· (vahe)kokkuvõtete tegemiseks, et kuuldu ei ununeks. Ümbersõnastamine on vastunäidustatud: · avariiolukordades, tugevas ajadefitsiidis; · standardsituatsioonides, kus mõlema osapoole tekst on ette teada (rituaalsel suhtlemisel); · kui kuulaja on sundsituatsioonis (alluvana peab vait olema); · kui rääkija on ülemäära jutukas. Vahekokkuvõtete tegemine (ümbersõnastamise abil) Võetakse kokku räägitu põhi-idee või kõneleja tunded pikema repliigi või vestluse lõpus. See võimaldab vestluse sisu tihendada ja korrastada. Kasutatakse: · vestluse struktureerimiseks pikema repliigi lõpul; · kui kuulaja hakkab järge kaotama, millest on jõutud rääkida; Mõned näited. · "Kui teie poolt räägitu kokku võtta..." · "Kui see, mis te rääkisite, ühte lausesse võtta..." Rääkija tunnete peegeldamine on oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest Mõned näited:
lõppema. Etenduse lugu oli ebatavaline, kuid samas mitte imestama panev. Ma polnud varem sellest etendusest kuulnud ning alguse emotsioonid olid negatiivsed. Mõtlesin, et kas tõesti terve etendus käib vesteldes ja arvuti taga, kuid hiljem see mind enam ei häirinud ning vaatasin, kuulasin huviga. Lava oli hästi dekoreeritud: mõlemad tegelased olid korraga nähtavad ning tegevust oli hea jälgida. Häirima hakkas see, et osatäitjad mõne repliigi ajal puterdasid. Laval oleks võinud figureerida, kasvõi natukest aega, Emmi abikaasa, kellest etenduses juttu oli. Etenduse teema probleem on seotud tänapäevase internetisuhtlusega. Inimesed suhtlevad, räägivad oma mõtetest kuid reaalselt üksteist ei näe. Piisab vaid kujutlusvõimest, et inimene enda kõrvale tuua. Tegelikult sellest ei piisa.. etendus näitab, et täielikku, rahuldavat lähedust saab tunda vaid reaalselt. Miks piinata ennast ainult kujutlusvõimega
Lousiet oli jäänud tuulerõugetesse ning suri paari päeva pärast. Nana oli saanud ka nakkuse ning haigestunud tuulerõugetesse. Tema eest hoolitses Rose Mignon , kes oli Nanad koguaeg vihanud. Nana sureb. Kõik käisid teda veel viimast korda vaatamas ja lahkusid siis. Paljud olid teda näinud viimastkorda etenduses Gate ja mäletasid teda nii : Kui sikk ta oli kristallkoopa pildis oma ihuga! Ta ei öelnud ainustki sõna, autorid kärpisid ta ainukese repliigi, sest seegi oli liigne. Parem juba üldse mitte midagi, nii on nooblim; et publikul pead segi ajada, oli tal tarvis ennast ainult näitada. Niisugust keha pole enam kellelgi; õlad missugused ja jalad ja piht! Kas pole imelik, et ta on nüüd surnud?
