Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv (0)

HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS
Raamatu autor Uido Truija
Referaat


SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Õigusemõistmine tsiviilasjades 4
2. Menetlusosalised ja pooled 5
3. Esindaja kohtus 6
4. Kohtumenetluse keel 7
5. Menetlusdokumentide vormistamine 7
6. Tsiviilasja hind ( hagihind ) 8
7. Menetluskulud 9
8. Hagi esitamine 11
9. Hagi tagamine 12
10. Kinnisasja müük täitemenetluses 13
11. Hagi tagamise avaldus 13
12. Vastuhagi esitamine 14
13. Kohtuistung hagimenetluses 14
14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine 15
15. Lihtsustatud menetlused 15
16. Hagita menetlus 16
17. Maksekäsu kiirmenetlus 16
18. Makseettepanek kiirmenetluses ning maksekäsu tegemine 17
19. Vastuväide makseettepanekule 17
20. Vastuväide maksekäsule 17
21. Üleskutsemenetlus 18
22. Pankrotiasja algatamine 18
23. Pankrotihoiatus ning vastus pankrotihoiatusele 19
24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta 19
25. Nõuete ja kohustuste üleminek 20
26. Õigustoimingud enne kohtusse hagiavalduse esitamist . 20
27. Üüri tõstmise teade ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks 21
28. Üürilepingu ülesütlemisavaldus, avaldus üürikomisjoni üürilepingu üles­üt­ lemise vaidlustamiseks 22
29. Töövaidlused 23
Lõppsõna 25

Sissejuhatus

Käesolevas töös on refereeritud raamat “Hagimenetlus tsiviil­asjas” kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õiguse­mõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviil­kohtu­menetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada.
Autor käsitleb 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadus­tikku, viitab muuhulgas ka uuendustele, mida seaduse uus redaktsioon on kaasa toonud , sealhulgas näiteks 43. peatükk “Lihtsustatud menetlused”, 49. peatükk “Makse­käsundi kiirmenetlus”, 50. peatükk “Üleskutsemenetlus, 55. peatükk “Lähe­nemis­keelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks” ning 61. pea­tükk “Korteriomandi ja kaasomandi asjad”.
Autor tõdeb, et uus seadustik võimaldab mitmete tsiviilasjade kiiremat läbivaatamist ja seega ka kiiremat lahendamist, mis võimaldab menetlusosalistel säästa kulutusi seoses kohtumenetlustega. Samas rõhutatakse kokkuleppe, kompromissi sõlmimisel kohtu suurendatud osatähtsust.
Raamatus on ära toodud kohtusse esitatavate dokumentide näidised ( hagiavaldused , vastused hagile, taotlused jms). Toodud on viiteid materiaalõiguse normidele (tsiviil­seadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus jt), millistega tutvumine võib osutuda vajalikuks kohtumenetlusega kokku puutudes. Raamatus selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku olulisemaid sätteid, mida on vaja teada menetlus­toimingute tegemisel. Muuhulgas käsitletakse küsimusi pankrotimenetluse algata­misel, nõuete loovutamisel, kahju hüvitamisel, üürilepingutega seonduvat jms tsiviil­õigusvaidlustega kohtutes seonduvat. Samas ei sisalda raamat süvaarutlusi õigus­teoreetikast, kuid kindlasti leiab kasulikku informatsiooni teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks.

1. Õigusemõistmine tsiviilasjades

Tsiviilasjad on tsiviil- ja tööõigussuhetest ehk eraõigussuhetest tulenevad kohtuasjad, kohtuvaidlused, osundab autor. Tsiviilasju lahendavad maakohtud , ringkonnakohtud ja Riigikohus . Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadusest ei tulene teisiti.
Igal isikul on oma rikutud õiguse või huvi kaitseks pöörduda seadusega kindlaks­määratud korras kohtusse (TsMS § 3 lg 1). Seadus ei sätesta täielikku loetelu , milliste avaldustega võib kohtusse pöörduda.

Peamised nõuded, millega võib kohtusse pöörduda hagiavaldusega on:

Abieluasjad (abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, ühis­vara jagamine, abielusuhtest tulenevad nõuded teise abikaasa vastu jm);

Ülalpidamisasjad (nõue alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmi­seks, muud seadusest tulenevad ülalpidamiskohustuse täitmise nõuded);

kinnisasjaga seotud asjad (kinnisasjaõigusega seotud nõuded, kinnis­asja valduse kaitse, korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue, kinnis­asja sundtäitmisega seotud nõue, reaalservituuti, reaalkoormatist või ostuees­õigust puudutav nõue jm);

võlaõiguslikust lepingust tulenevad nõuded (tüüptingimuste kasuta­ mise lõpetamise nõue, õiguste tunnustamise nõue, kahju hüvitamise nõue, alu­setult saadu tagastamise nõue jm)
Ühes hagiavalduses võib esitada mitu erinevat nõuet, järgides kohtu pädevust, kui ka alternatiivnõuded (palutakse rahuldada mõni nõue vaid juhul, kui esimest nõuet ei rahuldada).
1.2. Peamised nõuded, millega võib kohtusse pöörduda hagita asja avaldusega on:

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus;

Isiku surnuks tunnistamise avaldus;

Isiku surmaaja tuvastamise avaldus;

isiku surnuks tunnistamise tühistamise avaldus;

isikule eestkostja määramise avaldus;

isiku kinnisesse asutusse paigutamise avaldus;

äraolija varale hoolduse seadmise avaldus;

lapsendamisega seotud avaldused;

lapse põlvnemise tuvastamine ;

väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus;

kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algata­ mise avaldus;

registri(te)sse kande tegemise avaldus jm.
Autor märgib, et TsMS ei sätesta nimetatud avalduste loetelu ammendavalt.

