juhendaja enne praktikale minekut. Töövaldkonniti võivad esineda erinevused, mis lähtuvad õppekavast. Õpimapp ehk portfoolio on õppuri poolt õppeajal väärtustatud ja mappi paigaldatud kirjalike materjalide süstematiseeritud kogu, mis tõendab õppija iseseisvat ja praktilist tegevust õppeka- va järgsel õppimisel ja iseseisvaks kutsealaseks tegevuseks valmistumisel. Mapp vormistatakse paberkandjale ja/või elektroonilisele andmekandjale. Õpimapi koostamine toimub õppeaja jooksul regulaarselt õpimappi materjalide kogumise ja süstematiseerimisega. Õppetöö lõpus täiendatakse õpimappi, lisades sellele tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja kokkuvõte. Õpimapi hindamise ja vormistamise alused kehtestab aineõpetaja. Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav uurimustöö, mis sisaldab teoreetilist ülevaadet uuritavast probleemist ning demonstreerib õpilase omandatud teadmisi uuritavas valdkonnas.
......................................................................................................4 1.1Dokumendihaldussüsteemid Eestis....................................................................................4 1.2Dokumendihalduri kutse....................................................................................................5 2Elektrooniline dokumendihaldus..............................................................................................6 2.1Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele................................................................6 2.1.1Riiklik sektor...............................................................................................................6 2.1.2Erasektor.....................................................................................................................6 3Elektroonilise dokumendihalduse praegused probleemid ja lahendused..................................8 Kokkuvõte........................
Dokumendihaldus 1. Mis on asjaajamine, millised on asjaajamise eesmärgid? Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmisel arhiivi 2. Mis on dokumendihaldus, millised on elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku eesmärgid? Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. El. dok.haldusele ülemineku eesmärgid on lihtsustatud otsimine (otsingumootor), abistav funktsioon dokumendihalduse korraldamisel ning ta peab hõlbustama asutustevahelist suhtlust. 3. Millised on elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku oodatavad tulemused, millega
.. · Triipkoodistamise abil tehakse vahet kahel liigil, mis välimuselt on teineteisele kui teisikud · Vähendab mitmetähenduslikkust digitaalsed identifitseerimise jooned · Praeguseks on kirjeldatud ligikaudu 2 miljonit liiki, triipkoodistamine võimaldab aidata teadlastel avastada ja kirjeldada veelgi rohkem liike · Vaba juurdepääs igaühel on võimalus andmebaasist otsida vajalikku liiki · Avab tee elektroonilisele triipkoodistamisele · Võimaldab täiustada ,,elu puud" (tree of life) · Avaldab kollektsioonide väärtuse muuseumid, herbaariumid, loomaaiad jne · Kiirendab Elu Entsüklopeedia kirjutamist (encyclopedia of life)
TÜ Minimaalne nõutav algkapital- Osanikud vastutavad ühingu Täisühing puudub; sissemaksete suurus kohustuste eest võrdselt kogu määratakse ühingulepinguga oma varaga Kohustuslikud juhtimisorganid Minimaalne nõutav asutajate puuduvad arv- 2 Asutamiskulud- alates 12,78 EUR (riigilõiv) Elektroonilisele registreerimisele võib kuluda mõnikümmend minutit Tegevuse laienedes või majanduse riskide kasvades võib TÜ OÜ-ks või AS-ks ümber kujundada Võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali sh börsilt UÜ Minimaalne nõutav algkapital- Vähemalt üks täisosanik
Elektroonilisele materjalile viitamine (veebileht): TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ...