kokku korjata. Väheste dekoratsioonide tõttu oli kohati raske aru saada, mida need sõidutatavad voltseinad või sirmid endast kujutasid. Meelde jäi ka see, et isegi kui näitlejale ei paistnud valgust, tegutsesid nad edasi (stseen, kus Kareninit aidanud naine vastas Anna kirjale). Samas balli ajal oli kohti, kus oli arusaada, et näitlejad ootasid oma repliigi või ilmumise aega otse laval, mis tundus kohati väga võlts. Filmi lõpus oli Anna rongi alla hüppamine vähemalt aimatav aga etenduses polnud seda üldse aru saada. Kui ma ei teaks ,,Anna Karenina" kohta midagi ja oleksin vaid etendust vaadanud, siis ma poleks mõistnud, mis lõpuks Annast sai või millega üldse etendus lõppes. Üldiselt tundus huvitav see, et Karenini ja Vronski vahel ei toimunud enne mingit
Seades kaks vastandikku maailma kõrvuti, tuletasid romantikud reaalsusele meelde võimalused mis temas peituvad. Kui reaalsus on kinni oma alatuses, siis romantilise iroonia abil naerdakse selle üle , mis on tardunud ja rumal.Samas kui romantikud irvitavad maailma üle irvitavad nad ka ideaalide üle.1789 toimub prantsuse revolutsioon, mis ühtlasi tähistab uue aja algust. Hüljati mõistuslikkus ja inimesi hakati käsitlema ja analüüsima tunnetest ja emotsioonidest lähtudes. Esimese repliigi uue kunsti voolu kohta esitab üks soti poeet. ,, et alati oleks südamele armas salajane Idee , mille poole võib pöörduda keset maailma sagimist ja mõttetust ning mis alati erutab meid kõige paremal moel-see on kunst olla õnnelik, mida saatus ei suuda meilt ära võtta.Ma nimetan seda romantiliseks ..." Romantikutest said jumala salgajad ning seepärast pöördusid nad reaalsest maailmast unelmate ja unenägude tegelikkusse, sest nad tundsid seal end kindlamini kui reaalses tegelikkuses
sobiv aeg selle tagasipalumiseks, kuidas kliente tänada nähtud vaeva eest, kuidas neid tagasi tulema kutsuda jne. Kui külastaja annab tagasiside andmiseks nõusoleku, jäetakse nende lauale kaart koos pliiatsiga. Klienditeenindaja eemaldub, kuid püüab klentidele märkamatult jälgida, kuidas kaarti täitmine kulgeb. Märgates, et kliendid on oma töö lõpetanud, läheneb klienditeenindaja uuseti lauale, esitab sõbralikult mõne sobiva küsimuse või repliigi (nt Kuidas teil läks? Loodame et see ei olnud teile liialt suur tüli vms). Seejärel tänab ta kliente nähtud vaeva eest ja annab tänutäheks restorani visiitkaardi, millel on kirjas ka selle kontaktandmed. Klienditeenindaja informeerib seejärel kliente, et tagasiside tulemused pannakse üles hotelli kodulehele kuu aja pärast ja kõikidel on võimalik sellega tutvuda. Klienditeenindaja teavitab kliente ka menüü uuendusest, toimuvatest üritustest vms
Ma ei võtnud iial heroiini, kui ma olin purjus. Heroiini ei tohi alkoholiga segada, muidu sa sured. Pole mingit võimalust ellu jääda. Mõne mu tuttavaga on nii juhtunud. Ma loen tänapäevani rockiajakirjandusest igasugu jama sellest, kuidas Kurt Cobain on närvihaige narkomaan, kes vihkab kõike, sealhulgas iseennast. Tegelikult pole ma kunagi olnud õnnelikum kui praegu!" Seda rääkis Kurt pisut enne märtsi alguses olnud esimest shokki. Selle idüllilise repliigi põhjuseks võib pidada seda, et Kurt ei ole kunagi oma hetkekalduvustest ajakirjanikele rääkinud ning on seda põhjendanud vastutustundega noorte austajate ees. 2. aprillil Kurt kadus. Kaks päeva hiljem kuulutati Kurt tagaotsitavaks ja seda Courtney algatusel. Ta palkab ka eradetektiivi Kurti otsima. 8. aprilli hommikul kell 8:40 leidis elektrik garaai pealsest toast Kurti laiba. Politsei tuvastas, et Kurt Cobain oli olnud surnud juba umbes 24 tund. Elu oli ta endalt võtnud püstoliga
.. · Teie sõnadest kostab... · Mul tekib teie jutust pilt, et ... Oodatakse ära kinnitav tagasiside 61 Täpsustamine/selgitamine Kasutatakse poolikuks jäänud info puhul · Palun, kas te kordaksite veel... · Kas te räägiksite sellest lähemalt... · Palun, kas te selgitaksite/räägiksite veidi täpsemalt... 62 (Vahe)kokkuvõtete tegemine Võetakse kokku räägitu põhi-idee pikema repliigi või vestluse lõpus · Teie peamine mure tundub olevat... · Võtame seniräägitu lühidalt kokku... · Niisiis teie soov oli... · Teid võetakse vastu... 63 Sobimatud/sobivad väljendid · Mina ei tea sellest · Kohe uurin/vaatan midagi järele · Tulge/minge ... · Kas teile sobib... · Teid oodatakse... · Oleks kena, kui te...
täpsemalt... Oodatakse ära kinnitav tagasiside 61 62 (Vahe)kokkuvõtete tegemine Sobimatud/sobivad väljendid Võetakse kokku räägitu põhi-idee pikema · Mina ei tea sellest · Kohe uurin/vaatan midagi järele repliigi või vestluse lõpus · Tulge/minge ... · Kas teile sobib... · Teid T id oodatakse... d k · Teie peamine mure tundub olevat... · Oleks kena, kui te...
