldab nii logistika rolli muutust ettevõttes kui ka ettevõtluse ja marketingi üldist arengut. Logistikat mõjutavad juhtimise valdkonnad on toimingute juhtimine, lean production (toimingute juhtimine väheste ressurssidega, kuid paindlikult), aja ja kvaliteedi juhtimine, protsessijuhtimine ning kliendi poolt juhitav tegutsemine. Logistika juhtimine peab sisaldama logistiliste süsteemide ja protsesside terviklikku planeerimist, teostamist ning toimingute jälgimist ja juhtimist. Rõhuasetuspunktid on strateegilisel ja taktikalisel tasandil. Logistika juhtimisele esitavad pidevalt uusi väljakutseid tegutsemiskeskkonna muutumine, oma ettevõtte minevik ja seisund, koostööpartnerite valmidus ja soov tegevusi arendada, hilinenud ja vale informatsioon, viivitused toimingute
Arvestus, õiged vastused vähemalt pooltele küsimustele Teemad · Sissejuhatus ainesse. Kvaliteedi ajalugu. · Tervikliku kvaliteedijuhtimise põhialused - mõisted, põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004
Kohtumenetluse ülesandena võib märkida veel tõe ja õiguse välja selgitamise või subjektiivse materiaalõiguse elluviimise. Absoluutse tõe ja õiguse väljaselgitamine on enamasti niivõrd ressursirohke toiming, et sellist pigem filosoofilist eesmärki kohtumenetlusele seada ei saa. Üldised põhimõtted Menetlusökonoomia põhimõte Menetlusökonoomia põhimõte kätkeb endas mitut erinevat mõistet nagu mõistlik aeg, optimaalsus jne. Aastate jooksul on protsessijuhtimine Euroopa kohtutes sh ka Eestis arenenud kohtuteenuste kasutajate huvidega täielikuma arvestamise suunas. Praktikud on juhtinud tähelepanu viisidele, kuidas vastata üldsuse ootustele nii, et kõigil, kes õiguskaitset taotlevad oleks mitte ainult lihtsam viis ligipääs kohtutele, vaid et ka rakendatavad menetlused oleksid suurema efektiivsusega ja et juba langetatud otsuste täitmise suhtes oleksid usaldusväärsemad garantiid. Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa
Teenuseid toodetakse ja tarbitakse praktiliselt korraga ja klient ise osaleb teenuse tootmise protsessis. Massilist individualiseerimist võib käsitleda protsessina, mille abil sobitab ettevõte oma toimingud klientide soovidele paremini vastavaks. 1.11. Protsessid ja protsessijuhtimine Tootmises ja teenuste osutamisel on vaja parandada pidevalt tootlikkust ja konkurentsi- võimet. Tootlikkuse parandamisel on logistikaprotsessidel täita äärmiselt oluline osa. Protsessi all mõeldakse järjestikuste, korduvate toimingute jada eesmärgiga saavutada teatud tulemus. Logis-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