2. Menetlusosalised ja pooled

Menetlusosalised on hagimenetluses pooled ja kolmas isik, hagita menetluses aga on avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198).
Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja , kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205).
Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetlusosaliste õigused sätestab TsMS § 199 ning nendeks on muuhulgas tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; teada asja arutava kohtu koosseisu; esi­ta­da taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta jm.
Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2).
Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist . Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda) või kohtulik (kohus kinnitab määrusega).
Kolmandad isikud jaotuvad iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandateks isikuteks, vastavalt TsMS § 212 ja 213 sätestatule. Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu (TsMS § 212 lg 1). Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused (TsMS § 212 lg 2). Autor osundab, et iseseisva nõudega kolmanda isik esitab hagieseme suhtes oma nõude, mis erineb hageja nõudest.

3. Esindaja kohtus

Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõi­melise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti (TsMS § 217 lg 1). Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviil­menetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (TsMS § 202 lg 1). Autor viitab, et tsiviilkohtumenetlusteovõime tähendab ka seda, et lepinguline esindaja omab jurii­di­ lisi eriteadmisi ja oskab eesti keelt1. Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat (TsÜS § 217 lg 2).
Esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti (TsMS § 217 lg 4), seega tuleb arvestada TsÜS §-des 115-131 toodut. Juriidilist isikut võib esindada juhatuse liige (seaduslik esindaja) või esindama volitatud lepinguline esindaja, kusjuures esindaja osalemine ei piira juriidilise isiku seadusliku esindaja osavõttu menetlusest. Lepinguliste esindajate loetelu sätestab TsMS § 218, kusjuures eelkõige võib lepinguliseks esindajaks olla advokaat või isik, kes on õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppe­kava jt seaduses toodud isikud.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3).
Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna esindab Eesti Vabariiki ministeerium , kelle valitsemisalasse kuulub menet­lusese2. Esindusõiguse erisused sätestab TsMS.
Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõi­melist isikut (TsMS § 228 lg 1. Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (TsMS § 228 lg 8). Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda (TsMS § 228 lg 3).
Seaduses sätestatud juhtudel määrab isikule esindaja kohus, nagu sätestab TsMS § 219. Seega kohtus esindamise õigus tuleneb seadusest või volitusest.
Oluline on märkida, et õigus kohtus esindamiseks annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki protsessitoiminguid, väljaarvatud seadusega sätestatud piiran­gud nagu TsMS § 222 lg 2. Autor juhib tähelepanu asjaolule, et esindusõigust võib ka piirata, kuid liigne piiramine võib venitada kohtumenetlust. Esindusõiguse piirang võib nähtuda volikirjast või esitab esindatav kohtuistungil esindusõiguse piirangu, mis protokollitakse3. Esindusõiguse seadusjärgse ulatusepiirangu võib seada vaid õigusele lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, hagist loobumisele ja hagi õigeksvõtmisele.

4. Kohtumenetluse keel

Kohtumenetlus toimub eesti keeles, vastavalt TsMS § 32 sätestatule. Isikud, kes ei valda eesti keel, on õigus esitada taotlusi ja seletusi ning ütlusi tõlgi vahendusel. Kui kohtule esitatakse dokument võõrkeeles, võib kohus nõuda selle kinnitatud tõlke esitamist. Vastava tõlke tähtaegsel mitteesitamisel võib kohus jätta dokumendi või avalduse menetluses arvestamata. Kohus võib nõuda tõlke kinnitamist vandetõlgi või notari poolt või hoiatada tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust.
Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal alga­tusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad (TsMS § 34 lg 1).

5. Menetlusdokumentide vormistamine

Menetlusdokumentide vormistamisnõuded on toodud TsMS §-des 334-340. Üldine nõue on, et avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis . Kohtule esitatavad dokumentidele lisatakse ärakirjad esitamiseks teistele menetlusosalistele. TsMS § 338 sätestab konkreetsed nõuded kohtusse esitatavatele menetlusdokumentidele, sh sätestab teatud juhtudel lisainformatsiooni esitamise kohustuse (näiteks info menetlusosalise kontakt­andmete väljaselgitamise osas). Kohtule saadetava dokumendi allkirjastab menetlus­osaline või vastavalt tema esindaja.