· Hea interneti ühenduse olemasolu · ITK alaseid teadmised õpetajal/õpilasel · Õpetajatele tugiisikud tehnoloogia alal E-õppe korraldus ·E-õppe korraldus - administratiivse raamistiku ja regulatsiooni tagamine haridussüsteemi erinevatel tasanditel, et õpetajatel oleks võimalik ja motiveeritud IKT -d õppetöös tulemuslikult rakendada ning õpilastel e- õppes osaleda. ·Kuidas õppeasutuses õppetööd korraldada. Mis on e-kursus? ·E-kursus on mistahes elektroonilisele kandjale salvestatud õppematerjal ja muud õppetööks vajalikud vahendid (ülesanded, tegevusjuhised, testid jne.). ·E-õppe kursused võivad olla: tasemeõppe kursused kindlas ainekavas, eelkõige mõeldud tudengitele; vabaaine kursused, eelkõige mõeldud tudengitele; täiendkoolituse kursused, mõeldud kõikidele soovijatele. Miks e-õpe valida? · Õppematerjalid kättesaadavad igal ajal, igal pool. · Õppija saab ise määrata, millele rohkem
Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Veebiallikas Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. 48(sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Nt: Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html Muud allikatüübid (videosalvestis, e-kiri, intervjuu) Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kvalitatiivsed andmed Moist, J. (Interviewer) & Guy, R. (Interviewee)
A4 Sami Laasi Kaarlimõisa 2012 MAP andurid Mitmesugused absoluutsed rõhu andurid (MAP andurid) on ühed enimkasutatavad sensoritega sisepõlemis mootori elektroonseid juhtimissüsteeme. Mootorid, mis kasutavad MAP andureid on tavaliselt sissepritsega. Mitmesugused absoluutse rõhu andurid annavad hetkega kollektorirõhu kohta teavet mootori elektroonilisele juhtseadmele (ECU). Andmete arvutamiseks kasutatakse õhutihedust, et määrata mootori õhu massivoolukiirus, mis omakorda määrab nõutava kütuse arvestamisest optimaalse põlemise. Sissepritsega mootor võib vaheldumisi kasutada mass õhuvoolu andurit (MAF andur) avastada siseneva õhuvoo. Tüüpkonfiguratsioonis töötab üks või teine, kuid harva mõlemad. MAP andurite andmeid saab konverteerida õhu massi andmetesse kasutades selleks kiiruse tiheduse meetodit
et al. Näide: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes-Kapp jt, 2005). Näide: Midgley et al (1997) töötasid välja skaala saavutuseesmärkide mõõtmiseks. Ilma autorita teosel on viiteks pealkiri või selle esimene sõna ja kolm punkti, millele järgneb aastaarv ja võimalusel leheküljenumbrid. Näide: Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust (Gümnaasiumi ..., 2011). Ülaltoodud näite puhul viidatakse elektroonilisele Gümnaasiumi riiklikule õppekavale (2011), mistõttu leheküljenumbreid ei lisata. Elektroonilistele materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjate viidetega. Teksti sees veebiaadressi ei esitata. See teave pannakse kasutatud allikate loetellu. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna ,,sealsamas" või ladinakeelse lühendina vastavalt Ibid
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus a...
Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks,Internet kasvab kiiresti ja toi- mib hästi. 1992.a.asutati Internetiühing(ISOC)ning1993a.avati fir- madele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. WWW.Veeb.Kogu- mik elektroonilisele kujule viidud tekste,nendega seotud pilte,video lõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti-ja pildisõlmede juurde.Iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka teiste teema- de juurde.See on tõeline info mosaiik.WINDOWS.Microsoft Corp. poolt 85a.turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist maailmas kasutavad praegu mõnda Windows'i versiooni
b)dokument on asjast huvitatud isikule dogitaalseltkättesaadavaks tehtud c)on sooritatud muud õigusaktidega ette nähtud toimingud. 23. Kuidas hoitakse lahendatud digitaaldokumente? Lahendatud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale kandjale ja formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna vähemalt neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul. 24. Milline ministeerium kavandab ja koordineerib asjaajamise arengut ja elektroonilisele dokumendihaldusele üleminekut avalikus sektoris ning annab dokumendihalduse alaseid juhiseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 25. Kellel lasub üldvastutus asutuse dokumendihalduse korralduse eest? a) Juhil b) sekretäril c) pearaamatupidajal
On tekkinud erinevaid ja uusi esinejaid, kes kasutavad valdavalt elektroonilist muusikat oma esitlustes. Kui varem pidi mitmesuguse müra- ja kõlaefektide kombineerimiseks välja mõtlema mitmesuguseid meetoteid siis tänapäeval teevad praktiliselt kogu töö ära mitmesugused arvuti programmid. Sellest edasi on arenenud välja miksimine, mis on valdavalt erinevate muusika esitluste kombineerimine ja tänu sellele saadakse hoopis uued lood. Tänu elektroonilisele muusikale on tekkinud väga palju erinevaid muusika stiile ja nö. Liikumisi mis mängivad olulist rolli meie ühiskonas. 5 Kokkuvõte Muusika ajalugu näitab, et muusika areneb koos ühiskonnaga tahest tahmata. Mida rohkem on erinevaid muusika stiile seda enam neid tuleb juurde. Muusika on nagu mingi telg, mille ümber kogu elu keerleb. Muusikatundmine näitab
koostamine. Meie raamatukogust osales selles projektis 10 töötajat. 114st eksperdist-konsultandist olid ligi pooled Tehnikaülikooli töötajad. o Reorganiseeriti ülikooliväliste lugejate teenindus. Juunis suleti raamatukogu filiaal (Olevimägi 12) ja lugejate teenindus toodi üle pearaamatukokku Ehitajate tee 5. · 2000 o Alustati lugejate andmebaasi loomist ette valmistamaks üleminekut elektroonilisele lugejateenindusele. o Virtuaalraamatukogu projekti raames loodi raamatukogu veebilehel teadusinfo internetiportaal, mis sisaldab linke infootsinguks kümnes ainevaldkonnas. o DEDICATE'i jätkuprojekti raames alustati erialainfo otsingu kursuste korraldamist magistrantidele. o Bakalaureuse- ja diplomiõppe esimese kursuse üliõpilastele korraldatava bibliograafiakursuse praktiline õppus toimus esmakordselt veebipõhise kaugkoolitusena.