.. · Teie sõnadest kostab... · Mul tekib teie jutust pilt, et ... Oodatakse ära kinnitav tagasiside 61 Täpsustamine/selgitamine Kasutatakse poolikuks jäänud info puhul · Palun, kas te kordaksite veel... · Kas te räägiksite sellest lähemalt... · Palun, kas te selgitaksite/räägiksite veidi täpsemalt... 62 (Vahe)kokkuvõtete tegemine Võetakse kokku räägitu põhi-idee pikema repliigi või vestluse lõpus · Teie peamine mure tundub olevat... · Võtame seniräägitu lühidalt kokku... · Niisiis teie soov oli... · Teid võetakse vastu... 63 Sobimatud/sobivad väljendid · Mina ei tea sellest · Kohe uurin/vaatan midagi järele · Tulge/minge ... · Kas teile sobib... · Teid oodatakse... · Oleks kena, kui te...
Ma ei võtnud iial heroiini, kui ma olin purjus. Heroiini ei tohi alkoholiga segada, muidu sa sured. Pole mingit võimalust ellu jääda. Mõne mu tuttavaga on nii juhtunud. Ma loen tänapäevani rockiajakirjandusest igasugu jama sellest, kuidas Kurt Cobain on närvihaige narkomaan, kes vihkab kõike, sealhulgas iseennast. Tegelikult pole ma kunagi olnud õnnelikum kui praegu!" Seda rääkis Kurt pisut enne märtsi alguses olnud esimest shokki. Selle idüllilise repliigi põhjuseks võib pidada seda, et Kurt ei ole kunagi oma hetkekalduvustest ajakirjanikele rääkinud ning on seda põhjendanud vastutustundega noorte austajate ees. 2. aprillil Kurt kadus. Kaks päeva hiljem kuulutati Kurt tagaotsitavaks ja seda Courtney algatusel. Ta palkab ka eradetektiivi Kurti otsima. 8. aprilli hommikul kell 8:40 leidis elektrik garaazi pealsest toast Kurti laiba. Politsei tuvastas, et Kurt Cobain oli olnud surnud juba umbes 24 tund
kõnelemiseks. Kahekõne sõltub: tegelaste arvust, tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust, konkreetsest kõnelemissituatsioonist. Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: o Kõnelejate arv. (Duoloog, dialoog - kahekõne. Polüloog - mitmekõne.) o Repliikide pikkus.(Repliik - ühe kõneleja kõnevoor.) kes kui pikalt räägib o Teksti jagunemine tegelaste vahel. o Repliikide sidusus o repliigi tasandil, o stseeni/tervikteose tasandil, o ühe tegelase tasandil. Monoloog dialogiseerub siis, kui sellesse ilmuvad teis(t)ega või iseendaga suhtlemise elemendid. o Laval üksi viibiv tegelane pöördub monoloogis kellegi poole, s.o. peab otsekui dialoogi eemalviibiva partneriga. Apostroof - Monoloogi fiktiivne adressaat võib olla Jumal, saatus, kaugelviibiv armsam jne. Monoloog sisaldab dialoogiomaseid palveid,
ette juhtus. Ma ei vtnud iial heroiini, kui ma olin purjus. Heroiini ei tohi alkoholiga segada, muidu sa sured. Pole mingit vimalust ellu jda. Mne mu tuttavaga on nii juhtunud. Ma loen tnapevani rockiajakirjandusest igasugu jama sellest, kuidas Kurt Cobain on nrvihaige narkomaan, kes vihkab kike, sealhulgas iseennast. Tegelikult pole ma kunagi olnud nnelikum kui praegu!" (http://madli.ut.ee/~lauri_l/narkootikumid.htm) Seda rkis Kurt pisut enne mrtsi alguses olnud esimest shokki. Selle idllilise repliigi phjuseks vib pidada seda, et Kurt ei ole kunagi oma hetkekalduvustest ajakirjanikele rkinud ning on seda phjendanud vastutustundega noorte austajate ees. 2. aprillil Kurt kadus. Kaks peva hiljem kuulutati Kurt tagaotsitavaks ja seda Courtney algatusel. Ta palkab ka eradetektiivi Kurti otsima. 8. aprilli hommikul kell 8:40 leidis elektrik garaai pealsest toast Kurti laiba. Politsei tuvastas, et Kurt Cobain oli olnud surnud juba umbes 24 tund. Elu oli ta endalt vtnud pstoliga
omandavad keskmises ja eriti vanemas koolieelses eas. Ümberjutustus kui vahendatud tekstiloome on lapse jaoks ühest küljest lihtsam ta peab andma edasi varem tajutud teksti; teisest küljest raskem, sest lapsed kaotavad tuttava teksti puhul kergesti huvi. Seega tuleb huvi äratada ja ülal hoida. Monoloogilist kõnet kasutakse sel juhul kui on tegemist; sõnavõtuga, millegi kirjeldamisel või jutustamisel, loengu pidamisel või pikema repliigi esitamisel. Rääkija peab toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule, arutlusele. Monoloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes, ilma välise toeta. Monoloogi arendamiseks tuleb kavandada juhtmõte ja seda toetav arutlus, valida sobivaid väljendeid, hoiduda grammatilistest vigades, kavandada süntaktilise konstruktsioonid ja kõnefiguratsioonid.