6. Tsiviilasja hind (hagihind)

Kohtusse hagi esitamisel tuleb üldjuhul tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast , hagihinnast. Tsiviilasja hinna nimetab hageja, vastavalt TsMS § 135 või määrab kohus, vastavalt TsMS § 136 toodule. Apellatsiooni-, kassatsiooni - ja määrus­kaebuse esitamisel on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 137 lg 1).
Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (TsMS § 122 lg 1). Hagihind on hagi­asjas hagis taotletu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 2). Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 3). Tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid (TsMS § 122 lg 4).
Tsiviilasja hinda käsitlevad TsMS §-d 122-137. Hagihinna määratlemisel võib osu­tuda vajalikuks tutvuda ka TsÜS sätetega, mis puudutavad asjade ja vara mõisteid jm (sh TsÜS §-d 49, 50, 65, 66 jt). Hagihinda määratledes liidetakse ühes hagis sisal­duvad nõuded, alternatiivsete nõuete puhul määratakse hind suurema nõude järgi. Hagihinda arvestades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid – intressidele, viivistele ja kulude hüvitamisele. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (TsMS § 133 lg 2).
Varalise nõude puhul saab selle väärtust hinnata rahalises vääringus selle hariliku väärtuse järgi. Mittevaralise nõude (näiteks valduse kaitse nõue, eluruumist välja­tõstmise nõue) puhul eeldatakse, et selle väärtus on 15 000.- krooni, vastavalt TsMS § 132 lg 1 toodule. Kui aga mittevaralise nõude puhul on märgitud nõutava hüvitise summa, on tegemist varalise nõudega ja hagihind vastab nõude summale.
Asjakohane on tutvuda vastava nõude esitamisel ka Võlaõigusseaduse (VÕS) sätetega, kuivõrd VÕS § 127 (kahju hüvitamise eesmärk), § 128 (hüvitatava kahju liigid) ning §-d 129-133, 135 (varalise kahju hüvitamise erisused, sh varalise kahju hüvitamine surma põhjustamisel, kahju hüvitamine tervise kahjustamise ja kehavigas­tuse tekitamise korral, kahju hüvitamine asja kahjustamisel jne). Samas VÕS § 134 toob ära aga mittevaralise kahju hüvitamise erisused.
Maksekäsu kiirmenetluses (hagita menetlus) määratakse hind nõutava rahasumma alusel, arvestades Riigilõivuseaduses (RLS) § 37 lg 19 sätestab regulatsiooniga, mille järgi tasutakse riigilõivu 1% vaidlustatavast summast , kuid mitte alla 200 krooni ja mitte rohkem kui 20 000 krooni.
Keerukamat analüüsi vajab hagihinna määratlemine reaalkservituudiga seotud vaid­lustes TsMS vastava sätte (§ 127) mõningase abstraktsuse tõttu.

7. Menetluskulud

Menetluskulud on hagimenetlusega ja hagita menetlusega seotud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule.
7.1. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vaba­riigile tasutav rahasumma ning seda tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseis­va nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitata ­ valt määruskaebuselt, vastavalt TsMS § 139 toodule.

Asja läbivaatamiskulud on tunnistaja-, eksperdi - ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud jm, vastavalt TsMS § 143.

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidukulud; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud jm, vastavalt TsMS § 144.
7.2. Hagi tagamise kautsjon
Kohus võib hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine raskendab või muudab võimatuks kohtuotsuse täitmise. Hagi tagamise abinõudeks sätestab TsMS § 378 (näiteks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine jne).
Rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt tasutakse hagi tagamise kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 141 lg 1). Riigikohtule esitatavalt kassatsioon - või määruskaebuselt ja teistimise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel samuti kassatsioonikautsjon.
Väga tähelepanelikult tuleks suhtuda TsMS § 149 lg 5 sätestatusse, mille kohaselt hagi tagamise avalduse, kaja , menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Seega võib ebapiisava põhjendusega esitatud avaldus jääda rahuldamata, mis toob menetlusosalisele kaasa ootamatu menetluskulu , mille hüvitamist vastaspoolelt hili­semal ajal nõuda ei saa.
Kohus võib nõuetes, kus ei ole sätestatud otseselt hagi tagamise kautsjoni tasumist, kohustada hagejat andma tagatise , mis võib olla kohtu poolt aktsepteeritav (näiteks pangagarantii).
7.3. Kaja, menetluse taastamise kautsjon
Kajaks nimetatakse kostja menetluse taastamise avaldust asjas, milles kohus tegi tagaseljaotsuse seetõttu, et kostja jättis tähtaegselt menetlustoimingu tegemata, vasta­valt TsMS § 415. Kajalt, menetluse taastamise avalduselt ja menetlustähtaja ennista­mise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmu­mata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte (TsMS § 142). TsMS-s sätestatud juhtudel ei ole vaja kaja esitamisel kautsjonit tasuda.
7.4. Kautsjon tähtaja ennistamise avalduselt
Kajalt, menetluse taastamise avalduselt ja menetlustähtaja ennistamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte (TsMS § 142 lg 1).
7.5. Kassatsioonikautsjon
Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistimise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon (TsMS 140 lg 1). Kautsjoni määrad sätestab TsMS §-d 140, 706).

8. Hagi esitamine

Autor viitab, et hagiavalduse esitamisel tuleks arvestada TsMS § 334 – 340 sätes­tatud nõudeid4, samuti tasub igakordselt järgida §-s 363 sätestatut. Hagiavaldus esitatakse kohtule kirjalikult ja selles märgitakse:

kohtu nimi, kuhu hagi esitatakse;

hageja ees- ja perekonnanimi , isikukood (juriidilise isiku nimetus, registrikood), elukoha aadress, juriidilisel isikul asukoha aadress, sidevahendite andmed ning kui hagejal on esindaja, siis tema nimi ja aadress ning sidevahendite andmed;

kostja ees- ja perekonnanimi, isikukood (kui on teada), elukoha aadress, side­vahendite andmed. Juriidilisest isikust kostja kohta – nimi, registrikood, asukoha aadress, sidevahendite andmed (kui hagejal ei ole kostja kohta teada mõningad eelnimetatud andmetest, siis tuleb seda märkida hagiavalduses ja ära näidata, mida on tehtud, et neid andmeid teada saada);