on olemas infrapunatermomeetrid. Selle mõõteriista optiline süsteem laseb läbi infrapunase kiirguse ja koondab selle spetsiaalsele tundlikule vastuvõtjale (detektorile). Viimane muundab talle pealelangeva kiirguse intensiivsuse elektrivooluks, mille tulemus näidatakse mõõteriista tablool kiirgava keha temperatuurina. Infrapunatermomeetriga saab mõõta keha temperatuuri ilma objekti puudutamata. Lugem saadakse peaaegu hetkeliselt mõõteriista elektroonilisele tabloole. 5 2 SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Soojuskiirgus avaldab inimesele nii psühholoogilist kui ka patoloogilist mõju. Psühholoogiline mõju on seotud inimese sattumisega kuuma ja niiskesse keskkonda, näiteks tulekahju olukord, kus päästjad on alustanud kustutamist. Selle mõjuga kaasneb pulsi sagenemine, higistamine ning kehatemperatuuri tõus.
Kogu 2007. aasta tegi Gaga koostööd Lady Starlight'iga, kes aitas Gagal luua oma lavamoodi. Paar hakkas esinema kesklinna klubides nagu Mercury Lounge, The Bitter End ja Rockwood Music Hall. Nende esinemised olid tuntud kui "Lady Gaga and the Starlight Revue". Augustis 2007 kutsuti Gaga ja Starlight esinema Ameerika muusikafestivalile "Lollapalooza". Nende esituse kohta avalikustati palju positiivset vastukaja. Olles esialgu pööranud tähelepanu avant- garde'ile ja elektroonilisele tantsumuusikale, leidis Gaga oma muusikalise nissi, kui hakkas kokku sulatama popmeloodiaid ja David Bowie'le ja Queenile omast glam rocki. Rob Fusari saatis koos Gaga'ga produtseeritud lood oma sõbrale, produtsendile ja plaadifirma juhatajale Vincent Herbertile.Herbert ja tema plaadifirma Streamline Records allkirjastasid Gaga'ga kiirelt plaadilepingu. Olles varem olnud praktikal kogenud helilooja käe all Famous
Näiteks müüakse pidevalt ühte tüüpi kaupa pidevalt samas koguses sama ajaperioodi jooksul. Sellest tuleb järeldus, et kaup ei jää pärast ostu pikaks ajaks seisma. Tulemusena on võimalik saavutada kas ajutine hinnavõit või püsiv alla- hindlus. Kuna maksed toimuvad samuti elektrooniliselt, siis on võimalik paremini hallata ettevõtte rahavoogusid ja pakkuda raamatupidamisele täpseid ja õigeaegseid andmeid. Üleminek traditsiooniliselt ostutöölt elektroonilisele võib selle juurutamisel tekitada väga suuri probleeme. Paljud ettevõtted soovivad saada kasu kiiresti, mistõttu toimub vastavate süsteemide arendamine ja integreerimine liiga lühikese ajaperioodi jooksul. Kuna traditsiooniliselt on ostutöö sõltunud pikaajalistest suhetest ja kohustustest, siis inimkontrolli kaotamine on vahest takistuseks elektroonilise süsteemi arengul. Kui seda järk-järguliselt ei tehta ja tarnijate huve, probleeme
Raamatupidamisseadus Töölepinguseadus Asjaajamiskorra ühtsed alused 41.Standard EVS-ISO 15489:2004 dokumendihaldus on mõeldud kõigile organisatsioonidele. 42.Nimeta milliseid asjaajamist sätestavad normdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid) on vaja kehtestada igas asutuses/ettevõttes? Asjaajamiskord , eesmärk on tagada tema kaitse tema loomisest, kuni tema arhiveerimiseni. Dokumentide loetelu, eesmärk on dokumendi liigitus ja säilitamine. 43.Kes koordineerib elektroonilisele dokumendihaldusele üleminekut avalikus sektoris ja annab vastavaid juhiseid? koordineerib majandus ja kommunikatsiooni ministeerium 44.Kes abistavad kohalikke omavalitsusi üleminekul elektroonilisele dokumendihaldusele ? *siseministeeriumid *maavalitsused 45.Töötamiseks EDHS-is tuleb töötajate osas kindlaks määrata? *töötajate volitused *vastutus dokumendihalduse toimingus *rolli ja gruppide ligipääsu piiramine 46.Dokumentide allkirjastamisel digitaalallkirjaga võib kasutada:
otstarbeka kasutamise eest ning tegeleb vangla haldusküsimustega. Teine pool ülesannetest on seotud vangla põhitegevusega ehk nii vangistuse täideviimise, resotsialiseerimise kui ka kriminaalhooldusega. Tähtis on tagada vanglas turvalisus ja julgeolek, sotsiaalprogrammide läbiviimine, hariduse omandamine ja töötamisvõimalus. Kriminaalhooldusalused peavad olema allutatud kriminaalhoolduskavale ja elektroonilisele järelevalvele allutatute puhul kontrollitakse korrektset kinnipidamist päevakavast. Vangla direktori töö on keerukas, kuna vähe on organisatsioone, kus on vaja tegelda nii laialdase küsimusteringiga. Vangla on nagu väike ühiskonnamudel: siin on vaja tagada vangidele kõik see, millega tavaelus tegelevad inimesed ise: hoolitseda toidu valmistamise, arstiabi osutamise, usulise teenindamise, vangide riietamise, nende
1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM Elektrooniline dokumendihalduse süsteem pakub alati rohkem võimalusi kui pelgalt kirjade elektrooniline registreerimine sellel on keskne osa kogu asutuse info haldamises ja see peab ühilduma teiste süsteemidega ( nt. grupitöö vahendid, majandustarkvara, kvaliteedijuhtimise süsteemid, jne.). Elektrooniline dokumendihalduse süsteem peab muutuma asutuse tugisüsteemiks, mis hoiab kokku aeg ja raha. Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele tähendab enamasti organisatsiooni kui ka töökorralduse muutmist. Eriti vajalikud on muudatused siis, kui organisatsiooni haldusalas on mitmeid asutusi, kelle dokumendihaldus peaks olema seotud. Näiteks dokument saab kooskõlastused mitmest asutusest. Efektiivseks asutuste vaheliseks elektrooniliseks dokumendihalduseks peavad reeglid, protseduurid ja andmed olema hästi kooskõlastatud. (http://www.riigikantselei.ee/?id=6838)
nimetatud korras arvutatavast kalendripäeva keskmisest tulust, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lähtuvalt kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisest või töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisest. 4.9.8. Hüvitiste taotlemine ja maksmine Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
Kestvus Visuaalne pool Intranet, e-uudislehed Planeerimine; Webmaster navigatsioon; toimetaja v töötajad sisu Ülesehituse printsiibid: Sisaldab kriitilist hulka informatsiooni Informatsioon loogiliselt struktureeritud Avatud kaastööle Sisaldab ka mitteformaalset infot (suhtlus, kroonika jm) Kujundus toetab firma visuaalset indentiteeti Elektroonilisele siselehele üleminekuks: Asendada värvitrükk must-valge koopiaga Infolisti ajalehest resümee Täisfunktsionaalne värviline veebiversioon 5 Intraneti rubriigid 11.5.2 · Strateegia ja väärtused Organisatsiooni ABC (organisatsiooni tutvustav info) Täna ettevõttes (uudised, sünnipäevalapsed) Müük ja teenindus Dokumendid Kontaktid (elektrooniline telefoniraamat)
kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. 92. võrguadapter- riistvaraliides arvuti või välisseadme (näit. printeri) füüsiliseks ühendamiseks võrguga. 93. väljundseade- igasugune seade, mis esitab arvutist saabuvat informatsiooni. Väljundseadmed on kuvarid, printerid, plotterid jms. 94. world wide web- veeb, kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. 95. ämblik- uusi veebidokumente otsiv ja nende andmeid otsinguandmebaasi lisav robotprogramm. Ämblikud otsivad veebis URL'e, mis vastavad etteantud päringustringile. 96. ööjärk- automaatselt, ilma programmeerijatepoolse
Riigikontroll. Kasutatud 05.12.2015 http://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=ixgVhWjwzzo %3D&tabid=149&mid=765&language=et-EE. Dokumendi- ja infohalduse hetkeolukorra ja rahvusvaheliste kogemuste analüüs (2014). Lõpparuanne. Kasutatud 05.12.2015 https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne_- _dokumendi-_ja_infohalduse_hetkeolukorra_ja_rahvusvaheliste_kogemuste_analuus_1_2.0.pdf. Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele - korduma kippuvad küsimused. Tepinfo OÜ. Kasutatud 05.12.2015 http://www.tepinfo.ee/DHPN3/dn-yleminek-kkk.htm#algus. Ülevaade avaliku sektori toimimisest digitaalse dokumenditöö tõhustamiseks (2011). Uuringu lühikokkuvõte. Kasutatud 05.12.2015 https://www.ria.ee/public/Programm/ddoktoo_uuring_lyhikokkuvote.pdf. Mäeste,I. (2009). Pärnu linna ja maakonna lasteaedade dokumendihalduse kaasaegsed