Astroloogia ennustab minevikku. - Loodus. 2003/3, lk 10- 13. · Artikkel ajalehest: AUTORI NIMI, Initsiaali(id). Artikli pealkiri. - Ajalehe nimi kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: KUMBERG, K. Nali on meie ainuke tõeline kaitseingel. - Postimees. 2003, 30.05 13 · Autorita ja pealkirjata artikkel (esineb 19. ja 20. sajandi alguse eesti ajalehtedes): (Artikli või repliigi tunnuslause sulgudes). - Ajalehe pealkiri kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: (A. Rüütli iseseisvuspäeva kõne Estonia teatris).- Eesti Päevaleht. 2003, 24.02 · Artikkel teatmeteosest: Nimetus. Teatmeteose nimi kaldkirjas. Köite number. Väljaandmiskoht, aasta, veeru või lehekülje numbrid. Näide: Viieristi looduskaitseala. - Eesti entsüklopeedia. 10. köide. Tallinn, 1998, lk 394. · Artikkel Interneti koduleheküljelt: AUTORI NIMI, Initsiaal(id)
· Kõnelejate arv: kas duoloog (kõnelejaid on kaks) või polüloog (dialoogis osaleb kolm või enam tegelast). · Repliikide pikkus ja vaheldumise sagedus. (Mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi.) · Repliikide jagunemine tegelaste vahel. (Harilikult määrab peategelase teksti suur hulk, aga mitte alati.) Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: 1) Kõnelejate arvu 2) Repliikide pikkust 3) Teksti jagunemist tegelaste vahel. 4) Repliikide sidusust repliigi tasandil, stseeni/tervikteose tasandil, ühe tegelase tasandil. Remarktekst = näidenditekst tegelaskõne. · Siia hulka kuuluvad ka pealkiri, zanrimääratlus, ees-ja järelsõnad jms. · Kitsamas tähenduses on remargid juhised lavastajale ja näitlejatele Remargid võivad olla: · romaniseerivad (autor on kui jutustaja eepikas, draama fiktiivne maailm võib teatrit otseselt eirata)
Tuleneb dialoogi situatiivsusest ja reaktiivsusest. Kuna situatsioon ise on partneritele teemaks, võib isegi esmane repliik piirduda reemaga. Seega mõtte täielikku hargnemist pole vaja ja pindstruktuuri võib jõuda mõttesüntaks. Nagu juba öeldud, on vastusrepliik samuti elliptiline (väljajätteline), sest niigi teada olevat infot pole vaja korrata. Vastuse programmeerimine sõltub siiski suurel määral initsiatiivse repliigi sõnastusest. Nt: "Kas sa olid kodus või koolis?" "Kus sa olid?" "Räägi, kus sa olid." Toodud näide peaks pedagoogil aitama lahendada ka õppesuhtlemise pseudoprobleemi — kas ja millal nõuda õpilaselt täisvastust. Õige on nõuda sellist vastust, mida initsiatiivne repliik eeldab. Küsimusele vastatakse lühidalt, korraldusele antakse pikem vastus. Nõuda täislauselist vastust küsimusele on vastuolus dialoogi olemusega.