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);

hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;

hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele;

maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta või seda tõendav dokument jm.
Autor selgitab, et hagiavalduses esitatud väited ei tohi olla paljasõnalised, kuna kumbki pool (hageja ja kostja) peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, väited ja vastuväited.
Hagiavaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, millele on viida­tud hagiavalduses. Hagi­ avaldusele ei lisata dokumente, n-ö igaks ju­huks; tõend peab olema asjakohane, see tähendab tõendama hagiesemega seotud asjaolusid.
Hagiavaldus koos lisadega esitatakse kohtule ühes hagiavalduse ja lisade ( doku ­mentide) ärakirjadega vastavalt kostjate ja kolmandate isikute arvule, kusjuures koh­tule esitatakse algdokumendid ning kostjale ja kolmandatele isikutele ärakirjad.
Hagi esitatakse kohtule kohtualluvuse järgi. Hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni (kohtuvaidlus on sätestatud TsMS paragrahvis 402) hagi muuta (TsMS § 376). Muuta võib hagi nõuet (eset) ja hagi alust (asjaolusid).
Kostja, saanud kohtult hagiavalduse ärakirja koos lisatud dokumentidega (TsMS paragrahv 393), on kohustatud kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikult vastama hagiavaldusele (TsMS §-id 394 - 396)5. Vastuses hagile esitab kostja oma vastuväited ja tõendid oma väidete kinnitamiseks.

9. Hagi tagamine

Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et taga­mata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (TsMS paragrahv 377 lg 1). Nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhjendada (TsMS paragrahv 381 lg 2), vajadusel tõen­dada6.
Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS § 378 lg 1, seejuures on olulisemad:

kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; (kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 10 000 kroonise põhinõude sum­ma puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid (TsMS paragrahv 388 lg 2);

kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris; (vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada (TsMS paragrahv 389 lg 1); registrisse mittekantud vara arestimist korraldab kohtutäitur.
Vara käsutamise keelumärge tähendab vara võõrandamise (müümise, kinkimise), samuti koormamise keeldu, kuid ei ole takistuseks vara valdamisele, kui kohus hagi tagamise määruses ei ole seadnud piiranguid vara valdamisele ja kasutamisele.
Hagi tagamiseks võib seada ka kohtuliku hüpoteegi. Vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 325 lg 1, võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt , et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvel.
Nimetatud paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtu­otsuse alusel rahuldatud nõue7.
Vastavalt TsMS §-le 377 lg 2 võib kohus hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Vastavalt TsMS paragrahvile 378 lg 3 võib kohus abielu­asjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida: vanema õigusi ühise lapse suhtes; vanema suhtlemist lapsega; lapse väljaandmist teisele vane ­male; muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik.

10. Kinnisasja müük täitemenetluses

Kohtu poolt hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisel toimub kinnisasja müük sund­enampakkumisel, mida viib läbi kohtutäitur. Arvestades kinnisvaraturu suurt aktiiv ­sust, on sagenenud ka sellega seotud kohtuvaidlused ja nõuded. Täpsemalt reguleerib nõude rahuldamisel kinnisasja müüki täitemenetluse seadustik.

11. Hagi tagamise avaldus

Hagi tagamise avaldus tuleb vormistada vastavalt menetlusdokumentide vormi nõue­tele (TsMS paragrahvid 334-340). Hagi tagamise avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid (TsMS paragrahv 381 lg 1):

hagi ese ja hind;

hagi tagamise aluseks olevad asjaolud;

soovitav hagi tagamise abinõu;

avalduse vastaspoole (kostja) andmed;
kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemise puhul mitmele asjale korraga, nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel.
Kohus võib hageja avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist, kusjuures kohus määrab tähtaja, mille jooksul hagi esitatakse. See tähtaeg ei või ületada ühte kuud.
Kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (TsMS § 383). Seaduses on sätestatud juhtumid , mil hageja on kohustatud kahju olemasolul hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitama (TsMS paragrahv 391).
Autor juhib tähelepanu asjaolule TsMS § 391 lg 2, milles on sätestatud hagi taga­misega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg - kaks kuud8.

12. Vastuhagi esitamine

Vastuhagi (TsMS § 373) avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut (TsMS paragrahvid 334-340, 362-372). Vastuhagi on kostjal õigus esitada kuni koh­tuvaidluseni; kirjalikus menetluses kohtu poolt antud taotluste esitamise tähtaja möö­dumiseni. Vastuhagina võib esitada nõude ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga, kui:

vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele;

vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise;

vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbi­vaata­mine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

13. Kohtuistung hagimenetluses

Tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seaduse­ga ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 341 lg 1)9. Tsiviilasju, vaadatakse läbi seaduses sätestatud juhtudel ka kohtuistungit pidamata. Kohus juhib kohtuistungit, kuulab ära menetlus­osaliste arvamused hagi kohta ja asjas tähendust omavate asjaolude kohta ning taotlused. Mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata10. Protsessuaalselt eristatakse eelistungit ja põhiistungit.

14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine

Otsus tehakse avalikult teatavaks selle kuulutamisega asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse otsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil aja, millal otsus on kohtukantseleis kättesaadav (TsMS paragrahvid 452, 453). Kui kohtuotsust ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul edasi kae­vatud, apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, siis kohtuotsus jõustub. (TsMS paragrahv 456)11.
Kohtuotsuses selgitatakse alati edasikaebamise korda ning selle tähtaega.
Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult. Määrus, mille peale ei saa edasi kaevata, määruskaebust esitada, jõustub kätte­toimetamisest või teatavaks tegemisest. Määrus, mille peale saab esitada määrus­kaebuse, jõustub peale seda, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ning määruskaebust ei ole esitatud12.