..........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit
arhivaale loovate eraõiguslike juriidilidte isikute ja füüsiliste isikute tegevust arhiiviseaduse rakendamisel. Asjaajamiskorra ühtsed alused- kehtestatud Vabariigi valitsuse 26.veebruari 2001.a määrusega nr 80 alused on välja antud avaldustele vastamise seaduse, avaliku teabe seaduse ja digitaalallkirja seaduse alusel. Aluste eesmärgiks on luua põhimõtted organisatsioonide järkjärguliseks üleminekuks elektroonilisele dokumendihalusele ning korraldada asjaajmine selliselt, et nii paber- kui 6) Asjaajamist reguleerivad organisatsiooni sisemised normdokumendid(kehtestamine) 7) Avaliku teabe seadus Seaduse eesmärk-seaduse eesmärk on tagada teabele juurdepäär Teabe liigid Teabe avalikustamise viisid Kes on teabevaldaja Avalike ülesannete täitja Mis info tuleb avalikustada ja kus Kuidas võimaldatakse juurdepääs teabele Kes on teabenõudja
Täidesaatva riigivõimu asutused on: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; 3) Eesti kaitsevägi. KEELESEADUS: Reguleeritakse eesti k. ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses. RIIGIVAPI SEADUS: kehtestatakse EV riigivapi heraldiline kirjeldus ja kuju ning riigivapi kasutamise tingimused ja kord. Raamatupidamisseadus ja Töölepinguseadus, mis reguleerivad teatud dokumendiliikide loomist ja alahoidmist NÕUDED ELEKTROONILISELE DHS FUNKTSIONAALSUSELE- Moreq2 ja Eesti 0 peatükk, mis on EDH näidisnõuete versioon, hea ülevaade, kuidas DH Eestis korraldatakse, peamiselt elektroonilisele dh-le. Valdkonna olulisemad Eesti standardid: EVS 8:2008 "Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas"; EVS-ISO 15489-1:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dok.haldus. Osa 1: Üldnõuded"; Kuidas ja miks peab dok. asutuses haldama. EVS-ISO 15489-2:2004 "Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus
Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Kui asutatud ettevõttel on töötajaid, kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu, tuleb ettevõte kanda (Äriregistri andmete alusel) haigekassa andmekogusse. Andmeid saab edastada elektrooniliselt Ettevõtteportaali kaudu või posti teel. 1.2. Järeldus Nimetatud asutamiseks vajalike toimingute põhjal võib kokkuvõtvalt väita, et osaühingu asutamine on tehtud väga mugavaks ja kiireks just tänu elektroonilisele ettevõtjaportaali (e-äriregister) olemasolule. Mugavus seisneb just selles, et olemas on tüüppõhikiri, e-stardikonto loomise võimalus, usaldusväärne automaatkontroll ja kiire menetlusprotsess. Osaühingu võib luua kodust väljumata paarikümne minutiga ning isegi siis kui mingil põhjusel jääb äriühingu registreerimine pooleli, siis alustatud kandeavaldus salvestatakse e- äriregistris ning hiljem on võimalik selle täitmist jätkata. Väita võib ka seda, et just ID-kaardi
olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine, kaitse ja säilitamise tagamine. Sundeksemplari seaduse nõuete rikkumine. Trükise, auvise või elektroonilise teaviku sundeksemplari loovutamise kohustuse eiramise eest, samuti trükisele, auvisele, elektroonilisele teavikule või sundeksemplarile esitatava nõude eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. Eesti sundeksemplari kogumise süsteem Eesti on korraldanud oma sundeksemplaride kogumise süsteemi sarnaselt Põhjamaadega, kus sundeksemplarina säilitatakse igast ilmunud teavikust üks või kaks eksemplari mitmes raamatukogus korraga.