Alles seejärel on võimalik suunata ütluste valikut/loomet dialoogis. Tähelepanu vajab viisakas rollisuhtlemine, oskus kuulata partneri repliike ja neile adekvaatselt vastata, repliikide variatiivsus (HEV-laps suhtleb stereotüüpselt), oskus jätkata dialoogi. Seega tuleb oluliselt enam tegelda suhtlusaktide teadvustamisega ja ütluste pragmaatilise tähenduse mõistmisega (situatsioonide analüüsiga). * Suhtlusoskuse kujundamisel peab õpilaste tähelepanu olema suunatud ütluse (repliigi) valikule/sobivusele sõltuvalt situatsioonist ja pragmaatilisele tähendusele, traditsioonilise kõnearenduse puhul aga keeleüksuse struktuurile ja selle semantikale. * Konflikte laste vahel pole võimalik vältida, neid tuleb õpetada lahendama. * Õppekava täitmise korral peaks abiõppe lõpetaja suutma suhelda adekvaatselt tavasituatsioonides ja ametiasutustes ning töökollektiivis, mõistma suhtluspartneri
Dialoogi struktuuri määrab 3 omadust: kui mitu inimest räägivad? (duoloob või polüloog), repliikide pikkus ja vaheldumissagedus (mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi), repliikide jagunemine tegelaste vahel (üldiselt määrab peategelase see, et tal on kõige rohkem teksti). Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel ja repliikide sidusust (repliigi tasand, stseeni/tervikteose tasand, ühe tegelase tasand) Dialogiseerumine monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, kui laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi poole, kui adressaadiks on publik või tema ise. Erijuhtum on epistolaardraama (draama kirjades). · Monoloog üksikkõne. Ühe tegelase teistele esitatud pikem seotud või endassesuletud repliik, mis on semantiliselt ühtne (kõne või meenutus) või üksi oleva inimese kõne (soliloog; ka proloog ja epiloog).
lahendamisel või laenata raha... Neljas kontakti faas vastastikune väljalülitamine konventsionaalse suhtlemise tasandil tekib partnerite teravnenud tähelepanu teineteise suhtes ning nende võrdsus situatsioonis. Kongruentsuse juhul(vastastikune nõusolek) hoolitsevad mõlemad selle eest, et mitte suruda partnerile peale vestluse teema ammendumist oma isikut peale. Seepärast valmistub kumbki juba aegsasti enne teema ammendumist ette hüvastijätu repliigi, midagi selle taolist nagu: Jällenägemiseni! Oli meeldiv vestelda. Minna lahku ilma sellist fraasi lausumata ning kohase sooja pilguta tähendab partnerit teenimatult solvata. Konfrontatsiooni juhul lõpetades kontakti, jätavad partnerid üksteisele õiguse isiklikule arvamusele. Hüvastijätu repliik peale diskussiooni, mis ei viinud välja üksmeele tekkimiseni, kõlab umbes nii: Teate ma siiski jään oma arvamuse juurde. Sageli partnerid,
algatust. Laps vastas küsimusele ebaadekvaatselt või ei vastanud küsimusele, algatades uue teema (Uurija: misasja, mida on liiga palju? Laps: kes siin oli?). Laps ignoreeris täiskasvanu algatust (21% kõikidest pragmaatikavigadest) või oli referent (osutatav) kindlaks tegemata (28% kõikidest pragmaatikavigadest) (Uurija: elevant oli seal enne. Mida see elevant siin müüs? Laps: tele). Ebakorrektsete vastuste andmist dialoogis võis põhjustada asjaolu, et laps ei saanud aru partneri repliigi pragmaatilisest või semantilisest tähendusest, kõneleja kavatsustest ning motiividest (Uurija:kas teil kotti on, ma annan teile koti. Laps: mul on võti ka, kodu võti ka kaasas). Semantikapuudele viitavad kohati esinenud sõnaleidmisraskused. Tabel 2. Pragmaatika vigade tüübid dialoogis teemal “Turul käimine” Pragmaatika vigade tüübid Pragmaatika vigade arv 29 % kõikidest pragmaatikavigadest