15. Lihtsustatud menetlused

Lisaks üldisele hagimenetlusele sätestab TsMS lihtsustatud menetlused. Need on kirjalik menetlus poolte nõusolekul, kirjalik menetlus kohtu määramisel, lihtmenetlus ja dokumendimenetlus.
15.1. Vastavalt TsMS §-le 403 lg 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. See tähendab, et hageja esitab hagiavalduse, milles märgib ära, et on nõus kirjaliku menetlusega TsMS paragrahvis 403 sätestatud korras. Kostja annab vastuse ning märgib samuti ära, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määrab tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks, ühtlasi näitab ära otsuse avalikult teatavakstegemise aja13. Kui nõuded ei ole selged ei saa asja kirjalikus menetluses lahendada.
15.2. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (lihtmenetlus), järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Nimetatud menetluses peavad asjaolud olema väga selged. Vastasel korral ei anna taoline menetlus soovitud tulemusi st kiiret lahendamist.
15.3. TsMS § 406 lg 3 sätestab:, et dokumendimenetluses arvestatakse tõendina üksnes poolte esitatud dokumente ja poolte vande all antud seletusi. Tõendada võib üksnes käesoleva §-i lõikes 1 nimetatud asjaolusid ja dokumendi ehtsust või võltsitust14. Muid tõendeid vastu ei võeta ja vastuväiteid ei arvestata. Dokumendi­menetluses seletusi ei arvestata, kui, ainult vande all antud seletusi.

16. Hagita menetlus

Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Hagita menetluses läbivaatamisele kuuluvate asjade loetelu sätestab TsMS § 475 (maksekäsu kiirmenetlus; üleskutsemenetlus, kaebused kohtuäituri tegevusele jpm. Hagita asjas esitatakse kohtule vastav avaldus. Avalduse vormiline külg on suuresti sama, nagu hagiavaldusel. Kohus võib hagita asja läbi vaadata kohtuistungit pidamata, väljaarvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustuslikkus . Hagita menetluse lahend on kohtumäärus.

17. Maksekäsu kiirmenetlus

Autor toob ära Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud maksekäsu kiirmenetluse (võlakirjast tulenev nõue, lapse elatise nõue) avalduse15 (TsMS paragrahv 482), mis tuleb kohtule esitada elektrooniliselt (TsMS paragrahv 482 lg 4).
Justiitsministeeriumi 28. detsembri 2005. a määrusega nr 5916 on kehtestatud „Koh­tule dokumentide esitamise kord“, ja sellest nähtub, et maksekäsu kiirmenetluse aval­ duse võib siiski esitada kohtule ka paberkandjal (nimetatud korra paragrahv 4).
Nimetatud määruses on kuus peatükki, milles on ära toodud üldsätted, nõuded paberdokumendile, dokumendi esitamine e-posti teel, dokumendi esitamine veebilehe kaudu, ristkasutuse korras vahetatavad andmed ning rakendussätted.

18. Makseettepanek kiirmenetluses ning maksekäsu tegemine

Kohus, saanud nõuetele vastava maksekäsu kiirmenetluse avalduse, vaatab selle läbi seitsme päeva jooksul (TsMS paragrahv 483 lg1). Kui kohus maksekäsu kiirmenet­luse avalduse rahuldab , teeb ta määrusega makseettepaneku (TsMS paragrahv 484).
Makseettepanekut ei või avalikult kätte toimetada.
Maksekäsk kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS paragrahv 489 lg 7). Makseette­paneku, maksekäsu ja muu maksekäsu kiirmenetlusega seotud määruse, muu hulgas käesoleva seadustiku paragrahvis 179 nimetatud määruse, võib allkirjastada ka kohtu­nikuabi.

19. Vastuväide makseettepanekule

Alati ei ole otstarbekohane esitada kohtusse avaldust maksekäsu kiirmenetlemiseks – soovitud kiire tulemuse asemel võib menetlus hoopiski pikeneda, kui asja lahenda­mine peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist läheb hagimenetlusse.
Hagimenetluses on sageli vajalik esitada täiendavaid tõendeid, teha taotlusi, kutsuda välja tunnistajaid jne. Seega, peab väga hoolikalt kaaluma, kas asjal on olemas kiir­menetluse eeldused (TsMS paragrahv 481), või siiski võib eeldada, et pigem on kiirmenetlust väljastavad asjaolud.
Autor toob siinjuures näitena kaks kaasust, milles ilmnevate vastuväidete tõttu ei ole võimalik asja menetleda kiirmenetluses. Sellisel juhul peab avaldaja esitama nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (TsMS paragrahv 487 lg 1).