2) dokumendihalduse süsteem - keskenduvad igapäevaste dokumentide klassifitseerimisele, salvestamisele ja leidmisele. Funktsioonideks on näiteks sissetulevate ja väljaminevate kirjade registreerimine, protokollide ja aruannete talletamine. 3) arhiivsüsteemid - käsitletakse põhiliselt dokumente mille aktiivne elu on läbi ja neid talletatakse lähtudes seadusandlusest või muust firma vajadusest. Funktsioonideks on ette nähtud suure hulga paberdokumentide elektroonilisele kujule viimine, nende salvestamine ja hilisem otsimine. 8. Kirjeldada aastatel 1960 - 2000 Eestis rajatud ja kasutatud teadus- ja tehnikateabe ning raamatukogutöö süsteeme, 5 10-aastase ajavahemike kaupa, vähemalt 5 kvalitatiivselt erinevat süsteemi. Infosüsteemi kujunemine Eestis algas 50ndate aastate lõpul, kui loodi esimene keskne vabariiklik teadus- ja tehnikainformatsiooni organ - Vabariiklik Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja. 60ndate
aastal ilmunud tekstis Helikunsti uue esteetika visand arendas Ferruccio Busoni teooriat kolmandiktoonidest, mille tekitamiseks ta pidas sobivaimaks kasutada dünamofoni. Selles tekstis on teisigi ideid, mida oli võimalik realiseerida alles elektroonilise muusika vahenditega 1950. aastatel. Muuhulgas pakkus ta välja idee kõlavärvimeloodiast, mida Arnold Schönberg esimest korda käsitles oma “Harmooniaõpetuses” (Harmonielehre, 1911) ja ka hiljem kui sobivat kontseptsiooni varasele elektroonilisele muusikale. Ka Edgar Varèse’i ja itaalia futuristide müraesteetika on mõjutanud elektroonilise muusika kõlakujundust. Kuigi futuristid ei konstrueerinud otseselt elektroonilisi muusikainstrumente või loonud elektroonilist muusikat, on nende panus elektroonilise muusika idee arengusse väga suur. 11. märtsil 1913 avaldas Luigi Russolo futuristliku manifesti “Mürade kunst”. 21. aprillil 1914 toimus Milanos esimene müramuusika kontsert. Russolo kasutab seal oma akustilisi
kindlaksmääramiseks dokumentide ja dokumendihalduse kordade, protseduuride, süsteemide ja protsesside kohta. Standardi mõlemad osad on avaldatud eesti keeles. Standardis on eraldi rõhutatud, et esitatud haldamise printsiibid kehtivad sõltumata dokumentide vormingust või kandjast nii paberil kui digitaalsete dokumentide puhul ning mistahes organisatsiooni tüübi puhul nii avaliku kui eraõigusliku organisatsiooni jaoks. Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele asutustes muudatused asjaajamises Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele tähendab enamasti nii organisatsiooni kui ka töökorralduse muutmist. Eesmärk on muuta olemasolev süsteem efektiivsemaks ning paremini korrastatuks. Eriti vajalikud on muudatused siis, kui organsatsiooni haldusalas on mitmeid asutusi, kelle dokumendihaldus peaks olema seotud (näiteks, dokument saab kooskõlastused mitmest asutusest)
Tuleb piirduda nime ja sünniaja märkimisega, kui seadus ei sätesta teisiti Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Põhiseaduse § 44 määrab, et igaühel on õigus pöörduda Eesmärk on luua põhimõtted organisatsioonide järk-järguliseks märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-ide ametiiskute üleminekuks elektroonilisele dok.haldusele. poole. Alused määravad kindlaks asjaajamise korraldamise Seaduses on toodud märgukirja ja selgitustaotluse mõisted põhimõtted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning seaduse tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikutele.
DOMINEEMINIMI http://www.ng.edu.ee/~kair/esitlused/barokk1.ppt Http Hüpertekstprotokoll faililaiend Www veebilehtede võrgu tähis Ng. serveri nimi Edu Haridusasutuse tähis Ee Riigi tähis Kair Kataloogi (kausta) nimi Esitlused Alamataloogi (kausta) Barokk1.ppt Faili nimi (laiendiga) WWW ( World Wide Web ) e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde. Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt . HTTP hüperteksti edastusprotokoll ( HyperText Transfer Protocol ) HTTP protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede ( kodulehekülgede) edastamiseks. Ftp failiteisaldus protokoll FTP protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise üle .
Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. 3.6.2 Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid 1.html Listisõnumid. Tamm, R. (2000, september 30). Õpetajal on probleeme. Õpetajate Lehe Diskussioonilist. [2000, oktoober 2]. E-mail: [email protected] 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad Filmid:
Euroopa Parlament kinnitas 23.oktoobril 1998 Starsbourgis aruande The Role of Libraries in the Modern World (tuntud ka Ryyaneni aruandena, koostatud 25.06.98), milles avaldas toetust · Raamatukogude tegevuse ja rolli moderniseerimisele · Raamatukogu- ja infoteenuse uuendamisele 8 · Vaba juurdepääsu laiendamisele infomaterjalidele, eriti elektroonilisele informatsioonile · Raamatukogude koostöö tõhustamisele ja virgutamisele. Raamatukoguruumide analüüsi eellugu: · Euroopa Parlamendi resolutsioon 30.03.19844 The Creation of a Eurpean Libarary (tuntud Schwencke resolutsioonina); · Euroopa Nõukogu resolutsioon 27.09.1985 Collaboration between Libraries in the Field of Data Processing; · UNESCO Public Library Manifest; · G7 konverents (veebruar 1995)- infoühiskond
Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Terviktööd Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html O'Keefe, E. (1990). Egoism & the crisis in Western values. [2000, aprill 21]. http://www.onlineoriginals.com/showitem.asp?itemID=135 Bruckman, A. (1997). Learning in a networked virtual world for kids. [Doctoral
2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ega kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks andnud eelneva nõusoleku; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu poolt keelatud kohtades ega suhtlema kohtu poolt osutatud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis. Tingimisi karistust kandva isiku võib kohus allutada elektroonilisele järelevalvele. Täiendavaid kohustusi võib kriminaalhooldusalusele panna ka süüdimõistetu enda taotlusel. Kriminaalhooldusaluse poolt katseajal uue kuriteo toime- panemisel ettevaatamatusest võib kohus mõista karistuse samuti tingimisi. Tahtliku kuriteo toimepanemisel, mille eest süüdlasele mõistetakse vangistus, mõistab kohus liitkaristuse ja süüdimõistetu nõusolekul asendab selle üldkasuliku tööga. Rahalise karistuse mõistmisel võib kohus jätta
helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit
• Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja
· Maaklerifirmad (brokerages) · Kommertspangad · Kindlustusseltsid · Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema. Turutegijatele kehtib soodsam tehingutasu. Väärtpaberituru kutselised osalised on: investeerimisühingud krediidiasutused fondivalitsejad reguleeritud turu korraldaja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja
ESP stabiilsuskonroll. Veduk Volvo FH12 4x2 on maailma esimene veoauto, millel ESP kuulub põhivarustusse. Autole paigaldatud rooli pöördenurga ja külgkiirenduse andurite andmeil määratakse stabiilsuse kadumise oht, olukorra päästmiseks aktiveeritakse mõni rattapiduriest ja vähendatakse mootori momenti. Väheneb kaadumise(ümbermineku) oht järskudes kurvides, hoitakse ära külglibisemine libedal teel või auto ja haagise nihverdumine (kokkukäändumine). ESP sai võimalikuks tänu elektroonilisele pidurisüsteemile EBS. ELC elektrooniline vedrustuse juhtimine ACC automaane pikivahe hoidmise süsteem(juht saab armatuurlaual asuva lülitiga valida eessõitjaga vajaliku pikivahe piirides 50...150m). Pidurina rakendatakse, vastavalt olukorrale, gaasi mahavõtmist, kestvuspidureid(mootorpidurit ja aeglustit) või sõidupidurit. Kui ACC-ga veoki ja eessõitja vahele kiilub end kolmas sõiduk, rakenduvad pidurid piisava tõhususega, et taastada endine vahemaa
See on tulnud sellest, et näiteks inglise keele „today“ ja vene keele „сегодня“ võivad samuti tähistada nii praegust hetke kui ka lähiajal toimuvaid sündmusi. (Erelt jt. 2007: 604) 3.2 Netikeele mõju Üha enam kasutatakse omavahel suheldes elektroonilisi suhtluskanaleid. Üsna ammu on taoline suhtlusviis olnud populaarne suhtlusvõrgustikes rääkides sõprade ja tuttavatega. Alates 20. sajandi lõpust on näha ka tendentsi, et elektroonilisele suhtlusele ning asjaajamisele minnakse üha rohkem üle ka ametlikus kontekstis. Seetõttu on netikeele kasutus veelgi laialdasem. Hennoste ja Pajusalu sõnul on netikeel internetisuhtluses kasutatav keel, mis sisaldab palju suulise keele ja netikeelsuste jooni. Viimased esinevad kõigil keeletasanditel: ortograafias, grammatikas ning sõnavaras. (Hennoste, Pajusalu 2013: 81) Suulist keelt iseloomustab sõnade lühendamine (siinkohal peetakse silmas eestikeelseid
04.2013). Ilma autorita teos Teose pealkiri (Ilmumisaasta). Koht: Kirjastus. 23 Näide: Maailma riigid (2001). Tartu: Regio. Ilma autorita teosed on ka seadused ja muud õigusaktid, millele viitamisel esitatakse avaldamismärge, mis koosneb Riigi Teataja osast, avaldamise kuupäevast ja artikli numbrist. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. Õigusakti elektroonilisele versioonile viitamisel esitatakse veebilehe aadress koos külastamise kuupäevaga. Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013). Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus, arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näide: Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A I-III.