on materjalid ette kandnud, vaid üksnes markeerib taotluse kõige olulisemaid punkte. Seejärel antakse sõna akti vastu võtnud organi esindajale, pärast teda saab sõna õ.kantsler, kui ta ei ole just varem esinenud taotluse esitajana, ja seejärel justiitsmin. Senise praktika kohaselt on kohtu liikmed saanud esitada igale sõnavõtjale küs. pärast tema sõnavõttu. Senise praktika järgi anti pärast kõigi küs-te esitamist asjaosalistele repliigi (lõppsõna) õigus. Viimase istungi praktika kohaselt anti pärast sõnavõttude lõppu asjaosalistele repliigi võimalus ja alles seejärel, vahetult enne istungi lõppu tulid kohtunike küs-d. Istung lõpeb sellega, et eesistuja teatab otsuse avaliku kuulutamise aja. Pärast istungit toimuvad kohtunõupidamised, kus osalevad ka nõunikud. Nõupidamistel toimub töö ettekandja poolt koostatud projektiga ja otsuse vastuvõtmine hääletamise teel häälteenamusega
Dialoog on võõra kõne peegeldus suulises või kirjalikus tekstis kahehäälne kõne. Bahtini jaoks on igasugune kirjalik kõne sügaval suulises kõnes juurdunud. Ka kahehäälses kõnes tegutsevad kaks häält koos ja on teineteise olemasolust teadlikud. See, et partnerid tunnevad teineteist ja ootavad teineteise repliiki, määrab ära dialoogi struktuuri. Igasugune monoloog on dialoogi vorm, dialoogilisus on aga peidetud. Kuid ka monoloogis on iga sõna kahehäälne ja moodustab repliigi nähtamatu vestluskaaslase lausele. Iga tekst on vastus teisele tekstile. Bahtini dialoogi-mõiste võttis kasutusele Julia Kristewa 1969.a ,,Semiotike. Uurimusi semianalüüsist". Asendas dialoogi mõiste intertekstuaalsuse mõistega. Tekst kujuneb tsiteerimise protsessis. Eristab fenoteksti ja genoteksti. Hiljem kasutab neid R. Barthes paarina teos/tekst. Kristewa fenotekst on valmis, lõpule viidud teksti osa, genotekst on liikuv, kujunemis-järgus olev, tähendusi tootev tekst
esile asja sisulisel arutamisel, või tõenditele, mida ei uuritud kohtuistungil. Kohtukõne aega võib kohus piirata, samas ei tohi anda menetlusosalisele kohtukõneks aega vähem kui 10 minutit (TsMS § 402 lg 3). Kohtukõne seisukohad teesid- võib esitada kirjalikult. Tänapäeval küsib kohus ka digitaalselt salvestatud kohtukõne teese, kui on tegemist eriti pikkade ja keeruliste vaidlustega. Teise poole kõnele võib menetlusosaline vastata repliigiga. Repliigi pikkus ei tohi olla üle kolme minuti (see ei tohi kujuneda uueks kohtukõneks). Viimase repliigi õigus on kostjal. Kui kohtuvaidluste käigus ilmnevad uued asjaolud, võib kohus uuendada asja sisulise arutamise. Asja arutamist on võimalik uuendamine ka pärast asja arutamise lõpetamist ja enne otsuse tegemist (TsMS§ 437). Kohtuvaidluste lõpus läheb kohus otsust tegema, teatades millal ja mil viisil tehakse otsus avalikult teatavaks N: kohtuotsusega saab tutvuda kohtu kantselei kaudu 21
aastal loodud Muusika Privaatesituse Ühingul, kus nii aplaus kontserdil kui arvustuste ajakirjanduses avaldamine olid rangelt keelatud (Cook 2005: 134–135). Siin tuleb kontrast džässmuusika tavadega eriti selgelt esile – džässis on publik olulise partneri rollis, seega džässikontsert ilma publikuta või vaikiva publikuga on täiesti kujutel- damatu. Vastupidi, džässikontsertidel on tavaks aplausid pärast iga õnnestunud soolot või isegi soolo sees, mingi eriti vaimuka repliigi peale. Sellise “publiku peegelduse” fenomeni tähtsusele džässimprovisatsioonis viitab ka Walther Ludwig Bühl oma artiklis “Komposit- sioon, improvisatsioon ja grupiindentifikatsioon džässis” (Bühl 2004: 176). Kuigi kaasajal esinevad ka elukutselised qin’i mängijad sageli tavalise publiku ees, siis isegi juhul, kui muusika helid oleksid täpselt samasugused (tõenäoliselt nad seda ei ole), tajutakse neid hoopis teistsuguses sotsiaalses kontekstis (samas)
annaabi.ee 