20. Vastuväide maksekäsule

Autor teeb ettepaneku vaadelda nn „puhast kaasust“ (võlgnik ei maksa võlga, ostja ei maksnud kauba eest, müüja ei andnud kaupa üle jne) – kohtusse saabus maksekäsu kiirmenetluse avaldus võla nõudes või lapse elatise nõudes. Kohus tegi ettepaneku (TsMS paragrahv 484), millele vastuväiteid ei esitatud ja ei ole ka tasutud makseette­panekus nimetatud summat . Kohus teeb maksekäsu (TsMS paragrahv 489). Võlgnik maksekäsku ei vaidlusta ja see pööratakse täitmisele. Kui aga võlgnik annab makse­käsule vastuväite (TsMS paragrahv 490), jätkub nõude menetlemine hagimenetluses TsMS paragrahvides 486–488 sätestatud korras (TsMS paragrahv 490 lg 4).
Seadusega ei ole võimalik hõlmata kõiki ühiskonna ja inimeste juhtumeid. Elu on keerulisem, kui seaduseandja võib ette näha. „Puhta kaasuse“ lahendamine ei tekita probleeme – nõuded on selgelt piiritletud, vastuväiteid ei ole. Olukord muutub keeru ­liseks ja segaseks, kui tekib vajadus määrata ekspertiise ja nõudele lisanduvad lisamaksumused.
Taoliste kaasuste lahendamiseks peaksid pooled juhinduma võlaõigusseaduses sätestatust – näiteks paragrahvis 6 sätestatud hea usu põhimõttest ja VÕS paragrahvis 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ja asja lahendama kompromisslepinguga (TsMS paragrahv 206 lg 2 ja 430). Kohtupraktika rõhutab üha enam hea usu põhimõtete järgimise kohustust võlasuhetes.

21. Üleskutsemenetlus

Kohus võib seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse (TsMS paragrahv 498), mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg.
Autor toob ära TsMS paragrahvi 499 viis lõiget, mis reguleerib üleskutsemenetluse algatamist.
Kui kohtule esitatakse üleskutsetähtaja jooksul vastuväide üleskutses toodule, peatab kohus üleskutsemenetluse kuni vastuväites teatatu kohta lõpliku lahendi tegemiseni või teeb välistusmääruse, kuid reserveerib vastuväites teatatud õiguse. Näiteks hüpo­teegi lõpetamine omaniku nõudel (AÕS paragrahv 331 lg 1-4).
Välistusmääruse peale võib esitada määrusekaebuse (TsMS paragrahv 503), kuid asjaolud, mis annavad määruse kaebuseks esitamiseks õiguse, on väga piiratud. Autor toob tervikuna ära nimetatud seadusesätte.

22. Pankrotiasja algatamine

Alati tuleb otsustada, kas esitada võlgniku vastu kohtusse hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Väga mõistlik on saavutada kohtuväline kompromiss ning üks võimalus on esitada võlgniku vastu pankrotiavaldus .
Pankrotimenetluse algatamise aluseks on võlgniku maksejõuetus. Pankrotiavalduse saab esitada ainult nõude osas, mis on selge, st puudub vaidlus nõude üle. Vaidlus kuulub lahendamisele hagimenetluse korras.

23. Pankrotihoiatus ning vastus pankrotihoiatusele

Pankrotiseaduse paragrahvi 10 lg 2 tuleneb, et enne kohtule pankrotiavalduse esita­mist peab võlausaldaja saatma võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik kirjalikult vastab. Antud vastus ongi pankrotiavalduse esitamise aluseks.
Autor toob välja võimalused, kuidas eeltoodud olukorras ettevõtet kaitsta pankroti­menetluse algatamise eest. Raamatus on ära toodud ka näidised pankrotihoiatuse17, pankrotihoiatuse vastuse18 ning pankrotiavalduse19 kohta.
Nõude mittetunnistamine peab olema põhjendatud ning dokumentide abil tõendatud.
Autor juhib tähelepanu pankrotiseaduse paragrahvidele 10, 11, 14 ja 15, mida on vaja teada enne, kui otsustada pankrotiavalduse esitamine. Ka tsiviilkohtumenetluse sea­dustik sisaldab sätet, mis reguleerib pankrotimenetlusega seotud hagide esitamist, kohtualluvust pankrotimenetluses (TsMS paragrahv 82).

24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta

Kehtiv Eesti Vabariigi seadusandlus ei näe ette, et kõigis nõuetes tuleb enne kohtusse hagiavalduse esitamist saata eelnevalt nõue vastaspoolele. Seaduse sätestatud juhtudel aga tuleb seda teha. Näiteks võlaõigusseaduse paragrahv 114 sätestab täiendava tähtaja andmise kohustuse täitmiseks. Kuna seda on oluline teada, toob autor nime­tatud seadusesätte tervikuna ära (VÕS paragrahv 114 lg1-4).
Praktika näitab, et siiski on otstarbekohane alati saata eelnevalt nõue (kus on määra­tud vastamise kuupäev), mis on põhjendatud ning dokumentidega tõendatud. Hagi­aval­dusele lisatakse ka väljasaadetud nõue ( pretensioon ) ja sellele saadud vastus. Pre­tensiooni järgi on lihtsam koostada hagiavaldust. Kui võlgnik jätab pretensioonile vastamata, lisatakse sellekohane märge hagiavaldusse.
Autor rõhutab olulisi aspekte , mida peab pretensiooni koostamisel silmas pidama , näiteks tuleb ära näidata, millistel alustel, millal nõue tekkis, millised dokumendid ning tõendid nõuet kinnitavad.
Korralikult koostatud pretensioon koos viidetega seadusesätetele näitab, et nõude esitaja on oma nõudes kindel ja pädev ning on alust arvata, et asub sama pädevalt oma õigusi kaitsma ka kohtus.
Tõendavad dokumendid lisatakse hagiavaldusele teistest materjalidest eraldi.
Riigilõiv tuleb tasuda hagi hinnalt. Kui eelistungil selgub , et hagi esitamise ajal oli võla summa tegelikult väiksem, siis rohkem tasutud riigilõivu ei tagastata ja seda ei mõisteta ka kostjalt välja hageja kasuks.