sisendseadmed: Professionals (EUCIP-Mat)) hiir on osundusseade arvuti ekraanil navigeerimiseks ja rakendustega töötamiseks kiipkaardilugeja isikutuvastuseks. Eesti ID-kaardi lugemiseks vajaliku info leiad aadressilt http://www.id.ee/ kaugjuhtimispult koduse meediakeskuse eemalt juhtimiseks mikrofon ja kaamera heli ning pildi salvestamiseks või veebisuhtluseks skänner dokumentide muutmiseks elektroonilisele kujule mängukonsoolid arvutimängude lisana. Ja väljundseadmed: printer elektroonilise info paberil esitamiseks kõlarid muusika või kõne kuulamiseks arvutist teler arvuti kasutamisel filmide vaatamiseks või arvutimängudeks. Suurte andmehulkade, operatsioonisüsteemi ja kasutajarakenduste salvestamiseks kasutatakse massmäluseadmeid, mis säilitavad oma sisu ka siis kui arvuti on väljalülitatud seisundis.
on eesti keeles kasutatud. Esitab sõnade tähendused ja osutab näitelausete abil olulisematele semantilistele ja süntaktilistele seostele, milles sõna esineb. Iga märksõna eritähendused on nummerdatud ja esitatud rikkalikult ainestikku. 2009 ilmus ,,Eesti keele seletav sõnaraamat". Leksikograafiakeskuse keskseks kohaks on tänapäeval sõnastike andmebaas ehk siis suur hulk elektroonilisele kujule viidud sõnaraamatud. ajalooline ülevaade sõnaraamatutest 17. Semantika uurimissuundi, uurimismeetodeid ja tulemusi. 60ndateni piirdus leksikaalne semantika ainult sõnaraamatuööga, seda tehakse ka tänapäeval. 1960ndatel generatiivse lingvistika esilekerkimisega sai semantikast iseseisev teadusharu. Sealt on see edasi arenenud, välja on arendatud mitmeid eri meetodeid ja lähenemisviise. Haldur Õim oli esimene moodsa semantika uurija ja arendaja. Ta jaotas sõnad
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on...
Samas, käsitletakse e-õppena ka näiteks õppematerjalide saatmist e-maili teel või kursuse kavade internetti ülesriputamist. Sellist mõiste ähmasust ning tähenduste paljusust võib seletada sellega, et e-õppe näol on tegu nii uue termini kui õppevormiga. [13 lk 6] Eelkõige on e-õpe efektiivne esmakursuslaste baasmoodulite õpetamisel, kus üliõpilaste arv ühel kursusel on väga suur. Samuti võiks e-õpe areneda täiendkoolituse ja vabaainete baasil. E-kursus on mistahes elektroonilisele kandjale salvestatud õppematerjal ja muud õppetööks vajalikud vahendid (ülesanded, tegevusjuhised, testid jne.). E-õppe kursused võivad olla [3 lk 4]: · tasemeõppe kursused kindlas ainekavas, eelkõige mõeldud tudengitele; · vabaaine kursused, eelkõige mõeldud tudengitele; · täiendkoolituse kursused, mõeldud kõikidele soovijatele. E-õppe juurde pöördutakse sageli siis, kui on loota et e-õpe võib aidata mingi olemasoleva probleemi lahendamise
number. Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A IIII. Internetimaterjalidele võib viidata ainult siis, kui materjalil on välja toodud autor, kui sama materjali ei ole võimalik usaldusväärsematest allikatest kätte saada või kui on tegemist uurimisküsimusest lähtuva materjaliga. Kui te kasutate Internetist loetud allikat, mis on ka paberväljaandena samal kujul välja antud, tuleks viidata viimasele. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Internetimaterjalidele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Allika täielik aadress [vaadatud: materjalide vaatamise kuupäev]. Tiit, E.-M. (2006). Eesti rahvastiku põhinäitajad aastail 20052006 Euroopa taustal. www.rahvastikuminister.ee/ upload/dokumendid/tiit_2006.doc [vaadatud: 25.09.07]. Talts, L
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