25. Nõuete ja kohustuste üleminek

Sageli esitatakse nõudeid, mis tulenevad nõuete ja kohustuste üleminekust. Selleks, et taolisest õigustoimingust tulenev nõue oleks kehtiv, on vajalik nimetatud õigustoi­mingud vormistada kooskõlas seadusega.
VÕS paragrahv 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõus­olekuta anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovu ­tamine). Näitena on toodud Riigikohtu lahend, kohtuasja number 3-2-1-43-0420.
Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS paragrahv 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Autor märgib, et nimetatud seadusesätteid võidakse tõlgendada liialt vabalt ning eba­õigesti ja seadusevastaselt. Ühtedes lepingutes ei tekita nõude loovutamine (tsessioon) probleeme (näiteks laenulepingust tekkinud nõude puhul), teises aga võib tekkida olulisi segadusi (näiteks töövõtulepingust tuleneva nõude loovutamisel).
Näidisena on toodud kaasus21, milles tuuakse välja kitsaskohad nõude loovutamise piirangute näol, mis on sätestatud VÕS paragrahvis 166.
Vaadeldakse ka aspekti, mis kerkib esile seoses võlgade sissenõudjatelt saabuvate kirjadega. Lisana on ära toodud täitemenetluse seadustiku paragrahv 2 sätted, millistel alustel tegutsevad täiturid.

26. Õigustoimingud enne kohtusse hagiavalduse esitamist.

Alati on soovitav enne, kui asuda ette valmistama hagiavaldust kohtusse, saata võlg­nikule pretensioon ehk nõue. Sellega avaneb vastaspoolele võimalus esitada oma vastuväiteid ning kui need on põhjendatud, võib lahendada küsimuse kohtumenet­luseta.
Autor on toonud näidised22 dokumentidest ja õigustoimingutest, mis on vaja teha enne, kui otsustada hagiavalduse esitamine kohtusse.
Nimetatud dokumentide hulka kuuluvad: leppetrahvi nõude hoiatus (VÕS paragrahv 159 lg 2), leppetrahvi nõue, viivise nõude hoiatus (VÕS paragrahv 114 lg 1, 2, 3), viivise nõue, hoiatus lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta (VÕS paragrahv 114 lg 1, 4), lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, lepingu ülesütlemise hoiatus (VÕS paragrahv 114 lg 4), avaldus lepingu ülesütlemise kohta (VÕS paragrahv 114 lg 4), hoiatus lepingust taganemise kohta (VÕS paragrahv 114 lg 4 ja 116 lg 1 ja lg 2 p 5) ning avaldus lepingust taganemise kohta (VÕS paragrahv 188 ja 189 lg 1).
Sulgudes on toodud seaduse sätted, millest konkreetsel juhul juhindutakse.
Tekib küsimus, mis vahe on lepingu taganemisel ja lepingu ülesütlemisel?
Autor vastab küsimusele järgmiselt: lepingu taganemisel pooled tagastavad saadu, lepingu ülesütlemisel aga saadud ei tagastata.
Lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise aluseks on oluline lepingurikkumine (VÕS paragrahv 116).

27. Üüri tõstmise teade ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks

Alati on võimalus, et üürnikule esitatakse üüri tõstmise teade.
Üüritõstmise vaidlustamiseks on võimalik esitada avaldus 30 päeva jooksul üüritõst­mise teate kättesaamisest kas Tallinna Üürikomisjoni või Harju maakohtule (Tallinna piirkond).
Näitena on toodud üüritõstmise teade23 ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnus­tamiseks24.
Üürnik (avaldaja) esitas avalduse üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks. Ta tõi välja järgmised faktid: üüri tõstmise teates avaldas üürileandja seisukohta, et üürileping on tähtajaline, mis annab talle õiguse üüri määra muutmiseks vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 299 lg 2. Vastustaja ja avaldaja vahel sõlmiti üürileping 01.02.1998.a.
Üürileandja (vastustaja) on seisukohal, et leping pikenes ühekordselt üheks aastaks ning peale võlaõigusseaduse jõustumist 01.07.2002 muutus leping järjekordselt tähtaja saabumisel 01.02.2003 tähtajatuks, vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 310 lg 1.
Üürnik ei nõustu üürileandja väitega, et leping on tähtajatu. Pooled leppisid kokku lepingu tähtajaks 1 aasta ja selles, et kui pooled ei soovi, et leping tähtaja möödumisel pikeneks, peavad nad enne tähtaja möödumist taotlema lepingu lõpetamist, vastasel juhul loetakse leping pikenenuks järgnevaks üheks aastaks. Avaldaja leiab, et eelneva kokkuleppe põhjal on leping tähtajaline.
Võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse paragrahv 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Üüri­leping kui püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping on oma olemuselt kestvusleping. Vastavalt VÕS paragrahvile 300 on tähtajalise üüri­lepin­gu puhul üüri tõstmine võimalik siis, kui on sõlmitud seaduses sätestatud tingi­ musi arvestades kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta.
Taolist kokkulepet pooled sõlminud ei olnud. Arvestades eeltoodut ning juhindudes üürivaidluste lahendamise seaduse paragrahvist 1 lg 1 palus üürnik tunnustada üüri tõstmise tühisust ja lugeda, et üür ei ole tõstetud.

28. Üürilepingu ülesütlemisavaldus, avaldus üürikomisjoni üürilepingu üles­üt­lemise vaidlustamiseks

Autor on toonud näitena üürilepingu ülesütlemise avalduse25, mille aluseks on tasu­misega viivitamine ehk üürivõlg, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa (VÕS paragrahv 316 lg 1 p 2).
Üürilepingu ülesütlemiseavaldust võib vaidlustada, esitades vastava avalduse 30 päeva jooksul üürilepingu ülesütlemisavalduse kättesaamisest kas Tallinna Üüri­komis­­joni või Harju Maakohtule (näidises Tallinna piirkond).
Üürnik esitas avalduse26 üüri tõstmise tühisuse ja üürilepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamise kohta. Meenutades eelpool kirjeldatud näidet üüri tõstmise teate kohta, ei nõustunud avaldaja üürileandja väitega, et leping on tähtajatu. Ta pidas üüri tõstmist tühiseks ja tasus üüri endistes määrades ning eelnimetatu kohaselt üüri­võlgnevust ei ole. Seega on üürilepingu ülesütlemine ebaseaduslik.
Varasemas näites võis tähele panna üht olulist juriidilist vastuolu – üürnik ei vaidlustanud üüri tõstmise teadet seaduses ettenähtud tähtajal (30 päeva jooksul), kui talle sai teatavaks üüri suuruse ülemäärane või ebamõistlik tõstmine. Ta sai üüri tõstmist vaidlustama alles pärast seda, kui sai üürilepingu lõpetamise teate, mille aluseks oli üürivõlgnevus kokku üle kolme kuu.
Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et üürnik on üürilepingus nõrgem pool.
Vaatamata sellele, et üürnik üüri tõstmist seaduses ettenähtud korras ei vaidlustanud, tuleb üürilepingu ülesütlemise vaidluse lahendamisel või üürikomisjonis anda hinnang ka üüri tõstmise seaduslikkusele, kui üürilepingu ülesütlemine on seotud üüri tõstmisest tuleneva võlgnevusega. Kui kohus või üürikomisjon leiab, et üüri tõstmine oli ebaseaduslik, üürnik on tasunud üüri endistes määrades ja selle võlgnevust ei esine, tuleb tunnistada tühiseks ka üürilepingu ülesütlemine.

29. Töövaidlused

Käesolevas alalõigus tuuakse ära töövaidlusorganitele esitatavate avalduste näidised.
Vastavalt töölepinguseaduse paragrahvile 142 lg 1 alluvad töölepingu seaduse kohal­damisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused töövaidlusorganile.
Töövaidlusi lahendav kohtueelne organ on töövaidluskomisjon. Väga tähtis on järgida töölepingu seaduses sätestatud töövaidluskomisjoni pöördumise tähtaegu (TLS para­grahv 143).
Töölepingu seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad pidid teada saama või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.
Töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, mil nad said teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.
Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse võib kirjutada vabas vormis, tuues faktidega välja tekkinud olukorra kirjelduse ning väga täpselt peab olema välja toodud avalduse nõue ja selle suurus. Samuti tuleb avaldajal oma nõudeid dokumentidega tõestada ning viidata vajalikele seaduse sätetele, mis on otseselt seotud nõude sisuga.
Autor toob näidisena avalduse hüvitise nõudes27 seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega ja tööraamatu ebaseadusliku kinnipidamisega, saamata jäänud lõpparve nõudes ja kasutamata puhkusekompensatsiooni nõudes.
Samuti on lisatud vastus töötaja avaldusele eelneva nõudes28.
Näidised annavad päris hea ülevaate töövaidluskomisjonile esitatavate avalduste koostamise kohta. Ära on toodud põhjendatud nõue ning lisadena märgitud tõendus­materjalid.

Lõppsõna

Tsiviilasjad ümbritsevad meid igal sammul – peresuhted, töösuhted, üüri- ja rendi­suhted, võlasuhted jne. Vajadus oma õigusi kohtus kaitsta võib ette tulle igal teovõi­melisel inimesel. Ehk seadusekeeli – iga­ühel on õigus oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kindlaksmääratud korras kohtusse (TsMS paragrahv 3 lg 1).
Kui kohtutee pole igapäevane praktika, vajatakse selleks puhuks lisateadmisi. Käesolev raamat annab ülevaate põh­justest, mis võivad tsiviilvaidlusi tekitada ning saadab lugejat samm sammu järel möö­da kohtukoridore – õigest keelekasutusest Riigikohtu lahenditeni.
Raamatus selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kõige olulisemaid sätteid, mida on vaja teada menet­lustoimingute tegemisel. Samas aga on vajalik hoida käepärast seadustiku terviktekst , et enne hagi või muu menetlusdokumendi koostamist või menetlustoi­mingu tegemist juba täpsemini tutvuda vastavate seadusesätetega.
Oluline on märkida, et raamatus ei käsitleta kassatsioonimenetlusega seotud küsimusi. Ära on toodud väljavõtted Riigikohtu lahenditest, millistel on ühtse kohtupraktika kujundamisel ja õiguskindluse tagamisel põhimõtteline tähendus.
1 Lk 12
2 Lk 13
3 Lk 13
4 Lk 29
5 Lk 40
6 Lk 32
7 Lk 33
8 Lk 38
9 Lk 48
10 Lk 48
11 Lk 63
12 Lk 64
13 Lk 65
14 Lk 69
15 Lk 70-71
16 Lk 148-156
17 Lk 83-84
18 Lk 88, 92-95
19 Lk 90-92
20 Lk 342-344
21 Lk 103
22 Lk 113-128
23 Lk 129
24 Lk 130
25 Lk 132
26 Lk 134
27 Lk 143-146
28 Lk 147
25